15. oktoober 2014
Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus
U U S j a H U V I TAV
LASTESPORT
Kuulan ära kõik suured ja väikesed mured! Helista Lasteabi tasuta numbrile 116111 kasvõi öösel. Meie aitame!
LUGEMISRÕÕM
O H AT I S
V I TA M I I N I D
KÕHUGAASID? Espumisan... ja kõhugaasid kaovad! Käsimüügiravim. Näidustus: kõhupuhituse sümptomaatiline ravi. Täiendav informatsioon: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt 27/29, 10612 Tallinn. Müügiloa hoidja: BERLIN-CHEMIE AG (MENARINI GROUP) Glienicker Weg 125, 12489 Berliin, Saksamaa. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugevge tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Uus & huvitav
„Tuhkatriinu” NUKU teatris NUKU teatris algasid külalislavastaja Ingo Normeti ja külaliskunstniku Liina Undiga „Tuhkatriinu” proovid. Ühe maailma tuntuima muinasjutu põhjal kirjutas uue eestikeelse nukunäidendi Peeter Sauter. Tähtis koht on lavastuses ka originaalmuusikal, mille loob Rein Rannap. „Tuhkatriinu” seekordse uusversiooni kangelanna Triinu on enam Pipi Pikksuka kui Disney multifilmidest pärit Barbie-laadse nuku moodi. „Ühtmoodi oluline on ses loos nii kiusamise teema kui ka andestamine ja lepitamine,” sõnab lavastaja. NUKU teatri „Tuhkatriinus” mängivad nimiosa Liis Haab (külaline) või Liivika Hanstin. Liis Haabile on see esimene nukuroll elus. Teistes nukurollides on Tiina Tõnis, Riho Rosberg, Taavi Tõnisson, Katariina Tamm, Tarmo Männard, Lee Trei ja Mihkel Tikerpalu. Lavastus esietendub 30. novembril NUKU teatri väikeses saalis ning seda mängitakse detsembris mitu korda päevas. Lavastus on osa jõuluprogrammist, kuhu kuuluvad ka visuaal- ja mustkunsti lavastus „Võlu pood” ning muuseumi etenduste sari „Jõululugu ärkab ellu”.
Tervis Plussi idamaahõnguline terviseõhtu Tervis Pluss ja tervisesalong Yin Yang kutsuvad neljapäeval, 13. novembril kell 18 idamaahõngulisele terviseõhtule. Kavas: idamaiste tervist tugevdavate massaažide tutvustamine ja katsetamine; energiaid vabastav shindo-venitustreening; personaalsed soovitused terviseja iluspetsialistidelt; hellitavad ja tervistavad hoolitsused; kosutavad joogid ja suupisted; üllatused ja loosimised. Piletid hinnaga 15 eurot on müügil Piletilevis (www.piletilevi.ee). Hinna sees on 25minutiline idamaine selja-, turja- või peamassaaž ning kaks hoolitsust järgmisest valikust: shindo-venitused, refleksoloogia konsultatsioon ja diagnostika, naha- või soengutest, lavendlihooldus küüntele, kerge soeng ja juuksehooldustoodete soovitused, idamaine siluv näohooldus, jumestus ja meigiõpe. Kirja panek hoolitsustele kohapeal. Kohtade arv on piiratud! Tutvu põhjalikumalt hoolitsustega kodulehel www.hiinatervisesalong.ee ja www.gersi.ee. Tervisesalong Yin Yang ja Gersi stiilistuudio asuvad aadressil Liivalaia 40, Tallinn.
The Body Shopi uued argaaniatooted Rikkalikult rasvhappeid, eeterlikke õlisid, sealhulgas oomega-6- rasvhapet ja looduslikku E-vitamiini, sisaldav argaaniaõli on tuntud oma sügavalt niisutavate ja nahka toitvate omaduste poolest. The Body Shopi uude argaania-sarja kuulub mitmeotstarbeline argaaniaõli (19,70 ¤), unikaalne tahke õli (13 ¤), mida saab kasutada nii juuste kui ka keha turgutamiseks, pesugeel (7,50 ¤), luksuslik keha koorija (17,20 ¤), ihupiim (15 ¤), kehavõi (18,80 ¤), huule palsam, vannivaht (13 ¤) ja massaažiseep (7,50 ¤). Sügishooajal on kõigil huvilistel võimalik saada The Body Shopi kauplustest kasulikke keha turgutavaid ilurituaalide näpunäiteid ja nautida tasuta lõõgastavat kätemassaaži argaaniatoodetega.
KIRJUTA meile! Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Teie tagasiside on meile väga tähtis. Loodame, et leiate põnevat lugemist ka seekord. Järgmine Terve Pere ilmub novembris, mil on õige aeg hakata mõtlema ka saabuvatele pühadele. Seekord küsime: kui palju kulub teil raha jõulukingituste peale? Millise summa piiridesse peaks jääma lapse jõulukink? Teie kirju ootame kuni 6. novembrini aadressil pere@ekspress.ee. Kõigi meilisaatjate vahel loosime seekord välja The Body Shopi argaaniatoodete komplekti (pesugeel, keha koorija, kehavõi ja tahke õli) väärtuses 56,50 ¤. Möödunud kuu kirjasaatjate vahel läks loosirattasse „Lotte atlas”. Õnn naeratas seekord Eleriin Loodsalule. Palju õnne! Võtame võitjaga ise ühendust. Terve Pere Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus. Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312
EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall
3
Uus & huvitav
Toored kotletid ja lihapallid teevad elu m mugavamaks g
Kodukokkade rõõmuks on Rakvere toonud poelettidele uued kvaliteetsest hakklihast valmistatud toored hakk-kotletid ja hakklihapallid. Koduse hakkliha baasil valmistatud toored kotletid ja lihapallid on maitsestatud ning vormitud parajateks lihapallideks ja kotlettideks ning koheselt valmis keetmiseks, hautamiseks, küpsetamiseks või praadimiseks. Mugavalt ja kiirelt pliidilt lauale jõudvad lihapallid ja kotletid on koduse mekiga, sest maitset annavad sibul, pipar ja küüslauk! Pane pann tulele ja naudi Rakvere hakklihapalle ja -kotlette!
Uus!
Kõht täis Eesti moodi!
Lihapallidega egggaa tomatikastee pennedega 4-le Küpseta lihapallid pannil õlis kuldpruuniks ja tõsta kõrvale. Prae samas rasvas hakitud sibul ja küüslauk. Lisa konservtomatid ja pune, hauta madalal kuumusel 20 minutit. Maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Sega hulka küpsed lihapallid ja kuumuta kõike koos 5 minutit. Serveeri lihapallikastet värskelt keedetud pennedega, riivi peale parmesani ning kaunista basiilikuga.
Talukaupade valik Rimis laienes 2011. aasta kevadel avati esimest korda Rimi Haabersti hüpermarketis Eesti päritolu mahe- ja talukaupade müügiala Talu Toidab. Selle aasta lõpuks on sarnased müügialad juba kümnes Rimis. Müügiala Talu Toidab eesmärk on teha kohalikud mahetooted ja väiketootjate tooted võimalikult paljudele inimestele kodu lähedalt kergesti kättesaadavaks. Plaan on katta talu- ja mahetoodete valikuga kõik Tallinna Rimi hüper- ja supermarketid. Praeguseks on müügialad Ülemiste, Haabersti, Mustakivi, Sõpruse, Põhja, Kaubahalli, Norde, Postimaja ja Telliskivi Rimides.
400 g pennesid id 2 pakki tooreid lihapalle 2 sl õli praadimiseks Kaste: 800 g kooritud konservtomateid omas mahlas 4 küüslauguküünt 2 sibulat 2 tl kuivatatud punet 1 sl suhkrut soola, pipart Serveerimiseks parmesani ja basiilikulehti
Proovi järele!
Valio tõi turule jogurti-shot ’id ja maitsekeefirid Poelettidele on jõudnud uued Valio Gefilus 2GO jogurti-shot’id, mis on saadaval 100grammistes taassuletava korgiga pudelites kiivi-, banaani-maasika- ja ploomimaitselisena. Tegu on esimeste Eestis toodetud jogurti-shot’idega. Müügile tulevad ka esimesed maitsestatud keefirid Eestis ehk sari Gefilus Kefir, milles on saadaval 300grammised pudelid mustika, cappuccino ja traditsioonilise keefiriga. Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul mõjutab kiirenev elutempo üha rohkem inimeste söömisharjumusi: hommikusöögiks ja isegi lõunapausiks napib aega, mistõttu jõuavad take- away tooted ostukorvi aina sagedamini. „Pudelikeefirite ja jogurti jookide tarbimine on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu investeeri sime Laeva Meierei uude pudeliliini 700 000 eurot. See võimaldab meil panustada tervislike take-away toodete arengusse,” sõnas ta. „Toiduliidu 2012. aasta uuringu põhjal peavad eestimaalased keefirit kõige tervislikumaks toiduaineks. Otsustasime seetõttu rikastada Gefiluse keefirivalikut eri maitsetega ning panime need mugavamaks tarbimiseks keeratava korgiga 300grammistesse pudelitesse,” ütles Kalbin. Nii nagu teisedki Valio Gefiluse tooted, sisaldavad uued jogurtid ja keefirid maailmas enim uuritud piimhappebakterit LGG ning päikesevitamiini D, mistõttu aitab Gefiluse toodete tarbimine tugevdada immuunsüsteemi.
Ehe Tai õlimassaaž
Söögivahetund. Koolikokkadelt kodukööki Evelin Ilves, Hele-Mai Alamaa, Tuuli Mathisen
kogenud tailannast massööri käte all.
Avatud E–L 10–21, P 11–19 tel 660 0101 www.thaianamassage.com
Raamat pakub üle saja retsepti Eesti armastatud koolikokkadelt. Presidendiproua Evelin Ilves ja fotograaf Hele-Mai Alamaa tegid kahe aastaga Eesti koolidele tiiru peale. Istusid lastega laua taga ja maitsesid roogi, uurisid õpilastelt lemmiktoite ja kokkadelt nippe. Tunnustamaks osavate koolikokkade tööd, on raamatusse koondatud parimad koolitoidud, mida võiks kodus järele teha. Koolikokkade loomingu on kodukööki sobivaks timminud hobikokk ja toidublogi pidaja Tuuli Mathisen.
4
Uus & huvitav
17-26 OKTOOBER OSTA COCA-COLA PLAZAST VÕI KALEV SPA VEEKESKUSEST ÜHISPAKETT HINNAGA 10,90 € NING PÄÄSED ÜHE HINNAGA NAUTIMA NII VEEKESKUST KUI VABALT VALITUD FILMI.
PAKKUMINE KEHTIB KOOLIVAHEAJAL 17.-26. OKTOOBER NING SISALDAB 2,5 TUNDI VEEKESKUSE KÜLASTUST JA ÜHTE KINOPILETIT, KA 3D* * EI KEHTI A. LE COQ SVIIDIS JA ERIÜRITUSTEL.
5
KINKEPILETEID SAAB OSTA ALATES 1. OKTOOBRIST KALEV SPA VEEKESKUSE JA KINO COCA-COLA PLAZA KASSAST. VAATA KA WWW.KALEVSPA.EE JA WWW.FORUMCINEMAS.EE
Fotod: Ilmar Saabas / Delfi
LUGEMISRÕÕM
Eesti Lastekirjanduse Keskuse majja astudes avaneb justkui muinasjutumaailm, kus lapsed ja lapsemeelsed saavad rahuldada lugemisjanu ning seigelda nii ajaloohõngulises varakambris kui ka osaleda aktiivset tegevust nõudvates tegelusringides.
Eesti Lastekirjanduse Keskus süstib lastesse lugemisrõõmu K
eskuse direktori Triin Soo ne lahkel loal ja juhatusel tee me majas ringkäigu ning räägime minevikust, olevikust ja tulevikust, Eesti Lastekirjanduse Keskuse toi mimisest, eesmärkidest ja muidugi lastest – neist, kelleta sellist toredat maja Pikal tänaval ei eksisteeriks.
Lugemiskoer ja perehommikud Oleme siinsesse keskusesse sattunud laupäeva hommikul, kui algamas on
perehommik ning peagi majja tule mas lugemiskoer – selline tore karva ne kaaslane, kelle seltsis olemist ning talle lugemist sugugi pelgama ei pea. Sel laupäeval külitavad raamatu kogu nurgas mõnusalt usin teks ti veeriv laps, suur karvane Susi ja tema perenaine. „Teatavasti vähen dab loomadega suhtlemine stres si ja üksindustunnet, tõstab enese kindlust ning pakub emotsionaalset tuge. Lugemiskoera mõte on selles, et koer ei anna lapsele hinnangut, ei
käsi tal kiiremini või paremini luge da. Nii on laps rahulik ja turvalises keskkonnas tuleb ka lugemine pare mini välja,” selgitab Triin Soone lu gemiskoera fenomeni ning lisab, et lapsi, kes koertele lugeda soovivad, jagub rohkemgi kui koertel võima lust kuulata. Susi ja Fjodor (teine lugemiskoer) püüavad kordamööda lapsi kuulata nii palju, kui jaksavad. Perehommikutel saab nii laps kui ka vanem veeta õdusalt aega kesku se pööningukorrusel ning arendada seal kuulates, mängides ja meister dades eri oskusi. Laupäevased tee mad on väga erinevad. Näiteks tut vustavad tuntud inimesed lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid, külali sed räägivad loodusest, muusikast, kaugetest maadest ja kõigest huvita vast meie ümber. Pööningul toimu vad ka iganädalased mudilastunnid, kus mängu kaudu saavad raamatute ga sõbraks 2–3aastased. Lastega koos tegutsemine annab emadele-isadele hea võimaluse omavahel mõtteid va hetada ja juttu ajada. Sünnipäev on üks eriline päev ning seetõttu saab siinses majas pi dada seda raamatulugude keskel. Põ nevad, harivad ja meeldejäävad prog rammid on mõeldud lastele vanuses
6
6–11 aastat. Pidu toimub maja kõiki del korrustel: tutvutakse Edgar Valte ri galerii ja raamatukoguga, nuputa takse ja mõistatatakse varakambris, meisterdatakse luugisaalis ning istu takse peolauda muinasjutupööningul. Seltskonna suurus on kuni 16 last ja täiskasvanud saatjad.
Kunstikamber ja ulmeklubi Koolilastele on keskuses tegevusrin gid Kunstikamber ja Sõnakamber. Sõnakambri tunni juhatab sisse ette lugemine, mis on ühtlasi hea kuula misoskuse arendaja. Lisaks mängi takse tähelepanumänge ja lihvitak se eneseväljendusoskust. Iga kohtu mine lõpeb käelise tegevusega, kus saab oma osavust proovile panna. Inger (11) on sõnakambris käinud kaks aastat. „Rääkisime iga kord raa matutest ja autoritest ning tunni lõ puks meisterdasime või joonistasi me midagi. Kõige enam meeldis mul le Sõnakambris lugusid kuulata. Meile loeti ette uusi lasteraamatuid, millest saime hiljem rääkida,” sõnab tüdruk. Kunstikamber ei ole pelgalt ta valine kunstiring, vaid rohkem raa matukunstiring. Illustraator Kertu Sillaste tutvustab lastele raamatuid meilt ja mujalt. Neist inspiratsiooni
LUGEMISRÕÕM saanuna joonistavad ja kirjutavad lapsed juba ise omi teoseid. Ent siinses majas jagub tegevust ka noortel – nimelt võtab iga kuu vii mase nädala neljapäeval koha sis se ulmeklubi, kus noored olenemata east arutlevad loetud ulmekirjanduse üle. Klubis leiavad ühise keele nii 12kui ka 17aastane ja vanusevahe kaob.
Lugemisarmastus – kuidas sütitada?
napäeval varasemaga võrreldes pal ju vähem. „Lugemist on meie laste igapäevaelus palju, küsimus on vaid selles, mida ja mis kvaliteediga tekste loetakse. Vähenenud on ilukirjanduse lugemine kui vaba aja veetmise viis, samas on kasvanud lugemine arvuti ekraanilt. Meie maja rõõmuks koh tume lastega, kellele meeldib lugeda just raamatuid, ja neid pole vähe.”
Rõõm on Triin Soone käest kuul da, et meie lapsed oskavad head raa matut hinnata – nii pisikestele kui ka suurematele kirjutatud teoseid il mub üha rohkem. Kõrgelt hinnatak
Perehommikutel saab nii laps kui ka vanem veeta õdusalt aega keskuse pööningukorrusel ning arendada seal kuulates, mängides ja meisterdades eri oskusi.
Lastekirjandust igale maitsele
Kuidas ja milliste meetoditega kasva tada lapses tehnoloogiat täis maailmas just lugemisarmastust? Triin Soone sõnab, et kindlasti ei ole olemas väi kelast, kellele ei meeldiks raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. Küll aga on juba päris pisikestel eri nev maitse selles, mida neile lugeda või kuulata meeldib. Siinkohal võiks lasta lapsel valida raamat, mida tal le lugema asutakse. Tasub leida üles see vanema-lapse aeg, kus ollakse koos, vesteldakse, loetakse, arutletak se – küll siis hiljem leitakse ka iseseis valt tee raamatukokku. Siinse keskuse raamatukogu töötajad aitavad samu ti lapsel valida, millist teost ta soovib. Triin Soone kummutab arvamu se, mille kohaselt loevad lapsed tä
Lastekirjanduse majas toimu vad kohtumised kirjanike ja illust raatoritega ning raamatututvustu sed. Alati on galeriides vaatamiseks väljas valik originaal-raamatuillust
„Hea meel on tõdeda, et meil on pal ju häid lastekirjanikke, kes pakuvad nii mudilastele, lastele kui ka noo rukitele üha mitmekesisemat kirjan dust. Samuti ilmub rohkelt tõlkekir jandust, mille seas on viimastel aas tatel kasvanud põhjamaade laste kirjanduse osakaal. Kuid asi toimib ka vastupidi ehk meie lastekirjan dus jõuab teistes keeltes lugejateni ja ka eksootilisematesse keeltesse. Piret Raud on üks menukaim, kel le teoseid võib lugeda näiteks jaapa ni keeles, aga ka läti, leedu, hispaa nia, prantsuse jt keeltes. Kahjuks ei saa sama öelda Põhjamaade kohta, mille puhul Eesti lastekirjanduse tõl kimises on käia veel pikk tee,” teab Triin Soone.
se ka vanema põlvkonna lastekirja nikke, kelle seltsis on üles kasvanud praegused isad-emad. Mitmed meie lastekirjanduse klassikasse kuulu vad raamatud ilmuvad kordustrük kidena.
Kohtumised kirjanikega Eesti Lastekirjanduse Keskuse ruu mides asub ka Edgar Valteri gale rii, kus saab imetleda vanameist ri illustratsioone, tutvuda ekraani vahendusel tema elu ja loomingu ga, vaadata multifilme ning uudis tada seina ääres kõrguvat pokuko da koos pokudega.
ratsioone ja autorinukke. Varakamb ris saab aga uudistada lasteraamatuja aabitsaajalugu, mis pakub külas tajale nii avastamist kui ka taaskoh tumist oma lapsepõlve lemmikutega. Eesti Lastekirjanduse Keskus on paik, kust saab alguse maagiline tee kond raamatumaailma. Tulgu see vanema, õpetaja või lasteaiakasva taja käekõrval – uudistamisest tekib huvi ning armastus lugemise vastu. Kes soovib veel täpsemat infot, võib külastada kodulehte www.elk.ee. Keskusega saab tutvuda tasuta. Kadri Penjam
i
äPardunud Perekond
Soovitame vanusele 7-10!
Soovitame vanusele 7-10!
PÄEVA PARIMAD HETKED! Rõõm EST
LUGEMIS
www.egmont.ee
PARIMAT LUGEMIST LASTELE LEIATE KIRJASTUSE EGMONT VEEBIPOEST WWW.EGMONT.EE 7
Soovitame vanusele 8-12!
LASTESPORT
Uisutades terveks ja tasakaalu Uisutamist peetakse üheks kõige universaalsemaks spordialaks, sest seda saab harrastada igas vanuses. Lisaks mõnusale emotsionaalsele laengule, mida pakub igasugune füüsiline tegevus, arendab uiskudel liikumine eriti hästi koordinatsiooni ja tasakaalu. Vaim ja füüsis teevad usinasti koostööd ja seetõttu tasakaalustub füüsilise tasakaalu arendamisel ka inimese üldine vaimne seisund.
Shutterstock
K
ellele ei meeldiks graatsiliselt, oma keha täielikult valitsedes, uiskudel üle jää liuel da? Kas just selle, kuid jääl edasiliikumise peale mõtlesid inimesed küll juba enne kesk aega ning leiutasid esimesed uisud. Tol ajal kasutati nende valmistamiseks loomaluid. Graatsiline liuglemine jääl hakkas il met võtma Kesk-Euroopas 19. saj algu ses, mil koguneti jääväljakute le šikaarselt riietatuna uisutamist nauti
ma juba ka paariti ja suurema seltskonnaga. Muu sika võeti kasutusele 1870ndatel ning uisutamise le lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Iluisutamisest sai esimene taliala olümpiamängu del 1908. aastal Londonis.
Enne lapse panemist iluuisutamise trenni tuleks endale teadvustada, et tegu on tehniliselt raske alaga ja tulemuste ilmnemine võtab aega. „Kõige lihtsamalt öeldes õpetab uisutamine töö tegemist, mille hulka kuulub aja planeerimine ning järjepidevuse ja eluks oluliste iseloomuomaduste kasvatamine.”
Tasakaalu hoidmiseks jääl hak kavad tööle väikesed stabilisaator lihased, mis igapäevaelus aktiivselt kaasa ei tööta. Kõige rohkem saavad tööd pahkluude ning puusa de ja põlvede ümber asetsevad lihased. Just nen de lihaste tugevdamine on oluline ja soovi kor ral võib harrastada ka muid spordialasid, näiteks jooksmist, joogat ja suusatamist. Kelle jaoks on liigeste põrutamine vastunäidustatud, sellele on
8
Treenimisvõimalus kõige pisematele Iluuisutamise treeneri Anne Avingo sõnul saab uisutamisega algust teha juba väga varases lapse põlves. Uisutamine aitab kaasa üldfüüsilisele aren gule, annab hea rühi ja keha tundmise. „Kuna treeningud toimuvad peamiselt jahedas õhus, mõ jub see karastavalt ja laste immuunsüsteemi tu gevdavalt. Nohud-köhad neile naljalt külge ei hak ka,” osutab Anne Avingo lisanduvale kasutegurile. Enne lapse panemist iluuisutamise tren ni tuleks endale teadvustada, et tegu on tehniliselt raske ala ga ja tulemuste ilmnemi ne võtab aega. „Kõige liht samalt öeldes õpetab uisu tamine töö tegemist, mil le hulka kuulub aja planee rimine ning järjepidevuse ja eluks oluliste iseloomuoma duste kasvatamine.”
Milleks valida uisutamine?
uisutamine justkui loodud. Lisaks põle tab uisutamine ohtralt kaloreid, sest keha nõuab treeningu käigus palju hapnikku. Selleks et tunda ennast jääl kindlalt, on kõige tähtsam omandada tasakaal. Mõistagi tuleb ära õppida pidurdamis tehnikad ja keharaskuse kandmine ühelt jalalt teisele. Seejärel saab keskenduda sõidutehnika õppimisele ja olenevalt ees märgist muude oskuste omandamisele.
Shutterstock
LASTESPORT
Laps ja saavutussport Lapsevanem teab, et võistluskogemus ei pruugi alati lõppeda positiivselt. Kindlasti on mõni näinud, kuidas laps lõpetab võistluse nuttes või kardab minna uuele võistlusele. Ehk oled mõnel võistlusel hoopis ise liiga emotsionaalseks läinud ega oska lapse kaotusega toime tulla? Hoolimata sellest, kas võistlustulemus on positiivne või negatiivne, võib saadud kogemus olla sellegipoolest lapse edasisele arengule kasulik. Kui soovid last võistlustel toetada ja aidata tal igast kogemusest maksimumi saada, oled oodatud praktilisele seminarile „Kuidas toetada oma last võistlustel?”
Uisutama on oodatud kõik Selleks et uisutamine oleks tõepoolest nauditav, tuleb tähelepanu pöörata riie tusele ja uisusaabastele. Õnneks on täna päeval võimalik soetada väga mugavad uisud, mis toetavad jalga nii, nagu peab, ja lasevad sel ühtlasi hingata. Nagu mis tahes jalanõude soetamisel, tuleb proovi da mitmeid uiske ning usaldada esimest tunnet – kui saabas on ebamugav, siis aja möödudes see mugavaks ei lähe. Seetõttu on oluline otsida saabas, mis jalale kohe proovides omane on. Vältida tasub plast uiske, sest need panevad jalad liuväljal sedavõrd külmetama, et mõnust ja sõidu naudingust ei saa juttugi olla. Treener Anne Avingo juhendab pea le laste ka täiskasvanutest harrastaja te rühma. „On neid, kellel jäi lapsepõl
ves unistus uisutamisest teostamata ning kes nüüd naudivad selle oskuse omanda mist. Teiseks on uisutamine lihtsalt meel div harrastus. See on ilus ala – muusika mängib ja tagatud on mõnus füüsiline koormus. Kokkuvõttes on uisutamine ka lõbus seltskondlik ajaviide.” Eestis ei pea jääspordialade harrastami seks ootama järvevee jäätumist, vaid tänu piisavalt rajatud sisejäähallidele on võima lik uisualadega tegeleda ilmast olenemata aasta ringi. Lisaks uisutamisele saab tege leda ka jäähoki ja jääkeegli ehk curling’uga.
Võistluskogemus – mida saab sellest laps? Vanemate roll võistlustel Kuidas olla oma lapsele toeks, olenemata võitluste kulgemisest? Kuidas targalt käituda nii enne ja pärast võistlust kui ka selle ajal? Seminar toimub 23. oktoobril kell 18.00–19.30 Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudis (Tondi 55). Seminari juhib Snezana Stoljarova (MSc sporditeadustes suundumusega spordipsühholoogiale), kes on korraldanud ka spordipsühholoogia konsultatisoone ja töötubasid ning kes omab treeneri- ja sportlasekogemust saavutusspordis. Osalustasu 10 eurot (sisaldab materjale) tasutakse kohapeal. Järgmised sama temaatikaga loengud: 20.11 Minu lapse areng spordis: kuidas, millal ja milleks? 04.12 Kuidas sütitada last pürgima tema enda isikliku tipu poole? 13.12 Kuidas leida ühist keelt lapse treeneriga? Lisainfo: www.tlu.ee/tsi, tel 699 6555
Kaire Raave
KOGU SÕBRAD KOKKU JA TULE UISUTAMA! RÜHMADELE ALATES 10 INIMESEST SOODUSTUS! Koolivaheajal saab uisutada ka nädala sees.
Lisaks pakume peresoodustusi ja firmadele võimalusi ürituste korraldamiseks. Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.
9
Täpsem info: www.icearena.ee
Shutterstock
OHATIS
Millest kõneleb herpes? Herpes ehk ohatis on naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab viirus Herpes simplex (HSV). Tegu on laialt levinud viirushaigusega, ent enamik meist pole sellest teadlikud, sest sümptomid ilmnevad vaid 20 protsendil viiruskandjatel.
H
erpesesse nakatutakse kok kupuutel haige inimese keha vedelikega vigastatud naha või li maskesta kaudu. Viirus jääb orga nismi kogu eluks ning seda välja ra vida pole võimalik. Kõige sagedami ni esineb herpesnakkus näol ja suul, kuid ka nina limaskestal. Kui inime ne on herpesviirusesesse nakatu nud, sõltub selle avaldumine tulevi kus immuunsüsteemi seisukorrast, seega võib herpese ilmnemist võtta ka kui teadaannet nõrgenenud im muunsusest.
paistvad vesivillid ning nakkusest haaratud ala on turses ja punetav. Vil lid armistuvad ja paranevad 3–5 öö päeva jooksul, kattudes koorikuga. Kui ohatis huulele tekib, on mõis tagi esmane soov sellest võimalikult kiiresti vabaneda. Selleks on mitme suguseid võimalusi, mille hulgast tu leb tõhusaim valida enamasti katse meetodil, sest meie kehad reageerivad eri abivahenditele vägagi isemoodi. Siinkohal ei aita muu kui oma keha kuulamine ja tundmine. Igal juhul tuleks nõu pidada ka perearstiga ja
Kõige sagedamini kutsuvad oha tist esile peale haiguse ka stress, trauma, UV-kiirgus ja külmetamine või lihtsalt sügisese tuuleiili pisut jahe paitus. Hea tervise juures püsi mine aitab viirust hoida uinuvas ole kus ning just tervislikust seisundist sõltub ka ohatise avaldumise sage dus ja paranemisprotsess.
Ohatise ravivõimalused Huuleohatis annab oma tulekust märku sügeluse, torkimistunde ja va luga. Seejärel tekivad enamasti läbi
10
kooskõlastada sõltuvalt haiguse ras kusastmest individuaalne raviplaan. Tavalise huuleherpese korral piisab kättesaadavatest viirusvas tastest vahenditest (Acyclovir, Zovi rax, Viru-Merz), kuid raskete haigus vormide (nt herpeetilise ekseemi) korral peab kindlasti pöörduma ars ti poole ning alustama süsteemset viirusvastast ravi. Herpesinfektsioo ni puhul kasutatakse ravi iga haigu se ägenemise ajal, tablettravi pike ma aja vältel ning profülaktilist ravi enne võimalikku haiguse ägenemist.
Juba tekkinud koorikutele võib määrida vaseliini ja astelpajuõli, mis takistab kärnade katkiminekut ja veritsemist. Apteekidest saada vatel kreemidel, huulepulkadel ja plaastritel on üldjuhul leevendav toime. Pindmised kapillaarid on na hale lähedal ja seetõttu reageerivad just temperatuurimuutusele. Kül mal ajal, kui herpese- ehk külma villid on sagedaseks probleemiks, võiks kasutada näo kaitsmiseks ras vasemaid kreeme ning kevadel ja suvel niisutavaid kaitsvaid kreeme. Tuulise ja külma ilma puhul tasuks enne õueminekut kaitsta huuled hü gieenilise huulepulga või mõne peh mendava salviga, sest kuivad ja kat kised huuled on ilmastikuoludele eriti vastuvõtlikud.
Immuunsüsteem tugevaks Tugev immuunsüsteem on võime line haigust ära hoidma, seega tu leks rõhku panna üldise vastu panuvõime kasvatamisele: tervisli kele eluviisidele ja hästi tasakaalus tatud toitumisele. Kõik, mis aval dub väljapoole, saab alguse seest. Sageli hakkame lahendusi otsi ma kahjulike eluviiside tagajärgede ilmnemisel. Teadliku elustiili vali mise kaudu on meie võimuses vä hendada ja ennetada terviseriske suurel määral. Kui uskuda, et kõik avalduvad haigused on meie endi loodud, saame neist ise ka vaba neda. Tuleb vaid võtta ohjad enda kätte ning teha vaimsele ja füüsi lisele tervisele kasulikke valikuid. Väga tähtis on igapäevane toit ning naturaalsete immuun süsteemitõstjate (küüslauk ja sibul, kurkum, astelpajumarjad, mustad sõstrad, punane päevakübar, mus tikad, oomega-3-rasvhapped, värs ked puu- ja köögiviljad) kaasamine oma menüüsse. Lisaks toitumisele on tähtis ül dine elustiil, mis mõjutab vaimset ja füüsilist tervist: piisav uni igas ööpäevas, tervisesport, positiiv sed mõtted, julgus tunda ja koge da ning mistahes tegevuse või erili se tegevuseta mõnus aeg iseendale. Peale füüsise peab puhkust saama ka vaim. Rõhutada tuleb, et igasugune liigne pingutus nul lib soorituse, seega ei tasu im muunsüsteemi tugevaks muutmist teha enese jaoks kinnisideeks, sest taotletud kasu asemel võib sellisel juhul tekitada endale hoopis lisa
stressi. Kõike ikka mõõdukalt ja tasapisi – nii, et mõnus oleks. Kui on mõnus, ei saa stressipisik kui dagi organismis õõnestustööde ga algust teha. Kui psüühikal pole millelegi vastupanu osutada, on ka keha pingevabas olekus ja terve.
Rahvatarkus ja ohatis Kuna ohatisega on kokku puutu nud väga paljud, levib inimeste seas erinevaid tarkusi, kuidas tekkinud murekohta ravida. Rahvameditsiinis on teadmine, et herpese võtab ära ja immuunsüsteemi tugevdab suur teeleht. Selle õliga tuleb villikesi vaid tupsutada ning leevendus saabub. Ka salvei- ja teepuuõlil on teadaole valt külmavillide teket piirav toime. Punase päevakübara tinktuur aitab huuleherpese esimeses faasis ning seda kasutatakse ka raviks. Melissiõli peetakse väga võim saks viirusvastaseks eeterlikuks õliks, mis tõrjub herpesviirust tõ husalt ning on aroomteraapias tun tud kui üks efektiivseim raviots tarbeline eeterlik õli. Melissiõli on üsna kallis, kuid kasutajate koge mustele toetudes hea investeering oma tervisesse. Veel soovitatakse ohatise vil le hõõruda õrnalt jääga 5–10 mi nuti jooksul üks kord tunnis. Mee tod takistab villide tekkeulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust ja valulikkust. Villide tekkekohale võib ka õrnalt suruda paariks mi nutiks niisutatud teekoti. Tee sisal dab tanniini, millel on antiviirus likke omadusi. Villide ja kärnade määrimine vaseliini või astelpaju õliga takistab nende katkiminekut ja veritsemist. Villide kuivatami seks eelistavad mõned inimesed aga tavalist hambapastat. Usutakse, et herpese avaldu mist aitab nahasügeluse ja pune tuse korral takistada pooleks lõi gatud küüslauguküünega määri mine. On ka leitud, et külmavilli de tulekut raskendab kuldsõrmu sega õrnalt hõõrumine. Kokkuvõtteks tasub olla oma kehaga dialoogis ning nautida tema tundmaõppimist. Sammhaa val ja järjest paremini oskame ise kehalt saadud sõnumitele toetudes valida paljude võimaluste hulgast välja parimad meetodid nii im muunsüsteemi tugevdamiseks kui ka stressirohkel ajal haigusnähtu dega toimetulekuks. Kaire Raave
11
Shutterstock
VITAMIINID
Vitamiinid – millised ja milleks? Käes on sügis ja inimesi kimbutavad probleemid – nõrgenenud immuunsüsteem, väsimus ja stress. Vitamiinid aitavad organismi üles putitada, aga milliseid vitamiine ja millises koguses tarvitada?
Triinu Entsik-Grünberg Südameapteekide nõustamisteenuste juht
Kas laps vajab vitamiine? Lapsed, kes toituvad tervislikult ja kelle söögi laual on regulaarselt nii täisteratooted kui ka värsked puu- ja juurviljad, saavad oma igapäe vase vitamiinivajaduse kaetud loomulikul teel. Samas aina enam näevad vanemad ise ning näitavad ka uuringud, et regulaarne ja tervislik toitumine ei ole sageli au sees. Ühelt poolt võib see olla kiire elutempo küsimus, mis ei jäta ko duseks toiduvalmistamiseks aega ja tingib sage dase valmistoitude tarbimise. Teiselt poolt, kui lapsevanemad ka üritavad jälgida kõiki tervisli ku toitumise juhiseid ja neid lastele edasi anda, jäävad lapsed ikka lasteks ning tihti eelistatak se rämpstoitu, mille vitamiinide- ja mineraali desisaldus on väike. Mõlemal eelkirjeldatud juhul on peale toi dus kasutatavate komponentide veel üheks vi tamiinisisaldust pärssivaks teguriks seik, et vi tamiinide hulk toidus väheneb, mida enam seda töödeldakse. Mitmed uuringud on näidanud, et kombi natsioon täisväärtuslikust toidust ja toidulisan ditest on parim lahendus. Põhjuseks on asjaolu, et lapsed vajavad organismi kiire arengu tõttu teatud vitamiine isegi rohkem kui täiskasvanud ning tarviliku taseme saavutamiseks ei pruugi isegi tervislikust toitumisest piisata. 12
Kuigi toidulisanditel on kasvuetapis tähtis roll, ei tohiks unarusse jätta ka laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist. Toidulisandi te manustamisel juures on eriti oluline see, et lastele antaks just neile mõeldud tooteid.
Lastele vajalikud vitamiinid Meie sügiseselt hämaras Eestis ja ka teistes Põhjamaades, kus päikest suurel osal aastast napib, on suur roll D-vitamiinil. See aitab or ganismil omastada kaltsiumi, mis mõjutab suu resti ka luustikku. Samuti on sel tähtis roll im muunsüsteemile. Asjatundjad soovitavad lastel ja noortel D-vitamiini kasutada aasta ringi. Lapsed viibivad palju suurtes kollektiivides. Seal on reeglina kärarikas, mis võib tekitada stressi ja mõjuda halvasti psüühikale. Lasteaiavõi koolistressi puhul vajab organism B-grupi vi tamiine ja magneesiumit. C-vitamiin annab reipa enesetunde ja aitab organismil võidelda viirushaigustega. A-vita miin parandab nägemist ja hoolitseb naha ter vise eest. Luude kasvuks ja arenguks on vajali kud kaltsium, fosfor, magneesium ning C-, D-, E- ja K-vitamiinid. Lapse organism on veel nõrk ja haiguste le vastuvõtlik. Immuunsust aitavad tugevda da A-, E-, C-vitamiin ning mineraalidest kalt
sium, magneesium, tsink, seleen ja kroom.
Noortele vajalikud vitamiinid Ka noorte puhul kehtib soovitus tar bida D-vitamiini aasta läbi. Kuna noortel võib lasuda aina muutuvas keskkonnas tugev pinge, on suur roll B-vitamiinidel, mis osalevad ainevahetusprotsesside regulatsioo nis ning aitavad vältida kehalist ja vaimset kurnatust. B1-vitamiin on oluline noortele sportlastele, sest vabastab süsivesikutest energiat. Need noormehed ja tütarlap sed, kes on välistanud oma toi dust kindlad toiduained või toidu ainete rühmad, peavad ka vitamii ne juurde tarbima. Kui on mindud taimetoitluse teed, on tarvis regu laarselt kontrollida vere hemoglo biinisisaldust ja vajadusel manus tada juurde rauda. Kui inimesel on laktoositalumatus ja piimatooteid ei tarvitata, on vaja juurde võtta kaltsiumi.
le imendumine olla häiritud peen soolehaiguste korral. B-grupi vitamiinide puuduse ga käib enamasti kaasas väsimus, ärrituvus, mäluhäired, unetus, isu puudus ja seedeprobleemid. Dep ressiooni ennetamisel on määra va tähtsusega foolhape, mida ki pub just vanemaealistel organismis keskmisest vähem olema. Foolhape stimuleerib serotoniini tootmist ning leevendab väsimuse, apaatia ja dementsuse sümptomeid. Tuleks arvestada, et vitamii nide ja mineraalide defitsiiti või vad vanemaealistel peale ühekülg se toitumise põhjustada veel kaasu vad haigused ja ravimite tarvitami ne. A-vitamiini defitsiidis võivad olla suhkruhaiged ja hüpotüreodis mi all kannatavad eakad. C-vitamiin on vajalik toetuskomponendina ate roskleroosi, igemehaiguste, ekseemi de, reuma, diabeedi ja osteoporoosi ravis, viimast koos B-grupi vitamii nide, kaltsiumi ja magneesiumiga.
Vitamiini manustamine
Eakatele vajalikud vitamiinid
Tabletipurgil näidatud või ars ti välja kirjutatud annust ei to Eakate puhul on vitamiinide vaja hiks kindlasti ületada. Tõde „mida dust mõjutavaks teguriks organi rohkem, seda parem” alati ei keh te pideva funktsioneerimise vähe ti. Erandkorras võib mõningate vi nemine – seda isegi siis, kui hai tamiinide-mineraalide lubatud ko gusi ei eksisteeri. Suurt rõhku tu guseid ületada, aga seda enne arsti leb pöörata toidusedelile ja tasa või apteekriga konsulteerides. Olu kaalustatud toitumisele. Sarna line on ka silmas pidada, et enamik selt muude vanuserühmadega vitamiine ei ole mõeldud aasta rin viib ühekülgne toitumine mine gi manustamiseks, vaid neid võe raalide ja vitamiinide defitsiidi takse kuuridena, mille pikkus on le, mis võib põhjustada südame- kaks kuud 2–3 korda aastas. veresoonkonnahaigusi, osteopo Magusa maitse tõttu võivad väi roosi ja immuunsuse langust. kesed lapsed seostada vitamiine Vananemisest tingitud prot kommi söömisega, aga kindlasti ei sessidega muutub organismi vaja tohiks ületada vanuse või kaalu põh dus teatud toitainete järele. Lihas jal ette antud päevast annust. Samu koe ja luumassi vähenemisega on ti tasub meeles pidada, et vitamiine vanemaealistel tarvis kasutada kalt peab manustama koos toiduga. siumi ja D-vitamiini. Eriti suur oht kukkumisest tingitud murdude tek Multivitamiinid keks on menopausi läbinud naistel, Kuna kõik vitamiinid ja mineraalid sest alanenud östrogeenitase hal töötavad koos teatud proportsioo nides, on mõistlik kasutada multi vendab kaltsiumi imendumist. Kaltsiumipuudus aeglustab vitamiine, kus on täpselt välja ar pulssi, põhjustab unetust, jala vutatud kogused ning arvestatud lihaste jõu nõrgenemist, lihas nende koosmõju. See, kas eelistada multivitamii tõmbluseid ja arteriaalset hüpo tensiooni. Kaltsiumi imendumi ne, sõltub probleemist. Kui laps on seks peensoolest on vajalik D- kehv sööja ja organismis jääb toit vitamiin ning kuigi selle peami ainetest puudu, tasub võtta multi ne allikas on päikesevalgus, tuleb vitamiine. Kui ilmnevad konkreet arvestada, et vananemine vähen se vitamiini vaeguse tundemärgid, dab organismi võimet D-vitamii tuleks juurde võtta just seda. Alati ni ise sünteesida. Samuti võib sel tasub pidada nõu apteekriga.
13
LASTEABI
E
estis on loodud hea võimalus küsida lastega seotud teemadel nõuannet lasteabitelefonilt 116 111 või anda teada abivajavast lapsest. Helistada saab sõltumata ajast ja kohast, telefon töötab üle Eesti öö päev läbi ning on helistajale tasu ta. Helistada võivad nii lapsed ise enda, mõne sõbra või tuttava pärast kui ka täiskasvanud (lapsevanemad, sugulased, tuttavad, naabrid, lastega töötavad spetsialistid, aga ka lapsele täiesti võõrad isikud, kes on märga nud abivajavat last). Kõnedele vastatakse nii eesti kui ka vene keeles, soovi korral saab he listaja jääda anonüümseks. Pöördu jale pakutakse sotsiaalset nõusta mist ja vajadusel kriisinõustamist ning jagatakse informatsiooni. Kui on vaja, edastatakse saadud info spetsialistile: kohaliku omavalitsu se töötajale, lasteasutuse juhtkon nale, ohvriabi töötajale, politseile.
Ükski mure pole liiga väike
Lasteabi nõuandetelefon 116 111 Lasteabi nõuandetelefoniga saab ühendust võtta: Lasteabitelefon 116 111
Iga laps on unikaalne ja kordumatu. Täiskasvanute kohus on tagada talle lapsepõlv koos armastuse, kodu, turvatunde ja arenguvõimalustega; märgata, panna tähele, vajadusel sekkuda ja abi osutada. Kahjuks pole alati võimalik, et kõik sujub nii hästi, kui võiks – ette tuleb muresid ja takistusi nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Skype: Lasteabi _116111 e-post: info@lasteabi.ee koduleht: www.lasteabi.ee, kodulehel online-nõustamine „Küsi nõu” FB: Et ükski laps ei jääks abita, kui ta seda vajab!
kontrollida ja abivajajat aidata. Olu line on märgata ja sellest teatada.
Probleemiks suhted
Lasteabitelefonile pöördutakse väga erinevate teemadega. Palju on suhte probleeme. Kui lapsed ise helistavad, on neil tihti mureks tüli sõbra, kaasla se või vanemaga ning olukorda ei osa ta kuidagi lahendada. Juhtunu pärast tuntakse ennast halvasti, samas ei jul geta ega osata ise situatsiooni lahen dada. Nõustajaga olukorda arutades saab selgust, kuidas oleks kõige pa rem toimida, ning enesekindlust, mil lest võib puududust olla. Telefonile pöördutakse ka kiu samise pärast koolis, huviringis või internetis. Isegi nügimine, norimine, ignoreerimine ja tõrjumine on kiusa mine ning kellelgi pole põhjust seda taluda. Lapsed ja noored võiks koolikiu samiste puhul kasutada lasteabitele foni veelgi rohkem. Üsna levinud on olukorrad, kus kõik näevad ja tea vad, et kiusamine toimub, kuid sek kuda ei julge keegi, sest kardetakse iseenda pärast. Kardetakse ebapopu laarsust ning seda, et kiusamise ohv riks võib sattuda hoopis ise. Samas võiks iga laps teada, et kiusamisest mitteteatamine on omamoodi selle le kaasaaitamine ja sellest rääkimi ne pole kunagi kaebamine. Kui koolis või lähikonnas puu dub usaldusväärne inimene, võib julgelt pöörduda lasteabitelefo ni poole. Helistaja saab jääda ano nüümseks, nõustaja küsib vajaliku informatsiooni ning edastab selle ise spetsialistile, kes saab olukorda
Shutterstock
Märka kiusamist
Lapsed ja noored võiks koolikiusamiste puhul kasutada lasteabitelefoni veelgi rohkem. Üsna levinud on olukorrad, kus kõik näevad ja teavad, et kiusamine toimub, kuid sekkuda ei julge keegi, sest kardetakse iseenda pärast. Kardetakse ebapopulaarsust ning seda, et kiusamise ohvriks võib sattuda hoopis ise. Samas võiks iga laps teada, et kiusamisest mitteteatamine on omamoodi sellele kaasaaitamine ja sellest rääkimine pole kunagi kaebamine.
14
Kui nõuandetelefoni poole pöördu vad täiskasvanud, on mureks sageli suhtlus lapse endaga ning problee mid kasvatusküsimustes ja üksteise mõistmises. Kui suhted lapsega ki puvad käest minema, võiksid vane mad mõtiskleda, mis on sellise si tuatsiooni põhjustanud. Palju nad teavad oma lapse tegemistest ja sõp radest tegelikult? Millal viimati ise lapsega koos midagi ette võeti ja tal le tõeliselt aega pühendati? Lapsega tasub olla aus, rääkida talle ka enda tunnetest, rõõmudest ja hirmudest, ühtlasi tunda siirast huvi tema tunnete ja mõtete vastu. Suhe on alati kahepoolne ning laps ootab vanemalt tuge ja turvatunnet. Kui talle on antud võimalus seda mõista, muutuvad ka suhted oma vahel paremaks. Pöördujad on tihti ka need, kes annavad teada sellest, kui mõni laps tundub olevat jäänud vanemate hoo litsuse ja järelevalveta, või need, kes kahtlustavad vägivalda. Täiskasva nud peavad võtma sellistes olukor dades vastutuse, lähtuma lapse hu videst ning vajadusel sekkuma. Igal väikesel ja suurel lapsel võib mõni hetk olla raske. Oluline on, et tal oleks keegi, kellele loota ja kellelt abi küsida. Lasteabi nõuandetelefon 116 111 pakub võimaluse nii lastele kui ka lastega seotud isikutele abi saada ja konsulteerida. Ükski mure pole kuna gi liiga väike, et sellele ei peaks tähe lepanu pöörama. Kui on kahtlus, ta sub igal juhul helistada ja nõu küsi da – koos on lihtsam otsustada. Mari-Liis Mänd Lasteabitelefoni 116 111 projektijuht Arstlik Perenõuandla OÜ
Uus & huvitav
15
PARIM vaheaeg ÜLDSE! Tallink teab, kuidas kindlustada lastele mitmekülgne ning äge koolivaheaeg. Pakume vahvat merereisi, rohkelt tegevusi laevas, mitmekülgset erimenüüd buffet-restoranis just lastele ning põnevaid ja vahvaid muuseume ning vaatamisväärsusi Stockholmis – Junibacken, Vasa Muuseum, Tehnikamuuseum jpt. Broneeri reis juba täna, et kindlustada parim hind ja kajutiklass! Kohtume laeval!
KRUIIS STOCKHOLMI AL.
15 €
*
CLUB ONE KLIENDIKAARDIGA JA PARDAKAARDIGA SIHTKOHAS PALJU SOODUSTUSI!
IN.
* Hind ühele reisijale kehtib eeldusel, et kajutis reisib 4 inimest.
Lisainfo ja piletite broneerimine www.tallink.ee