21. november 2013
V채ljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus
U U S & H U V I TAV
KUHU MINNA
to itumin e
beebi
t e rvis
tasu b t e a da
Uus & huvitav
Tallinna Rahvusvaheline Naiste Klubi kutsub jõulubasaarile Tänavune Tallinna Rahvusvaheline Naiste Klubi heategevuslik jõulubasaar toimub 24. novembril 2013 kell 11–16 Radisson BLU hotellis (Rävala pst 3). Pakutakse eri riikide saatkondade jõulutooteid ja ilusat käsitööd naisteklubi liikmetelt. Kõik tulud annetatakse heategevuseks.
Tallinnas avati Laste Liiklusmängukeskus
„Ahhaa, meeltesegaduses!”
Tallinnas avati Laste Liiklusmängukeskus, mis on ainus siseruumides tegutsev liikluslinnak pealinnas. Maanteeametiga kooskõlastatud liiklusskeemi alal saavad 3–10aastased lapsed sõita elektriautodega linnatänavaid imiteerivas keskkonnas ning õppida liikluse põhitõdesid. Liiklusmängukeskus asub 900ruutmeetrisel alal. Seal paiknevad ristmikud ja ringliiklused, liiklusmärgid, valgusfoorid, ühe- ja kahesuunalised teed, vöötrajad jalakäijatele ning pime maanteelõik tunnelis. Lisaks on linnakus bensiini jaam, park ja mänguväljakud haljasaladel. Liiklemiseks on laste päralt 15 elektriautot: väiksematele on mõeldud aeglasemad, 3–5 km/h sõitvad autod ning suurematele veidi võimsamad.
Teisipäeval, 12. novembril 2013 avas teaduskeskus AHHAA näituse „Ahhaa, meeltesegaduses!”, mis on pühendatud kompimismeelele ning kus saab enam kui pooltsadat eksponaati katsuda kas käte või jalgadega. Näitus „Ahhaa, meeltesegaduses!” jääb Tartus AHHAA teaduskeskuses (Sadama 1) avatuks kuni aprilli keskpaigani 2014.
Vt lisa: www.liiklusmangukeskus.ee ja facebook.com/ LasteLiiklusmangukeskus
Vt lisa: www.ahhaa.ee
Ilma suhkruta hommikuhelbed lastele
Looduspere avas uue kaupluse
Eestisse on müügile jõudnud Inglismaa orgaanilise lastetoidubrändi Organix sarja Goodies suhkru vabad puuviljamaitselised hommiku krõbinad, mis on hea vaheldus igahommikusele pudrule. Mitmeviljast krõbinad on head kiudaineallikad ning sisaldavad vaid täisterariisi, nisu, kaera, maisi, vähesel määral orgaanilist marja- või banaanipulbrit ja B1-vitamiini. Suhkrut, säilitusainet ega muud kunstlikku neisse lisatud pole. Saadaval on nii vaarika kui ka banaani maitsega helbed. Tooted on müügil lastetoitude e-poes www.lastetoit.ee.
14. novembril avas Loodus pere uue kaupluse Peetri Selveris. Nüüd on kodune Looduspere pood vaid jalutuskäigu kaugusel ka Rae valla inimestele. Poes pakutakse kogu Looduspere kaubavalikut. Novembris on veel rahulik aeg jõulukinkide soetamiseks. Kuni kuu lõpuni on Loodusperes meeste soe pesu (70% meriinovill, 30% siid) 20% soodsam. Lisaks on suur valik arendavaid mängu asju, toiduaineid, maiustusi, toidu lisandeid, kosmeetikat ja uudisena õnnelike õrrekanade mune.
Topeltkinkimise rõõm! „Piparkoogi koolimaja” kingitus pärineb The Body Shopi kooliprojektist, mille raames müüakse pühade eel mitmesuguseid vahvaid tooteid. Kingitustes peitub sügavam tähendus, sest eesmärk on kokku koguda üle maailma 200 000 naelsterlingit. Kogutud summa annetatakse õiglase kaubanduse programmi partneritele, et ehitada viis uut koolimaja Ghanas, Hondurases, Nepalis ning Põhja- ja Lõuna-Indias. „Rõõmu jagamine kõigile” on The Body Shopi moto ning iga jõuluüllatusega The Body Shopi kauplusest rõõmustatakse nii kingi saajat kui ka lapsi Indias, Nepalis, Hondurases ja Ghanas.
KIRJUTA meile! Loodame, et leiate seekordsest Tervest Perest samuti põnevat lugemist. Kirjutage, mida arvate jõuludest ning millest sooviksite Tervest Perest veel lugeda. Kõigi meilisaatjate vahel läheb loosirattasse uhke The Body Shop®-i „piparkoogi koolimaja” kingitus (väärtus 26 ¤), mis koosneb Cranberry ja Ginger Sparkle’i pesugeelist (30 ml), Cranberry ja Ginger Sparkle’i kehavõist (50 ml) ning svammist. Teie kirju ootame kuni 3. detsembrini aadressil pere@ekspress.ee. Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele. The Body Shopi luksusliku Honeymania™ vanni- ja kehahoolduskomplekti võitis Kristel L. Tallinnast. Palju õnne! Võtame võitjaga ise ühendust.
Terve Pere Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus. Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321
A RE ND A V A D PA PP RA A M A TU D !
V Ä R V IK A D K O O M IK S ID ! K LE EP S U K A D ! Värvime 2 koos Lauraga
LASS MAIA LOOD!
HINNAD ALATES € 0.49!
200
kokku üle soodusraamatu igas vanuses lapsele!
PALJU IMEHÄID KINGIIDEID LEIAD WWW.EGMONT.EE PÄKAPIKURALLILT – AASTA PARIMAD SOODUSHINNAD TRALLIVAD LÄBI3KOGU NOVEMBRI!
www.egmont.ee
U U EE Dj a
Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed
Neljakordne jõulurõõm NUKUst!
Vudila jõulumaa
Jõulud rannakülas 1. detsember – 12. jaanuar
Nukuteatril on selle aasta detsembris kavas lausa neli jõulu lavastust, mida mängitakse neljas eri paigas. Nokia kontserdimajas etendub suur muusikaline vaatemäng „Väike nõid”, Eesti Lastekirjanduse keskuse raamatuhõngulises saalis elustuvad Hans Christian Anderseni „Muinasjutud paberil”, NUKU enda väikeses saalis lustib koguperekomöödia „Jõuluvana ja väike põhjapõder” ning NUKU muuseumi kammerlikus keskkonnas loetakse jõulumuinasjutte lühietendustel „Jõululugu ärkab ellu”. Nõnda on pühaderõõmu NUKUs tänavu neljakordselt!
Esimene advent toob jõuluhõngu Viimsi vabaõhumuuseumisse. Külakuusel süttivad küünlad, tared ehitakse jõuluehtesse ja peredes tehakse ettevalmistusi jõulude saabumiseks. Igalaupäevane taluturg saab jõuluukuust alates pidulikuma rüü. 14. detsembril toimub Viimsi vabaõhumuuseumis ja Rannarahva muuseumis suur jõululaat. Kingitusi leiab sussi sisse ja kingikotti ning hääd-paremat kodumaist söögi kraami saab osta toidulauale. Rannarahva muuseumi päkapikkudekool on põnev koht, kus jõulupidu korraldada.
Kogu pere mängumaa Vudila muutub talve saabudes vahvaks jõulumaaks. Jõulurõõmu ja -tegemisi jagub nii suurtele kui ka väikestele: kohtume jõuluvanaga, vaatame jõulu etendust, meisterdame, tutvume loomaperega, sõidame saaniga, lööme tantsu päkapikkudega ja teeme muud põnevat. Avatud: 9.–22. detsember Piletid: laps 9 ¤, täiskasvanu 7 ¤ Lapse sooduspileti 7 ¤ saavad osta internetist kõik Vudila meililistiga liitujad või need, kes esitavad kohapeal Palamuse muuseumi, Elistvere loomapargi või Jääaja keskuse sama päeva pileti. Kooli- ja lasteaiarühmadele 7 ¤/in. Saanisõit: lapsed ja täiskasvanud 2 ¤, sooduspilet 1,50 ¤. Asukoht: Jõgevamaa, Kaiavere küla; Elistvere loomapargist 1,5 km Lisainfo: 515 3121, anzela@vudila.ee, www.vudila.ee
Avatud: iga päev kell 10–17 Asukoht: Viimsi Lisainfo: 606 6941, info@rannarahvamuuseum.ee
Piletid: „Väike nõid” 15 ¤, „Jõuluvana ja väike põhjapõder” 10 ¤, „Muinasjutud paberil” 9 ¤, „Jõululugu ärkab ellu” 5 ¤. Rühmadele soodustused. Asukoht: Lai 1, Tallinn Lisainfo ja broneerimine: 6679 509, 6679 510, myyk@nuku.ee Täpsem info: www.nuku.ee
NB! Tööpäevadel võetakse vastu gruppe, nädalavahetustel on oodatud kõik huvilised. Gruppidel on vaja eelregistreerida. Peredel ja üksikkülastajatel, kes soovivad jõulumaad külastada nädala sees, on tarvis broneerida aeg telefoni või meili teel.
Kuhu minna – jõulukuu tegemised Jõulukuu on alati täis siginat-saginat – palju on näha ja teha. Siinkohal anname mõned soovitused põnevatest võimalustest, kuhu detsembris minna ja mida koos perega ette võtta. Narva muuseumi päkapikkudekool Narva muuseumi päkapikkudekoolis pakutakse kolme koolimarsruuti. Esimesel marsruudil maiasmokkade töökojas õpivad lapsed kaunistama värvilise glasuuriga traditsioonilisi Eesti piparkooke. Teisel marsruudil tule paistel jutustatud muinasjutt soojendab nii laste käsi kui ka südameid. Õpitakse koos päkapikutantsu ning tehakse üllatus. Kolmas retk kutsub lapsi tööle 17. sajandi käsitööliste töökodadesse Põhjaõues. Õpitakse meisterdama savist jõulumänguasju. Päkapikuks pühitsemine toimub maagilise päkapikutule ääres.
Kuum Sidrunijook Joogipulber sidruni, C-vitamiini ja kaltsiumiga
Jook sisaldab väärtuslikku sidrunimahla, millele on juurde lisatud C-vitamiini ja kaltsiumi. Sobib neile, kes soovivad organismi toetada C-vitamiini sisaldava kuuma joogiga, kas igapäevaselt või külmetuse perioodil. • Vitamiin C aitab vähendada väsimust ja kurnatust • Vitamiin C aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest • Kaltsium aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, närviülekandele ja lihaste tööle • Ei sisalda paratsetamooli • Sobib ka lastele ja rasedatele Pakendis 10 portsionpakki
SAADAVAL APTEEKIDES
Avatud: 25.11.–30.12 on kool avatud rühmadele. Koos perega saab 15. ja 21. detsembril kell 11–14 koos päkapikkudega perepäevadel lõbusalt ja kasulikult aega veeta. Programmi kestus on 1–3 akadeemilist tundi, hind vastavalt valitud marsruudile 2, 4, 6 ¤ inimese kohta. Asukoht: Peterburi mnt 2, Narva Lisainfo: 359 9230, info@narvamuuseum.ee, www.narvamuuseum.ee
Jõulukuu Eesti vabaõhumuuseumis Eesti vabaõhumuuseumi talvine peremäng „Talupere kondi proov” kutsub peresid talupereks kehastuma ning omal nahal külaelu proovima. Hind tervele perele on 11 ¤. 6.–8. detsembril toimub leivategu Härjapea talus. 13.–15. detsembril toimub jõuluküla „Ühised jõulud”. Jõulud on jagamise aeg: jagatakse kinke, ühist pühalikku õhtusööki, kuid mis kõige tähtsam – rõõmu ühistest hetkedest. Piletid: tavapilet 8 ¤, sooduspilet 4 ¤, laps 1,50 ¤, pere 16 ¤. Härjapea talus toimuvad toidupühapäevad. Külaliste silme all valmivad uued põnevad või vanad head hoidised, praed, küpsetised ja magusroad. Detsembri teemaks on jõuluaja toidud. Laupäeviti ja pühapäeviti toimuvad Kuie kooli kirjatehnika päevad ning Sepa talu puutöö talgud. Hobusõit on iga päev kell 11–16. Peatus Kolu kõrtsi vastas! Asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn Avatud: talvehooajal iga päev kell 10–17 (v.a 24., 25. ja 31. detsembril) Talvehooaja piletihinnad: tavapilet 4 ¤, sooduspilet 2 ¤, perepilet 8 ¤ Lisainfo: 654 9100, evm@evm.ee, www.evm.ee
Tootja: Dr. B. Scheffler Nachf, GmbH & Co, KG, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn Salve 2C, Tallinn 11612; Tel. 6 830 700
4
Fotod: korraldajad
KUHU MINNA
Uus & huvitav
5
TOITUMINE
Toitumishäired ei ole ainult tüdrukute probleem Toitumishäired Anoreksiat ehk anorexia nervosa’t iseloomustab inimese enda poolt esile kutsutud ja/ või soodustatud tahtlik keha kaalu langetamine. „Anoreksia” tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamine sümptom on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalutõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides. See võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ortorektik tarbib toite oma väljamõeldud „tervislikkuse” reegleid järgides. Ortoreksia võib alata ka toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. Ortorektik ei ole võimeline valima endale toitu väljas einestades, sest tema arusaamise järgi sisaldab see palju rasva ning saaste- ja lisaaineid. Binge on pealesundiv söömishäire, mis tähendab kontrollimatut ülesöömist. Kompulsiivset söömist iseloomustavad järgmised tunnused: süüakse palju kiiremini kui tavaliselt; süüakse, kuni ollakse eba mugavalt täissöönud; süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi; süüakse üksinda, sest söödud koguste pärast on häbi; pärast söömist tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet. Allikas: Tervise arengu instituut / toitumine.ee
Toidust mõtlemine on normaalne. Kui mõtted söögist on aga hakanud täitma tervet päeva, jättes üha vähem ruumi kõige muu jaoks, ning kui liigse kaalu vältimine on muutunud eesmärgiks omaette, on probleem tõsine. Eriti tõsine on asi siis, kui tegu on laste ja noortega.
kujust ja toitumisest nii tüdrukutele kui ka poistele. tervisenõustaja KATRIN PÄRT
R
imi terviseveebi administreeriv tervisenõustaja Katrin Pärt on viimasel ajal üha rohkem märga nud, et noortel on probleemiks toi tumishäired. Miks üldse toitumis häireteni jõutakse ning kuidas oleks vanemana õige käituda, kui avasta takse, et laps sellise probleemiga sil mitsi seisab?
Toitumishäired on tuntud peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Poisid – see tuleb veidi üllatusena. Meie ühiskonnas ja kultuuris iseloo mustab väljend „toitumishäire” ta valiselt ülikõhnu tüdrukuid ja nai si, ent toitumishäired noortel pois tel ja meestel on justkui tabu. See ei tähenda, et neid meessool ei esi neks – pigem pole meie ühiskond ja kultuur valmis seda tunnistama ning sellest avalikult rääkima. Kõige tüüpilisem toitumishäi re poiste hulgas on kontrollimatu
Milliste toitumise põhiprobleemidega noored teie poole pöörduvad? Administreerin Rimi tervisevee bi www.rimi.ee/tervis, kus noor tel ja ka täiskasvanutel on võimalik
Katrin Pärt: „Toitumishäirete avastamisel on tähtis lapsevanema teadlikkus ja tähelepanelikkus.”
anonüümselt saata terviseteemali si küsimusi. Üha sagedamini jõua vad postkasti just noorte murekir jad toitumishäiretest. Kõige sageda mini on minult nõu palunud tüdru kud, kes põevad või on põdenud toi tumishäiret anorexia nervosa. Hai gust iseloomustab tugev hirm kaalus juurde võtta ja normaalkaalus püsi da ning moondunud pilt iseendast – toitumishäiret põdevad inimesed tunnevad alati, et on ülekaalulised. Haigus põhjustab tõsiseid tervise probleeme ja võib lõppeda surma ga. Lisaks noortele tüdrukutele on toitumishäired probleemiks poistele.
ülesöömine või ülesöömine ja toi du väljaoksendamine. On teada, et toitumishäired saavad alguse noo rukieas, kui inimene areneb kõige kiiremini. Sellest tingituna samas tutakse tihtipeale ebatervete ees kujude ja kehatüüpidega. Tüdruku tel, teatavasti, on eeskujuks ülikõh nad modellid ning poistel lihaseli sed ja madala rasvaprotsendiga ke had, mis võivad olla saavutatud eba loomulikul teel või mida on võima tu säilitada. Seega, kui meie soov on kasva tada eluterve mõtlemisega noori, peaksime rääkima tervislikust keha 6
Miks toitumishäired üldse tekivad? Toitumishäirete põhjused ei ole teada. Siiski on faktoreid, mis või vad nende tekkele kaasa aidata. Toitumishäired võivad välja kuju neda väga erinevatel põhjustel, mil lest peamisteks peetakse suulist või füüsilist solvamist, surma perekon nas, haigusi või muid dramaatili si sündmusi inimese elus. Toit võib kujuneda lohutuse allikaks neile, kellel ei ole positiivset tuge või või met üleelatuga hakkama saada. Toi tumishäire võib väljenduda toitumi se tugeva piiramise, ülesöömise, ok sendamise või nende kombinatsioo niga. See võib olla päritav, geneetili ne, ühiskonnast mõjutatud või kõigi nende kombinatsioon. Kuidas aru saada, et midagi võib olla valesti? Toitumishäirete avastamiseks tasub tähelepanu pöörata väikestele mär kidele ja muudatustele igapäevastes söömisharjumustes ja inimese suh tumises toitu. Toitumise ja kehaga pidevalt sõdimine vähendab noor te ja laste elukvaliteeti ning võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Seega on väga tähtis probleemile varakult jälile saada ja sellega tegeleda. Toitumishäirete nagu ka teis te terviseprobleemide avastamisel on tähtis lapsevanema teadlikkus ja tähelepanelikkus. Siin on või malik vanematel endil päris pal ju ära teha ning end probleemi ga kurssi viia. Pere üldine tervis lik hoiak, eluviis ja eeskuju mõju tavad lapse käitumist tugevalt. Ter vislikust eluviisist ja selle eelistest räägitakse viimasel ajal väga pal ju ning inimeste teadlikkus õnneks
TOITUMINE
aina kasvab. Suur roll on muuhul gas tööandjatel, kes ärgitavad töö tajaid sportima ja tervise eest hoolt kandma. Paljud ettevõtted on ter visliku eluviisi toetamise muutnud osaks oma igapäevast. Millised on konkreetsed märgid, mis viitavad, et inimesel on toitumishäire? Tähelepanelik tasuks olla järgmiste märkide suhtes: • Ta jätab toidukordi vahele või on pikema aja vältel söömata. • Ta „unustab” süüa. • Ta on väga range tervislike ja eba tervislike toitude suhtes. • Ta peab regulaarselt dieeti, mis on tingitud oma keha vihkamisest / va lest minapildist. • Ta tunneb end süüdi, kui rikub endale seatud ebarealistlikke toitu misreegleid. • Talle on omane fanaatiline või ekstreemne „tervislikult” söömine (näiteks sõpradega õhtusöökide ja pühadel söömise vältimine, et mit te „valesti” süüa).
• Ta sööb „lubatud” toite teiste juu resolekul ning „keelatud” toite üksi. • Ta kasutab retseptiravimeid, kõhulahtisteid või treenib pikki tun de, et oma toitumise „vigu” parandada. Seega tasub lapse, sõbra või sõbran na söömisharjumusi jälgida – mida ja kui palju ta sööb, kas jätab söögi kordi tihti vahele, kas peidab sööki, kas sööb üksi, kas läheb tihti söömi se ajal tualetti ja kui pikad on tema treeningud. Kuidas oleks õige käituda? Kust peaks abi otsima? Juhul kui kahtlustate, et teie lapsel on toitumishäire, tasub temaga kindlas ti sellest rääkida – jagada oma muret ja proovida üheskoos lahendus leida. Laps võib olla hirmul, tunda häbi, vihastada või isegi probleemi eitada – kõik need on normaalsed käitumismudelid. Mõni võib tunda isegi kergendust, et tema probleem avalikuks tuli. Lisaks tasub käia arsti juures. Kahtlustades lapsel toitumishäiret,
ärge laske end ümber veenda, kui ta ei taha arsti juurde minna või ravi ga alustada. Kas toitumishäirete tekkimist oleks näiteks lapsevanemal võimalik ennetada? Ühtegi kindlat toitumishäirete en netamise meetodit ei ole kahjuks olemas. Toitumishäirele viitava te märkide tundmine ja võimali kult kiire ravi võivad aidata raske maid tagajärgi ära hoida. Vanema te eeskuju laste ja teismeliste ter visliku minapildi väljakujundamisel on väga suure kaaluga. Lapse jaoks peaksid olema tervislik toitumine ja treenimine positiivne elu osa. Kõik see võib toitumishäire väljakujune mist ennetada. Kaal on tänapäeva ühiskonnas kindlasti tähtis teema. Tervislikust toitumisest on palju räägitud ning teoorias me ju teame, et puu- ja köögiviljad on head, aga ikkagi läheb asi sageli käest ära. Millised on teie
Parim kaitse tundlikule ja normaalsele nahale alates esimesest päevast ! www.sebamed.ee
Nahaarstid ja ämmaemandad soovitavad Kuidas nahk meid kaitseb ? Nahk on inimese kõige suurem organ, mis kaitseb meid igapäevaselt väga www.sebamed.ee erinevate väliste kahjustavate tegurite eest (infektsioonid, soe, külm, päike jne.). Terve naha hüdrolipiid- ja sarvkihi pH tase on 5,5 ning seda nimetatakse naha happeliseks kaitsekihiks. Vastsündinute naha pH tase on esimestel elunädalatel 6,5 ja alles teatud aja jooksul kujuneb välja naha normaalne mikrofloora. Seetõttu on eriti oluline jälgida, et vale hooldus seda ei kahjustaks. Milline on õige nahahooldus ? Nahahooldustoodete sobivus on väga oluline. Väikelapse naha ehituse iseärasuste tõttu on peamiseks ohuks liigne niiskuskadu. Kuna lapse nahk vajab sagedast puhastamist ja niisutamist, siis nahaarstid soovitavad kasutada vesi-õlis emulsioone ja kergesti imenduvaid kreeme. Agressiivsed pesuained, leeliselised seebid ja isegi pH neutraalsed pesemisvahendid, põhjustavad liigse lipiidide sisalduse vähenemise ning rikuvad naha normaalset happelist tasakaalu. Sebamed Baby sarja tooted sisaldavad pehmetoimelisi pesuaineid ja niisutavaid komponente. Kõik tooted on dermatoloogiliselt testitud, maksimaalse nahale sobivusega ja ei sisalda parabeene ega värvaineid. pH tase 5,5 toetab naha loomuliku kaitsekihi teket. Sobivad kasutamiseks ka probleemse ja tundliku naha hoolduseks. Tooted on saadaval apteekides. Telli e-poest - mugav, kiire ja Tooted on saadaval apteekides. alati suurima valikuga !
põhis oovitused, kuidas selliseid „hoogusid” kontrolli all hoida? Hea, et üha enam pööratakse tä helepanu tervislikule toitumisele. Siiski on lihtne aeg-ajalt ahvatluste le järele anda ja magusat või muud mitte nii tervislikku süüa. Seda eri ti siis, kui organism vajab energiat ehk kõht on tühi. Selle vältimiseks on oluline anda kehale kvaliteet set energiat regulaarsetel aegadel – siis ei teki ülesöömishoogusid ega n-ö valesid isusid. Oluline on tarbi da piisavalt puu- ja köögivilju, eri ti just sügisel ja talvel, et organism saaks võimalikult palju vitamiine. Toit on paljude jaoks lohutus, vähendab stressi, leevendab üksin dust ja valu. Söömise kaudu püütak se end aidata. Kahjuks on tegu vale meetodiga. Sõpradega väljas käimi ne ja nendega vestlemine, lugemine, filmide vaatamine, treening – kõik on tegevused, mis tõstavad tuju, ent ei tõsta sissesöödud kalorite hulka. Eve Kaljusaar
Meditsiiniline nahahooldussüsteem, mille tooted on väljatöötatud koostöös nahaarstide, apteekrite ja ülikoolide kliinikutega. Sobib ka tundliku ja probleemse naha hoolduseks. Tooted on saadaval apteekides.
akne
tundlik nahk
väga kuiv nahk kuiv nahk
www.nahahooldus.ee
Ostu sooritamisel sisesta kood: tervepere ja teile on e-poes kõik tooted -15%. Iga ostuga kaasa proovitooted ! Pakkumine kehtib kuni 31.01.2014 7
Detsembris kõik tooted soodushinnaga
Uus & huvitav
AHVATLEVATE
HUULTE
SALADUS
Kuidas vältida ohatise teket huultele? Ohatise ennetamine ja ravi Huuleohatise tekkimise vähendamiseks saad nii mõndagi ise ära teha. Pea lihtsalt meeles kõige tähtsamaid soovitusi.
Hoolitse oma huulte eest Mis tahes huulekahjustused võivad Sind ohatisele vastuvõtlikumaks muuta. Kui huuled on kuivad, niisuta neid hügieenilise huulepulga või niisutava kreemiga.
Toitu tervislikult Söö tasakaalustatult ja mitmekülgselt, eelista värskeid puu- ja juurvilju.
Kiire ravi ohatisele Zovirax (atsikloviir) ravib ohatist kiiresti. Selle ainulaadne viirusevastane koostis kiirendab ohatiste paranemist ja ravib selle juba 4 päevaga. Zovirax (atsikloviir) leevendab kipitust ja vähendab ville. Tegutse kiiresti! Küsi Zoviraxi (atsikloviir) lähimast apteegist.
Kaitse päikese eest Kasuta päikesekaitsevahendeid, et huuli niisutada ning kaitsta neid UV-kiirguse eest. See on eriti tähtis olles rannas või suusamäel.
Maga piisavalt Hea uni on tähtis, kuna väsimus võib mõjutada Sinu immuunsüsteemi.
Hoidu külma tuule eest Riietu vastavalt ilmale – ka külm tuul võib huuli ja nahka kahjustada ning põhjustada ohatise teket.
Ohatise raviks, toimeaine atsikloviir. GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 2, Tallinn. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. EE/CHZOV/0003/13
8
Shutterstock
ABI APTEEGIST
Kõige parem viirushaiguse ravi on kodus püsimine.
Viirushaigused – ravist ja ravimitest Meie kliimas on viirushaigused, mille levinumateks sümptomiteks on valus kurk, tundlikud lihased, kehv enesetunne ning vahel ka mõneks päevaks voodisse sundiv palavik, tavaline probleem. Milliste vahenditega selle vastu võidelda? Kuidas ravida lapsi ja tugevdada organismi? Küsimustele vastab Südameapteegi proviisor – nõustamisteenuste juht Triinu Entsik-Grünberg.
da ainult äärmisel juhul, kui tõesti on vaja haigena näiteks koosolekul- konverentsil esineda. Enesetunne küll paraneb kiirelt, aga haigust pul ber ei ravi, lisaks vähendab organis mi vastupanuvõimet. Selliste prepa raatide puhul on ka üleannustami se oht, sest magusamaitselist jooki tarbides ei anta endale aru, et tegu ei ole lihtsalt kuuma tee, vaid ravi miga. Samuti esineb oht, et pärast gripitee joomist võetakse ka paratse tamooli tabletina peale. Kuna gripi tee juba sisaldab paratsetamooli, te kib üleannustamine ja selle taga järjel maksa kahjustamine. Mõnes n-ö gripitees on veel sees pseudo efedriin, mis ei sobi kõigile, eriti sü damehaigetele.
Küsimustele vastab Südameapteegi proviisor – nõustamisteenuste juht Triinu Entsik-Grünberg
N
ii-öelda külmetushaigused, millega kaasneb palavik ja köha-nohu, kipuvad talvisel ajal kiusama pea igaüht. Millised on selliste haiguste vastu teie põhisoovitused? Kui tunnete viirushaiguse esime si sümptomeid, jääge paariks päe vaks koju. Jooge keha higistama aja vat ja haigust väljutavat pärnaõieteed, ravimtaimedest külmetuseteed (an gervaks, pune, naistepuna, vaarika lehed), lisaks sööge puuvilju või mar ju, milles on palju C-vitamiini (must sõstar, astelpaju), sobivad ka apteegis müüdavad C-vitamiini preparaadid. Kui olete juba haigeks jäänud, on vaja palju juua, väljutamaks organis
mist haigustekitajaid. Külmetushai gustest paranemiseks otsest ravi ei olegi. Leevendada saab vaid sümp tomeid (peavalu, nohu, köha) ja läbi selle parandada enesetunnet – viirus püsib organismis ikka umbes näda la. Peamine on puhata, mitte üle pin gutada ja endale haigusest parane miseks aega anda. Püstijalu põdemi ne pikendab haiguse kulgu tunduvalt.
Viirushaigustega kaasneb reeglina palavik. Kui oluline on selle mahasurumine? Kas palavikualandajate manustamisel peaks millelegi kindlasti tähelepanu pöörama? Palavik on organismi kaitsereakt sioon ja selle alandamisega ei tasu kiirustada. Palaviku ajal võitleb or ganism haigusega ja kui tempera tuuri liiga ruttu maha võtame, ku lub tervenemisele kauem aega. Täis kasvanutel soovitatakse palavikku
Eestlaste lemmikraviviis tundub olevat nn gripipulbrite sissejoomine. Kui õige see on ja millele peaks nende tarbimisel tähelepanu pöörama? Gripipulbrid parandavad enese tunnet ajutiselt. Neid võib kasuta
alandada 39–39,5 kraadi, lastel 38– 38,5 kraadi juures. Täiskasvanutele sobivad pala viku alandamiseks kõige paremi ni ibuprofeenitabletid (mitte võtta tühja kõhuga!). Sobivad ka parat setamoolitabletid, aga erinevalt pa ratsetamoolist on ibuprofeenil pea le palavikku alandava ja valuvaigis tava toime ka põletikuvastane toime. Millised vahendid sobivad palaviku alandamiseks lastele (nii beebidele kui ka suurematele) ning millega peaks kindlasti arvestama? Lapse puhul tuleb kindlasti jälgi da, kuidas ta end palaviku ajal tun neb. Kui laps on aktiivne, rõõmus, sööb-joob hästi ning temperatuur ei ole tõusnud üle 39 kraadi, pole pa lavikku alandavat preparaati vaja anda. Kui aga laps tunneb end hal vasti, muutub loiuks, magab palju, ei joo ega söö ning kui kõrge palavik on kestnud üle kolme päeva, peab kon sulteerima arstiga. Arstilt tuleb nõu küsida ka beebide puhul, kui palavik tõuseb korduvalt. Lapse palaviku alandamiseks so bib nii paratsetamool kui ka ibupro feen, taas võiks eelistada viimast. Paratsetamooli sisaldavat suspen
Südameapteek kingib topeltpunkte!
Osta jõulukingid meilt, sest kuni 31.12.2013 teenid boonuspunkte kahekordselt! *Pakkumine kehtib mitteravimitele
9
südameapteek.ee
ABI APTEEGIST siooni võib anda juba alates 1. elukuust ja ibu profeeni sisaldavat suspensiooni alates 3. elu kuust. Paratsetamooli sisaldavaid küünlaid ka sutatakse alla kaheaastastel, kui suu kaudu on tabletti raske anda. Ibuprofeeni 200 mg tablet te võib anda lastele alates 20 kg kehakaalust. Väga tähtis on jälgida, et laps saaks ravimit õiges annuses. Vajalikust suurem kogus võib põh justada kõrvaltoimeid või mürgistusnähte, väik sem seevastu ei toimi eesmärgipäraselt. Ibupro feeni palavikku alandav ja valuvaigistav ühe kordne annus on 10 mg/kg, maksimaalne päe vane annus 40 mg/kg. Paratsetamooli ühekord ne suukaudne annus on 15 mg/kg ja maksimaal ne päevane annus 60 mg/kg. Õigesti manustades peaks palavikualandajat võtma iga 6–8 tunni ta gant. Paratsetamooliküünalde puhul on algannus 20–25 mg/kg. Kui kahe annuse vahel siiski pa lavik jälle kõrgeks tõuseb, võib keha jaheda vee või 20% alkoholilahusega üle hõõruda, aga ainult siis, kui lapse käed-jalad on soojad/kuumad. Millised vahendid sobivad organismi tugevdamiseks, et me ei oleks haigus perioodil viirustele nii vastuvõtlikud? Selleks et sügisel esimeste viiruste ajal mitte hai geks jääda, peaks enda turgutamisega alustama juba suvel. Vastupanuvõimet nõrgendavad stress, magamatus, vähese vitamiinisisaldusega toit jne. Organismi vastupanuvõime tõstmiseks saab apteegist abi toidulisanditega. Punane päevakübar. Kasutatakse kül metushaiguste vältimiseks ja toetava vahendi na paranemisel. Rasedatel ja imetavatel ema del ei soovitata manustada. Saadaval siirupi, tinktuuri, tableti ja kapslina. Soovitatav tarbi da 3–4 nädalat järjest. Probiootikumid on mõeldud organis mi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Piim happebakterite kuure soovitatakse sageli hai gestuvatele lastele. Probiootikumid moodus tavad soole seinale kaitsekihi, hoides ära soo vimatute bakterite kinnitumise. Nad aita vad luua ja taastada seedetraktis normaal se soole mikrofloora ning suurendada mao ja kaksteistsõrmiksoole vastupanuvõimet soo vimatute bakterite tõrjumiseks. Laktobatsil lid koostöös bifidobakteritega toetavad im muunsüsteemi tööd ning on abiks reisidel, füüsilise ja vaimse pinge korral, antibiootiku mikuuri ajal ja järel. Võtta kaks kapslit päevas pärast sööki. Antibiootikumide võtmisega tu leb pidada kaks tundi vahet. Greibiseemneekstrakt on tugev anti oksüdant, millel on võime hävitada baktereid, seeni ja viirusi isegi üliväikeses koguses. Ette vaatust, greibiseemneekstrakt võib mõjutada mõne retseptiravimi toimet! Külmetuse korral võtta 15 tilka kolm korda päevas lahjendatult vees või apelsinimahlas. Ternespiimakapslid sisaldavad rohkelt immunoglobuliine, mis kaitsevad organismi kahjulike bakterite ja viiruste eest.
10
Kes küüslauku süüa ei soovi, võib kasuta da küüslaugukapsleid. Küüslauk on vitamiini de, mineraalainete ja flavonoidide kompleks – looduslik antibiootikum. Ingveritablette kasutatakse külmetusja merehaiguse ennetamiseks ning lihase- ja liigesevaevuste leevendamiseks. Astelpajusiirup, -mahl, -õli, -kapslid. Astelpaju bioloogiline toime on seotud temas si salduvate arvukate vitamiinide, mineraalainete ja orgaaniliste hapetega. Astelpajuõli antioksü dandid väldivad rasvhapete oksüdeerumist or ganismis, mida tekitavad mitmed ainevahetus reaktsioonid, nagu stress, ning viirus- ja bakte riaalsed haigused. C-vitamiin, tuntud ka kui askorbiinha pe, on antioksüdant, mis aitab ennetada vaba de radikaalide tehtavaid rakukahjustusi. Väga laialdaselt levinud immuunsüsteemi tugevda ja. Arvatakse, et inimesed, kes söövad rohkem C-vitamiini, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. Saadaval preparaadid 50 mg, 75 mg, 100 mg, 200 mg , 500 mg ja 1000 mg tab lettide, dražeede või lahustuvate tablettidena. Tsink on vajalik ligi saja ensüümi aktiveeri miseks. Tsink reguleerib immuunsust, osaledes organismi hormoonide sünteesimises. D-vitamiin. Eestis soovitatakse kasuta da toidulisandit 10 µg ehk 400 RÜd (rahvus vahelist ühikut) kuni kaheaastastel lastel. Vii masel ajal on teadusandmete pideva uuenemi sega kindlaks tehtud, et D-vitamiini raviannus, mille määrab arst, peab olema üle 30 µg ehk 1200 RÜ. Novembrist märtsini soovitatakse meie kliimas kasutada profülaktilist annust, mis sõltub palju toitumisest (kui palju sööme kala), elustiilist ja reisimisest (mägedes suusatamine või rannapuhkus soojal maal). Kuna päikest on meie kliimas vähe ja D-vitamiini poolväärtus aeg on 30 päeva, siis kuu pärast viimast päi kese käes viibimist on organismis alles pool saadud D-vitamiini kogusest. Ilma lisaallikata oleks D-vitamiini tase normis, kui päevitaksi me nägu ja käsi 15–20 minuti päevas. Inime sed, kes ei tohi mingil põhjusel suvel päikese käes viibida, peaksid D-vitamiini toidulisandina pidevalt juurde võtma, samuti rasedad, rinnaga toitvad emad ja üle 60aastased. Sobiva annuse pidevaks tarbimiseks määrab arst, lähtudes iga inimese individuaalsest vajadusest. Multivitamiinid on saadaval erine va koostisega. Nad sisaldavad omavahel häs ti tasakaalustatud vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente, mis abistavad inimest iga päevase soovitusliku vitamiinide ja mineraali de vajaduse rahuldamises. On kombinatsioone spetsiaalselt silmadele, nahale, juustele. Saada val on vitamiinid meestele, naistele, lastele ja vanusele 50+. Multivitamiine ei tohi süüa hai guse ajal, sest nad toidavad ka haigust ennast. Haiguse ajal tohib tarbida ainult C-vitamiini. Valik on apteegis lai ja sobiva preparaadi kasuks saab otsustada koos apteekriga. Eve Kaljusaar
Uus & huvitav
Nohu? Sinusiit? Emajuurejuur, nurmenukuois, hapu oblikas, leedriois, raudurdiurt
Sekretoluutiline toime Poletikuvastane toime Viirusvastane toime
n o o i s t a n i b m e ko n l a a k i n u e t aine e m i o t e t e s Taim Taimne ravim, mida kasutatakse täiendava ravina sekreedi vedeldamiseks ninakõrvalurgete (sinusiit) ägeda põletiku ja kroonilise põletiku ägenemise korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Tootja: Bionorica SE, Saksamaa. Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.
11
BEEBI
Imetamine – loomulik, aga mitte alati lihtne Lapse imetamine on teema, millega puutub kokku iga värske ema. Rinnaga toitmine võib olla looduse poolt kaasa antud omadus, kuid sellegipoolest ei pruugi see tulla alati loomulikult.
Kas lapse toitmine rinnaga on probleemiks? „Imetamisprobleemidega pöördub perearsti poole üks-kaks ema kümnest,” ütleb Sadama Medicumi perearst dr Anneli Virks, et suuremal osal kulgeb lapse rinnaga toitmine probleemideta. Värsketele emadele tekitab imetamise juures peamiselt muret see, kas laps ikka kõhu korralikult täis saab. „Kui laps jääb rinna otsa magama või imeb lühikest aega, paneb see ema muretsema. Kui laps võtab kaalus juurde ning tunneb end hästi, ei tasu lühikese imetamis aja pärast ehmuda. Kui aga laps kaalus juurde ei võta, soovitame teda imetada sagedamini, kauem rinna otsas hoida või rinnapiimaasendajat juurde anda.” Dr Virksi sõnul on reeglina nii, et kui lapsel on imemisega probleeme, on teema üleval juba sünnist saadik. Emad saavad haiglas nõu ja imetamisnõustaja kontakti, kelle poole võib pöörduda ka hiljem. „Ette on tulnud sedagi, et pean inimesi sinna ise suunama, juhul kui probleemi mina arstina lahendada ei saa. Imetamisnõustajatest on ääretult palju abi. Nemad on spetsialistid, kes oskavad neid asju sageli paremini näha,” teab arst. „Lapse toitmine rinnaga on tõesti tähtis, eriti esimesed kuus kuud. Kui emal ei ole võimalusi ja jõudu murega tegeleda ning ta otsustab piimasegule üle minna, ei tohi teda alavääristada või etteheiteid teha. Värskel emal on niigi suur stress, sest kodus on väike laps. Loomulikult ei ole piimasegu nii hea kui rinnapiim, aga laps saab sealt kõik vajaliku siiski kätte,” soovitab dr Virks mitte üle pingutada ning kui ikka välja ei tule, siis teistsugune lahendus otsida.
M
õnel emal-lapsel sujub ime tamine kohe algusest pea le, mõnel jällegi võib esiti olla mitmeid probleeme ning sujuva koostöö nimel tuleb kõvasti vaeva näha. Siiski soovitavad lastears tid, imetamisnõustajad ja ämma emandad probleemide korral rin naga toitmisest mitte nii kergesti loobuda. „Praegu on tehtud kõik selleks, et naised saaksid last edukalt ime tada,” sõnab erapraksise Gravi dos OÜ ämmaemand Moonika Tammel. „Kuna rinnapiima teke on seotud nõudlusega, siis mida tihemini laps algul rinnal on, seda kiiremini piima tuleb ja seda har vemad on ka piimapaisud, sest lii ga pikki pause imetamisel ei teki.” Emad saavad tema sõnul olla täna päeval haiglas lapsega koos pide valt ning panna last rinnale siis, kui
Kõige alus on naise tahe Kuigi ämmaemandad on Moonika Tammeli sõnul teadlikud rinna piima vajalikkusest ja soosivad seda igati, võib hoopis teine asi olla naiste endiga. „Kui naine on täis tahtmist rinnaga toita, on va jadusel kõik teda valmis abistama. Kui tahtmine puudub, on väga ras ke näiteks öösel kell kolm hakata selgitustööd tegema. Kindlasti on lihtsam anda see lisasöök muul moel ja rahu majas,” tunnistab ämmaemand, et naist vägisi ime tama sundida ei saa. „Kõik ole neb muidugi ämmaemandast. Kui tahta, suudad ka olenemata kellast naise n-ö ära rääkida. Psühholoo giline töö ja nõustamine on väga keeruline ja energiat nõudev toi ming. Õnneks jätkub ämmaeman date seas neidki fanaatikuid, kes töötavad kogu hingega.”
Rinnapiima koostis on lapse õrnale organismile vastuvõetavaim. Seal on olemas kõik ained, mida vastsündinu vajab: vitamiinid ja kaitsekehad immuunsüsteemi tugevdamiseks.
ta seda küsib. Nõu ja abi antakse kohapeal või ka hiljem sünnitusabi pakkuvate haiglate juurde loodud imetamiskabinettides. Moonika Tammel tunnistab, et 20aastase ämmaemandatöö jook sul on suhtumine imetamisse kar dinaalselt muutunud. „Varem tuli last toita kindlate vaheaegade jä rel. Kui laps pärast sünnitust veel ema juures ei viibinud, toodi teda kindlal kellaajal. Kes siis juhtus magama ega söönud, teda toide ti pärast lastetoas pudelist. Kuna emad ja vastsündinud olid sel ajal haiglas üsna kaua, 5–10 päeva ole nevalt sünnituse raskusest, ei saa nud korralikust rinnapiima tekkest juttugi olla. Piimapais oli igapäe vane nähtus. See käis asjaga kaa sas ja arvati, et nii peabki olema. Muidugi oli neid, kellel õnnestus rinnaga toita ka neis tingimus tes. See näitab, et palju sõltub nai se tahtest ja kannatlikkusest, val misolekust olla lapse jaoks olemas ning armastusetunde olemasolust naises.”
12
Rinnaga toitmist peab Mooni ka Tammel väga tähtsaks. „Esiteks on rinnapiima koostis lapse õrnale organismile vastuvõetavaim, sest seal on olemas kõik ained, mida vastsündinu vajab: vitamiinid ja kaitsekehad immuunsüsteemi tu gevdamiseks. Muidugi oleneb see naise elustiilist ja toitumisharju mustest. Kui naine joob, suitse tab või tarbib muid mõnuaineid, ei ole see lapsele hea ning sel ju hul on parem, kui laps saab oma toidu mujalt.” Söök ei ole siiski Moonika Tammeli sõnul ainus, mida rin naga toitmine lapsele annab. „See on rohkem nagu lisaboonus. Kordi tähtsam on ema ja lapse vahel tek kiv lähedussuhe, mis toetab lapse emotsionaalset arengut ning loob turvatunde – kõige eest on hoolt kantud ja valitseb täielik küllus.”
Rahu ja kannatlikkust Alati siiski ainult naise tahtest ei piisa – imetamisega alustades võib ette tulla hulk probleeme. „Värske
BEEBI
Tallinnas: Ida-Tallinna keskhaigla. Teenus on saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Vastuvõtt toimub Ravi tänava ja Tõnismäe üksustes, enne tuleb registreeruda. Nõustamine toimub ka telefoni teel. Teenus on tasuta. Vt lisa: www.itk.ee Pelgulinna sünnitusmaja naistenõuandla. Vastuvõtule tuleb registreeruda. Vastuvõtuaegadel saab nõu ka telefoni teel. Teenus on tasuta. Vt lisa: www.synnitusmaja.ee Gravidos OÜ. Sünnitusjärgne imetamisnõustamine, vajadusel ka koduvisiidina. Teenus on tasuline. Vt lisa Gravidos OÜ FB-lehelt (koduleht valmimisel), info tel 5804 0140. Tartus: TÜ Kliinikumi lastekliinik. Nõu annab imetamisnõustaja Juta Ernits. Lisaks
Simetikoon
100 mg/ml
„Kuus kuud võiks laps saada ainult rinna piima, sealt edasi lisasöögiga vaheldumisi,” soovitab Tammel. „Rinnaga võiks toita vähe malt lapse 1–1,5aastaseks saamiseni. Laste va jadused on erinevad ja seepärast kindlat iga, millal lõpetada, ei ole. Kõik oleneb ema taht misest ja võimalustest, seda peab ise tunneta ma. Arvan, et alates pooleteisest eluaastast toi tumise efekt imetamise juures puudub, täht sam on emotsionaalne side – see on parim koht, kus rahuneda või uinuda. Võib ju ka nii sama süles olla, aga ikka parem, kui ema on hammaste vahel.”
ka
Kui kaua tuleks last rinnaga toita?
m u gav Ohutu* - ei imendu seedetraktist Banaanimaitseline
Eve Kaljusaar
Kust imetamisprobleemide korral abi saada? Imetamisnõustamise abi pakuvad Eestis näiteks:
Espumisan
su tad
jat või välja lüpstud rinnapiima on sel juhul mugavam anda pudelist kui tassist või lusi kalt. Lapsel on imemisvajadus ikkagi. Ka luti pudelist peaks last söötma süles või enda lä heduses, et kaasneks seesama emotsionaalse te vajaduste rahuldamine.” Kui on tunne, et probleemi ise lahendada ei suuda, soovitab Moonika Tammel kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Kas vahel ei ole gi lahendust ja last tuleb hakata toitma pude list? „Jah, tõesti, aga see on väga harv juhus,” ütleb Tammel. „Hea tahtmise, kannatlikkuse ja toetuse korral on kõik võimalik.”
Beebide gaasivalusid leevendab
a
Moonika Tammel on töötanud ämma emandana üle 20 aasta. Sellest ajast enamiku on ta tegutsenud Rapla haigla sünnitusosakonnas ja Rapla erakliinikus Praxis. 2013. aasta sügisest lükkab Moonika käima uut ämmaemandate ettevõtet Gravidos OÜ, kus on võetud eesmärgiks ühendada raseduse jälgimisel tava- ja alternatiivmeditsiin.
vastuvõtule kohapeal saab nõu telefoni teel. Vt lisa: www.kliinikum.ee/lastekliinik/ imetamisnoustaja Rakveres: Rakvere haigla. Imetamisnõustamine toimub ämmaemanda-imetamis nõustaja Laina Kuuskla juhendamisel. Helistada telefonil 5818 0606. Vt lisa: www.rh.ee
Näidustus: kõhugaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi. Annustamine imikutele: 10 tilka igal toidukorral. Võib panna pudelitoidu sisse või anda lusikaga enne imetamist.
*Mehra IV et al. US Pharmacist 1993; 18(2): 40-58 and 101
ema sagedasemad mured: laps ei võta rinda, piima ei ole piisavalt, imetamisvõtted on va led ning sellest tingitult lähevad katki nibud ja imetamine muutub väga valulikuks,” loet leb Tammel. „Põhjused võivad olla nii psüühi lised kui ka füsioloogilised. Psüühilised selles mõttes, et imetamine on ema ja lapse koos töö. Kui emal on sellega toimetulemises min gid hirmud, peegeldab seda väga hästi laps. Vahel võivad probleemide põhjused ulatuda sügavale ema alateadvusse ja neile on raske jälile jõuda.” Kui probleem on füsioloogiline, aitab ämmaemanda sõnul vahel lihtsalt ime mis- või imetamisvõtte korrigeerimisest. Le vinud füsioloogiliste probleemidena nimetab ta ka sissetõmbunud või liiga suuri nibusid. Ühest ja kindlasti aitavat lahendust ime tamisega kaasnevatele muredele ei ole. „Iga probleemi tuleks vaadelda eraldi, sest põhjus- tagajärg-suhe võib olla erinev.” Kui rääkida esialgsetest näpunäidetest, soovitab ämmaemand, juhul kui laps on ra hutu ega võta rinda, vanematel rahulikuks jääda, sest kui ema on närvis, muutub laps veelgi rahutumaks. „Oluline on säilitada rahu ja enesekindlus ning kuulata iseennast. Ema peaks ju oma last kõige paremini tundma ja ainult tema teab, mis lapsele hea on. Toeta da saab ka perekond, aga värskete vanaemade „õpetussõnad” võivad asja ainult hullemaks ajada. Vanaemadest on abi, kui nad aitavad süüa teha ja korda hoida ehk kannavad hoolt vast sünnitanu eest. Siis saab ema oma lapse ga väga hästi hakkama.” „Kui piima tõesti ei ole ja on oht, et laps jääb nälga (lapse suu on kuiv), peaks kindlas ti andma lisa lusikalt või topsist. Kui on kin del soov rinnaga toita, võiks lutipudelit välti da, et lapsel ei tekiks valet imemisvõtet,” soo vitab Tammel. „Lutipudelit tuleks anda vaid juhul, kui ema mingil põhjusel rinnaga toit misest loobub. Siis ei ole enam vahet, milli ne lapse imemisvõte on. Rinnapiimaasenda
Pärnus: SA Pärnu haigla ambulatoorne üksus. Vt lisa: www.ph.ee Veebipõhine imetamisnõustamine. SA TÜ Kliinikumi naistekliiniku koduleht: www.kliinikum.ee/naistekliinik/ imetamisnoustamine Kui probleem tundub pigem psühholoogiline, siis MTÜ Sünni Vägi kodulehelt leiab terapeute, kes on pädevad aitama. Vt lisa: www.algallikas.eu Allikas: asutuste kodulehed
13
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, Tallinn.
Tasub Teada
Õrna naha kaitseks kasuta sobivaid pesemisvahendeid Tundlik ja kergesti ärrituv nahk vajab õrna hooldust. Tänapäevases kaubandusvirvarris läheb aga sobivate šampoonide ja dušigeelide leidmiseks tükk aega ja energiat. Sestap tasub juba aegsasti endale selgeks teha, mida kaunis pakendis paljulubav toode tegelikult sisaldab.
Milliseid ained tasuks pesemisvahendit valima asudes vältida? Heli Nõmmsalu ja Katrin Juhanson: • Parabeenid (etüül-, metüül-, butüül-, propüülparabeen): säilitusained; on tõendeid, et nad on endokriin- ehk hormoonsüsteemi kahjustavad ained. • Lõhnaained, mis võivad põhjustada allergiat ja ärritada nahka. Fragrance on sageli lõhnaainete üldine tähistus. Tegelikult me ei tea, mis ained selle sõna taga peituvad. Tasub alati skeptiline olla, kui sellise nimetuse etiketil loetelust leiate. Juhul kui need ühendid ei ole looduslikku päritolu, võivad nad sisaldada lahusteid ja denaturantaineid, näiteks ftalaate, mida ei ole kohustuslik pudelile märkida. • Formaldehüüdi vabastavad ained: DMDM hüdantoiin, imidasolidinüül uurea, diasolidinüül uurea; säilitusained, mis võivad eraldada formaldehüüdi – väga mürgine ja põhjustab dermatiiti (allergiat); tugev nahaärritaja ja allergeen. • Ammooniumlaurüülsulfaat (ALS), ammooniumlaurüül- eetersulfaat, naatriumlaurüülsulfaat (SLS), naatriumlaurüüleetersulfaat (SLES): pindaktiivsed ained, mida lisatakse pesuomaduste parandamiseks, kuid on tõestatud, et need kemikaalid ärritavad ja kuivatavad nahka. • PEG-ühendid (polüetüleen glükooli polümeerid): pehmendajad ja niisutava toimega. PEG-ühendid võivad olla saastunud 1,4-dioksaaniga, mis on väga mürgine tootmise kõrvalprodukt ja võib põhjustada vähkkasvaja teket.
P
erearst Anne Kaldoja sõnul võivad sobimatud pesemis vahendid tekitada nahaärritusi, sagedamini lastel ja allergikutel. „Kaebused varieeruvad kuivast ja kipitavast-sügelevast nahast kuni punetava, krobelise, korbatanud, põletikulise nahani. Laialdase naha ärrituse esinemisel tekib alati küsi mus, kas on kasutatud sobimatut pesemisvahendit. Sel juhul soovitan selle vahetada mõne õrnema vastu. Hüpoallergeenses vahendis on püü tud vältida kontaktallergiat tekita vaid koostisosi, sestap sobivad need õrnema nahaga inimestele.”
laurüülsulfaat (ALS), ammoonium laurüül-eetersulfaat, naatrium laurüülsulfaat (SLS) ja naatrium laurüüleetersulfaat (SLES). Nende kahjulik mõju on tõestatud: need är ritavad ja kuivatavad nahka ja limas kesti ning võivad põhjustada allergi lisi reaktsioone, naha ja juuste kui vust, kiiresti rasvuvat peanahka, kõõ ma ning juuste väljalangemist karva nääpsu kahjustumise tagajärjel.
Pikaajalised mõjud ja vältimisvõimalused Kuid paljud kemikaalidega seotud terviseprobleemid võivad ilmneda alles väga pika aja möödudes. Hal venev spermakvaliteet, naiste vilja tus, sagenenud diabeet, vähioht ja rasvumine on üksnes mõned nega tiivsed mõjud, mida seostatakse hor moonsüsteemi (ehk endokriinsüs teemi) kahjustavate kemikaalidega (EDC – Endocrine Disrupting Chemicals). Hormoonsüsteemi kahjus tajad on ained, mis häirivad hor moonsüsteemi, käitudes nagu endo geensed hormoonid. Teisisõnu blo keerivad EDCd hormooniretsepto reid ja võivad mõjutada inimeste füüsilist arengut.
Tundliku naha puhul tunne toodet Balti keskkonnafoorumi kemikaa lieksperdi Heli Nõmmsalu ning projektikoordinaatori Katrin Juhansoni sõnul peaksid allergikud ja inimesed, kes on kemikaalide suhtes ülitundlikud, olema kindlasti ette vaatlikud ning lugema tooteetiketilt koostisosi. Tundlikkus kemikaalide suhtes on väga individuaalne ning tõenäoliselt peab igaüks leidma en dale kõige sobilikuma toote katseta mise meetodil.
Laialdase nahaärrituse esinemisel tekib alati küsimus, kas on kasutatud sobimatut pesemisvahendit. Sel juhul soovitan selle vahetada mõne õrnema vastu.
„Šampoonides ja dušigeelides ka sutatakse väga palju koostisosi. Need võivad olla looduslikud ehk neid saa dakse otse taimedelt ning enamasti on nad nahale ohutud või sünteetili sed ehk mingite spetsiifiliste omadus tega ja tööstuslikult toodetud. Peami sed koostisosad, mida šampoonidesse ja dušigeelidesse lisatakse, on lõhnaja värvained, säilitusained, pesuoma dusi parandavad pindaktiivsed ained, nahka või juukseid pehmendavad- niisutavad ained.” Kui uurin, mida pesemisvahen dite pakenditelt jälgida tasuks, sõ navad eksperdid, et vahel võivad är ritusi tekitada pindaktiivsed ained, näiteks sulfaadid: ammoonium
14
EDCde mõju organismile ole neb suuresti organismi imendumise ajast, eriti kahjulikud on nad sellistel arenguetappidel nagu loote arengu faas, imikuiga, varane lapseiga ja noorukiiga. Laste immuun- ja närvi süsteem on siis alles arenemisjärgus ning organism kemikaalide kahjuli kule mõjule eriti vastuvõtlikud. „Praeguseks on teada üle kahe saja aine, mille kahjulik mõju hor moonsüsteemile on teaduslike uurin gutega tõestatud. Hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid, mida prae gu igapäevatoodete ja seega pesemis vahendite koostisest leida võib, on parabeenid ja ftalaadid. Parabeenid on säilitusained, mille sisaldus too
Milliseid tooteid eelistate kodukeemia puhul? Noor ema Pille Väljataga: „Meie pere vannitoariiulil väga palju pudeleid ei ole. Šampooni valimisel endale ja lastele vaatan, et see sisaldaks võimalikul vähe koostisosi. Välistatud võiksid olla ka kõik raskesti hääldatavad ja võõrad nimetused. Asi sai alguse sellest, et vahelduva eduga, aga pea kogu elu on mul olnud äärmiselt halb otsmikunahk. Kord sattusin lugema artiklit, kus kirjutati, et see võib olla tingitud juuksehooldus vahenditest. Kuna ma neid ei kasuta, jäi ainult šampoon ja too hetk olingi just seda vahetanud. Millise kemikaali vastu mul tundlikkus on, ei tea siiani, seega kasutan ökoloogilist beebidele mõeldud šampooni ning pesen sellega ka enda ja laste keha. Soovi korral võib pudelisse lisada paar tilka mõnd eeterlikku õli või isegi kookospiima ning šampoon on jälle teine. Mängu maa on lai. Pereisa meie ökošampooniusku ei jaga. Kuna temal selliseid probleeme ei ole, ostab ta soodsat tarbe šampooni ning peseb ennast üldse seebiga.”
detes on reguleeritud. ELis on kos meetikatootes lubatud üksikud pa rabeenid kontsentratsioonis 0,4% ja parabeenide lubatud kontsentrat sioon kokku on 0,8%. Samas on pa rabeenid ained, mis häirivad inimes te hormoonsüsteemi talitlust. Arva me, et selliste ainete puhul ei ole ole mas ohutuid kontsentratsioone,” sel gitavad Nõmmsalu ja Juhanson. Kindlasti peaksid ekspertide sõ nul vältima lõhnaaineid tundliku nahaga inimesed. „ELis on koosta tud nimekiri 26 allergeense lõhna aine kohta ning tootjad on kohus tatud neid etiketil loetlema. Samu ti tasuks ettevaatlik olla värvainete ga: vältida tugevalt lõhnavaid too teid. Lõhnaained võivad olla ohtli kud ega anna pesemisomadustele midagi juurde. Samuti võiksid tund liku nahaga inimesed eelistada vär vituid pesemisvahendeid. Värvainete lisamine toote omadusi ei paranda. Vältima peaks ka nahka ärritavaid säilitus- ja pesuaineid, nagu sulfaa did SLS, SLES, ALS. Eelistada võiks loodusliku päritoluga koostisosade ga šampoone, kuid tähtis on meeles pidada, et allergiat võivad põhjusta da needki.” Kadri Penjam
Uus & huvitav
M端端gil Tallinna ja Tartu Kaubamaja Ilumaailmas ning loodustoodete kauplustes 端le Eesti.
15
Eestikeelsed arendavad mänguasjad!
CD mängija art T2560
Need vahvad mänguasjad pakuvad kuulamiseks ja kaasalaulmiseks mitmeid eestkeelseid laule ja meloodiaid. Lisaks terve hulk põnevaid tegevusi, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks.
Käokell art W1130
Lõbus küpsisetünn art H1195
Telefon
Laulev raamat
art P6003
art R3440
Laulev kutsu art N1191
vanusele 6-36 kuud maaletooja Rimonne Baltic OÜ
•
www.rimonne.ee