MEESKONNAPRAKTIKA – uus võimalus tulevikuvõimalusi näidata

TalTechi Mereakadeemia programmijuht Inga Zaitseva-Pärnaste jäi meeskonnapraktika pilootprojekti tulemustega väga rahule.

FOTO: Karl-Kristjan Nigesen

MEESKONNAPRAKTIKA –

uus võimalus tulevikuvõimalusi näidata

Kuidas kulges turuvajadustele vastava meeskonnapraktika piloteerimine TalTechis?

Kui TalTechi Mereakadeemia programmijuhile Inga Zaitseva-Pärnastele pakuti võimalust oma õppekavaga „Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine“ osaleda EDU projektis, tuli otsus kiirelt. Oli ju eesmärk koos tööandjatega välja töötada ja piloteerida üliõpilaste probleemipõhist meeskonnapraktikat. See tundus ideaalne võimalus muuta õppekava praktilisemaks, rohkem tööturu vajadustele suunatuks. „Meie õppekavas on mitu praktikat ning väga sageli saame tööandjatelt kommentaare, et tudengitel on tugevad teoreetilised teadmised, aga side praktilise poolega nõrk,“ märgib Inga Zaitseva-Pärnaste. Puudujääk on ka see, et tudengid lähevad otse koolist praktikale, praktika aga seisab akadeemilisest valdkonnast veidi eraldi. Selle põhjus on peamiselt tõsiasi, et õppekaval pole nüüdisaegseid erialaseid seadmeid, mille kasutamisel saaks praktilisi oskusi arendada.

Inga Zaitseva-Pärnaste panustas kolme projektiga seotud tegevusse: õppejõudude stažeerimine tööandjate juures, uute praktikavormide väljatöötamine ja piloteerimine ning praktikute kaasamine õppetöösse. Näiteks võimaldas EDU projekt õppejõududel käia teadmisi ja oskusi kaasajastamas vastava valdkonna ettevõtetes.

Uus vorm, mida projekti käigus piloteeriti, oli meeskonnapraktika. Selle raames valis Mereakadeemia programmijuht hüdrograafia valdkonnas partneri, kellega koos arendati tudengitele pakutavaid ülesandeid, mis lähtuks tööturu vajadustest ja konkreetse ettevõtte ülesannetest. „Oluline, et praktilised ülesanded simuleeriksid võimalikult täpselt tulevast töökeskkonda,“ leiab Inga Zaitseva-Pärnaste. „See aitab tudengitel ees ootavaga kohaneda ning teada saada, kuidas töö tegelikult käib. Nii kasvab ka nende konkurentsivõime.“

Meeskonnapraktika tähendab, et tudengid täidavad ülesanded iseseisvalt, aga rühmades. Seda jälgivad nii õppejõud kui ka ettevõttest pärit juhendaja, kes annavad tudengitele hiljem põhjaliku tagasiside.

Konkreetsel juhul tegid kolm tudengirühma hüdrograafilisi mõõdistusi kahes sadamas. Kaks neist said hästi hakkama, kuid kolmas rühm ei teinud piisavalt eeltööd, ei tutvunud enne praktikat kõigi vajalike dokumentidega, ning merel tekkisid probleemid. Ei arvestatud keskkonnaga, kus nad tegutsema pidid, loodeti vaid ühe meeskonnaliikme peale, kes aga jäi hoopiski merehaigeks.

Merel oli tudengite esimene reaktsioon pöörduda abi saamiseks õppejõudude poole, kuid nüüd olid nii õppejõud kui ka ettevõttepoolne juhendaja vaid jälgijad-hindajad. Lõpuks tulid tudengid kõigi praktiliste harjutustega siiski toime, kuid see võttis märksa rohkem aega. Oma aruandes tunnistasid nad, et mõistavad nüüd paremini ettevalmistuse ja tööde planeerimise olulisust.

Lisaks teistele tegevustele kaasati praktikuid õppetöösse, et muuta erialaained huvitavamaks, praktilisemaks ja lisada ka tudengitele motivatsiooni. Tänu praktikute osalemisele tekkis uusi kontakte tööandjatega ja nad on ka edaspidi valmis oma kogemusi jagama – just sellised spetsialistid on ülikoolidesse väga oodatud.

Inga Zaitseva-Pärnaste on projekti tulemustega rahul ja soovitab seda ka teistele õppekavadele. „Kui arvestame tööandjate ootustega, on meie tudengid konkurentsivõimelisemad, rohkem motiveeritud õppima ja summa summarum on ka ühiskonnale kasu suurem,“ kinnitab ta. EDU projekt andis ka põhjaliku ettekujutuse tulevikuperspektiividest. „Kaardistasime nii tööandjate kui ka akadeemia ootusi. Nüüd on selge, mida üksteiselt ootame.“

Projekti „EDU projekt – tööturu vajadustele vastavate ning kõrgharidust toetavate meeskonnapraktika koostöövormide piloteerimine ja jagamine“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond.