Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (aprill 2021) by Eesti Ekspress

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Lk 2–3

Lk 19

Lk 7

Lk 4–5

Lk 20

Lk 16–17

Lk 10–11

Lk 23

Lk 24

Lk 26–27

Aadressile Priisle 1 rajatav 11-korruseline kortermaja on elukeskkonnana sobilik kõikidele, kes soovivad koduuksest astuda loodusesse, kuid ei ole valmis järgi andma suurlinna mugavustes.

MÜÜGIS - valmib suvel 2022

hepsor.ee/priislekodu

Lauluväljaku kõrval asuvasse vaiksesse tupiktänavasse rajatakse õdus ja rõõmsameelne elurajoon, kus turvalist õueala palistavad sajad kaunid lilleõied! MÜÜGIS - valmib sügisel 2021

lauluvaljaku.ee

Läbimõeldud ja kestvad lahendused hepsor.ee

Lilleküla on ilusaim ja mugavaim elukeskkond Tallinnas. Kesklinna vahetu lähedus säästab aega ning võimaldab liiklusummikutes istumise asemel rohkem perega tegeleda. Ümbritsevad eramajad ja kõrge haljastus loovad aga privaatse olustiku ning muheda emotsiooni. MÜÜGIS Saadaval viimased korterid

talviku.ee

Kaasaesed kodud hubase sisehoovi, spordiväljakute, puhkealade ja mänguplatsidega. VARSTI TULEKUL

hepsor.ee/paevalja

Uus elamuja ärikvartal ajaloolises Balti Puuvillavabrikus.

VARSTI TULEKUL

hepsor.ee/manufaktuur

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Tunneli lõpus on valgus! Aasta tagasi ilmunud samanimelise väljaande ajal oli teadmatus ja segadus mõistagi suur ning kindlasti ei olnud asjatundjate kinnisvaraprognoosid täiesti sarnased. Ega ole ka nüüd. Analüüsid ja spekulatsioonid uusarenduste ning laiemalt kogu kinnisvarasektori suundadest on regulaarsed ka märgatavalt tagasihoidlikumate ühiskondlike muutuste puhul kui praegune olukord. Isegi väiksemad pöörded majanduses võivad teinekord suurt pilti mõneks ajaks ümber mängida. Nii kinnisvara müügi, üüri kui ka arendusega tegelevad ettevõtted ja eraisikud peavad seetõttu aeg-ajalt endale harjumuspärasest mõtlemisest ning käitumisest väljapoole vaatama, isegi kui ei tahaks. Levinud tarkuse kohaselt ei saa ühelgi kriisil lasta niisama raisku minna

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

ja praegu võib juba julgemalt väita, et uusarenduste turg on saamas juurde uut hoogu ning koduotsijatele ja investoritele avanevad uued võimalused. Ei suuda see koroona uusarenduste turgu sugugi seisma panna ja ühes kohas kopa töö seiskamine realiseerub varem või hiljem lihtsalt uues kohas või siiski hiljem samas kohas. Kõik plaanid paberil ei jõuagi alati teostuseni ja see on normaalne. Uusarendused on koduotsijate seas väga atraktiivsed ja nõudlusele järgneb alati ka pakkumine. Järjekorras kaheksas eriväljaanne Uusarendused Tallinnas & Harjumaal annab harjumuspäraselt nõu mitmetes olulistes küsimustes, mis uusarendustesse kodu soetamiseks ja sellega ka aastate pärast rahul olemiseks vajalikud on. Valikuvõimalused

eeldavad tahes-tahtmata ka laiemat teadmiste pagasit ning eeltööd, olgu siis uusarenduste kvaliteedi- ja garantiiküsimuste, valikute hetkeseisu, kodu sisustamise või pangatingimuste osas. Lähtugem siinkohal eeldusest, et tunneli lõpus paistab tõepoolest valgus ning suuremad raskused ja ebakindlus on juba ületatud. Nagu võime järgnevatelt lehekülgedelt lugeda, ei paista hoolimata teatavast määramatusest mingit vahetut ohtu. Olukord pole nii erakordne, kui alguses võib paista, ja igaühe jaoks on kuskil sobiv eluase. Koduost on ja peabki olema muu hulgas emotsionaalne otsus, samas võib mahajäämise hirmus uue investeeringu poole sööstmine osutuda mitte just kõige targemaks valikuks.

Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

tel 520 8041 • 65212 Võrumaa, Võru vald, Jeedasküla, Kotkapesa

www.vipson.ee

Kvaliteetsed ja loodussõbralikud puit- ja palkmajad

Tootmisel kasutame eesti toorainet

Toodame keskkonnasõbralikult ja vastavalt kliendi soovile

Hindame professionaalsust ja kvaliteeti

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Tõnu Toompark:

kodu soetamiseks on iga aeg õige Kinnisvarabüroodest sõltumatu kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja Tõnu Toompark hajutab levinud hirme ning ütleb, et hoolimata koroonakriisi teatavast mõjust pole olukord kardinaalselt muutunud ega nii erakordne, kui esmapilgul võib paista.

deaegseid paneelmaju. Kuivõrd need hinnad jäid toppama, on need praeguseks teinud spurdi. Kuid jättes koroonakriisi kõrvale ja vaadates näiteks viimast viit aastat, siis pigem on uute ja vanade korterite hinnad kasvanud enam-vähem samas taktis, lihtsalt uute omad õige pisut aeglasemalt. Aga need on marginaalsed erinevused. Põhjus on hästi lihtne – viimased viis aastat on korteriturg olnud aktiivne ja tehinguid olnud palju. Ostjate rikkusepüramiidis on ostjaid lisandunud kogu aeg just alla ja nemad lähevad odavamate ehk vanemate ehk nõukogudeaegsete korterite turule. Seetõttu on seal olnud ekstra nõudlus, mis nende hindu kiiremini kasvatas. Toome numbrid – vanemate korterite hinnad on tõusnud aastas 6%, uusarenduste hinnad 5–5,5%. Uute korteritega on eesmärk lihtne, need ehitatakse müügiks ja kui müüa ei saa, siis ei ehitata ega arendata. Vanemate korterite puhul on müüki panemine natukene vabam otsus ja selle võrra on olnud konkurents uutel korteritel viie aasta jooksul ikka suhteliselt tihe ning seal on hinnad olnud kontrolli all. Turg on ise ennast kontrollinud. Praegu on pakkumist vähemaks jäänud, konkurents arendajate vahel on leevenenud, aga nõudlus on kasvanud. Nimesid nimetamata väidavad mõned, et nõudlus pole kasvanud, kuid mina olen täiesti veendunud, et nõudlus on kasvanud. Kui pakkumist jääb vähemaks ja nõudlus kasvab, siis see ongi põhjus, miks hinnad on kiiremini üles läinud.

Uku Adrian Ilves Kuigi teatav määramatus on turul olemas, ei tohiks uudiseid hinnatõusust ja eluaseme saadavusest äärmuslikult tõlgendada ega minna uue korteri otsimisele suhtumisega, et peab kohe kiiresti midagi ära ostma, sest muidu jääb üldse ilma. Siit-sealt kuuldu põhjal tundub, et 2021. aastal toimub Eesti kinnisvaraturul suur hinnaralli ... Turg on kuumemapoolne, kuid mitte kõrvetavalt tuline. “Pöörane hinnaralli” on selge ülepingutus. Eks ka meedias keeratakse tihti asi üle võlli – keegi ütleb, et hinnad tõusid ja siis kirjutatakse kohe pöörasest hinnarallist. Tegelikult midagi hullu pole. Siiski tegid Tallinna uusarenduste hinnad eelmise aasta esimeses pooles koroona tõttu jõnksu allapoole, kuid aasta lõpuks tõusid jälle 3–4% kõrgemale. Käesoleval aastal on sama hinnatõus toimunud juba kolme kuuga. Juhul kui peaks tulema 3% tõusu igal kvartalil ja 12% kogu aasta peale, vot siis võiks öelda, et on kõva ralli, aga ma ei pea seda väga tõenäoliseks. 2004. ja 2005. aastal olid mitmekümneprotsendilised hinnatõusud, aga praegu on mul millegi sellise toimumist küll raske uskuda. Kas hinnatõus on uusarenduste puhul suurem kui vanematel korteritel? Siin võiks nüüd öelda, et mida lühem küsimus, seda pikem peab olema vastus (naerab). Jube keeruline küsimus. Mis toimus eelmine aasta? Uute korterite hinnad said koroonast tingituna löögi, aga see löök ei olnud eriti tu-

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark

Foto: erakogu

gev ega pikaajaline. Seevastu said vanemate korterite hinnad tugeva ja pikaajalise löögi. Kui ma selle aasta veebruari alguses esimese kvartali vanemate korterite tehinguandmeid uurisin, polnud need keskmisena veel allpool kui 2020. esimese kvartali tehingute hinnad. Aga kui ma märtsi teises pooles esimese kvartali andmed uuesti välja võtsin, oli keskmine hind eelmise aasta esimesest kvartalist juba kõrgemale läinud. Ehk siis 1. jaanuaril olid vanemate korterite hinnad 2–3% all. Vanemate korterite puhul pean silmas nõukogu-

”

Teatavas mõttes on kinnisvaraturul emotsionaalsust liiga palju.

Pakkumise ja nõudluse juurde tahtsingi täpsemalt tulla. Milline on olukord praegu võrreldes eelmise aasta algusega? Siin oleneb, kes kuidas neid pakkumisi arvestab ja mida arvestamata jätab. Mina loen uusarenduste korterite pakkumised igal kuul kokku. Tallinnas on neid viimasel ajal olnud 2100–2300 ringis. Võrdlusena oli 2020. aasta keskmine 2800. Umbes veerand pakkumistest on kuhugi ära kadunud ehk need on lihtsalt ära ostetud. Viimase poole aasta jooksul on ühes kuus ostetud keskmiselt 400 korterit. Eelmine aasta osteti kogu aasta peale uusi kortereid Tallinnas kokku 2600 ehk et meil on viimase poole aastaga ostetud peaaegu sama palju

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal kortereid kui eelmisel aastal kokku ehk 2400. Praegu väheneb pakkumine ikkagi seetõttu, et olemasolevaid ostetakse ära ja uute peale toomine käib küll tempokalt, aga mitte nii tempokalt kui müük ja see omakorda ajab hindu üles. Aga seda ei tohi jällegi äärmuslikult tõlgendada. Uusi kortereid on tulnud iga kuu peale umbes 270–280, seda jällegi viimase poole aasta jooksul. Ehk et praegu ikka ostetakse mõnevõrra rohkem, kui peale tuleb. Praegu ongi kinnisvaraarendajatel põhjust mõelda, kuidas midagi kiiresti pakkumisse tuua, sest ostjad on turul ja vaatavad ringi. Kas Tallinna ja Harjumaa uusarenduste puhul saab mingeid olulisi erisusi näiteks piirkonniti välja tuua? Pakkumiste mahu osas on Tallinnas oluliselt turgu juurde võitnud Haabersti. Seda ilmselt paljud esimese variandina välja ei pakuks. Kopli või Kalamaja tunduks palju seksikam ja lahedam vastus. Haaberstis on arendajad oma dokumentide, ehituslubade ja planeeringutega jõudnud sinnamaale, et Pikaliivas ja Väike-Õismäel on paljud uusarendused püsti pandud. Võib muidugi küsida, et kuhu inimesed osta tahavad. Nad võivad tahta osta kuhu iganes, aga osta saab ainult sinna, kus pakutakse, kus saatusesõrm on ehituslubade ja muude asjadega võimaldanud tulemusteni jõuda. Ka Harjumaal, väljaspool Tallinna piiri, käib turg üsna aktiivselt ja mitte sugugi kehvemini kui Tallinna linnas. Hinnatrendide osas mingisuguseid olulisi erisusi erinevates linnaosades ei ole. Tallinnas on kogu korterituru tehingute arvu dünaamika suhteliselt ühtlane. Tallinna korteriturg on väga ühetaoline. Teise pensionisamba vabadus ja kinnisvaraturg – kas ja kuidas on need omavahel seotud? Uuringutes on just noored inimesed rohkem avaldanud arvamust, et võiks kinnisvarasektorisse investeerida. Samas pole noortel sinna kuigi palju raha kogunenud ja suur osa raha väljavõtjatest on 35–50-aastased, kellel justkui üht-teist võiks seal juba olla. Ega isegi 10 000–20 000 euroga uusarenduste kinnisvaraturul suuri laineid ei löö. Peab võtma elukaaslase või abikaasa kampa, siis saab sissemaksu jaoks raha kätte. Raske on anda hinnangut, kui palju sellest reaalselt kinnisvaraturule jõuab. Mingi positiivne mõju tehingute arvule sealt tuleb, ehk kasvatab tehinguid, aga kergitab ka hindu. Üks asi on kodu soetamine. Kodu soetamiseks on iga aeg õige, sest kodu peaks ostma eelkõige vajaduse järgi. Seal pole investeerimise aspekt nii olu-

line. Teine asi on võtta raha välja kinnisvarasse investeerimiseks eesmärgiga toota üüritulu. Tulla septembris kätte saadud rahaga kinnisvaraturule investeerima. Vaadates praegu suurt pilti, siis on meil üüritootlused alla löödud ega pole kerkinud sellisel määral nagu korterite ostu- ja müügihinnad. Oleme endiselt kinnisvara hinnatõusuprotsessis ehk üüritootlustele see midagi head ei tähenda ja kui ma praegu tahaksin kinnisvarasse raha investeerida, peaks üks eesmärk olema teenida kasumit nii rahavooliselt üüritulust kui varaväärtuse kasvust. Mina ütlen, et sügisel ostjad võivad varaväärtuse kasvust ilma jääda ehk nad ei tee väga mõistlikku ehk hea tootlusega investeeringut. Ma usun, et kinnisvara investeeringust loodetav hinnatõus toimub enne inimeste pensionirahaga turule tulemist. Ehk lühidalt, kodu ostmiseks on kogu aeg hea aeg, aga investeerimiseks võib sügisel juba hilja olla.

Millised korterid on hetkel kõige populaarsemad? Nii üüriinvestorite kui ka koduostjate jaoks. Üüriinvestori lemmiktooteks on olnud ühetoalised korterid, sest nende ostuhind on väiksem, neid on lihtsam osta ja need on üüriturul üldjuhul likviidsemad. Nende oodatav tootlus on olnud parem ja tühja vakantsuseperioodi vähem. Koroona tulekuga eelmisel aastal jäi ühetoaliste müük kevadel küll seisma, aga taastus ja purjetas juba septembris rekordite suunas. Koduostmisel on esmaseks eelistuseks korter uusarenduses. Uue korteri finantseerimise tingimused on paremad, sisekliima on parem, kõrvalkulud, nagu remondifondid, on väiksemad. Uuel hoonel pole ka ühistulaenu. Inimestele on tähtis emotsionaalne pool ja esteetilisus, sealhulgas trepikoja ja hoone väljanägemine. Rääkimata sellest, et kõik on värske ja keegi pole varem sees elanud. Arusaadavalt on uusarendused kallimad, kuid ei ole siiski väga erandlik, kui uus korter tuleb kõiki kulusid ja tulusid arvestades vanast korterist finantsiliselt siiski odavam. Eelmisel aastal jäid ära “täna otsustan ja homme on notariaeg” ehk vanemate korterite tehingud. Ära ei jäänud uute korterite tehingud, mis olid võibolla juba 2019. aastal kokku lepitud ja 2020. aastal toimus vormistamine. Selles mõttes läksid proportsioonid eelmisel aastal väga paigast ära ja on väga eksitavad. Sellest erandolukorrast erilisi järeldusi teha ei tohiks.

”

Kodu ei tasu minna ostma fear of missing out sündroomiga. Kuidas käitub praegu keskmine koduotsija? Kas kardab ja on ebakindel? Kuidagi numbriliselt on siin väga raske olukorda kirjeldada. Siin-seal räägitakse fear of missing out sündroomist. Eks osa inimesi hüppab mahajäämise hirmus investeerimise rongi peale ja osa ostab selle tõttu varem kodu. Teatavas mõttes on emotsionaalsust liiga palju. Kui palju ostetakse uusarendustesse kortereid, et neid üürile anda? Kui perspektiivikas see praegu on? Üürihinnad tulid alla juba eelmise aasta märtsis-aprillis ega ole tagasi üles läinud. Ostu- ja müügihinnad on tõusnud, kuid üürihinnad on jäänud eelmise aasta aprilli tasemele. Olen aeg-ajalt proovinud kinnisvaraarendajatelt selle kohta küsida, sest nad ju näevad täpsemalt ostjaid, kuid ega neilegi alati täpselt oma eesmärke öelda. Üldine hinnang on, et 10–20% ostetakse üürile andmiseks. See on suhteliselt lai skaala. Kuigi üüriinvestorid on aktiivsed ja määravad oma osa, panevad trendid paika siiski koduostjaid, kuna neid on uusarenduste puhul 80–90%.

Kuidas käituvad pangad? Pangad mõtlevad mingis mõttes 2008. aasta kriisile ja saavad keelduva otsuse korral pugeda vastutustundliku laenamise printsiibi taha. Omafinantseeringu nõuded ei ole muutunud. Intressimäärad on võrreldes aastataguse ajaga tulnud mõnevõrra allapoole, 2,5 pealt 2,2-le. Aga võib öelda, et pankade nõuded ei ole karmimaks muutunud. Pankadel on tahe laenu välja anda. Korterimüügi ja laenude käibe osas on proportsioonid mõistlikud,

o ot

t te

ülelaenamist praegune statistika ei peegelda. Koroona mõju eluasemeturul on olemas, aga siit ei tohiks liigseid järeldusi teha. Juurde tulnud laenude arv on väiksem viimase 12 kuu jooksul, kuna eelmise aasta aprill, mai ja juuni tekitasid tehingute arvus sügava augu. Laenuturg ei ole kinnisvaraturu pudelikael ja kui kusagil on ebakindel inimene, kes ei julge laenu võtta, siis teises kohas on kaks inimest, kes julgevad. Kõik ei saa laenu ja see ongi normaalne. Endiselt on oluline pangale oma laenuvõimekus ära tõestada ja kui see on piiripealne, siis sellised nice to have asjad nagu hea sisekliima ei ole enam argumendid (naerab). Laenuvõimekuse osas vaatab pank küll maja vanust, aga mitte seda, kas vanal korteril on ühistul laen või kas selle küttekulu on 50% suurem, kui oleks uuel korteril. Niisuguseid asju laenu väljastamisel ei arvestata. Mis võib olla selle kriisi kõige parem resultaat? Uusarenduste turg saab hoogu juurde ja inimeste kõige vahetum elukeskkond paraneb. Pean silmas inimeste eluruume, kortereid või ridaelamuid. Uute hoonete sisekliima, õhuvahetus ja ventilatsioon on tervise mõttes ülitähtsad ning kui inimene elab paremas keskkonnas, mis võimaldab paremat tervist, siis mida veel vaja oleks. Inimeste kõige vahetum elukeskkond saab mingit täiendavat vunki juurde. Kuigi teatavat määramatust on turul siiski olemas, ei paista mingit vahetut ohtu. Kodu ostmise peale mõtlemiseks on praegu täiesti okei aeg ja ei tasu end lasta uudiste pealkirjadest hirmutada. Kodu ei tasu minna ostma fear of missing out sündroomiga, et kindlasti kiirelt midagi ära osta.

Köök 5000 € hinna sees

Uus-Mustamäe Terviklik elukeskkond Mustamäe alguses. Naabruskonna südameks on kaasaegne park mänguväljakute ja laste lemmiku pump-track rajaga.

bonava.ee/mustamae

Valmib 2021

Mõtuse Kodud Esinduslik kortermaja hinnatud eramajade piirkonnas Kristiines. Uued kodud üllatavad avarate terrasside ja hubase hoovialaga.

bonava.ee/motuse

Köök hinna sees

Pärnaõue Premium Plus Uued kodud Pärnaõuel on sissekolimiseks valmis. Elu teevad mugavaks majaalune parkimine, klaasitud rõdud ja moodne targa kodu lahendus.

bonava.ee/premiumplus

bonava.ee

Sissemakse vaid 5%

Järveotsa Kodud Uued kodud Haabersti roheluses. Superpakkumine: köögimööbel, parkimiskoht ja panipaik hinna sees.

bonava.ee/jarveotsa

Köök hinna sees

Liikuri Kvartal Kaasaegsed kodud Lasnamäe alguses on sissekolimiseks valmis. Läbimõeldud ja turvalised hoovialad pakuvad ajaviidet nii lastele kui täiskasvanutele.

bonava.ee/liikuri

Varsti tulekul

Pärnaõue Premium Star Hubased, vaid 8 korteriga premium-klassi elamud Rocca al Mare lähistel, ümbritsetuna eramajadest ning Vana-Rannamõisa tee põlispuude rohelusest.

Tere tulemast koju

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kuidas mõjub kriis kinnisvaraturule? Mitmed valdkonnad on nüüdseks juba aasta jagu kestnud kriisi tõttu kannatanud kolossaalseid tagasilööke. Mis toimub aga kinnisvaraturul ja kuidas on kriis olukorda mõjutanud?

Foto: Shutterstock

Toimetas Taavet Kase

Kinnisvarasse investeerimine, muutused tehingutes

Teatavasti on kriisiolukord tekitanud suure inflatsiooniohu, mis paneb inimesi oma rahale teisiti vaatama. Paljudele näib rahast kindlamana kuld, teised eelistavad investeerida jällegi kinnisvarasse. Kindlasti selgitab selline mõttemall kinnisvaraturu aktiivset tegevust, seda koroonakriisist hoolimata. Eelmisel kevadel mõjutas kriis eelkõige elukondlikku kinnisvarasektorit ja kui tavapäraselt moodustasid korteritehingud kõikidest ostu-müügitehingutest vähemalt poole, siis pärast aprillikuud langes nende osatähtsus alla 50 protsendi. Nüüdseks on korterituru aktiivsus järjepanu taastunud – korteritele joostakse suisa tormi, toimub ülepakkumine ja olukord on elavnenud. Tehingute struktuur on võtnud harjumuspärase kuju, kus korteritega tehtud tehingud moodustavad kõikidest ostu-müügitehingutest ligikaudu

Noblessneri piirkond on üks nõutumaid Tallinnas

50 protsenti, hoonestamata maade tehingud ligikaudu kolmandiku ja hoonestatud maade tehingud viiendiku.

tud maadega 788 tehingut, mis on 11 protsenti enam, ning eluruumina müüdud korteriomanditega tehti 2225 tehingut, mis on ligi 3 protsenti enam kui aasta tagasi.

Kinnisvaratehingute kasv

Kui kriisi alguses oli märgata tehingute mõningast vähenemist, siis nüüd on olukord muutunud ja näib, et inimesed investeerivad julgemalt kui aasta varem. Kõige rohkem sooritati tehinguid eelmise aasta sügisel – oktoobris tehti hoonestamata maadega 1829 tehingut, mis on ligi 30 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, hoonesta-

Hinnatõus

Uute korterite osas on pakkumine sügisega võrreldes langema hakanud, mis suurendab omakorda nõudlust. Uusi arendusprojekte on turule lisandunud küll märkimisväärses mahus, kuid müügitempo on olnud veelgi kõrgem. Kuna ehitussektor reageerib muu-

tustele arvestatava viitajaga, on 2021. aastal oodata tõenäoliselt ehitusaktiivsuse mõningast langust, mis omakorda survestab juba valminud uute korterite osas hinnakasvu jätkumist. Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis jaanuaris võrreldes eelmise aastaga lausa 10,7 protsenti – 2231,49 euroni. Väljaspool Tallinna tõusis korteri keskmine ruutmeetri hind aastaga 23,9 protsenti (1094,75 euroni). Allikad: maaamet.ee, ärileht.ee, arcovara.ee

Jooniselt on näha, et kõige rohkem tehtigi tehinguid eelmise aasta oktoobris. Pärast seda on tempo mõnevõrra langenud, ent alates veebruarist näeme jällegi tõusu.

Korteritehingute ja -pakkumiste jooniselt on näha kriisi kulgu – eelmisel kevadel saavutatud madalseisust tuldi 2020. aasta sügiseks välja. Pärast seda on märgata väikest langust, kuid alates käesoleva aasta veebruarist võib näha uut tõusu.

Graafikud: Maa-amet

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Tallinna ja Harjumaa uusarenduste seast leidub

valikut tõepoolest igale maitsele Keegi ei vaidle tõenäoliselt vastu, et uusarendusi tekib pealinna ja linna ümber nagu seeni pärast vihma. Põnevust ja kirgi kütavad Kopli liinide, Hipodroomi, Tondi kasarmumajade ja Põhja-Tallinna tööstushoonete arendused, aga ka Tallinna ringtee ümber, Astangul ja Viimsis toimuv. Uurime kinnisvaraettevõtete esindajatelt, mis on nende jaoks kõige silmapaistvamad projektid. Gerli Ramler 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk nendib, et tema jaoks on huvitav Lasnamäe alguses, Valge tänava kandis ja Kadriorus toimuv. “Seal on palju kortereid juba müüdud ja suur hulk veel valmimisel. Lasnamäele toob kindlasti uue hingamise väga eriline arendus Lahekalda elurajooni näol, mis laiub ligi 17 hektari suurusel alal Maarjamäe paekaldal.” Jätkates Ida-Tallinnaga, nimetab Ränk veel Peterburi tee ja Raadiku tänava vahelisele tühermaale kerkivat elamurajooni, kuhu tuleb kokku pool tuhat korterit. Uued majad kerkivad Raadiku tänava munitsipaalmajade kõrvale. “Arvestades läheduses valmivat Tallinna ringtee suurt liiklussõlme, on selliste korterelamute valmimine sinna positiivne ja usun, et linnapildile mõjuvad sedalaadi uuendused hästi.” Elamuarendusprojektidest meeldib talle ka Noblesseri kvartalis Kalaranna alguses toimuv. “Seal ei muudagi enam eriti üldpilti, et mis sellest Patarei vanglast lõpuks saab. Minu meelest on väga lahe idee ehitada industriaalhoonetest elamispinnad – et teeme sulle tehasest magamistoa!

See on nii põnev, kui kodud tulevad vanadesse tehastesse, kus kunagi olid muldpõrandad ja võõrkeelt rääkivad keevitajad. Mäletan, et veel 20 aastat tagasi olid need tehasehooned paras pommiauk, aga nüüd on valmimas ilus modernne industriaalne elukeskkond. Samamoodi võiks esile tõsta Tondi kasarmute rekonstrueerimist, mida koos piirkonna uuendamisega ette võetakse.” Huvitav uue ja vana kokkusidumine käib ka Veerenni piirkonnas, kus on algust tehtud kvaliteetsete ja kena arhitektuuriga uute kortermajade ning ärinurgakesega, kuhu koonduvad erinevad ettevõtted alates infotehnoloogiafirmadest kuni meditsiiniga tegelevate äriühinguteni. Ja kui vanast Tallinna vanglast Magasini tänaval lõpuks midagi uut ja suurt sünnib, on sellel piirkonnal potentsiaali palju. Lääne-Tallinna projektidest toob Ränk esile Aiandi piirkonna uue etapi ja Lõvirahu elamurajooni. “Kui ühel pool teed valmivad vanade suurte kasvuhoonete asemele uued majad ehk 750 korteriga Uus-Mustamäe, siis teisel pool Mustamäe teed ehita-

Foto: Shutterstock

takse uusi kortermaju ja arendatakse Lõvirahu elamurajooni, mis loob värskust, pikendab ning muudab ilusamaks Kristiine ja Mustamäe linnaosade piiri.” Veerenni elamurajooni nimetab mastaapseks ja märkimisväärseks ka Peep Sooman, Pindi Kinnisvara OÜ uusarenduste müügimeeskonna juht. Teine selline on tema sõnul Kopli poolsaare keskel asuv Manufaktuuri kvartal oma 550 korteriga ja kolmandana toob ta välja Hõbemetsa elurajooni Astangu kandis. “Rääkides edukatest projektidest väljaspool Tallinna, võiks välja tuua Tammepesa kortermajad Sauel, kus kõik 88 korterit leidsid kohe omaniku. 86 korterit neist olid muide alla 40-ruutmeetrised mikrokorterid. See näitab, et korterite hinnad olid mõistlikud ja inimesed otsivadki kodu sellistes nii-öelda satelliitlinnades, mis asuvad suure linna lähistel, aga kus

samas on olemas kõik eluks vajalik: transpordiühendus bussi ja rongiga, kool, lasteaed ning palju tööandjaid,” kõneleb Sooman.

Ruutmeetrite arv on tubade arvu kõrval vähetähtis

Soomani sõnul on inimesed aastatega muutunud uue elukoha valikul palju teadlikumaks. “Aina enam vaadatakse näiteks kõrvalkulude suurust. Mäletate, kuidas mõnikümmend aastat tagasi autot ostes oli põhiliseks kriteeriumiks, et kui palju masin kütust võtab? Lõpuks on jõudnud see arusaam ka kinnisvarasektorisse: ostes laenuga korteri, on igakuisteks kuludeks nii laenumakse kui ka korteri maksud, kummastki ei saa üle ega ümber. Aga kui laen lõppeb lõpuks ära, siis kommunaalkulusid jäätegi maksma. Pigem võiks veidi mõelda ja arvutada ning teha selle asemel hoopis kallima investeeringu: osta parema korteri ja

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

maksta veidi rohkem laenu, kuid mitte igakuised kalleid kulusid. Ajal, mil ehitatakse tõesti energiatõhusaid ja madalate kuludega hooneid, on kindlasti valikut.” Teine suur mõttemaailma muutus on, et ruutmeetrite arvust olulisem on tubade arv. “Praegu ehitatakse neljatoalisi kortereid, mille ruutmeetrite arv on vaid napilt üle 60. Ruumisääst tuleneb tegelikult lihtsatest nippidest – küte on kolinud näiteks seintele riputatavatest radiaatoritest põrandatesse, andes võimaluse paigutada tubades mööblit ka akna alla. Samuti on kadunud nõukogude ajal populaarsed ebamõistlikult suured koridorid. Esikud ja koridorid on suhteliselt mõttetud ruumid, mida kasutatakse ainult teekonnaks ühest ruumist teise. Aga toast kööki minekuks ei ole ju vaja mitut meetrit kõndida!” selgitab Sooman. Nii kaotatakse projektides ära kunagised ebaefektiivsused, mis annab

võimaluse teha pisemaid, aga paremini planeeritud kortereid. “Ja arendajatele annab see võimaluse küsida suuremat ruutmeetrihinda. Kui meil kehtiks endine standard, et normaalne kahetoaline korter peab olema 60 ruutmeetri suurune, siis mitmed projekte ei oleks võimalikki ellu viia!” “Kõige populaarsemad on praegu kahetoalised korterid, mille hind jääb veidi 100 000 eurost üles- või allapoole,” lisab Ränk.

Inimesed soovivad korteriga kaasnevaid mugavus- ja tõhusustooted

Kui varem räägiti uute kortermajade puhul palju nende heast energiatõhususest, modernsetest soojustusmaterjalidest, säästlikust soojustagastuseta ventilatsioonist ja mõnest efektiivsest päikesepaneelist katusel, siis Soomani sõnul olid need pigem turundusnipid korterite müügiks. “On tulnud mitmeid

uusi tehnoloogilisi kulusid kokkuhoidvaid arendusi, mis mujal maailmas on populaarsed ja juba mõnda aega kasutusel, aga meil veel uudsed. Näiteks kanalisatsioonivee soojustagastus.” Ränk toob välja, et lisaks innovaatilistele tehnosüsteemidele, targa maja lahendustele ja täisautomaatikale armastavad inimesed ka sedalaadi mugavusi nagu maja juurde eraldi loodud nurgakesed koerte ja jalgrataste pesuks ning endiselt on soositud erinevate panipaikade olemasolu. “Samuti soovitakse senisest suuremat luksust – et ilus disain ei oleks mitte ainult korteris, vaid ka koridorides. Huvi tuntakse keskmisest paremate sisustusmaterjalide vastu ehk pistikud, lülitid, segistid ja põrandakattematerjalid võiksid olla stiilsed ja kvaliteetsed.” Lisaks on trend mugavus- ja tõhusustoodete poole, näiteks ehitatakse üha rohkem ka väiksematesse korrusmajadesse lift. “Kui mõned aastad

tagasi tundus lift kolmekorruselises majas imelik, siis nüüd hakkab muutuma normaalsuseks, et lapsevankriga saab mugavalt üles-alla liikuda ja mööbliesemeid normaalselt kolida,” nendib Sooman. Kinnisvarahindade tõusu mõjutavad tema sõnul ka omavalitsuse otsused – kui näiteks Tallinna linn ei luba ei kesklinna, Mustamäele ega Lasnamäele arendada ainult maapealse parkimisega arendusi, on uutesse korteritesse sisse kodeeritud hinnatõus, kuna maa alla ehitamine on kallis. Ränk lisab, et kinnisvarahindu tõstab ka fondide suur huvi üürikorterite soetamise vastu ja seoses pensionifondi teise samba avanemisega hoogustunud kinnisvara kokkuost. “Kui majandusel läheb hästi, elavneb ka elamuturg. Natuke teeb murelikuks, et turul on läinud veidi rabelemiseks ja kõik soovivad ühtäkki investeerida.”

UUED KORTERID

KAKUMÄEL, KADRIORUS, NÕMMEL JA PÕHJA-TALLINNAS

Kakumäe / Vabaõhumuuseumi tee 77a

Kadriorg / Poska 14a

Valmivad: suvi 2022

Valmivad: sügis 2021

vabaõhu.ee

poska14a.ee

Nõmme / Idakaare 2a

Põhja-Tallinn / Puuvilla tn 24

Valmivad: sügis 2021

nommeresidents.ee

puuvilla.ee

UUED RIDAMAJAD

KAKUMÄEL, PIRITAL, LOOL JA VIIMSIS

Kakumäe / Vabaõhumuuseumi tee 77a

Pirita / Rahvakooli tee 10b

Valmivad: suvi 2022

Valmivad: sügis 2021

vabaõhu.ee

kodupirital.ee

Oja tee 4

Loo / Oja tee 4

Viimsi / Jasmiini tee 2 ja 4

Valmivad: suvi 2021

Valmivad: sügis-talv 2021

ecoadvice.ee/uusarendused

jasmiini.ee

Ilusad kodud imelistele inimestele. www.ecoadvice.ee/uusarendused

UUSARENDUSED 21. sajandi kiire elutempo, urbanistlik elustiil ja viimaste maksejõuliseks sirgunud generatsioonide mõju on viinud meid ühes gastronoomses valdkonnas, aspektis, taandarengule või pannud sisse isegi tagurpidikäigu. Jutt on korteri pärisosana tuntud köögi metamorfoosist või mõnelgi juhul pildilt kadumisest. Köögitusest! Martin Hanson

Köögitus kui 21. sajandi reaalsus? Kui vaadata ajalukku, siis on köök kui selline olnud elupinna osa algusest peale, sellest peale, kui inimene katuse alla elama läks. Erinevused on köögi asukohale ja suurusele peamiselt seadnud pererahva jõukus, haridustase, sotsiaalsus (need kolm on enamasti käinud käsikäes), kas asuti linnas või maal, mis planeedi piirkonnas paikneti ning mida seetõttu toiduks tarvitati. Samuti määras köögi rikkalikkuse ära see, kas majapidamises elas gastronoomses mõttes profaan või proff.

Köök kolis keldrist tuppa, kaotas ära seina ja kaob nüüd üldse

Kui aga mõelda nii-öelda modernsema elu peale alates näiteks viktoriaanlikust ajast Inglismaal, siis köök oli mõisamajades ikkagi keldris, kust siis transporditi käsiliftiga toidukraam kõrgemale korrusele ja serveeriti kogu toit liudadelt otse lauda. Kortermajades liikus köök aga elamispindadega samale tasemele, kuid kuna köögis ei söödud, kuna köök oli vaid toidu valmistamise või käitlemise paigaks, olid need ruumid väga väikesed.

Alternatiivne söögielu

Mida aeg edasi, seda suuremaks köögid ruutmeetritelt venisid: kööki pandi lisaks sahvrile ka külmik, tõsteti kappidele ja ahjule lisaks ka toidulaud ja toolid. Köök muundus vaid tehnilisest ruumist kodu üheks südameks, kuhu koguneti, kus oli alati soe ja aromaatne. Järgmine suurem areng köögis oli see, et kadus ära üks, kaks või kõik seinad ja köök kolis osaks eluruumist. Nüüd oli köök ühises ruumis söögitoaga, tihti elutoaga. Muuseas, ka kööginõude ajaloo järgi on võimalik saada aimu köögi muutustest: mida suuremaks muutus köök ja mida enam see ruum avanes, seda väiksemaks muutusid taldrikud, ära kadusid suured toiduserveerimise liuad ja karahvinid, kannud ja erikujulised toidualused. Põhjus selleks ju lihtne: inimesed sõid köögis, toit oli pliidil, kappides või laual olemas, ei olnud vaja seda serveerimiseks kuhugi viia, iga inimene võttis oma toidu ise otse potist. Ning nüüd oleme me olukorras, kus järgmise paari-kolme kümnendi jooksul teeb köök läbi veel ühe suure, ehk suurima muutuse – paljuski kaob majapidamistest üldse. Kuhu see köök siis läheb?

Kööki kui sellist ei ole väga suurel osal inimestest tulevikus enam vaja või on inimestel elus palju ajastuid, kus kööki kui ruumi ei ole eraldi vaja. Ühelt poolt on muutunud vägagi kardinaalselt paljud meie toitumisharjumused, peamiselt see, kust me toitu hangime. Wolt, Uber Eats ja sajad muud üle maailma toimivad toidutranspordiäpid saavad olema need, kes meie igapäevase toidu köögis vaaritamise asemel kohale toovad. Toit on alati värske, õppinud kokkade valmistatud, maitsev ja lõppkokkuvõttes ei maksa palju enam, kui ise poes käies roog maksma läheks. Kui sellele lisada veel korrad, mil käia restoranides, kohvikutes, bistroodes einetamas, ongi väga suur hulk toidukordi lahendatud. Teisest küljest on juba praegu maailmas palju hooneid, mis on mõeldud mingile kindlale vanusegrupile – üliõpilased, pensionärid, üksikud jne –, neis majades on kas maja esimesel või mõnel keskmisel korrusel kommunaalköök. Seal saab valmistada oma toidu ja seda koos naabritega süüa. Tagatud on köök ja sotsiaalsus. Selline lähenemine on aina enam ligitõmbav kahel põhjusel. Esiteks saab pidevalt tõusva ruutmeetrihinnaga korterites kasutada vabanevat pinda muudeks asjadeks või muutub korter köögi ruutmeetrite võrra odavamaks. Teiseks on uusimad generatsioonid väga ühisolemise ja jagamise usku, gruppi kuulumine ja nendega asjade tegemine on ülima väärtusega. Või on siis tegemist sellise elustandardi või lahendusega, kus selles ühisköögis toimetavad kokad ja kolm toidukorda kuuluvad üürihinna sisse.

Veel on oluline märkida, et kaasaegne köök võib mainitud kommunaallahendustega majades muutuda vaid ka väikeseks nurgaks, kus on kohvimasin, teekann ja väikene külmik, samuti seisab selles rivis baarikapp ja miks mitte puuviljavaagen. Selline sisseseade võtab aga praeguse 5- kuni 20-ruutmeetrise köögi asemel ruutmeetri või kaks.

Kas köögitus on probleem?

Peamiselt on köögi vajalikkus kahtluse alla seatud inimeste harjumuste muutuse tõttu: süüa tehakse kodus vähem, rohkem einetatakse väljas, tellitakse äppide kaudu, ostetakse kiireinelatest kaasa, süüakse külas või piknikutel. Ehk siis vajadus ruumi järele, mis on altar toidule ja söömisele, nihkub kuhugi mujale – samasse ruumi ehitatakse kontor, kino, jõusaal või midagi seitsmendat. Selge on ka see, et köök kui selline maa pealt ära ei kao, sest piisavalt palju on ju neid inimesi, kes naudivad selles ruumis toimetamist, kokkamist ja kõike, mis selle ümber tiirleb. Samuti ei ole võimalik ilma köögita saada hakkama lastega peredel ja seda ei ole ka vaja. Samas on palju olukordi, kus köök on lihtsalt üks nuhtlus. Ning 21. sajandi köök, mis on igast juhtmest ühendatud asjade internetti, saab vabalt ka ise peaaegu kõigega hakkama, inimest pole sinna vahele palju vaja. Ehk siis küsimusele, kas köögitus on probleem, on vastus, et ei ole. Oluline on, et säiliks sotsiaalne läbikäimine koos hea toidu ja joovastava joogiga, et inimesed sööksid tervislikult ja mitmekesiselt ning et toiduga oleks elu lõbusam.

Uued ja mugavad kodud Kristiines www.mõtuse25.ee 55 633 064

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Foto: Shutterstock

Eestlane on teadlik tellija ja arvestab

igal sammul energiasäästuga Nutika maja võti on hea ja funktsionaalne plaanilahendus, kus on iga ruutmeeter põhjalikult läbi mõeldud ja võimalikult tõhusalt ära kasutatud, ruume on võimalik ristkasutada ning sise- ja välisruum on hästi ühendatud, ütleb Stuhh Arhitektuur OÜ volitatud arhitekt Stina Metsis.

”

Gerli Ramler Kuigi avar ja mitmekorruseline maja võib tunduda ahvatleva unelmana, võrdub iga lisaruutmeeter nii suurema ehituskulu kui ka hilisema kopsakama kütte- ja jahutuskuluga. Samas ei tähenda pisem hoone ilmtingimata kõigist unistustest loobumist, vaid annab võimaluse luua õdus kodu, kus läbimõeldud planeeringu puhul asub kõik vajalik mugavalt nii-öelda käeulatuses. Metsis nendib, et eramu maht on alati olnud sõltuvuses pere suurusest ja selles suhtes pole ka viimastel aastatel suuri muudatusi olnud. Siiski on tema sõnul juba suuremate lastega vanemad hakanud pigem mõtlema, et nad ei soovi oma perele liiga suurt maja planeerida, kuna varsti on lapsed täiskasvanud, lähevad kõrgkooli või tööle ja kolivad välja. Keskmine lastega perede maja suurus jääb praegu umbes 180–200 ruutmeetri juurde.

Positiivne on see, et kasutatakse ja uuritakse ka iseseisvalt uusi ja innovaatilisi tooteid, näiteks üks põnev lahendus on katusematerjalidesse integreeritud päikesepaneelid.

“Peale ruutmeetrite arvu on meie kliendid oluliselt teadlikumaks muutunud ka hoone asetuse osas näiteks päikese suhtes. Seda sageli eesmärgil, et soovi korral oleks võimalik katusele päikesepaneele paigutada ja katuse suund oleks selleks võimalikult efektiivselt planeeritud. Hooned on üleüldiselt muutunud nii-öelda energiasäästikumaks ja varasemast tunduvalt enam on hakatud mõtlema ka maja suvise jahutuse peale,” räägib Metsis. Ta lisab, et Eesti eramaja tellija on tegelikult väga teadlik ja energiasäästule orienteeritud. “Positiivne on see, et kasutatakse ja uuritakse ka iseseisvalt uusi ja innovaatilisi tooteid, näiteks üks põnev lahendus on katusematerjalidesse integreeritud päikesepaneelid. Põhimõtteliselt kasutatakse praegu kõigis uutes eramutes ökonoomse

küttesüsteemina kas õhk-vesisoojuspumpa või maasoojuspumpa. Lisaks soovib ligi 50 protsenti eramuprojekti tellijatest katusele paigaldada päikesepaneelid või vähemalt näha ette valmiduse selleks, kui neil kunagi peaks tekkima tahtmist ja vaba raha päikeseküte kasutusele võtta. Seejuures seinale kinnitatavate radiaatoritega eramut mina projekteerinud ei ole, valdavalt köetakse põrandaküttega. Seegi on hea nipp toaruumi kokkuhoiuks.” Ruumi nutikalt kasutamise osas võiks julgemalt kasutada ka integreeritavat mööblit, mis hoiab kokku põrandapinda ning võimaldab tekitada mahukaid kappe ja riiuleid kuni laeni. Samuti on väga menukad näiteks seintele klapitavad täiendavad tasapinnad köögis ja majapidamisruumis. Hoone avaruse loob eelkõige põrandapinna rohkus. Tänapäeva majadel on populaarsed suured klaaspinnad, mis on olulised talvisel perioodil päikesevalguse ja -soojuse hoonesse laskmiseks. Suvisel ajal aga on vajalik hoopis hoonet jahutada ja sellest tulenevalt tuleb põhjalikult läbi mõelda suurte akende, terrassi- ning rõduuste varjestus ja siseruumide jahutussüsteem. Nutikalt ehitatud majas on hea olla igal aastaajal ja seda võimalikult väikeste kulude eest.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Aina populaarsemad on ühekorruselised majad Hoone korruselisuse eelistus tuleneb enamasti vastavalt hangitud krundile ja selle võimalustele. Siiski võib üldjoontes öelda, et noorem tellija eelistab kahekorruselist maja ja keskealine tellija või see, kes ehitab oma perele juba teist maja, peab paremaks valikuks ühekorruselist. Viimasel ajal on arhitekti sõnul kerkinud just ühekorruseliste hoonete tellimiste arv, kuid see võib olla ka juhuslik kokkusattumus. Iga hoone juures on kõige olulisem selle hästi läbimõeldud projekt: ruumide paiknemine majas, väljapääsud, käiguteed. Kindlasti ka see, et ruume saaks mitmeotstarbeliselt kasutada. “Ruumi saab kokku hoida näiteks koridoride arvelt, kui kavandada

rohkem avatud planeeringut. Samuti on ruumi võimalik kokku hoida tubade ja teiste ruumide omavahelise hea funktsionaalse sidususega või ruumide ristkasutusega,” räägib Metsis. Ta toob näite: sauna eesruumi ja majapidamisruumi saab planeerida ühisesse alasse. Samuti on oluline sise- ja välisruumi hea sidusus ehk õueruum terrassi või veranda näol on suurepärane elutoa pikendus suvisel hooajal. On olemas ka nutikaid võtteid, et kodu visuaalselt suurem näiks: kasutada teadlikumalt heledamaid värvitoone, peegleid ja valguslahendusi ning muid sisekujunduslikke nippe. Tegelikult ei ole ju tähtis mitte hoone suurus ruutmeetrites, vaid selle otstarbekas kasutamine.

Fotod: Shutterstock

Mida tasuks teada alla 20-ruutmeetrise väikemaja ehitamisest — mis on lubatud, mis mitte? Väga paljud majatootjad pakuvad alla 20-ruutmeetrise ehitusalase pinnaga sauna- ja aiamaju, sest nendega on vähem bürokraatiat ning eeldusel, et nende kõrgus jääb alla 5 meetri, ei vaja nad ehitusluba. Samas ei tähenda see, et soetatud saunamaja või enda ehitatud aiamajakese võiks püsti panna ükskõik kuhu ja ilma kohalikku omavalitsust teavitamata. Vaba ehitustegevuse alla kuuluvate väikeehitiste, nagu aiamaja, kõrvalhoone või kuur, püstitamisel tuleb igal juhul pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Ehitusseadustiku järgi kuulub vaba ehitustegevuse alla elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone, mis on ehitisealuse pinnaga 0–20 ruutmeetrit ja kuni 5 meetrit kõrged. Nende rajamiseks ei ole vaja ehitusprojekti ega -luba, ent see ei tähenda reeglitest vaba ehitamist, kuna vaba ehitustegevus peab olema kooskõlas üldplaneeringu, detailplanee-

ringu ja tuleohutusnõuetega ning ka selliste ehitiste ehitamisel tuleb järgida kõigist asjakohastest õigusaktidest (ehitusseadustikust, looduskaitseseadusest, haldusmenetluse seadusest jt) tulenevaid nõudeid. Tagatud peavad olema tuleohutus ja naabrusõigused ning seda saab hinnata kohalik omavalitsus, kellel on ülevaade konkreetses ehituspiirkonnas kehtivatest planeeringutest. Kooskõlastamata ehitamine võib kaasa tuua mitmeid probleeme. Näiteks ei osata aiamaja või kuuri rajamisel arvestada tuleohutuskujaga. Tuleohutuskuja tähendab seda, et kahe hoone vahele peab jääma vähemalt 8 meetrit. See on tuleohutuse tagamiseks vajalik distants. Tuleohutuskujasse ehitamisel, mis on 4 meetrit mõlemale poole kinnistu piirist, on vaja piirata tule levikut ehituslike abinõudega, seda ka juhul, kui naaberkinnistu hooneid seal veel ei

asu, kuid tulevikus peab ka naabritel olema võimalus ehitada samadel tingimustel. Tavaliselt paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4 meetri kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuja võrdsetel alustel. Naabritevahelisel kokkuleppel ja täiendavate tuleohutust tagavate meetmete kasutusele võtmisel võib vastavat kuja vähendada. Kindlasti tasub teada, et sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Kuigi ehitusseadustik seda ei nõua, tasub väikeehitise püstitamisel igal juhul ka naabritega läbirääkimisi pidada, et vältida edasisi probleeme ja vaidlusi. Linnades ja suuremates asulates tasub arvestada ka sellega, et alla 20-ruutmeetrised vabaehitised peavad sobituma mahult ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadi ja keskkonnaga ning jääma kinnistule lubatava täisehituse ehk ehitisealuse pinna sisse.

Muinsuskaitsealal oma aeda väikehoonet ehitades tuleb kinnistuomanikul taotleda muinsuskaitseametilt selleks luba. Miljööväärtuslikul alal peab rajatav ehitis olema piirkonda sobiva lahendusega. Maapiirkonnas tuleb inimestele vahel üllatusena, et veekogudeäärsed alad on ehituskeeluvöönd ja jõe või mere äärde ei tohi omavoliliselt isegi mitte pisikest saunamaja püsti panna. Omavalitsusega kooskõlastamata jäänud vaba ehitustegevuse tagajärgede eest kannab vastutust kinnistuomanik. Kindlasti tasub teada, et tuleohutusnõudeid või planeeringuid mitte arvestav ehitis on ebaseaduslik. Kui puuduste kõrvaldamine on võimatu, tuleb ebaseaduslik ehitis lammutada. Allikad: Ehitusseadustik, Pärnu Linnavalitsus

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Millest alustada koju kvaliteetse heliimpeeriumi loomist? Bose nutikõlarid moodustavad musterpere, kus kõik seadmed suhtlevad omavahel ladusalt, kuid saavad hästi hakkama ka iseseisvalt. Just seetõttu võid ükskõik millise neist võtta kodu hõlmava Bose ökosüsteemi esimeseks nurgakiviks. Bose Smart Home’i kõlarite hulka kuuluvad kaks soundbar’i ja kolm erinevat nutikõlarit, mida saab üksteisega wifi-võrgus suhtlema pannes kasutada ühtse tervikuna, kogu elamist katva multiruum-helisüsteemina. Mida see annab? Seda, et erinevatesse tubadesse laiali paigutatud kõlarid mängivad sünkroonis sama laulu, raadiosaadet või podcast’i. Nii ei lähe ükski silp su kõrvast mööda, kui liigud parasjagu köögist sauna, peos suupistevaagen, või võtad suuremaid tantsupoognaid korruselt teisele. Samas saab kõiki kasutada ka eraldi või grupeerida mängima koos kas korruste või erinevate tsoonide kaupa. Paraja kõlari leiad Smart Home’i valikust igasuguse suurusega tuppa ja niiskuskindla Portable Home Speakeri võid kaasa rabada ka rannapeole paadisillal. Kogu kaadervärki on väga lihtne kontrollida ja juhtida äpi Bose Music abil, mängivad nad siis ansamblina või soolotavad omaette. Toetatud on keskkonnad Spotify, Deezer ja TuneIn, kust mõnus kuulata uusi ja vanu hitte, oma playlist’e või maailma ägedamaid raadiojaamu. Kuigi otsest Apple Musicu tuge pole, ei maksa mäkirahval kurvastada –

AirPlay 2 ühenduvus hoolitseb selle eest, et sisu näiteks iPhone’ist ja iPadist kõlarisse jõuaks. Chromecasti austajatele jäävad tööriistadeks seekord wifi, Bluetooth ja Spotify Connect.

Soundbar’id, mis aitavad järele nii suuri kui väikseid telereid

Ühelegi filmile pole loodud heliriba mõttega, et seda peaks kuulama sedavõrd nadide kõlaritega, nagu tehases telerisse pannakse.Tõetruuks ja võimsaks aitab teleriheli teha ikka soundbar. Bose Smart Home’i kõlariperes on kaks erineva võimsusega isendit – Smart Soundbar 300 ja Soundbar 700, mille mahlakust võib soovi korral kasvatada bassikõlaritega Bass Module 500 ja 700. Varem või hiljem see soov tekib. Kui kompaktne Smart Soundbar 300 on rohkem laste- ja magamistoa seade, mis tuleb hea meelega nädalavahetuseks kaasa ka maakoju, siis Soundbar 700 täidab erakordse heliga ka hallimõõtu elutoa, kalibreerides end ise, et tagada kadudeta heliedastus just konkreetses ruumis. Mõlemad soundbar’id ühenduvad wifi-võrku, tundes seal kohe ära

nendega sobituvad Bose seadmed, ka osa kõrvaklappe. Soundbar 700 sappa saab lisaks pista ka võrgukaabli. Teleriga suhtlemiseks on optilise kaabli võimalus või HDMI ARC port, mis lubab soundbar’i helitugevust juhtida ka teleri puldiga. Nagu varem öeldud, toimetavad soundbar’id osavalt ka multiruum-helisüsteemis ja neile bassimoodulite ning surround-kõlarite lisamine on juhtmevaba.

Muusika igasse tuppa ja aiapeole

Kui vaja lihtsat nutikõlarit, mis kokkamise ajal tüütult lõugavale õhupuhastile koha kätte näitab või aitab semudega maha pidada hommikutundidesse ulatuva juutuubidisko, siis sellega saab hakkama ka väiksem Home Speaker 300, mis paiskab heli 360o laiali, et muusika jõuaks igasse toanurka. Oma lemmikute kuulamiseks on peale wifi- ja Bluetooth-ühenduse

ka vana kooli 3,5 mm AUX-sisend ehk pulgaauk. Suurem ja võimsam Home Speaker 500 pakub lisaks stereoheli ja tillukest LCD-ekraani, kuhu kuvatakse infot esitaja jms kohta. Kuna mõlemad Home Speakeri nutikõlarid vajavad mängimiseks ka kodust vooluvõrku, siis randa neid kaasa ei võta, aga selleks on Bosel oma “sang” – vastupidava ja veekindla disainiga kaasaskantav Portable Home Speaker. Päris tuukriraadioga just tegu pole, kuid vihmasel jaanipäeval terrassiserval mängib kõlar südilt ja akut jagub kuni 12 tunniks.

Nutipere pea on äpp Bose Music

Bose Smart Home’i kõlarite seadistamine ja juhtimine õnnestub suurepäraselt ka tehnikakaugel inimesel tänu äpile, mis toob käeulatusse kamaluga sätteid ja kõik olulisemad voogedastusteenused. Et suures peres on maitseid palju, võib iga pereliige teha oma telefoni isikliku Bose kasutajaprofiili ja siis tantsivad kõlarid selle pilli järgi, kes neid parasjagu kasutab. Omavahel kokkusobivad Bose nutikõlarid annavad suurepärase võimaluse moodustada erinevaid kooslusi. Rahakoti rõõmuks võid neid osta ka ükshaaval ja rajada koju tasapisi just nii suure heliimpeeriumi, mida valitseda suudad.

Tutvu toodetega Bose volitatud edasimüüjate juures. www.tedra.ee 24

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Seitse nippi,

kuidas kodukontor meeldivaks muuta kodukontorisse sobivad (ja seal ka ellu jäävad), tasub abi küsida lillepoe floristilt, kes oskab kindlasti just õiget rohelust soovitada.

Foto: Shutterstock

5. Investeeri kvaliteetsetesse valgustitesse

Laelambile, mis kiirgab nõrka ja kollakat valgust, ei tasu kodukontoris lootma jääda. Eriti pimedamal ajal. Kindlasti tasuks mõelda korralike lauaja seinalampide peale, mis valgustavad töö tegemise kohta. Nii hoiad jälle oma tervist ega pinguta liigselt silmi. Videokõnedest osa võttes hindavad selgemat pilti kindlasti ka kolleegid ja kliendid.

6. Kaaluda võiks volditavat lauda

Paljude jaoks on kodu viimase aasta jooksul saavutanud uue tähenduse – kodust on saanud kool, lasteaed, jõusaal ja loomulikult ka kontor. Kodus töötamine tundus esialgu küll ebamugav, kuid nüüdseks on uue korraldusega harjutud ja näib, et kodukontor kui selline jääb püsima ka tulevikus. Jagame nippe, kuidas kodukontor meeldivaks tööpaigaks muuta. Teatavasti on kodukontoris töötamine tihtipeale ikka päris kõva väljakutse. Palju räägitakse produktiivsuse langemisest ja sellest, kuidas tööaeg vaba ajaga üheks sulab. Inimesed töötavad üle ja põlevad läbi. Et seda vältida, tuleks kindlasti paika panna kindel töögraafik. Lisaks saab enda kodukontori muuta tõeliselt meeldivaks kohaks, kuhu tahaks igal hommikul maha istuda. Nende seitsme nipi abil võid avastada uusi mõtteid-ideid!

Selleks puhuks võiks mõelda näiteks ribikardinate peale.

2. Laud ja tool olgu kui sukk ja saabas

Laua ja tooli valikul on oluline jälgida, et need eelkõige kõrguse poolest omavahel klapiksid. Esiteks hoolitsed seeläbi oma tervise eest ja hoiad ära

seljavalud. Teiseks – mugavas asendis sujub ka töö paremini. Nii et asend eelkõige, seejärel esteetika!

3. Organiseeri pudi-padi

Räägitakse, et terves kehas pidavat terve vaim olema. Kindlasti on vaim tervem ka puhtas ja koristatud toas. Kõik kontoritarbed, mis tavaliselt laual või riiulitel vedelevad, oleks mõistlik organiseerida ja selleks mõeldud kastidesse paigutada. Või veel parem – kui töölaual on suured sahtlid, saab igapäevaselt vähe kasutust leidvad esemed sinna paigutada.

4. Paiguta kodukontorisse taimi

Taimed muudavad töönurga õhukvaliteeti ja nii peaks paranema ka töökvaliteet. Et leida just õiged taimed, mis

Foto: Shutterstock

1. Lase võimalikult palju valgust tuppa

Töönurka võiks lasta võimalikult palju naturaalset päevavalgust – see annab energiat, tõstab tuju ja suurendab tööindu. Kardinad eest, rulood üles! Kui päikeseline aeg kätte jõuab, oleks hea, kui valgust saaks pisut siiski kontrollida. Kõik teavad, et päikesevalguses ei loe ekraanilt suurt midagi välja.

Volditav laud on suurepärane lahendus just neile, kel pole kodus eraldi kontori jaoks ruumi. Lisaks sellele, et kodukontor on seeläbi kergesti “ära pandav”, aitab laua voltimine ka tööaja lõpetada. Nii on võimalik iga tööpäeva lõpus enda pisike kontor justkui kokku voltida ja töömõtted unustada.

7. Vormi kodukontor enda näo järgi

Millist tööd sa teed? Kui see hõlmab palju tõsist ja sügavat mõttetööd, siis võiks eelistada väga minimalistlikku sisekujundust, kus on võimalikult vähe segavaid faktoreid. Kui vajad aga inspiratsiooni ning sulle meeldib enda ümbrust kaunistada, riputa seintele kunsti ja perepilte! Peamine on see, et tunneksid end oma kodukontoris hästi. See on sinu jaoks mõeldud nurk või tuba, kus teed tööd just sina. Allikas: timeout.com

UUS KODU: PARIMAD SISUSTUSSALONGID

Oot-Oot Stuudio Kodumaine vormija disainitäius Disainerite Marko Ala ja Joonas Torimi loodud mööblifirma Oot-Oot Stuudio loomingut iseloomustab eelkõige põhjamaine stiilitunnetus, puhtad ja kaunid vormid ning selge visioon. Hea disain olgu selline, kus ilu ja funktsionaalsus on harmoonias. Üks sohva peab olema ühtaegu kaunis vaadata kui ka mugav ja ergonoomiline. Hea näide on diivanvoodi FOLD, mis näeb välja nagu klassikaline kõrgetel jalgadel diivan, kuid avaneb kahe kerge liigutusega keerdvedrudega varustatud ruumikaks magamisasemeks. Oot-Oot Stuudiot eristab kindlasti see, et disainerid on ka ise ettevõtte omanikud. Disaini ei osteta sisse ega vahendata. Kõik tooted sünnivad põhjaliku tootearenduse tulemusena, mis võib aega võtta üle aasta. Näiteks lennuka tugitooli VOOG tootearendus kestis kokku poolteist aastat ja valmis ligi poolsada prototüüpi. Stuudio kõige populaarsem toode, kutsuvalt pehme diivan MOSS, sündis aga inspireerituna klientide tagasisidest. Oot-Oot Stuudio teab, et ühe mööblieseme muudab tõeliselt apetiitseks ilu, ergonoomika ja sobivate materjalide kooskõla. Kõik kolm on aga eraldi teadused, mis peavad lisaks arvestama ka inimes-

8 • JAANUAR 2021 •

te erinevate eelistustega. Sestap jälgib Oot-Oot, et erinevad mudelid oleksid erinevate omadustega. Valikust leiab nii pehmeid sulediivaneid kui ka rõhutatud alaseljatoega tugitoole. Uue suunana on käsil voodikollektsiooni loomine, mille esimene pääsuke, minimalistlik voodi HOLM, on juba palju positiivset tagasisidet saanud. Müües tooteid vaid otse oma salongis ja veebis, jättes vahele edasimüüjad, on võimalik pakkuda kõrget kvaliteeti mõistliku hinnaga. Kogu disainiprotsess ning tootmine toimub Eestis, kuid suur osa toodangust eksporditakse Soome, Saksamaale ja Austriasse. Oot-Oot Stuudio Rävala pst 7, Tallinn www.oot-oot.com Instagram, Facebook @ootootstudio

UUS KODU: PARIMAD SISUSTUSSALONGID

• JAANUAR 2021 • 9

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Uue kodu soetamisel orienteerutakse vaheldumisi ootusärevust ja stressi tekitavate asjaolude keerises. Soovib ju iga koduotsija oma langetatud otsuse õigsuses ka pikkade aastate pärast veenduda. See nõuab aga omajagu eeltööd. Eluaseme soetamisega uusarendusse kaasnevad mitmed spetsiifilised tähelepanu ja arvestamist nõudvad nüansid. Uku Adrian Ilves

Foto: Shutterstock

Kvaliteedi- ja garantiiküsimused

teravdatud tähelepanu alla Uusarendused püüavad pilku ja suudavad ahvatleda ka neid koduotsijaid, kes vaistlikult oma pilgud hoopis vanemate korterite poole suunavad. Hinnakäärid uute ja vanade korterite vahel on oluline kaalumise koht, kuid koos tajutava suurema turvalisuse, kuuluvustunde ja mitmete lisavõimalustega on kaasaegsed korterid paljudele vägagi ligitõmbavad. Ainuüksi fakt, et ollakse korteri esimene elanik, võib olla suur mõjutaja. Koduostu suunavad nii ratsionaalsed kui ka emotsionaalsed tegurid. Tõeliselt kvaliteetne ehitus- ja arendustegevus annab põhjuse uskuda, et uusarendused kestavad aastakümneid ning tehnovõrgud, elektri- ja küttesüsteemid lähiajal mingeid probleeme ei valmista. Uuelt eluasemelt eeldatakse lisaks paljulubavale pealispinnale ju ka korralikku funktsioneerimist. Võimalusterohkus uusarenduste turul teeb aga valikuprotsessi tihti keeruliseks ja ehitusvaldkonnaga mitte kursis oleva inimese jaoks on tööde sisulise kvaliteedi hindamine äärmiselt raske. Uusarendusse kodu soetamisel ei ole sügavama eeltöö tegemine ja välise abi kasutamine sugugi ülemõtle-

mine ega tarbetu muretsemine, pigem õige valiku pant. Vaimustus uue ja ilusa korteri üle koos sisutusplaanide tegemisega on igati loomulik, peaasi on selle kestel ennast potentsiaalsetest probleemidest ja puudustest mitte pimestada lasta.

Ehitajad ja arendajad

Ehituskaitse Büroo juhataja Marko Sults ütleb oma kogemustele tuginedes, et reeglina ületab ise ehitamisega tegelevate arendusfirmade ehituskvaliteet nende arendajate pakutavat kvaliteeti, kes eraldi ehitusettevõtetega koostööd teevad. Viimaseid on aga kordades rohkem. Garantiiküsimustes peab jälgima kõiki lepingus sätestatud reegleid. “Ehitusfirma ei ole tihtipeale arendaja. Arendaja on reeglina ettevõte, kelle käest lõpptarbija ehk klient korteri või maja ostab. Väga sageli ongi arendusfirmal müügi- ja peatöövõtja funktsioon ning ehitab hoopis keegi teine. Ehitusfirma annab arendajale ehitamisega ka garantii. Kinnisvara lõppkliendil ei peaks ehitajaga mingit tegemist olema. Tema ostab oma kinnisvara arendaja käest ja see tähendab seda, et ostja ees on kohustus arendajal, mitte ehitajal.

Lepingus võib olla sätestatud, et kontaktisik on arendusettevõttest, samas ka nii, et uus korteriomanik kontakteerub vajadusel ehitusfirma projektijuhi, objektijuhi või kvaliteedijuhiga. On erinevaid viise,” selgitab Sults ja lisab, et olukorras, kus nii objektijuht kui ka ettevõtja on korralikud, kvaliteedijuhtimine paigas ning ettevõtte struktuurid ja töökorraldus selge, on lõpptulemus ka selle võrra parem.

Uus korter teravdatud tähelepanu all

Mida tasub võimaluse korral ostetava uue korteri puhul kohe uurida ja millele esimestel kuudel pärast sissekolimist teravat tähelepanu pöörata? Sults alustab erinevate aspektide loetelu aluspõrandaga. “Kui põrandakatteks on parkett, on minu meelest üsna oluline jälgida, et betoonist aluspõrand oleks parketi all piisavalt tasane. Parkett mängib seal olulist rolli. Mõnel juhul võib juba uues korteris näha, et põrandaliistud on põrandast olulisel määral lahti.” Järgmise suure probleemina toob ta välja viltuselt paigaldatud siseuksed, mis päriselt avamist ja sulgemist häirivad. “Korteri siseuksed paigal-

dab sisetööde tegija. Välisuksed paigaldab tihtipeale hoopis mõne suure tootmisettevõtte väiksem alltöövõitja, kes tegelebki ainult välisuste paigaldusega. Välisustega on reeglina vähem probleeme.” Veel toob Sults välja keraamiliste plaatidega kaetud pinnad. “Väga sageli on märgruumide põrandatel plaadinurk 2–3 mm üle ääre, mis jääb küll lubatud normi piiresse, aga kui terve põrand on niimoodi ebatasaselt laotud, ei saa seda tolereerida ja see ei lähe ka hea ehitustavaga kokku. Siis on meie ettepanek küll alati see osa üles võtta ning põrand uuesti tasandada ja plaatida. Selliseid asju on väga palju.” Plaatide teemast alustades jõuab Sults sujuvalt dušinurkadeni ehk vee äravoolu probleemini. “Uusarenduste puhul juhtub väga sageli, et arendaja annab korteri ostjale võimaluse ise keraamilised plaadid valida ja too soovib, et dušinurkadesse paigaldataks suuremõõtmelised plaadid, millega väga sageli ei olegi võimalik õigeid kaldeid luua. Siis tuleb teha kompromiss silmailu ja funktsionaalsuse vahel ning teinekord ongi tulemuseks, et vesi ei voola ära. Sellisel juhul ei ole ehitajale ja arendajale muidugi midagi ette heita, sest ilmselt on kliendile ikkagi selgitatud, et 60 x 60 cm plaadiga ei saa 90 cm dušinurgas kaldeid õigesti lahendada.”

Klientide nõustamine korteri erinevates ehitusetappides

Sultsi juhitav Ehituskaitse Büroo pakub klientidele uusarendusse eluaseme soetamisel nõustamist korteri või maja valmimisjärgust olenemata. Eesmärk on probleeme alati ennetada ja halvemal juhul neid efektiiv-

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal selt lahendada. Üldjuhul antakse uutele korteritele ehitusgarantiiks kaks aastat, pärast mida on ilmnenud probleemide kõrvaldamine ehitaja kohustus. Peale selle teeb Ehituskaitse Büroo garantiiperioodi lõppülevaatust, koostades pärast kliendi uue kodu hoolikat kontrolli vastava raporti ja nimekirja garantiitööde alla kuuluvatest puudustest. “Viimastel aastatel on uusarenduste korterite, majaosade ja majade ostueelne ülevaatus ning garantiiperioodi lõpu eelne ülevaatus aina populaarsemaks muutunud. Usun, et meie teenus on laiemalt nähtav ja inimeste teadlikkus on samuti kasvanud. Hea meel on kogeda, et arendusfirmade esindajad ei muutu enam hirmust kangeks, kui kuulevad, et meie inspektor on kliendile abiks kinnisvara vastuvõtmisel. Samas toonitame, et oleme oma kliendi esindajad, kuid me ei ole oma kliendi poolt. See tähendab, et oleme oma töös objektiivsed ja lähtume Eestis kehtivast ehitusnormist ning heast ehitustavast. Paljude arendusfirmadega on meil väga sujuv infovahetus ja usun, et sellest võidab enim kinnisvara ostja,” ütleb Sults ning täpsustab, et lisaks koduostjatele on nende tööde maht suurenenud ka kinnisvarasse investeerijate osas – soovitakse teada kinnisvara seisukorda ja võimalikku eelarvet renoveerimiseks. N-ö paberil korteri ostmine on Sultsi sõnul klientide jaoks kõige keerulisem protsess. “Väga sageli ei mäletata pärast võlaõiguslepingu sõlmimist ja broneerimistasu maksmist, missugune siseviimistlus valiti, kuhu pidi tulema köök või mis tüüpi põrandatega oli tegu. Kuigi teatud osas on võimalik lasta teha ümberehitusi, pistikuid ümber paigutada jne.”

Erinevad vead, erinevad lähenemised

Laias laastus võib puudused ja vead jaotada iluvigadeks ja funktsionaalseteks ehk elutegevust päriselt segavateks probleemideks. Samuti saab puuduseid jaotada paratamatuteks ja välditavateks. “Tuleb arvestada sellega, et ideaalseid asju ei ole olemas. Ei ole võimalik, et korteris või majas, mida me vastu võtame, ei ole ühtegi puudust, see oleks ebareaalne,” sõnab Sults. Vast kõige paratamatum probleem on hoone konstruktsioonide liikumise tõttu aja jooksul lae- ja aknanurkadesse tekkivad praod, mida tingivad eriti Eesti kliima ning õhuniiskuse muutused. “Reeglina on praod vältimatud ja tõenäoliselt saavad maja konstruktsioonid alles viie-kuue aastaga lõplikult paika. Pragusid ei ole mõtet ühe aasta möödudes pärast korteri ostmist korda teha, pigem kahe aasta möödu-

Foto: Shutterstock Fotod: Shutterstock

väändunud ning ka ukselengid on valesti paigaldatud, tuleb kindlasti lasta uks koos lengidega maha võtta ja uuesti paigaldada.

Segadused panipaikade ja parkimiskohtadega

des garantiiperioodi lõpus. Kusjuures see ei välista, et neid tulevikus enam ei teki. Need on visuaalselt ja emotsionaalselt häirivad asjad, mis elamist tegelikult ei sega. Sama ka lahti tulnud põrandaliistudega – see riivab silma, aga elamist otseselt ei sega. Need võib lasta garantiiperioodi lõpus koos muude probleemidega korda teha,” toob Sults välja ja lisab kohe võrdluseks, et kriitilisemad ning elutegevust segavad asjad vajavad loomulikult kohest sekkumist ja kordategemist. “Üks kõige sagedasematest asjadest on näiteks reguleerimist vajavad aknad. Tänapäeval on väga hea soojapidavusega aknad, mille konstruktsioonid on aga rasked, seega kui suuri aknaid tihti avatakse, kipuvad need ära vajuma ja nõuavad reguleerimist. Sõltuvalt äravajumise astmest tuleks lasta need kas kohe või samuti alles garantiiperioodi lõpus koos teiste asjadega korda teha,” ütleb Sults ja lisab, et mõnikord on arendaja ning aknatootja leppinud omavahel kokku plaanilise akende ülevaatuse ja vajaduse

korral reguleerimise aasta pärast korterite valmimist. Kriitilisem ja kohest sekkumist vajav probleem on näiteks ventilatsioonisüsteemi mittetöötamine. Samuti võivad uue eluaseme vastuvõtmisel olla jäänud tähelepanuta varem mainitud probleemid duširuumiga, kus äravoolutrapp on valesti paigaldatud ja vesi ei voola korralikult ära. Kui see on jäänud vastuvõtmisel kontrollimata ja pole tingitud teadlikult liiga suurte plaatide kasutamisest, tasub selle kordategemist nõuda kohe pärast probleemi avastamist.

Alati pole ümbertegemine vajalik

“Kui ukselengid on loodist veidi väljas, aga see silma ei riiva ega mõjuta ukse korralikku sulgumist, siis me ei näe mitte mingit põhjust ukselengide mahavõtmiseks ja uuesti paigaldamiseks,” toob Sults näite olukorrast, kus ümbertegemine ei ole tegelikult vajalik. Kui aga uks ei sulgu ega avane korralikult ja on näha, et ukseleht on

Paljudel juhtudel tekib uute korterite puhul arusaamatusi ka panipaikade ja parkimiskohtadega, mille asukohad ning muud iseärasused tuleks samuti tähelepanelikult üle vaadata. “Kui läheme kliendiga uut korterit vastu võtma ja panipaik on kaks korrust maa all ning niiskusprotsent 90, tähendab see, et sinna ei saa panna mitte ühtegi metallist asja, mis ei tohi rooste minna. Siis on pettumus suur. Või kui paberil ostetud parkimiskoha puhul selgub, et see asub ühe täisseina ja posti vahel. See ei ole naljakas, kui inimene ütleb, et ainult mina saan parkida, kuid mu abikaasa ei oska sinna parkida. Teine asi on see, kui autoga pääseb väravast sisse, aga parkimiskohta ei saa katuseboksiga autot parkida, sest tehnovõrkude redelid on liiga madalad või kapid on ees,” toob Sults näiteid segadustest seoses veel ehitamata korteri ostmisega ilma detailidesse süvenemata. Kõiki sellesarnaseid probleeme on Sultsi sõnul võimalik lahendada, küsides nõu iga päev asjaga tegelevatelt inimestelt. Levinud on ka “võtan kaasa sõbra, kelle sõber on ehitaja, järelikult ta midagi teab” arusaam, mis aga sageli ei toimi. “Kogu ühiskond peaks pidama normaalseks asjatundjatega konsulteerimist. Igale kliendile on meist mingit abi olnud, keegi pole andnud tagasisidet, et polnud mingit kasu. Suur hulk kliente on ka väljamaalased, kes ei kujuta ettegi, et maja ostetaks ilma home inspection’i teenuseta,” võtab Sults kokku.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Mil määral mõjutab kodulaenu taotlemisel asukoht laenu omafinantseeringut? Kodulaenu saamiseks on ennekõike vajalik ostja piisav maksevõime, millest sõltub laenusumma ja omafinantseeringu suurus. Kui maksevõimele vastav laenusumma ja minimaalseim omafinantseering ei kata müügihinda, tuleb suurendada omafinantseeringu osa, mille suurust mõjutab pankade esindajate sõnul ka laenuvõtja riskiprofiil, laenu sihtotstarve ning kinnisvara seisukord ja asukoht. Gerli Ramler SEB Panga erasegmendi arendusjuht Evelin Tammearu sõnab, et kodu ostmisel või ehitamisel kodulaenuga on tavapärane, et omafinantseering peab olema vähemalt 15% korteri või maja ostuhinnast või ehitamisel nende väärtusest, KredExi käenduse kasutamisel 10%. “Väiksema omafinantseeringuga on võimalik kodulaenu võtta lisatagatise olemasolul. Lisatagatisena aktsepteerime Eestis asuvat korterit või eramut, mis kuulub laenusaajale või tema lähisugulastele ehk emale, isale, täiskasvanud lastele. Kodulaenu lisatagatiseks ei sobi näiteks äripinnad, hoonestamata kinnistud, vallasvara, käendus, finantsinstrumendid.” Omafinantseeringu täpsem suurus sõltub Tammearu sõnul sellest, kas ostetav objekt saab laenuvõtjate esmaseks koduks või soovitakse laenuga soetada nii-öelda teisest kodu, näiteks suvilat. Teise kodu soetamisel võib omafinantseeringu nõue olla suurem, ulatudes kuni 40%-ni ostetava objekti ostuhinnast. Samuti sõltub omafinantseeringu suurus ostetava objekti likviidsusest ehk kinnisvara asukohast. Vähem likviidsemate objektide puhul võib omafinantseeringu nõue olla suurem kui likviidsematel objektidel.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma nendib samuti, et praegu on turul minimaalne omafinantseering 10% ja seda võimalust saavad kasutada need, kes kuuluvad KredExi sihtgruppi ehk noor pere, noor spetsialist, veteran või energiatõhusa vara omandaja. “KredExi käendusega laenu sihtotstarve on alalise elukoha soetamine. Laenuvõtja jaoks tähendab see laenu tagatise vastu 90% ja see arvutatakse madalaimast määrast, kas tehingu hinnast või hinnatud turuväärtusest. Oluline on aru saada, et tegemist ei ole toetusega, inimene ikka ise võtab laenu, kuid saab võtta laenu rohkem, sest vastab KredExi käenduse tingimustele,” selgitab Pärgma. Käenduse eest tuleb käendatavalt summalt tasuda ühekordset tasu 3%. Minimaalne omafinantseering ilma KredExi käenduseta on ka Swedbankis alates 15%. Ta lisab, et omafinantseeringu suurus sõltub laenuvõtja riskiprofiilist ehk kas varasemaid võlgnevusi on või mitte, laenu sihtotstarbest ning kinnisvara seisukorrast ja asukohast. “Suurim mõjutaja on pigem laenusoovija varasem maksekäitumine. Kui inimesel on olnud laenukohustusi ja nende tasumine on olnud laitmatu, siis on pank julgem

võtma tagatise vastu suuremat riski. Omafinantseering on mõjutatud ka vara likviidsusest. Mida likviidsem on kinnisvara, seda väiksem võib olla omafinantseering. Likviidsus sõltub omakorda asukohast ja seisukorrast.” Laenu sihtotstarve tähendab aga seda, et reeglina on kodu ostuks võetud laenul omafinantseering väiksem kui laenul, mis on võetud eesmärgil kinnisvara välja rentida.

Vähem likviidse kinnisvara puhul tuleks omafinantseeringuks arvestada 20–30%

58% laenuvõtjatest panustab Pärgma sõnul omafinantseeringuks 10–25%. Keskmiselt panustatakse kõigi kinnisvaralaenude puhul kokku omafinantseeringuks 34 000 eurot, kuid samas peaaegu pooled laenuvõtjatest kasutavad kuni 20 000 eurot. KredExi käendusega laenude keskmine panus on 12 000 eurot. Ta kinnitab, et kinnisvara asukohal on vara likviidsuses oma roll, kuid ainult asukoht ei ole laenu puhul määrav. “Keskustest kaugemal paiknevate

sto

r tte

varade puhul on omafinantseeringu alammäär 20%. Laenu maksab tagasi laenuvõtja ja kui tema profiil on tugev, võib rääkida väiksemast omafinantseeringust. Üldiselt võiks aga vähem likviidse kinnisvara puhul omafinantseeringuks arvestada 20–30%. Juhtudel, kus laenuvõtja kasutab lisatagatisena enda lähedastele kuuluvat kinnisvara, see tähendab mitte talle endale kuuluvat kinnisvara, oleme seisukohal, et mingi panus omafinantseeringut peaks laenuvõtjal kindlasti olema,” nendib Pärgma.

Disain

ajatult kaunis vormis

Berkeri lülitisarjad ei ole mitte lihtsalt kaunid, vaid ka kaunilt lihtsad. Nutika funktsionaalsusega katavad need maja kõik olulised juhtimisvajadused. Ja oma paljude disainivariantidega täiendavad suurepäraselt kõiki kujundusstiile.

www.berker.com maaletooja: Silmani Elekter AS www.silman.ee

BOCONCEPT VEPSÄLÄINEN MÖÖBLISALONG, Pärnu mnt 158/1, Tallinn, +372 600 9903, info@boconcept.ee www.boconcept.ee