TERVE PERE (september 2014) by Eesti Ekspress

17. september 2014

V채ljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

U U S & H U V I TAV

KO O L I A E G

VA LU VA I G I ST I D

LAPSE SILMAD

NOHU

Telli lapsevanemate lemmikajakiri! Avatud uus portaal

perejakodu.ee

september 2014

Soodushind 6 kuuks vaid 13.90

september 2014

14 lk nuputamist lastele

Sääst%ad 34

Kas väikesed tüdrukud võivad meikida?

Evelin Ilves : “Meie töös on palju stressi!”

ILMAR RAAG VÄGIVALLAST

Hind 3.50 €

Poja asemel sündis tütar

Õpetame jõnglastele lauakombeid

OOTAMATUD OLUKORR AD 1. KLASSIS PE REKÖÖK: PARIM AD KOOLITOIDUD

Esimesed 200 tellijat saavad kingituseks Dermosili astelpajukätekreemi.

Kõigi tellijate vahel loosime välja

10 päevareisi Helsingisse kahele!

Nuud avatud

.ee

Lapsevanemate anemate lemmik

Ootame sind kulla!

Täpsemat kampaaniainfot vaata veebilehelt www.ajakirjad24.ee/pk_sygis14 Telefon: 666 22 33, tellimine@kirjastus.ee

Uus & huvitav

Eesti Leivatööstuselt „Meie Eesti” leivad-saiad

NUKUs hõljub vaim – Canterville’i lossi vaim

Veebruaris tootmist alustanud OÜ Eesti Leivatööstus tõi turule uue saiade-leibade tootesarja „Meie Eesti”. Sarja kuuluvate leibade valmistamisel on kasutatud naturaalselt kääritatud juuretist. Valikus on kolm „Meie Eesti” leiba, tervislike nisuidudega rikastatud sai ning kanepiseemnete ja tatrajahuga sepik. Rukkileib on linnasemaitseline magushapu tume keeduleib. Peenleib on tüüpiline heleda sisu ja maheda magushapu maitsega. Lisatud on köömneid. Sarja teraleib sisaldab tervislikke päevalille-, lina- ja seesamiseemneid. Peenleib ja teraleib on auhinnatud Pääsukesemärgiga, mis näitab, et toode on valmistatud Eestis kohalikust toorainest. „„Meie Eesti” tootesarja loomisel on lähtutud Eesti leivatööstuse traditsioonidest ja maitsetest,” ütles OÜ Eesti Leivatööstuse finantsjuht Mati Küünal. „Eestlased armastavad kodumaist leiba-saia ning tooraine ja tootmise eestimaisust. Eesti toodete tarbimise üleskutseid on palju, kuid oluline on seegi, et tootjatel oleks eestimaist kaupa ka pakkuda. „Meie Eesti” sari annab selleks hea võimaluse.” Praegu on saadaval viis „Meie Eesti” leiba-saia ning martsipanitort, kuid kindlasti laieneb valik veelgi.

Tund aega silmailu, mis annab ettekujutlusvõimele ja ajule tööd. NUKUs oli laupäeval esietendus. Rahvusvahelise meeskonnatööna on valminud ülimalt nauditav etendus – visuaalteater. Teksti on minimaalselt, aga seda enam on, mida vaadata. Minimaalses ruumis on saavutatud maksimaalne efekt. Ja see pole mitte plekikolistamine ja tasku lambiga tühja vehkimine, mida võiks oodata nn õudusloost. Ega see polegi pelk õuduslugu, vaid ikkagi lugu armastusest, hoolivusest ja kokkukuuluvusest. Etendust soovitatakse vanusele 9+ (tõsi, abiks tuleks looga varasem tutvumine), ent sobib nii noorematele kui ka vanematele – kõigile, kes suudavad veel näha nähtamatut ja mängida ka ilma kõrgtehnoloogiliste vidinateta.

82. rabajooks Pühapäeval, 12. oktoobril toimub Harku raba teedel 82. rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta. Rabajooksu stardipaik asub Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

E-ainete vaba „Doktori” sari Rannarootsi Lihatööstuselt Septembris tõi Rannarootsi Lihatööstus poelettidele uue kunstlike E-ainete vaba Doktori lihatoodete sarja. Doktori toodetes ei ole kasutatud kunstlikke maitsetugevdajaid, lõhna- ega värvaineid. Näiteks vorstidele ja viineritele iseloomulik roosakas toon on antud marjadest tehtud loodusliku värvainega. Kauplustest võib leida Doktori viinereid, sardelle ja keeduvorsti, viimast nii 50-grammisena kui ka väiksemas koguses viilutatult ja taassuletavas pakendis. Lähiajal on oodata Rannarootsi Doktori tootevaliku täienemist.

Rohkem infot leiab Rabajooksu kodulehelt www.rabajooks.ee.

SUPERLAPSEHOIDJA VASTUSED lapsevanemate e-kirjades, Twitteris või otse tänaval esitatud mureküsimustele.

• Kuidas õpetada näiteks omaett omaette hoidvat tütart teiste la lastega mängima?

KIRJUTA meile! Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Teie tagasiside on meile väga oluline. Loodame, et leiate põnevat lugemist ka seekord.

• Miks armas vennake oma õd õde igal võimalusel kiusab?

Millistes huviringides teie lapsed käivad? Millist valu vaigistit eelistate? Järgmises numbris on üheks teemaks vitamiinid. Kirjutage meile, mida sooviksite sel teemal teada saada.

• Miks llaps ei taha potil kkä ia, kui on nii palju kordi käia, h harjutatud?

Teie kirju ootame 3. oktoobrini aadressil pere@ekspress.ee. Kõigi meilisaatjate vahel loosime seekord välja Lotte atlase. Lotte atlas on leiutatud spetsiaalselt laste jaoks! Kaartide selge kujutusviis, lastepärased leppemärgid ning illustratsioonid teevad Lotte atlase lugemise väga lihtsaks. Kaardiobjektide valikus on pearõhk sellel, mis pakub lastele kõige rohkem huvi. Atlasega saab sõita ka Eestist kaugemale, selle kaardiala hõlmab Eesti, Läti, Leedu, LõunaSoome ning Peterburi ja Kaliningradi ümbruse. Lotte atlas on parim sõber pikkadel autosõitudel – sellest leiab lugusid Lottest, mänge, nuputamisülesandeid, näpuharjutusi, joonistamist, värvimist ja muud huvitavat. Selleks et väike reisihuviline saaks ka naaberriikides hakkama, on atlases väike sõnastik põhiliste käibefraaside kohta eesti, setu, vene, läti, leedu ja soome keeles. Möödunud kuu kirjasaatjate vahel loosisime välja kaks Palmer’si juuksehoolduskomplekti. Kookosešampooni ja -palsami saab endale Kaire P. ning kakaovõišampoon ja -palsam lähevad loosiga Heljule Pärnust. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

Terve Pere Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus. Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Korrektuur: Marilin Look

www.varrak.ee

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

Raamat on müügil kõigis suuremates raamatukauplustes.

EELKOOL

Kuigi õppimine on inimese sünnipärane tung ja tegutsemise põhimotiiv, on õpihuvi tekitamiseks ning ka selle hoidmiseks vaja stimuleerivat, julgustavat, stressivaba ja positiivset keskkonda. Ülearu forsseerides ja lapse individuaalsust eirates on oht õpihuvi pigem pärssida kui soodustada.

Shutterctock

Eelkool on mänguline ettevalmistus kooliks.

Shutterctock

Eelkool – mänguline ettevalmistus kooliks T

änapäevaste õpiteooriate järgi õpivad lapsed kõige efektiivsemalt just igapäevategevuste kaudu, eriti siis, kui õpitav on neile huvitav ja tähtis. Seetõttu on õppimine tõhusam ja põnevam, kui kasutatakse kõiki meeli – näen ja kuulen, veel parem, kui saan katsuda ja katsetada, miks mitte maitsta ja nuusutada.

saab selle kaudu kogemusi, elamusi, uusi teadmisi ja oskusi ning kinnistab varem õpitut. Seega on mäng lapse õpihuvi tekkimisel ja hoidmisel väga vajalik.

Mis vanuses alustada lastekoolis käimist? Audentese Lastekoolis käib lapsi alates beebidest kuni koolieelikuteni välja. Vanemad otsustavad lastekooli kasuks mitmel põhjusel. Beebide puhul on oluline lapsega veedetav, mitmekülgselt ja lapse arengut toetavalt sisustatud aeg. Kaheaastastele on mudilaskoolis osalemine tore ühine üritus vanemaga, rõõm tegutsemisest ja ühistegevustes osalemisest. Kolmeaastased õpivad toime tulema ja kohanema juba ilma vanemateta ning omandavad uusi oskusi ja teadmisi mänguliste tegevuste kaudu. Väikekoolis käivates nelja- ja viieaastastes äratatakse loomulikku huvi õppetegevuse vastu ning luuakse mitmekülgne ja põnev koolipäev. Kuueaastaste eelkool annab positiivse õpikogemuse ja aitab koolieluga kohaneda, lisaks õpetab vajalikke teadmisi ja oskusi esimeses klassis hakkama saamiseks. Kuna lastekool ei ole lasteaed, ei tohiks neid kaht kuidagi võrrelda või vastandada. Mõlemad seisavad selle eest, et toetada lapse arengut: lasteaed viis päeva nädalas, lastekool üldjuhul kord nädalas.

Ka vastus „ma ei tea” on omal kohal Laps vaatleb, uurib, katsetab, tahab avastada ja teada saada, hankides infot oma kogemuse ja tegutsemise kaudu. Lapse enda püstitatud ja teda huvitavad teemad võiks olla võimalusel valik number üks, millega tegeletakse või millele vastust otsitakse. Samas piisab väikesest põnevat loost, et lapses huvi äratada. Kõige tähtsam on võtta sel puhul aega ja lapsega tegeleda. Kui ta küsimusi esitab ja me neile vastata ei viitsi, pärsime ise lapse huvi ja soovi teemaga edasi minna. Küsimusele antud vastus tekitab uusi küsimusi, mis suunab edasi otsima ja lahendust leidma. Ka vastus „ma ei tea”, on omal kohal ja seda ei tohiks karta, sest see annab võimaluse jällegi koos teemaga edasi minna ja vastuseid otsida. Lastele õpetatav materjal ei tohiks olla liiga keeruline, aga ka mitte liiga kerge, sest mõlema variandi puhul on oht, et huvi kaob. Mängu tähtsust lapse arengus ja õpitegevuses on võimatu üle hinnata. Mäng on lapse kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis, sest laps

Karin Pae Audentese Lastekooli juhataja

Viis põhjust, miks panna laps eelkooli 1. Võimalus kohaneda Lapse valmidus kooliminekuks kujuneb sammhaaval ning sellega kaasnevad muutused füüsilises, vaimses ja sotsiaalses arengus. Eelkool annab võimaluse koolieluga kohaneda. Laps mõistab, et koolis vaheldub tund vahetunniga ja tunnis toimub õppetöö, vahetund on aga puhkepausiks ja sõpradega mängimiseks. 2. Mitmekülgsed oskused Lisaks koolieluga kohanemisele on eelkooli ülesanne last mitmekülgselt arendada ja õpetada. Õppetöö sisaldab lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisõpet, aga ka sotsiaalsete oskuste arendamist. Numbrite ja tähtede tundmise kõrval on sama tähtis näiteks kuulamis- ja vaatlemisoskus, suhtlemisjulgus, käeline osavus, eneseväljendus, jagamis oskus, kingapaelte kinnisidumise oskus ning toimetulek emotsioonidega. 3. Mängulisus ei kao Õppetöö eelkoolis on lapse sõbralik, toetades lapse loomulikku arengut. Mäng on võti uute teadmiste ja oskuste juurde. Mängu kaudu kinnistub omandatu paremini, tekib uudishimu, õpihuvi ja koolirõõm. 4. Kindlustunne lapsevanemale Eelkool annab kindlust ja tagasisidet lapsevanemale, mõistmaks, kas laps on valmis kooliteed alustama. Pelgalt lugemis- ja arvutamisoskusest kooli minekuks ja seal hakkama saamiseks ei piisa. Suur tähtsus on lapse terviklikul arengul, õpihuvil ja soovil lahendada ka neid ülesandeid, mis nõuavad pingutamist. 5. Esimene samm neile lastele, kes lasteaias ei käinud Eelkool on väga hea võimalus neile lastele, kes ei käinud lasteaias või kohanevad raskemini. Mõtestatud ja mitmekülgne õppetegevus enne esimesse klassi astumist annab vajalikud teadmised ja oskused ning enesekindluse.

Uus & huvitav

vihmastel p채evadel

on ka

erksam pool crocs rain boot kollektsioon on n체체d heledam ja erksam

HUVIRINGID

Millist huviringi lapsele valida? Uus kooliaasta on saanud hoo sisse ja töönädalate rütm taastumas. Paljud lapsevanemad on lastele sobiliku huviringi otsingul.

Millises vanuses alustada sporditreeninguid? 5 a iluvõimlemine, iluuisutamine, judo 6 a ujumine, riistvõimlemine (tüdrukud), tennis, golf 7 a akrobaatika, riistvõimlemine (poisid), jalgpall, lauatennis, võistlustants 8 a korvpall, kergejõustik, vettehüpped 9 a käsipall, võrkpall, suusatamine, kiiruisutamine, jää hoki, maahoki, purjetamine 10 a jalgrattasport, maadlus, vehklemine, moodne viievõistlus, aerutamine, sõudmine, poks

Allikas: Filin

rvamus, et laps saab kooliskäimisega piisavalt koormust ja huviringid hajutavad tähelepanu, on vale. Pigem vastupidi. Lapsed vajavad mitmekülgset arengut ja eri seltskondi ning huviringid on just need, mis seda kõige paremini pakuvad.

Milleks lastele huviringid? Tallinna huvikeskuse Kullo asejuhataja Kairi Kaugema toob välja kolm põhjust, miks lapsed huviringi panna. Esiteks leiab laps sealt uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Klassikaaslased on eri huvidega, kuid ringides saavad kokku ühiste huvidega lapsed, olgu selleks siis sport, muusika, loodus või tehnika. Omasuguste seas muutub laps seltsivamaks, õpib suhtlema ja saab juurde enesekindlust. Teiseks aitavad huviringid rahuldada lapse tähelepanu- ja tunnustuse vajadust. Reeglina on ringis lapsi vähem kui klassis ja juhendaja jõuab igaühele rohkem tähelepanu jagada.

Kolmandaks, huviringid algavad kindlatel kellaaegadel ja selline pärast kooli aja sisustamine distsiplineerib last, õpetab planeerima aega ja tegevust ning arendab vastutus- ja kohusetunnet. Last huviringidega üle koormata ei maksa. Kuigi vanematel on vahel tahtmine järeltulijate kaudu oma teostamata jäänud unistusi ellu viia, siis lapsest korraga viiulimaestrot ja olümpiavõitjat arendada pole mõistlik. Laps võib olla kuitahes andekas, kuid tema ülekoormamine teeb lõppkokkuvõttes kasu asemel kahju. Hobitegevus võiks alata pigem hiljem, ent kui harrastustega alustada siiski varakult, peab see toimuma võimalikult mänguliselt.

Kuidas huviringi valida? Huviringides on lapsel võimalik saada nii vaimset kui ka füüsilist pingutust, samuti julgust eakaaslastega suhelda. „Huviringi valik peaks ikkagi lähtuma lapse enda soovist. Tih-

ti on küll vanem eestvedaja ja suunaja, kuid laps peab ringis käima vabatahtlikult ja huviga,” ütleb Kairi Kaugema. Huviringi valikul on tarvis arvestada peale lapse soovi ka tema andeid. Vanem tunneb oma last, teab eeldusi ja võimeid. Arvesse võiks võtta ka lapse iseloomuomadusi. Kindlasti tuleb arvestada huviringi kaugusega kodust või koolist. Hoolega tuleb läbi mõelda logistika: kes lapse trenni viib, kes kunstikooli järele läheb – või saab laps ise sellega ühissõidukit kasutades hakkama? Mida teeb laps vaba ajaga, mis jääb kooli ja huviringi vahele? Kus ta sööb? Tähtis on ka läbi mõelda, kas tahad lapsele lihtsalt tegevust või soovid kvaliteeti. Kas valid kooli juures oleva laulutunni või paned lapse muusikakooli? Üks huviring võiks olla seotud liikumisega. Lapse trenni suunamine juba lasteaiaeas on veel täht-

Hea võimalus veeta sportlikult aega pere või sõpradega uisutades!

KUTSUME KÕIKI UISUTAMA! PAKUME SOODUSTUSI PEREDELE JA KOOLIDELE. Perepääsme hind 22 eurot 2 täiskasvanule + 2 lapsele koos uiskude rentimisega (tavahind 28 eurot). Koolidele ja klassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat, v.a koolivaheajal. Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta. PAKUME FIRMADELE VÕIMALUSI ÜRITUSTE KORRALDAMISEKS.

Täpsem info: www.icearena.ee või 660 0500 6

HUVIRINGID Shutterctock

sam praegu kui üks põlvkond tagasi. Ühiskond on muutunud ja kui spordiga ei hakka tegelema väikesest peale, kujunebki vähesest liikumisest tõenäoliselt harjumus.

Mudilastele sobib ujumine ja uisutamine On olemas ala, millega tegelemine peaks olema lausa kohustuslik, ja see on ujumine. Ujumisoskus on eluliselt vajalik ja üks väheseid spordi alasid, mis arendab inimesel kõiki lihaseid, samas välistades igasugused vigastused. Vees möllates jätab laps oma energia basseini ning lihased saavad normaalseks arenemiseks piisava koguse koormust. Loomulikult ei puudu trennist mängulisus ning lisaks kõigele paraneb lapse südame-veresoonkond ja üldine tervislik seisund. Ujumisega võib alustada üsna varakult. Lapsi õpetatakse ujuma alates neljandast eluaastast ning viie-kuueaastastel on see oskus üldjuhul juba omandatud. Teine väikestele mõeldud treening on iluuisutamine. Uisutrenn annab väga hea füüsilise koormuse,

Ujumine on üks spordialasid, millega võib alustada lasteaias.

suurendab paindlikkust ja tasakaalu. Lapsevanemad tõdevad, et jäähalli õhk mõjub hästi lapse tervisele ja viirused kimbutavad harvem. Ka uisutamisoskus on kasulik täiskasvanuna: noorelt omandatud tasakaalutunnetus ja õigesti kukkumine tuleb hilisemas eas kasuks näiteks suusatamisel.

Spordiala vanuse järgi Treenerid ja arstid väidavad, et neljanda eluaastani last ühtegi kindlasse ringi või treeningusse viia ei tasu. Kui mingil põhjusel see siiski vaja-

TALLINNA SPORDISELTSI

KALEV KERGEJÕUSTIKUKOOLI

treenerid on 55 aastat andnud teadmisi kergejõustikust nüüd juba mitme põlvkonna noortele. Oleme kuulunud Eesti kergejõustiku edukamate hulka kogu oma eksisteerimise jooksul ning meie ridades on treeninud arvukalt endisi kergejõustikunimesid, sealhulgas Tõnu Lepik, Marek Kaleta, Heino Puuste ja Vello Lumi. Praegu hoiame pöialt oma Gerd Kanterile ja Ksenja Baltale, aga ka Karl Lumele, Mihkel Saksale, Tanel Reismannile ja Dane Mustale, kes on Eesti tasemel kergejõustikus kõik arvestatavad tegijad. Selleks et kindlustada neile järelkasvu, teeme treeneritega sihipärast tööd, et leida andekaid ja treeninguhuvilisi noori, kes tahaksid ennastunustavalt treenida ja suuri eesmärku püstitada. Kuid ootame ka neid, kes tahavad tutvuda kergejõustikualadega, saada teadmisi jooksust, hüpetest ja heidetest ning end oskajate treenerite juhendamisel igakülgselt arendada. Mitmed endised edukad sportlased on praegused treenerid, teiste seas T. Lepik ja Mati Uusmaa. Andmed treenerite kohta: www.kalevkjk.ee tel 526 5078, Kaja Seinberg LISAKS KERGEJÕUSTIKUKOOLILE TÖÖTAB TENNISEKOOL (tel 564 0917), sportmängude kool VÕRKPALLI erialal (tel 529 6112; www.tallinnkalev.ee), Kristjan Palusalu spordikool MAADLUSE erialal (tel 509 0868), POKSI erialal (tel 6721 039) ja TÕSTMISE erialal (tel 5022 3601; www.palusalu.ee).

likuks osutub, tuleb treener valida äärmise hoolikusega. Ala ei oma tähtsust, tähtis on inimene, kes lapsega tegeleb. Millist spordiala lapsele valida, on keeruline. Kui vanematel kindlaid eelistusi ei ole, tasuks proovida mitut ala. Üheks võimaluseks paljudest aladest aimu saada on üldkehalise ettevalmistuse nimeline trenn. Seal saab laps spordiga sinasõbraks ja harjub trenni tegema. Treeningu valikul tuleb silmas pidada, et erinevad omadused arenevad kindlas eas: eelkooliealist ja algklassiõpilast pole mõtet panna vastupidavus- või jõutrenni, küll aga soovitatakse arendada painduvust. Veebilehel treenitargalt.ee on kirjas lapse optimaalne vanus erinevate omaduste arendamiseks ja arengut soosivad spordialad: Painduvus 5–8 a võimlemine, tants, ujumine, võitluskunstid, uisutamine Reaktsioonikiirus 8–10 a pallimängud, võitluskunstid Rütmitaju 9–11 a tantsimine, võimlemine

Mida laste treeningutel silmas pidada? 3–9aastaste puhul tuleks arvestada laste organismi eripära kompleksselt ja läheneda treeningutele järgmisi põhi mõtteid järgides: Tegevusi peab varieerima, et lapse tähelepanu mitte hajutada. Uute harjutuste puhul tuleb anda lühikesi ja lakoonilisi juhiseid. NB! Juhendaja peab kindlasti ise ette näitama. Treeningutel tuleks kasutada lihtsate reeglitega mängulisi vorme. Tulemustele suunatud võistluste arv tuleks viia miinimumini. Välistama peaks ülemäärase sundimise treeningutel. Allikas: www.treenitargalt.ee

Vastupidavus al 10 a jooksualad, suusatamine, ujumine, jalgrattasport Jõud alates 12 a lihastreening, sportmängud, võitlus kunst

Külli Värnik

Uus & huvitav

Päevakirurgia Meil käib kõikide patsientide ravi vastavalt päevakirurgia reeglite järgi. Päevakirurgia on kirurgiasuund, kus haige peale operatsiooni lastakse samal päeval koju. Ambulatoorne vastuvõtt Päevakirurgia kirurgi põhitöö on operatsioonide teostamine, mujal kirurgide assotsiatsiooon määrab, mis operatsioonid on päevakirurgilised. Meil Eestis seda tehtud ei ole. Kirurg valib oma haiged amulatoorsel vastuvõtul. Esimene kriteerium on see, kas haigel on operatsiooninäidustus. Teine kriteerium on, kas haige kõlbab ravimiseks päevakirurgiasüsteemis. Päevakirurgiahaigetele on sobivusel palju nõudmisi – inimene peab olema üldiselt terve, ei tohi põdeda/ olla põdenud raskeid haigusi, olulised on veel vanus, kaal jne. Selle anamneesi alusel arst hindab, kas patsient sobib päevakirurgia operatsiooniks. Kui kõik sobib, siis küsib kirurg, kas inimeme tahab teha operatsiooni selles kliinikus ja keda ta soovib kirurgiks. Kui patsiendiga saavutatakse kokkulepe, siis määratakse operatsiooni aeg. Patsiendile antakse ka instruktsioon, kus on kirjas tegevus enne operatsiooni - mis toimub operatsiooni ajal ja tegevus peale operatsiooni. Mis puutub operatsioonieelsetesse analüüsidesse (vereanalüüs, EKG, röntgen), siis päeva-kirurgias tervetele, alla 40 aastastele, inimestele neid ei määrata. Operatsioon Patsient tuleb kokkulepitud ajaks omal soovil (mitte vastu tahtmist) kliinikusse. Kliinikus võtab teda vastu õde ja viib palatisse. Enne operatsiooni vaatab patsiendi üle anestesioloog, kes veelkord võtab patsiendilt anamneesi, teeb objektiivse läbivaatuse (kuulab südant ja kopse, jne) selgitamaks, kas ei ole vastunäidustusi anesteesiaks ja ka operatsiooniks. Päevakirurgia anesteesiaks on kõlbulikud ASA I ja ASA II patsiendid (ASA-American Assotiation of Anaesthesiolog). Opilaual pannakse üles veeniteed,vajadusel pannakse valmis veeni tilgutamiseks ravimeid, antakse hingata hapnikku. Patsient ühendatakse monitoriga, mis annab kogu operatsiooni ajal ülevaate, südame EKG-st, pulsist, hapniku hulgast veres. Peale operatsiooni viiakse patsient taastuspalatisse, kus ta on opiöe järelevalve all, vajadusel ka monitoorse jälgimise all. Samuti pannakse opereeritud kohale jääkott. Patsiendi soovil antakse talle juua (ka kohvi ja konjakit). Kojulubamine Mõne aja pärast tuleb kojulaskmine. Kõigepealt vaatab patsiendi üle anestesioloog/anestesist, kes kontrollib, kas vajalikud kriteeriumid kojulaskmiseks on olemas. Seejärel vaatab patsiendi üle kirurg, kes vaatab üle opereeritud koha ja annab vastavad nõuanded edaspidiseks. Patsiendile peab tulema keegi vastu ja ta peab olema kellegi järelevalve all järgmised 24 tundi. Kui operatsioonijärgseks läbivaatamiseks ja niitide mahavõtmiseks avaldab patsient soovi, siis on see võimalik. Samuti annab kirurg talle oma telefoninumbrid, et haige saaks vajadusel ühendust võtta. Kaidu Meitern MD Artrosportkliinik Eesti Päevakirurgia rajaja TALLINN 10134 Pärnu mnt 67A, II k. (vana ajakirjandusmaja)

Fax +372 646 1285 Tel +372 646 1436

E-mail: artro@infonet.ee www.artrosportkliinik.ee

Avatud E—N 09.00—19.00, R 09.00—15.00

LAPSE SILMAD Shutterctock

Lühinägelikkus kimbutab koolilapsi üha enam Kooliikka jõudes hakkab aina rohkem lapsi vajama prille ning suur osa vajab neid just lühinägelikkuse ehk müoopia tõttu. Ehkki oma osa võib olla geneetikal, tasub kindlasti hoida silm peal laste vaba aja veetmisel ekraanide ees ning muretseda koolilauale korralik lamp.

da-Tallinna keskhaigla silmakliinikus tegutseva dr Kadi Palumaa sõnul esineb lastel mitmeid silmaprobleeme. Silmakliiniku arstide juurde satutakse reeglina tõsisemate probleemide korral kas perearsti saatekirja või mõne teise silmaarsti kaudu. Mureks on nii lühi- kui ka kaugnägelikkus, viltu asetsevad silmad, kõõrdsilmsus. Õnneks esineb vähem eri raskuses silmapõletikke, glaukoomi, kae- ja kasvajaprobleeme. Kliinikus käivad järelkontrollis enneaegselt sündinud lapsed, samuti diabeetikud. „Kindlasti soovitan esimest kontrolli lapse 3.–4. eluaastal, mil osa kõrvalekaldeid saab juba varakult tuvastada. Lapse silm areneb kuni 9. eluaastani, nii et mida varem jaole jõuame ja mida varem laps vajadusel prillid saab, seda parem,” ütleb dr Palumaa. „Suurem probleem on hüpermetroopia ehk plussprilli vajadus. Kui seda õigel ajal ei diagnoosita ja prille välja ei kirjutata, on oht, et lapse silm (või silmad) jääb amblüoopseks ehk laisaks, ning seda pole hilisemas elus võimalik korrigeerida ei laseri ega teiste operatsioonidega,” hoiatab dr Palumaa. „Kui prillid on lapsele välja kirjutatud, tuleks neid kindlasti ka kanda,” rõhutab ta. „Väide, et silm peab prillidest puhkama ja ise tööd tegema, muidu jääb laisaks, pole õige. Vastupidi, lapse silmad prilli kandes puhkavad, ilma prillita on silmad pinges, põhjustades kaebusi, näiteks peavalu. Kui laps prille kanda ei soovi, tuleb pigem kontrollida prilli sobivust.”

Lühinägelikkus – sagedane mure „Koolilaste seas on kõige sagedasem nägemishäire lühinägevus ehk müoopia,” kinnitab Silmalaseri ja Tallinna lastehaigla silmaarst dr Maria Malva. „Silmamuna pikitelg kasvab ja silma optilises ehituses ehk refraktsioonis tekib nihe miinuse suunas, mille tagajärjel halveneb kaugele näge-

mine. Laps ei näe hästi koolis tahvlile ning hakkab kissitama. Väikese müoopia korral läheb kaugele vaatamiseks vaja miinusprille, lähedale nägemine on selge ka ilma prillita,” selgitab ta. „Müoopia kasvades ja nägemisteravuse jätkuva languse korral on prille tarvis kanda pidevalt ning kasutada neid nii lähedale kui ka kaugele vaatamisel. Müoopia tekib igas vanuses, kuid koolieas enamasti 10–12aastaselt, ja võib progresseeruda 18.– 20. eluaastani. Hiljem silma kasv peatub ja müoopia stabiliseerub.” „Osal koolilastel väsivad silmad lugemisel, kirjutamisel ja arvutiga töötamisel kiiresti, tekib otsmiku piirkonna peavalu, lugedes võib tekst muutuda uduseks. Kaugnägemine on enamasti hea. Sellisel juhul võib laps vajada õppetööks hoopis nõrkasid plussprille. Kõik sõltub ka sellest, milline on silmade refraktsioon ehk optiline ehitus ja kahe silma koostöö,” lisab dr Malva.

Kui lapsele on prillid arsti poolt määratud, siis peab ta neid ka kandma.

tel põhjustada kaebusi: silmade väsimist, punetust ja kipitust. Koolilapsel on soovituslik kasutada arvutit kuni 1–2 tundi päevas ja teha iga tunni tagant 15–20 minutit pausi,” lisab ta. Dr Palumaa sõnul mängib lühi nägelikkuse tekkimisel oma osa ka pärilikkus, kuid kindlasti tasub silm peal hoida laste igapäevasel teleri vaatamisel ja arvutikasutamisel. „Enamasti lapsed ise silmanägemise halvenemist ei tunneta, seepärast tuleks vanematel olla tähelepanelik ja esmaste märkide ilmnemisel – kissitamine, teleri vaatamine lähemalt kui varem – laps silmakontrolli suunata,” paneb arst täiskasvanutele südamele. „Probleemi eirata ei ole mõtet, see ei paranda midagi, vaid teeb lapse nägemisele hoopis karuteene.” Siinkohal tasub tähele panna, et esmase kontrolli saab teha ka perearst või optometrist, seega ei peaks olema pikad vastuvõtule pääsemise järjekorrad mureks.

Silmade pingutamist saab piirata Millised meetmed aga kasutusele võtta, kui on kartus, et lapsel võib tekkida lühinägelikkus? Kas omalt poolt saab midagi ära teha, et lapse silmi kaitsta? „Kindlasti peaks üle vaatama koolilapse toa valgustuse. Sügisel- talvel on pimedat aega järjest enam, silmadega tööks piisavalt head päikeselist päevavalgust aga napib. Korralik laualamp võiks olla kodus igal lapsel. Hämaras ruumis lugemine või ka pimedas arvuti ja teleri vaatamine väsitab silmi mitu korda rohkem,” toob dr Malva välja tähtsaima. „Digiajastu ülikiire arenguga kasutavad ka meie lapsed järjest varasemas eas ja rohkem arvutit ning nutiseadmeid. Nende tarbimist ei pea ära keelama, küll aga piirama, et laps ei veedaks liiga kaua vaba aega ainult ekraani taga. Liigne ekraani pidev vaatamine võib ka tervete silmadega las-

Kui tihti peab silmaarstil käima? Dr Malva sõnul ei pea need koolilapsed, kel nägemine korras ja silmakaebused puuduvad, n-ö igaks juhuks kontrollis käima. Nägemishäiretega ja prillikandjad õpilased võiksid käia silmaarsti juures üks kuni kaks korda aastas. Silmaarstidele on suureks abiks prillipoodides ja suuremates silmakliinikutes töötavad optometristid, kes samuti võivad kontrollida põhikooliealiste prillikandjate silmi ja nägemist ning vajadusel uuendada prilliretsepte. „Koolilapsed, kel on tekkinud subjektiivsed silmakaebused või kel on avastatud nägemisteravuse langus, peaksid kindlasti minema es9

Lapsevanem Kerli: „Minu tütar, kes läks 4. klassi, on prille vajanud nüüdseks umbes aasta. Enne 1. klassi minekut oli veel kõik korras ning ega laps eelmiselgi aastal millegi üle kaevanud, kuid märkasin ise, et kodus teleri ees istudes kissitab ta silmi. Siis saigi taas silmaarsti juures kontrollis käidud ning selgus, et tütar vajab prille – küll mitte väga tugevaid, aga siiski. Olen ka ise lühinägelik, kuid usun, et oma osa lapse silmade lühinägelikkuse süvenemisel on mänginud arvuti ja teler. Laps on isegi möönnud, et esimestel kooliaastatel veetis ta päevasel ajal palju aega ekraani ees. Nüüd püüame kodus silmi hoida, samuti andsin kooli klassijuhatajale teada, et võimalusel võiks lapsel lasta istuda koolipingis eespool. Kuidas prillikandmine edeneb? Alguses laps veidi häbenes ega soovinud prille ette panna, ent mure kadus, kui selgus, et mõnel teisel klassikaaslasel on samuti prillid.”

malt silmaarsti vastuvõtule,” täpsustab dr Malva. „Lisauuringute käigus on võimalik nägemist ja refraktsiooni täpsemalt hinnata, silmapõhju kontrollida ning täpne diagnoos panna.” Kõrvalekaldeid peaks õpilastel siiski korrigeerima prillidega. Vastavalt refraktsioonile ja nägemis teravusele kannavad lapsed prille kas vajaduse korral või pidevalt. „Suur osa igapäevasest õppetööst on lapse jaoks silmi pingutav tegevus ja väga tähtis on arsti määratud prille kasutada õigesti. Laps peaks nägema hästi nii kaugele kui ka lähedale ilma pingutuseta,” ütleb silmaarst lõpetuseks. Kadri Penjam

VALUVAIGISTID

Valust ja valuvaigistitest

Beebide gaasivalusid leevendab

On teada, et valu on üks sagedasem põhjus, miks inimesed arsti poole pöörduvad. Mis see valu on, miks ta tekib ja kuidas seda leevendada saab?

Espumisan 100 mg/ml

Külli Teder proviisor, Raudalu Südameapteegi juhataja

Simetikoon

su tad

efinitsiooni järgi on valu ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud kudede olemasoleva või potentsiaalse kahjustusega. Valu võib tekkida mehaaniliste, termiliste või keemiliste tegurite mõjul. Peaaegu kõik inimesed on tundnud valu, olgu siis pea-, selja-, hamba-, närvi-, menstruatsiooni- või traumast tingitud valu. Valu tuntakse siis,

m u gav

Näidustus: kõhugaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi. Annustamine imikutele: 10 tilka igal toidukorral. Võib panna pudelitoidu sisse või anda lusikaga enne imetamist.

Äge valu ja krooniline valu Valu saab kestuse alusel jagada ägedaks ja krooniliseks. Äge valu kestab lühikest aega (kuni mõni nädal) ning on koekahjustuse (operatsiooni, trauma, põletiku) normaalne reaktsioon, mis möödub kahjustuse paranedes. Sellist tüüpi

*Mehra IV et al. US Pharmacist 1993; 18(2): 40-58 and 101

Ohutu* - ei imendu seedetraktist Banaanimaitseline

kui organismi kudesid on ärritatud sedavõrd tugevasti, et tekib nende hävimise oht. Seega on valu ülesanne anda märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Lihtsamalt võib öelda, et valu on organismi kaitse kahjustavate faktorite eest. See annab teavet ülekoormusest ja vajadusest puhata. Valu on ühtaegu nii aisting kui ka emotsioon. See on haiguste tüüpiline ja oluline sümptom.

valuga reeglina teisi probleeme ei kaasne, see on teiste inimeste poolt paremini mõistetav ja allub hästi valuvaigistitele. Krooniline valu kestab kauem kui vigastus ehk üle 3–6 kuu, koekahjustus peaks tavalises olukorras paranema kiiremini. Selline valu toob lisaks valuaistingule kaasa teisedki probleemid, sageli just depressiooni ja unehäired. Krooniline valu allub ravile halvasti ning seetõttu mõjutab igapäevast tegevust, sotsiaalset aktiivsust ja elukvaliteeti. Kroonilisest valust võib kujuneda ka iseseisev haigus. Sellised patsiendid vajavad pikaajalist ravi ning sagedast ravi ümberhindamist ja kohandamist. Seetõttu kaasatakse ravi protsessi mitme eriala spetsialistid.

Kuidas kasutada valuvaigisteid? Tänapäeval valitseb seisukoht, et valu kannatama ei pea. Olenevalt selle tugevusest on soovitatav manustada valuvaigisteid nn valuredelit järgides.

Kasulik teada Kasutada tuleks väiksemat võimalikku annust võimalikult lühiajaliselt. Maksimaalseid lubatud annuseid ületada ei tohi. Annuse tõstmine üle maksimaalse lubatud piiri ei suurenda valuvaigistavat efekti, küll aga kõrvaltoimete tõenäosust.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Shutterctock

Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, Tallinn.

MSPVA-de omavaheline kombineerimine ei ole lubatud kõrvaltoimete kumuleerimise tõttu. Arsti ettekirjutusel võib MSPVA-sid kombineerida paratsetamooliga. Erinevalt opioididest ei ole MSPVA-del kirjeldatud sõltuvuse teket.

Nõrga ja keskmise tugevusega valu korral kasutatakse mitteopioidseid valuvaigisteid (paratsetamooli) ning mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid ehk MSPVA-sid (atsetüülsalitsüülhapet, ibuprofeeni, ketoprofeeni, deksketoprofeeni, diklofenaki, naprokseeni).

Selle kohaselt kasutatakse kõige esimesena, nõrga ja keskmise tugevusega valu korral mitteo pioidseid valuvaigisteid (paratsetamooli) ning mitte steroidseid põletikuvastaseid aineid ehk MSPVA-sid (atsetüül salitsüülhapet, ibuprofeeni, ketoprofeeni, deksketoprofeeni, dik-

lofenaki, naprokseeni). Vajadusel võib arst neile lisada toetava ravimi (antidepressandi, antieptileptiku, kortikosteroidi, antiemeetiku). Kui käsimüügis olevad valuvaigistid ei aita, määratakse retseptiga saadavad tugevamad valu vaigistid.

Valuvaigistite tüübid Igasuguste ravimite, sh valuvaigistite kasutamisel tuleb meeles pidada, et kõik inimesed on erinevad ja seetõttu võivad ka ravimid mõjuda erinevalt. Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud valuvaigisteid tarvitada vaid lühiajaliselt. Enne ravimi manustamist tuleb kindlasti tutvuda patsiendi infolehega. Valuvaigistitega ravi ajal peab vältima alkoholi tarbimist. Paratsetamool – valuvaigistava ja palavikku alandava toimega, põletikuvastane toime on väga nõrk, seetõttu ei soovitata kasutada luuvalu korral. Võrreldes MSPVA-dega esineb vähem maoärritusnähte ning seetõttu eelistatakse kasutada lastel, eakatel, mao- ja veritsusprobleemidega haigetel. Paratsetamool lagundatakse maksas, kus tekib toksiline metaboliit, mis üleannustamise korral põhjustab raske maksakahjustuse.

Ibumax 400mg N10 Toimeaine: ibuprofeen Näidustus: Nõrk kuni mõõdukas valu. Düsmenorröa. Palavik.

Aspiriin (atsetüülsalitsüülhape) – ei soovitata kasutada lastel (kuni 16 a) palavikuga kulgevate viirusinfektsioonide (sh tuulerõugete ja gripi) korral, sest võib tekkida Reye sündroom (harva esinev, kuid eluohtlik seisund, mida iseloomustab kesknärvisüsteemikahjustus, maksatalitluse häired, esmanähuna kauakestev oksendamine). Võrreldes teiste MSPVA-dega on aspiriinil märkimisväärne verd vedeldav toime. Kõrvaltoimetest tekivad sageli maoseedetrakti häired (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu).

Ibumax 400mg tablette kasutatakse valuvaigistina nõrga ja mõõduka valu puhul nagu näiteks peavalu, hambavalu, lihase- ja liigesevalu, menstruatsioonivalu. Ibumax 400mg alandab ka palavikku.

Ibuprofeen – 200 mg ibuprofeeni valuvaigistav toime on võrdne 650 mg aspiriiniga. Kõrvaltoimetest on tavalisemad seede traktiga seotud häired. Vere hüübimist mõjustab vähem kui aspiriin. Tabletti tuleb võtta rohke vedelikuga ning koos toidu või piimaga.

Tootja: Vitabalans OÜ, Soome Tootja esindaja Eestis: Vitabalans Pharma OÜ Hõbekuuse 26, 12111 Tallinn Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Diklofenak – toimeaeg võrreldes aspiriiniga pikem. Maksimaalse mõju saavutamiseks peab tabletti manustama koos veega enne sööki. Ilma arstiga konsulteerimata ravi kestus viis päeva. Kõrvaltoimetest on tavalisemad mao- ja seedetraktiga seotud häired, samuti võivad tekkida allergilised reaktsioonid ja suureneda naha tundlikkus päikesele.

Paramax Rapid 500mg

Ketoprofeen – 25 mg ketoprofeeni valuvaigistav toime on võrreldav 400 mg ibuprofeeniga; toime on tugevam kui 650 mg aspiriinil. Tablette soovitatakse võtta koos toidu ja klaasitäie veega. Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud ravi kestus kuni 7 päeva.

Toimeaine: paratsetamool

Deksketoprofeen – tuleb võtta piisava koguse veega, soovitatavalt koos toiduga, sest vähendab seedetraktikaebuste võimalikku tekkeriski. Tugeva valu korral võib tabletti võtta tühja kõhuga (vähemalt 30 min enne sööki) – see kiirendab vähesel määral ravitoime algust. Ilma arstiga konsulteerimata tohib kasutada 3–4 päeva.

Tõhus ja kiire toimega kogu pere valuvaigisti. Sobib ka rasedatele ja imetavatele emadele. PARAMAX Rapid 500mg tablett ei ärrita magu.

Näidustus: Palavik ja nõrk valu.

Tootja: Vitabalans OÜ, Soome Tootja esindaja Eestis: Vitabalans Pharma OÜ Hõbekuuse 26, 12111 Tallinn

Naprokseen – 250 mg naprokseeni valuvaigistav toime on võrreldav 650 mg aspiriiniga, kuid toimeaeg on pikem. Tablette võib võtta söögist sõltumata, kuid mõningase koguse vedelikuga. Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud ravi kestus 3 päeva.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Uus & huvitav

Shutterctock

NOHU

• • • • •

Nohu – kutsumata külaline Seda teab igaüks omast käest, et nohu ei hüüa tulles, ja kui ta juba kohal on, tülitab korralikult. Sügis on nohusse haigestumise üks kõrgperioode, mil nii täiskasvanud kui ka lapsed statistika järgi sellest suure tõenäosusega puutumata ei jää.

ii nagu muudegi haiguste puhul, jääme nohusse siis, kui organismi vastupanuvõime on mingil põhjusel langenud. Kuna nohu põhjustavad peamiselt viirused, mis levivad kiiresti, siis sellest epideemia korral hoiduda nõnda raske ongi. Peale viiruste põhjustavad nohu külmetus ja allergeenid. Viiruslikust, külmetus- ja allergilisest nohust ohtlikumat tüüpi nohu kutsub esile ninaneelus paiknev adenoid.

Kõige tavalisem nohu Tavaline nohu ehk nina-neelu põletik on ülemiste hingamisteede viiruslik ja kõige sagedamini esinev nakkushaigus. Kui nohus inimene räägib, köhib või aevastab, siis kõrvalseisjal nakkusest naljalt pääsu ei ole, sest pisikud võivad lennata haigest 1–5 m kaugusele. Viirus- ja külmetusnohu on esimesel päeval vesine, ninasõõrmed võivad punetada. Teisel- kolmandal päeval muutub nohu paksemaks, neljandast päevast

alates võib olla mädane. Võrdluseks: adenoididest põhjustatud nohu on esimesest päevast alates limane-mädane ning värvilt kollakasroheline. Viiruslikule nohule eelneb sageli peavalu ja väsimus. Väikelastel lisanduvad nohule täiskasvanutest sagedamini ka köha ja palavik. Imikute jaoks on tavaline nohu aga tõsiseltvõetav haigus. Külmetusnohusse terve laps ja täiskasvanu niisama kergesti ei haigestu, kui immuunsüsteem on piisavalt tugev.

Ohutud ravivõimalused Enne kui nohu ravimisega pihta hakata, tuleks püüda tuvastada selle tekkepõhjus. Nii näiteks teeb allergilise nohu korral küüslaugu ninna panemine limaskestadele kasu asemel kahju, kuid tavalise nohu korral võib täiskasvanu seda meetodit proovida. Alternatiiviks võib küüslaugu peeneks hakkida ja selle tugevatoimelist lõhna nuusutada või asetada see natukeseks ajaks nina alla, mitte sõõrmesse.

Hüpertooniline merevesi (2,3% NaCl) Nohu, sinusiidi ja allergilise riniidi korral Ninakinnisuse leevendamiseks Tihke sekreedi eemaldamiseks Haigustekitajatest ja allergeenidest vabanemiseks

• Isotooniline merevesi (0,9% NaCl) • Ninaõõnsuste loputamiseks nohu korral – vedeldab sekreeti ja kergendab väljanuuskamist • Ninaõõnsuste igapäevaseks hügieeniks • Limaskesta niisutamiseks kuiva õhu korral • Tolmu, allergeenide jms. eemaldamiseks nina limaskestalt

UUS! • Isotooniline meresoolalahus ja dekspantenool • Külmetushaiguste, allergilise nohu, nina limaskesta kuivuse korral • Niisutab nina limaskesta ja soodustab paranemist • Vedeldab sekreeti ja kergendab väljanuuskamist • Mugav taskupakend Tootja: Laboratoires Urgo, Prantsusmaa. Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee

Shutterctock

NOHU

Nohu ravimisel õige meetodi kasutamine aitab ära hoida võimalikud tüsistused.

Nohu välimääraja Viiruslik nohu – algab nina kihelusega, eritis on esiti vesine, hiljem muutub mädaseks. Veresoonte nohu – nina on kinnine, kuid mingi ärrituse mõjul võib minna vesiseks. Allergiline nohu – esimesest päevast peale aevastamine, ninakinnisus ja limane eritus. Adenoidne nohu – esimesest päevast peale limasmädane eritis. Põsekoopapõletik – mädase erituse kestus pikema aja jooksul.

Tavalise nohu korral on võimalik küll sümptomite mõju kergendada, kuid efektiivsed ravimeetodid puuduvad. On levinud ütlus, et nohu kestab ravimise korral kaks nädalat ja ravimata jätmise korral 14 päeva. Adenoidset nohu ravitakse aga kirurgiliselt. Pidevalt kollakasroheline eritis pole tõenäoliselt viiruslik, vaid võib olla bakteriaalne. Selle tuvastamiseks võetakse proovid ning raviks võidakse määrata antibiootikumid.

Mis tahes nohu põhjuseks ka on, tähelepanuta ei saa ravi jätta ning õigel ajal õige meetodi kasutuselevõtt aitab ära hoida võimalikke tüsistusi, milleks võivad olla nii keskkõrva- kui ka põsekoopapõletik. Esimeste sümptomite ilmnedes ja edaspidiseks parimaks soovituslikuks ravivõtteks peetakse nina loputamist mitu korda päevas meresoolveega (Humer, Naso line, Quixx). Soolvett võib igaüks ka ise kodus valmistada: 1/3 tl meresoola tuleb lahustada 250 ml vees. Kuna imikud ja väikelapsed

Kui nohuga kaasneb rögane köha või kinnine nina, tuleks vältida piima- ja nisutooteid, sest need suurendavad lima teket.

Nuuska õigesti! Kahjulikuks peetakse sellist nuuskamist, mida tehakse jõuga, kuid mis tulemusi ei anna ehk et taskurätik jääb peaaegu tühjaks. Jõuga nuuskamine kahjustab nina limaskesta, mis paraneb traumast vaevaliselt, ja seetõttu vaevused pikenevad. Oluline on nuusata üks ninapool korraga, sest kahte poolt samal ajal nuusates võib sekreet sat-

Emajuurejuur, nurmenukuõis, hapu oblikas, leedriõis, raudürdiürt

ei saa ise nuuskamisega hakkama, müüakse nende jaoks apteekides spetsiaalseid ninapumpasid, mille abil eritist ninast välja tõmmata. Rahvatarkus soovitab imikutele ja ka iseendale tilgutada nohu korral ninna rohkelt antioksüdante sisaldavat rinnapiima. Ninapihusti kasutuselevõtt on hea mõte ka allergilise nohu puhul. Nina vajab niisutamist köetud ja kuivades ruumides tekkiva ninalimaskesta kuivuse ajal, seepärast on soolveega niisutamine ja puhastamine tähtis. Lisaks võib nina niisutada ka selleks ette nähtud salvidega, millega saab samuti nuuskamisest punetavale ja kipitavale ninaalusele nahale leevendust tuua. Selleks et sissehingatav õhk limaskesti liigselt ei kuivataks, tuleks toaõhku õhuniisutajaga niisutada või teha auru. Auru sissehingamine on meresoolvee kõrval üks parimaid ravimeetodeid ülemiste hingamisteede haigustega võitlemisel. Kindlasti tasub kasutada ka rahvameditsiinist tuntud tõhusaid ravimtaimi, näiteks nõmmliivateed, mis on väga hea ülemiste hingamisteede põletike ravija, ning saialilleteed ja -salvi. Hästi mõjuvad ka soojad jalavannid ning eeterlike õlidega auru sissehingamine. Eeterlikud õlid mentool, kamper ja eukalüpt kuuluvad paljude nohuravimite koostisesse, mille põhitoimeaine on ahendada veresooni ja vähendada turset.

tuda kõrva- või põsekoopasse. Nohusele lapsele tuleb sageli nuuskamist meelde tuletada ja jälgida, et ta selle õigesti selgeks õpiks.

Kas nohu on võimalik vältida? Garantiid, et te kunagi nohusse ei jää, keegi kindlasti anda ei saa. Küll aga on võimalik ise enda heaks palju ära teha, et nohusse jäämise võimalust vähendada. Tähtsaim ja lihtsaim ennetav abinõu on sage kätepesu. Tugev immuunsüsteem tagab suurema vastupanuvõime mis tahes haigustele ning seepärast on kasulik selle poole teadlikult püüelda. Tervislik toitumine, stressi vähendamine elutempo aeglustamise abil, mõõdukas kehaline tegevus ning üleüldine positiivne hoiak aitavad terveks olemisele tublisti kaasa. Füüsilised hädad ilmnevad siis, kui oleme ennast unarusse jätnud, teinud midagi liiga vähe või liiga palju. Vaimsete õpetuste kohaselt tabab nohu inimest, kes on kellegi või millegi peale solvunud. Sellisel juhul tuleb lihtsalt andestada ning nohu ongi läinud. Loomulikult on võimalik viirusliku nohu vältimiseks kanda maski, kuid see nagu ka kõikide eelnevate abinõude kasutuselevõtt on iga inimese enda valik ja võimalus. Kaire Raave

Nohu? Sinusiit? on lne kombinatsio aa ik n u e et in ea Taimsete toim

Taimne ravim, mida kasutatakse täiendava ravina sekreedi vedeldamiseks ninakõrvalurgete (sinusiit) ägeda põletiku ja kroonilise põletiku ägenemise korral. Tähelepanu!

Tegemist

ravimiga.

Enne

tarvitamist

lugege

tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Bionorica SE, Saksamaa. Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu, www.miecys.ee

0-14 aastastele

head tooted

igalt teiselt märgistatud tootelt*

*KEHTIB SAMA VÕI ODAVAMA HINNAGA TOOTELE KUNI 30.09.14.

Ülemiste, Rocca Al Mare

facebook.com/groups/OkaidiEesti