NUTRIKOSMEETIKA

Kosmeetikariiul ei asu enam lihtsalt vannitoas või esiku peegelkapis, vaid see võib olla ka köögisahtlis arstirohtude ja köharohu kõrval, sest nutrikosmeetika on tulnud selleks, et jääda.

TEKST: TEELE TEDER , TOITUMISNÕUSTAJA FOTO: SHUTTERSTOCK

Nutrikosmeetika on ilumaastiku tõusev trend, kus organismi toidetakse vajalike toitainetega seespidi ja mis väljendub meie välimuses. Särav ning nooruslik nahk, pikad juuksed, tugevad küüned ja ripsmed võivad olla kõigest ampsude kaugusel.

Kõige populaarsem nutrikosmeetika esindaja on ilmselt kollageen. Kollagee- ni tähtsust on raske alahinnata, sest tegemist on kõige levinuma valguga meie kehas – see moodustab 30% kõikidest organismi valkudest. Kokku on kehas üle 16 erineva kollageeni liigi. Kollageen on põhiliseks ehituskiviks, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Samas leidub kollageeni ka teistes kohtades kehas, sealhulgas veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas.

Kõige sagedamini öeldakse kollageeni kohta, et ta on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos.

Aga kust me saame seda väga vajalikku kollageeni? Keha on võimeline ise kollageeni tootma, kuid vananedes väheneb organismi võime seda teha. Esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba (jah, juba) 25–30-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ja solaariumikülastustest saadud ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine, sest see vähendab naha niiskustaset ja verevarustust. Kindlasti peaks vältima liigset suhkrutarbimist. Suhkur ja rafineeritud süsivesikud kahjustavad kollageeni struktuuri. Selle tulemusena ei ole nahk nii elastne ja soodustub kortsude teke. Võib-olla liigse suhkru ja rafineeritud toodete pärast on kollageeni toidulisandina tarbimine ka nii aktuaalseks muutunud.

PANE KEHA KOLLAGEENI TOOTMA!

Meie kehas algab kollageeni tootmine prokollageenist, mis koosnebki glütsiinist ja proliinist. Prokollageeni moodustumise protsess nõuab aga toimimiseks lisaks ka C-vitamiini ja vaske. Seega on keha kollageeni tootmist võimalik toetada, tarbides piisavalt nende aminohapete ja vajalike abiainete allikaid.

Proliin: leidub kõige rohkem munavalges, nisuidus, piimatoodetes, kapsas, sparglis ja ka seentes.

Glütsiin – leidub kõige rohkem seanahas, kananahas ja želatiinis, aga ka mitmetes teistes valgurikastes toitudes.

C-vitamiin – leidub kõige rohkem mustades sõstardes ja teistes marjades, paprikas, kibuvitsas petersellis ja tsitruselistes.

Vask – leidub kõige rohkem siseorganites, seesamiseemnetes, kakaopulbris, India pähklites ja näiteks läätsedes.

Muud aminohapped – saame kõrgekvaliteedilisest valgust, mida leidub lihas ja linnulihas, kalas ja mereandides, piimatoodetes, kaunviljades ning tofus. C-vitamiini tarbimisele tasub tähelepanu pöörata ka siis, kui kollageeni on otsustatud toidulisandina tarbida, sest ka sellisel juhul soodustab ta imendumist.

S Rava Naha Raudvara

C-vitamiin on samuti osa nutrikosmeetikast. Seda vitamiini on meil tõesti ka muuks kui iluks vaja. Peamiselt on C-vitamiin meile tuntud kui üks immuunsuse tugevdajatest. C-vitamiin mõjutab ka meie aju, tasakaalustades närvivahendusaineid ja aidates vähendada oksüdatiivset stressi. C-vitamiini manustamine on andnud häid tulemusi paljude psüühikahäirete korral. Uuringud näitavad, et C-vitamiini manustamine aitab alandada veres stressiga seotud hormoonide taset ja vähendada teisi stressiga kaasnevaid sümptomeid. Samuti seostatakse madalat C-vitamiini taset väsimusega. C-vitamiin aitab võimsalt võidelda ka enneaegset vananemist tekitavate vabade radikaalidega, mida saame näiteks praetud toidust, aga mida stressiolukorras ka meie keha ise juurde toodab. Nutrikosmeetikas teatakse teda kui naha seisukorra eest hoolitsejat. Särav ja trimmis nahk vajab kindlasti C-vitamiini.

Juuste Lemmik

Väga populaarne nutrikosmeetika esindaja on biotiin. See on üks tähtsamaid aineid rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel, seega mängib väga olulist rolli ka juuste kasvamisel ning nende heaolus. Biotiin on vesilahustuv ühend, mida varem nimetati ka H-vitamiiniks ja mis on üks B-grupi vitamiinidest (B7-vitamiin). Parimateks biotiini allikateks on maks, pähklid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed ja teised teraviljatooted ning seened. Biotiini sisaldub vähestes kogustes paljudes toiduainetes, siiski pole nii mõnegi toiduaine biotiinisisaldust üldse analüüsitud, mistõttu andmebaaside järgi on nende biotiinisisaldus null. Tegelikkuses neis siiski biotiini mingil määral leidub. Biotiini toodab veidi ka soolestiku mikrofloora. Biotiini defitsiidi esmasteks tunnusteks on isutus, lihaste valulisus, kuiv nahk, haprad küüned ja juuksed ning unetus.

Siiski ei tasu uskuda reklaame, kus biotiin on pannud kuu ajaga kellegi juuksed enneolematult kiiresti kasvama. Oluline on pidada meeles, et juuste puhul ei näe tulemusi üleöö. Tegemist pikaajalise protsessiga, sest keskmiselt kasvab juuksekarv 1–1,2 cm kuus.

Lisaks leiab nutrikosmeetika valikust hulgaliselt toidulisandeid, mis toetavad üleliigse kehakaalu langetamist, tselluliidi vähendamist ning mürkide ja liigse vedeliku väljutamist. Viimase viie aasta innovatiivsemad on aga need, mis lubavad päevitunud nahka ilma päikeseta ja seda loomulikult ilma päikesele omaste negatiivsete mõjudeta. n