Kriisimurdja: Saaremaa elektroonikatööstus seilab koroonakevadest taastudes enneolematul kasvulainel

Kriisimurdja:

Saaremaa elektroonikatööstus seilab koroonakevadest taastudes enneolematul kasvulainel

Saaremaa elektroonikatööstuse Incapi emafirma Incap Corporationi käive ulatus kolmandas kvartalis 28,1 miljoni euroni, mis on 59,9 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Ettevõte ennustab selleks aastaks mullusest oluliselt suuremat käivet.

Incap grupi presidendi ja tegevjuhi Otto Puki sõnul taastus äri kolmandas kvartalis pärast keerulist teist kvartalit, mida mõjutasid COVID-19 pandeemia negatiivsed tagajärjed. "Orgaaniline käibe kasv oli üle 10 protsendi tänu sellele, et saime täita India tehases viibinud tellimused ja samuti kasvas nõudlus olemasolevatelt klientidelt rohkem, kui olime esialgu hinnanud. Pandeemia tõttu lükkasime selle aasta kasvuplaani edasi, aga meil on hea meel, et oleme õigel kursil ja 2020. aasta tulemused kujunevad meie hinnangul paremaks kui 2019. aastal," sõnas ta.

Plaanib Indias tegevust laiendada

Hea nõudluse tõttu plaanib Incap India tehast veelgi laiendada. "Plaanime viia tehase esialgse laiendamise lõpule 2021. aasta alguses ja edasise laiendamise järgmise aasta lõpuks," teatas Pukk.

Pukk lisas, et Incap näeb kasvuvõimalusi ka konsolideerimiste näol. "Elektroonikatootmisteenuste turg on endiselt väga killustatud ja näeme selles võimalusi saada valdkonnas veel olulisemaks tegijaks," rääkis Pukk.

Ettevõte viis novembris edukalt läbi

Otto Pukk võib viimaste tulemustega rahul olla.

Foto: Incap Electronics

ka 10,9 miljoni euro suuruse aktsiaõiguste emissiooni, mis võimaldab tugevdada ettevõtte kapitali struktuuri, bilanssi ja finantsseisundit ning luua tingimused kasvustrateegia elluviimisks. "Üle märgitud pakkumine näitab tugevat usaldust meie kasvuplaanide vastu," rõhutas Pukk.

Incap omandas jaanuaris AWS Electronics Groupi ning tehaste integreerimine Suurbritannias ja Slovakkias edeneb Puki kinnitusel hoolimata pandeemiaga seotud piirangutest plaanipäraselt. "Suurbritannia üksuses valmistume Brexitiks ja kindlustame varude suurendamisega kriitiliste komponentide kättesaadavuse," sõnas ta.

COVID-19 pandeemial on Puki sõnul jätkuvalt negatiivne mõju kõikidele turgudele, kus ettevõte tegutseb. "Hoolimata haigusjuhtude kasvust oleme suutnud hoida tehased töös. Eelduslikult jäävad turud pandeemia tõttu ebakindlaks, kuid oleme praegu ise kindlamad ning õpime tegutsema pandeemia ja sellega seotud ebakindlates oludes," selgitas Pukk.

Töötajate panus väga suur

Tema sõnul on sellesse tugevalt panustanud Incapi töötajad, kes on muutustega kohanedes olnud äärmiselt vastupidavad ja paindlikud. "Meil on jätkuvalt kasutusel ranged meetmed, et kaitsta töötajaid viiruse leviku eest, ja see nõuab kõigilt töötajatelt pingutusi. Samas näitavad hea kasv ja kasumlikkus kolmandas kvartalis, et teeme õigeid asju, et saavutada nii käesoleva aasta kui ka tulevasi eesmärke," rääkis Incapi juht.

Incap Corporation on rahvusvahelise haardega elektroonikaseadmete tootja, kes tegutseb Soomes, Eestis, Indias, Slovakkias, Suurbritannias ja Hongkongis ning annab tööd umbes 1300 inimesele. Incapi aktsia on Nasdaq Helsinki Ltd börsil noteeritud alates 1997. aastast.

Ettevõtted mõtlevad järjest enam, kuidas end keskkonnasõbralikumaks muuta.

Foto: Pixnio

Paljud Eesti ettevõtted muudavad juba praegu maailma paremaks paigaks

Eesti ettevõtted teavad üha enam, et vastutustundlikkus ei tähenda enam ammu passiva poolel asuvaid numbreid.

Eestis on juba aastaid tegutsenud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. See ühendab ettevõtteid, kellele on oluline terve ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna arendamine. Foorumi tegevjuht on Kristiina Esop.

Esop selgitab, et foorumi liikmete kaudu tuuakse erasektorisse mõistmist, et kasumi teenimine ja keskkonna ning sotsiaalsete aspektidega arvestamine ei ole omavahel pöördvõrdelises seoses. "Eesti ja rahvusvahelisel tasandil ei ole vastutustundlik ettevõtlus olnud varem sedavõrd terava tähelepanu all kui praegu," tõdeb Esop. Foorum on loonud ka Eestis vastutustundliku ettevõtluse indeksi, millest on kujunenud siin enim kasutatud selle teema tööriist. Ettevõte tegeleb indeksis enesehindamisega. Selle sisu loomisel osalevad erinevad ettevõtetele olulised huvigrupid.

24 riigi äriühingu kokkulepe

Foorum ei tegele aga vaid indeksiga. Koostöös avaliku ja kolmanda sektoriga on korraldatud arvukalt arutelusid, koolitusi ja konverentse. Eriti teedrajav oli aga nende aktsioon, mis päädis 2019. aasta kevadel sellega, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaasabil jõuti 24 riigi osalusega äriühingu ühise kokkuleppeni. Selle sisu on vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, et ergutada eeskuju kaudu teisi ja näidata nende põhimõtete olulisust. "Sel aastal viisime koos sama ministeeriumiga läbi erasektori esindajatelt ettepanekute kogumise vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Eestis," lisab Esop.

Kõik liikmed allkirjastavad ka vastutustundliku ettevõtluse üldpõhimõtted.

Foorumi erilise tähelepanu all on ringmajandus. Nende missiooniks on see laialt kasutatav, aga mitte alati mõistetud termin ettevõtetele arusaadavaks teha. Et selles oleks nähtav ärijuhtimise võimalus.

Murekohti mitmeid

Foorumi liikmeks saamise eelduseks on ettevõtte soov vastutustundliku ettevõtluse teemadel oma teadlikkust suurendada ja end arendada. Kõik liikmed allkirjastavad ka vastutustundliku ettevõtluse üldpõhimõtted.

Esopi sõnul on pilt Eestis üsna kirju. On neid ettevõtteid, mis liiguvad kiiresti, aga peab ka aru saama, et kohati võivad need muutused tähendada suuri ümberkorraldusi. Millised on Esopi sõnul aga peamised murekohad? "Oma ettevõtte põhitegevusega kaasnevate mõjude ja nende ulatuse mõistmine. Oma tegevuse terviklik analüüs: looduskeskkonna, sotsiaalse keskkonna ja majandus-/turukeskkonna vaatest. Lisaks oskus mõista nende dimensioonide vahelisi seoseid ning mõjusid elukeskkonna tervise ja heaolu kontekstis."

Esop usub, et Euroopa rohepöörde plaan annab võimaluse teha suuremaid ja kiiremaid muutusi isegi pisikeses Eestis. Foorumi ülesanne ongi tuua oma liikmetele asjakohast infot nii Eestist kui ka välismaalt, et neid sel teekonnal toetada. "Meie liikmeskonnas ja ka indeksis osalenud ettevõtetel on küllaltki head eeldused leida sektorite sees ja üleselt sünergiat, et juurutada rohepöördeks vajalikke uuendusi," arvab ta ning lisab, et 2021. aastal sünnib tõenäoliselt paljudes ettevõtetes uusi ambitsioonikamaid tegevuskavasid ja strateegiaid.

Majatootja seitse eesmärki

Üks foorumi liige on majatootja Nordic Houses KT OÜ. Nad on enda jaoks välja valinud seitse olulisemat kestliku arengu eesmärki teadaolevast seitsmeteistkümnest. Just nendega saab majatootja ühiskonda kõige enam mõjutada.

Nendeks on tervis ja heaolu, kvaliteetne haridus, jätkusuutlik energia, jätkusuutlikud linnad ja asumid, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuste vastased meetmed ning maa ökosüsteemid.

Ettevõtte kvaliteedijuht Siiri Saar ütleb, et nad soovivad olla vastutustundlikud kogu ettevõtte väärtusahela ulatuses – alates klientidest ja lõpetades oma töötajate ning kogukonnaga, keda nende tegevus mõjutab nii igapäevases tegevuses kui ka suhetes. "Meile on oluline läbipaistev juhtimine. Samuti on meie jaoks oluline vastutustunne keskkonna ja maailma tuleviku suhtes," kinnitab ta ning lisab, et vastutustundlik ettevõtlus on nende jaoks mõtteviis ja reeglina teevad sellised ettevõtted rohkem, kui seadus nõuab.

Kuldtaseme omanik teeb palju

Kuna ettevõte tegutseb puiduvaldkonnas, siis üks väljund on neil igakevadine puude istutamine, mida on seni tehtud koos Riigi Metsamajandamise Keskusega. Võimalusel on nende inimesed andnud külalisloenguid noortele, alustades piirkonna põhikooli ja gümnaasiumi vanuseastmest kuni kutse- ja kõrgkoolideni välja. "See on vajalik, et oma järelkasvu suunata ja koolitada," ütleb Saar.

Kogukonna projektidest toob Saar välja need, mis on seotud nende põhiäriga, aga ka inimeste viimisega loodusesse. Nii on nad Lahemaa rahvuspargi linnuvaatlustorni taga, aga loonud ka Kuusalu lasteaia õuesõppe paviljoni. Välja võib tuua ka Nordic Houses Kiiu Discgolf Parki, mis eriti praegusel ajal

NELI OLULIST VASTUTUSTUNDLIKKUSE TAHKU

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab tuntud ja juhtivaid Eesti ettevõtteid, kes väärtustavad arengut mitmes sfääris.

Looduskeskkond – teadlikkus oma ettevõtte mõjust loodusele on oluline, sest üksikisik saab teha vaid osakese sellest, mille tööstused ja ärisektor suudaksid saavutada, luues keskkonnasõbralikuma tegevusplaani.

Sotsiaalne keskkond – ettevõtted ei eksisteeri vaakumis, vaid on alati ümbritsetud kogukondadest, kus leidub nende toodete või teenuste kasutajaid ja arendajaid.

Töökeskkond – töötaja väärtustamine paneb tööd väärtustama. Maailma gigandid, näiteks Google, võlgnevad suure osa oma edust töökeskkonna loomisele, mis seab inimese esikohale.

Turukeskkond – ausus ja läbipaistvus koostöösuhetes tarbijate, tarnijate ja partneritega näitab üles usaldusväärsust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul.

Kraanivett eelistab 90% eestimaalastest.

annab kohalikele turvalise liikumisvõimaluse. "Eesti Vabariik 100 raames kinkisime vabaõhumuuseumile kaasaegse puitmaja ja kompetentsikeskuse, mis on nüüd museaal ning külastajatele avatud," ütleb Saar.

Nordic Housesil on vastutustundliku ettevõtluse indeksis kuldtase. Ise mõõdavad nad oma vastutustundlikkuse taset ettevõttesiseste mõõdikute kaudu, milleks on näiteks kütuse- ja elektrienergia tarbimine, jääkide kasutamine, reklamatsioonide menetlemine ja nendest tulenevalt parendustegevuste arendamine.

Eelkõige puhas joogivesi

Tallinna Vee juhatuse esimees Karl Heino Brookes ütleb, et vastutustundlikkus on nende jaoks lai mõiste. Alates ettevõtte põhitegevuse korraldamisest nii, et parimal moel oleksid esindatud ja tasakaalustatud nii klientide, omanike kui ka laiemalt ühiskonna ja keskkonna huvid. Lõpetades aga teadlikkuse kasvatamise või ka heategevusinitsiatiividega, mille näol ühiskonda ka põhitegevusest laiemalt panustatakse. "Tegeleme elutähtsa teenuse pakkumisega ning meie fookus peab olema loomulikult sellel, et tagada võimalikult katkematu ja kvaliteetne teenus. Teisisõnu hoolitseme selle eest, et puhas joogivesi jõuaks enam kui 400 000 inimeseni meie teeninduspiirkonnas ning reovesi saaks tõrgeteta ja keskkonnahoidlikult ära juhitud," selgitab Brookes.

Lekete osa rekordmadal

2020. aasta on Tallinna Vees kujunemas rekordiliste investeeringute aastaks, mil neil on korraga käsil väga palju projekte. Suurematena toob ta välja Paljassaare reoveepuhastusjaama mehaanilise puhastusosa uuendamise, aga ka Lasnamäed ja Maardut varustava kaaluka veemagistraali renoveerimise. Peapumplas paigaldatakse uus pump. "Arvestades, et vesi on üks olulisim loodusvara, on meil hea meel, et lekete osakaal meie võrgus on saavutanud rekordmadala taseme," teatab Brookes.

Vastutustundlikkus tähendab neile kindlasti eelkõige seda, et nad hoolitsevad selle eest, et puhastatud heitvesi vastaks kõikidele rangetele normidele. "Keskkonnasäästliku mõtteviisi edendamiseks teeme pidevat teavitustegevust, mille tulemusel vastas juba 90 protsenti meie klientidest, et eelistab pudelivee asemel kraanivett," räägib mees.

Mis saab nende heitveest täna?

Tihedat koostööd teeb ettevõte kohaliku kogukonna, laste- ja noorteasutuste ning ürituste korraldajatega, pakkudes tasuta joogivett ja korraldades avatud uste päevi enda tegevusvaldkonna tutvustamiseks.

"Pühendume töötajate arendamisele ja koolitamisele ning meie töötajad panustavad töötunde, et laste, noorte ja muude huviliste seas teadmisi jagamas käia," toob Brookes välja.

Kindlasti panustab Tallinna Vesi ka Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe saavutamisse, soodustades jätkuvalt heitvees sisalduvate toitainete, sealhulgas fosfori taaskasutamist põllumajanduses. "Juba praegu toodame stabiliseeritud reoveesettest kasvumulda ja saame Paljassaare reoveepuhastusjaama vajadusteks 100% soojusenergiast reovee töötlemisel tekkivast biogaasist," ütleb Brookes.

Foto: Anni Õnneleid

KOLM PEAMIST KASU ETTEVÕTTELE

Usaldusväärsus: näita klientidele ja partneritele, et hoolid. Hooliv ettevõte on hinnatud ettevõte. Eestis ja rahvusvaheliselt. Ekspordivõimekus: siseriiklikke tunnustusi märgatakse rahvusvaheliselt. Näita, et oled usaldusväärne, ka välisturgudel. Bränd: kogu tuntust liikumises, millesse on kaasatud Eesti ettevõtluse väärikamad nimed ja olulised turuosalised.

Valitsus plaanib toetada vesiniku pilootprojekte

Mõjuka majandusväljaande The Economist hinnangul eeldaks Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamine 90%-list emissioonide langust järgmise 30 aasta jooksul. Seda aga olukorras, kus maailma elanikkond kasvab eeldatavasti pea 2 miljardi inimese võrra ning kogutoodangu maht kolmekordistub.

Liis Kasemets, Keskkonnaministeeriumi nõunik

Selge on see, et kui praegu põhjustab kaks kolmandikku ülemaailmsest CO2 emissioonist energeetika, siis kasvhoonegaaside heite süsteemseks vähendamiseks tuleb kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid. Majandusmudelid ongi muutumas ning kapitaliturgudel on puhta energia tööstus tõusutrendis. Euroopa rohelise kokkuleppega püstitas Euroopa Komisjon eesmärgi jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalsuseni ehk et inimtekkelisi kasvuhoonegaase ei tekiks rohkem kui loodus või tehnoloogia ära seob. Euroopa Liit suunab oma 880 miljardilisest COVID-19 taasteplaani eelarvest 30% kliimameetmetele. Eesti on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 70% ehk 12 miljoni tonni CO2 ekvivalendi tasemele. Praeguste prognooside järgi jõuab Eesti emissioone vähendada 12,5-13,5 mln tonni CO2 ekvivalendi tasemeni. See on üks põhjuseid, miks vajame uusi nutikaid lahendusi.

Tõuge rohevesiniku tootmisele

Hiljuti tuli Euroopa Komisjon välja vesinikustrateegiaga, et anda tõuge nn rohelise vesiniku tootmisele ja kasutusele Euroopa Liidus. Eesmärgi kohaselt peaks 2050. aastaks vesinik moodustama ELi energiaportfellist 14%. Vesinikul on suur potentsiaal puhta energia allika ja salvestina ning eri sektorite vahel sünergia loomisel keskkonnasõbralikumale majandusmudelile üleminekul.

Eesti valitsus näeb samuti uute tehnoloogiate otsingutel ühe võimalusena vesinikutehnoloogiaid, mille kasutuselevõtt aga nõuaks märkimisväärseid investeeringuid. Vaja oleks üles ehitada sisuliselt kogu väärtusahel alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni. Et hinnata vesinikutehnoloogiate turuvalmidust, maksumust ja nende kasutuse mõju nii keskkonnale kui ka lahenduste laiendamise perspektiivikust Eestis, oleks tarvilik taoliste väärtusahelate toimimist esmalt katsetada.

Rohevesiniku tervikahela toimimise katsetamiseks Eestis on valitsus otsustanud suunata RRFi ehk Taaskäivitamisrahastu vahenditest 50 miljonit EURi. mida nüüd Euroopa Komisjoniga läbi rääkima asutakse. Nii meie teadlaste, ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste poolelt on näha valmidust vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali katsetada.

Vesinikutehnoloogia maailmas ja Eestis

Vesinikuenergeetikat on militaar- või kosmoseprojektide tarvis arendatud

juba 19. sajandist alates. 2019. aastal toodeti maailmas 70 mln tonni vesinikku, mis peaaegu täielikult tehti maagaasist. Seega ei pea me täna radikaalselt uut leiutama, küll on puhta vesiniku tootmine veel vähe levinud ning oluliselt kallim, kui me seda sooviks.

Vesinikku liigitatakse vastavalt tema tootmisviisile roheliseks, siniseks ja halliks vesinikuks. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega ei tekitata CO2 heidet, mistõttu on sellel suur potentsiaal energiakandjana kliimapoliitika eesmärkide täitmisel. Vesiniku kasutamist pidurdavateks asjaoludeks on tehnoloogia hind ja kättesaadavus. Vesiniklahendustel põhineval tehnoloogial on perspektiiv olla alternatiiviks praegu kasutatavatele energiasalvestamise lahendustele. Eestis on olemas nii teadmised kui ka huvi nii ettevõtete, kohalike omavalitsuste kui ka teise turuosaliste poolt vesinikulahenduste kasutuselevõtuks.

Vesinikku saab kasutada kütusena rongides, praamidel ja bussides, aga ka tööstuses ja hoonete kütmisel. Vesinik on ka suurepärane gaas salvestamiseks: kui nt tugeva tuule korral üle jääv elektrienergia vesinikuks muuta, saab hiljem vesinikust jälle elektrit teha. Vesinik on suurepärane komponent sünteetiliste kütuste tootmiseks (näiteks metanool), mida saab kasutada regioonides, kuhu vesiniku transport on raskendatud, või juba olemasolevates tehnoloogiates, asendamaks fossiilseid kütuseid.

Selle kümnendi suur väljakutse ongi viia vesiniku tootmine üle eelkõige taastuvatele energiaallikatele. Kui me hakkame puhtaid tehnoloogiaid igapäevaselt rohkem kasutama, siis alanevad ka hinnad nagu näitab maailma kogemus mitmete uute tehnoloogiate, kasvõi tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtul. Peale keskkonnakaitselise rolli omab vesinikuenergeetika laiemat strateegilist ja majanduspoliitilist tähtsust riigi energeetilise sõltumatuse tagamisel.

Mitmed Euroopa riigid on võtnud puhta vesiniku tervikahelate arendamise fookusesse ning liiguvad aktiivselt selles suunas, et rakendada vesinikutehnoloogiaid igapäevaellu. Nt Saksamaal on juba mitusada vesinikutanklat. Eestigi ei istu käed rüpes: uute tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu parima teadmise koondamiseks oleme Keskkonnaministeeriumis kokku kutsunud vesiniku töörühma. Töörühma ekspertnõule tuginedes valmib kevadel Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, mille tellisid koostöös Riigikantselei, Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Riigi eesmärk on luua terviklikku lähenemist, et ettevõtetel oleks suurem kindlustunne investeeringuid teha. Suuremates väärtusahelates osalemiseks ja ulatuslikuma mõju saavutamiseks on vaja õppida teiste kogemustest. Hea koostöövõimalus on Euroopa Liidu vesinikustrateegia raames loodud Puhta Vesiniku Liit, mis aitab koostada puhta vesiniku projektide esialgset nimekirja Euroopa Liidus ja investeeringuid puhta vesiniku projektidesse suunata. Nii mõnedki Eesti ettevõtted ja omavalitsusasutused on juba Puhta Vesiniku Liiduga ühinenud.

Usun, et vesinikul on Eestis tulevikku ning saame peagi Eesti esimesed pilootprojektid tööle.