EE TEHNIKA (oktoober 2013)

31. oktoober 2013

EE TEHNIKA U

U

D

I

S

E

D

a

r

v

u

t

i

A

U

T

O

SINU ISIKUPÄRA,

SINU VÄRVID Disainpaketi abil muudad niigi silmatorkava Nissan Juke’i veelgi originaalsemaks. Vali ainult sulle sobivas värvitoonis detailid ja valuveljed. Tutvu Juke’i särtsaka värvikaardiga aadressil nissan.ee.

Ja tule esindusse oma täiuslikku Juke’i disainima.

R

E

H

V

I

VA

H

E

T

U

S

NÜÜD IGA JUKE’GA KAASA TASUTA

DISAINPAKETT JA TALVEPAKETT

VÄÄRTUSEGA ÜLE 3000 €

Disainpakett:

• Udutulede rõngad • Peeglikatted • Küljeliistud • Tagaluugi käepide • Sisustuselemendid • Tagaspoiler • Valuveljed

Talvepakett:

• Velgedel talverehvid • Autoalarm • ARK registreerimine • Salongimatid • Ohutuspakett

nissan.ee Pakkumine kehtib kuni 31.12.2013. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumist ei saa kombineerida teiste soodustustega. Nissan JUKE keskmine kütusekulu 4,2 – 7,4 l/100 km, CO2 emissioon 109 – 169 g/km.

2

Uudised Cyber-shot RX10

Alexela: ettevõtete huvi LPG autogaasi kasutamise vastu kasvab Eesti gaasitanklate võrgustiku turuliidri Alexela Oil hinnangul tunnevad Eesti ettevõtted üha suuremat huvi LPG autogaasi kasutamise vastu, nähes selles võimalusi kulude kokkuhoiuks. Äsja omandas Eesti kapitalil põhinev turvafir­ ma USS Security viis LPG gaasiga sõitvat patrullautot.

USS Security Eesti ASi juhatuse esimehe Sven Nuutmanni sõnul on ette­ võte juba pikalt otsinud võimalusi autopargi kütusekulusid vähendada.

“Arvutuste põhjal tähendab LPG gaasiga sõitvate autode kasutuselevõtt mär­ kimisväärset kokkuhoidu, võimaldades kütusekuludelt säästa ligi 30 protsenti.

Lisaks on vedelgaas keskkonnasäästlikum kütus ja tekitab erinevalt bensiinist põlemisel tunduvalt vähem heitgaase. Aeg näitab, kas LPG gaasiga sõitvatele patrullautodele tasub meil terve autopargiga pikemas plaanis minna üle,” lau­ sus Nuutmann.

Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusik kinnitas, et Eesti ettevõtted on hakanud üha rohkem nägema vedelgaasi rahalisi säästuvõimalusi ning eeliseid bensiinija diislikütuse ees. “Senine tankijate arvu kasv on tõestanud vedelgaasi tarni­ mise vajadust. Sellest lähtuvalt plaanib ettevõte 2013. aasta lõpuks rajada 15 gaasitanklat üle Eesti, kasvades koduturul suurimaks gaasitanklate ketiks,” üt­ les Kuusik.

Alexela Oili koostööpartnerina pakub gaasiseadmeid ja nende paigaldust Eesti suurim autode jaemüüja Amserv.

Lihtsus, kaasaskantavus ja tipp­ tasemel jõudlus, lai valik võtte­ ulatusi lainurgast telefotoni. Uus Cyber-shot RX10 on uus kaame­ ra peegelkaamerasõpradele, pak­ kudes suurepärast pildikvaliteeti, il­ ma et järgmisele pildistamisretke­ le oleks vaja kaasa pakkida kaame­ ra ja mitu objektiivi.

Carl Zeiss Vario-Sonnar T* 24– 200 mm (ekvivalent 35 mm) F2,8 fikseeritud objektiiv on suurepära­ se teravuse ja eraldusvõime ning mitmekülgse suumiulatusega (lai­ nurgast telefotoni). Suutlikkus foo­ kustada esemeid kuni 3 cm kau­ guselt muudab kaamera ideaal­ seks detailiküllaste lähivõtete te­ gemiseks.

Lai suumiava F2,8 tagab kül­ lusliku valgustatuse, mis on võrd­ väärne vahetatavate fikseeri­ tud fookus­kaugusega objektiivi­ de koguga. See võimaldab vähe­ se valguse juures pildistada ISOtundlikkust suurendamata ja luua sujuvaid, ringjaid, fookusest väl­ jas olevaid taustakuma efekte, mi­ da täiustab 7terane iiris-diafragma.

Optical SteadyShot võimaldab te­ ha teravaid ja selgeid pilte ka kaa­ merat käes hoides, seda isegi sel­ liste fookuskauguste juures, kus käevärin on stabiliseerimata opti­ kate jaoks keeruline.

20,2megapiksline (ligikaudu) 1,0-tüüpi tagantvalgustusega Exmor R CMOS-sensor on standardsest kompaktkaamera pildi­andurist ligi­ kaudu neli korda suurem. Peent eral­ dusvõimet ja tekstuuride kujuta­ mistaset tõstab veelgi edasiarene­ nud Bionz X-pildiprotsessor, mis ka­ sutab detailide taasesitust, lokaal­ set müra vähendamist ja difraktsioo­ ni vähendavat tehnoloogiat, et saa­ vutada puhtamad ja veelgi detailse­ mad pildid.

Tänu uuele Direct Drive SSMmehhanismile, mis teeb koostööd Exmor R CMOS-anduri ja võimsa Bionz X-protsessoriga, on autofoo­ kus kiire ja tundlik. Objekte saab

Põhjamaade autojuhid tunnustavad Goodyeari naastrehve UltraGrip Ice Arctic Mullu turule tulnud, uue põlvkonna tehnoloogial põhinevad naastrehvid Goodyear UltraGrip Ice Arctic võtsid kõikjal Põhjamaades hästi vastu nii aja­ kirjanikud kui ka rehvide edasimüüjad. Goodyeari testisõitjate programmis, mille raames katsetas rehve üle 750 edasimüüja, pälvis UltraGrip Ice Arctic kõrgeima hinnangu nii pidurdamise, juhitavuse kui ka kiirenduse kategoorias.

UltraGrip Ice Arctic on uue põlvkonna tehnoloogial põhinev naastrehv, mis on mõeldud spetsiaalselt Põhja-Euroopa ja Balti riikide karmidesse talve­ desse. Need on piirkonnad, kus isegi tavalisel talvepäeval võib temperatuur langeda 25 miinuskraadini.

Goodyeari populaarsed naastrehvid UltraGrip Ice Arctic toodi Põhjamaade turule eelmisel aastal. Ka sel aastal said nad testisõitjate prog­ rammis osalejatelt väga häid arvustusi. Minimaalselt nelja kuu jooksul katse­ tas rehve üle 750 edasimüüja. Sõitjatel paluti anda hindeid skaalal 1–4 mitme kriteeriumi järgi, neist kolm tähtsamat olid pidurdusmaa jääl, juhitavus jääl ja kiirendusvõime jääl. UltraGrip Ice Arctic sai kõrge hinnangu kõigis: pidur­ duses 3,59, juhitavuses 3,49 ja kiirenduses 3,38. Samuti hinnati rehve kõrgelt üleüldise soovituse kategoorias (2,69 skaalal 1–3).

• Suunatud naast Jääl maksimaalse pidamise saavutamiseks on naastul eenduvad servad kõigis suundades.

• Lumepüüdmistehnoloogiaga V-kujuline turvisemuster Suunab suurepäraselt kõrvale vee ja lörtsi ning tagab muljet avaldava pi­ damise lumel.

• Põhjamaa talve sobiv rehvisegu Püsib pehme ka madalatel temperatuuridel ja tagab täiusliku haarduvuse libedatel pindadel, tegemata sealjuures järeleandmisi märjal teel pidamises.

jälgida täpselt lukustatava auto­ fookusega, mis hoiab objekti foo­ kuses isegi siis, kui see hetkeks kaadrist kaob ja seejärel tagasi tu­ leb. Silmade autofookus tagab sel­ ged portreed, nii et pildistatava sil­ mad on alati hästi fookuses, ise­ gi kui ta otse kaamerasse ei vaa­ ta. Lisaks saab autofookuse kaad­ ri jaoks valida kolme suuruse va­ hel. See vähendab vigu, mis võivad tekkida väga väikeste objektide fo­ kuseerimisel.

Videovõimalused Laitmatule pildistamisele ei jää al­ la videohuvilistele pakutavad, mul­ jet avaldavad omadused. Uus või­ mas protsessor Bionz X tagab Sony eelmise põlvkonna Bionzmootoriga võrreldes ligikaudu kolm korda suurema pilditöötlus­ kiiruse. Protsessor kasutab täieli­ kult ära laia avaga objektiivi kvali­ teeti ja loeb andmeid suure andu­ ri igalt pikslilt, et luua ülimalt su­ juv ja väga detailne täis-HD-video.

Videomaterjali saab jäädvustada valikulise 50p (AVCHD progressiiv­ se) või kinoefekti andva 25p kaad­ risagedusega, lisaks saab täielikult reguleerida P/A/S/M-särirežiime.

Selge HDMI-väljund võimaldab vi­ deoid välisel kuvaril üle vaadata või neid eraldi mäluseadmesse sal­ vestada.

Kaamera kergel ja tugeval mag­ neesiumsulamist korpusel on tolmu- ja niiskuskindlad liitekohad ja kontrolltihendid, mis muudavad kaamera vastupidavamaks.

Wi-Fi ja NFC ühilduvus Sisseehitatud WiFi võimaldab ühe puutega liita sinu Xperia™ või NFCühilduvusega Androidi nutitelefoni või tahvelarvuti.

Sony kompaktne kõik ühes Cyber-shot RX10 digitaalkaame­ ra on nüüd saadaval ettetellimisel lehe­küljel www.sony.com.uk. Eestis tuleb seade müügile novembri keskpaigas hinnaga 1200 eurot.

EE TEHNIKA Kommertsväljaanne.

Väljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Timmo Lilium, timmo.lilium@lehed.ee, 669 8309

3

Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

uudised Uus nuti-TV Elionilt pakub sõltumatust telekavast Elion tõi turule uue nuti-TV, mis pakub klien­ tidele täiesti uutmoodi televisiooni vaatami­ se ja kasutamise kogemust ning mida iseloo­ mustab lihtne pult, mugavam menüü ja sisu­ kas programmivalik.

Elioni sisuteenuste juhi Paul Kristjan Lilje sõnul on televisiooni tarbimise harjumused muutumises ja tele­vaataja ootus teenuse­ pakkujale ei piirdu ainult telekanalite edasta­ misega – järjest tähtsamaks muutub järele­ vaatamine ja nn on-demand-teenuste (nt vi­ deolaenutuse) pakkumine. “Peamised märk­ sõnad maailma tele­visiooniteenuste pakku­ mises ongi tänapäeval anytime, anywhere, any device ehk tarbija soovib valida aega, kohta ja seadet, millega ta televisioonitee­ nuseid kasutab. Need vajadused on ka Eesti tarbijal, mis kujundab kindlasti meie teletee­ nuste lähiaja arengu,” selgitas Lilje.

Uue nuti-TV loomisel on tuginetud klien­ tide aastate jooksul kogunenud tagasisi­ dele ja maailma parimatele praktikatele.

Arendustööd tehti Eestis. Uue nuti-TV me­ nüü on lihtsa ülesehitusega ning selles liiku­ mine kiirem. Enim vaadatud kanalitele on li­ satud pilt-pildis-funktsioon, mis näitab, tele­ kanalit vahetamata, mis teisel kanalil parasja­ gu eetris on. Tänu HD-resolutsioonis menüü­ le mahub kogu vajalik info korraga ekraanile ja menüütekstid on selgemini loetavad.

Puldil on navigeerimiseks vaid vajalikud nupud, mille kasutamiseks pole vaja neid eraldi jälgida, sest nad asuvad mugavalt pöidla all.

Uus põhipakett hõlmab lisaks populaarse­ matele telekanalitele kordus-TVd ja filmiriiulit

Pentax K-3 peegelkaamera teeb innovatsiooni

viieeurose kuutasu eest. Kuna kliendid soovi­ vad põhikanalite programmi vaadata tõlgitu­ na emakeelde, on eraldi põhi­paketid loodud eesti- ja venekeelsele televaatajale.

Uudse funktsionaalsusena on salvestus­ teenusesse lisandunud võimalus telekavas ajas tagasi minna. Põhikanalite kahe nädala saateid, filme ja sarju saab endale sobival ajal järele või uuesti vaadata. Endiselt on säilinud oma telekava loomise funktsionaalsus – lem­ mikseriaalid ja -filmid saab kasutaja lisada personaalsesse salvestuste nimekirja.

Lastenurk koosneb väikestele televaata­ jatele mõeldud kanalitest ning populaarse­ test lastefilmidest ja -saadetest. “Lastepaketi koostamisel on võetud eesmärgiks pakkuda noorimatele vaatajatele emakeelset ning vä­ givallavaba sisu.

Kõik Elioni senised kliendid saavad vali­ da, kas hakkavad kasutama uut nuti-TVd või jätkavad vanaga. Menüü tarbimiseks on vaja­ lik uus pult ning Samsung SmartTV teler või Motorola digiboks. Viimast kasutatakse juba praegu kuni pooltes Elioni nuti-TV-kodudes.

Ricoh esitleb Pentaxi peegel­ kaamerate uut lipulaeva nimega K-3. See tõsisemale fotohuvili­ sele suunatud tööriist hakkab poelettidel konkureerima sel­ liste väga kõvade kaameratega nagu Canon EOS 70D ja Nikon D7100. K-3 astub nende vas­ tu, ässadeks tagataskus muljet avaldavalt kiire 8.5 fps sarivõ­ te, uus 27 teravustamispunktiga autofookusmootor ning 23.4 MP sensor, mis on üsna eriline. Nimelt ei ole senso­ ri ees (teravama pildi saamise eesmärgil) – nagu ka Nikon D7100 kaameral –madalpääsfiltrit, kuid kasutajal on või­ malus moiré-ohu korral sisse lülitada anti-aliasing-simu­ laator. See väristab pildi tegemise ajal sensorit täpselt nii palju, et vältida pildil moiré-artefakte. Seda efekti saab ka­ sutaja vastavalt olukorrale sisse-välja lülitada ning samuti selle tugevust seadistada.

Pentax K-3 kaameral on kaks SD-mälukaardi pesa, se­ nisest suurem 3,2tolline LCD-ekraan, täiustatud särimõõ­ tesüsteem, USB 3.0 pesa ning eeskujulik filmirežiim koos 3,5 mm kõrvaklapipesaga kaamera esiküljel paremal oleva kühmu all. See on suurim samm Pentaxi lipulaeva arengu­ loos pärast 2009. aastal esitletud K-7 peegelkaamerat.

HP lisaseade võimaldab printida üle võrgu HP teatas, et hakkab 38–50 euro eest pakkuma 40 miljonile LaserJeti ja Officejeti printeri omanikule lisaseadet, mis lu­ bab printida mobiiltelefonist ning tahvel- ja sülearvutist üle lähiväljaside (NFC) ja võrgu. Lisaks tutvustas HP veel sel aastal müüki jõudvaid uusi printereid. Nende hulgast on HP LaserJet Enterprise M800 seeria esimene ettevõtetele suu­ natud A3-printer, mis trükib kas üle NFC või võrgu ühe nu­ puvajutusega. Tippmudelid maksavad u 10 000 eurot.

Energia 6a, Tallinn Info: 56 913 456 või info@rehviring.ee

SOODSAD REHVID

ÜLE EESTI

ja velgede müük, vahetus, hoiustamine Rehvide 4

5

arvuti

Arvutigraafika Kui arvutiajastu alguses oli masinas vaid üks peamine süda – keskprotsessor (CPU, Central Processing Unit) –, siis juba üsna peatselt muutus keerukama graafika kuvamine monitorile liialt raskeks ja CPU tööd pidurdavaks.

N

ii loodigi spetsiaalne kaasprotsessor GPU (Graphic Processing Unit), mis peatselt kolis koos oma isikliku operatiivmäluga eraldi kaardile. Seda kaarti hakati kutsuma graafikakaardiks (mõnikord ka videokaardiks). Nüüdisajal on pea iga Inteli (ja AMD A-seeria) CPU varustatud kristallisisese graafikaga ning enamik mobiilsetest arvutitest ja lahjadest lauamasinatest eraldi kaarti ei vaja.

Kuid tavakasutajatest on kaks suuremat rühma, kel seda lauamasinat koos hea graafikaga siiani siiski tarvis – graafika- (incl 3D) ja fototöötlejad ning arvutimängurid. Mängu­arvuti all ei pea ma silmas kasti, mis brauseris “Farmville’i” või muud “lahjat” asja jooksutaks, vaid ikka modernset võimsa 3D-mootoriga virtuaalmaailma seiklust. Kuigi jah, nüüd leiaksime ka sülearvutite seast spetsiaalselt mängude jaoks loodud isendeid, kuid nende 17tolline ekraan on ikkagi liialt tilluke ja võimsus samuti mitte taevalik. Lisaks maksab selline suur ja raske kolakas kordi rohkem kui võimas lauamasin koos suure (nt 27tollise) monitoriga kokku. Kui mõni võib ühmata – ah, titevärk –, siis USAs on MMO-võrgumängijate keskmine vanus juba üle 35 ning viiendik mängijaid üle 50aastased.

Kui nüüd tavakasutaja vaatevinklist vaadatagi, nõuab suurimat jõudlust just mänguarvuti. Aga mida ja kuidas valida? Imekauni 3D-graafika­ arvutamiseks nii, et pilt realistlikult jookseks, et vesi helgiks ja lõkke­ sädemed tõetruult säraksid, kulub tohutult arvutus­jõudlust. Üks iseloomustav para­meeter protsessoritele on GFLOPS ehk Giga-Flops (miljard ujukomatehet sekundis). Kui kiireimad laua­arvuti CPUd pole veel 200 GFLOPSi ületanud, siis kiireimal ühe GPUga graafikakaardil Nvidia GeForce GTX Titan on 4494 GFLOPSi, kiireimal kahe GPUga kaardil AMD Radeon HD

Praegu AMD kiireim ühe GPUga kaart Radeon R9-290X.

Neli “titaani” pakuvad koostöös pea 18 TFLOPSiga jõudlust ja ka 4K peale pilt lausa lendab.

Kiireim kahe GPUga kaart AMD Radeon HD 7990.

kaardid on Quadro) ja nagu ikka – mida suurem number, seda vingem kaart. Viimane uusim seeria on neil 700 eesotsas lipulaevaga GTX Titan, järgnemas GTX 780, 770, 760 jne. Titan on tegelikult superarvutikiibi Tesla graafikale kohandatud versioon ja maksab odavaimal kujul üle 900 euro.

AMD, kes kaotas sujuvalt ära ATI nime, on jätnud alles Radeoni, mis pärineb samuti ammustest aegadest – juba aastast 2000. Kui varem oli nende marginumber neljakohaline, esimene näitamas põlvkonda, teine võimsusklassi, kolmas alajaotust (nt 6770 oli kuuenda põlve keskklass, 7970 seitsmenda põlve tippklass), siis just äsja paisati kõik pea peale. Nüüdsest algab nimetus klassimääratlusega – R9 on tippklass, R7 keskklass ja R5 nn entry­level. Edasi tuleb juba põlvkond (miskipärast jättis AMD 100 vahele

7990 aga koguni 8192 GFLOPSi! Vahe on kuni neljakümnekordne.

Kuidas valida sobivat graafikakaarti?

Lähtuma peab eelkõige monitori lahutusest – alla 24tolli ja täis-HDga saab hästi hakkama ka keskklass, suuremad lahutused (ja eriti peatselt saabuv 4K) nõuavad aga tippklassi kaar­ ti. Põhimõtteliselt on meil siin vallas kaks giganti, mida eespool juba nimetasime – Nvidia ja AMD (viimane alustas CPUdega ning tuli graafikamaailma alles koos ATI ostmisega).

Nii nagu Pearu ja Andrese vahel, käib ka neil omavahel pidev madin, kes on parem, kes kiirem, kellel on paremad tehnoloogiad. Ega ühest vastust polegi – kord on peal üks, kord teine.

Nvidia nimetab oma kaarti alates 1999. aastast GeForce’iks (profi6

Maailma kiireim Nvidia ühe GPUga kaart GeForce GTX Titan.

ja alustas kohe 200st) ning siis täpsem jõudlusemääratlus. Lisaks võib nime lõpus olla täht X, mis viitab kiireimale ja ülekiirendatud versioonile.

Praegu on kiireimad täiesti uue kiibiga R9-290X ja R9-290, kuid neid saadeti lansseerimise ajal oktoobri keskel kogu maailma vaid alla 10 000 ja loomulikult meie pommiaugus neid veel niipea ei näe. Küll aga on saada ümbernimetatud R9-280X (endine kiireim HD 7970 GHz Edition), mis on supersoodsa hinnaga (alla 300 euro) tõeline maiuspala – suuremas jaos testides teeb ta selja prügiseks Nvidia GTX 770-l, mis on temast üle saja euro kallim. Nvidia saab kiiruses võidutseda (kuigi mitte suurelt) alles GTX 780 kaardiga, ent selle eest tuleb lauale laduda juba pea 300 eurot enam.

Veiko Tamm

HE

6TASUTA GARANTII

T K ÄT

E

AU

S

K

O

TI

T

rehvid

E O D ES

Nüüd saad Info-Autos Ford Transiti või Tourneo Connecti ostul lisaks hinnasoodustusele kolm esimest korralist hooldust tasuta.*

3 aastat

100 000 km

AASTAT HOOLDUST

TRANSIT VAN

3 120 6 AASTAT

SÜGISSOODUSTUS

€

TASUTA HOOLDUS KUNI

TRANSIT MADELAUTO

3 120 6 AASTAT

SÜGISSOODUSTUS

€

TASUTA HOOLDUS KUNI

TOURNEO CONNECT

2 400 3 AASTAT

SÜGISSOODUSTUS

€

VAATA LAOAUTODE VALIKUT

TASUTA HOOLDUS KUNI

ford.ee

* Ford Transitite tootja poolt ette nähtud hooldevälp on 50 000 kilomeetrit või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul kui sõiduki läbisõit on kahe korralise hoolduse vahel vähem kui 50 000 km. Ford Tourneo Connecti hooldevälp on 25 000 kilomeetrit või vähemalt üks kord aasta jooksul kui sõiduki läbisõit on kahe korralise hoolduse vahel vähem kui 25 000 km.

Kampaania kehtib kuni 30. 10. 2013 või kuni kampaaniasõidukite lõppemiseni.

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee facebook.com/infoautoford

7

ford.ee

auto BMW i8

“Rohelised” superautod Superauto tagarattaid vedav hübriid­agregaat koosneb 4,6 l V8 mootorist ja 115 kW elektrimootorist. Sellele lisaks veab esirattaid kuni kiiruseni 235 km/h täiendav 95 kW elektri­ mootor. Tänu sellele suudab Porsche kiirendada sajani kõigest 2,8 sekundiga ning kolmesajani 22 sekundiga.

Keskmine kütusekulu jääb sealjuures pisikese linnaauto tasemele – 3–3,3 l saja kilomeetri kohta. Ka süsinik­­di­ oksiidi keskmine heitkogus on super­ auto kohta piskuke – 70–79 g/km. Auto­ suudab nullsaastega ehk üksnes elektri jõul kulgeda 16–31 km kiirusega

Rikkad autosõbrad saavad lõpuks näidata end keskkonnahoidlike maailmakodanikena samas jätkuvalt superautode kiiruse ja võimsuse võlusid nautides.

S

uperautode ostjad ei pea enam roheliste tänitamist taluma ja võivad oma võimsate masinatega rahumeeli keskkonnaaktivistide meele­avaldusele sõita. Porsche, Mercedes-­Benz, BMW, Ferrari ja McLaren tõid sel aastal müügile elektrimootoritega täiendatud superautod, mille süsinikdioksiidi saast on võrreldav pisikese linnaautoga või siis päris null. Autod­ on ülivõimsad, megaedevad, kiiremad kui kunagi varem, ent tarbivad kütust keskmiselt mõni liiter sajale. Mercedese hüper­auto ei tarbi sedagi.

Tegelikult on see kõik üks suur mäng Brüsseli ametnike rahuldamiseks. Hübriid- ja elektrisportautodel on vaid kaks eesmärki: autofirma saab reklaamida end uuendusmeelse ja keskkonna­säästliku ettevõttena ning nullsaastega sõiduk aitab täita Brüsseli ette­­k­irjutatud uute autode süsinikdioksiidi (CO2) keskmise heit­koguse norme. Nende tootmine on aga kõike muud kui keskkonnasäästlik.

Porsche 918 Spyder Porsche hübriidmootoriga superauto mängib suurte numbritega. Hübriid­ agregaat arendab 770 hj ning auto maksab 770 000 eurot. Mudeli nimi on 918 ja täpselt selline arv neid ka toodetakse. Nüüdseks on sissemakse teinud juba üle 650 inimese ning sel kuul loovutatakse klientidele esimesed autod.

McLaren P1

8

kuni 150 km/h. Kiirlaaduriga täituvad akud 25 minutit. Akukomplektile antakse ka seitsmeaastane garantii.

Spyderi süsinikkiust katusepaneelid saab peita 110 l pakiruumi ning siis sünnib sellest avatud katusega maanteepüss, mis konkureerib otseselt Ferrari LaFerrari ja McLaren P1-ga. Kui Porsche­le on veel võimalik tellimusi esitada, siis analoogne Ferrari ja McLaren on juba välja müüdud.

Ferrari LaFerrari Tänavu kevadel Genfi autonäitusel üllatas Ferrari külastajaid oma uue lipu­ laevaga LaFerrari, mida veab samuti edasi hübriidajam. See auto on Porschest märksa kallim ja haruldasem. 1,2 miljonit eurot maksvat super­autot valmistatakse vaid 499 eksemplari, ostusoove on aga laekunud üle tuhande.

Tahtjate rahakoti suurus rolli ei mängi, sest ostuõiguse saamiseks tuleb läbida nn trikoovoor. Tehase peakorteris otsustatakse, kas see auto sulle müüakse või mitte.

LaFerrari 963 hj võimsusega hübriid­a jamis on ühendatud 6,3 l V12 ning 120 kW elektrimootor.

Sisepõlemis­mootori pöörde­moment ulatub 900 Nm-ni ning sajakilomeet-

auto fotod: tootjad

Porsche 918 Spyder

rine tunni­kiirus saabub 3 sekundiga, 300 km/h kõigest 15 sekundiga. Ring­ radadel on uudismudel osutunud Ferrari Enzost ja F12 Berlinettast kiiremaks. Selle auto­juhiistet aitasid paika saada Felipe Massa ja Fernando Alonso isiklikult.

Ferrari LaFerrari

Mercedes-Benz SLS AMG Coupé Electric Drive

McLaren P1 McLareni hüperauto uus täht P1 on veelgi haruldasem. Ligi miljon eurot­ maksvat autot toodetakse vaid 375 eksemplari, kõik on leidnud tänaseks ka omanikud. 916 hj hübriid­ jõu­allikaga (3,8 biturbo V8 + elektrimootor) hüper­superauto kiirendab sajani 2,8 sekundiga ning arendab tippkiirust 350 km/h. P1 suudab veidi üle 10 km sõita ka üksnes elektri jõul. Akud kaaluvad 96 kg ja nende laadimine kestab kaks tundi.

Roolil on kaks tähtsat nuppu: esimene aktiveerib elektrimootori ning teine muudab analoogselt F1 võistlusautodega tagumise antitiiva nurka, et vähendada aerodünaamilist takistuste- leda Eesti elektromobiilsuse programgurit 23 protsendi võrra. Kiirele sport­ mi raames ka toetust.

Aegade võimsaimat AMG mudelit autole omaselt peatavad P1 süsinik­ käitavad neli elektrimootorit (igal ratkeraamilised pidurid. tal oma) võimsusega 750 hj, pakkudes kokku 1000 Nm pöördemomenti.

Mercedes-Benz SLS AMG Sajakilomeetrine tunnikiirus pidi oleCoupé Electric Drive Mercedes ei hakanud hübriidindu- ma kättesaadav 3,9 sekundiga. Kõige sega üldse jamama ja tegi kohe täis­ selle saavutamiseks on aga vaja pooelektrilise superauto oma “tavalisest” le tonni jagu akusid, mille kiirlaadiSLS AMGst. See seeriatoodetav elektri­ mine kestab 3 tundi ja tavaline tsükauto on näitajatelt pöörasem kui baas- kel 20 tundi. Väidetavalt pidid olema mudel ja ainus täiselektriline hüper- ülihea kaalujaotusega auto tavalisest superauto. 416 500 eurot maksva kii- SLS AMGst parema juhitavusega, kuid reima elektriauto ostmiseks saab taot- akulaadungi tõttu kaalub kokku 2,1 t.

BMW i8 Üle mõistuse kallitele superautodele pakub BMW “odavat” alternatiivi kõigest 100 000 euro eest. Autofirma kümneaastane arendustöö elektriautodega päädis pistikhübriid-sport­ autoga i8, mis on 2 + 2 kerega kupee. Porsche Spyderi mõõtu autosse on tehtud ruumi ka lastele. Tiibadena üles avanevate uste kaudu pääsevad tagaistmele kergema vaevaga peamiselt mudilased.

Tänu hübriidajamile on autol suure­ pärane kaalujaotus suhtes 50 : 50. Kahe turbo laetud 231 hj kolme silindri 9

ja otsepritsega bensiinimootor veab tagarattaid ning 131 hj elektrimootor esirattaid. BMW kiirendusvõime ei ole küll hüperautode lennukusega võrreldav, kuid 4,4 sekundiga nullist sajani on ikkagi väga kiire tulemus.

Sealjuures on keskmine kütuse­ kulu vaid 2,5 l sajale ja süsinikdi­oksiidi eritus 59 g/km. 35 km on võimalik sõita ka üksnes elektrijõul kiirusega kuni 120 km/h. Laetud akude ja täis paagiga saab korraga läbida kuni 500 km. Akude garantii kestab 8 aastat või 100 000 km.

Raivo Murde

10

multimeedia

Kuidas jagada andmeid koduses ruumis?

Veel üsna hiljuti oli tavaks – igal masinal oma andmemahuti (harilikult kõvaketas).

Spetsiaalsete failiserverite omamine oli vaid suur(ema)te firmade pärusmaa.

A

eg lendas ja andmemahud kasvasid kiirelt, peamiselt just multimeediumi kvaliteedi tõusu tõttu – muusikafailide jaoks hakati kasutama kadudeta pakkimist (nt FLAC-vorming), kuid failisuurused kasvasid vana pisikese MP3vorminguga võrreldes kohe 3–5 korda. Madala kvaliteediga AVI asemele on end sisse seadnud MKV- ja MP4vormingud. Kettamahtu ja internetikiirust silmas pidades “ripiti” DVD harilikult 700 MB suuruseks AVI-ks, praegusel ajal aga liiguvad juba koopiad isegi tervest Bluray kettast mahuga kuni 50 GB. Mõni aasta tagasi hakati pakkuma koduservereid ja koduseid NASlahendusi (Network Attached Storage ehk võrku ühendatud andmesalvesti), kuid juba ilma ketasteta “paljas kast” maksis alates 300–400 eurost­.

Liidame sinna juurde kõvaketaste hinna ja saame lahenduse, mida endale soetama oli valmis vaid tõeline itifänn.

Loomulikult toetasid need lahendused andmeturvalist RAIDi (liiasusega kettamassiiv, kus ühe ketta surm ei põhjusta veel andmete kadumist, kuid juba nimi “liiasus” viitab, et vähemalt ühe ketta ruum läheb kaotsi).

Nende NASide haldamine oli samuti ititeadmisi nõudev tegevus.

Koos nutiseadmete (telefonide, tahvelarvutite, telerite) turule saabumisega ilmnes veel üks probleem – eelnimetatute sisemine andmemaht on võrreldes suurte lauaarvuti kõvaketastega tunduvalt väiksem ja selle laiendamine kas võimatu või kallis. Välised kõvakettad (USB, e-SATA,

Kaht sellist põnevat lahendust me nüüd lähemalt vaatamegi – esimene Arvutitargast saadud,”õunameeste” seas tuntud firma LaCie Cloudbox ning teine Ordist pärit Akasa DuoDockX WiFi. CloudBox ja DuoDockX CloudBox on valge või must 117 x 193 x 45 mm karbike, mille pardal 1 GHz protsessor, 256 MB RAM ja Giga­ bit Etherneti võrguliides. Seadet toodetakse mahuga 1, 2, 3 ja 4 TB – mina uurisin neist hinna-mahu suhtes soodsaimat, vaid 125 eurot maksvat 2 TB mahuga isendit. See suudab multimeediumsisu striimida arvutitele (PC, Mac), mängu­konsoolidele Xbox ja PlayStation, nutiteleritele ning iOSvõi Android-süsteemiga tahvelarvutitele ja nutitelefonidele.

Internetilahendustest on toetatud HTTP, HTTPSi, FTP, SFTP ja Torrenti protokollid. Ühte boksi saab luua parooliga kaitstult kuni kümme kasutajat oma privaatsete kataloogidega. Multimeediumist pakub boks tuge iTunesi ja Windows Media Serveri jaoks ning toetab ka DLNA-d, DHCP-d ja UPnP-d.

Seadistamine on imelihtne – toite­saba ja võrgukaabel taha, nupust sisse­lülitus ja mõne hetke pärast on jagatud ressursiga võrgu­ketas

Fire­Wire vm liidesega) olid samuti juba omajagu aega olemas.

Siis arenesid nende baasil võrguliidesega seadmed, mis oskasid otse koduse ruuteri taga elada ja oma sisu ligipääsuluba olevatele isikutele jagada. Võrguga suhtlemisel ei saa lihtsalt ketas koos kontrolleriga hakkama ja nii ongi sellesse “karpi” peale ketta sisse ehitatud ka mikroarvuti, mis jooksutab spetsiaalset (Linuxil baseeruvat) opsüsteemi.

11

leitav. WiFit kasutavad seadmed nõuavad loomulikult, et ruuter oleks WiFi-toega (ega ilma tänapäeval ei liigugi).

Teine seade – vaid 55 eurot maksev DuoDockX – on taas kas valge või must karp mõõtmetega 94,5 x 140 x 72 mm. Kui “pilvekarp” oskas võrguga suhelda vaid kaabli abil, siis Akasa seadmel on olemas nii USB 3.0 liides kui ka sisse ehitatud WiFi (802.11bgn toe ja u 30 m leviraadiusega). Ülaluugist saab sinna “seisma panna” nii tavalisi 3,5” kui ka sülearvutiformaadis 2,5” SATA-liidesega kõvakettaid.

Kui LaCie’l ketast vahetada ei saa, siis Akasal võivad kõvakettad seista riiulis nagu raamatud, kust vajaliku sisuga ketta seadmesse paneme ja selle sisu kuni kolmele kasutajale läbi õhu jagada saame. Telefoni tuleb vaid alla laadida vastav tasuta rakendus Appstore’ist (iOS-ile) või Google­ Playst (Androidile). IOS-i tarbeks oskab seade ise maha mängida videot järgmistes vormingutes: H.264, MP4, MOV, MPV, M4V ja 3GP. Androidile lisandub MKV ja MPEG-TS. Kusjuures isegi täis-HD 1080p lahutuses videot mängib seade maha veatult ilma igasuguse jõnksumiseta.

Veiko Tamm

rehvid FIRMA NIMI

ASUKOHT

LAHTIOLEKUAEG

HIND JA TEENUSED

Rehvivahetus alates 24 eurost.

Suur-Sõjamäe 8b, Tallinn

E–R 9.00–18.00 L 10.00–14.00

Suurim valik uusi rehve ja velgi!

Alati soodsad hinnad!

KONTAKT

tel 553 5133, 610 1033 drewsauto@hot.ee www.drewsauto.ee

DREWS AUTO (Drews OÜ)

Lasnamäe: Peterburi tee 44

AUTOASI Transverso OÜ

GEKKON SERVICE OÜ

Mustamäe: Mustjõe 45

Tallinn: Tervise 19 Linnamäe tee 37a Pallasti 27a

E–R 9.00–18.00, L 10.00–15.00

Mõlemis filiaalis saadaval kohapeal lai valik rehve ja varuosi.

E–R 8.30–18.00

Rehvide vahetus 14–36 eurot jooks.

Rehvivahetuse hind al 16 eurost. avatud iga päev 24 h

Kasutatud ja uute rehvide müük, velgede sirgendamine ja keevitus.

tel 620 1177 tel 638 0641 www.autoasi.ee

tel 505 5420 info@gekkon.ee www.gekkon.ee

Rehvivahetuse hind: Ristiku esindus: Ristiku 12 (sisehoov), Pelgulinn

REHVIHUNT OÜ

Kärberi esindus: Kärberi 18, Lasnamäe

kuni 16” plekkvelg 21 eurot valuvelg 26 eurot

E–R 10.00–19.00 L 10.00–16.00 Hooajal avatud kokkuleppel 7.00–21.00

17”–18” 32 eurot 19”–22” 39 eurot

E–R 9.00–18.00 L 9.00–15.00

Rehvide hoiustamine 19 eurot.

Müüme uusi ja garantiiga kasutatuid rehve, parandame. Hooajal teostame 175 rehvivahetust päevas.

12

tel 5845 1643 www.rehvihunt.ee

rehvid

Liigselt kulunud rehvid vaheta välja!

Kontrolli olemasolevate talverehvide mustri sügavust ja naastude seisukorda. Naast- ja lamellrehvide vahel valides lähtu sellest, kas sõidad autoga peamiselt linnas või kõrvalteedel.

K

es pole autole veel talverehve alla pannud, siis nüüd on selleks viimane aeg. Enne aga tasub kontrollida olemasolevate jalavarjude seisukorda. Kui rehviga on sõidetud kaks hooaega, peab mõõtma turvise­mustri sügavust, naastrehvil lugema ka naastude arvu. Soovitatav on kasutada talverehve, mille mustri sügavus on üle viie millimeetri. Uutel rehvidel on see veidi üle kümne millimeetri.

Rehv tasuks välja vahetada ka siis, kui selle pinnale on tekkinud peened praod – rehv on suurema osa oma elastsusest kaotanud. Naastrehv muutub ohtlikuks, kui kadunud on iga üheksas või kümnes naast.

Talverehvid on üldjuhul sõidukõlblikud umbes neli talve, ent kõik sõltub muidugi läbisõidust. Lamellrehvi pidamis­ omadused vähenevad juba pärast teist või kolmandat hooaega.

Raha kokkuhoiu huvides võib korraga vahetada ka kaks rehvi samal teljel. Nii saab rehvidele tehtavaid kulutusi hajutada mitme aasta peale. Paremas seisukorras või uued rehvid tuleks paigaldada tagateljele, sõltumata sellest, kas tegu on esi- või tagaveolise autoga.

Naast või lamell?

Muutlike ilmade tõttu – täna sula, homme lumetorm – eelistab suurem osa Eesti juhte autodel naastrehve. Samas lisandub iga aastaga üha rohkem lamell­rehvide austajaid. Nii lamell- kui ka naastrehvil on omad plussid ja miinused. Palju sõltub sellest, kus autoga sõita.

Naastrehvid on parema haarduvusega jäisel teel, kus nende pidurdusteekond on lamellrehvidest lühem. Kui autoga sõidetakse sageli kõrvalteedel, tasub kasutada just naastrehve. Nende suurim miinus on suur rattamüra.

Kuidas pikendada rehvi eluiga?

• Sõiduohutuse ja rehvi ühtlase kulumise huvides tuleb rehvi­rõhku korrapäraselt mõõta. Sõitke umbes korra kuus mõnda teenindusjaama, laske rehvidel pisut jahtuda ja kontrollige atmosfääride vastavust ettenähtule (sh tagavararattal). Rõhk muutub ka välistemperatuurikõikumise tõttu. Seega tuleks rehve kontrollida alati siis, kui on toimunud järsk ilmamuutus.

• Pehmest materjalist talverehvid on eriti tundlikud kummide vilinal kiirendamise või plokki pidurdamise suhtes. Nii võib ühe sportliku liigutusega jätta asfaldile poole kummi hinnast. Rehv kardab ka lööke, mida talle annavad teravad äärekivid ja asfaldiaugud.

• Rehvide hoidmiseks on hea kasutada jahedamat ruumi (kelder või garaaž), sest siis kivistub materjal kõige vähem.

Samal põhjusel tuleks hoiduda otsesest päikesevalgusest.

Rehve säilitatakse üle talve või suve püstises asendis, näiteks garaažiseinale riputatuna.

Naastrehv tuleb sisse sõita Naastrehvi vastupidavuse tagamiseks peab uued rehvid sisse sõitma. Vähemalt 400 km läbisõiduni tuleks uute naastrehvidega pidurdada nii vähe kui võimalik ning kiirendada mõõdukalt. Soovitatav on paarsada kilomeetrit sõita kiirusega kuni 70 km/h. Rehvi säästes kinnituvad naastud korralikult oma pesasse ning siis pole ohtu, et nad kaduma läheksid. Mõned soovitavad naastude sissesõitmiseks panna uued rehvid alla juba varem, enne libeda tulekut.

Peamiselt linnas ja põhimaanteedel sõites tasub aga kaaluda lamellrehvide soetamist. Lamellrehvi suurim eelis on vähene müra ning nendega võib sõita aasta läbi. M+S lamellrehv on isegi tavalisest suverehvist vaiksem, sest selle valmistamisel kasutatakse pehmet kummisegu. Samuti püsib kinnisõidetud lumega maanteel lamellrehv paremini teel kui naastrehv.

Raivo Murde

13

hallo

Telefoniarveid säästev rakendus ettevõtetele Tänapäeva äriühiskond nõuab kliendi ja partneriga pidevat suhtlust ning valmidust tema päringutele kärmelt vastata, olenemata kellaajast ja asukohast.

T

undidepikkuseks venivad kõned Aasiast, Austraaliast, Ladina-­ Ameerikast või hoopis kiiret lahendust nõudvad toimingud ja tööd eeldavad samal ajal nii arvuti kasutamist kui ka telefoniga rääkimist. Just neid ärikliendile vajalikke kriteeriume on Elion silmas pidanud ja loonud uue kommunikatsioonitarkvara nutirakenduse.

Ei saa mainimata jätta, et nimega on tabatud otse naelapea pihta, sest paremat kui Hallo on telefoniteenuse­ põhisele rakendusele raske välja mõelda.

Mis on Hallo?

Hallo on Elioni ärikliendile suunatud nutirakendus, mis võimaldab oma äritelefoni numbrit kasutada nutitelefonis, sülearvutis ja tahvelarvutis ning helistada interneti kaudu kõikjalt maailmas tavapärase koduvõrgu hinnaga.

Hallo nutirakendus laseb teha ka videokõnesid, kuid seda praegu vaid Windowsi operatsioonisüsteemi toetavate arvutite vahel. Selleks et nutirakendust kasutada, tuleb esmalt seadistada telefoninumber Elioni äritelefoni haldus­veebis ja laadida alla rakendus AppStore’i või GooglePlay keskkonnast.

Miks Hallod kasutada?

Kui tahad olla oma klientidele ja partneritele kättesaadav kõikjal ja alati. Kui tahad helistada Eestisse või välismaale olemasoleva paketihinnaga. Kui soovid helistamiseks kasutada nutitelefoni, tahvel-, süle- ja lauaarvutit.

Miks kaaluda Hallo kasutamist?

Kui otsid viise, kuidas oma ettevõtte kõnekulusid vähendada, võiks üks alternatiiv olla just Hallo. Nutirakendusega kehtib sinu olemasoleva telefoni­ numbri kõnesidehind ka välismaal, kuid selleks, et ära hoida ettenägematuid lisakulutusi, tasuks rakendust kasutada WiFi levialas.

Tarkvara allalaadimiseks ja kasutamiseks on vaja vaid internetiühendust (sobib nii WiFi kui ka mobiilne internet).

• Halloga on võimalik lauanumbri kõnesid teha või neile vastata ka arvutist, tahvelarvutist ja nutitelefonist, kasutades selleks mistahes internetivõrku (WiFi, mobiilne internet).

• Hallod saavad peale Elioni äriklientide kasutada ka EMT interneti ja Elioni erakliendid, kel on eKodu või internetitelefoni teenus.

• Hallo kasutusele võtmine on ärikliendile iseteeninduslik ega eelda vajadust pöörduda teenusepakkuja poole.

Teise tähtsa segmendina on rakenduse hoogsalt kasutusele võtnud kliendid, kes puutuvad tihedalt kokku välispartneritega. Ühelt poolt saavad nende lähetustes viibivad töötajad helistada koju tavapärase kõneminuti­ hinnaga ning teiselt poolt on välismaal viibides võimalik anda äripartneritele oma ettevõtte number koos Hallo rakendusega, pidades nendega vestlusi tasuta, nagu oleks tegu ettevõtte­ sisese kõnega.

Hallo töötab hästi koos sinu laual oleva internetipõhise telefoniga, st kui rakendust kasutatakse sama numbriga mis lauatelefoni, siis siseneva kõne korral heliseb nii lauatelefon kui ka Hallo. Väljuvaid kõnesid on võimalk teha nii lauatelefonist kui ka rakenduse kaudu. Hallost helistades saab kasutada kõiki lauatelefonile juba tuntud võimalusi, nagu kõnede suunamine kõne ajal ja ootele panek, lisaks uued võimalused, nagu kõnede salvestamine kõne ajal. Kõnesalvestus toetab iOS-i ja Windowsi operatsioonisüsteemi.

Kuidas uut rakendust kasutada?

Esmalt selleks, et üle interneti oleks võimalik helistada, peab olema sisse lülitatud andmesideühendus, samuti peab kogu aeg töös olema Hallo. Uue nutirakenduse kasutamiseks on vajalik vähemalt 3G leviala ehk internetikõnede sooritamiseks peaks olema internetiühenduse alla- ja üleslaadimiskiirus vähemalt 100 kbit/s kõne kohta.

Seega esmalt, kui kõnet läbi mobiilse andmesidevõrgu tegema hakata, peaks üle vaatama, kas olemas on vähemalt 3G levi. Kui kasutada avalikke WiFi võrke, on internetiteenuse aktiviseerimiseks vaja käivitada brauser, alles seejärel saab rakendusse sisse logida.

Missugune äriettevõte võiks uut nutirakenduse kasutamist kaaluda?

Kuigi Hallo on verivärske Elioni nuti­ rakendus, kasutab seda hetkel juba peaaegu pool tuhat Eesti ettevõtet.

Põhjuseid, miks firmad selle kasutusele on võtnud, erinevad suuresti. On neid, kes kasutavad seda välismaal helistamiseks, ja neid, kelle jaoks on see mõistlik ja efektiivne lahendus kontoris töötades. On ettevõtteid, kes on loobunud traditsioonilisest lauatelefonist ja muretsenud kõikidele töötajatele Hallod toetava telefoni.

Kõige enam on Elion saanud positiivset tagasisidet ettevõtetelt, kes tegelevad iga päev klienditeenindusega.

14

Halloga kõnede sooritamiseks peab olema rakendusse sisse logitud. Selleks on mõistlik kasutada automaatset sisselogimist, mis on vaikimisi algseadistuses välja lülitatud. Automaatse sisselogimise saab aktiveerida seadetest (Preferences > Auto login).

Igaks juhuks tasub tähelepanu pöörata sellele, et rakenduse kasutamisega võivad kaasneda lisakulud juhul, kui ollakse tasulises WiFi levi­ alas. Nende vältimiseks on hea esmalt kindlaks teha, kus ja mis internetilevis viibitakse.

Selleks et kõned toimiksid läbi nutirakenduse mobiilse interneti leviala sujuvalt, võiks valida piisava andmemahuga paketi. Orienteerivalt on üheminutilise kõne maht umbes 1,3 MB. Kui teha nutirakendusega internetikõnet mobiililt ja samal hetkel tuleb sisse uus kõne, läheb see automaatselt ootele. Kui mobiilikõne on aktiivne ja helistatakse läbi Hallo aktiveeritud numbrile, antakse helistajale kinnist tooni ning rakendusse tekib vastamata kõne märge.

NB! Tasub meeles pidada, et sala­ sõna ununemisel ja uue tellimisel tuleb see ära muuta kõigis seadmetes, kus Hallot kasutada.

Ann Asser

m

15