TERVE PERE (märts 2014)

20. märts 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

U U S & H U V I TAV

K E VA DV Ä S I M U S

SILMAD

L I I KU M I N E

BEEBI

tasub teada

Uus & huvitav

Pelgulinna sünnitusmaja sai annetuste toel uue kuvöösi

Õpilased kogusid kolme kuuga tonni jagu küünlaümbriseid

Colonna Kinnisvara algatas detsembris 2013 aasta­lõpukampaania, mille raames koguti raha, et osta Pelgulinna sünnitusmaja intensiivraviosakonda üle 12 000 euro maksev uus kuvöös. 10. märtsil anti aparaat Pelgulinna sünnitusmajale üle.

Pelgulinna sünnitusmaja on üks kolmest Eesti suurimast sünnitus­ majast ning iga neljas Eestis sündiv laps näeb ilma­valgust just seal. Uue kuvöösi ostmiseks koguti raha telefoniannetuste ja heategevusliku loteriiga ning puudujääva summa annetas sünnitusmaja toetusfondile Colonna Kinnisvara. Kuvöösi üleandja oli Colonna juhatuse liige Roberto de Silvestri, kingituse võtsid vastu Pelgulinna sünnitushaigla lastearst dr Ervin Saik ja patroon Laine Randjärv.

Eesti suurima jäätme­ käitleja Kuusakoski korraldatud kogumisaktsiooni „Küünla­ ümbriste jaht” tublimad osalejad said autasud. Kolme kuu jooksul koguti üle 750 000 alumiiniumist küünlaümbrise kogukaaluga rohkem kui üks tonn.

Kogumisaktsioon toimus sel aastal esimest korda ning selle eesmärk on propageerida noorte seas keskkonnasäästlikku käitumist ja näidata sortimise vajalikkust.

Koostöös Kalev Spa, Ingmani ning Lajosega korraldatud „Küünlaümbriste jaht” osutus õpilaste seas ülimalt populaarseks – 3699 õpilast üle terve Eesti kogusid kokku täpselt 766 255 põlenud alumiiniumist teeküünlaümbrist.

Peaauhinna, priipääsme Kalev Spa veekeskusesse pälvisid Kilingi-­Nõmme gümnaasiumi 4.b klass, kes kogus kokku tervelt 15 840 küünla­ümbrist, ja kuni 15 õpilasega klasside arvestuses Oru põhikooli 6. klass, kelle lõpptulemuseks jäi 8197 küünlaümbrist. Parima üksikkoguja tiitli pälvis Karl-Martin Krapp, kelle lõpptulemuseks oli 13 256 ümbrist.

Tervelt tonni jagu kogutud küünlaümbriseid läheb edasi ümbertöötlemisse, pärast mida saab alumiiniumi taaskasutada näiteks nii lennuki kui ka limonaadipurgi tootmiseks. Järgmine „Küünlaümbriste jaht” on plaanis uuesti korraldada juba sel sügisel.

Viiruste hooajal saab kiiret abi perearsti nõuandetelefonilt Perearsti nõuandetelefon 1220 on üleriigiline telefon, mis pakub meditsiinilist nõu ööpäev läbi eesti ja vene keeles. Perearsti nõuande­ telefon vastab aastas enam kui 230 000 pöördumisele, kaheksa tegevus­aasta jooksul on kõnede arv aasta-aastalt kasvanud.

Perearsti nõuandetelefoni arst Lauri Laas julgustab ootamatu tervise halvenemise korral võtma esmalt ühendust just 1220ga. „Pädeva nõuande saamiseks tervisehädade korral piisab enamikul juhtudel nõuandetelefonile helistamisest, mida on ka väga kehva enesetundega lihtsam teha, kui võtta ette teekond haigla esmaabisse,” lausus Lauri Laasi.

Nõuandetelefonile vastab kokku seitseteist kogenud perearsti ja neliteist pereõde, kes aitavad analüüsida seisukorra kriitilisust ja annavad tegutsemisjuhised esmaseks abiks, lihtsamate olukordade puhul ka koduseks raviks. Laas kinnitab nõuannete jagamisel eristamist juhtudel, kui tegu on imikute või teiste riskirühmadega. Tema sõnul on tähtis, et inimesed vastaksid nõustaja küsimustele ausalt ja täpselt, mis tagab asjakohase nõuande. „Sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitatakse helistajal pöörduda perearsti poole või haigla valvetuppa või suunatakse kriitiline kõne kohe edasi kiirabisse,” ütles Lauri Laas.

Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, seega nõu küsida võivad kõik, ka ravikindlustuseta inimesed. Helistades kehtib kõne algusest paketipõhine kõnehind. Teenust rahastab haigekassa. Uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013’’ andmetel oli 90 protsenti nõuandeliinile helistanutest saadud nõuannetega rahul.

KIRJUTA meile!

Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Teie tagasiside on meile väga tähtis. Loodame, et leiate põnevat lugemist ka seekord.

EESTI KÜLA EESTI PEALINNAS

Järgmises numbris on teemadeks hambaravi ja allergia. Kirjutage meile, mida sooviksite nendel teemadel teada saada. Teie kirju ootame 7. aprillini aadressil pere@ekspress.ee.

EESTI VAbAõhumuuSEum

Kõigi meilisaatjate vahel loosime seekord välja kolm Avoni komplekti. Komplektis on õrn dušigeel kummeli ja kaeraekstraktiga (400 ml), kaera ja kummeliga näo-, käte- ja kehakreem kogu perele (400 ml), rikkalikult niisutav kreem (50 ml) ning glütseriini ja E-vitamiiniga niisutav seep (90 g).

Märtsikuus igal pühapäeval lastehommik kontserdi, meisterdamise ja lastemenüüga.

Möödunud kuu kirjasaatjate vahel loosisime välja kolm Oriflame’i lõhna. Lady Avebury 50 ml EdP saab endale Esta P., Vip Night 50 ml EdP Ülle K. ja Volare 30 ml EdP Marylin T. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

Terve Pere Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel. 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312

Peremängud, hobusõit ja palju muud!

Mõnusat ajaviitmist ja tera tarkust leiab siit igal ajal!

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

www.evm.ee

Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

3

SILMAD Shutterstock

P

Silmi tuleb päikese eest kaitsta maast madalast „Päikesekiirguse toime nahale ja ka silmadele on kumulatiivne, mis tähendab, et kahjustus koguneb ja summeerub kogu elu vältel,” rõhutab Krista Trumani silmakabineti silmaarst dr Anneli Tall, miks silmi tuleb kaitsta juba imikul, suurematest rääkimata. Liigne päikesekiirgus võib põhjustada mitmeid silmahädasid.

äikeseprillide tähtsusest räägitakse palju, eriti ereda kevadpäikese ilmnedes, kui probleem taas päevakorda tõuseb. Miks on päike silmadele kahjulik? „Päikesevalgus koosneb erinevatest elektromagneetilise kiirguse liikidest. Päikeseprillide eesmärk on kaitsta silmi lühema lainepikkusega ultraviolett-A (UVA) ja pikema lainepikkusega ultraviolett-B (UVB) kiirguse ning sinise lainepikkusega valguskiirguse eest,” sõnab dr Tall. Just need nimetatud kiirgused soodustavad mitmete silmahaiguste teket. Arsti sõnul tasub silmas pidada, et mida lähemale ekvaatorile ja mida suuremal kõrgusel asuda, mida lähemal keskpäevale ja mida avatumas ümbruses liikuda, seda suurem on kahjustavate kiirguste mõju.

Ka teatud ravimeid manustades tasub päikesekiirguse suhtes ettevaatlikum olla, sest need võivad suurendada dr Talli sõnul keha tundlikkust UV- ja sinise lainepikkusega valguskiirgusele. Levinumatest nimetab dr Tall antibeebipille, antidiureetikuid ja teatud rahusteid.

Päike põhjustab tõsiseid muresid Kui rääkida liigse päikesekiirguse põhjustatavatest silmahaigustest, nimetab dr Tall fotokeratiiti, mida saab pidada silma päikesepõletuseks. „Tavaline lühiaegne intensiivne päikesevalgus seda enamasti ei tekita. Fotokeratiit tekib kas pikaaegsel viibimisel intensiivses päikesevalguses või kõige sagedamini siis, kui li-

ootame teid kaevandusparki t–L 10–18 piletimüük lõpeb 2 tundi enne sulgemist. külastusest ette teatamine telefonil 332 4017.

4

www.kaevanduspark.ee

sandub päikese tugev peegeldumine eredalt lumelt, mida tuntakse lumepimeduse nime all. Kahjustada saab sarvkesta kõige pealmine epiteelikiht. Silmad on väga valulikud, jooksevad vett ja punetavad,” kirjeldab silmaarst sümptomeid, kuid lisab, et õnneks on seisund mööduv. „Sarvkesta epiteel paraneb 24–72 tunni jooksul ning enamasti piisab, kui kasutada niisutavaid silmatilkasid ja veeta rohkem aega kinnisilmi puhates.”

Krooniline päikese toksiline toime võib avalduda silmapinna haiguslikes muutustes. „Pingueekula ehk silma limaskesta healoomuline paksenemine tekib

just tsentraalne nägemine ehk lugemine ja muu täpne nägemine. „On leitud, et nii UVA kui ka sinise lainepikkusega valgus kahjustavad silmapõhja tsentraalseid osi,” selgitab dr Tall.

UV-kaitse on peamine Päikeseprillide valik ja hinna­ skaala on kaubanduses väga lai. „Prillide puhul on ainukeseks määravaks teguriks UV-kaitse olemasolu,” toob dr Tall välja peamise kriteeriumi. „Õnneks on tänapäeval UV-kaitsega ka paljud odavamad prillid. Samas on uuringud näidanud, et mitte kõik kallihinnalised firmaprillid ei oma piisavat kaitset. See-

Sulle antud HINNALISE KINGITUSE kaitseks

„Prillide puhul on ainukeseks määravaks teguriks UV-kaitse olemasolu,” toob dr Tall välja peamise kriteeriumi.

enamasti silmavalgel sarvkestast nina pool. Sama seisundi teine vorm on pterüügium, kui limaskest hakkab kasvama läbipaistva sarvkesta peale. Mõlemad muutused on healoomulised. Soovitatav on kasutada häid päikeseprille ja ebamugavustunde korral niisutada silmi kunstpisaratega. Vahel harva tekib vajadus pterüügium kirurgiliselt eemaldada. Tõsisematest muutustest võib välja tuua silmapinna limaskesta vähi­ eelse seisundi lame­rakulise metaplaasia ja halvemal juhul ka epidermoidse vähi,” sõnab arst. Neid viimaseid esineb põhiliselt troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes elavatel inimestel.

Ka katarakti ehk hallkae tekke üheks riskifaktoriks nimetab dr Tall pikaaegset viibimist päikesekiirguse käes. „UV-kiirgused neelduvad silmaläätses, põhjustades vabade radikaalide teket, mis omakorda kahjustavad läätse. Aastakümnetega võib see viia hallkae tekkeni,” sõnab arst, lisades, et samas ei ole täpselt teada, kas päikesekiirgust vähendades kae tekke oht väheneb.

Vanemas eas esineva silmapõhja haiguse – maakuli degeneratsiooni – puhul võib päikesel oma roll olla. Kahjustatud saab

Pikaajaline viibimine kliimaseadmega ruumis, arvutiga töötamine, televiisori vaatamine, kontaktläätsede kandmine, tolm, suits, õietõlm ja teised allergeenid, võõrkeha silmas, kloorist tingitud silmade ärritus basseinis...

ga tasub alati iga konkreetse prilli kohta küsida. UV-kaitsega prillid on enamasti märgistatud vastava kleebisega.”

Prille ostma asudes soovitab dr Tall eelistada neid, mis katavad silma ja selle ümbruse võimalikult laialt ning mille raam istub silma ümber hästi, et otse silma pääseks võimalikult vähe päikese­ valgust. „Jälgida tuleks sedagi, et klaas ei oleks liiga kumer, sest see võib anda liigseid moonutusi.” Meremeestele ja kaluritele on arsti sõnul parimad polaroidprillid, mis aitavad vältida vee peegeldusi.

See, kas prilliklaas on hele või tume, ei ole dr Talli sõnul määrava tähtsusega. „Autojuhtidel ei ole soovitatav kasutada liiga tumedaid klaase, sest see võib takistada nägemist.” Samuti ei ole ultraviolettkiirguse kaitse puhul suurt vahet klaasi värvil. „Siiski, sinise lainepikkusega valguskiirguse vastu annavad kaitset kollakad ja pruunikad toonid, sest need blokeerivad sinise valguse pääsu silma kõige paremini.”

Päikeseprillide kohta levib ka mitmeid valearusaamu. Esimesena nimetab dr Tall eksiarvamust, et kui ilm on pilves, ei ole vaja silmi kaitsta. „Tegelikult pääsevad

5

4 taimseid ekstrakte sisaldavat toodet 4 enimesineva silmade probleemi korral

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

Jelena Rudi

SILMAD

Päikeseprillid – vajalikud, aga ka edevad Päikeseprillide esmane töö on kaitsta silmi, kuid mitte sugugi vähe­tähtis pole ka prillide väljanägemine. Asetsedes kõige säravamatel päevadel kõige silmatorkavamal positsioonil, keset silmnägu, on ju ilmselgelt päikeseprillid kõige paremini silma hakkav aksessuaar. Sellest on ammugi suured prillitootjad aru saanud ning aastast aastasse luuakse uusi ja aina edevamaid-toredamaid kollektsioone.

Kättejõudev kevad-suvi toob kaasa endiselt hiigelsuured prilliraamid, meestel reeglina kandilisemad ja rõhutatuma ülaservaga.

Naistele pakutakse hiigelsuuri kiisusilmi, eredavärviliste raamidega suuri silmavarje. Pole unustatud ka 1960ndate glamuuri uuendusi (Dolce & Gabbana).

Ray-Ban on oma ikoonilise Aviatori kuldsed metallraamid katnud säravates värvides atsetaadiga ning samasse tooni värvinud gradient­läätsed. Nüüd on klassikal värv. Valida on mitme tooni vahel.

Dolce & Gabbanal on raamides nii barokset kulda kui ka üle serva voolavat lillemustrit. Erilisel luksuskollektsioonil „Mosaico” on lillemuster käsitsi kokku pandud Murano klaasist.

Neile, kellel on edevusefaktor moes oluline, on tulemas ere suvi. Igale maitsele on midagi – ja rohkem on vähem!

Piret Tamm

nii UV-kiirgus kui ka sinine valgus läbi pilvede pea muutumatuna ja kahjustavad silmi samamoodi. Seega lõunapoolsetes maades peaks keskpäeva ümber prille kandma ka pilvise ilma korral.”

Teiseks tuleb kummutada uskumus, et autojuhtimisel on head fotokroomsed klaasid, mis muidu on heledad, aga UV-kiirguse toimel tumenevad. „Enamasti on auto­klaasidel UV-kiirguse kaitse olemas ja seega prillid sõidukis ei tumene,” selgitab dr Tall.

Lapse silm on õrnem Päikeseprillide kasutamine lastel tekitab vastakaid arvamusi.

Kui ühed panevad need ette juba beebidele ja katavad lapse rõivastega, siis teised on arvamusel, et soojal ajal peaks võimalikult palju päikesevalguse käes viibima, et üürikese suvega talveks piisavalt D-vitamiini koguda. „Päikese­ kiirguse toime nahale ja ka silmadele on kumulatiivne, mis tähendab, et kahjustus koguneb ja summeerub kogu elu vältel,” toob dr Tall välja põhjuse, miks peaks lapsed kandma päikeseprille, millel on UV-kaitse. „Kuna lapsed vii6

bivad rohkem õues kui täiskasvanud, on leitud, et elu jooksul kogunevast kahjustusest saadakse 25–50 protsenti just varases eas.”

Lisaks on lapse silmalääts kahjustavale kiirgusele palju läbilaskvam kui täiskasvanu oma, mis juba hägustuma hakkab.

Dr Talli sõnul on väga vajalik jälgida, et lapse prillid oleksid UV-kaitsega, sest lihtsalt tume klaas teeb pupilli laiaks ja nii satub silma rohkem kahjulikku kiirgust kui üldse ilma kaitseta. Lastel oleks arsti sõnul soovitatav kanda ka nägu varjavat peakatet, sest see võib ära hoida lausa poole valguskiirguse sattumise silma.

Kokkuvõtteks tõdeb dr Tall, et õnneks asub Eesti päikesekahjustuse tekkeks siiski üsna ohutus kliimavöötmes. „Kuid eks teame omast käest, et meilgi on võimalik põletust saada, seega peaks kasutama tervet mõistust ja vajadusel silmade kaitset. Soojal maal ja mägedes suusatades tuleb silmade kaitsmisse suhtuda aga täie tõsidusega,” võtab dr Tall kokku peamise.

Eve Kaljusaar

LAPS

Kui mudilane saab prillid

Shutterstock

Igal aastal lisandub tuhandeid uusi lapsevanemaid, kes peavad oma maimukesi prillidega harjutama.

T

ervise Arengu Instituudi andmetel registreeriti ainuüksi 2012. aastal 1–4aastaste laste hulgas ligi 2000 silmade refraktsiooni ja akommodatsiooni häiret, 5–9aastaste hulgas koguni 3400. Kuidas teha värskele prillikandjale see uus ja vajalik harjumus võimalikult meeldivaks?

3. Ära sunni last alguses prille korraga pikka aega kandma, las ta kohaneb nendega. Aasta-paari vanusele võite prillid ette panna ja katsuda samal ajal tema tähelepanu mängu­asja või mõne põneva tegevusega köita – nii seonduvad prillid positiivsete emotsioonidega. Lapse sundimine paraku tulemusi ei anna. Õnneks tajub ta ka juba ise, et televiisori vaatamine või väikeste klotsidega mängimine on mõnusam, kui prillid on ees.

1. Prilliraame mine kindlasti valima koos lapsega – nii ta tajub, et tal on õigus teha tähtis otsus. Eelkooli­ ealisega võid koos ajakirju vaadata ja lasta näidata, millised raamid ja värvid talle meeldivad. Mõne kauba­ märgi puhul on võimalik valida raamidele eri värvi sangad – nõnda saab ühel päeval kanda kollaste raamide juurde siniseid, teisel päeval punaseid sangu.

4. Näita eeskujusid! Kaheaastane matkib lähedasi, nii et kui ta näeb vanemaid või vanavanemaid tihti prille ette panemas, võtab ta need kergemini omaks. Kui perekonnas keegi prille ei kanna, sobib ees­kujuks mõni multifilmi- või raamatu­t egelane, kindlasti leiate mõne sobiva näite ka lauljate või näitlejate hulgast. Mõnel lasteprillide brändil on prillide hoidmiseks spetsiaalne loomakujuline alus. Nii saab lapsele seletada, et ta ei pea prille üksi kandma – öösel teeb seda loomake, päeval tema.

2. Väikesele lapsele ei lähe õnneks kaubamärgi nimi korda. Tähtsam on see, et prillid istuvad mugavalt ja püsivad hästi ees – raamidel ju n-ö sissekandmisaega ei ole. Pööra tähelepanu sellele, et raamid oleksid kerged ja anatoomiliselt sobiva kujuga. Lapse õrna naha puhul võiks arvestada ka materjali ja värvi naturaalsust. Parimate raamide tootmisel on välditud lateksit ja bisfenoole ning värvimisel on kasutatud orgaanilisi toiduvärve, mis on tervisele ohutud. Mõnikord on lapse jaoks prillidest olulisemgi vahva toos, nii et ära alahinda aksessuaaride rolli.

5. Kolme- kuni nelja-aastane laps on väga kergelt mõjutatav nii oma eakaaslaste kui ka täiskasvanud autoriteetide poolt. Ilmselt tuleb teil lapse mängukaaslaste hulgas väikest selgitustööd teha. Kui laps hakkab mängus rolle võtma – arst, õpetaja, müüja – ning tegelaskuju kannab prille, tundub prillikandmine loomulikum.

7

6. Eelkooliealine laps omandab hügieeni- ja korraharjumustega seotud reegleid üsna hõlpsalt. Seega saate prillide ettepanekust teha osa lapse loomulikust päevarutiinist – hommikul üles, seejärel pesema, siis prillid ette, sööma jne.

7. Ka kiitus on lapse jaoks väga tähtis, nii et ole tähelepanelik – kui laps paneb alguses iseseisvalt prillid ette või kannab neid pikemat aega, tuleb teda kindlasti kiita.

8. Mõni laps kardab prille kanda, sest teda on korduvalt hirmutatud sellega, et prillid on kallid ja neid ei tohi katki teha. Laps kardab, et nendega siiski midagi juhtub ja sellele võib järgneda karistus. Parem vali lapsele ülipainduvad ja purunemiskindlad raamid (nt Blick).

9. Laps võib tunda end täiskasvanumana, kui saab ise prillide eest hoolitseda. Seega õpeta talle lihtsamaid hooldusvõtteid: klaaside puhastamist mikrokiudlapiga, prillide hoidmist jne.

10. Kui laps pikemat aega prillide kandmise vastu ägedalt protestib või kurdab, et ei näe hästi, tuleb teda kuulda võtta. Prillid võivad olla väändunud või mingil muul põhjusel mitte sobida. Pöörduge lisakontrolliks prillide valmistaja poole.

Marge Kallaste AB Medical Group Eesti OÜ

LIIKUMINE

K

Shutterstock

ui sul on istuv töö, sa ei ole kunagi olnud kehaliselt aktiivne või sul on jäänud treeningutesse kuude-, isegi aastatepikkune paus, siis enne uuesti alustamist on kõige tähtsam teha kindlaks oma tervislik seisund. Samuti on tähtis õige treeningkoormus ja toitumine. Näljutamine ja suur koormus võib kasu asemel tuua hoopis kahju.

Tervisliku seisundi kontroll Käi perearsti juures, kes teeb vajalikud testid, arvestades sinu tervise­ riske ja elustiili. Kontrollida võiks järgmisi näitajaid: kehamassiindeks (KMI) – pikkuse ja kaalu suhe; vere­ suhkrusisaldus – annab infot, kas sul on risk haigestuda diabeeti; vere­ rõhk – liiga kõrge vererõhk võib põhjustada tõsiseid südame-, aju- ja neeru­probleeme (normaalne vererõhk on 120/80 mm Hg); kolesteroolisisaldus – tuleks mõõta vähemalt iga viie aasta järel (tihedamini siis, kui veres on suur kolesteroolisisaldus).

Käi spordimeditsiinikeskuse tervisekontrollis (nt innomedica.ee).

Kui kontorirott hakkab harrastussportlaseks…

Kevad on käes ja talvega kogunenud lisakilod paksu vatijope seljast võtmisel kaugele näha. Rannahooaeg pole enam samuti mägede taga ning vaja on ennast kiiresti vormi viia. Mis muud, kui hoolsalt treenima. Aga kas nii on õige?

8

EKG koormustesti käigus uuritakse südametööd rahulikus olekus, järkjärguliselt suurenevatel koormustel ja taastumisel. Testiga saab määrata tervisega seotud kehalise võimekuse ja anda üldisi soovitusi tervise­ treeninguks. Laktaaditestist saab ülevaate laktaadi ehk piimhappe­ soola kontsentratsioonist veres. See on täpseim meetod individuaalse anaeroobse läve määramiseks.

Erinevad treeningud Jõutreening ei tähenda lihaste „suureks pumpamist”, vaid lihasmassi ja lihasjõu säilitamist või suurendamist ning luude tugevdamist. Inimese keha kaotab lihasmassi iga aastaga, ent just lihasmass hoiab meie aine­ vahetuse kiirena. Seega peaks iga inimene tegema regulaarselt kaks lihastreeningut nädalas. Spordiklubides on tihti olemas tugi- või jõusaalitreenerid, kes annavad nõu ja õpetavad jõusaaliseadmeid õigesti kasutama.

Võimalusel pöördu personaaltreeneri poole. Miks? Ükskõik

mis spordialaga soovid tegeleda, on personaaltreener sulle suureks abiks nii reaalsete eesmärkide püstitamisel kui ka tehnika õppimisel. Eesmärgita ei tule ka tulemusi ja motivatsioon kaob kiiresti. Tehnika on tähtis vigastuste vältimiseks ja parimate tulemuste saavutamiseks. Personaaltreener koostab sinu eesmärkidele vastava treeninguplaani ja kontrollib edusamme.

Tänapäeva rühmatreeningud on kõike muud kui muusikasse sammukombinatsioonide tegemine. Need on muutunud väga funktsionaalseteks, mis tähendab, et tunnis kasutatakse mitut lihasgruppi korraga ning seeläbi koormatakse väiksema ajaga rohkem lihaseid. Endale sobiva rühmatreeningu leidmiseks uuri spordiklubi tunniplaani, kust leiab trenne nii alustajatele kui ka edasijõudnutele.

Kui soovid siiski iseseisvalt alustada, tee seda rahulikult! Sobivad spordialad on esialgu rattasõit, ujumine ja kõndimine. Ära pinguta üle! Alusta kasvõi 5–10minuti-

Tähtis on treeningute ja toitumise vaheline tasakaal, teab Katrin Pärt.

Proovi treeningud jaotada nädalale nii, et iga päev teeksid midagi uut – siis sa ei tüdine ja koormatud saavad keha erinevad lihased.

lise jalutus­käiguga kodu lähedal ja pikenda kõnni pikkust järk-järgult, kuni jõuad tunni või isegi kahe tunnini. Jalutamise kiirus võiks olla selline, et suudaksid samal ajal kaaslasega vabalt vestelda. Liigu igal nädalal veidi rohkem, ent vaid veidi, sest liiga palju liiga kiiresti võib viia vigastuste tekkeni ja treeningutest loobumiseni. Proovi treeningud jaotada nädalale nii, et iga päev teeksid midagi uut – siis sa ei tüdine ja koormatud saavad keha erinevad lihased.

Toitumine on eesmärgi saavutamise alus Toitumisele tuleks rõhku panna ka tavaelus, ent veel tähtsamaks muutub see siis, kui oleme kehaliselt aktiivsed – organism vajab siis rohkem vitamiine, mineraalaineid, vett ja palju muud, mis kehalise aktiivsuse suurenedes tähtsat rolli mängivad.

Kui soovid kehaliselt aktiivsem olla, unusta paastumine ja muud dieedid.

Proovi süüa palju köögi- ja puuvilju (rohkem köögivilju), kvaliteetseid täisteratooteid (kinoa, tatar) ja

Tiit Blaat

LIIKUMINE rasvu (oliiviõli, kookosrasv, mandlid, pähklid, seemned). Kontrolli portsjoneid! Sinu toitumine peaks olema paigas vastavalt kellaaegadele päevas – hommiku-, lõuna- ja õhtu­ söök ning vajadusel kaks vahepala.

Eelista lihale taimseid valke (rohelised ja pruunid oad, läätsed jms), muna ja kala ning väldi loomsete ja taimsete valkude koos söömist – need võivad seedimist raskendada. Joo vett toidukordade vahepeal, mitte söögi ajal. Vajadusel pea toitumispäevikut, et teada saada, kuidas erinevad toiduained ja toitude kombinatsioonid sinu kehale mõjuvad. Proovi loobuda valgetest jahutoodetest (saiad, valge pasta) ja vähendada alkoholi tarbimist.

Puhka! Inimese keha vajab 7–8 tundi und ööpäevas. Nendele põhimõtetele toetudes annad kehale uue võimaluse muutuda.

Katrin Pärt sinuisikliktreener.ee

Arstikeskus töötas välja tErvisEsportLAsE pAkEti Eesti suurim eraarstikeskus Qvalitas Arstikeskus on omalt poolt panustanud „Liikumisaasta 2014” õnnestumisse ning tervise eest hoolitsemiseks välja töötanud tervisesportlase paketi, mis on mõeldud nii füüsiliselt aktiivse eluviisiga inimestele, tervisesportlastele kui ka neile, kes alles plaanivad tervisespordiga alustamist.

Tervisekontrolli raames selgitatakse, milline võiks olla sobiv spordiala, koormus ja intensiivsus. Pööratakse rõhku, kas juba valitud alal sportimine on ohutu, ja kontrollitakse, ega pole ületreenimisohtu. „Põhjaliku paketi läbinud tervisesportlane saab vereanalüüside kaudu teada, missugune on tema üldseisund ja kuidas koormus seda mõjutab. Samuti kuuluvad paketti kliinilised uuringud, nagu näiteks EKG koormustest, kopsude funktsionaalne kontroll, vererõhu ning pikkuse, kaalu ja vööümbermõõdu mõõtmine. Lisaks kohtutakse füsioterapeudiga, kes hindab lihaste olukorda müomeetriaaparaadi abil. Jälgitakse lihasepinget, -jäikust ja -elastsust, vajadusel annab arst soovitusi harjutusteks,” kommenteeris Toomas Põld, Qvalitas Arstikeskuse peaarst.

Rohkem infot tervisesportlase paketi kohta leiab veebilehelt www.qvalitas.ee.

9

Kuidas võidelda kevadväsimusega?

Vastu kevadet tunnevad paljud, nagu oleksid patareid tühjaks saanud – jõudu on vähe, sära silmist kadunud ja haigused kerged nakkuma.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi proviisor – nõustamisteenuste juht

K

uigi meditsiinis sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei panda ning mõned arstid peavad seda pigem legendiks ajast, mil inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne, on see ka praegu paljudele väga reaalne, aastast aastasse korduv probleem. Kevadväsimuse peamisteks tunnusteks on unisus, meeleolu langus ja energia puudumine.

Kevadväsimuse põhjused ja kuidas need on seotud immuunsüsteemiga Võimalikke põhjuseid on mitmeid.

Kindlasti on oma roll pikal ja valgusvaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini sisaldust organismis. Usutakse, et keha kohaneb kevade saabudes uute ilmastikuoludega ja organismi „ümberkalibreerimine” avaldubki väsimuses. Samuti on oma osa kindlasti talvel läbipõetud viirushaigustel.

Loetletud kevadväsimuse põhjused on ka võimalikud immuunsüsteemi nõrgenemise põhjused või siis osalt immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärg. Immuunsuse all mõistetakse keha võimet võidelda haigustekitajate vastu ning on tõestatud, et keha füüsiline ja vaimne kurnatus mõjutab meie immuunsüsteemi kõige otsesemalt. Seega on need kaks teemat omavahel väga tihedalt põimunud.

Kuidas võidelda immuunsüsteemi nõrgenemise ja kevadväsimuse vastu?

Puhka piisavalt. Kuna keha on pidanud üle elama pika ja kurnava talve, tuleb talle anda võimalus 10

hinge tõmmata ehk väga tähtis on puhkus ja korralik uni. Samuti on eriti kevadel oluline leida tasakaal töö ja vaba aja vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või olla koos kallite inimestega.

Liigu rohkem. Päevad muutuvad aina pikemaks ja päikesekiired soojemaks. Igapäevane mõõduka tempoga jalutuskäik värskes õhus on parim abiline võitluses kevadväsimuse vastu. Ühelt poolt on see turgutus vaimule, teiselt poolt võimalus saada lahti lisakilodest, mis on talvega kogunenud ega soodusta energia liikumist organismis.

Toitu tervislikult. Vaata kriitilise pilguga üle oma igapäevane toidusedel. Kas seal on piisavalt värsket puu- ja juurvilja või koosneb menüü pigem rasvast ja süsivesikutest? Tasakaal on kõige alus, ka toitumises.

Tähtis roll on C-vitamiinil, mida sisaldub palju tsitruselistes, kiivis, paprikas, aga ka hapukapsas. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad üle talve toorelt ega kaota sealjuures oma vitamiine. Samas kartuli C-vitamiini sisaldus võib talvega väheneda neli-viis korda.

Soovitatav on süüa tihedamini ja väiksemate portsjonitega, et ei tekiks näljatunnet ega ahvatlusi kiirete süsivesikute järele. Söögi­ kordade arv ei tohiks täiskasvanutel ega lastel olla harvem kui kolm korda päevas, ideaalsel juhul (koos kergete einetega) peaks päevas sööma neli kuni viis korda.

Toit võiks olla kergesti seeditav, et organism ei peaks sellega

Shutterstock

KEVADVÄSIMUS

Väga kasulikud on kohalikest juurviljadest porgand ja peet, sest säilivad üle talve toorelt ja ei kaota sealjuures oma vitamiine.

omakorda liigselt vaeva nägema. Kevadtalvine periood ei ole rangete dieetide alustamiseks õige aeg (kuigi just nii kiputakse arvama). Vaata üle oma menüü ja tee korrektuurid, ent ära jäta välja kasulikke toitained.

Küsi abi apteegist või arstilt. Kevadväsimuse korral saab abi ka apteegist. Hästi aita­vad C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid letsitiiniga, ka B1-vitamiini preparaadid, rauapreparaadid, ternes­

piimakapslid, Q-10 preparaadid, D-vitamiini preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ja tõstavad töö­võimet. Ravim­ taimedest võiks valmistada kibu­vitsamarja-, kõrve­nõgese-, nurmen ­ uku- või põdra­ kanepiürditeed, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraal­ aineid. Mõnel juhul võib organismi turgutamiseks kasutada eleuterokoki-, ženšenni- või kuldjuure­p reparaate. Orga-

nismi vastu­panuvõimet kevadistele viirustele aitavad tõsta greibiseemne­ekstrakt, punane päevakübar, ingver, astelpaju, tsink, seleen ja probiootikumid.

Kui kurnatus tundub olevat tavapärasest suurem ja pikaajalisem, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, sest liigset väsimust võivad põhjustada ka näiteks kilpnäärme alatalitus, suhkruhaigus, vere­vähk ning paljud teised kasvajad.

MÄRTS ON NAISTEKUU!

Merz Spezial dražeed Südameapteegist 20% soodsamalt!

Naiste- ja ilutooted eriti kaunite hindadega!

Uuendatud koostisega ilutabletid sisaldavad 16 komponenti, mida kasutatakse elutähtsate ainete puudustest tulenevate naha-, juuste- ja küünekahjustuste ennetamiseks ja parandamiseks.

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2014 või kuni kaupa jätkub.

-20% 11

BEEBI

Beebide gaasivalusid leevendab Espumisan

Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus asuv Baltikumi ainus emapiimapank on juba mitme aasta vältel olnud kosutavaks abiks enneaegsetele lastele ning nende emadele, kel rinnapiima oma pisikesele napib.

Simetikoon

100 mg/ml

T

ka

su tad

a

m u gav

Näidustus: kõhugaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi.

Annustamine imikutele: 10 tilka igal toidukorral. Võib panna pudelitoidu sisse või anda lusikaga enne imetamist.

*Mehra IV et al. US Pharmacist 1993; 18(2): 40-58 and 101

Ohutu* - ei imendu seedetraktist Banaanimaitseline

änuväärne tegevus – piima annetamine – on aasta-­ aastalt üha populaarsemaks muutunud ja nii mõnelgi korral on annetajaks just ise varem abi saanud naine. Nüüdseks juba neljandat aastat tegutsevasse emapiimapanka toovad ülejäävat rinnapiima naised tervest Eestist.

Emapiimapangas toimetav lastearst dr Annika Tiit sõnab, et tänulik ollakse iga koguse eest. „Ükski kogus pole liiga tühine. Näiteks 1 kg kaaluv pisike sööb esimesel elupäeval iga natukese aja tagant 1 ml rinnapiima korraga ehk kokku vaid 10 ml. Mida rohkem piima annetatakse, seda rohkematele lastele saame seda ja-

Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, Tallinn.

jagub piima peale oma lapse toitmise ka loovutamiseks.

Doonoriks olemise ajal ei tohi kasutada ravimeid, suitsetada ja alkoholi tarvitada. Doonor läbib enne tervisekontrolli ning temalt võetakse vere­analüüs, et teha kindlaks mitme­suguste ohtlike viiruste olemasolu (viirused erituvad rinna­piimaga).

Hiljem määratakse ära piima kvaliteet ning ohutus selle saaja jaoks.

Hingest tulev tegevus „Rinnapiimadoonorluse puhul on tegu vabatahtliku ja tasustamata tegevusega, mis põhineb soovil aidata vastsündinuid, kelle emal rinnapiima ei ole või seda napib. Ligi pooled doono-

Rinnapiim on elementaarne esimene söök enneaegsele lapsele ning doonoripiim parim alternatiiv, mille andmise vajaduse määrab arst.

gada. Kõige pisemad ja haigemad saavad muidugi esimestena, kuid meie soov on aidata võimalikult paljusid.”

Emapiim kui ravim Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

imetada,” toob dr Tiit näiteid piimadoonorluse vajadusest. „Rinnapiim on elementaarne esimene söök enneaegsele lapsele ning doonoripiim parim alternatiiv, mille andmise vajaduse määrab arst. Sügavalt enneaegse lapse suukaudne toitmine on tänapäevases vastsündinute intensiivravis väga tähtsal kohal. Emapiima võimalikult kiire andmine enneaegsele vähendab raske soolepõletiku tekkimise võimalust. Lisaks on emapiima saades vähem toitmisprobleeme (oksetlemine ja kõhupuhitus), tänu millele saab kiiresti loobuda agressiivsematest ravimeetoditest, näiteks veenikanüülist, juhul kui laps sööb ja kosub hästi.

Shutterstock

Emapiimadoonorlus on kink läbi hoolimise

„Väikestel enneaegsetel ja haigetel vastsündinutel on raske rinda imeda ja seetõttu on nende emade rinnapiima teke lapse esimestel elupäevadel raskendatud. Lisaks sellele on mitmeid teisi põhjuseid, miks osa emasid ei saa oma last 12

Meie vastsündinute osakonnas saab 94,2 protsenti väga väikestest enneaegsetest esimese suukaudse toiduna just rinna­ piima, mis on hea saavutus.

Soodustame emapiimaga toitmist ning on hea meel tõdeda, et 86,6 protsenti enneaegsetest lastest saavad haiglast koju minnes ainult oma ema rinnapiima,” sõnab lastearst.

Rinnapiimadoonoriks võib olla terve sünnitanud naine, kes toidab rinnaga ning kel

ritest on naised, kelle oma laps elu alguses doonoripiima abil kosus. Tegelikult võib öelda, et mida rohkem selliseid doonoreid on, seda suurem tänu ja tunnustus on see kogu personalile – ämmaemandatele, õdedele, imetamisnõustajatele, arstidele jne –, sest näitab, et ema on raskel hetkel niivõrd toetatud, et leiab jõudu aidata ka teisi. Pealegi on enneaegsete laste emade rinnapiim kõrgema valgusisaldusega ning see-

BEEBI

Miks ja mille ajel otsustasite hakata emapiimadoonoriks?

Tiiu Kagover: „Rinnapiimadoonorlusest kui võimalusest sain teada, kui minu laps sündis enneaegsena ja vajas alguses doonoripiima. Pean tähtsaks lapsele antavat teise ema piima, mis on tunduvalt suurema väärtusega kui rinnapiimaasendaja. Haiglas veedetud nädalad näitasid, et mul jääb ilmselt rinnapiima üle, misläbi avanes hea võimalus ka ise teiste pisikesi aidata.

Kuna minu lapsel oli raskusi piima kättesaamisega, tuli piim igal juhul välja pumbata, mistõttu leidsin, et lihtsam ongi ainult pudelist anda. Seeläbi jäi meile osa söötmise peale kulunud ajast alles omavahel tegutsemiseks. Ülejäänud piima äraviskamine tundus mõistmatuna, kui samal ajal oli kuskil keegi, kelle jaoks oli see väga oluline. Doonorlus kestab kahjuks vaid lapse pooleaastaseks saamiseni. Minu laps sündis aprillis ja doonor olin mai algusest kuni novembri lõpuni.

Lapsega käisime võimlemas emapiimapangaga samas majas ning see lihtsustas piima transporti tugevalt.

Algus polnud kerge, sest masin on ikka masin ja lapsega vahetust kontaktist tekkiv tunne hoopis teise väärtusega. Nii mõnigi kord juhtus, et kui aeg oli pumba taha istuda, siis piima ei tulnud. Õnneks paari kuu möödudes asi laabus ja tegevus toimus automaatselt. Lapse kuuekuuseks saades ulatus ööpäevane piimakogus juba kahe liitrini. Naersin endamisi: organism arvab vist, et tegu on kaksikutega – oma laps tarbis ära umbes poole. Ülejäänu sain viia piimapanka.”

pärast enneaegsetele beebidele ka sobivaim,” sõnab dr Tiit.

Vahendid, mis on doonoripiima kogumiseks ja säilitamiseks vajalikud, saab doonor emapiimapangast.

Doonoripiim peab olema välja pumbatud rinnapiimapumba abil, käsitsi lüpstu paraku ei sobi. Siinkohal tasub tähele panna, et piim on kasutatav väljapumpamise päevast alates kuue kuu jooksul ning seda tuleb hoida kodus sügavkülmas, vahepeal üles sulatamata. Reeglina toovad doonorid kogutud piima nei-

le sobival ajal vähemalt korra kahe nädala jooksul emapiimapanka, kus see saadetakse mikrobioloogilisele uurimisele ning seejärel pastöriseeritakse. Piima hoitakse steriilselt pakituna infosildikestega varustatud purgikestes, kust seda tohib beebidele laiali jaotada vaid arsti korraldusel ja ettenähtud koguses. „Kindlasti tahan rõhutada, et esimene valik vastsündinule on ta enda ema rinnapiim. Doonoripiim määratakse imikule vaid siis, kui tal mingil põhjusel pole võimalik oma ema

piima saada. Enneaegsed lapsed on väga haprad ning kõik see, mida teeme esimestel elunädalatel, on väga tähtis. Esimeste elunädalate parimad valikud võimalikest on ülimalt olulised. Kindlasti toetame seda, et 3–5 päeva jooksul pärast sündi oleks võimalik lapsel üle minna oma ema piimale. Reeglina see ka õnnestub,” on lastearsti sõnul doonoripiim siiski vaid ajutine lahendus.

• Rinnapiimadoonorlus on Eestis anonüümne ning tasustamata tegevus.

• 2013. aastal oli emapiimapangal 30 doonorit, annetati 220 liitrit piima.

• Doonor saab olla terve ema, kes doonorluse ajal toidab oma alla kuuekuist last rinnaga.

• Doonor kogub doonoripiima talle sobival ajal kodus. Vajalikud vahendid piima välja­ lüpsmiseks ja kogumiseks-­ transportimiseks on võimalik saada emapiimapangast.

• Doonoripiima antakse vastsündinutele meditsiinilistel näidustustel (enneaegsus, raske hapnikuvaegus, seedetrakti­haigused) või kui ema seisund ei luba last ise toita.

Emapiimapank AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku III korrus, Ravi 18, Tallinn.

Kes soovivad piima annetada, võivad nii helistada kui ka kohale tulla. Täpsem info: www.itk.ee/emapiimapank

Kadri Penjam

Toob naeratuse kuningriiki Kaasas mugav dosaator!

Kiire leevendus palavikule ja valule  Pikaajaline toime: kuni 8 tundi  Ei sisalda tervisele kahjulikke värv- ega magusaineid

MÜÜGILOA HOIDJA: Berlin-Chemie AG; Glienicker Weg 125; D-12489 Berlin, Saksamaa.

Täiendav teave on saadaval müügiloa hoidja Eesti esindusest: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 27/29 Tallinn 10612.

13

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

TASUB Teada

Vaktsineeri end puukentsefaliidi vastu

T

ülikaid ja vahel ka ohtlikke puuke võib kohata isegi omaenda koduaia kõrges rohus, seepärast ei ole keegi puugihammustuse eest kunagi kaitstud. Ida-Tallinna Keskhaiglas tegutseva dr Karin Sara­puu sõnul on puukentsefaliit viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuse ja ka näiteks töötlemata kitsepiima kaudu ning tekitab raskemal juhul ajupõletikku. Puugid kannavad edasi teisigi haigusi, nende hulgas puukborrelioosi. Viimase vastu vaktsiini küll pole. „Puuk võib inimest varitseda peaaegu kõikjal, sestap tasub loodusesse minnes riietuda vastavalt. Metsas on soovitatav kanda heledaid pikkade varrukatega riideid ja püksi­ sääred toppida sokkide või kummikute sisse, lisaks kasutada putukatõrje­vahendeid.

Pea tuleks katta rätiku või mütsiga. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist. Nõnda võib temaga kohtuda ka koduaias. Puugi võib koju tuua lemmikloom, kelle karvadelt ta inimesele edasi ronib, ja nii saab hammustada ka see, kes ise pole metsas või pargis käinudki,” selgitab dr Sarapuu.

me süsti. Kaks esimest tehakse 1–3kuulise vaheajaga, kolmas aasta pärast. Pärast kaht vaktsineerimisdoosi tekib kehas immuunsus, mis kestab ainult ühe hooaja, kolmas doos pikendab vastupanuvõimet ja immuunsus säilib kolm aastat. Korduvvaktsineerimine toimub kolm aastat pärast vaktsineerimise esmaskeemi lõpetamist ning edas­ pidi iga viie aasta (60+ vanustel iga kolme aasta) möödumisel. Kui vaktsineerimine ei ole kulgenud soovitatud skeemi järgi, ei pea uuesti otsast peale alustama, vaid järgmise doosiga jätkatakse pooleli jäänud kohalt. Arvestatav kaitse tekib pärast teist doosi, seega on just praegu paras aeg alustada vaktsineerimist neil, kellel see veel tegemata. „Vaktsineerimist ei tehta siis, kui inimesel on äge, kõrge palavikuga (>38,5 ºC) haigus või kui esineb ülitundlikkus vaktsiini koostisosade suhtes. Kõrvalnähtudena võivad kaasneda süstekoha punetus, valulikkus ja turse või lühiajaline palavik, peavalu, iiveldus, lihase- ja liigesevalu.

Puukentsefaliidi vaktsiini taluvus on üldjuhul hea ning tõsiseid kõrvalnähte enamasti ei esine,” selgitab arst neile, kel vaktsineerimise osas kartus.

Kevad käes, puugid väljas

Puuk toitub elus kolm korda

„Aktiivne puugihooaeg algab üldjuhul aprillis ja kestab oktoobrini. Puugid on aktiivsed, kui ööpäeva temperatuur on üle 5–7 plusskraadi. Tänavuse pehme talve ja varase kevade ootuses võib eeldada, et puugioht algab juba nüüd, märtsis,” selgitab dr Sarapuu.

Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine hõlmab kol-

Oma arengus läbib puuk kolm staadiumi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Tema elu­ tsükkel on lühike, tavaliselt 2–3 aastat. Selle jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest 3–4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks.

Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Viirusega

14

Shutterstock

Kaunil sumedal ajal on puugid-putukad viimane asi, millele mõelda sooviks. Küll aga tasub nende ootamatute külalistega arvestada juba enne, kui reaalne kohtumine aset leiab. nakatunud puugid on haigusohtlikud kõigis kolmes arengu­ staadiumis. Nii võib juhtuda, et inimene ei märkagi imepisikese puugi rünnet, aga ometi on kahjuks tekkinud haigus.

Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haava sisse natuke sülge.

See toimib nagu tuimestus­ vahend, mis muudab hammustuse valutuks, kuid samas sisaldab vere hüübimist takistavat ainet. Just süljes ongi puukentsefaliidi viirus.

Haiguse peiteaeg on 1–2 nädalat pärast hammustada saamist. Esimesed nähud on palavik koos pea- ja lihasevaluga. Need sümptomid kaovad mõne päeva pärast ja enamik inimesi see­järel tervistub.

Umbes ühel kolmandikul haigestunutest ilmneb orienteerivalt ühe nädala pärast haiguse teine faas: väga kõrge palavik, kesknärvi­süsteemihäired ja ajupõletiku tunnused.

Kuidas oleks kõige õigem kehalt puuki leides käituda? „Kui avastate kehalt puugi, tuleb putukas nahast võimalikult kiiresti eemaldada. Kindlasti on ohtlik puugist liiga kõvasti kinni haarata, tagakeha pigistada või seda määrida.

Kasutada tuleks peeni pintsette ja haarata võimalikult naha lähedalt. Pärast puugi eemaldamist tuleb haav vee ja seebiga pesta. Kui on näha ringikujulist punetust, peaks arsti poole pöörduma, ka juhul, kui 1–2 nädala jooksul pärast puugi eemal­d amist on tekkinud gripilaadsed haigus­ nähud,” sõnab dr Sarapuu, lisades, et vaktsineerides jääb ära vähemalt mure võimaliku puukentsefaliiti haigestumise pärast.

Kadri Penjam

Uus & huvitav

15