12 minute read

FOOKUS

Lehte ja Lembitu pulmapäev, 27.08.1966.

Kuldaväärt õpetussõnad: kuidas olla üle 50 aasta õnnelikus abielus?

Advertisement

Kolm paari, kes on abielus olnud üle 50 aasta, kinnitavad kui ühest suust: lihtne see ei ole! Igas suhtes tuleb ette künkaid ja käänakuid, aga kui kannatamatult jalgu trampida ja esimese ehmatuse peale minema joosta, jääbki kõik see ilus, mis käänaku taga ees ootab, olemata.

Tekst: MARI SKUIN | Fotod: TIIT BLAAT, ERAKOGU

Lehte ja Lembit

Kuidas te kokku saite ja kokku jäite?

Lembit: 7. klassi lõpetasin Heimtalis ja siis sattusingi tööle Suure-Jaani külje alla, kus Lehte elas. Minu maja ja Lehte maja vahel oli natuke vahet ja eks ma käisin tema juurest mööda, kui bussi peale läksin. Noore poisi asi... vaatan: üks noorem näitsik ja vanem daam ka, riisuvad heina, pakkusin jõudu ja ilusti võeti vastu ja... nii me hakkasime siis suhtlema ja üle oja teineteisele huikama vahetevahel. Lehte: No see oli ikka pikem maa kui ainult huigata... Lembit: Jah, eks ma natuke ajan ikka pada ka, aga eks ta niimoodi hakkas kujunema. Lehte: Lembit tuli meie külla elama, ja mis mul siis ikka mõelda oli... tol ajal olid suured pidud ja tantsud

"Kunagi ei tohi oma musta pesu mujale ja Lembit oskas väga hästi tantsida. Sellega ta ära võlus. Lembit: Las ma räägin, olin ikka küla pesema minna." tantsupoiss. Aga Lehte oli selline peenike, ilus, sihvakas plikakene, no mis mul seal enam mõelda oli. Minul LEMBIT (73) ja LEHTE JÕELEHT (78) tuli muidugi see kurb asi vahele, et Abielus alates 27.08.1966 vabatahtlikult-sunniviisiliselt viidi sõjaväkke. Esimesed kuus kuud olin Lätis Ventspilsis. Käisin sealt vahepeal kodus ära, tegime Lehtega pulmad ja siis viidi üle Hiina piiri äärde. Sealt koju käia enam ei saanud. Lahti sain kaks aastat ja seitse kuud hiljem. Lehte: See oli ikka pikk aeg oodata, aga Lembit kirjutas mulle iga päev. Lembit: Jaa, ma kirjutasin iga päev! Ma olin nii ilusas kohas, taamal olid mäed. Ja kevadel, kui lilled õitsesid, saatsin Lehtele kirjadega lilleõisi.

Teie olete olnud abielus üle 50 aasta. Kui hakkasin selle loo jaoks paare otsima, siis selgus, et neid, kes on nii kaua vastu pidanud, väga polegi. Miks? Kui teie abiellusite, siis oli abielu ainumõeldav koosolemise vorm. Tänapäeval on teisiti, koos saab olla ka ilma sõrmuseta.

Lehte: Tänapäeval on noored nii äkilised! Kohe, kui midagi ei meeldi, minnakse minema. Kannatust ei ole. Ikka peab kannatama ka, sile tee ei ole kogu aeg. Lembit: Ikka tuleb väikseid naginaid ette. Lehte: Ja lapsed on tähtsad! Meil ka sündis kaks poissi ja ega siis nemad ei taha, et vanemad oleks lahus. Nende pärast juba tasub pingutada. Kõik pahad asjad lähevad mööda. Mul on vist iseloom ka selline, et pean meeles ainult häid asju. Ma olen nii palju inimesi näinud, kes hoiavad ainult halvad asjad meeles, aga mina ei hoia. Enda tervist rikub muidu. Lembit: Jah, täpselt õige!

Aga kui tülid on?

Lehte: Siis me ei räägi mitu päeva. Nüüd pole seda ammu ette tulnud, aga noorena oli meil küll vaikimisi. Lembit: Vaikselt kannatad ära, pärast võtad käest kinni ja ütled: nonii... Aga mis on kõige tähtsam asi: ärge kunagi minge oma musta pesu kuhugi jumal teab kuhu pesema. Kõik läheb mööda ja jälle ilus tuleb peale. No mis meil viga! Meil on kõik olemas: elan oma majas, oma auto, meil on pojad, väga naksakad!

Lembit: No see pole ikka see! Kuidas ma ütlen ta kohta elukaaslane! No ei ole ilus. Lehte: Meie ajal poleks kõne allagi tulnud, et mu ema oleks lubanud mul mingit sellist jama korraldada! Eks tema oli ka konservatiivne. Nüüd muidugi elu läheb edasi...

Mis siis on saladus, mis aitab 50+ aastat abielus püsida?

LEHTE JA LEMBITU Lembit: Pidada meeles, et kõik halb läheb mööda. Nii hullu asja ei saagi olla, et ma ütlen

PIKA ABIELU nüüd või Lehte ütleb, et kuule, uks on seal!

SALADUSED: Silitad aga pead ja kõik saab mööda!  Hoidu teisele halvasti ütlemisest. Lehte, kas vahepeal on olnud  Kannatust peab olema. tahtmist öelda, et uks on seal?  Kogu aeg ei ole ainult sile tee, Lehte: Eks vahest ikka on süda täis, aga mina vahepeal tuleb konarusi ka küll ei ole niimoodi kunagi öelnud. ette ja need tuleb lihtsalt ära Lembit: Ma ütlen, et hoiduge sellest! Meie kannatada. oleme hoidunud ja näed, väga ilus on meil!  Rääkige omavahel asjad Peagi saab meil 55 aastat abielu ja siis tuleb 60. selgeks, ärge minge oma musta Lehte: Kui noorusaeg mööda saab, siis läheb pesu mujale pesema. elu hoopis rahulikumaks.  Pea meeles ainult head ja unusta halb. Lembit: Mina ikka ütlen talle niimoodi sõbralikult: minu mammi! Küll me näeme veel kõik asjad koos ära, 60 ka! Ei ole mitte mingit küsimust!

Lehte ja Lembit armastavad koos reisida.

Aime ja Aleksandri pulmapidu toimus 12. augustil 1966.

Aime ja Aleksander

Aime ja Aleksander tütardega.

Milline on teie kohtumise lugu?

Aime: Me olime hästi noored, 17–18, juba enne tema sõjaväkke minekut kurameerisime. Mõlemad elasime Sakus ja nagu noored ikka... Sakus oli kino ja olid tantsupeod. Siin oli vähe rahvast, kõik teadsid kõiki. Sass: Elasime lähestikku, saime aegajalt kokku ja lihtsalt rääkisime. Nii see minema hakkas.

Aime: Sass kirjutas küll, aga mina vahepeal enam ei vastanud, sest mul oli siis juba uus austaja. Sass: Eks ma sellega leppisin kuidagi, aga kui koju jõudsin, siis mõne aja pärast saime jälle kokku, hakkas uuesti sädelemine peale ja võtsin teise mehe naise üle. Ei, ma võtsin oma tagasi! Aime: Tol ajal olime koos tööl. Mina olin õllekeetja ja tema oli mehaanik, ühes Sakus oli ju teisi tüdrukuid ka, millega osakonnas. Ja siis kohtusimegi uuesti. Aasta otsa enne just Aime sulle silma jäi, Sass? mõtlesime, proovisime koos elada ja siis 66ndal ikkagi Sass: No ma ei teagi öelda, ta lihtsalt hakkas mulle otsustasime, et teeme pulmad ära. silma ja... hästi ilus tüdruk oli. Aime: Sass oli selline omapärane ja elav poiss. Hea. Ja nüüd olete koos olnud 54 aastat, järgTeised poisid olid kuidagi julmemad, aga tema oli hästi misel aastal saab 55. Mis on teie saladus? abivalmis ja see köitis mind kõige rohkem. Aime: Meile on alati meeldinud igal pool koos olla ja Sass: Siis tuli sõjavägi ja pidime pikemaks lahku koos käia. Sassile meeldis väga kalastada, käisimegi minema. igal nädalavahetusel.

"Mida kauem koos oled, seda suurem armastus tekib!" ALEKSANDER (81) ja AIME SVÄNNI (79) Abielus alates 12.08.1966

Sass: Ühised tegevused sidusid. Lapsed olid meil ka alati kaasas. Aime: Oleme palju käinud automatkadel ja reisimas. Igal nädalavahetusel olid perega väljasõidud. Välismaal ka. Ja paadimatkadel oleme palju käinud, igal aastal, kummipaatidega. Türilt Pärnu poole. Ja nüüd oleme koos rahvatantsu tantsinud juba 20 aastat!

Te olete siis päriselt koos olnud, mitte lihtsalt elanud teineteise kõrval erinevaid elusid.

Aime: Ei, ei! Ikka koos. Ainult ükskord Sass käis oma sugulastega Leningradis, ma ei saanud minna. See oli nii raske aeg mulle kohe.

Kas sellepärast ka minnakse lahku, et abiellutakse vähem?

Aga kas niimoodi tülli ei lähe?

Sass: Eks omad ütlemised ikka on. Aga vaidlus ongi vahest hea, ajab elu põnevaks! Aime: Suuri tülisid ei olegi olnud. Sass: Eks igaüks leiab oma viisi, kust järele anda, kui hakkab tüli tulema. Aime: Me pole kumbki pika vihaga. Vaidleme, vaidleme ja tunni aja pärast on kõik jälle korras. Ikka vahel taganeme oma seisukohtadest ja anname järele ka. Sass: Ikka peab kompromisse tegema. Aime: Noored on väga kannatamatud ja annavad kergesti alla. Vanasti oli elu teistmoodi, palju raskem. Nüüd on liiga kerge ja võetakse suhteasju ka liiga kergelt. Aime: Nojah, sellepärast, et siis ei ole ju kohustust. Kui oled abielus, siis on vastutus suurem ja võib tulla rohkem probleeme. Sass: Meil on lapsed ka, need ikka seovad rohkem. Aime: Meil pole vist kordagi nii olnud, et enam ei jõua teist... Sass: Eks muidugi vahel teineteise peale ütlemist on, aga see läheb üle ning siis on jälle möödas ja ilus. Mida vanemaks jääd, seda rohkem teist ootad. Kui juba mõni tund AIME JA SASSI PIKA ABIELU SALADUSED: ei ole näinud, siis on midagi nagu puudu. Seda ma olen küll tähele pannud.

Praegu ju räägitakse palju, et armastus peab olema kerge ja helge ja seda aetaksegi taga ning kui see kaob, siis minnakse kohe lahku.

Aime: Aastate jooksul saabki armastusest lihtsalt kiindumus teineteisesse ja tekib nii suur harjumus, et

teineteiseta ei saa. Aga liiga kergemeelselt võetakse praegu suurt armastust ja liiga kergemeelselt minnakse lahku.

Mis nõu teie noortele

 Mida kauem koos oled, seda suurem armastus tekib.  Ühistegevused liidavad. lugejatele annaksite? Aime: Esiteks võiks abielluda, siis on rohkem kohustusi teineteise ees. Ja  Eraldi vaba aja veetmine toob tingimata lahkhelid majja, väljas võiks ikkagi koos käia. teineteise usaldamist peab olema! Ja kannatust. Ja rohkem tuleks koos käia.  Ära pea pikka viha. Mina vaatan oma pere pealt – noored  Kompromisside tegemise oskus on väga tähtis. käivad eraldi. See võib tuua probleeme. Meie käisime kogu aeg koos, tema oli tihtipeale kuskil pillimeheks, aga mina käisin ikka kaasas. Polnud nagu võimalustki kuhugi kõrvale vaadata või niimoodi. Aga tänapäeval käivad noored eraldi ja siis tulevadki lahkhelid, et miks sina oled oma sõpradega nii kaua ja terve öö kodunt ära ja... Sass: Ikka koos! Mida kauem koos oled, seda suurem armastus tekib! See seob. Aime: Kui tulebki lahkheli, siis kannatad natukene, see läheb mööda. Ei ole vaja nii, et plirts ja plärts kohe!

Sass on kõva pillimees ja Aime on temaga esinemistel alati kaasas käinud.

Aime ja Sassi 50 pulmaaastapäev.

Eha ja Jüri pulmapilt.

Eha ja Jüri

Eha ja Jüri ütlesid teineteisele jah 12.08.1967. 30 aastat hiljem tähistasid nad oma pärlipulmi.

Eha ja Jüri pulmakutse.

Kuidas te nii pikalt koos vastu olete pidanud?

Jüri: Minul on raskusi uute asjadega. Näiteks elukohavahetus on minule Jüri: Eks ole meie elus ka kõike väga suur probleem. Rääkimata veel olnud – oleme riielnud ja on olnud naisevahetusest. See nõuab igasugu ka väga õnnelikud asjad, näiteks energiat ja emotsioone ja üleelamisi, laste sünnid ja... Aga nagu mina no milleks seda vaja on! Kannatad olen kirjandusest lugenud ja ise ära teinekord ja rahu jälle majas. Aga kah vist aru saanud, peab teinekord hakata kedagi teist otsima... ei ole riidlema ka. Sellepärast, et paaril, selle aja jooksul küll tulnud sellist kes üldse ei riidle, on ükskõik, mis mõtet ega ole näinud kah sellist, kes teine teeb või ütleb. Hea, kui üldse reageeribki! Usun, oleks nagu... üle! Või minu silmade järgi ilusam või et see ei ole õnnelik pere, kus ei ole emotsiooni, kus parem. keegi ei kee üle. Eha, räägi nüüd sina ka. Eha: Oi, misasja! Jumalukene! Sellise mõtte peale pole Millega Eha sind ära võlus? küll kunagi tulnud, et lahku minna! Ei ole jah. Võib- Jüri: Nägin teda esimest korda ühiselamus olla nooremad niimoodi ütlevad, aga mina ei ole küll Lomonossovi 9-315. Minu selleaegne pruut viis mind selle peale tulnud iialgi. Mina olen niisugune äpu, et ei näha oma sõbrannale. Eha elas sõbrannaga ühes toas. saa üksinda hakkamagi. Tol õhtul Eha oli seal voodis pikali, kirju kleit oli seljas

"Kiusu pärast teisele vastu ajada ei ole küll mõtet!" JÜRI (78) ja EHA SOOME (77) Abielus alates 12.08.1967

ja luges raamatut. Mina istusin laua ääres ja imestasin, et kuidas ta niimoodi loeb, pea pole padja peal, vaid pooleldi üleval, et kuidas ta jõuab pead nii kaua nõnda hoida. Sealt ta piilus...

Siis ükskord olin trammis ja Balti jaamas tuli tema peale. Jäi minu juurde seisma, mina olin nii ehmatanud ja kohmetu, et ei osanud isegi istet pakkuda. Kui ta pärast ära läks, siis mõtlesin, et olen ikka mats küll! Õnneks mul ikka nii palju oli oidu, et kutsusin ta "Kolmekrossiooperit" vaatama. No kus ta siis vastu oli...

Tol õhtul pidin sõitma Pääskülla töökaaslase poole piletite järele. Ootasin seal, aeg jooksis, ei tulnud ega tulnud kedagi koju... lõpuks sain piletid ja jooksin bussi peale. Ütlesin siis bussijuhile, et kurjam küll, kas sa ei saa natuke gaasi vajutada, mul nii tähtis asi, ma pean minema tüdrukuga esimest korda ooperit vaatama. Jõudsimegi õigeks ajaks! Vaatasime loo ära ja ega ta siis nii väga tahtnudki ühiselamusse tagasi minna. Läksime Musumäele, istusime seal, linn tuledes ilusti säras. Tundsin, et ei, see asi pole õige. Pruute on varem ka olnud, aga sellist imelikku tunnet nagu ei olnud teistega.

Siis veel selline asi, et tema oskas teha suitsusingiga sousti. Aga minu kodus ei olnud suitsusinki, oli soolaliha. Ja minule see sink hirmsasti meeldis. Nii et kui suitsusingiga soust oli tehtud ja kartulid ka juures, siis see pani veel paraja põntsu. Ja nii ta läks...

Mis vanast pruudist sai?

Eha (muheleb vaikselt): Ülevõtmise rõõm see kõikse suurem rõõm... Jüri: Tema läks linnast ära üldse. Ma ütlesin kohe teistele pruutidele ka, et ega ma naiseks võta. Eks see tõmme oli Ehaga ikka teistmoodi, kui oli teiste pruutidega. Ei olnud siin mingit petukaupa.

Saan aru, et suitsulihasoust sai tookord otsustavaks, aga mis teid 53 aastat hiljem ikka koos hoiab?

Eha: Oleme hästi palju koos reisimas käinud. Praegu muidugi ei ole saanud käia, aga varem oli küll nii, et kohe tüdimus tekkis, kui ei saanud reisida, siis oli selline tunne, et polnudki nagu puhkust.

Aga kas võiks kõige selle juures ka mitte abielus olla, niisama koos elada?

EHA JA JÜRI PIKA ABIELU SALADUSED: Eha: Ei või! Minu meelest juba see sündmus, pulmad, hoiab koos. Mina küll ei kujuta ette, kuidas elada koos ilma abieluta. See pole ikka  Teinekord peab ikka natuke see. Mingi kindlus peab ikka olema. riidlema ka, see näitab, et te ei ole Jüri: Ei, sellesse ma küll ei suhtu hästi. Kui teineteise vastu ükskõiksed. ikka lapsed on, siis peaks olema abielus.  Ära aja oma nina üle teise mina Aga veel üks asi: meil näiteks ei ole sellist ehk ära domineeri. asja nagu oma raha. Algusest peale pole  Lihtsalt niisama kiusu pärast ei olnud. Rahakott on üks ja mõlemad võtavad maksa oma jonni ajada. sealt. Me pole kumbki raiskajad ka, et peaks  Koos reisimine liidab. hakkama pahandama, et miks sa ostsid seda  Rahakott peaks abielupaaril või kuhu raha läks. ühine olema. Eha: Nüüd on paljudel niimoodi, et ära küsi, kui palju sa palka saad. Meie ajal oli see täitsa võõras.

Mis nõu annate meie lugejatele, kes alles alustavad oma abielu?

Jüri: Rahulikkust rohkem. Kindlust. Asjade läbiarutamist. Rääkige omavahel selgeks ja kui lähebki arutluse juures natuke teravamaks, siis ega see ka pole paha, siis saab emotsioonid välja ja edasi on jälle rahulik. Ja mitte niivõrd teineteisele vastu hakata. Mõnikord aetakse lihtsalt kiusu pärast teisele vastu! Mõista teineteist rohkem. Meil oli pulmas suur plakat, millele oli kirjutatud: ära aja oma nina üle teise mina! Mul on see siiamaani meeles. Ära domineeri! See tüütab küll väga kiiresti ära. Eha: Mina olen ka sellega nõus.

Ikka edasi, kinnitavad kõik üle 50 aasta koos olnud paarid kui ühest suust.

This article is from: