UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal (oktoober 2022)

Väärika Õismäe piirile kerkib uus kolmetorniline avarate perekorteritega maja. Kaks kõrvalasuvat mänguväljakut, palju rohelust ja head ühendused kesklinnaga loovad Ojakaldast mõnusa kodupaiga.

kodud hubase sisehoovi, spordiväljakute, puhkealade

UUS MAKSAB, KUID ON MURETUM

Kinnisvara kohta öeldakse kahte asja: selle hind ei lange kunagi ja asukoht määrab kõik. 2022. aasta toob siia juurde kol manda mõõtme, mis on seotud mainitud kinnisvara ülalpidamisega. Ehk siis – kin nisvara väärtust määrab aina enam ka see, mis tuleb maksta, et toad saaksid soo jaks, lambid põlema ja olemine mõnusaks. Üleilmne energiakriis on tõmmanud kõi kide tähelepanu vajadusele elada kodus või pidada kontorit, mis vaeseks ei teeks ja milles oleks tervistav ning inspireeriv si sekliima. Nii küsitaksegi arendajatelt aina rohkem selle kohta, kust tuleb soe ja kuhu kaob niiskus.

Uusarendused peavad praegusel ajal vastama palju enamatele nõuetele kui varem. Nii ei mängi enam eriti välja, kui arendused ei ole ise energia tootjad, selle jagajad ja salvestajad ega arvesta loo duse antud võimalusi. Võimatu on müüa pindu, mis on monofunktsionaalses sõl tuvuses ühest energiakandjast. Puudub huvi ka nende elu- ja tööruumide vastu, kus pole täiuslikkuseni disainitud kont rolli õhu, valguse ja soojuse üle. Enam ei nõustuta poolikute või ühetüübiliste lahendustega.

Uued tegijad kinnisvaras vaatavad aina enam otsa uue generatsiooni valikutele.

Uus põlvkond ei vaja varasemaga võrrel des enam suuri ruume, kuid lahendused peavad olema detailideni läbi mõeldud ja arendustes peavad olema võimalused rät sepalahendusteks. Lastetu paari ja pere konna vajadused on erinevad, samuti rat tasportlase ja selle vajadused, kelle hobiks on snuuker. Pika jutu lühike kokkuvõte on see, et enam ei saa vaid hea asukohaga müüa maha „tühja kotti“. Hooned ja aren dused vajavad nutikust, tarku lahendusi, infotehnoloogiat ja loomulikult … soojust ning hubasust. Pange see valem kokku ja ehitage valmis!

Keeletoimetaja:

PISIKE KORTER, aga tundub kui maja

„Meeldiv vaikus ja linnaloodus, mis sind siin ümbritseb, on kõik, mida üks noor inimene soo vida võib,“ ütleb muusik ja luuletaja Eik Erik Sikk ehk EiK, kelle esimeseks päris oma koduks on kompaktne korter Liveni uusarenduses Koplis.

Kogu kolimise protsess kulges noore muusiku jaoks hästi loomulikult: vane mate juures elades jäi juba gümnaa siumi lõpus pisut kitsaks, kuna muu sikaline tegevus kujunes üha enam artisti peamiseks tööks. „Otsisime elu kaaslasega lahendust, mida saaks ka sutada just kodustuudiona. Paika, mis oleks ühtaegu lähedal linnale, ent sa mas vaikne ja privaatne, et saaks süve neda. Kus mina ega ümbritsevad üks teise asjatoimetusi ei segaks,“ räägib Eik, kelle elukaaslane Ave sai teada, et Livenil on plaan ehitada Koplisse mere lähedale endise lasteaia terri tooriumile kortermaja. Niipea kui sai

EiK

EiK on eesti muusik ja luuletaja, kes seob oma loomingus ema keelsed tekstid ning alternatiivse hiphopi. Püüdes pidevalt elu liht sustatud lühivormidesse jäädvus tada, triivib EiK üha kaugemale räppmuusika seatud piiridest ja tikib oma teostesse mõjutusi nii indie’st, filmikunstist kui ka vii maste sajandite sürrealistidelt.

hakata broneerima, leiti see, millest oli pikemat aega unistatud – omaette sis sekäiguga korter vaatega aiale.

Mis on uusarenduse suurimad plussid? Kuna veedan suurema osa oma näda last just koduse töölaua taga tekste kirjutades, filme ja videoid montee rides, kontserdiks valmistudes või mõnd värsket demo miksides, polnud tahtmist panustada hullusti aega re mondi tegemise peale, et tuba saaks värskeks ja isikupäraseks.

Uusarendusse kolides oli kõik eluks vajalik juba sisuliselt olemas, jäi üle vaid kodu enda meele järgi möb leerida ning olmeliste muredega pidi väga vähe tegelema. Uus keskkond loksus mugavasti paika, sain kohe oma kõlarid ja arvuti püsti seada ja jätkata kohast, kus oma tegemistega pooleli jäin.

Erilise plussina toon välja kaheaas tase garantii, mis võimaldab ilmnevad puudujäägid suurema jamata kohe korda teha.

Kui valikus oli Tallinn või Harjumaa, siis mis piirkonnad kõige rohkem kõ netasid ja miks?

Ausalt öeldes polnudki mul asukoha suhtes suuremat sorti eelistust, va jalik oli vaikus ja rahu ning kõik muu oli küllaltki teisejärguline. Näen ikka aeg-ajalt sotsiaalmeedias oma tutta vate postitusi seoses kodu otsimisega ning peaaegu iga inimene sihib kõige kallimaid ja rahvarohkemaid piirkondi, nagu Kalamaja, Kadriorg ja südalinn, seega tundus Kopli nagu suurepä rane alternatiiv.

Siin pole lärmi ja tolmu, mida kohta sin kesklinnas, samal ajal on see aga üks kõige kiiremini arenevaid linnaosi. Kalamaja on valgunud nii kaugele, et võin sõita paar peatust ning pääsen melu tulipunkti, siis aga naasen Alasile ja mõte saab taas rahulikult lennata.

Mis sulle enda kodu juures praegu kõige rohkem meeldib?

Üks kõige meeldivamaid detaile on tegelikult see, et vannituba ja tualett on eraldi ruumides. Kogu korter on planeeritud nii mõnusalt kompaktselt,

Tekst: Eve Kallaste

Foto:

et võrdlemisi pisikesest pindalast hoo limata on jäänud võimalus teha kasvõi seesama lihtne, kuid mugav lahendus.

Kuna kahetoalise korteri peale on jaotatud sisuliselt neli tuba, elamisel on eraldi sissepääs ja oma terrass, polegi otseselt tunnet, justkui elaks korteris, vaid hoopis pisikeses majas.

Milline on sinu lemmikruum?

Mu isiklik lemmik on riidekapp, kus lugusid salvestan. Algse korteri pla neeringu järgi pidi magamistuba jao tuma kaheks, ühel pool garderoob ja teisel küljel voodi, ent jätsime vahe seina ehitamata ning ühte nurka läks lihtsalt seinast seina ulatuv riiulite süs teem riiete jaoks. Sealt jätsime pool kappi meelega maast laeni tühjaks, et sisse mahuks statiiv mikrile.

Nii jäi magamistuba hulga avaram ja ühtlasi saan nüüd mugavasti kõik vajalikud vokaalid salvestada siinsa mas kodus.

Mis sind kodu juures pisut nupu tama pani?

Suur küsimus oli köögi planeerimine, kuidas see nurk võimalikult kom paktselt ja praktiliselt ära sisustada. Lõpuks leiti lahendus, et paigutada suurim kodumasin, külmkapp, hoopis kõige keskele. Selle kohale ja ümber planeeriti juba mõnusasti teised ka pid ja tasapinnad, kusjuures tehti nii, et ühegi ukse avamiseks ei pea kasu tama väljaulatuvat käepidet või nuppu, nii jäi üldpilt ilus sile ning puhas.

Mu suur lemmik on kõrge leti moodi söögilaud, mis on ülejäänud köögi süsteemiga ühendatud ja moodus tab selle ümber täisnurga. Sinna taha

asetasime baaripukid, nii et saan näi teks juurviljade hakkimiseks vajadu sel maha istuda. Pluss kõik külalised mahuvad ka mugavasti laua taha ära.

Mu stuudio olulisemaid osi, nurk salvestamiseks, asub ju panipaigas –seega on abiruumid minu jaoks üks kõige vajalikumaid elemente terves elamises. Kõik esemed, mida igapäe vaselt ei kasuta, alates kaamera statii videst ja aastaid tagasi peetud päevi kutest ning lõpetades kelgu ja mõne suurema potiga, on panipaikadesse ära mahutatud.

Kuna väljaspool korterit meil eraldi hoiuruumi pole ja tahaks kõik siiski võimalikult tühjana hoida, tuleb as

jade paigutamisega olla kaval. Kööki lasime sisse seada meelega nii palju erinevaid kappe ja sahtleid kui võima lik, veekeetja leidis oma koha näiteks kapis, mille tagaseinas on pistik, ning seda saab rullikutega alusel välja tõm mata, isegi vannitoa ja tualeti peeglid tellisime säärased, et nende sisse an naks majapidamistarbeid mahutada.

Kuidas tunne on, kas see on kodu kogu eluks või mingiks eluetapiks? Usun, et kunagi tekib kahtlemata va jadus leida pisut suurem elamine. Unistan vahel paigast, kus oleks eraldi kabinet ning kuhu mahuksid ära näi teks saun ja vann. On käinud läbi ka

Liveni sisearhitekt Greete Mätas: kompaktsed korterid on tulevik

„Uusarendustes lood inimes tele uue elukeskkonna ja see on väga vastutusrikas ülesanne. Peab ennetama trende ning ini meste soove.

Minu jaoks oli selle projekti pu hul suurimaks väljakutseks õuest otse tuppa astumine. Et kuidas inimesed selle vastu võtavad ja kas see on päriselt ka mugav.

Usun, et kompaktsed korte rid on tulevik ja minu ülesanne on sinna mahutada kõik vajalik. Selles majas said enamik tule vasi elanikke oma planeeringu kujunemises ka ise kaasa rääkida.

Uusarenduse suureks plussiks ongi korteriomaniku võimalus pal judes aspektides kaasa rääkida. Nii saab kodu tulevase elaniku nägu ja kui koduomanikud on looduga ra hul, on see parimaks tunnustuseks.“

mõte elada hoopis mõnes muus Eesti nurgas kui Tallinn ja Harjumaa – kesk konnavahetus annab alati väga palju värsket inspiratsiooni ja erineva vaa tenurga olemisele.

Samas olen Alasil elades olnud kohutavalt tänulik, et selline paik on olemas. Mahume pruudiga neisse kahte ruumikasse tuppa väga hästi ära, mõlemal on oma nurk, kus te gutseda, ning naudime selle minima listliku ruumi kõiki mugavusi täiel rin nal. Praegugi vaatan rõõmuga, kuidas Kopli kalmistupargis lähevad lehed taas värviliseks, ning olen õnnelik, et võin seda pilti igal hommikul oma akna taga imetleda.

Hoog Tallinna kinnisvaraturul raugemise märke ei näita

Kõige tähelepanuväärsem kinnisvaraarendus käib hetkel Põhja-Tallinnas, kus jätkub kortermajade ehitus Kopli liinidel, suure hooga valmib Volta kvartal ning samuti Kalaranna arendus, kus on imelised vaated merele ja sadamale. Arco Vara Kinnisvarabüroo maakleri Annely Rutniku sõnul tuleb tõesti tõdeda, et Tallinn ei saa vist kunagi valmis.

Tekst: Gerli Ramler Foto: Shutterstock

„Nagu näha, siis Tallinnas kinnisvaraarendus ei rauge. Minu tuttav lätlane, kes elab Riias, ei jõua ära imestada, kui kiire areng on toimunud viimastel aastatel Tallinnas. Ilmselt pole tema ainuke välismaalane, kes käib jaluta mas meie uhketel promenaadidel ning vangutab pead, et miks küll tema ko dulinnas ei toimu mitte midagi seesu gust. Meil on ikka tõesti ilus, ükskõik kuhu lähed,“ räägib Rutnik.

Tema sõnul huvitab kliente hetkel eelkõige Õismäe piirkond ja soovitakse osta elamumaad Tallinna äärealadele. Samuti on endiselt populaarne Kalamaja ja Kesklinna piirkond. „Kalamajas toimu vad hetkel suured ehitustööd, mis kes tavad terve aasta, kuid usun, et pärast seda muutub ilmselt Põhja-Tallinn veelgi ihaldusväärsemaks.“

Hindade osas on hetkel saabunud stabiilsus. Enam ei rabata kortereid nii nagu varem. Inimesed on rohkem kahtlema hakanud, mis tuleneb kind lasti praegusest elektrihindade ümber toimuvast segadusest ja määrama tust gaasihinnast ning kahtlustest, et mis saab meist talvel. Arco Vara ana lüütiku Mihkel Eliste hinnangul viib

isegi selline olukord, kui turgu peaks tabama negatiivseimate stsenaariu mite korral ligi 30-protsendiline hin nalangus, meid tagasi pelgalt 2021. aasta sügisesse perioodi. Tema sõ nul on likviidsemaks muutunud just madalamahinnalised varad ja pakku mishindade langetamine on juba üha enam silma hakanud – seda eeskätt eksklusiivsemate varadega piirkon dades, nagu Kesklinn ja Põhja-Tallinn, ning kõrgemahinnaliste, üle 700 000 eurot maksvate üksikelamute puhul. Rutniku hinnangul on üks muljet avaldavamaid projekte Volta kvartali arendus. „Voltas on nii kortereid kui ka ridaelamu moodi kodusid, kus oma isiklik hooviala ja privaatsed terrassid. Seal on uskumatult kõrged, 6,4-meetri sed laed ja efektsed ruudustatud kaar-

aknad. Parkimine on täielikult viidud maa alla, et anda ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele,“ kirjeldab ta. ajaloolises kvartalis ehitatakse või rekonstrueeri takse järgmiste aastatega 40 hoonet, uusi kortereid tuleb kvartalisse üle 670. Tegemist on stiilsete A-energiaklassi premium loft ’ide ja korteritega.

Värskemad kinnisvaraprojektid

Pärnu mnt 137 tuleb uus 16-korruse line korrusmaja Vektor, kuhu on pla neeritud 200 korterit. Vektor ühen dab endas esindusliku arhitektuuri, avarate panoraamvaadete järgi ku jundatud planeeringud ja ajatud si seviimistluslahendused.

Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalis lähevad esmalt töösse kaks uut kuuekorruselist korterelamut 154 korteriga. Järgneb vana tehasehoone renoveerimine 260 korteriks ja äri pindadeks. Projekti lõplik maht on al les kujunemas.

2025. aastal valmib Telia peahoone kõrvale uus elamu- ja ärikvartal Wittenhof. Kuni kümnekorruseliste hoonetega kompleks kerkib Endla, Metalli ja Mineraali tänavate vaheli sele alale. Hoone esimesele korrusele sisehoovi on planeeritud restoran.

Lahekalda kvartalis Lasnamäel on alanud uue etapi ehitus. Lahekalda asub Kadrioru ja Pirita vahel, tegemist on Maarjamäe paekaldal asuva kiirelt areneva piirkonnaga, kuhu kerkivad kokku enam kui tuhat korterit, laste aed ja kodukauplus.

2021. aastal valmis butiik-korterelamu Rocca Villa ja 15-korruseline kõrghoone Rocca Tower I. Teises eta

pis valmivad uuenenud arhitektuuriga 18-korruselised kõrghooned Rocca Tower II ja III , neist esimesse tuleb 78 ja teise 91 uut korterit.

2024. aastal valmivad uued Tihase kortermajad Sõpruse puiestee ja Tihase tänava nurgal. Kokku tuleb kahe hoone peale 46 uut korterit ja 3 äri pinda. Hoonetes paiknevad kahe- kuni neljatoalised korterid, mille suurused jäävad vahemikku 51–132 ruutmeetrit.

Nagu näha, siis Tallinnas kinnisvaraarendus ei rauge.

Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Annely Rutnik

Rohelisse Kristiine piirkonda aad ressile Nõmme tee 57 kerkib 2023. aasta lõpus uus kolmekorruseline A-energiaklassi korterelamu, kus on 26 korterit kompaktsetest ühetoalistest avarate neljatoalisteni. Pea igal korteril oma rõdu ja kolmanda korruse korteri tel ruumikad terrassid, hoovi tuleb laste mänguväljak, puhkeala ja rattaparkla.

Selle aasta lõpus valmib Lauluväljaku vaatega kortermaja ni mega Laulupargi Kodu, mis on ajatu ja elegantse välimusega 29 korteriga elamu. Viiekorruselise maja igal kor rusel oma eelised: esimese korruse korterite terrassidelt pääseb murule, teise kuni neljanda korruse rõdud on klaasitud, viiendal korrusel asuvad kor dumatute vaadetega katuseterrassid.

Tallinn ei saa vist kunagi valmis.

Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Annely Rutnik

Kinnisvaraturul on käes aeg, kus keegi ei kiirusta ja samas pole ka paanikat

„Kinnisvaraturul on huvitav seis: ostjad ootavad, et äkki hind langeb, aga müüjad ei ole nõus hinda allapoole laskma,“ ütleb 1Partner Kinnisvara maakler Olmer Õigus. Tema sõnul on turg rahulik, sest keegi ei kiirusta otsuste tegemisega ja samas ei ole tekkinud ka paanikat.

ripinnast huvitatu on nende palgatud IT-inimene Aasiast või Aafrikast.“

Uus toode on aga tema sõnul väi kesed ühetoalised A-energiaklassi korterid, mis ehitatakse ärimaale, nii-öelda ärimajja. Näiteks Tallinnas on ette nähtud parkimiskoht korteri kohta, aga kui tegu pole ametlikult kortermajaga, siis saab kallid parki miskohad ära jätta.

Müüjad ei taha Olmeri sõnul hindu alandada, sest ehitushinnad on ol nud kallid. „Seoses Venemaa-Ukraina sõjaga katkesid materjalide väljaku junenud tarneahelad ning see ker gitas hindu, samal ajal on aga turule saabunud soodsamat tööjõudu. Tänu sellele pole ehitusplaanidesse suu remaid katkestusi tulnud. Arendajad valivad lihtsalt praegu väga hoolikalt, mida üldse ehitada ja mis võiks kau baks minna. Umbropsu ei tee keegi midagi.“

Ta lisab, et oluline on, et pangad liiga hoogsalt intresse ei tõstaks ja jätkak sid kodulaenude finantseerimist. Ja et samas ei antaks laene liiga kergekäe liselt, nagu mäletame 2008. aastast. Aastakümnetega on ka laenutaotlejate tausta kontrollimine muutunud lihtsa maks ja läbipaistvamaks, protsess kii remaks ning samuti on finantsasutusi turule juurde tulnud. „Eestisse on hea investeerida. Küllap laheneb ka elektri energiakriis. Gaasi hinnatõus on olnud muidugi samuti hirmus, aga riik on lu banud toetust ning see pehmendab olukorda,“ märgib Õigus.

Järgmise viie aasta trend võiks olla kolimine maale Õiguse sõnul on tekkinud tendents, kus perekonnad kolivad aina meelsa mini maale oma tallu. „Olen sel aastal müünud mitu maakohta nii Tallinnast kui ka Pärnust tulnud inimestele, kes on oma linnas asunud vara maha müü nud, laenud tasunud ja tahavad uut elu alustada maal. Mina usun, et see ongi järgmise viie aasta üks trendi dest – et need külad, kus täna elavad mõned pered, hakkavad vaikselt täi tuma uute elanikega. Ja kui sinna ei koli eestlased, siis lähevad meelsasti ukrainlased ja venelased – kasvõi aju tiselt, et hiljem edasi sõita Soome, Ameerikasse või Saksamaale. Neil on raha, ent nad ei taha sõja ja poliitika pärast Venemaal elada.“

Ta nendib, et üüriturul on praegu enamik kliente välismaalased. „Väga oluliseks valdkonnaks on kerkinud in fotehnoloogia, mis toob Eestisse palju muust rahvusest inimesi, enamasti just IT-spetsialiste. Maakleritel on saanud juba igapäevaseks see, et mõni suur IT-firma kinnitab, et tõepoolest – üü

Enamik koduomanikke ihkab isiklikku murulappi Tallinna lähiümbrusest ja Harjumaast rääkides ootavad kliendid, et asuko hal oleks hea logistika pealinnaga, samuti väärtustatakse aina enam ko halike tõmbekeskuste lähedust, kus oleksid olemas kool, lasteaed, kauplu sed. „Korterite osas lähevad turul het kel igas suurused kodud, olgu need ühe- või viietoalised. On vanemaid ük sikuid inimesi, kes otsivad uude majja ühetoalist, sest nende kolmetoalise korteri kommunaalkulud on liiga kallid. Samuti on endiselt minev kaup erama jad ja ridaelamuboksid,“ sõnab Õigus. „Asukohtadest on populaarsed Harku ja Kiili kant. Viimsis on vald tõmmanud uutele ehitusplaanidele kriipsu peale ning sinna suures mahus uusi elamura joone enam planeerida ei saa.“

Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ maakler Annely Rutnik lisab, et det sembris on Tiskres ja Tabasalus valmi mas uued kodud, kus iga omaniku ainu kasutuses on notariaalse kasutuskorra alusel teatud osa kõrghaljastusega kin nistust. „Ja meie näeme, et see on see, mida iga koduomanik ihkab kõige roh kem: oma pisikest isiklikku murulappi!“

Uued kodud Harjumaal

Kastani kodud Loo alevikus. Kolm uut 40 korteriga maja val mivad 2023. aasta lõpus. Valikus on kahe-, kolme- ja neljatoalised korterid. Esimese korruse korte ritel on avarad, kuni 19 m² terras sid, ülejäänud korteritel kuni 8 m² rõdud.

Uus-Nõmme elurajoon Laagri alevikus. Pilliroo tänavale kerkib kolm liftiga varustatud kortermaja, millest viimane valmib selle aasta lõpus. 30 korteriga majas on vali kus ühe- kuni neljatoalised kodud pindalaga 25,8–91,9 m². Harkumõisa elamukvartal Harku mõisa ja metsa vahel. Aia ja Betooni tänavale kerkib kokku ka heksa neljakorruselist äärelinna A-energiaklassi maja, mille katus tel on päikesepaneelid. Korterid tulevad kahe- kuni neljatoalised, avarate akende ja terrasside või rõdudega. Esimeses etapis valmi vad 2023. aastal kolm maja.

Tema sõnul on selle aasta märk sõna olnud valglinnastumine. „Paljud pered on otsustanud kodu rajada lin naäärsetesse piirkondadesse, seda eelkõige just veidi madalama hinna tõttu. Endiselt on populaarne Rae vald, kus on valminud ja lähiajal val mimas palju uusi kodusid. Elamumaa on seal piirkonnas muutunud lausa defitsiidiks ehk väga vähe krunte on müügis võrreldes paari aasta taguse ajaga.“

Tekst: Gerli Ramler Foto: Shutterstock

MIKS EELISTADA KODU UUSARENDUSES?

Oma kodu ostmisega puutub meist varem või hil jem kokku pea igaüks. Kumba aga eelistada – kas romantilise hõnguga renoveeritud maja või hoopis pesa uusarenduses? Vaatame üle mõned põhju sed, miks eelistada just viimast.

Kõik läigib

Oled oma uue kodu esimene oma nik ja võid seetõttu olla kindel, et keegi pole enne midagi muutnud ega ümber ehitanud, mis võiks hil jem üllatusena tulla. Uues kodus on eriline värske hõng ja hea si sekliima, sest kaasaegsed kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid tagavad stabiilse sisetemperatuuri ja piisava õhuvahetuse. Trepikojad ning teised üldkasutatavad ruumid on esinduslikud ja puhtad.

Mõistlikumad kulud

Uutel kortermajadel on väikse mad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimali kud energiakaod. Kindlasti puu dub ka lähematel aastakümnetel remondivajadus. Uued elamud on ehitatud energiasäästlikult, kasuta

des uusi ja kvaliteetseid materjale ja tehnoloogiaid. Näiteks aitavad soojustagastusega ventilatsioon, targa kodu lahendus ja sidesüs teemid hoida iga kuu kommunaal kuludes kokku. Lisaks ei ole uue maja puhul ühistu remondivõlga, mis vanas korteris võib osutuda suureks väljaminekuks.

Siseviimistlus oma maitse järgi Uut korterit ehitusjärgus ostes saad oma uue kodu viimistlusva likute osas kaasa rääkida ja valida oma maitse järgi näiteks seina värvi, vannitoaplaadid ja põran damaterjali. Sageli saad viimist lusvalikud teha professionaalse sisekujundaja loodud erinevas stiilis pakettide seast, mille puhul kõik värvi- ja materjalivalikud on

omavahel kooskõlas. Nii ei pea lä hiaastatel mõtlema remondi peale või alustama uut kodu kätte saa des esimese asjana selle ümber tegemisest.

Head laenutingimused

Uue korteri ostuks võid saada pa rema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka intressi puhul. Uusarendajad pakuvad sa geli mööblitootjate ja sisustusette võtete eripakkumisi ja soodustusi või on korteri laenu sisse võimalik tellida ka näiteks köögi- ja garde roobilahendus.

Uus ja kaasaegne naabruskond Kodu ei lõppe oma välisuksega. Tänapäevase kortermaja juurde kuulub heakorrastatud ja rohe line ümbrus ning turvaline uute atraktsioonidega laste mänguväl jak. Sageli leiad uuest naabruskon nast lisaks ka vaba aja veetmise võimalusi igas vanuses elanikele – olgu selleks siis mõnus grilliala, kus suveõhtuid veeta, või hoopis kaasaegne välijõusaal, kus keha toonuses hoida.

Allikad:

Nõuandeid esimeseks kinnisvaraostuks

1. Tee enne ostma asumist ära põhja lik eeltöö: koosta ülevaade perekonna sissetulekutest ja väljaminekutest. Teisisõnu veendu, kui suured on sinu pere igapäevakulud.

2. Võta arvesse kõik kulud. Tervikpildi saamiseks kasuta helikopterivaadet ning pane kirja kõik elamispinna soetamise ja haldamisega seotud kulud: laenuvõt mine, notar, riigilõivud, ülalpidamine. Vaata tõele näkku: kas köögimööbli ostuks on tark võtta hiljem väikelaen?

3. Küsi pangast eelotsus. Suhtle eri pan kadega ja küsi infot kõigi eritingimuste kohta, mis puudutavad kinnisvara soe tamist.

4. Mõtle soetatava kinnisvara müügile enne selle ostmist. See ei tähenda tingi mata musta stsenaariumit. Sageli muutu vad vajadused kiiremini, kui ette oskad näha, samuti on ostud emotsionaalsed. Näiteks ostetakse maakodu ja minnakse maale elama, tehakse suuri kulutusi, aga hiljem selgub, et uus töökoht asub tei ses linnas ja maakodu asub töökohast kaugel, ent investeeritud raha müügist tagasi ei saa. Hinda objekti müügivõi malust realistlikult.

5. Eelista terviklahendust. Võimalusel osta valmislahendus, mida saad kohe kasutama hakata. Eelista möbleeri tud maja või korterit, kui sul pole kohe võtta 5000–7000 eurot sisustamiseks. Vastasel juhul ostad pinna, mida ei saa kasutada.

Allikas: LVM Kinnisvara

Tekst:

KINNISVARAOSTUD mõeldakse läbi varasemast põhjalikumalt

Uusarendusse kodu ostmisel on inimesed muutunud palju kaalutlevamaks, sedastab kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi.

Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Shutterstock

Uusarendusi kerkib üle Eesti. Pea kõi gis suuremates linnades ja nende üm ber on kerkinud uusi rajoone – küll kortermaju ja ridaelamuid, aga ka paa ris- ja eramaju. Eestis on uusarenduse ostja reeglina keskklassi kuuluv ini mene, kellel on hea laenuvõimekus ja pikk vaade tulevikku.

Uued kodud on reeglina kena ja nu tika arhitektuuriga ning energiasääst likud, ent ka küllalt kallid. Nüüd, kus materjali- ja ehitushinnad kohati lausa komeedina kihutavad, hakkab kodu uusarenduses mitmete arendajate hinnan gul kujunema luksuskaubaks, mis kau geltki mitte kõigile enam jõukohane pole.

Risto Vähi nendib, et muutusi kodu otsijate hoiakutes ja suhtumistes on tunda küll. Kui varem lähtuti rohkem sellest, kas konkreetne koht või maja meeldib või mitte, siis nüüd kaalutakse palju rohkemaid tegureid.

„Inimesi huvitab lisaks enda majan duslikele võimalustele aina enam ka majandusruum laiemalt, samuti see, mis toimub poliitikas ja rahvusvahe listes suhetes. Muidugi on väga olu

listeks mõtlemisteemadeks ka laenu võimekusega seotu ning kinnisvara asukoht ja piirkonna perspektiivikus,“ toob analüütik välja ning lisab, et sa geli kaalutakse sedagi, kas osta kohe või võtta enesele veel mõtlemisaega.

Kodu valik sõltub elustiilist

Risto Vähi võrdleb Eesti ja Ameerika keskklassi ning toob välja, et kui USAs on esimeseks eelistuseks oma maja, siis Eesti keskklass vaatab uusaren

Risto Vähi võrdleb Eesti ja Ameerika keskklassi ning toob välja, et kui USAs on esimeseks eelistuseks oma maja, siis Eesti keskklass vaatab uusarendustes sageli esmalt korterite poole.

dustes sageli esmalt korterite poole. „Kaheliikmeline leibkond valib ena masti kahetoalise korteri, ka üksinda uusarendusse elamist valiv inimene eelistab reeglina kahetoalist,“ ütleb Vähi ja lisab, et keskmine kahetoaline korter kaasaegses uusarenduses on umbes 50 ruutmeetrit suur, keskmine kolmetoaline aga umbes 66-ruutmeet rise põrandapinnaga.

Leidub muidugi ka suuremaid ja väiksemaid – näiteks väga kom paktne kolmetoaline korter võib olla ka 53-ruutmeetrine. Sel juhul on seal näiteks elutuba, magamistuba ja töö tuba ning see võib olla kaheliikmelisele leibkonnale väga luksuslik ja mugav valik. Kelle elustiil aga eeldab rohkem ruumi, saab kolme-neljatoaliste korte rite puhul vaadata ka hoopis suuremate poole – valikus on kortereid, mille suu rus on kuni 80–90 ruutmeetrit, aga ka 110-ruutmeetriseid luksuskortereid.

Korteri suurusega vähemalt sama oluline on ökonoomsus. Risto Vähi toob välja, et eelistatuim lahendus on linna – või muu omavalitsuse – kaugküte,

Enam pole raudtee ääres elamine kehv näitaja, pigem tuuakse see välja piirkondliku müügi- ja ostuargumendina.

sellele järgnevad maaküte ja erinevad õhk-vesi tüüpi soojuslahendused.

Valglinnastumine haarab uusi piirkondi

„Valglinnastumine, mis on kestnud juba paarkümmend aastat, on jätkuv,“ hindab Risto Vähi uusarenduste turul toimuvat ja lisab, et tasapisi liigutakse linnadest üha kaugemale.

Nii näiteks on Tallinna ümbrus haara nud enesesse juba paljud ümberkaud sed omavalitsused – Peetri, Saue, Saku, Keila, aga isegi Rapla ja selle ümbruse. 30 kilomeetrit pole probleem, ent hea asukoht ja korralik transport hoiavad „lin nalähedases piirkonnas“ ka pealinnast 50 kilomeetri kaugusel olevaid kohti.

Pealinn pole aga kaugeltki mitte ainus linn, mille ümber üha uued uusarendused kerkivad. Sama tendents on ka Tartus ja Pärnus.

Risto Vähi toob välja, et näiteks Tartus on lõunasuund kõige populaar sem – uued elamised luuakse sageda mini Valga, Viljandi ja Võru maanteede piirkondadesse, samuti on väga popu laarne Elva ja selle ümbrus. Tallinnas sellist suunaeelistust pole, sest ühel pool on meri ning ehitada saab üks nes sinna, kus merd pole. Tugev valg linnastumine iseloomustab ka Pärnut, kus uuselamurajoonid kerkivad kõi gis linna ümbritsevates piirkondades.

Rongiliiklust peetakse üha olulisemaks

Sarnaselt Kesk-Euroopaga on Risto Vähi sõnul Eestiski saanud üheks arvestata vaks argumendiks rongiliikluse olemas olu piirkonnas. Alguse sai see tendents Elroni „porganditega“ ja on aasta-aas talt üha süvenenud. Enam pole raud tee ääres elamine kehv näitaja, pigem tuuakse see välja piirkondliku müügi- ja ostuargumendina. „Rongi käsitletakse kaasajal pigem identiteedinäitaja kui müraallikana,“ sedastab ta ja toob näite, et huvi Turbas elamise suhtes kerkis kohe, kui rong käima pandi.

„Usun, et kui taastatakse rongiühen dus Haapsaluga, muutub see linn sa muti hüppeliselt veelgi populaarsemaks,“ arutleb Risto Vähi ning toob välja, et ron giliiklus on juba teinud kinnisvara oma mise seisukohalt oluliseks ka sellised kohad nagu Paldiski, Rapla, Kehra, Tapa, Rakvere ja Türi – kõigist neist sõidetakse iga päev näiteks ka Tallinnasse tööle.

PRIVAATSED RIDAELAMUD

Viimsis ja Luigel

Ridaelamute populaarsus on järjest kasvav. Isiklik hooviala, läbi kahe korruse planeering, kaunis ümbruskond ja looduse lähedus on märksõnad, miks paljud just seda tüüpi kodusid eelistavad.

VIIMSIRANNA RESIDENTSID

Scandium Kinnisvara ja Everaus Kinnisvara on ühiselt arendamas kahte ridaelamu tüüpi kodudega piirkonda. Kõige värskem neist on peagi müüki jõudev Viimsiranna Residentsid, mis asub Haabneeme rannast vaid vee randtunnise rattaretke kaugusel.

Eramaja funktsioon looduse keskel Eramaja funktsiooniga ridaelamud

Viimsi sihvakate mändide all paista vad silma elegantse arhitektuuriga, kus fassaadile on toodud lisaks kesk konnasõbralikule puitlaudisele ka ele gantne marmorplaat.

Kodude sisemuses on kasutu sel ajatud materjalid, mis väärtus tavad elukeskkonda ja mugavust –puit-alumiiniumaknad, elegantsed siseviimistlusmaterjalid, nutikad ko duseadmed ja avarad klaaspinnad. Ridaelamute terrassid avanevad otse hubasesse männitukka, mis pakub elu- ja magamistubadest lummavaid

vaateid ning samas kohe koduukse juures rohkelt looduse nautlemise võimalusi.

Maaküte ja päikesepaneelid Küttelahendused on uue kodu valikul muutunud väga oluliseks kriteeriu miks, seda kahel põhjusel – rekord kõrged energiahinnad ning suurene nud teadlikkus jätkusuutlikkusest ja tarbimise mõjust keskkonnale. Mida suurem on uus planeeritav kodu, seda olulisemal kohal võiks küttelahenduse küsimus olla.

Viimsiranna 100–122-ruutmeetri sed kodud kasutavad küttena kõige energiasäästlikumat ja keskkonda väärtustavamat lahendust, mis praegu võimalik – vertikaalset maakütet ja päikesepaneele. Kombineeritult tar kade lahendustega on koduomanikul kindlus, et küttekulud on kontrolli all ja oluline osa tarbimisest on kaetud taastuvate allikatega.

Viimsiranna Residentside kohta loe lähemalt siit: www.viimsiranna.ee

LUIGE KODUD

Tallinnast kaheksaminutilise autosõidu lähedusel asuv Luige on olnud ar mastatud elamispiirkond juba aasta kümneid. Paljud on mööda Viljandi maanteed sõites sattunud siia tuntud Luige laadale loomi ja taimi avastama. 2024. aastal valmib Luigel Everausi ja Scandiumi koostöös kaunis uus ela mukvartal koos 21 hoonega.

Hubase arhitektuuriga terviklik elukeskkond Apex Arhitektuuribüroo loodud kvartal koosneb madalatest eriil

melistest puitlaudisega kodudest, mis ühiselt moodustavad kauni ter viku. Kokku valmib 88 maaküttega korterit, millest suurim osa on pri vaatse aiaga kahekorruselised ri daelamu-tüüpi kodud.

Kogukonnamaja

kvartali südames

Piirkonna südamesse on planeeri tud kogukonnamaja, kuhu saab ra jada mugava lastehoiu ja sporti misvõimalused. Kavandatud on ka kasvuhoonega kogukonnaaed, kus näpud ühiselt mullaseks teha. Läbi

kvartali hakkab looklema hubane ja lutuspromenaad, mis viib haljastatud rohealale.

Arenev piirkond

Tallinna külje all Luige lähipiirkond on hoogsalt are nemas. 2023. aastal valmib Luige Kodude lähedal kompaktne kau banduskeskus koos Rimi, väike poodide ja toitlustajatega. Äsja avatud IKEA koos ehituses oleva suure kaubanduspargiga jääb aga vaid kuueminutilise autosõidu kau gusele.

Rohelahendused au sees Luige Kodud paistavad lisaks avara tele planeeringutele silma energia tõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja väga heade siseviimistlusmaterjali dega. Nende A-energiaklassi hoo nete juures on küttelahendusena kasutusel energiatõhus maaküte ja päikesepaneelid. Julgustamaks elekt riautodele üleminekut, on kõigi korte rite juures elektriauto laadimise val midus.

Maia

MUSTAMÄE VALSS laienes üle Harjumaa

Kui Voldemar Kuslap sügaval nõukogude ajal Mustamäe korterid eestlaste südamesse laulis, ei teadnud keegi, et kõigest mõned aastakümned hiljem on nii Tallinnas kui ka Harjumaal kuumaks sõnaks uusarendused ja uued kortermajad.

Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Shutterstock

Kellele omistada Eesti uusarenduste ajaloo algus? Võib-olla president Lennart Merile, kes kutsus üles rajama elurajoone noortele eesti peredele?

Või vaadata veelgi varasemasse aega – kui omandireformi poleks teh tud, poleks inimeste kätte sattunud sellist kogust korterifondi, mille abil oma edasist elu sammhaaval paran dada püüda.

Kui lööktööaegsed – siis samuti si suliselt uusarenduse staatuses olnud – kortermajad tasapisi amortiseeruma hakkasid, algas uusarenduste buum.

Maju jätkus nii rikastele kui ka keskklassile Algul pealinna piiri taga. Harku vallas Ilmandu külas vormus endine suvila rajoon Romantika millekski pompöös seks. Arhitektid, kelle loomingut ehk varem veidi pärsitud oli, andusid koos tellijatega vabamatele joontele – tek kisid tornikesed ja erinevad vintska pid, sopikesed ja erikujulised aknad.

„Lollidemaa,“ andis lihtsam rahvas oma hinnangu. Rääkis seal konserva tiivne arhitektuurieelistus või tibake kadedust, kes seda enam mäletab.

Aga algus oli tehtud ja uusaren duste ajalugu uues Eestis alanud.

Tiskre luhast, kuhu varem vaid ka lamehesäärikutega mindi, sai rikaste rajoon. Tallinnast käis sinna buss ka, aga see oli Tiskreni jõudes pigem tühi – sest ega siis jõukas inimene, kes juba uhke maja oli suutnud soetada, ometi enam liinibussiga ei sõitnud!

Ja auto, seegi pidi olema maastur ja võtma kütust nii, et oleks aru saada – siit ei tule vaene!

Aga nad tulid siiski. Tiskre kõr vale Teelahkme uusarendusse suut sid maja osta ka need, kes pidid es malt maha müüma senise korteri ja siis võtma pangalaenu. Majakesed olid lihtsad, risttahukakujulised, väike aiake ümber. Kadedusest ja kehvast sõnast ei pääsenud aga nendegi ela nikud – uue elurajooni nimedeks said Smurfiküla ja Vaeste-Tiskre.

„Olin õnnelik oma lillepeenra ja lapse liivakasti üle. Aga segas see, et tegelikult olin oma tegemistega rohkem naabrite pilgu all kui vanasti Lasnamäel. Lisaks häiris, et igal nä dalavahetusel käisid suvalised inime sed justkui ekskursioonidel ja vahti

sid, kuidas uutes rajoonides elatakse. Tundsin end nagu loom loomaaias ja sain ärevushäire,“ meenutab üks Teelahkme kunagistest elanikest. Tema lahkus siis, kui naabrusse tek kis Hansuõue uusarendus – ootama tult kõrged kortermajad polnud tema jaoks enam eelistatud elukeskkond.

Vallad tervitavad uusi elanikke rõõmuga Uusarendusi loodi üha juurde. Võimas ja elujõuline asum tekkis Peetrisse, sealt edasi ka Jürisse. Tabasalu ja Klooga niikuinii. Ühe kirjeldatud uu dishimutsejana ringi sõites – ehkki ku nagi mitte pahatahtlikuna! – sai sõb raga tühjade maalappide peale kihla veetud. Tuleb maja või ei tule? Alati tuli!

Uusarendusi loodi üha juurde. Võimas ja elujõuline asum tekkis Peetrisse, sealt edasi ka Jürisse. Tabasalu ja Klooga niikuinii.

Samm-sammult liikusid projektee rijad ja ehitajad kunagisele „Sannikovi maale“ ehk Peterburi maanteed mööda Lasnamäe taha.

Juhtus ka lugusid, kus osteti maja üksildasse kohta metsa ääres ja paar aastat hiljem leiti end elavat keset küla.

Kuldses ringis on kasvanud Kiili,

Saku ja Saue nagu pärmitainas. Keila pole enam ammu eeslinn, vaid isesei sev ja ilus linn, kuhu muide ka Tallinnast tööle käiakse. Hõbedases ringis ehk Kosel ja Kose-Uuemõisas on kaks uut elurajooni püsti ja lisa tulemas.

Infrastruktuur on ajaga kõvasti pa remaks muutunud. Piirkondade koolid ja lasteaiad on kas täitunud või lausa laienenud. Kosel näiteks loodi laste aia kitsaks jäädes moodulrühmad. Uus rühmamaja toodi sõna otseses mõt tes veoautoga kohale ja pandi paika.

Laenuraha ja autostumine Kuna omavalitsuse tulubaas sõltub otseselt sisse kirjutatud elanike ar vust, on valdadesse valglinnastumine päästnud nii mõnedki haridusasutu sed ning andnud võimalusi spordija kultuurihoonete renoveerimiseks.

Raha pole Eestist kunagi kadu nud olnud. Pangalaen 30 aastat?

Pole muret! Ollakse ju noor ja soovi takse elada kaasaegses ning amor tiseerumata kodus. Tuli ette ka koh tuasju ja pankrotte, kuid üldiselt on elu uues majas siiski pigem turvaline valik. Laenuvõtuks vajalik ekspertiis tehti paberite põhjal, sest laen võeti ammu enne maja valmimist.

Omavalitsustel on kergem inves teerida kvaliteetsesse vaba aega kui transporti. See on paljudes uusrajoo nides veel ikka peamiselt autokeskne, paremini elatakse seal, kus rong, buss või marsruuttakso juba ajast aega sõit nud on. Näiteks Maardust, Keilast või Paldiskist on mugav Tallinnasse tööle käia, Jürist või Arukülast ka.

TULEVIKUHOONED toodavad oma energia ise

Kõik kinnisvaraga seotud uudised algavad täna sõnumiga, et korterid ja majad, mis on ehitatud elekt riküttele, pole müüdavad, neid ei soovi ka keegi rentida ja need seisavad tühjalt. Iga uut kontoripinda otsiv ettevõte vaatab esimesena üle ülalpidamiskulud, mitte selle, kui kõrgelt või kaugele on võimalik üle muse kontorist vaadata. Uus ajastu toob uued tuuled ka sellesse, kuidas maju ehitatakse.

Tekst: Martin Hanson Foto:

„Kinnisvara on üks energiamahuka maid sektoreid. Ehitustegevusest ja hoonete kasutamisest vabanev CO2 moodustab üle 40% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest. Lisaks kulub hoonete ehitamisele ja töös hoidmisele 40% kogu maailma

energiast. Tohutud numbrid! On vii mane hetk võtta vastutus ja astuda konkreetseid samme puhtama kesk konna suunas,“ räägib Scandium Kinnisvara partner ja juhatuse liige Kalle Aron.

Praegusel ajal hooneid projektee

rides peavad kõik arendajad arves tama A-energiaklassi nõudega. See on oluline muudatus, mis on meieni jõudnud läbi seadusandluse. Samas tähendab A-klass ehk niinimetatud li ginullenergiahoone, et iga m2 kohta võib hoone tarvitada 100 kW elekt rit aastas. See on endiselt suur ko gus energiat.

„Arendajatena saame astuda sammu edasi ja suhtuda eeskirja kui miinimumnõudesse. Püüelgem nullenergia-, veelgi parem – plussener giahoone suunas. Viimane tähendab, et hoones on piisavalt integreeritud taastuvaid energiatootmisvõimsusi, et aasta keskmisena müüakse võrku rohkem energiat, kui võrgust oste takse. Peame üle saama paradigmast, et investeeringutahe lõpeb seal, kus A-klass on saavutatud. Nii nagu me ei vali oma lastele turvatooli vaid oda

vaima hinna järgi, ei tohiks me luua 50 aastat kestvaid hooneid vaid Exceli viimase rea põhjal. Lisaks peame pa nustama ka ehitusfaasis rohelisemale mõtteviisile. Kas ehitusprügi ja jäät med leiavad sorteerimist ja õigesti la dustamist? Kas kasutatavad materjalid on keskkonda austavad – nii tootmis viisidelt kui ka pikaajalist kasutusaega tagavad?“ lisab Scandium Kinnisvara partner.

Klient hääletab oma roheliste jalgadega

Aron ütleb, et kõik peab ühe kinnis varaobjekti arendamise puhul olema kuluefektiivne, seda nõuavad kliendid aina enam. Keskkonnateadlikkus kas vab iga päevaga ja enam ei saa müüa pinda, mis ei võta arvesse seda, et ehi tamine oleks läbinisti loodussõbralik ja hooned nutikad oma täielikkuses.

Aina tugevamalt juurdub Aroni sõnul ka kinnisvaras mõtteviis, et tarbime vähem, kuid paremini.

„Meie uues Luige ridaelamuprojek tis pakume klientidele laudparketi ase mel spoonparketti. Keskkonnaefekt tuleb sellest, et spoonil on väärispuidu kiht laual viis korda väiksem kui päris parketil. Saame nii sama väärispuidu mahu juures parketiga katta ühe ase mel viie maja korterid, ridaelamubok sid. Kui sellise pilguga vaadata kogu Tallinna, Eesti või Euroopa, miks mitte Hiina kinnisvaraarendusele, on kok kuhoid väärispuidu osas meeletu. On hea tõdeda, et selline vaade on aina levinum arendajate seas, kuid seda küsivad aina enam ka kliendid,“ sel gitab Aron.

Kui vaadata otsa aga kinnisvara arendamisele tervikuna, siis kõige keskkonnasõbralikum on, kui üldse mitte midagi ehitada. Sealt edasi on parim variant vana renoveerida ja al les siis tuleb uue hoone ehitamine. Ning siingi on kõige keskkonnasõb ralikum, kui ehitada maja osaliselt pui dust – karkass on see, mis peamiselt ka muid materjale kasutava hoone puhul saaks olla puidust. Maailmas on palju kõrghooneid, millesse sise nedes ei arvaks iialgi, et hoone kar kass on puidust. Enamasti ehitatakse aga puidust hooneid nii, et puidu kena olemus mängitakse ka disainis ja si seviimistluses välja.

„Puidu peamine eelis muude ehi tusmaterjalide ees on asjaolu, et puitu on salvestatud selle kasvami sel suur hulk CO2, mis ehitusel jääb kuni hoone lagunemiseni sinna kinni. Nii on puidust majad kohe alguses CO2 siduvad ja kliimaneutraalsed. Kasutegur ja maailma päästmise as pekt puidu puhul siin aga ei lõppe. Kuna puitu on lihtsam käidelda, puit tuleb enamasti ehituspiirkonna lähe dalt, majad kerkivad puidust kiire mini, siis on selline ehitus ka kaud selt loodusele parem,“ selgitab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegev juht Henrik Välja.

Välja lisab, et eluea võrdluses ei ole puit kuidagi muust materjalist kehvem, oluline on see, kuidas hoonet hool datakse ja kuidas on hoone ehitatud.

Scandiumis üritatakse omi uusi arendusi planeerida selliselt, et puitu on neis aina enam ja üldiselt vaada takse, et iga kuupmeeter puitmater jali, mis maja ehitusse läheb, seoks vähemalt 1 tonni CO2. Aron toob näite, kuidas Tallinnas renoveeritud hoo nest tulid välja 1930. aastatel paiguta tud puittalad, mis juba paigaldamisel olid tõenäoliselt 150-aastased. See tähendab, et CO2 on olnud elumajas kinni veerand tuhat aastat ja on seal veel kinni sama kaua, kui maja õigesti hooldada.

LIIVAPATAREI

Soome insenerid paigaldasid maa ilma esimese täielikult töötava lii vapatarei, mis suudab rohelist energiat säilitada kuude kaupa. Patarei arendajad ütlevad, et see võib lahendada roheenergia aas taringse varustamise probleemi ja leevendada energiakriisi. Seadme võtmeelemendiks on umbes 100 tonni ehitusliiva, mis on kuhjatud tuhmhalli silohoidlasse. Sellest lii vast võib saada lihtne ja kulutõhus viis energia hoiustamiseks ajaks, mil seda kõige rohkem vajatakse.

Liivapatareis kasutatakse ma dalakvaliteedilist liiva, mida lae takse odavast päikese- või tuu leenergiast toodetud soojusega.

Liiv hoiab soojust umbes 500 C° peal. Talvel, kui energia on kal lim, saab seda kasutada kodude soojendamiseks. Liiv on tõhus va hend soojuse hoidmiseks, kuna annab aja jooksul energiat väga vähe ära. Arendajad ütlevad, et nende seade suudab liiva hoida 500 kraadi juures mitu kuud.

Rohelise energia säilitamine soojusena oleks revolutsiooni line ka tööstuses, kus suurem osa toidu, joogi, tekstiili, ravimite ja muude kaupade tootmiseks va jaminevast soojusest pärineb fos siilkütuste põletamisest. Liiva või mekust hoiustada taastuvenergiat uurivad mitmed teisedki uurimis rühmad, näiteks USA riiklik taastuvenergia labor. Soomlased on aga esimesed, kes on välja tulnud häs titoimiva kommertslahendusega.

Allikas: forte.ee

„See, kuidas puitu ehituses kasu tades saab hoonetesse panna CO2 „lukku“, on äärmiselt nutikas. Tuleb vaid mõelda sellele, milline on selle hoone järgmise 30–50 aasta „hind“ ja kas see on loodusele positiivne või negatiivne. Peame arendajatena juba projekteerimisel mõtlema, kas kokku hoid, mida taga ajame, on ka tegelikult kokkuhoid,“ räägib Aron.

„Skandinaavia on siinkohal kindlasti maailmas puidust ehitamise eestve daja, aina enam kõrghooneid ja ava likke hooneid ehitatakse täielikult või osaliselt puidust. Enam ei räägita seal kandis kliimaneutraalsusest, vaid juba kliimanegatiivsusest, kus ehitus seob rohkem CO2, kui seda emiteerib. Võib öelda, et puidust ehitamine päästab maailma,“ lisab Välja.

Mereküte, vee soojustagastus, nõudepesuvesi tualetti Aron räägib, kuidas nad uurisid ühe oma Haapsalu projektiga seoses või malust minna majaga üle näiteks me reküttele. Tallinnas kasutab praegu kruiisiterminal sellist väga rohelist viisi enda kütmiseks. Merega jahutamine on järgmine teema, mis peab ka meie piirkonnas teemaks tõusma (arvesta des kuumemaks minevaid suvesid): Utilitas juba planeerib suurt arendust, et hakata Tallinnas suvisel ajal konto rihooneid mereveega jahutama.

„Kui juba 20 aastat tagasi räägiti sellest, et ventilatsioonide uusim tuul on soojustagastus, siis nüüd oleme jõudnud tehnoloogiaga sinnamaani, et saame rääkida ka veesoojustagas tuse lahendustest. Pole enam mõtet ehitada keskaegse loogikaga maju, kus pesuks kasutatud soe vesi jook seb lihtsalt kanalisatsiooni. Uued teh noloogiad püüavad sellest veest sooja kokku ja kütavad sellega olmevett.

Nii saab kuueminutilise dušiga hoida kokku 1 kW energiat. Kui nii vaadata, siis ka kortermajade puhul oleks ta suvusaeg vaid mõni aasta,“ selgitab Scandium Kinnisvara partner.

Ning siis on Eestis selline start-up nagu Spacedrip, kelle teenuseks on kasutada kosmoselaevade tehno loogiat maa peal: kuidas puhastada kogu majapidamisvesi joodavaks? Inspiratsiooni on saadud kosmoselaevadelt, kus kogu vedelik, mis laeval tekib, puhastatakse ja seda kasutatakse uuesti. Kui hetkel võib tunduda, et päris joomiseks ei taha inimene iga vett – olgu see kui pu has tahes – kasutada, siis tualettpotti sobib ka puhastatud nõudepesuvesi hästi.

Aron leiab, et ühte suurt lahen dust, kuidas kokku hoida, ei ole ole mas: teha tuleb igal pool natukene, kõikjal kasutada nutikaid lahendusi ja kokku saab väga suure kokkuhoiu. Ehitussektori Püha Graal oleks aga maja, mis on energiapositiivne.

„Meie kliimas on seda küll keeru line saavutada, kuid ma ei usu, et see oleks võimatu. Inimene käis ju ka Kuul, mis see maja nüüd energiat tootma panna on. Scandium on plaaninud sel lise hoone ehitada valmis 2040. aas taks, kuid iga uue hoonega püüame nüüd järjest selle poole minna, samm sammu haaval. Kõik algab täpsemast arhitektuursest lahendusest, kus juba hoone plaanimisel on tehtud õiged otsused,“ räägib Aron.

Kummaline, et 2022. aastal saab sellist terminit kasutada, kuid reaal sus on, et ennesõjaaegsete lahendus tega ei saa praegu enam turule tulla: nii ideoloogilistel kui ka majanduslikel põhjustel. Kiiresti otsitakse lahendusi, kuidas olla tänasele maailmale, muu tunud maailmavaatele ja uuele gene ratsioonile sobilik.

kontseptsioon

seadistamine

Valguspaigaldise projekteerimine

sise-

väljakud,

Elektripaigaldiste projekteerimine

TRENDID ÕUELAHENDUSTES –kas naabrist parem või naabriga parem?

Õueruum peaks soodustama nii tervist kui ka suhteid ning selle kujundamine ei piirdu tänapäeval enam pingi, muru ja sireliga. Eluhoone ümbrus peab olema hästi mõtestatud ja sisustatud. Liveni Kinnisvara Iseära maastikuarhitekt Terje Ong tõdeb, et väliruum on elutoa pikendus ning selle kvaliteet ja võimaluste rohkus on inimestele üha olulisem.

Väliruum hingab ühes kvaliteetses rütmis

Õuelahenduste trendid ei väljendu tegelikult niivõrd eelistatud objekti des, kuivõrd ideoloogias. Eluhoone väliruumi kujundamine on kontsep tuaalne ja suure sotsiaalse vastutu sega tegevus. Taaselustuvad arhai lised tõed, et maailma muutmiseks tuleb alustada oma koduõuest ja sa mas, et ühtsuses peitub jõud.

Bonava Eesti esindaja Lauri Laanoja järgi annavad terviklikud elukeskkonnad inimestele emotsio naalset rahulolu ja maastikuarhitekt Eda Vane näeb tulevikutrendidena jätkusuutlikkust, taaskasutust, üm bertöötlemist.

Uusarenduste õuelahenduste kujundamisel vaadatakse ajas ette poole ja tegeletakse teemadega, mis juba praegu on aktuaalsed või sel leks muutumas ning millele indivi duaalelamu omanik ei jõuagi ilmselt mõelda. Luuakse lisaväärtust: liiku

Elurikkus on moes.

vuse soodustamine, kuumasaarte vähendamine, elurikkus, jätkusuutlik ressursside kasutus, säästlikud sade mevee lahendused (vihmapeenardes immutamine).

Mida saab majale väljapoole seinu lisada?

Siin on päris mitmeid võimalusi, neid tuleb vaid teada ja hea on nõu pidada valdkonna spetsialistiga. Näiteks saab lisada helisid või nende puu dumise – et kas või kus sahiseb tuul

kõrrelistes, krudiseb kruus astuja talla all, on’s piknikuplatsil välistatud kõrva kriipiv tänavamüra.

Eestis puudub õueelementide po pulaarsuse statistika. Igal juhul pole ka välja kujunenud, et kõige tähtsam on terrass; siis grill, mänguväljak, sa muti pole haljastuses kindlat eelis tust. Ei ole universaalset ega pari mat õuelahendust, mis alati töötaks, sest on palju eeltingimusi, mis piirid ette seavad. Aga võimalusi on palju ja tuleb vaid lasta fantaasial lennata.

Tekst: Kadri Hurt

Eda Vane näeb tulevikutrendidena jätkusuutlikkust, taaskasutust, ümbertöötlemist.

Foto: Enela Aiakujundus

Foto: Aron Urb

Uus-Mustamäe elurajooni mängupark (Bonava)

Kuna igaühel on oma soovid ja taime riik lõputute võimalustega, siis on ka iga projekt ja majaümbrus eriilmeline. Kuigi meie kliimas on mõnevõrra vä hem haljastusvõimalusi kui soojema tes maades.

Eda Vane tõdeb, et hoovialal on tih tipeale tähtis hoopiski rajatise või ele mendi õige paigutus ja asukohavalik. Ta toob välja, et kõige rohkem kasutust leiab see, mis lisaks iluelamusele on oma olemuselt ja paigutuselt täienda valt ka funktsionaalne (mänguväljaku elemendid, välispordi inventar), aga väga hinnatud on ka passiivsemad ele mendid – pingid, pergolad.

Jätkusuutlik õu algab mitmekesisest tervikust … koos loodusega Individuaalelamute juures on olu line omaniku isiklik valik ja tihti isegi lapsepõlvenostalgia – ei ole harul dane, et rajatakse kasvuhoone ja kanamaja ning vanaemade õuna puusordid ja marjapõõsadki teevad comeback ’i.

Kinnisvaraarendajad pööravad uute kodude rajamisel ülisuurt tä helepanu kogu ümbrusele kui ter viklahendusele ja tegelevad tead liku koosluste kokku sobitamisega.

Tehisrajatised, näiteks välijõusaal, on tulnud, et jääda, kuid tundub, et hal jastusteema on see tugipunkt, mille ümber kõik muu keerleb.

Haljastus on eluhooneid ümbrit seva õue orgaaniline osa. Võib isegi järeldada, et trend on sobitada ini mene loodusesse, mitte vastupidi.

Eda Vane näeb hooviala elanikule mitmekülgseid võimalusi pakkuvana, ent rohelisena.

Ei ole haruldane, et rajatakse kasvuhoone ja kanamaja ning vanaemade õunapuusordid ja marjapõõsadki teevad comeback’i.

Terje Ong Liveni Iseära uusaren duse näitel: rõhku on pandud haljas tusele ja selle mitmekesisusele – mit merindeline haljastus, elurikkus, muru asemel niidutaimedega külvatud alad jms. Rohkelt on erinevaid võimalusi

õues aja veetmiseks ning tegevused on kogu arendusalale ühtlaselt jao tatud, eriilmelised ja vaheldusrikkad – keskne pargiala mitmekesiste te gevustega, väiksemad peatuspunk tid tagahoovide vahetus läheduses, suuremad tegevuspunktid erinevate hoonete läheduses (kelgumägi, laud tee võsas, mängumägi, viljapuusalu, mänguplats jms).

Vana ja uue tulukooslus

Eda Vane sõnul püütakse uusaren duste väliruumi lahendustes võima likult suure austusega suhtuda ole masolevasse keskkonda. Väärindada olemasoleva infrastruktuuri mõistes väärtuslikku, säilitada haljastuse osas maksimumi.

Enela Aiakujundus OÜ omani kust aedniku Ene Õunapuu sõnul on samuti üldine trend õueala ku jundamises, et vana kombineeritakse uuega. Kõik, mis kasvab ja on väär tuslik, seda püütakse alles hoida. Julgetakse kokku panna vana res taureeritu ja funkmaja ning sama on haljastuses. Hästi levinud on, et ste riilse moodsa arhitektuuri ümbruses kasvavad aasalilled. Samas peab aia kujundaja praegu alustama kujunda mist tihti hoopis robotniiduki kavan

Populaarsust koguvad ka n-ö eritüüpi kogukonnaaiad, kus majaelanikud kasvatavad

ühiselt köögi- ja juurvilju.

datava tööala planeerimisest ja teeb muu kujunduse selle järgi.

Milline taim on praegusel ajal kõige-kõige?

Et kas elava tule asukohta ka oleks vaja planeerida, tuleb teinekord isegi küsi valt meelde tuletada, kuid taimedest te hakse alati juttu, tõdeb Ene Õunapuu. Temagi sõnul ei saa väita, et elupuu on haljastuses number üks, kuid kindlasti on see parim roheline müür, eriti kui on vajadus vaadet varjata.

Ene Õunapuu järgi on trendiks hooldusvaba aed. Samas tahetakse, et midagi õitseks, ja seetõttu võiks õuealal-aias kasutada maksimaalselt kuni viit taime. Naise enda eelistu seks on sellisel juhul (massistutusena) Faasseni naistenõges, kõrrelised, hortensiad, kukeharjad ja kevadeks tulbisibulad.

Eda Vane näeb hoovialade tai mestuse valikutes erinevaid mee taimi ja sagedasti avalikel ja poolavalikel aladel ka söödavaid taimi – viljapuid, -põõsaid, maitsetaimi. Populaarsust koguvad ka n-ö eritüüpi kogukonnaaiad, kus majaelanikud kasvatavad ühiselt köögi- ja juurvilju. Kogukonnaaiana on heaks näiteks Bonava Uus-Mustamäe kvartal. Enam ei ole harv juhus, kui hoovialadele on loodusliku mitmekesisuse ja hoolduse lihtsustamiseks loodud eriilmelisi õits vaid niidualasid või on säilitatud osa liselt looduslikke kooslusi.

Pärnaõue elurajoon (Bonava)Pärnaõue elurajoon (Bonava)

Faasseni naistenõges on kena massistutusena.

Uus-Mustamäe elurajooni mängupark (Bonava)

Foto: MARIS TOMBA

Foto: MARIS TOMBA

Foto: Aron Urb

Foto: Enela AiakujundusFoto: Enela Aiakujundus

Hortensiad mõjuvad suursuguselt.

Erinevad kõikumised on kinnisvaraturu lahutamatu osa, kuid uusarendused on jätkuvalt populaarsed ja ka raskemates oludes pole nende ehitamine täielikult seiskunud. Kodu ostmisel saavad lisaks suurele pildile tihti määravaks just detailid ja väga sageli soovivad ostjad võrreldes paberi peal paika pandud lahendustega midagi natuke muuta. Millised on võimalused?

Uusarendused võimaldavad mitmeid rätsepalahendusi

Ligi 30-aastase töökogemu sega Domus Kinnisvara kinnisvaramaakler-kon sultant Siiri Maask sõ nab, et arendajad on enamasti väga kliendi sõbralikud ja kehtib põ himõte, et kui soovitud muudatus või lisa on teh niliselt elluviidav, siis ongi see kliendi jaoks võimalik.

Milline olukord valitseb praegu uusarenduste turul?

Aasta algusest kuni tänase päevani on turg olnud pigem ettearvamatu ja eklektiline. Uusarendusi on kogu aeg müüdud, viimased paar aastat olid need lausa turuhitid ja osteti kiiresti ära. Hetkel on olukord veidi ettevaat likum. Samas on kinnisvaraturg alati üles ja alla käinud ning üks allaminek on alati olnud eelmisest erinev, nagu ka iga tõus on eelmisest tõusust eri nev. Inimesed vajavad endiselt kodu sid ning hoolimata mõnevõrra segasest ajast ehitatakse uusarendusi jätkuvalt. Kokkuvõttes olen ma optimistlik. Kõige rohkem ehitatakse ja ka ostetakse väiksemaid kortereid. Suuremaid, pe redele mõeldud kortereid ehitatakse vähem, samas pole nõudlus nende jä rele kusagile kadunud.

Kui palju ostetakse uusarendustesse valmimisjärgus või alles täiesti pa beri peal kortereid ja kui palju juba valminud kortereid?

Hetkel on asi veidi tagasi tõmbunud,

kuigi suve ja varasügise jooksul uute korteri tega reaalselt toimu nud tehingute statis tikas see ei kajastu.

Põhjus peitub asja olus, et nende hin nad olid lukku löö dud aasta tagasi ehituse algstaadiumis võlaõiguslepingutega.

Täna aga alles harjume uusarenduste kõrgema hinnatasemega. Põhjuseks ehitushindade kallinemine, tarneraskused, üldine majandusfoon jms. Ennustada ei taha, aga tundub, et uute korterite turul hinnalangust siiski ette näha ei ole. Seda siis korterma jades, mille ehitus alles käib.

Paberi peal ehk enne reaalset val mimist on uusarendusi ostetud kogu aeg. Olen ise ka ühe uusarendusega seotud. Seal on juba tehingud toimu nud, kuigi ehitus alles algas. Kolm aas tat tagasi osteti 90% korteritest pa beril, täna on see protsent võib-olla natukene väiksem. Me peame talve hakul uute oludega seoses energiamajanduses toimuvaga veel harjuma. Hetkel, rõhutan, et just talve hakul, olemegi uute hindade, olude ja või malustega harjumisprotsessis.

Kas on võimalik midagi üldistavat öelda, mis viimase paari aasta ja ka lähitulevikku plaanitud uusarendusi iseloomustab?

Üldistada ei tahaks, eks iga arendaja teeb oma Exceli tabeli, uurib turgu

ja teeb enda jaoks analüüse. Turgu vaadates on näha, et ehitatakse iga suguseid, oleneb piirkonnast. Hinna vaatest on enim müüdud artikkel „kesklinna hinnatasemest soodsam korter“ äärelinnas. Kuid ega nendegi hinnad ei ole samad mis aasta ta gasi. Samas ei ole kallimate asukoh tade ehk näiteks südalinna, Kadrioru, Kalamaja või mistahes asukohaga me revaatega korterite turg kusagile ka dunud.

Millised n-ö rätsepalahendused on praegu uusarenduste puhul võima likud ja millistel tingimustel?

Tegelikult on kõik ehituskonstruktiiv selt võimalikud lahendused ka kliendi jaoks võimalikud. Aga siin tuleb astuda samm tagasi ja aru saada, et kõik n-ö rätsepalahendused ja muudatused eeldavad, et ostja on arendajaga juba notaris kokkuleppe sõlminud ehk et ostu kinnituseks on sõlmitud võlaõi gusleping.

Kui arendaja on kliendi soovid välja selgitanud ja teda kõikidest või malustest informeerinud, uurinud ost jaga plaane, asukohta, kutsunud oma kontorisse välja pandud viimistlusma terjale vaatama ja katsuma, lasknud neid valida jne ... ja kui kliendi os tuotsus on kindel, sõlmitakse aren daja ja ostja vahel notariaalne võlaõi gusleping. Pärast seda esitab klient kirjalikult oma erisoovid arendajale, kes edastab need ehituse projekti juhile, kes kõiki soovitud võimalusi kinnitab ja seejärel teostama asub.

Üldjuhul selgitatakse ostja soovitud muudatuste võimalikkus välja enne võlaõiguslepingu allkirjastamist, aga n-ö töösse lähevad nad siis, kui klien dist on saanud müügilepingu osapool juriidilises mõttes, s.o pärast võlaõi guslepingut.

Soovide täitmise võimalus ole neb muidugi korteriehituse etapist. Rohkem ja mugavamalt on see ilmsel gelt võimalik siis, kui ehitus pole veel alanud. Võtame näitena seina asukoha muutmise. Kui akende asukoht seda võimaldab ja tegu pole kandva sei naga, siis pole probleemi seda võrrel des algse plaaniga 20 cm ühele või teisele poole ehitada. Kui ehitajal pole vahet, kuhu poole sein ehitada, ei tule selle eest ka midagi juurde maksta.

Või kui ma tahan oma korterisse konditsioneeri ja oleme välja selgita nud, et ventilatsioonišaht ja kõik või malused on selleks olemas. Juhul kui mu soovid ületavad selle, mida algse hinnaga on võimalik pakkuda, esitab ehitaja kalkulatsiooni, mis see mulle lisaks maksma läheb.

Mis puudutab siseviimistlust, siis selle osas on kõige rohkem ja lihtsa maid võimalusi muudatusteks. Oluline on, et arendaja pole juba materjale ära tellinud. Kui see hetk maha ma gada ehk kui materjalid on tellitud ja laos olemas, tuleb soovitud muuda tuste eest juurde maksta. Seega tuleb kõik soovitud muudatused võimalikult varakult teha. Julgen arvata, et kõik arendajad on kliendisõbralikud, sest oma ostjaid tuleb hoida.

Siiri Maask

Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock

Foto: erakogu

Disain, mis peab ajale vastu Nagu ka moes ja riietuses, on mööb lidisainis oma hetketrendid ja n-ö pü sivama väärtusega asjad, mis jäävad pikemaks areenile. Kui investeerid aja tusse disaini, siis võid olla kindel, et seda ei löö kõikuma muutuvad tren did. Seetõttu on mõistlik eelistada stiili ja värvitoone, mida peetakse klassi kaliseks, ning muidugi ka asju, mis on valmistatud vastupidavast materjalist. Mõtle kodu kujundades lihtsale vormile. Alati on kindel valik ammutada inspi ratsiooni näiteks möödunud sajandi disainiklassikast, aga ka kaasaegsed disainerid suudavad luua lihtsaid mude leid, mis ajahambale vastu peavad. Võti peitub lihtsuses ja funktsionaalsuses!

Loo klassikalises stiilis kodu Klassikaline stiil on püsiv. Selle mõist miseks on hea mõte võtta eeskujuks Kreeka arhitektuur: tugevad sambad, triibud, kujud, büstid ja profileeritud liis tud. Ajatu interjööri puhul on olulised detailid. Tähtis on ka see, et interjöör läheks kokku maja välimusega. Mida naturaalsemad ja kvaliteetsemad need on, seda parem. Sobivad materjalid on näiteks puit, kivi ja looduslikud kangad. Kui klassikaline interjöör tundub igav, siis tea, et võid seda alati täiendada trendikate aksessuaaridega, mida on lihtne hiljem välja vahetada.

Funktsionaalsus on oluline Ajatu stiil on funktsionaalne ja põhjen datud. Näiteks on tähtis, et mööbel so bituks ruumi, milles see paikneb. See tähendab, et ruumis olev mööbel ei tohi olla liialt suur ja kohmakas ega ka mitte liialt pisike. Väldi diivaneid, mis on väga kohevad, aga ka neid, mis on liialt voolujoonelised. Klassikalise stiili hulka

Kuidas oma värske kodu sisustada ja milliseid vigu vältida?

Toimetas: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

ei sobi ka liialt kirjud mustrid ja kujun did. Hoolikas tasub olla ka värvitoonide suhtes. Sageli kuulutatakse välja aasta värvitoonid, kuid neid on mõistlik kasu tada pisemate aksessuaaride puhul.

Eelista traditsioonilisi värvitoone

Mis puutub värvitoonidesse ja must ritesse, siis ka siin tasub silmas pi dada, et vähem on rohkem! Mustrid ja erksad värvid kipuvad väsitama, samas kui valged ja heledad toonid

mõjuvad alati värskelt ja kaasaegselt. Neutraalsed toonid sobivad väljapee tud koju, mis järgib traditsioonilist stiili. Need sobituvad ruumiga ega ole liialt pealetükkivad. Hea valik on näiteks beežikad, hallikad ja tuhmid valged toonid, millele lisavad kontrasti pui dust detailid. Samas pole sugugi kõi kide traditsioonilises stiilis kodude seinad neutraalsetes värvitoonides. On ka neid, mille seinu katab must, meresinine või tumeroheline värvi toon. Samas võid kasutada ka mõnda

nii-öelda trendikat värvitooni, kuid täh tis on, et see poleks kogu ruumis liialt pealetükkiv.

Mida sisekujunduses vältida?

1. Suured ja kohmakad nahkdiivanid ja -tugitoolid 1990ndatel ihaldatud massiivsete nahkdiivanite hiilgeaeg on juba ammu minevik. Rasked mööbliesemed võivad sobituda küll suurtesse ruumidesse, kuid pisemates ja keskmise suurusega tubades mõjub kohmakas diivan üle liigselt, röövides nii vaba pinda kui ka valgust. Kui soovid, et sinu elamine oleks värskem ja kaasaegsem, vali sinna õhulise vormiga diivan. Et het kel on moes erinevad värvid, siis ta sub kindlasti katsetada ka julgeid ja kirkaid toone!

2. Liiga palju männipuitu Naturaalne puit on iseenesest suure pärane viis oma elamisse soojust ja hubasust tuua. Kui aga vooderdada seinad, põrandad ja laed männipui duga ning osta sisse ka männipui dust mööbel, võid olla kindel, et sinu kodu meenutab 1990ndate unelmat või sauna eesruumi. Puit on hea valik, kuid seda mõistlikus koguses.

3. Terrakotatoonides kahhelplaadid põrandatel ja seintel Terrakota on interjööris värvina ise enesest igati teretulnud. Suured tel lispunased seinad kontrastis valge ja mustaga mõjuvad igati stiilselt, kuid toon toonis oranžid plaadid seintel ja põrandatel mõjuvad liiga ahistavalt. Et saavutada värske mulje, vajab ruum ka valgust ja kontraste.

Allikas: moodnekodu.ee

Koduomanikuks saamine on meeletult põnev. Elevust on palju ja see võib pea mõnevõrra sassi ajada. Kuidas kujundada ajatu ilmega kodu, mis mõjub värske ja kaasaegsena ka aastate pärast, ning milliseid vigu sisustamisel vältida?

UUS KODU UUSARENDUSES: kvaliteedi- ja garantiiküsimused

Uue kodu soetamisel orienteerutakse vahel dumisi ootusärevust ja stressi tekitavate asja olude keerises. Soovib ju iga koduotsija oma lan getatud otsuse õigsuses ka pikkade aastate pärast veenduda. See nõuab aga omajagu eeltööd. Eluaseme soetamisega uusarendusse kaasne vad mitmed spetsiifilised tähelepanu ja arvestamist nõudvad nüansid.

Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock

Uusarendused püüavad pilku ja suu davad ahvatleda ka neid koduotsi jaid, kes vaistlikult oma pilgud hoopis vanemate korterite poole suunavad. Hinnakäärid uute ja vanade korterite vahel on oluline kaalumise koht, kuid koos tajutava suurema turvalisuse, kuuluvustunde ja mitmete lisavõima lustega on kaasaegsed korterid pal judele vägagi ligitõmbavad. Ainuüksi fakt, et ollakse korteri esimene elanik, võib olla suur mõjutaja. Koduostu suu navad nii ratsionaalsed kui ka emot sionaalsed tegurid.

Tõeliselt kvaliteetne ehitus- ja aren dustegevus annab põhjuse uskuda, et uusarendused kestavad aastaküm neid ning tehnovõrgud, elektri- ja küt tesüsteemid lähiajal mingeid prob leeme ei valmista. Uuelt eluasemelt eeldatakse lisaks paljulubavale pea lispinnale ju ka korralikku funktsio neerimist. Võimalusterohkus uusaren duste turul teeb aga valikuprotsessi tihti keeruliseks ja ehitusvaldkonnaga mitte kursis oleva inimese jaoks on tööde sisulise kvaliteedi hindamine äärmiselt raske.

Uusarendusse kodu soetamisel ei ole sügavama eeltöö tegemine ja vä lise abi kasutamine sugugi ülemõtle mine ega tarbetu muretsemine, pigem õige valiku pant. Vaimustus uue ja ilusa korteri üle koos sisutusplaanide

tegemisega on igati loomulik, peaasi on selle kestel ennast potentsiaalse test probleemidest ja puudustest mitte pimestada lasta.

Ehitajad ja arendajad

Ehituskaitse Büroo juhataja Marko Sults ütleb oma kogemustele tugine des, et reeglina ületab ise ehitamisega tegelevate arendusfirmade ehituskva liteet nende arendajate pakutavat kva liteeti, kes eraldi ehitusettevõtetega koostööd teevad. Viimaseid on aga kordades rohkem. Garantiiküsimustes peab jälgima kõiki lepingus sätesta tud reegleid. „Ehitusfirma ei ole tihti peale arendaja. Arendaja on reeglina ettevõte, kelle käest lõpptarbija ehk

klient korteri või maja ostab. Väga sageli ongi arendusfirmal müügi- ja peatöövõtja funktsioon ning ehitab hoopis keegi teine. Ehitusfirma annab arendajale ehitamisega ka garantii. Kinnisvara lõppkliendil ei peaks ehi tajaga mingit tegemist olema. Tema ostab oma kinnisvara arendaja käest ja see tähendab seda, et ostja ees on kohustus arendajal, mitte ehitajal. Lepingus võib olla sätestatud, et kon taktisik on arendusettevõttest, samas ka nii, et uus korteriomanik kontak teerub vajadusel ehitusfirma projek tijuhi, objektijuhi või kvaliteedijuhiga. On erinevaid viise,“ selgitab Sults ja lisab, et olukorras, kus nii objektijuht kui ka ettevõtja on korralikud, kvali

teedijuhtimine paigas ning ettevõtte struktuurid ja töökorraldus selge, on lõpptulemus ka selle võrra parem.

Uus korter teravdatud tähelepanu alla Mida tasub võimaluse korral ostetava uue korteri puhul kohe uurida ja mil lele esimestel kuudel pärast sisse kolimist teravat tähelepanu pöörata?

Sults alustab erinevate aspektide loetelu aluspõrandaga. „Kui põranda katteks on parkett, on minu meelest üsna oluline jälgida, et betoonist alus põrand oleks parketi all piisavalt ta sane. Parkett mängib seal olulist rolli. Mõnel juhul võib juba uues korteris näha, et põrandaliistud on põrandast olulisel määral lahti.“

Järgmise suure probleemina toob ta välja viltuselt paigaldatud siseuk sed, mis ka reaalselt avamist ja sulge mist häirivad. „Korteri siseuksed pai galdab sisetööde tegija. Välisuksed paigaldab tihtipeale hoopis mõne suure tootmisettevõtte väiksem all töövõtja, kes tegelebki ainult välisuste paigaldusega. Välisustega on reeglina vähem probleeme.“

Veel toob Sults välja keraamiliste plaatidega kaetud pinnad. „Väga sa geli on märgruumide põrandatel plaa dinurk 2–3 mm üle ääre, mis jääb küll lubatud normi piiresse, aga kui terve

põrand on niimoodi ebatasaselt lao tud, ei saa seda tolereerida ja see ei lähe ka hea ehitustavaga kokku. Siis on meie ettepanek küll alati see osa üles võtta ning põrand uuesti ta sandada ja plaatida. Selliseid asju on väga palju.“ Plaatide teemast alusta des jõuab Sults sujuvalt dušinurka deni ehk vee äravoolu probleemini. „Uusarenduste puhul juhtub väga sa geli, et arendaja annab korteri ostjale võimaluse ise keraamilised plaadid va lida ja too soovib, et dušinurkadesse paigaldataks suuremõõtmelised plaa did, millega väga sageli ei olegi võima lik õigeid kaldeid luua. Siis tuleb teha kompromiss silmailu ja funktsionaal suse vahel ning teinekord ongi tule museks, et vesi ei voola ära. Sellisel juhul ei ole ehitajale ja arendajale mui dugi midagi ette heita, sest ilmselt on kliendile ikkagi selgitatud, et 60 x 60 cm plaadiga ei saa 90 cm dušinurgas kaldeid õigesti lahendada.“

Klientide nõustamine korteri erinevates ehitusetappides

Sultsi juhitav Ehituskaitse Büroo pa kub klientidele uusarendusse elu aseme soetamisel nõustamist korteri või maja valmimisjärgust olenemata. Eesmärk on probleeme alati ennetada ja halvemal juhul neid efektiivselt la hendada. Üldjuhul antakse uutele kor teritele ehitusgarantiiks kaks aastat, pärast mida on ilmnenud probleemide kõrvaldamine ehitaja kohustus. Peale selle teeb Ehituskaitse Büroo garan tiiperioodi lõppülevaatust, koostades pärast kliendi uue kodu hoolikat kont rolli vastava raporti ja nimekirja garan tiitööde alla kuuluvatest puudustest.

„Viimastel aastatel on uusaren duste korterite, majaosade ja majade

ostueelne ülevaatus ning garantiipe rioodi lõpu eelne ülevaatus aina popu laarsemaks muutunud. Usun, et meie teenus on laiemalt nähtav ja inimeste teadlikkus on samuti tõusnud. Hea meel on kogeda, et arendusfirmade esindajad ei muutu enam hirmust kan geks, kui kuulevad, et meie inspektor on kliendile abiks kinnisvara vastu võtmisel. Samas toonitame, et oleme oma kliendi esindajad, kuid me ei ole oma kliendi poolt. See tähendab, et oleme oma töös objektiivsed ja läh tume Eestis kehtivast ehitusnormist ning heast ehitustavast. Paljude aren dusfirmadega on meil väga sujuv in fovahetus ja usun, et sellest võidab enim kinnisvara ostja,“ ütleb Sults ning täpsustab, et lisaks koduostjatele on nende tööde maht suurenenud ka kin nisvarasse investeerijate osas – soo vitakse teada kinnisvara seisukorda ja võimalikku eelarvet renoveerimiseks.

N-ö paberil korteri ostmine on Sultsi sõnul klientide jaoks kõige kee rulisem protsess. „Väga sageli ei mä letata pärast võlaõiguslepingu sõl mimist ja broneerimistasu maksmist, missugune siseviimistlus valiti, kuhu pidi tulema köök või mis tüüpi põran datega oli tegu. Kuigi teatud osas on võimalik lasta teha ümberehitusi, pis tikuid ümber paigutada jne.“

Erinevad vead, erinevad lähenemised

Laias laastus võib puudused ja vead jaotada iluvigadeks ja funktsionaal seteks ehk elutegevust ka reaalselt segavateks probleemideks. Samuti saab puuduseid jaotada paratama tuteks ja välditavateks. „Tuleb arves tada sellega, et ideaalseid asju ei ole olemas. Ei ole võimalik, et korteris

või majas, mida me vastu võtame, ei ole ühtegi puudust, see oleks eba reaalne,“ sõnab Sults.

Vast kõige paratamatum probleem on hoone konstruktsioonide liikumise tõttu aja jooksul lae- ja aknanurka desse tekkivad praod, mida tingivad eriti Eesti kliima ning õhuniiskuse muu tused. „Reeglina on praod vältimatud ja tõenäoliselt saavad maja konstrukt sioonid alles viie-kuue aastaga lõpli kult paika. Pragusid ei ole mõtet ühe aasta möödudes pärast korteri ostmist korda teha, pigem kahe aasta möödu des garantiiperioodi lõpus. Kusjuures see ei välista, et neid tulevikus enam ei teki. Need on visuaalselt ja emot sionaalselt häirivad asjad, mis elamist tegelikult ei sega. Sama ka lahti tulnud põrandaliistudega – see riivab silma, aga elamist otseselt ei sega. Need võib lasta garantiiperioodi lõpus koos muude probleemidega korda teha,“ toob Sults välja ja lisab kohe võrdlu seks, et kriitilisemad ning elutegevust segavad asjad vajavad loomulikult kohest sekkumist ja korda tegemist.

„Üks kõige sagedasematest asja dest on näiteks reguleerimist vajavad aknad. Tänapäeval on väga hea soo japidavusega aknad, mille konstrukt sioonid on aga rasked, seega kui suuri aknaid tihti avatakse, kipuvad need ära vajuma ja nõuavad reguleerimist. Sõltuvalt äravajumise astmest tuleks lasta need kas kohe või samuti alles garantiiperioodi lõpus koos teiste as jadega korda teha,“ ütleb Sults ja lisab, et mõnikord on arendaja ning akna tootja leppinud omavahel kokku plaa nilise akende ülevaatuse ja vajaduse korral reguleerimise aasta pärast kor terite valmimist.

Kriitilisem ja kohest sekkumist va

jav probleem on näiteks ventilatsioo nisüsteemi mittetöötamine. Samuti võivad uue eluaseme vastuvõtmisel olla jäänud tähelepanuta varem mai nitud probleemid duširuumiga, kus äravoolutrapp on valesti paigalda tud ja vesi ei voola korralikult ära. Kui see on jäänud vastuvõtmisel kontrolli mata ning pole tingitud teadlikult liiga suurte plaatide kasutamisest, tasub selle kordategemist nõuda kohe pä rast probleemi avastamist.

Alati pole ümbertegemine vajalik

„Kui ukselengid on loodist veidi väl jas, aga see silma ei riiva ega mõjuta ukse korralikku sulgumist, siis me ei näe mitte mingit põhjust ukselengide mahavõtmiseks ja uuesti paigaldami seks,“ toob Sults näite olukorrast, kus ümbertegemine ei ole tegelikult va jalik. Kui aga uks ei sulgu ega avane korralikult ja on näha, et ukseleht on väändunud ning ka ukselengid on valesti paigaldatud, tuleb kindlasti lasta uks koos lengidega maha võtta ja uuesti paigaldada.

Segadused panipaikade ja parkimiskohtadega

Paljudel juhtudel tekib uute korterite puhul arusaamatusi ka panipaikade ja parkimiskohtadega, mille asuko had ning muud iseärasused tuleks sa muti tähelepanelikult üle vaadata. „Kui läheme kliendiga uut korterit vastu võtma ja panipaik on kaks korrust maa all ning niiskusprotsent 90, tähendab see, et sinna ei saa panna mitte üh tegi metallist asja, mis ei tohi rooste minna. Siis on pettumus suur. Või kui paberil ostetud parkimiskoha puhul selgub, et see asub ühe täisseina ja posti vahel. See ei ole naljakas, kui inimene ütleb, et ainult mina saan par kida, kuid mu abikaasa ei oska sinna parkida. Teine asi on see, kui autoga pääseb väravast sisse, aga parkimis kohta ei saa katuseboksiga autot par kida, sest tehnovõrkude redelid on liiga madalad või kapid on ees,“ toob Sults näiteid segadustest seoses veel ehitamata korteri ostmisest ilma de tailidesse süvenemata.

Kõiki sellesarnaseid probleeme on Sultsi sõnul võimalik lahendada, kü sides nõu iga päev asjaga tegeleva telt inimestelt. Levinud on ka „võtan kaasa sõbra, kelle sõber on ehitaja, järelikult ta midagi teab“ arusaam, mis aga sageli ei toimi. „Kogu ühiskond peaks pidama normaalseks asjatund jatega konsulteerimist. Igale kliendile on meist mingit abi olnud, keegi pole andnud tagasisidet, et polnud mingit kasu. Suur hulk kliente on ka välja maalased, kes ei kujuta ettegi, et maja ostetaks ilma home inspection teenu seta,“ võtab Sults kokku.

Aru Grupp on pea 30aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, majaja trepitootja.

Loo endale hubane kodu aastakümneteks –telli aknad, uksed ja trepid Aru Grupist.

Arukas valik www.arugrupp.ee