6 minute read
Põllumajandustehnikamüüjad vaatavad optimistlikult tulevikku
Põllumajandustehnika müüjad ei tunne, et kriis neid oluliselt mõjutanud oleks.
Foto: Andres Putting
Advertisement
Pandeemia põllumajandustehnika müüki olulisel määral mõjutanud pole, pigem näevad tehnikamüüjad põllumajandussektoris murelikuks tegevaid kohti hooajalise tööjõu leidmises ja ebaõiglaselt madalas piimahinnas.
Tekst: Gerli Ramler
Positiivsena tuuakse välja kõrgeid teraviljahindu, põllumeeste julgust tootlikkusse investeerida ja nende aina rohelisemat maailmavaadet. "Möödunud aastal oli nii meie kui ka kõikide teiste teenusepakkujate jaoks rohkelt väljakutseid: tuli harjuda uue olukorraga turul ja hakata välja töötama uusi lahendusi. Kohe oli selge, et prioriteediks peavad jääma kliendid ja juba varem seatud eesmärkide täitmine," ütleb INTRAC Eesti AS-i müügispetsialist Teet Suursild.
Ta lisab, et üheks peamiseks eesmärgiks oli ja on jätkuvalt järelteeninduse arendamine. "Oleme meeskonnaga välja töötanud uued teeninduslepingud ja üheks suuremaks edasiminekuks võib lugeda e-poe arenduse algust. Mõistsime, et keerulisel ajal tehti ligikaudu 75–85 protsenti ostudest interneti teel, kuna veebis on mugav võrrelda hindu ning lugeda toote kohta füüsilisele poekülastamisele aega raiskamata. Kuna meie kliendid on laiali üle Eesti, on nende jaoks mugavam ja oluliselt ajasäästlikum minna e-poodi, leida vajalikud tooted ning need korraga turvaliselt ja kontaktivabalt koju tellida."
Teistmoodi tuli lahendada ka uute toodete tutvustamine. Eelmisel aastal tõi Massey Ferguson turule näiteks uue kontseptsiooniga mudeli 8S ja väiksema traktoriseeria 5S, kuid kuna seoses viirusega on reisimise võimalused piiratud, panustatakse nüüd muu hulgas demodele klientide juures. "Üldises plaanis hindan tehnikamüüki tulevat sel aastal samal tasemel kui eelmistel. Palju sõltub muidugi sellest, kuidas käitub turg piimandussektoris, kus on pandeemia mõju olnud põllumajandussektori osas
suurim ja kus on tekitatud pigem kunstlik hinnalangus," nendib Suursild. "Vili on börsikaup, mille hinna määrab maailmaturu hind ja seni pole olnud märgata suurt tagasilööki. Mullune ilmastik oli ka põllumehele enamasti soosiv ja saagid rekordilähedased. Sellest tulenevalt oli tunda ka klientide julgust investeerimisotsuste tegemisel."
Raplamaal tegutseva Eesti Agritehnika OÜ juht Joonas Laur nendib samuti, et koroonakriis ei ole neid oluliselt mõjutanud. "Vastupidi – 2021. aasta esimesed poolteist kuud lubavad prognoosida mitmekordset käibe kasvu juba praegu sõlmitud lepingute põhjal ja prognoosid on ikka väga head. Oleks ainult see piimahind vähemalt normaalsel tasemel, siis oleks ka meie põhiklientidel ehk piimatootjatel kergem!"
Eesti Agritehnika tegutseb põllumajandussektoris pigem nišivaldkonnas, olles keskendunud spetsiifilistele masinatele ja lahendustele, ning Lauri hinnangul tundub, et nüüdseks on oma koht turul leitud ja suurematele põllumajandustootjatele ollakse tuttavad. "Eks see on aastaid aega võtnud, aga tundub, et nüüd lähiaastatel oleme saavutamas oma tõelist potentsiaali. Aastatel 2021–2022 peame praeguste prognooside järgi kollektiivi juurde leidma vähemalt 3–4 töötajat. Nii et meie ei tohiks kurta!"
Selle talve märksõnad: keskkonnasäästlik ja loodussõbralik maaharimine
Amazone ja Krone põllutöömasinate esindaja Jatiina OÜ tegevjuhi Jaanus Põldmaa sõnul ei ole ülemaailmne kriis nende põllumajandusmasinate müüki oluliselt mõjutanud, küll oli tuntav mõju vaba tööjõu liikumise piiramisel põllumajanduses. "Kuna saagikus oli mullu hea ja teraviljahinnad kõrgel, oldi siiski julged investeerima. Kuigi seda ei saa öelda muidugi piimatootjate kohta seoses madala piimahinnaga. Meie jaoks oli aga aasta 2020 eriti oluline, sest tegemist oli Jatiina taassünni esimese aastaga – ja patt oleks nuriseda."
Uueks hooajaks antud teravilja alghinnad on tema sõnul isegi paremad kui eelmisel aastal ja kuna ka talivilja osakaal on Eestis päris suur, on teraviljatootjad tuleviku osas suhteliselt optimistlikud. "Seda on ka investeeringute järgi näha, sest oleme see talv hästi müünud. Palju pööratakse tähelepanu taimekaitsele ja väetisekülviseadmetele, mis näitab, et Eesti põllumehed on väga teadlikud, et keskkonnasäästlik taimekaitse ning väetamine lähevad iga aastaga olulisemaks. Pritsid ostetakse kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud, populaarsed on triivikindlad pihustid ning võimalikult täpsed ja loodust kaitsvad väetisekülvikud."
Vajad uut niidukit, ruloonipressi või kogurkäru? Kasuta juhust – Krone kvaliteetseadme saad soetada nüüd eriti soodsatel tingimustel!
Krone seadmetele liisinguintress alates
0,99%
Loodetakse tugevat huvi järgnevatel aastatel.
Trendiks on Põldmaa sõnul ka see, et kui suuremad grupid on ettevaatlikumad ning nende finantsskeemid on väga jäigad, siis keskmise suurusega ja väiksemad tegijad on pigem elustiilitootjad, kes teevad otsuseid oma töö pealt ning on julgemad investeerima parematesse ja tõhusamatesse masinatesse. Kindlasti on siin oma osa ka tarbijal, kes toitu ostes ei vaata enam ainult hinda, vaid eelistab kodumaist, ilusat ja head kaupa. "Muidugi hind on ka oluline, aga kui tootja suudab kliendile näidata, et tema toodetud liha, veiseliha, köögivili, muna ja sibul on head, ollakse nõus ka rohkem maksma. Oleme muutustes, kus Eesti inimene eelistab aina enam kodumaist, mitte aga enam kõige odavamat importkaupa. Suurt rolli mängib siin muidugi katuseorganisatsioonide aktiivne lobitöö avatud talude päevade ja muude selliste programmide näol."
Foto: Anni Õnneleid
Pigem olid mullu probleemiks tarned
Kuna põllumajandussektor töötab enamasti mehhaniseeritult ja võimalik on tagada piisav distants töötavate inimeste vahel, siis Dotnuva Baltic AS Case IH tootejuhi Mart Kiisküla hinnangul pole samuti COVID-19 eriti palju nende tegevust mõjutanud, kuid pigem oli mullu probleemiks hoopis tarnete hilinemine, sest seni mitmes vahetuses töötanud tehased olid sunnitud tootmisvõimsust piirama või tootmise sootuks seiskama. "Lisaks oli tehastel probleemiks kolmandatelt osapooltelt komponentide õigeaegne tarnimine, mis pidurdas masinate koostamist erinevatel etappidel, näiteks hüdraulika- ja elektroonikakomponentide või rehvide puhul. Üldiselt võib öelda, et uue põllumajandustehnika müügimahte mõjutavad pigem toodangu kokkuostuhinnad ja erinevad toetused ning kõige olulisem mõju on hooaja ilmastikul."
Tänavuse aasta tulemusi prognoosides nendib ka tema, et piimandussektor on küll stabiilne, aga toorpiima kokkuostuhind on siiski stabiliseerunud tootja jaoks nulljoone läheduses, mis tähendab, et seal uuteks investeeringuteks väga ruumi ei ole. Pigem püütakse kriitilised seadmed töökorras hoida ja välja vahetatakse vaid hädavajalik. Samuti oli ja on mõnevõrra keerulisem köögivilja- ning marjakasvatajatel, kes vajavad pal-
ju hooajalist tööjõudu. Piiride sulgemise tõttu on kannatanud eelkõige need ettevõtted, kes kasutavad põhiliselt võõrtööjõudu.
"Teraviljakasvatajatel on aga pigem hästi, praegused kokkuostuhinnad on keskmisest kõrgemad ja see võimaldab investeeringuid. Enamikul selle sektori tootjatel on lõpuks seljatatud ikaldusaastad 2017 ja 2018, mille mõju ulatus veel selgelt 2020. aastasse. Mõnevõrra kehvem seis on Kirde-Eesti viljelejatel, sest seal esines põuast tingitud ikaldust ka 2019. aastal," räägib Kiisküla. "Lisaks mängib 2021. aastal rolli asjaolu, et planeeritud tehnikapargi uuendamist on mitu hooaega edasi lükatud. Õue vaadates on meil üle mitme aasta korraliku lumikatte ja miinuskraadidega talv, seega eeldused taliviljade korralikuks talvitumiseks on olemas ning hoiame pöidlaid, et kevad vingerpussi ei mängiks. Lisaks on pakasel tähtis osa taimekahjurite ja haiguste fooni madalal hoidmisel, see võimaldab omakorda kokku hoida kallitelt taimekaitsevahenditelt, mis tähendab vähem kemiseerimist ja väiksemat survet keskkonnale."
Üldistavalt ütleb Kiisküla, et pandeemia põllumajandussektorile väga vahetut mõju ei avalda, välja arvatud marjakasvatusele. "Kui tahta millegi pärast muretseda, siis riiklikud põllumajanduspoliitika ebavõrdsed toetusskeemid annavad konkurentsieelise meie naaberriikidele. Raskete aegade positiivseks mõjuks võib nimetada seda, et meie mõttemaailm on muutunud. Oleme hakanud rohkem läbi mõtlema oma tootmisprotsesse ja kasutatavaid tehnoloogiaid, et toodangu omahinda oleks võimalik vähendada. Vähetähtis ei ole tehtavate investeeringute planeerimise oskus ja oma ettevõtte reaalse maksevõimekuse hindamine arvestusega, et kõikuda võivad nii kokkuostuhinnad kui ka suuraktsionäri taevane tahe."
Tehnikamüüjatele on aga pandeemia aeg õpetanud tööd distantsilt, ära on jäänud suured koosolekud, kuhu sõideti igast Eestimaa nurgast, samuti jäi ära enamik välislähetusi. Praegu peetakse koosolekuid ja korraldatakse koolitusi virtuaalsetes keskkondades. "Usun, et tulenevalt meie rahvuslikust eripärast ei ole füüsilise sotsiaalse lävimise puudumine nii suureks probleemiks kui mõnes muus kultuuriruumis," möönab Kiisküla. "Kuna ära on jäänud arutu reisimine lennukite või autodega, võib kõige enam rõõmustada meie ökoloogilise jalajälje vähenemise üle, rääkimata lähetuskulude kokkuhoiust."