Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (aprill 2023)

TERVIKLIK KODUPAIK

AJALOOLISEL TÖÖSTUSALAL

Ehitus on alanud!

Manufaktuuri 7 majad kerkivad PõhjaTallinnasse Manufaktuuri kvartalisse. See on kvaliteetne ja läbimõeldud elukeskkond, kus kulgevad sünkroonis elu ja töö ning on palju vaba aja veetmise võimalusi.

hepsor.ee/manufaktuur/m7

HUBASED KODUD

HARKU VEEREL

Ehitus on alanud!

Väärika Õismäe piirile kerkib uus kolmetorniline avarate perekorteritega maja. Kaks kõrvalasuvat mänguväljakut, palju rohelust ja head ühendused kesklinnaga loovad Ojakaldast mõnusa kodupaiga.

hepsor.ee/ojakalda

LÄBIMÕELDUD JA KESTVAD LAHENDUSED

KODUD ON SISSEKOLIMISEKS VALMIS!

Hubase ja tegevusterohke sisehooviga uued majad vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel Kadriorust. Saadaval veel viimased kodud!

hepsor.ee/paevalja

UUED KODUD KRISTIINE ROHELUSES Maja valmis juba aasta lõpuks!

Hubane 26-korteriga A-energiaklassi maja hinnatud Kristiine linnaosas.Mõnus keskkond vaiksete kõrvaltänavate ja ohtra rohelusega, kesklinnale mugavalt lähedal.

hepsor.ee/lillekylakodud

IDEAALSE ASUKOHAGA ÄRIPINNAD

Pärnu maantee ääres valmivad peagi uued bürood ja kaubanduspinnad, mis pakuvad kõigi mugavuste ja kestlike lahendustega kaasaegset töökeskkonda.

Pinnad valmivad 2023. aasta lõpuks. Pärnu maantee 137, Tallinn.

LEED GOLD SERTIFIKAAT SUURED PINNALAHENDUSED

VISIOONIGA, RATSIONAALSELT

Kodu ostes peaks olema justkui väga ratsionaalne ja põhjalikult kalkuleerima. Aga tihtipeale kujuneb olukord selliseks, et inimene planeerib küll, aga selle päris lõpliku otsuse teeb ikka emotsiooni pealt. Ja ei saa öelda, et see oleks vale – on ju tema see, kes võtab aastakümneteks pangast laenu, et sellega finantseerida enda lootusi, unistusi ja tulevikusoove.

Ent seda kodu, millelt tulevane elanik nii palju ootab, pole tihtipeale ostmise hetkel veel ehitamagi hakatud. Siinkohal tulebki mängu vastutustundlik arendaja, kelle ülesanne on visuaal realiseerida just sellisena, millisena see on koduostjale müüdud. Keeruline, aga tehtav.

Ideaalis on vaja muidugi laenu võtma minnes eluasemevalikut mõjutavad visuaalne ja ratsionaalne pool oskuslikult kokku panna. Arvutada läbi kuluefektiivsus, kaalutleda kaugust töökohtadest ja lasteaedadest ­ koolidest ning veenduda, et ka tulevase kodu ümbrus saab tegelikkuses just selline, nagu arendaja on planeerinud ja sina lootnud. Ostjad juba teavad, et kõrgema

kvaliteedimärgiga on need uusarendused, kuhu on loodud ka terviklik elukeskkond. Tuba algab õuest.

Õnneks on valikute tegemine uusarenduste puhul kliendile üha lihtsamaks muutunud ja seda suuresti tänu võimalusele uut kodu esmalt virtuaalselt näha ning ruumide paigutust koos arendaja esindajaga teatud ulatuses ise kavandada. Ja uue kodu võib vastavaid äppe kasutades virtuaalreaalsuses isegi varakult enda jaoks ära sisustada, sest see aitab säästa aega ja raha ning vältida ümbertegemist.

kodu soetamisel nii olulistest etappidest alates olukorrast kinnisvaraturul, uusarenduse asukoha valimisest ja laenu saamisest kuni kodu sisus tamiseni välja. Uutest või uueväärsetest üürikodudest räägime samuti ja seekord on fooku ses täissisustusega mikrokorterid.

Päevalille 17

Väike-Õismäel on ideaalne elukoht, kus mõne sammu kaugusel kodust asub kõik, mida sina ja su pere täisväärtuslikuks eluks vajate.

1-4-toalised korterid

B-energiaklassi maja Maja

Võta ühendust 665 2177

Kinnisvaraanalüütikute ja teiste kinnisvara valdkonnas töötavate inimeste jaoks juba

naljalt igavaid aegu ei leidu. Midagi uut on alati toimumas ning muutujaid rohkem kui üks. Täpselt nii on ka 2023. aastal.

MIDA PÕNEVAT TOIMUB KINNISVARATURUL?

Mis iseloomustab kinnisvaraturgu 2023. aasta esimeses kvartalis? Kas ja kui suuri muutusi on oodata aasta lõpuks? Arco Vara kutselise hindaja ja analüütiku Mihkel Eliste sõnul on suuremad muutused juba aset leidnud –esimene kvartal on elamispindade turul hooajaliste tegurite tõttu kõige madalama aktiivsusega igal aastal ning sama käib ka 2023. aasta kohta, mil märtsist alates on turuaktiivsus asunud taas märgatavalt tõusma. „Harjumaa korterituru näitel vähenes tänavu jaanuaris tehingute arv võrreldes aastatagusega 38%, veebruaris 23% ja märtsis 30. märtsi seisuga juba pelgalt 19% võrra. Elamuturul kasvas tehingute arv Harjumaal 30. märtsi seisuga võrreldes veebruariga 67% võrra (võrreldes aastatagusega siiski ­33%). Teisisõnu, käesoleva langustsükli madalaimad tehinguaktiivsuse kuud on tõenäoliselt juba saavutatud ja turuosalistel, kellel on ootus, et hinnad süvendatud kujul edasi langevad, pakkumismaht tohutult kasvab ja tehingute arv jätkuvalt kukub, peavad paraku kurvastama.“

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik

Risto Vähi sõnul algas esimene kvartal vaikselt, kuid sai kevade lähenedes tasapisi hoo sisse. Tema sõnul on kinnisvara otsimine ja vaatamine olnud kevadel sama aktiivne nagu tavaliselt, ent tehinguni jõudmine võtab praegu kauem aega. Eelmistele aastatele iseloomulikku rabamist enam ei ole. „Inimestel on rohkem aega valida, oma võimalused ja tulevikustsenaariumid kaalutakse põhjalikumalt läbi ning emotsioonid on pigem tagaplaanil. Siin on mitu põhjust, alates kõrgest euriborist kuni üldise majandusliku olukorrani. Aastane hinnatõus kinnisvaraturul hakkab aeglustuma. Võrdlusbaas jõuab järele, inflatsiooniga on samamoodi.“

Uusarenduste olukord

Uusarenduste olukorraga seoses toob Mihkel Eliste välja, et arendajad taotlevad ehituslube ja tegelevad projekteerimisega aktiivselt. Kavandatud on üha uusi arendusprojekte, kuid nende osas ei ole siiski paljudel juh ­

tudel täiesti selge, kas ja millal neid ka reaalselt algatada proovitakse. Pangalaenu avamise eelduseks on üldiselt ligi 40% ­ line ettemüük ning osa arendajaid peab planeeritud müügigraafikus püsimiseks tõenäoliselt pakkuma mõningaid soodustusi. „Üldiselt ei näi, et turul oleks põhjust uute korterite laiapõhjaliseks hinnalanguseks. Ligikaudu 2022. aasta keskpaigast ei ole uute korterite keskmine pakkumishind tõusnud, kuid me ei saa rääkida ka olulisest langusest, suuremad hinnasoodustused saavutatakse ikkagi läbirääkimiste tulemusena arendaja müügiesindaja ja ostja vahel,“ sõnab Eliste.

Risto Vähi toob välja, et mõistagi tõstavad ka uusarendused statistikas keskmisi hindu ning üles­ alla liikumisi tuleb ette, kuid rõhutab kõige põhilisemana, et aastane hinnatõus peatub. „Uusarendusi tuleb endiselt juurde, aga pigem üritatakse ikkagi olemasolevaid müüa. Uusi projekte ei alustata nii tormiliselt kui varem. Mõnes mõttes defitsiit ehk et pakkumine

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi

Arco Vara kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste

Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock

UUSARENDUSED

uusarenduste turul väheneb, hinnad püsivad üldiselt paigal ning üritatakse ka erinevaid soodustusi juurde pakkuda. Ehk et olemasolevat nn ladu üritatakse tühjaks müüa. Jääki on igal pool saadaval. Liikumised on olemuselt samasugused nagu kogu aeg, lihtsalt kaupa on vähem.“

Tehinguteni jõudmine võtab kauem aega. Eelmistele aastatele iseloomulikku rabamist enam ei ole.

Oodata on üürituru kasvu

Eliste ütleb, et enamik suuremaid kinnisvaraarendajaid on hästi kapitaliseeritud ning näinud tänase turusituatsiooni võimalikku esile kerkimist suuresti ette juba 2021. aasta II pooles, mil avaldunud turudünaamika muutused ei tundunud pikaajaliselt kestlikud. Ainukeseks suuremaks uute korterite hinnalanguse võimalikuks põhjuseks väljaspool likviidsustegureid on Eliste sõnul täna ehitushind, mis on keskmiselt alanenud kuni 5% seoses ehitusmaterjalide globaalse hinnalangusega, kuid Eesti tempokas palgakasv kompenseerib selle ajaakna 2023. aastal suhteliselt kiiresti. Nii mõnegi arendaja sõnul on juba märgata, et nende hinnakirjad lähevad järgmiste projektide puhul mõne protsendi tõttu veelgi üles pelgalt kasvavate kulude tõttu.

„Lõppkokkuvõttes võib seega väita, et elamispinna kättesaadavus püsib keskmise tallinlase jaoks jätkuvalt kehv ka veidi pikemaajalises vaates ja see kasvatab paraku üürituru aktiivsust. 2023. aastal algab üsna kindlalt uus üürihindade kasvutsükkel ja see kasv kujuneb tänase kõrge krediidihinna taustal tõenäoliselt vähemalt ajutiselt võrdlemisi kiireks, sest uusi üüriinvesteeringuid lisandub turule varasemast tunduvalt kitsamas mahus.“

Tallinna uute korterite pakkumismahust rääkides toonitab Eliste, et avalike kinnisvaraportaalide lõikes on pakkumismaht justkui pelgalt 1200 ühikut, kuid tegelikkuses on neid arendajate kodulehtedel või muul kujul pooleldi mitteavalikult kokku ligi kaks korda enam, mis viitab tänase müügitempo juures justkui ülepakkumisele, kuid pikaajalises mõõtmes arvab Eliste, et tegemist on hetkel siiski optimaalse pakkumismahuga.

Eraisikute soovid samad

Risto Vähi toob välja, et üldiselt on eraisikute ja perekondade soovid sarnased varasemaga – ollakse küll kaalutlevamad, kuid huvides pole muutusi toimunud. Rohkem on olukord muutunud väikeinvestorite puhul. „Neid on turul hetkel vähem ning on näha, et ka näiteks n ­ ö investorikortereid on uusarendustes rohkem saadaval. Ostuhinnad on kõrged, samas üürihinnad on kukkunud, seega tootlused enam nii paljusid ei ahvatle. Laenamine on samuti kallimaks muutunud ja kui investor seda oma OÜ alt teeb, siis ettevõttelaenud on kallimad kui kodulaenud. Väikeinvestorid on pigem ootel, samas suurinvestorid ikka ostavad sarnaselt varasemaga.“

Kas müügihindade kasv või paigalseis ja üürihindade langus on trend, millega tuleks ka tulevikus arvestada?

Vähi sõnul sõltub see mitmest asjaolust, kus suur mängumuutja on euribor. „Sellest sõltub korterite ostuaktiivsus. Paljud inimesed on praegu ooterežiimil, et tahaksid küll osta, aga ei kvalifitseeru. Tuleviku suhtes on hetkel liiga palju ebamäärasust. Üüri osas valitseb hindades madalseis, praegu on kasulikum madalama hinnaga pikemaid üüridiile teha. Pakkumiste aeg on pikalt tõusnud, nüüd peab aga arvestama, et kevadest sügiseni tuleb aktiivsem aeg ja nõudlus kasvab.“

Eliste sõnul ostab nn keskmine koduostja täna tõenäoliselt kasutatud korteri, mis Tallinnas on enamasti magalapiirkonna nõukogudeaegse paneelelamu korter keskmise pinnaga

55 m2 ja mediaanhinnaga 2400 €/m2 „Arvestades, et üldiselt on sellistel varadel keskmine eluasemelaenu periood ligi 25 aastat ja omafinantseering 20%, igakuine laenumakse ei ületa 40% ostja kuisest netosissetulekust ja ostu finantseeritakse tänaste krediidituru tingimuste juures, saame tulemuseks 1875 ­ eurose netokuupalgaga kodaniku, kes töötab suure tõenäosusega teenindus ­ või tööstussektoris, kuid viimase majanduslik käekäik ei ole paljude ettevõtete puhul just kuigi helge.“

Uusarendusi tuleb endiselt juurde, aga pigem üritatakse ikkagi olemasolevaid müüa. Uusi projekte ei alustata nii tormiliselt kui varem.

Ka Eliste rõhutab, et tarbijaeelistused on üldplaanis jäänud samaks, kuid ühe suurema trendina on märgata, et ostjaskond liigub jätkuvalt Tallinnast ja ka Eesti väikelinnadest väljapoole väiksematesse piirkondlikesse keskustesse, kus sarnase kvaliteediga kinnisvara on jõukohasem soetada.

Mida toob täpsemalt sügis?

Eliste usub, et 2023. aasta II pooles on elamispinnad tõenäoliselt kättesaadavamal tasemel kui praegu, sest hetkel pole näha elamispindade hinnatõusu 2023. aastaks, kuid palgakasv samal ajal selgelt jätkub ning 2023. aasta sügisest on taaskord lootus, et laenuraha hakkab pikemas perspektiivis lähenema euroala oodatavale pikaajalisele inflatsioonimäärale, milleks on ligikaudu 2–2,5%. „Elamispindade turul algab siiski uus hinnakasvu tsükkel tõenäoliselt juba 2023. aasta lõpus või hiljemalt 2024. aasta I pooles

ning seda esmalt järelturul, kus hetkel nõukogudeaegsed tüüpkorterid on sarnaselt 2020. aasta III kvartalile hinnas mõnevõrra alla tulnud ning seda keskmiselt oluliselt enam kui ülejäänud elamispindade turusegmendid.“ Sarnaselt usub Vähi, et kui sisemajanduslikul ega globaalsel tasemel midagi drastiliselt ei muutu, lähevad sügisel asjad paremaks. Ühe positiivse mõjutajana toob ta esile, et paljude toormete ja ka toiduhinnad on maailmas langenud. Inimeste ostuvõime võib taastuda. Võib eeldada, et aasta teine pool tuleb parem, aga kui palju, see sõltub paljudest kiiresti muutuda võivatest teguritest. Euribori muutustega tuleb harjuda ning see näitab, et ei ole enam odavat raha. Mõnes mõttes viib euribor meid normaalsusesse tagasi, sest ega raha loopimine normaalset majandustsüklit tähenda. Laenamine on kallim ja sellega tuleb harjuda, ütleb Vähi ja lisab, et kinnisvaraportaalides hindadega katsetamist stiilis „paneme hea hinna ja vaatame, kas keegi tahab“ pole samuti enam nii palju ning tihti müüakse kortereid isegi hindamisaktist odavamalt, kuna hindamisakt tehakse alati mineviku pealt. Kas olla pigem optimistlik või pessimistlik?

„Optimistlikult pessimistlik või siis vastupidi – kui Eesti elamispindade turu tõid 2009. aasta kriisist välja väga odav laenuraha ja demograafilised tegurid ehk nn laulva revolutsiooni põlvkond, siis täna on väljaspool Ukraina sõjapõgenikke demograafiline trend kandunud korteriturult üle elamuturule ning seetõttu oleksin kinnisvaraarenduse lõikes mõõdukalt optimistlik eeskätt elamukruntide ning üksik­ ja ridaelamute turu osas, kuid ei oleks pikaajalises vaates endiselt optimistlik Eesti ääremaastuvate piirkondade suhtes, kuhu aastatel 2021–2022 suur osa elanikkonnast võib ­ olla ülearu siirdus pelgalt madalama hinnataseme tõttu, aga kust väljaränne Tallinna pideva kasvu tõttu püsib, nii et seda võib tulevikus tabada kinnisvara müügisoovi korral nn likviidsuskriis,“ sõnab Eliste.

3000 koduostjat on juba usaldanud Bonavat.

2022 enimmüünud elamuarendaja Eestis

koduostjat usaldanud a.ee

HEA JA TERVIKLIK NAABRUSKOND ON ENAMAT KUI KIIK JA LIIVAKAST

Euroopa juhtiv elamuarendaja Bonava korraldas enam kui aasta kestnud „Õnnelike naabruskondade uuringu“, soovides teada, mis on inimestele nende kodupiirkonnas oluline ning mis teeb neid kodus õnnelikuks. Uuringust selgus, et kõige olulisem on naabruskonna puhul see, et ta tunneks ennast piirkonnas turvaliselt – just nii arvas 88% vastanutest.

Tekst: Gerli Ramler Fotod: Shutterstock

Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm täpsustab, et siinkohal pole mõeldud turvalisust, mida saab luua kõrgete aedade, väravate ja kaameratega, vaid just turvatunnet, mida pakuvad hästi läbimõeldud õuealad, üksteist tundev kogukond, hooldatud elukeskkond või lihtne parkimiskorraldus.

Ta lisab, et turvalisuse järel pidasid uuringus vastanud naabruskonna õnnetunde puhul oluliseks kõike, mis seondub liikumisega. „See tähendab kõnnija rattateede olemasolu, rohealade lähedust, ühistranspordiga ligipääsetavust ning ei saa salata – ka auto on

olulisel kohal. Hea ligipääsetavus autoga ning parkimiskohtade olemasolu on Eesti inimese jaoks naabruskonnas oluline. Lisaks iseloomustab terviklikku naabruskonda võimalus jõuda 15 minutiga toidupoodi, kaubanduskeskusse, kooli­lasteaeda ja arsti juurde.“

Bonava eesmärk on luua õnnelikke naabruskondi ning tegemist on esimese elamuarendajaga Euroopas, kelle kliimaeesmärgid on saanud Science Based Targetsi (SBT) heakskiidu. Kuidas siis luua õnnelikke elamurajoone? „Arendaja puhul saab kõik alguse krundi asukoha valikust.

Bonavas on meil selleks võrdlemisi täpsed kriteeriumid, näiteks juba mainitud ühistranspordi, roheala ning igapäevateenuste lähedus on nendest peamised. Kui me teame, mis inimestele korda läheb ja nende igapäevaelu kvaliteeti tõstab, siis on ka äriliselt igati mõttekas pakkuda neile seda nende koduukse ees,“ selgitab Soorm.

Teisalt tuleb tema sõnul naabruskonna loomisel ja arendamisel mõelda juba alguses selle peale, millist keskkonda elanikele kvartalisiseselt pakkuda soovitakse. Kuidas näiteks on elanikel mugav liikuda ühistranspordipeatusse või lastel turvaliselt oma koduuksest mänguväljakule. „Meie kogemus, kuidas oma klientidele „ekstrat“ pakkuda, on lihtne: hooviala. Rõõm on tõdeda, et siin läheb konkurents aina tihedamaks ja ka konkurendid tulevad välja aina põnevamate ideedega. Tänapäeval ei piisa enam lihtsalt mõttest, et torkame kuhugi maja taha kiige ja liivakasti. Ka täiskasvanud, teismelised ja eakad soovivad väljas aega veeta, istuda, kõndida, liikuda,“ selgitab Soorm. „Läbimõeldud hooviala suudab kõigile midagi pakkuda ja see ei pea

tingimata tähendama atraktsioone.“

„Õnnelike naabruskondade uuringust“ selgus ka, et kõige enam sooviksid inimesed, et suureneks naabritevaheline hea suhtlus. Neile on oluline, kuidas naabruskonnas õnnetunnet luua. Sestap peab Bonava tähtsaks luua erinevaid ajaveetmisvõimalusi nii erinevas vanuses lastele kui ka täiskasvanutele, sest just see aitab kaasa naabritevahelisele suhtlusele ning kasvatab seeläbi kuuluvus ­ ja kogukonnatunnet. „Kusjuures, tihti ei pea selleks looma täisehitatud hooviala,“ nendib Soorm. „Ka pinnavormidega mängimine või mõni ehituse käigus maa seest välja ilmunud kivimürakas võib osutuda väga vajalikuks elemendiks, mille ümber luua kogukonnaaed või istumispaik.“

Oluline on eluks vajalike teenuste ja toodete mugav kättesaadavus

Reterra Estate OÜ müügiarendusjuht Kaspar Markus sõnab, et makropildis on tervikliku naabruskonna eelduseks eluks vajalike teenuste ja toodete mugav kättesaadavus. „See tähendab, et toidupood, kool, lasteaed,

UUSARENDUSED

meelelahutus ja muu võiks jääda piltlikult öeldes elukohast kiviviske kaugusele. Kui aga vaadata spetsiifilisemalt elamuarenduse nurga alt, siis eeldab terviklik naabruskond häid sportimisja puhkealasid, mänguväljakuid ja kogunemispaiku, kus naabritega üheskoos aega veeta.“

Kinnisvaraarendaja saab väga edukalt terviklikku naabruskonda arendada, kuid selleks tuleb Markuse sõnul elamuarenduse hooviala hoolikalt läbi planeerida ning arvestada erinevate sihtrühmade soovide ja vajadustega. Ka tema nendib, et hästi lahendatud hoovialal leiab tegevust nii noor kui ka eakas inimene. „Koduostjad on tihti erinevas eluetapis. See, kellele on oluline mänguväljak, ei pruugi liialt lugu pidada välijõusaalist või vastupidi. Seega on oluline, et koduhoov pakuks tegevust erinevatele sihtrühmadele. Reterra arendustes on rõhuasetus tugevalt funktsionaalse ümbruskonna loomisel.“

15 minuti linn liidab inimesi

Endover Kinnisvara oli üks esimesi, kes tõi Eesti kinnisvaramaastikule 15 minuti naabruskonna mõiste. Sellest põhimõttest lähtuvalt arendatakse

täna mastaapset ajaloolist Volta kvartali ala, millele antakse uus elu jätkusuutliku äri ­ ja elukeskkonnana, taastades väärikat vana ja lisades jätkusuutlikku uut ning seda kõike 15 minuti linna ja tiheasustuse põhimõt­

tel, kus kõik eluks oluline peaks olema 15 ­ minutilise teekonna raadiuses ja miksitud rohealadega. „Lisaks ligi 800 kodule ja äripindadele rajame Volta kvartalisse ka avara kõrghaljastusega pargiala, kus on vaba aja veetmise võimalusi nii eri vanuserühmadele kui ka lemmikloomadele. Kvartalisse tuleb ka oma lasteaed. Samuti saab kvartal uue taristu alates uusimatest kommunikatsioonidest ja sidelahendustest kuni juba normiks kujunenud elektrisõidukite laadimisvõimalusteni,“ tutvustab Endover Kinnisvara müügiosakonna juht Olari Vokk.

Tema sõnul tähendabki terviklik naabruskond seda, et inimest ümbritseb 15 ­minutilise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel kõik eluks vajalik: kodu, töötamisvõimalused, koolid, lasteaiad, eluks vajalikud teenused ja vaba aja veetmise võimalused, mis on integreeritud rohealade ja kõrghaljastusega.

„Oluline on ka läbimõeldud ja keskkonnasäästlik teedevõrk, kus on mõeldud ka jalakäijatele ja ratturitele. Tähtis on linna tihedus, et ei peaks erinevateks

elutegevusteks liikuma ühest linna otsast teise ega jätma sellega maha keskkonda kahjustavat jalajälge.“

„Lisaks elamisvõimalustele on terviklikus naabruskonnas olulised töökohad, sealhulgas paindlikud ja nüüdisaegsed koos töötamise alad, kodulähedane toidupood, turg ja pagarikoda, kool, lasteaed, erinevad kauplused, kaasa arvatud lemmikloomapood, spordiklubid ja tervisekeskused, eluks vajalikud teenused,“ loetleb Vokk. „Tähtis on mõelda erinevatele vanuserühmadele ja huvigruppidele, mitte ainult tööealistele ja väikelastele, vaid ka teismelistele, eakatele ja isegi lemmikloomadele.“ Ta toob näite, et WoHo kvartalid ehk terviklikud elu ­ ja ärikvartalid on üha kasvav trend, mis on mujalt maailmast Eestisse jõudmas. „On rõõm ka äsja valminud Rohetiigri ehituse teekaardi üle, mis sõnastab visiooni, kuidas viia rohepööre ellu kinnisvara ­ ja ehitussektoris. Linna tiheduse tõstmine ja aegunud parkimisnormatiivide muutumine on siin olulised sammud.“

Kritiseerida on alati lihtne

Tallinn liigub õiges suunas ja on tore näha, kuidas 2035. aasta arengustrateegias välja toodud eesmärgid tasapisi reaalsuseks kujunevad. Sõbralik linnaruum, sõbralikud kogukonnad, rohepööre, rõhk ühistranspordil ja erinevatel liikumisviisidel – kõik see on midagi sellist, milles arendajana näeme ka oma vastutust ja võimalust.

Mis võiks olla paremini – kritiseerida on alati lihtne. Tallinn on keeruline ja kasvav linn, üheaegselt on vaja rahuldada mitmeid erinevaid huvisid. Peamine, et lõppeesmärk, mille poole liigutakse, on kiirem, mugavam ja turvalisem linn. Arendajana peame oluliseks, et inimesed saaksid oma kodus tunda end turvaliselt ning jõuda enda jaoks olulistesse sihtpunktidesse hõlpsasti, keskkonda säästvalt.

Ehituslikus mõttes on Tallinn järjest nõudlikum inimsõbralike lahenduste osas ning me peame seda Bonavas väga tervitatavaks. Näiteks see, kuidas uute elamuarenduspiirkondade kortermajade parkimine on lahendatud suuresti maa ­ aluste parklatena või nii ­ öelda silmale varjatumalt, luues seeläbi turvalisemad ja suuremad hoovialad, kus naabruskonna elanikud saavad aega veeta.

Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm

Tallinnas & Harjumaal

Tähtis on mõelda erinevatele vanuserühmadele ja huvigruppidele, mitte ainult tööealistele ja väikelastele, vaid ka teismelistele, eakatele ja isegi lemmikloomadele.

Uus lahendus muudab kodu stiilseks sümfooniaks

Uus kodu tähendab uut võimalust seada sisse mõnus keskkond oma perele vaba aja veetmiseks ja lõõgastumiseks. Tühja karbi sisustamine on põnev väljakutse, aga osutub tihtipeale ootamatult keeruliseks ülesandeks.

Ei ole ju lihtne kapile, voodile või riiulile niisama peale vaadates ette kujutada, kuidas see konkreetses ruumis välja näeb või ülejäänud mööbliga kokku kõlab. Või leida erinevatesse tubadesse mööblit, mis kõik omavahel kokku sobiks ja kodus stiilse terviku moodustaks.

Nüüd on see aga oluliselt lihtsam, sest maailmakuulus Itaalia disainmööblitootja Febal Casa on loonud kontseptsiooni Total Living, mis võimaldab luua kodus ühtse stiiliga terviklahendusi. See tähendab, et samu materjale ja viimistlusi on läbivalt võimalik kasutada erinevates tubades ja täiesti erinevate mööbliesemete juures.

Kogu sisustus ühest kohast

Febal Casa ainuesindaja Eestis on mööblisalong Alexanto, mille eesmärk ongi pakkuda tõeliselt ainulaadseid ja kvaliteetseid lahendusi ning aidata seejuures luua tasuta sisekujunduslahendus tervele sinu uuele kodule.

Enam ei ole vaja mööda mitmeid poode ja salonge ringi joosta, et ühest diivan, teisest voodi ja kolmandast garderoobi riiulid hankida või värvinäidistega erinevates kohtades mööbliesemete kokkusobivust kontrollimas käia. Alexanto salongis saad maha istuda professionaalse sisekujundajaga, kes aitab sul ühtset stiili järgides sisustada kõik ruumid köögist lastetoani välja.

Kui unistad harmoonilisest kodust, kus kõik toad küll eri noote mängivad, kuid kokku siiski lummava sümfoonia moodustavad, aitab Alexanto selle unistuse ilma suurema vaevata ellu viia.

Sinu uus kodu peopesal

Kuna salongi jaoks on oluline, et iga tellija oma koduga tõeliselt rahule jääks ja üheski otsuses kahtlema ei peaks, antakse koduomanikele võimalus enne tellimuse lõplikku kinnitamist oma uues kodus ringi käia. Kuidas? Kasutades 3D ­ graafikat! Nimelt valmistatakse enne ühegi toote tellimist sisustamist vajavast kodust kaasahaarav 3D ­videotuur, mis tähendab seda, et sa saad oma kodus ringi jalutada nagu videomängus ja kõik toad üle vaadata. Nii on võimalik tubadest ja kogu elamisest tervikpilt saada ning veenduda, et kõik hakkab olema täpselt selline, nagu ette kujutasid.

Oma ala spetsialistid

Alexantoga koos töötades võid olla kindel, et tegu on oma ala tõeliste spetsialistidega. Kui suurtes masstoodangut pakkuvates sisustuspoodides ringi käies pead tihti ise pead murdma, milliseid töötasapindu kööki valida või kuidas täpselt magamistuppa garderoob paigutada, siis Alexanto muudab asja eriti lihtsaks. Kuna salongil on olemas oma sisekujundajad, võtavad nad kogu vaeva enda peale.

Näiteks, kas teadsid, et kööki planeerides tuleks lisaks kapiuste värvile ja valamu kujule hoolikalt mõelda ka liikumistrajektooridele, töötamis­ ja ulatuskõrgustele ning korrektsele valgustusele. Või kas oled juba välja mõelnud, kas soovid garderoobile uksi või mitte? Kas ustel peaks olema peegel? Kas soovid kapi sisse ka sahtleid või riiuleid? Kas tahad riidekappi või garderoobi valgustust? Need on küsimused, millele tavainimene esimese hooga sageli isegi mõelda ei oska.

Lõppude lõpuks on sisustuse valimine ja soetamine tähtis otsus, sest iga aasta köögimööblit ega voodiraami ju välja ei vaheta. Just sellepärast tulebki investeerida kvaliteetsesse ja stiilsesse sisustusse.

Alexanto sisustusspetsialistid tegelevad selliste asjadega päevast päeva, nii et võid oma kodu julgelt nende hoolde usaldada. Tutvu Alexanto salongiga lähemalt nende kodulehel alexanto.ee või külasta Tallinna salongi aadressil Järve tn 2.

Mida uue kodu garantii puhul tähele panna?

Garantii ei kehti ainult tarbekaupadele, vaid ka eluasemele. Kui tarbekaupadega seotud probleemide lahendamine on ostjatele enamjaolt selge, siis eluaseme osas jääb paljudele arusaamatuks, mis kuulub korteri garantii alla ja mida tuleks teha, kui kahtlustatakse puudusi. Selgust jagab kinnisvaraarendaja Bonava ekspert.

Toimetas: Birgit Õigus Fotod: Shutterstock

Miks vajab hoone garantiid?

Arendajate mainet ei kujunda mitte ainult ettevõtte sotsiaalne vastutus, turundustegevus ja organisatsioonikultuur, vaid ka kaasatus garantiiprotsessidesse, kus tuleb vahel ka keerulisi olukordi lahendada.

„Kui inimene ostab korteri uude majja, eeldab ta loomulikult, et seal elamine ei tekita probleeme ning kõik toimingud sujuvad ideaalselt. Praktikas tuleb siiski ette olukordi, kus on vaja probleeme lahendada. Uued hooned on nagu elusorganismid, kes ümbritseva keskkonnaga täielikult kohanemiseks peavad kogema nii esimest kuuma suve kui ka niisket sügist ja karmi talve. Näiteks muutub paljude ehitusmaterjalide maht erinevate temperatuuride juures ja sellega tuleb tööde planeerimisel ning teostamisel arvestada. Seetõttu on igale uuele eluasemele ette nähtud garantiiaeg, mille jooksul on hoone arendajal kohustus kõrvaldada tekkinud puudused,“ toob välja Bonava kvaliteedijuht Tanel Villmäe

Näiteks on täiesti normaalne, et hoone kuivamisel tekivad kipsplaatide ja õõnespaneelide ühenduskohtadesse mikropraod – sellist olukorda kogevad pea kõik uue korteri omanikud. Kuigi esimesel aastal ei tasu hakata remonti tegema, et võimaldada majal vä ­

hemalt korra kogeda kõiki meie kliima pakutavaid temperatuuri ja sademete kõikumisi, ootavad arendajad siiski, et elanikud sellistest probleemidest ja defektidest teada annaksid.

Kuidas teada saada, mis korterigarantii alla kuulub?

Nii nagu igal tootel, peaks ka korteril olema kasutusjuhend, mis selgitab korteri õiget kasutamist ja loetleb võimalikud probleemid, mis garantii raames kõrvaldatakse. Kui ostja kutsutakse korterit vastu võtma, on ta kohustatud juhistega tutvuma.

Valest tegevusest või kasutaja teadmatusest põhjustatud probleemide parandamine ei kuulu tavaliselt garantiiremondi alla. Näiteks kui uks või aken on vajunud ega sulgu, on tegemist garantiihooldusega, aga kui korteriomanik märkab, et puhastamata põrandatrapp põhjustab häireid kanalisatsioonis, tuleb suure tõenäosusega probleem korteriomanikul endal lahendada. Tavaliselt on korteri kasutusjuhendis kirjas reeglid, mida peab garantii kehtima hakkamiseks järgima.

Erinevad arendajad korraldavad garantiiprotsessi erinevalt. „Loomulikult

tahame, et inimesed tunneksid end oma uues kodus õnnelikuna, mistõttu reageerime garantiiajal sageli olukordades, kus ei peaks,“ märgib Villmäe.

Levinud viga on tuulutusklappide sulgemine ja ruumi ebapiisav ventilatsioon Üks levinumaid vigu, mis põhjustab probleeme, on korteri ebapiisav ventilatsioon. CO2 kogunemine ja õhuniiskuse taseme tõus võib tekitada probleeme niiskusega – suureneb kondensaadi kogunemine korterisse, mis soodustab uste ja põranda katete paisumist, paindumist ja krigisemist.

„Tihti tuleb ette juhtumeid, kus elanikud sulgevad omavoliliselt ventilatsiooniplafoonid, sest nende kaudu tuleb külm sisse. Teine levinud põhjus, miks oma ruume piisavalt ei tuulutata, on radiaatorite või põrandakütte väljalülitamine, et säästa soojusenergia tarbimise arvelt. Kõige energiasäästlikum on aga hoida ruumis ühtlast temperatuuri,“ selgitab Villmäe.

Normaalse õhuniiskuse taseme taastamiseks piisab, kui ruume tuulutada pool minutit. Samamoodi tuleb ventileerida jahedaid ruume, sest sinna kogunev niiskus muudab mikrokliima veelgi niiskemaks ja ebameeldivamaks. Teisiti on see kodudes, kus värske õhu juurdevool on pidev.

Kellele peaksin puudustest teatama?

Iga värskelt loodud korteriühistu sõlmib haldusfirmaga halduslepingu. Seal on kirjas halduri kontrolli all olevad ülesanded ja vastutusvaldkonnad.

Elanikel, kes märkavad vigu – alustades kinnikasvanud lillepeenrast ja lõpetades postkastidega –, soovitatakse ühendust võtta majahalduriga, kes ütleb, mida edasi teha. Teatud hooneelementidele, näiteks liftile, võis tootja määrata pikema garantii.

Kinnisvarahaldur peab esindama korteriomanike huve, aga olema ka sõltumatu ekspert, kes hindab objektiivselt kõiki garantiiküsimusi ning täidab sageli ka vahendaja funktsiooni hoone ehitaja ja korteriomanike vahel. Majahaldur peab oma tegevusega näitama, et ta hoolib ja muretseb sama palju kui korteriomanikud garantii­ ja garantiijärgsete olukordade lahendamise ning hoone tehnilise heakorra eest.

Nii nagu igal tootel, peaks ka korteril olema kasutusjuhend.

Korteriomaniku ülesanne on aga tagada, et kõiki seadmeid ja konstruktsioone kasutatakse ettenähtud viisil. Arvestada tuleks aga sellega, et igast pisiasjast võib ajaga midagi suurt kasvada, ning seetõttu tasub hoone kaasomanikel eelnevalt mõelda hoiufondi loomisele, mis annab omanikele vähemalt mõnel ettenägematul juhul rahalise tagatise.

Kodu, mis on magus kui kirsiaed

Kinnisvaraarendajad on juba ammu leppinud, et uue kodu otsijate nimel tuleb pingutada igal rindel ning keskpärasust pakkudes võibki jääda edu ootama. Koduostu näol on tegu olulise otsusega, milles kohtuvad nii praktilised kui ka emotsionaalsed vajadused, ning olgem ausad –mida vähem kompromisse teha tuleb, seda parem. Kinnisvaraarendaja Pinered Väänasse loodud kodud kannavad oma loodusläheduse ja valikuvõimaluste tõttu ka väärikat nime – Kirsiaed.

Pinered OÜ kollektiiv koondab endas arendajaid, disainereid ja ehitajaid, kelle loodud kinnisvaraprojektides kohtuvad looduslähedus, funktsionaalsus ning nutikas ruumikasutus. Nutikus tähendab siinkohal võimalust eluruumis mitmeid ümberkorraldusi teha, lubada seal vajadusel erinevate funktsioonide ristkasutust ning seda, et iga ruutmeeter saaks maksimaalselt rakendatud. Avatust ja suurust ei loo pelgalt ruutmeetrite arv, vaid ka kodu kui terviku suhe iga erineva ruumiga.

Planeeri enda kodu harmoonilisse Kirsiaeda!

Tallinnast 20 ­minutilise autosõidu kaugusel Väänas asuv Kirsiaed on elukeskkond, kus idamaise ehituskunsti traditsioonid ja väärikus kohtuvad põhjamaise eheduse ning kodusoojusega. Peagi 31 kodu sisaldavasse elukeskkonda loodud arendused pakuvad kõikidele elanikele ühtmoodi objektiivset looduse ilu, avaraid liikumisvõimalusi ning privaatsust, samas ka individuaalseid võimalusi siseplaneeringuks ja viimistluseks. Vaikne ja rahulik koht võimaldab koduomanikul liikuda muga­

valt Tallinna kesklinna ja tagasi. Tallinn ja Keila jäävad u 15 km ning Tabasalu 10 km kaugusele. Läheduses paiknevad Vääna ­Jõesuu ja Meremõisa kaunid mererannad, Keila ­Joa mõis ning RMK maastikukaitseala. Vääna mõisakool on Kirsiaiast vaid 200 meetri ning bussipeatus kõigest 100 meetri kaugusel. Seetõttu sobib Kirsiaed ühtviisi hästi nii paaridele, lastega peredele kui ka eakamatele inimestele. Kes ei sooviks privaatsust, kuid samal ajal võimalust oma igapäevaste toimetuste tegemiseks ja vaba aja veetmiseks kiiresti linnamellu sukelduda?

Kirsiaia valitud kodude puhul saab värske koduomanik planeeringut ku ­

jundada täpselt enda vajadustest ja soovidest lähtudes. Kuni aprilli lõpuni on võimalik uuel omanikul märgatavalt paljude oluliste aspektide üle ise otsustada. Kas elada ühe ­, kahe, kolme ­ või neljatoalises eramus? Kas valida saunaga või saunata kodu?

Milline sanitaartehnika, siseviimistlus ja parketilahendus? Kirsiaia hoonete A ­ energiaklass, maaküte ja päikeseelekter võimaldavad muretult keskenduda kõige olulisemale – elamisele endale. Pealegi annavad tänapäeval mõned pangad A ­ energiaklassiga varale ka 1 ­2 aastat intressivaba laenu. Samuti ei ole vaja pead murda parkimiskoha pärast – iga koduomaniku päralt on neid automaatselt lausa kaks!

Kirsiaia arenduste puhul on loobutud ülearustest ruutmeetritest, mistõttu on ka lõpphind mõistlik. Klient saab oma raha eest rohkem väärtust ning esimeste eramute ostjad on juba jõudnud turu keskmisest madalamate hindade üle imestada.

Päikeseliselt privaatsed terrassid

70–90 ­ ruutmeetrilisi majaosi oleks kõige õigem nimetada ridaeramuteks –justkui tavalised ridaelamud, kuid majaosi eristab naabriga ühise seina asemel avar kuur jalgrataste, lapsekärude

või mis tahes muude esemete mugavaks hoiustamiseks. Kõikide Kirsiaia kodude elutuba avaneb läände, elutoapoolse seina äärt kaunistab räästaga kaetud terrass. See on ala, mis loob silla sise ­ ja välisruumi vahel. Iga majaosa juurde kuuluv avar hoov koosneb ees­ ja tagaaiast. Kuna majaosad on üksteisest lahus, pole maja taha pääsemiseks vaja toast läbi minna. Majaosade vahele jäävat privaatset hoovinurka varjab võõraste pilkude eest ühelt poolt kuur ja teisalt ribisein.

Köök ja elutuba kui fookuspunktid

Kirsiaia eramutes on mistahes spetsiifilise lahenduse puhul suur rõhk nii köögil kui ka elutoal, sest just need on ruumid, kus koduomanik ja tema külalised enim aega veedavad. Mahukad testid ja katsetused kinnitavad üsna üheselt, et suurte magamistubade ja pikkade koridoride asemel tasub suunata ruumiline fookus just kööki ja elutuppa. Kirisaia majade ruumiplaneering on hoolikalt läbi kaalutud ja kogu sisepind efektiivselt kasutusele võetud. Tänu sellele mahub igale ruutmeetrile palju rohkem ruumi.

kirsiaed.ee

VIRTUAALNE KODUKUJUNDUS –

MIDA KASUTADA JA KUST ALUSTADA?

Kodukujundusrakendused, -tarkvarad ja veebilehed aitavad eksperimenteerida ja ideed enne teostamist läbi mõelda. Olukorras, kus tead, et tahaksid mõnda tuba ümber kujundada, ning võib-olla omad ka umbkaudset visiooni sellest, missugune võiks ruum uues kuues välja näha, on need äärmiselt tänuväärsed abimehed. Eriti kui tegu on väikese ruumiga.

Kõikvõimalike virtuaalsete abimeeste valik on ülisuur, mistõttu valisime siia lihtsaimad ja kasutuselt mugavaimad äpid, tarkvarad ja veebilehed, mida oleme ka ise mitmeid kordi kasutanud. Mis seal salata, kõigi nende programmidega on lihtne jääda ka niisama „mängima“.

Pinterest

Enamikule kodukujundushuvilistele ei vaja Pinterest tutvustamist. Suurim visuaalne otsingumootor, mis aitab alati informatsiooni ja inspiratsiooniga. Kui täpselt ei tea, kust alustada, siis on Pinterest endiselt parim koht mõtete kogumiseks. Piltide abil on ka lihtsam oma ideed teistele seletada ning õigeid tooteid leida.

Morpholio Board

Kui inspiratsioon on koos, tuleb ette võtta järgmine samm – moodboard ehk inspiratsioonilaud või tujulaud.

Parim tööriist moodboard ’ide loomiseks on Morpholio Board. Saad selle lihtsalt ühendada oma Pinterestiga ja sealt fotosid importida ning iga toa (või projekti) tarbeks inspiratsioonilaudu luua.

Coolors.co

Suurepärane generaator värvipalettide loomiseks. Tead, et tahad kasutada tumerohelist, aga pole aimugi, missugust täpselt või millega seda ruumis kombineerida? Kui palju värve üldse kasutada? Coolors on värvidega mängimiseks parim koht. Kui endal visiooni ei ole, saad uurida teiste kasutajate loodud palette.

Floorplanner

Floorplanner on suurepärane tööriist, mis mõeldud algajatele ja hobikorras kujundajatele, kes soovivad ruume 2D ­ ja 3D ­vaates kujundada.

Tarkvara võimaldab teha natukene kõike: luua maja ­ või korteriplaan, värvida pindu ja valida materjale, lisada mööblit (üle 150 000 eseme) ning mui

dugi vaadata oma tööd nii 2D ­ kui ka 3D ­vaates. Et seda mugav kasutada oleks, tuleb küll veidi õppida, kuid üldiselt on tegu intuitiivse tööriistaga. Floorplanner on koostanud mitmeid kasutusjuhendeid, mis aitavad kiiremini soovitud tulemusteni jõuda, ning kuigi tegu on keerukama programmiga, on vaev aega igati väärt. Loodud kujunduse saab importida kauni 3D ­ renderdusena ning selle põhjal ruumi edukalt ümber kujundada. Järele proovitud!

Nagu ikka, on tasuta versioon limiteeritud, ent enam kui piisav ümberkujunduste planeerimiseks. Tarkvara saab kasutada nii telefonis kui ka arvutis.

Room Planner

Room Planner on mugav 2D ­ ja 3D ­ kujundamisäpp. Saad kerge vaevaga oma toa telefonikaamera abiga virtuaalruumi dubleerida ning planeerima hakata. Tasuta versioonis on mööbli, materjalide ja muutmisvõimaluste valik küll pigem väike, ent baaslahenduse, visiooni ja värviskeemi saab edukalt luua. Tarkvara on kasutatav nii telefonis kui ka arvutis.

Magicplan

Magicplaniga on võimalik ära planeerida terve oma kodu: luua korruse­

plaane ning panna paika ka väiksemad detailid – näiteks lülitite ja stepslite asukohad. Magicplan on hea valik, kui eelistad pigem 2D ­vaates kujundada ning ruumiplaane luua. Valmis plaani saad PDF ­ või JPG ­ formaadis alla laadida.

IKEA planeerijad

IKEA on loonud mitmeid mugavaid planeerijaid, mis aitavad kiirelt nende tootevalikust endale sobiva ruumi või eseme kokku panna. Soovid garderoobi, diivanit või hoopis kogu magamistoa sisustust – vali alguspunkt ning kombineeri enda koju sobiv komplekt. Kui oled oma visiooni teostanud, saad vajaminevate toodete nimekirja salvestada ning kas sellega ise poodi minna või kogu komplekti mugavalt koju tellida.

Carpet One

Mängid mõttega parketti vahetada või katta tuba vaibaga? Carpet One on tasuta tööriist, mis võimaldab olemasoleval fotol kerge vaevaga põrandakatet vahetada. Valikuid on tuhandeid, nii et ka kõige nõudlikum kasutaja leiab kindlasti endale sobiva variandi. Juurde kuvatakse ka Carpet One’i poe tooted, mida küll Eestis osta ei saa, ent tooteinfo põhjal pole keeruline kohalikult turult vastet leida. Loodud foto saab alla laadida, et seda oma projektis kasutada või ehituspoodi kaasa võtta.

Tekst: Birgit Õigus Fotod: Shutterstock

Peresõbralikud Luige Kodud

Tallinnast vaid

kaheksa minuti sõidutee kaugusele jääb looduskaunis Luige. Paljudele on see piirkond tuttav

kevadekuulutaja Luige laada toimumiskohana. Laadaplatsilt vaid

mõnesaja meetri kaugusel algab juba sel aastal uue viilkatustega peresõbraliku

kodukvartali ehitus.

Luige Kodude kvartal on loodud, mõeldes väikeste lastega peredele. Kvartali südamesse tuleb hubane kogukonnamaja, kus saab uksed avada nüüdisaegne lastehoid ja mängu tuba. Kogukonnamajani lookleb elamute vahel mõnus jalutuspromenaad, mis annab kogu piirkonnale väikese külakese atmosfääri.

APEX Arhitektid on majad kavandanud maalähedastes toonides ja puitviimistlusega, et need ümbritsevate metsatukkadega hästi kokku sobiksid. Kõigil majadel on A ­ energiaklass.

Siinsete kodude eripäraks on privaatsed aiad, kohekorruselised elamud ning sügavuti läbimõeldud lahendused, mis perede elu sisseko ­

limisest alates mugavaks teevad. Nii on katustel olemas päikesepaneelid, et tagada madalad küttearved, ning majade ees elektriautode laadimise võimekus. Terrassidele on maja arhitektuuriga sobitatud raamistikud, kuhu soovi korral lihtsa vaevaga paigaldada mõnusad päikesevarjud, et suvel õues värske õhu käes veedetav aeg oleks võimalikult pikk.

Kohe Luige Kodude kõrval on juba täna olemas ilus mänguväljak ja korvpalliplats koos välijõusaaliga. Majade

vahele tuleb ka hubaselt haljastatud ala kogukonnaüritusteks ning ühisteks piknikuteks. Vähem kui kilomeetri kaugusele ehitatakse aga suurt Luige kaubanduskeskust, mis sel sügisel koos jõusaali, kohvikute ja suure toidupoega oma uksed avab.

Luige erinevaid paiku ühendab mugav jalgrattatee, mis lookleb mändide vahel Tallinnani välja. Nii saab auto hea ilmaga rahulikult koju jätta ja nautida perega kaunist kodukandi loodust.

Kodude müük on alanud, vaata lähemalt www.luigekodud.ee

LUUBI ALL: elutuba, köök ja magamistuba

Iga ruum meie kodus on oma väärtusega. Elutuba, köök ja magamistuba on kahtlemata need toad, kus viibime kodus olles kõige rohkem. Kuidas muuta need kolm mugavaks ja hubaseks ning millised materjalid sinna sobivad?

Toimetas: Irmeli Karja

Fotod: Shutterstock

Õige valgustus on kõige alus, see annab igale toale vajaliku meeleolu. Säti toa nurkadesse ja tööpindadele mõnus laua ­ ja põrandavalgustus, mis valgustab mahedalt kogu ruumi. Eredat laelampi kasuta ainult siis, kui on vaja põrandalt nõela otsida. Samuti ära unusta küünlaid, mis loovad hubase miljöö. Praegu on väga popid n ­ ö tulekindlad leedküünlad – need on ohutud ka väikeste lastega perele.

ELUTUBA

Sisearhitekt Britta Kodres soovitab elutoas paigutada diivan või tugitool nii, et saame pilgu aknast välja või loodusesse suunata. Meid ümbritseb päevad läbi niigi palju ekraane ja silmad on pinges, nii et rahustav pilk loodusesse, taevasse või silmapiirile aitab lõõgastuda.

Elutoas ei tohiks olla liiga palju asju, vaid hädavajalik mööbel. Mingi osa võiksid moodustada kinnised kapidsahtlid, et ebaoluline virvarr saaks peidus olla. Nähtavale võiks jääda mõni oluline ja emotsionaalne ese. See aitab meil päevasest tööst rahuneda ja end ruumis paremini tunda.

Britta eelistab materjalidest naturaalseid, olgu selleks põrandamaterjal, vaipkate, mööblikangas vm.

Mõnus puidust põrand. Puidune tonaalsus teeb ruumid hubaseks, jala all tunneme puidu pehmet ja sooja pinda ning samuti ei sisaldu selles keemilisi ühendeid, mis mõjuksid halvasti meie tervisele.

Pehmed ja meelepärased toonid seintel. Värvid mõjutavad meid mee ­

letult. Kui sa ei ole just väga erksate toonide armastaja, ei ole mõtet neid ka elutuppa tuua. Toonid võivad mõjuda väga ärritavalt ja väsitavalt, nii et selle peab igaüks ise ära tundma.

Kaasa aitavad kõik naturaalsed värvid, mille pigmendisisaldus on nii naturaalsel värviskaalal, et ka punane toon võib mõjuda üsna neutraalselt.

Diivanile vali naturaalse sisaldusega kangas. Nii on su kodus vähem kemikaale ja pärast igat liigutust ei saa särtsu.

Vaip elutoas tekitab rohkem hubase kodu tunnet. Materjalidest eelista jällegi naturaalsemat: puuvill, vill, siid jms.

Rohelust! Inimene tunneb end kõige paremini siis, kui ta on tasakaalus loodusega, ja linnakodus saab seda heaolu tekitada mõnusate roheliste taimedega. Pane mõni suurem puu või palm toanurka või tee üks äge taimeriiul. Ka ühest rohelisest taimest on kasu, aga mida rohkem, seda uhkem.

KÖÖK

Moodnekodu.ee toimetaja Marian Grau toob välja neli aegumatut aspekti köögis. Ta meenutab, et kunagi oli köök peamiselt koht, kus tehti süüa ja pesti nõusid. Ajaga on köögi tähtsus kasvanud ja sellest on saanud ka sotsiaalne ruum, kus pannakse üha enam rõhku kujundusele ja mugavusele.

1. Nutikas köök. AI ehk tehisintellekti kasutamine on meie täna ja homme. Näiteks lauapealne väike ahi ( june oven), mille sisse on ehita ­

tud kaamera ning kus AI hindab ja soovitab ahju pistetud toidule parimat valmistamisviisi ning ­ aega. Lisaks küpsetamisele on see ahi ka kuumaõhufritüür, dehüdraator, slowcooker, röster, pitsaahi ja tainakergitaja. Tehnoloogiat saab köögis näha kõikjal – kraanikaussidest valgustuseni välja. Kööki lisatakse erinevaid sensoreid ja masinaid, et enda elu mugavamaks teha. Liikumissensoriga segistid, külmkapid, mis annavad märguande, kui toiduasjad otsa hakkavad saama. Kohvimasin, mida on võimalik programmeerida valmistama kohvi õigeks ajaks. Nutitelefonist kontrollitavad valgustid. Kõige uuemad lahendused on sahtelkülmikud (ja eraldi sügavkülmad), sahtel ­ nõudepesumasinad ja ka sahtel ­ mikrolaineahjud. Võimalusi on palju!

2. Sujuvad kujundused ja materjalid. Köögis eelistame üha enam lihtsat kujundust ja alternatiivseid materjale –

näiteks erinevaid komposiit­ ning ümbertöödeldud materjale. Kui soovid avaramat kööki, loobu kõrgel asuvatest ebamugavatest seinakappidest, et muuta köök visuaalselt suuremaks ja valgusküllasemaks.

3. Käepärasus ja mugavus. Üks segavamaid asju köögis on ruumi raiskamine. Koduomanikud soetavad üha enam eritellimusmööblit ja on oma vajadused viimseni läbi kalkuleerinud. Uutes köökides kohtab rohkem nutikaid sahtlisüsteeme ja väljatõmmatavaid kappe.

4. Mitmeotstarbeline köögisaar. Köögisaarest on saanud köögi üks tähtsamaid punkte. Igal juhul tasub oma köök üle vaadata ja võimalusel kujunda köögisaarest funktsionaalne koht, kus on võimalik asju hoiustada ja väiksemaid kodumasinaid peita.

MAGAMISTUBA

Vali sobiv stiil. See on lähtepunkt, millest kasvavad välja kõik edasised otsused. Kohanda ja kombineeri seda meelepärase stiiliga – hoidu magamistoas eri stiilide miksimisest –, magamistuba on ruum, kus meel peab puhkama.

Vali põhivärvid. Võta aluseks näiteks seinavärv või pane värvipalett paika ruumi ilme põhjal. Võta arvesse ka põranda värvitooni, sest see on miski, mis on kindlalt paigas. Ehk pakub sulle lisainspiratsiooni uhke tugitool või polsterdatud voodipeats?

Väike vau-efekt! Iga ruumiga on nii, et eriliseks muudab selle mõni isiku pärane nüanss – olgu selleks mõni kunstiteos või põneva disainiga valgusti. Ka luksuslikust materjalist käsitööpadi võib ruumile palju juurde anda.

Aeg kolida õue!

Juba varakevadel õnnestub ilusamate ilmadega istuda, nina päikese poole.

Ehkki meie õuehooaeg on piiratud, saab seda nutikate nippidega pikendada.

Rõdu, terrass või aed Olenemata sellest, millised on värske õhu käes veetmise võimalused, leidub sobivat mööblit igale poole. Näiteks saab ka kortermaja väiksema rõdu muuta lõõgastavaks oaasiks, kui valida sinna kompaktne aiamööbel, mida on võimalik kokku klappida või üksteise otsa virnastada – nii saad vajadusel ruumi juurde tekitada. Lisa veel rohelisi potitaimi või lilli!

Terrassile saab luua nii hubase diivaninurga kui ka praktilise istumisala õhtu ­ ja hommikusöökideks. Olenevalt terrassi suurusest võib sinna sobitada näiteks diivani koos paari tugitooli ja madala diivanilauaga – just nagu elutoas! Spetsiaalselt õuetingimustesse sobiv aiamööbel on valmistatud ilmastikukindlast materjalist, mis peab vastu nii vihmahoogudele kui ka suvekuumale.

Suvila või maamaja aeda võib lisaks söömis ­ ja istumisalale lisada ka väliköögi, et saaksid koos pere ja külalistega üheskoos aega veetes parimaid

roogi ette valmistada. Kahtlemata kuulub suvehooaja juurde elaval tulel või gaasigrillil küpsetamine ning võimalus maitsvaid toite ja jahutavaid jooke väliköögis valmistada.

Milline materjal on parim?

Laias laastus võib aiamööbli materjalide järgi jagada kolme kategooriasse: metall, puit ja tehismaterjalid. Kindlasti on tiigipuust mööbel teada ­ tuntud valik neile, kes hindavad autentsust, aegumatut disaini ja vastupidavust. Nimelt on tiigipuu üks paremaid looduslikke materjale, mis sobib hästi just välistingimustesse (kasutatakse ju tiiki ka paatide ja jahtide tekkidel, kus see puutub pidevalt kokku vee ja päikesega).

Metallist aiamööblit võiks iseloomustada pigem kui nüüdisaegsemat ja praktilisemat lahendust, kuidas aastast aastasse hooletult õuemõnusid nautida. Teadupärast on metall vähenõudlik materjal ning peab vastu pikki aastaid. Loomulikult võib kohata ka mudeleid, kus söögilaua metalljalad on kombineeritud täispuit­ lauaplaadiga või diivanikarkassi kaunistavad puidust käetoed ja kangast istmepadjad.

Tänapäeva tehnoloogia on aga juurde toonud materjale, mis täiustavad õuemööbli valikut veelgi. Näiteks vahetab artwood välja klassikalise puidu ja metalli. Tegu on spetsiaalselt välistingimustesse väljatöötatud

tugeva tehiskiuga, mille pinnatekstuur sarnaneb puiduga, kuid mis on veelgi hooldusvabam ja ilmastikukindlam.

Trendisuunad

Nagu muutub igal hooajal mood sisekujunduses, nii tuleb uut ja põnevat ka aiamööbli disaini. Sellel aastal on märgata heledamate beežide, naturaalvalgete ja liivakarva toonide jõulist pealetungi. Kui praktiline must ja hall on muutunud üksluiseks, siis just heledamad värvid mõjuvad helgemalt ja avaramalt. Pehme mööbli puhul ei peaks heledaid toone kindlasti kartma, sest üldjuhul on need valmistatud spetsiaalsest vett ja mustust hülgavast olefin- kangast. Alternatiivina klassikalisele rotangile on näha põnevat nöörpunutist, mis materjalina on pehme ja sobitub hästi istuja kehakujuga ning tundub keha vastas ka soe. Kui naturaalsetest vitstest aiamööbel muutub aja möödudes hapraks ja on eriti vastuvõtlik ilmamuutustele, siis nöörist punutud toolid ja diivanid pakuvad nutikat lahendust!

Laia valiku aiamööblit nii

suuremale terrassile kui ka

pisemale rõdule leiab Isku

mööblipoest: www.isku.ee

Kuidas kodulaenu võttes RAHA SÄÄSTA?

Kas vanarahvatarkus, et võlg on võõra oma, kehtib ka tänapäevases majanduskeskkonnas või peaksime targalt võetud kodulaenu hoopis heaks säästunipiks nimetama, küsib Coop Panga erakliendi kinnisvara finantseerimise juht Karin Ossipova.

„Mina olen alati lähtunud oma finantside planeerimisel reeglist, et maksan kuisest sissetulekust esmajärjekorras laenukohustused. Laenumaksetest järele jäänud raha kasutan pere või enda tarbeks: tasun kommunaalkulud, ostan söögi, säästan või investeerin, kulutan meelelahutusele ning spordile. Tean enda kogemusest, et kui ma investeerimiseks või säästmiseks mõeldud raha kohe pärast laenumaksete tasumist ära ei paiguta, siis üsna tõenäoliselt ei ole mul kuu lõpuks selleks eesmärgiks enam raha. Minu puhul on selline rahaasjade planeerimise muster kehtinud sõltumata kuusissetuleku suurusest läbi elu. Julgen arvata, et

väga paljud inimesed käituvad samamoodi,“ selgitab Ossipova.

„Kui ei peaks kodulaenu maksma, siis kulutaksin selle raha tõenäoliselt jooksvalt hoopis muudele hüvedele,“ lisab erakliendi kinnisvara finantseerimise juht. Seega, kui jätta kõrvale ebamugav teadmine, et võlg on võõra oma, on kodulaenu võtmisel mitmeid plusse. Esiteks saab laenu abil kohe kodu omanikuks ega pea selleks aastakümneid raha koguma. Elukohta üürides on väga keeruline koguda kodu ostmiseks raha, sest üür võtab väga suure osa sissetulekust. Kui teha kodulaenumakseid alati esimeses järjekorras kuu alguses, suunab väiksem kontojääk oluliselt ratsionaalsemalt tarbima.

„Laenu võtmise kasuks räägib ka see, et pikas ajaperspektiivis kodu (kinnisvara) väärtus tõuseb. Viimased 15 aastat on näidanud, et kinnisvara väärtus on kasvanud rohkem kui hoiuselt teenitav intressitulu sama pika perioodi jooksul. Näiteks, kui ma oleksin 2008. aastal ostnud Harjumaal kodulaenuga 55 000 eurot maksva korteri, siis oleks tänaseks selle kinnisvara turuväärtus tõusnud juba 115 000 euroni. Toona sai keskmist palka teeniv inimene võtta selleks laenu kolmekümneks aastaks 47 000 eurot. Omafinantseering korteri sisse maksuks oli 8000 eurot. Selle laenu kogukulu oleks täna kõiki intressimäärasid arvestades kokku 36 000 eurot. Kui maha lahutada senised laenumaksed, siis oleks korteri väärtus minu jaoks praegu 79 000 eurot,“ selgitab Ossipova.

Mis oleks aga saanud minu investeeringust siis, kui oleksin toona paigutanud korteri sissemaksuks mõeldud 8000 eurot tähtajalisele hoiusele ja lisanud sinna igakuiselt laenumaksega võrdse summa? Selliselt raha kogudes oleks täna minu kontol

Millistele lepingutele tasub euribori tõusu tõttu tähelepanu pöörata?

„Euribori tõusuga seoses on klientide esimene küsimus arusaadavatel põhjustel olnud, kuidas suurem euribor laenu tasumist muudab. Selgema pildi saab, kui muutused läbi arvutada näiteks Swedbanki lehel oleva kalkulaatoriga. On märgata, et ka uued laenutaotlejad teevad varuga kalkulatsioone, et eri stsenaariumid ei tabaks neid halva üllatusena. Laenu makstes on hea luua ka harjumus regulaarselt raha säästa, rahapuhvrit koguda – nii saab olla paremini valmis võimalikeks laenumaksete muutusteks ka edaspidi,“ sõnab Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma.

Kuue kuu euriborist sõltuvad ka autoliisingu maksed. Kodulaenuga võrreldes on enamasti liisingusummad väiksemad ja periood lühem, kuid nendegi maksete suurenemist ja muutuste kuupäeva tasub silmas pidada, et kuumaksete muutus ei tuleks ootamatult.

Tõenäoliselt võib euribori tõusu näha veel mõnda aega, ehkki selle hüppelist kasvu enam ei prognoosita. „Ent ka senine intressitõus on laenuvõtjate eelarvet mõjutanud, klientidel on tekkinud varasemast rohkem küsimusi laenuintresside kohta. Julgustame kõigi küsimustega, aga kohe kindlasti juhul, kui laenumaksetega on tekkinud raskusi, tingimata panga poole pöörduma. Kui probleem on teada, saame läbi rääkida ja lahenduse leida –olgu selleks kasvõi laenumaksekuupäeva muutmine. Kodulaen on pikaajaline kohustus ja on arusaadav, et 20 aasta jooksul võib elus paljugi muutuda. Nii laenuvõtja kui ka panga huvides on alati leida toimiv lahendus,“ tõdeb Pärgma.

49 000 eurot. Selle näite põhjal teinuks kodulaen mind 30 000 eurot rikkamaks, võrreldes sellega, kui ma oleksin 15 aastat tagasi paigutanud oma vaba raha ja säästud tähtajalisele hoiusele.

„Lisaks paneksin igakuiselt kodulaenu tasudes justkui raha kõrvale, mis loob võimaluse soetada edaspidi senisest suurema eluaseme. Laenuga soetatud kinnisvara saab vanaduspõlves kasutada ka niinimetatud pensionisambana,“ mainib erakliendi kinnisvara finantseerimise juht.

Toimetas: Martin Hanson Foto: Anni Õnneleid

KUIDAS OMA KODUS VALGUS PAIKA SÄTTIDA?

Valgustus on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab meie kodude atmosfääri ja hubasust. Õigesti valgustatud ruum mõjub kutsuvalt, vale valgustus võib aga ruumi visuaalset muljet moonutada ja meie enesetundele halvasti mõjuda. Räägime sisearhitekt Brit Tammega kodude valgustamisest ja vigadest, mida vältida.

Tekst: Mariann Vilbre

Fotod: Shutterstock

Keskendu ruumi funktsioonile

Tamme sõnul on ruumi funktsiooni arvestamine kodu valgustamisel kõige olulisem. Selleks et tagada tõhus ja meeldiv valgustus, tuleb esmalt määratleda ruumi eesmärk ja vastavalt sellele valida sobiv valgustuslahendus. „Valgus peab vastama sellele, mida ruumis tehakse, mis on selle ruumi eesmärk. Sellest hakkab kõik pihta. Elutuba ja kontori ­ või töötuba nõuavad näiteks täiesti erinevaid lahendusi. Eluruumidesse, kus tahame puhata ja lõõgastuda, sobib hästi soe ja pehme valgus vahemikus 2700–3500 K. Tööruumidesse paigutaksin aga alati neutraalse (3500–5300 K) või külma (5300–… K) valguse, et tagada hea keskendumisvõime ja produktiivsus,“ selgitab Tamme ning lisab, et temperatuuri valimisel peaks arvesse võtma ka ruumi suurust. „Mida väiksem on ruum, seda soojem võiks olla valgus, vastasel juhul võib ruum üsna klaustrofoobiliseks muutuda. Samal põhjusel võiks sooja valgust kasutada ka tumedate seintega ruumides.“

Lisaks temperatuuri valikule peaks mõtlema ka valguse kogusele. Me kõik teame, et pisikesed ja täppistööd nõuavad rohkem ja intensiivsemat valgust, näiteks köögis teravaid nuge kä ­

sitsedes tahame näha, mida teeme. Selle peale tuleks ka valgustusplaani paika pannes mõelda. „Mida väiksem töö, seda rohkem valgust vaja läheb. Kui peres ollakse näiteks suured lugejad või armastatakse käsitööd, siis tasub seda arvesse võtta. Kui tead, et sulle meeldib lugeda elutoa diivanil, peaks sinna paigutama korraliku põrandalambi, mis ei heidaks sulle lugedes varju.“

Kasuta erinevaid valgustitüüpe

Kui ruumi funktsioonist tulenevad valgused on paigas, saab hakata atmos­

fäärile ja muule mõtlema. Selleks et tuba mitmekülgne ja hubane oleks, võiks kindlasti kasutada erinevaid valgustitüüpe, mitte piirduda ühe lae ­ ja ühe põrandalambiga.

„Mulle endale meeldivad väga näiteks karniisivalgustid. See on selline põnev lahendus, millega mängida, sest karniisivalgustid näevad alati efektsed välja. Ja muidugi soovitan väga kasutada kõiksugu laua ­ ja põrandalampe. Need loovad ruumi sügavust ja jällegi hubasust. Üldvalgust ei kasuta ma ise kodus olles näiteks peaaegu üldse, ainult koristamise ajaks panen laelambi põlema.“

Vead, mida vältida

„Valgustamisel tehakse enamasti üks kahest veast: kas valgustatakse üle või liiga vähe,“ ütleb Tamme. „Tugev ja ere valgus ruumis, kus veedetakse pikalt aega, võib panna pea valutama ja väsitada meid kiiremini. Alavalgustatud ruumis ei ole aga samuti mugav olla.“ Niisiis tuleb tube valgustades leida see kuldne kesktee, mis sobiks antud ruumiga. „Eks see nõuab veidi proovimist ja katsetamist, mis konkreetses ruumis tööle hakkab. Üldisi nõuandeid on väga keeruline anda, sest nagu öeldud: valguslahendus oleneb alati ruumist.“

Kõige lihtsam viis kõikvõimalikke vigu vältida oleks Tamme sõnul lasta professionaalidel end aidata. „On olemas büroosid, kes tegelevad valgustusplaanide koostamisega. Tavaliselt koostavad nad kodudest 3D ­ mudeli ja panevad selle abil kõik paika.“ Sellist lahendust soovitab ta aga eelkõige inimestele, kes on omale soetanud n ­ ö tühja karbi. „Kui kodus on juba mingi süsteem loodud, on mõistlikum püüda seda täiustada või veidi ümber sättida. Kui ees on aga täiesti tühi karp, on võimalusi meeletult palju ja funktsionaalse kontseptsiooni väljamõtlemine võib olla üsna keeruline.“

VÄIKE ON UUS SUUR!

Nooremapoolsete täiskasvanute hulgas on hakanud levima uus üüritrend. Üha enam eelistatakse

töökohtade ja koolide lähedal asuvaid pisikesi uhkete fuajeede ning inspireerivate ühisaladega üürimajade kortereid.

Millised on sellistes üüri kodudes elamise eripärad ning kuhu suunas mikrokodude trend

Eestis ja maailmas liigub, räägib Scandium Kinnisvara innovatsioonijuht ja partner Kalle

Aron

Täpset aega, mil trendikates täissisustusega väikestes üürikorterites elamine Eestis levima hakkas, on eksperdi sõnul raske välja tuua. Küll aga on ta tähele pannud, et selline kodueelistus hakkas noorte täiskasvanute hulgas levima samal ajal kui autodest loobumine.

Tõepoolest, uus põlvkond ei pea enam elamispinna ega auto ostmist möödapääsmatuks: kodu pigem renditakse ning ühest kohast teise liikumiseks kasutatakse Bolti ja sõidetakse tõukerattaga. „Omamine ei ole enam erinevalt varasematest aastakümnetest staatuse sümboliks. Pigem on popp saada vähemaga hakkama. Aga nii, et kvaliteedis ei peaks järeleandmisi tegema,“ ütleb Aron.

Missugune näeb üks lahe üürile antav minikodu enamasti välja?

Kui nüüd visualiseerida, siis üks tüüpiline minikodu on valgusküllane, heledates toonides ja hubane. Suurus u 12–26 m2, vahel ka natuke suurem või natuke väiksem. Kindlasti leiab sealt head kapid ja panipaigad –sest kes tahaks oma asjade kuhja otsas elada. Kui on eriti hea planeering, siis on ka 16 m2 peale ära mahutatud nii köök, vannituba, lai voodi kui ka diivaniga elutoaosa!

Kas sellises elamises on tõesti kõik olemas? Tualettpaberi ja kahvlitenugadeni välja?

Meie majades saab tõepoolest soovi korral lisaks nugadele ­ kahvlitele isegi voodipesu juurde tellida. Võimalus niimoodi korterisse sisse kolida, et tõepoolest on kõik olemas, on muidugi mugavusteenus, aga diginomaadile, kes tuleb otse lennukilt, on see oluline.

Kes on enamasti need inimesed, kes moodsa väikese üürikodu endale elamiseks valivad?

Sageli arvatakse ekslikult, et väikekorter on ainult tudengite teema. Tegelikult on sihtrühm väga lai ja sinna mahuvad nii nooremad inimesed, kes on veel üksi, paarikesed, keskealised inimesed, diginomaadid kui ka lihtsalt piirkonnas töötavad inimesed. Elustiili mõttes saab heade üldaladega majas elada sotsiaalselt aktiivset elu. Aga võib hoida ka rahulikult omaette –see on igaühe oma valik.

Täielikult sisustatud mikrokortereid on Eestis päris erineva kontseptsiooniga. On hipsterirajoonide väikese aiaga puumaju omaniku renoveeritud pisikeste korterite ja aiagrillidega, aga on ka tõeliselt suuri väga uhkete fuajeede ja ühisaladega korterelamuid. Miks on arendajad nii palju panustanud ühisaladesse?

Just ühisaladest on meil senini kortermajades puudu jäänud. Samas pakuvad üldalad head võimalust tutvuda või naabritega ühise pinksimatši järel natuke vestelda. Välismaal nimetatakse seda ka co-livinguks Mida rohkem on suhtlus liikunud sotsiaalmeediasse ja telefoni, seda rohkem me selliseid suhtlemise lisavõimalusi vajame. Arendajatel tuleb väikekorterite juurde selliseid ruume rajada, sest klient, kes valib väikekorteri, otsibki just niisuguseid boonuseid. Pannes kokku pisikese kodu ja ägedad terrassid, aiad, jõusaali ning muud ruumid, on kodu sisu poolest palju suurem ja toredam, kui ruutmeetrite põhjal võiks arvata. Hea seltskond veel kauba peale.

Nii pisikesse kodusse päris kõike ei mahuta – seega on see rohkem lühiajaline variant elamiseks?

Kui inimestel on juba suurem pere ja lapsed, läheb kindlasti lõpuks kitsaks. Aga paljud meie majade üürnikud on oma üürikorteris juba aastaid elanud. Aasta kuni kaks on ilmselt kõige levinum periood.

Millised on sellises üürikorteris elamise plussid-miinused?

Plussiks on kindlasti väiksem rahaline kogukulu ja kokkuhoid kommunaalkuludelt. Lisaks mugavam elu, kuna sageli on paljud teenused lähemal (majasisene jõusaal, kohvik jms). Miinuspool on ehk mõne jaoks see, et kapid saavad rutem täis ja asju pole kusagile koguda. Aga see polegi ehk väga halb asi?

Tean noori, kes on esindusliku väikese üürikodu enda jaoks avastanud juba üliõpilaspõlves ja edasistel tööeluaastatel katsetanud neid elamisi vanalinnast ja kesklinnast magalateni välja. Aga kas sellise teatud standarditele vastava mikroüürika leiab ka väljastpoolt Tallinna?

Oleme isegi arendanud ühe üürimaja Tartusse – Duo Loftid. Seega on Tartu kenasti kaetud. Usun, et sarnase kontseptsiooniga hooneid tuleb järjest juurde ka väiksematesse kohtadesse – olen selles päris kindel.

Terviklikult sisustatud väikestes üürikodudes olevad asjad on enamasti uued. Mis saab aga siis, kui näiteks pliidiga midagi juhtub või mõned tassid purunevad?

Kui tegu on üürimajaga, on sel reeglina ka oma haldur, kes selliste muredega tegeleb. Scandium Livingus saab üürnik ka spetsiaalse äpi kaudu teada anda, kui midagi vajab parandamist või väljavahetamist.

Meie üüriturul on selline üürimajade kontseptsioon siiski veel üpris uus, kuidas tundub, mis suunas see turg edasi areneb?

Mida kallimaks läheb kinnisvara hind, seda raskem on paljudel noortel või üksikutel inimestel endale kodu osta või üürida. Väiksema kodu üürimine teeb selle natuke lihtsamaks. Saadud ruutmeetritest tähtsam on saadav funktsionaalsus. Vajadus taskukohaste, stiilsete ja kenasti sisustatud kodude järele järjest kasvab. Seega väikekorterite trend on tulnud, et jääda, ja pigem on selles sektoris suur arenguruum.

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Scandium Living

Scandium Kinnisvara innovatsioonijuht ja partner Kalle Aron

Laki tänava Magma Stuudiod mahutavad vähestele ruutmeetritele kõik vajaliku.

VIIMSI ELAMURAJOON

üksteist privaatset metsaga kaetud krunti uksteist.ee

WINGMACHTI ARENDUSED VIIMSIS era- ja paarismajad viimsi-majad.ee

KLOOSTRIMETSA PAARISMAJA

eramaja omadustega paarismaja Pirital kloostrimetsa-paarismaja.wingmacht.ee

WINGMACHTI KIILI ARENDUSED ridaelamud ja paarismajad kiili-majad.ee

Appi, kuidas sisustada?

Kui saad uue kodu kätte tühja karbina, kus puuduvad valgustid, mööbel ja muu, võib õige suuna leidmine näida esmapilgul keeruline. Abi selleks saab nii internetist kui ka uusarenduse professionaalselt sisustatud demokorterist.

Sisustatud korteri puhul on kõige olulisem, et see vastaks korteriomaniku vajadustele ja soovidele ning oleks just tema jaoks funktsionaalne ja mugav. See tähendab, et sisustus peaks olema kohandatud korteriomaniku elustiiliga, sealjuures arvestama tema eelistuste ja harjumustega.

Trendide järgimine võib pakkuda inspiratsiooni, kuid ei tohiks olla kõige olulisem tegur korteri sisustamisel. See võib küll inspireerida ja anda ideid, kuid need pole alati praktilised või igale korteriomanikule sobivad.

Et tunda end kodus alati mõnusalt, peaks sisustuse planeerimisel ja valimisel mõtlema pikemalt ette ning valima mööbli ja dekoratiivsed elemen ­

did, aga ka tehnilised lahendused, mis säilitavad oma ajatu stiili.

Lisaks sisustusele on oluline ka valgustus, mis peaks samuti käima eluga kaasas, aitama luua mugavat ja hubast atmosfääri ning suurendama keskkonna funktsionaalsust.

Pusida ise või võtta appi asjatundja

Kas ruumikujundaja kutsumine on vajalik või mitte, sõltub sageli korteriomaniku enda kogemustest, ajaressursist, loomingulisusest ja soovist. Mõned inimesed on loomu poolest andekad ja naudivad kodu sisustamist ning neil võib olla piisavalt kogemusi, et seda ise teha. Teistele aga tundub

see hirmutav või lihtsalt tülikas ning neil võib olla vaja professionaalset abi.

Kui korteriomanik otsustab ise oma korteri sisustada, on oluline meeles pidada, et see nõuab palju tööd ja planeerimist. Enne alustamist tasub uurida, millised on erinevad stiilid ja dekoratsioonitehnikad, et leida endale sobivad. Samuti on oluline meeles pidada juba varem mainitut – sisustus peaks olema funktsionaalne ja vastama korteriomaniku vajadustele, mitte ainult ilus välja nägema.

Kui tekib tunne, et ise hakkama ei saa, siis on ruumikujundaja kutsumine kindlasti hea valik, sest nii võtab tervikliku tulemuseni jõudmine kahtlemata vähem aega kui ise pusides. Samas ei pruugi tellida spetsialistilt kogu lahendust, vaid temaga võib rääkida kohtadest, millega ise hätta jääd. Nii et minna võib üht või teist teed või käia kahe jalaga korraga mõlemal.

Kust võtta šnitti?

Sisustamiseks ideede leidmiseks on mitmeid viise. Appi tulevad internet, ajakirjandus ja ennekõike oma silmad.

Pinterest ja Instagram on suurepärased platvormid, kus saab näha

erinevaid stiile ja ideid, mis aitavad oma kodu kujundada. Nende uurimiseks tasub võtta aega, sest igaüks leiab sealt ka sadu ja sadu koledaid kodusid. Aga tihti on seal palju fotosid konkreetsest kodust, kus peal nii valgustus, mööbel kui ka kõik muu, mis toimib koos suurepäraselt, ja need annavad häid mõtteid, mida üle võtta.

Endiselt on headeks ideede allikateks mitmesugused koduajakirjad. Sealsed artiklid keskenduvad erinevatele stiilidele ja illustratsioonidena näeb ka korterite pilte.

Mööblipoodide kodulehed on samuti heade mõtete laod, sest esemed on juba paigutatud interjööri ja otsida saab pilte tootekategooriate järgi.

Kui oled kogunud erinevaid ideid oma korteri sisustamiseks, on oluline mõelda nende sidumisele ühtseks tervikuks. Selleks tasub kõigepealt otsustada, millist stiili sa soovid oma kodus luua. Kui oled stiili välja valinud, saad hakata kaaluma, milliseid värvilahendusi ja kaunistusi soovid kasutada. Oluline on arvestada, et erinevad stiilid, värvid ja kaunistused peavad omavahel kokku sobima ning terviku moodustama.

Tekst: Sven Sula Fotod: Kaarl Kasepõld

Demokorter – kõige vahetum ideede ait Uusarenduste näidiselamised luuakse konkreetse eesmärgiga – tutvustada potentsiaalsetele klientidele uut maja ja sedagi, kuidas tühja korterit kujundada ja sisustada. Kuna sealseid lahendusi loovad professionaalid, leiab kohale minnes nii mõndagi, mida oma uude elamisse üle võtta. Demokorterite külastamise mõtte kasuks räägib ka see, et neist saab kindlasti klaarima ja vahetuma mulje kui internetis surfates –lubatakse uste taha piiluda, ollakse äärmiselt avatud. Seega on hea võimalus küsida, küsida ja küsida.

Nii on see iga uue objekti puhul, kuid Eestis on nüüd ka üks superdemo näidiskorter, kus pole piirdutud ainuüksi sisustamisega, vaid tutvustatakse ka selliseid lahendusi, mida on võimalik lisada juba ehitusfaasis. Tuleviku elustandardile vastava näidiskodu leiab Haaberstist Vikimõisa elamurajoonist.

Arendaja Kaamos Kinnisvara sõnul mõeldi superdemo näidiskorteri ehitamisel neljale põhisuunale: energiasäästule, mugavusele, esteetikale ja lisaväärtustele, mida saab standardpaketile lisada.

Korteris jääb kohe silma siidsile vuukideta lagi ja elutoas laekarniisi peidetud muudetav leedvalgutus. Sealsamas on ka mööblisse integreeritud äärmiselt tõetruu leegiimitatsiooniga veeaurukamin, mis niisutab tuba ja on samas

täiesti ohutu. Harjumuspärase kipsi asemel näeb magamistoa walk-in­ garderoobi seintena klaasi ja kui vannituppa kiigata, leiab eest Villeroy & Bochi sanitaarkeraamika musta tooni tippmudelid ning nendega harmoneeruvad Hansgrohe segistid.

Mugavuslahendusena tutvustab Vikimõisa superdemo näidiskorter telefonist ka distantsilt avatavat nutilukku, mis annab võimaluse lasta tuppa näiteks võtmed koju unustanud koolijütsi. Esiku valgustuse lülitab põlema liikumisandur ja lahkudes saab kogu korteri valgustuse välja lülitada ühest lülitist. Lisaks nutilukule võib telefoniäpist juhtida ka ventilatsiooni ja jahutust, eraldi iga toa kütet, aga ka näiteks kardinaid ja varem mainitud kaminat. Mitmed koduseadmed, nagu robottolmuimeja, kohvimasin, pesumasin ja Sonose multiruum ­ helisüsteem, on häälkäsklustega juhitavad. Uudistamist jagub superdemo näidiskorteris omajagu.

Kui ideed koos, pole muud, kui sisustada

Kuigi uue kodu sisustamine on vahel suur väljakutse, võib sellest saada üks põnevamaid kogemusi elus. Hirmu tunda pole vaja, sest mõne lihtsa sammuga saab paigast liikuma.

Mõõda ruumid üle ja tee plaan Kui on selge, millist stiili ja funktsionaalsust soovid saavutada, on aeg kodu üle mõõta ja teha ruumiplaanid. See aitab mõelda, kus peaksid asuma

elektripistikud, kus võiksid olla valgustid ja milline on parim koht mööblile. Plaani tegemine võib tunduda aja raiskamisena, kuid see aitab lõpuks kokku hoida nii raha kui ka aega. Plaanile on ka asju lihtsam paigutada kui mööda tuba mööbliga ringi sõita, et näha, mis kuhu mahub.

Alusta valgustitest . Valgustite valimisel tuleks arvestada nii nende stiili kui ka funktsioonidega. Näiteks võid soovida magamistuppa nõrgemat, kuid kööki rohkem valgust. Valgusteid on oluliselt mugavam paigutada enne muud sisustust.

Vali välja mööbel. Arvestada tasub ilu kõrval kindlasti ka mugavuse ja vastupidavusega. Investeerides kvaliteetsesse mööblisse, võid olla kindel, et see kestab aastaid. Enne ostmist tasub teha kindlaks, et mööbel sobib ruumi mõõtmetega ja seda saab paigutada sinna, kuhu soovid. Oluline! Mööbli valimisel tasub üle mõõta ka uksed ja aknad, mille kaudu on plaanis suuremad esemed tuppa tuua, et vältida olukordi, kus tuleb eemaldada uks koos piitadega või saagida välja akna keskmine post. Neid juhuseid on.

Lõpuks loo hubane atmosfäär Lisades dekoratiivesemeid, näiteks vaipu, patju ja kardinaid, saad luua just sellise kodu, nagu hing ihaldab. Taimed, kunst ja kõiksugu muud aktsendid on just selle faasi pärusmaa.

Allikad: realtor.com, Kaamos

Jäätmete kogumine säästab raha

Jäätmete ja prügi kontseptsioon on 20. sajandi leiutis, sest enne seda kasutati kõik viimse vindini ära: toidujäätmed läksid kompostina uuele ringile, paber visati ahju, ka kõigele muule leiti „järgmise ringi“ kasutus. Uue ajastu ja näiteks plastist pakendi tulekuga hakkas aga tekkima ka probleem. Nii mõeldi lahenduseks välja prügikast ja -mägi, mitte see, kuidas prügi vähem tekitada.

Prügi sorteerimine on jäänud segaseks?

Millist prügi on kõige olulisem sorteerida? Miks prügikast kontorilaua all on minevik? Kuidas prügi sorteerides rohkem raha kokku hoida? Kõigile neile ja paljudele teistele jäätmete sorteerimist puudutavatele küsimustele leiad just siit kiired ja lihtsad vastused, sest Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse spetsialist Liina Kanarbik selgitab, miks, kuidas ja mida sorteerida.

Elanike tekitatud jäätmed võib ümmarguselt jagada kolmeks: 1/3 biojäätmed, 1/3 pakendid ja 1/3 kõik muu. Kõige tähtsam on liigiti koguda biojäätmeid, sest segaolmejäätmete hulgas rikuvad need ära kõik muu kogutud prügi ning nii ei saa jäätmeid ringlusse suunata.

 Biojäätmed on köögi ­ ja sööklajäätmed ehk nn toidujäätmed, mis köögis tekivad (koored, vana toit, salvrätid jm), ning aia ­ ja haljastusjäätmed ehk lehed, muru jm.

Jäätmete liigiti kogumine aitab taaskasutada loodusvarasid, mis on juba kasutusele võetud, ning selle poole suunab meid määrustega ka Euroopa Liit. Kuigi Eestis on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik, peavad kohalikud omavalitsused võimaldama liigiti kogutud biojäätmeid tekkekohal ehk kodu läheduses üle anda alles hiljemalt 2024. aastast. Mitu Euroopa linna ja omavalitsust on aga haaranud initsiatiivi ja Euroopa Liidu nõuetest ette jõudnud.

„Kui sa hoiad materjali ringluses ja säilitad selle väärtust, siis ei pea sa seda uuesti kaevandama või toodet uuesti tootma,“ ütleb programmi Zero Waste Cities (Jäätmevabad Linnad) koordinaator Jack McQuibban.

Tallinnas Zero Waste’i konverentsil programmi ka Eesti omavalitsustele tutvustanud McQuibbani sõnul võib

jäätmevabadusest rääkimine endiselt paista lillelapse jutuna, kuid tegelikult on tegemist andmetest lähtuva strateegiaga.

„Selleks läheb vaja faktidest lähtuvaid andmeid. See on üpris tehniline ja minu roll ongi näidata inimestele sellise lähenemise kasusid, et näe, kui sa rakendad programmis kasutatavaid meetmeid, siis see teeb head keskkonnale, tervisele, majandusele ja inimeste sotsiaalsusele,“ räägib koordinaator.

Programmiga Zero Waste Cities on Euroopas ühinenud üle 450 kohaliku omavalitsuse, mille seas on nii väiksemaid kohti, nagu 6200 elanikuga Cornuda Itaalias, kui ka pealinnu, nagu Ljubljana, Brüssel ja Riia.

Palju vähem jäätmeid

McQuibbani sõnul aitavad jäätmete liigiti sorteerimine ja jäätmevaba

põhi mõtte järkjärguline kasutuselevõtt vähendada jäätmemajandusele

kuluvaid summasid nii kohalike omavalitsuste kui ka nende elanike jaoks.

Programmi üks edulugusid on Rumeenia põhjaosas asuv Sălacea, mis suutis jäätmete teket vähendada 55% ja jäätmete ümbertöötlemise mahtu suurendada esimese kolme kuuga nulli lähedalt 40% ­ ni. Ehk isegi märkimisväärsem oli kohaliku kogukonna kaasatus, mis suurenes 8,4%lt 97% ­ le. Tegelikult on võimalik igas omavalitsuses vähendada jäätmeid 20–30%, kui ainuüksi biojäätmeid eraldi koguda.

„On muudatusi, mida saab teha üleöö ja millel on suur mõju. Tuleb lihtsalt neid samme astuda,“ ütleb McQuibban.

Allikas: Roheportaal

 Pakend on see, mis on millegi ümber, mille sisse on midagi pakendatud. See võib olla näiteks plastist, metallist, klaasist, papist. Avalikes pakendipunktides on olemas kolm konteinerit: plast + metallpakend + joogikartong ehk tetra; klaaspakend; paber + papp ­ pakend.

 Segaolmejäätmed on kõik see, mis jääb pärast sorteerimist alles ehk mida ei saa ringlusse võtta. Näiteks mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid, määrdunud pakendid, kassiliiv, tänavapühkmed, tuhk, katkised mänguasjad, rõivad, jalanõud jne.

NB! Hiljemalt 1. jaanuaril 2025 hakatakse Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. See tähendab rõivaid ja tekstiili, mida ei kõlba enam teisele ringile saata, mis on määrdunud, kopitanud, katki vms.

Allikas: Roheportaal

Toimetas: Martin Hanson Foto: Teet Malsroos

EKSPERT: praegu on parim aeg sõlmida pikk üürileping

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul on üürihinnad põhjas ning pigem on oodata tõusu, mistõttu tasub praegu pikemad lepingud ära sõlmida.

Tekst: Kadri Sildmets, Reelika Sommer Fotod: Shutterstock

Jaanus Lauguse sõnul toimus viimase poole aasta jooksul Tallinnas ja Harjumaal keskmise üüritaseme paarikümneprotsendiline langus. „Praeguseks on üürikorterite pakkumine portaalides vähenemas. Paljud inimesed on tõusvate laenuintresside tõttu ostuotsusega äraootavad ja pigem üürivad ning see tõstab segmendis nõudlust. Oleme Uus Maas küllaltki veendunud, et üürihinnad enam alla ei tule, pigem lähevad nõudluse kasvades vaikselt üles, eriti kui üliõpilased hakkavad varasuvel linna kortereid otsima. Seetõttu on praegu soodne aeg pikema üürilepingu sõlmimiseks,“ kommenteerib Laugus.

„Praegu veel saab kaubelda. Pikema lepingu puhul võivad omanikud hinnas veidi alla tulla, eriti kui üürniku taust on kontrollitud, renomee hea ja maksekäitumine korras. Just sellist üürnikku tahetakse pikalt hoida ja saadav kõrge hind pole peamine argument,“ ütleb Laugus.

Hinnas on uusarendused

„Kesklinna kallimate korterite segmendis on tekkinud teatud diferentseerumine. Mõningad aadressid on väga hinnas ja teised mitte. Huvi on

kõrge mere lähedal n ­ ö kuldsel miilil paiknevate üürikorterite vastu. Eriti nõutud on Rotermanni kvartal ja Noblessner. Lisaks teised uusarendused kesklinna tuiksoonel. Samas veidi vanemate kesklinnamajade korterite osas on rohkem läbirääkimisruumi,“ ütleb Laugus.

likult ära, siis pikas plaanis olukord normaliseerub,“ räägib Laugus.

Läbirääkimisteks on ruumi ka korterit ostes

Jaanus Lauguse sõnul on müügiturul aktiivsus taastumas ja tarbijate kindlustunne tõusmas. „Sügis ja talv elati üle ning küttearved polnud kõige hullemad. Uute laenuintressidega kohanetakse. Praegu vaadatakse ja kaalutakse, aga ostuotsuseid tuleb veel vähe. Tundub siiski, et tarbija kindlustunde taastumisega seonduvalt on ka turu põhi ületatud,“ räägib Laugus.

selt lähedale, siis nüüd on vahed jälle õiglaseks muutunud.

„Turutippude ajal on mitu korda tekkinud anomaalia, et vanemad korterid on uusarenduste hinnale väga lähedale jõudnud. Praegu maksab aga Tallinna tehingustatistika põhjal kahetoalise korteri ruutmeeter vanas majas 2375 ja uues 3176 eurot ehk vahe on jälle kolmandik uute kasuks,“ selgitab Uus Maa juht Jaanus Laugus.

„Surve all on ka investorid, kes ostsid turu viimases tõusufaasis kokku suure portfelli Tallinna kesklinna kortereid, kasutades tugevat krediidivõimendust. Kui nendel tekib suurem seisak ja vakants, siis võib kasvada kiirmüügi vajadus, sest intressid ning kommunaalid tahavad tasumist iga kuu. Siiski näeme Uus Maas, et perspektiivis üürihinnad ikkagi tõusevad ja kui hetkel ei kata üüritasu igakuist laenumakset täie ­

„Ostmiseks on tegelikult päris hea aeg nendel, kel raha olemas ja kes ei sõltu tõusvast laenuintressist. Praegu on endiselt läbirääkimisteks ruumi nii järelturu korterite kui ka eriti uusarenduste osas. Uusarenduste ametlikud hinnad pole langenud, kuid reaalsuses on arendajad paindlikud.“

Vanade ja uute korterite hinnavahe on üle pika aja

õiglane

Kui oled liikumas üürimiselt ostmisele, tasub teada, et kui viimase buumi ajal jõudsid vanemate ja kehvemas korras korterite hinnad uutele anomaal ­

„Hinnavahe on taastunud kahepidise protsessi tulemusena. Ühest küljest on magalapiirkondade vanemate korterite hinnad paarkümmend protsenti alla tulnud ja reaalsed tehingud toimuvad pigem madalamal tasemel kui portaalides kirjas. Magalakorterite hinnakorrektuur toimubki tavaliselt kõige kiiremini ja sealt hakkab ka turg esimesena tõusma.

„Teisest küljest pole uusarenduste pakkumishinnad oluliselt langenud, mille tulemusena on ka müügiperioodid selgelt pikemaks muutunud. Magalakorterite reaalsed tehinguhinnad on pigem juba põhja lähedal, aga uusarenduste osas võib veel korrektsiooni oodata. Kui arendajal tekib vajadus reaalselt müüa, siis tuleb paindlik olla. Praegu pakutakse uusarendustesse kortereid, mille hinna sees on parkimiskoht ja köök, ning kuigi avalikult sellest ei räägita, on reaalselt julgelt kümmekond protsenti läbirääkimisruumi,“ ütleb Uus Maa juht. Jaanus Lauguse sõnul lähevad praegu endiselt hästi müügiks 3000 ­ eurose ruutmeetrihinnaga soodsama otsa uusarendused Harjumaal. „Kõige suurema löögi all on luksuskinnisvara, mille ostjate segment on õhuke ning fookus praegu mujal. Erandid on suure nõudlusega eksklusiivsed piirkonnad, näiteks Rotermanni ja Noblessner, kus hinnad püsivad endiselt hästi.“

Allikas: Ärileht

Pikema lepingu puhul võivad omanikud hinnas veidi alla tulla.

Suure nõudlusega eksklusiivsetes piirkondades, näiteks Rotermannis ja Noblessneris, püsivad hinnad endiselt hästi.

Huvi on kõrge mere lähedal n-ö kuldsel miilil paiknevate üürikorterite vastu.

KINNISVARAEKSPERT: kõrgemate palkade tõttu kohanetakse ka laenumaksetega

Mullu arendajatest suurima uute tehingute müügikäibe teinud Endover esitab kinnisvaraturu

2023. aasta prognoosid, millest olulisemad on hinnasula aeglustumine, intressitõusuga harjumine, turu elavnemine, uute korterite defitsiit ja Tallinna mereäärsete korterite menu.

Tekst: Ärileht

Eelmisel aastal müüdi Tallinnas kokku 1235 uusarenduse korterit ning selgelt populaarseim piirkond oli Haabersti. Korteritehinguid tehti kokku 330 miljoni euro väärtuses, pealinna keskmise soetatud uue korteri hind oli ligi 267 000 eurot (4191 €/m2).

Mullu kõige kallima uusarenduse korteri eest käidi välja ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Enim uute korterite tehinguid tegid Endover, Merko, Bonava ja Invego.

Endoveri tegevjuht Robert Laud esitab tänavused suundumused ja prognoosid uusarenduste turul Tallinnas.

Kinnisvaraostja

ƒ Pikalt ostu edasi lükanud koduostja on turu tingimustega kohanemas ning asub taas ostma.

ƒ Kuigi euribori ja energiahindade tõus on mõjutanud tunduvalt inimeste ostuotsuseid, ei lükka korteri ostmist plaanivad inimesed tehingut enamasti üle poole aasta edasi.

ƒ Laenutingimustele ja ülalpidamiskuludele hinnatundlikum ostja on hakanud soetama väiksema ruutmeetrite hulgaga kortereid.

ƒ Üürikorteritele keskendunud väikeinvestor, keda euribori tõus on enim mõjutanud, ootab ostuga või paneb vara müüki.

ƒ Suurema rahakotiga investor jätkab kallimate investeerimiskorterite ostu ning paigutab vaba raha inflatsiooni eest kinnisvarasse.

ƒ Välismaalasest ostja ostuhuvi on vähenenud ja tehnoloogiasektori investorite suurem buum on tänaseks vaibunud, kuid ostud ei ole kadunud. Välismaalaste osakaal tehingutest moodustab umbes 5%.

Kinnisvara asukoht

ƒ Investeeritakse kinnisvarasse, mille asukoht tagab väärtuse pikaajalise kasvu.

ƒ Kesklinna ja Põhja ­Tallinna kinnisvara väärtus kasvab, langust on peamiselt näha eelkõige Nõukogude paneelmajade hinnas.

ƒ Tallinna atraktiivseim kinnisvarapiirkond liigub kesklinnast järjest mere äärde – Rotermanni kvartalist läbi Kalaranna, Noblessneri ja Volta kuni Koplini.

ƒ Lastega perede jaoks on populaarsed piirkonnad Haabersti, Põhja ­Tallinn ja Tallinna äärealad. Oluline argument on taristu, sh lasteaia ­ ja koolikoha olemasolu.

Kinnisvaraturg

ƒ Hinnad stabiliseeruvad, kuid tänavu need veel ei kasva.

ƒ Ostjad on intressitõusu šokist üle saanud ja tajuvad, et tulevikus tuleb arvestada varasemast kõrgema euriboriga, ning seetõttu ostuotsusega enam ei venitata.

ƒ Oodata on uute korterite defitsiiti, kuna mitmed arendajad peatasid mulluse mõõna tõttu arendused ja seetõttu saab tänavu valmis vähem kortereid kui viimasel kümnel aastal keskmiselt.

ƒ Tallinna uusarenduste tänane pakkumise maht turul on hinnanguliselt 2000 korterit, millest enamik kuulub suurarendajate Endover,

Merko, Hepsor, Bonava portfelli. Aktiivseimad piirkonnad nii müügi kui ka laoseisu poolest on jätkuvalt Haabersti ja Põhja ­Tallinn.

ƒ Arendajad näevad uut tõusu 2024. aastal, mistõttu taaskäivitatakse või alustatakse tänavu mitme uue arendusega, mis küll tänavu võivad müüki tulla, aga valmivad aasta pärast.

„On näha, et nii ostjate kui ka arendajate julgus tuleb turule tagasi,“ ütleb Robert Laud.

„Meie prognoos on, et tehinguid ei lükata enam pikalt edasi, ostuotsuseid on hakatud julgemalt tegema. Ühelt poolt suurendab arenduste defitsiit nõudlust hea asukohaga kinnisvara järele. Teisalt on toimunud harjumine intressitõusu šokiga ja kuna palgad on jätkuvalt tõusuteel, siis kohanetakse kõrgemate pangalaenumaksetega. Lisaks paneb ehituse sisendhindade tõus lae ette kinnisvarahindade langusele. Seega ei maksa olulist hindade odavnemist oodata. Ostja hakkab tajuma, et aasta teises pooles ei pruugi enam valikut olla, sest uusi kortereid on tänavu turul varasemast vähem – hinnanguliselt 2000 korterit. Majanduslangusest olenemata kasvab Tallinna mereäärsete alade kinnisvara väärtus.“

On toimunud harjumine intressitõusu šokiga ja kuna palgad on jätkuvalt tõusuteel, kohanetakse kõrgemate pangalaenumaksetega.

Investeeritakse kinnisvarasse, mille asukoht tagab väärtuse pikaajalise kasvu.

Foto: Maarja ­ Linda Taur Foto: Kiur Kaasik