Pilguheit Soome elamumessile

Üks Põhjamaade armastatumaid elamumesse, Soome elamumess, toimus tänavu Lohja järve kaldal Hiidensalmi kogukonnas, mis asub Lohja keskusest vähem kui kahe kilomeetri kaugusel. Toome kuu aega kestnud messilt välja mõned eredamad näited.

TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: ASUNTOMESSUT JA KADRI ORASON

Tööstuspiirkonnast tuleviku elamurajooniks

Lohja oli 19. ja 20. sajandi vahetusel Soome industrialiseerimise eesotsas. Hiidensalmi on põhjast Lääne-Uusimaale ja Hämest rannikule kulgeva veetee sõlmpunkt. Hiidensalmist enam kui kümne kilomeetri kaugusel asuvast Virkkala külast kujunes aga tähtis saetööstuse keskus.

Nüüd, mil rannik on tööstust piisavalt teeninud, sai sinna luua kauni ja toimiva keskkonna kvaliteetsele elamurajoonile. See on koht, kus eri põlvkonnast ja erineva elustiiliga inimesed saavad elada keset loodust, olles siiski kesklinna lähedal.

Messi külastas ka sisekujundaja Kadri Orason, kes toob esile messikodude märksõnad: ökoloogiline jalajälg, keskkonnasäästlik-

kus ja energiatõhusus. Kadri: „Soov on teha vastutustundlikke valikuid ja mõista, et need mõjutavad ka kodu väärtust. Loodus, kunst ja kogukond on Lohja elamumessi kõige olulisemad teemad. Eesmärk on arvestada loodusega ja luua energiasõbralikke hoonelahendusi, rajatakse muldkatuseid ja popid on taimekastid, et ise kasvatada. Kodudes on ka taaskasutatud mööblit, mis on trendikas just noorte seas.“

Elamud

Hiidensalmi elamumessi alal on 18 üksikelamukrunti, millele ehitati kvaliteetsed ja isikupärased kodud. Toimivaid lahendusi on nii paaridele kui ka lastega peredele. Nii puit-, palk- kui ka kivimaja austajatele leidub elamute seas kindlasti mõni pärl. Rajoonis on ka kõrgeid betoonehitisi ja üks terasraamiga maja. Kokku eksponeeriti messil 28 maja, mille hulgas olid eramud, lasteaed, hooldekodu, kortermaja ja 3–10 m2 suurused väikemajad.

Kliimaperspektiiv

Hiidensalmi elamumessialale rajati kliimasõbralikud elamud riikliku kliimamuutuste leevendamise projektiga CANEMURE. Lohja on HINKU linn ehk Lohja on end vabatahtlikult pühendanud CO2-neutraalse valla projekti ambitsioonikale eesmärgile vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 2007. aasta tasemega 80%. Kliimaperspektiiv kajastubki näiteks elamurajooni ehitussuunistes, mis koostati eraldi nii mitmekorruseliste, üksik- kui ka ridaelamute jaoks.

Eesmärk oli ehitada Hiidensalmi majad, mis toodavad ja kasutavad taastuvenergiat ning valmistuvad elektritranspordi levikuks, võttes arvesse erinevaid kliimamõjusid. Peale selle on soov luua elamurajooni toimiv ja hõlpsalt kasutatav gaasi- ja elektriautode ning elektrijalgrataste süsteem, mis võimaldab seal elavatel peredel vähemalt ühest oma autost loobuda.

Elamurajooni kunst

Kunst aitab uuele elamurajoonile kuvandit luua ja uued kunstiteosed muutuvad kiiresti levinud vaatamisväärsusteks. Nagu ka hea arhitektuur, suurendab ka kunst objekti atraktiivsust ja väärtust kogu selle kasutusaja jooksul. Pasi Rauhala, Lohjast pärit kunstnik ja ettevõtja, vastutab elamumessiprojekti kvaliteedimeeskonna juhtimisel Hiidensalmi avaliku kunsti kujundamise eest.

Ümmargune maja

Sisekujundaja Kadri Orason käis samuti kohapeal uudistamas ja toob välja ümmarguse maja, mis oli messi tõmbenumbriks. Terrass on ehitatud ringi keskele, mida kaunistab idülliline väike kohvinurk ja õunapuu. Kumer terrass jätkub ka väljapoole, et saaks nautida kaunist vaadet järvele. Siseruumide põrandaid katab hästi hooldatav mikrotsement ja lage hele puitsõrestik. Ka sisustuses on kasutatud ümaraid vorme: diivan, vann, valgustid ja kamin. Köögimööbel on siiski kandiline, sest ümar köök pole väga praktiline ja on tunduvalt kallim. Siinses kodus on palju luksuslikke elemente: kullatooni valgusteid ja segisteid.

Mööbel on peamiselt mahedates toonides, välja arvatud tumesinine köögimööbel, mis on väga efektne. Tagaseina katab Leonardo da Vinci fresko „Viimane õhtusöök“.

Tualettruumist võib leida uhket käsitööd – kasepuidust tööpinda kaunistab epoksüüdvaigust riba. Seinal püüab pilku harmoneeruv Cole & Son Woodsi kasepuudega tapeet.

Lohja Saarenta

See kivimaja on praktilise ja avara planeeringuga kodu kahele täiskasvanule keset loodust ning järvemaastikku. Maja moodne arhitektuur ja paljud mugavust ning esteetikat suurendavad detailid teevad Lohja Saarennast kodu, kus on mõnus olla ja elada.

Sensu

Perekond Norrby tahumatu ja isikupärane kodu hellitab kõiki meeli. Maja ehitamisel on kasutatud looduslikke materjale ja keskendutud puhtale õhule maja sees. Zen-kodu.

Sensu maja ühendab endas Jaapani esteetika ja Skandinaavia selguse. Jaapanikeelne sõna sensu tähistab kokkupandavat lehvikut, millega saab end suvekuumuses jahutada. See tähistab ka tundeid ja meeli.

Jaapan on tähtis kogu perekonnale Sarah’ päritolu tõttu. Nimelt on tema isa Jaapanist pärit.

Maja kõik kandvad konstruktsioonid on valmistatud betoonist. Vahe- ja ülakorrus on ehitatud õõnespaneelidest, fassaad on looduslikust kivist ja kuumtöödeldud puidust. Mõni osa katusest on roheline ja mõni valge. Soojustuseks valiti kivivill, mida on kasutatud kogu majas, näiteks kõigis seintes ning katuse, sauna ja tehnosüsteemi soojustusena.

Sensu maja kõigis materjalivalikutes on arvestatud keskkonnasõbralikkusega. Maja kujundamisel lähtuti põhimõttest kasutada võimalikult palju taaskasutatavaid materjale. Betoon, aga ka kivivill, hüdroisolatsioon, plekk ja klaas on kõik täielikult taaskasutatavad. Peale selle hangiti materjali lähedalt, et vähendada ehitusega kaasnevaid heitgaase.

Villa Nordic Stories

Omapärane, ökoloogiline ja vastupidav palkmaja. Arendaja perekonna ning Ollikaineni koostöös valminud uhke ja moodne palkmaja on ehitatud Lohja järve kaldale. Arhitekt Virve Rosberg kujundas maja nii, et selle igast nurgast saaks nautida vaadet imelisele järvemaastikule. Maja kujunduse põhisõnad on funktsionaalsus ja elegants ning kõikidele igapäevategevustele on hoolega kujundatud oma nurk.

Maja ehitamisel lähtuti jätkusuutlikkusest. Energia- ja soojusallikate puhul valiti kõige ökoloogilisemad lahendused ning kõik energiamahukad seadmed on samuti valitud parima energiaklassi seast. Aias on palju kasulikke taimi ja autode kohal oleval varikatusel on haljaskatus. Taimed ja haljaskatus toimivad süsiniku neeldajatena.

Hoolikalt valitud materjalid, optimeeritud tootmisprotsess ja tänapäevane tootearendus mängivad tähtsat rolli meie CO2-jalajälje vähendamisel. Samuti tuleb vähendada transpordi heitkoguseid ja tähelepanu pöörata nii tooraine kui ka kasutusea lõppu jõudnud toodete ringlussevõetavusele.

Villa Hopeapuu

Tootja Honkatalo loodud isikupärane ja ökoloogiline kodu, mis sobitub suurepäraselt privaatse krundiga.