Eesti-Läti kolmas 330 kV elektriühendus Harku-Sindi-Riia ÜLDINE KIRJELDUS Eesti-Läti vaheline uus 330 kV õhuliin Harkust Riiani on kogu Balti regiooni tuleviku jaoks oluline taristuprojekt, millega tagatakse regioonis parem varustuskindlus ning elektrituru tõhus toimimine ja konkurentsivõime nii Balti regiooni siseselt kui ka Baltimaade ja Põhjamaade ning Baltimaade ja Euroopa vahel. Projekt plaanitakse ellu viia hiljemalt 2020 aastaks ning on lisatud Eesti, Läti ja Euroopa põhivõrkude arengukavadesse. Elektriliini ehitusel on oluline julgeolekupoliitiline tähendus Eestile ja teistele Baltimaadele – ülekandeliini olemasolu on tehniliseks eeltingimuseks, et võimaldada Eestil koos teiste Balti riikidega lülituda sünkroontööle Euroopa elektrivõrkudega ning ühtlasi desünkroniseerida Baltimaad Venemaa elektrisüsteemist. Uus 330 kV õhuliin likvideerib „pudelikaela“ Eesti-Läti piiril ning tõstab ülekandevõimsust 500-600 MW võrra, et tagada Baltimaade elektrituru jaoks töökindel ülekandekoridor ning luua ühtne hinnatsoon ja panustada ühise elektrituru arengusse Baltimaades. Samuti loob uus õhuliin transiitkoridori EstLink 2 (Eesti-Soome) ja NordBalt
1
(Rootsi-Leedu) ühenduste jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast. Lisaks loob õhuliin liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis. Kõige suurema ülekoormusega lõik Baltimaade ülekandekoridoris on Eesti-Läti piiril ning seetõttu on turgude integreerimiseks tähtis suurendada ülekandevõimsust ja see kitsaskoht kõrvaldada. Pärast Balti energiaturu ühendamise kava projektide ja Eesti-Läti kolmanda ühenduse käikulaskmist on Baltimaade ülekandesüsteemi ja selle ühendusi Põhjamaade ja Kesk-Euroopaga võimalik kasutada ka alternatiivse marsruudina Põhjamaade energiaülejäägi eksportimiseks Kesk-Euroopa energiasüsteemi. Tänu ülekoormuse vähendamisele ja ülekandevõimsuse suurendamisele avaldab projekt positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju kogu Läänemere regioonis ja KeskEuroopas, nagu on märgitud liiduülese võrgu kümneaastases arengukavas TYNDP 2012 (www.entsoe.eu/publications/systemdevelopment-reports/tyndp/Pages/default. aspx) ja teistes teostatavusuuringutes.
Ühenduste ebapiisava võimsuse ja teiste EL-i piirkondadega ühenduste puudumise tõttu suudab Balti elektriturg praegu ilma piiranguteta funktsioneerida üksnes konkreetse riigi tasandil ning Eesti ja Läti vaheliste oluliste perioodiliste piirangutega Läänemere tasandil. Läti ja Eesti vaheline kolmas ühendus on vajalik, sest arvestades Baltimaade ühtse turu ja ülekandevõimsuse arengut pärast EstLink 2 (Eesti ja Soome vahelise alalisvoolukaabli) ja NordBalti (Leedu ja Rootsi vahelise alalisvoolukaabli) käikulaskmist, tekib Balti ülekandevõrgus märkimisväärne ülekoormus, mis vähendab EstLink 2 ja NordBalti toimimise tõhusust. Kui Baltimaade energiasüsteem toimib pärast 2020. aastat sünkroonselt Kesk-Euroopa energiasüsteemiga, on just see projekt üks alustalasid, mis tagab stabiilse toimimise Baltimaades. Peamine piiriülese võimsuse suurendamise ja Eesti-Läti kitsaskoha kõrvaldamise projekt on Kilingi-Nõmme (EE) ja Riia 2. koostootmisjaama (LV) vaheline ühendus. Harku-Sindi ülekandeliin ehitatakse Eesti-sisese ülekandevõrgu tugevdamiseks, et tagada ühenduse toimimine.
Projekt „Kilingi-Nõmme ja Riia 2. koostootmisjaama alajaama vaheline ühendus” hõlmab kokku järgmist: • kaheahelaline 330 kV liin ja 110 kV õhuliin Riia 2. koostootmisjaamast LätiEesti piirini, pikkus ligikaudu 180 km; • üheahelaline 330 kV õhuliin Läti-Eesti piirist Kilingi-Nõmmeni, pikkus ligikaudu 14 km; • Riia 2. koostootmisjaama 330 kV alajaama laiendamine (Läti); • 110 kV alajaamade ja 110 kV sisseviikude rekonstrueerimine (Läti); • uus Kilingi-Nõmme alajaam (Eesti). Projekt „Harku ja Sindi vaheline riigisisene liin (EE)” hõlmab kokku järgmist: • kaheahelaline 330 kV liin ja (110 kV) õhuliin Harku ja Sindi vahel, pikkus ligikaudu 175 km; • Harku ja Sindi alajaama laiendamine (Eesti); • Kullamaa alajaama renoveerimine (Eesti); • uue Riisipere alajaama ehitus (Eesti); • 110 kV ja 330 kV alajaamade sisseviigud (Eesti).
2
ARENGUKAVAD Eesti-Läti kolmas elektriühendus on lisatud Eesti põhivõrgu kümneaastasesse arengukavva ja kinnitatud põhivõrguettevõtja Elering AS-i juhatuse poolt. Riiklik kümneaastane arengukava esitatakse riiklikule regulatiivorganile läbivaatamiseks ja investeeringuid hõlmab käesolev tariifitaotlus. Riiklik kümneaastane arengukava on avalik dokument, mida ajakohastatakse igal aastal ning mis on kättesaadav Eleringi veebisaidil elering.ee/ varustuskindluse-aruanded. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse loomine on tähtis pikaajaline projekt kogu Läänemere regiooni jaoks ning see on ära toodud ka Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ENTSO-E arengukavade TYNDP 2012 (käikulaskmine pärast 2016. aastat) ja TYNDP 2014 (käikulaskmine pärast 2018. aastat) loetelus. Paljud Läänemere regiooni projektid panustavad põhja-lõuna ühenduskoridori tugevdamisse, et kanda Põhjamaade hüdroenergia üle Kesk-Euroopa suunal. Samuti tugevdatakse põhja-lõuna suunda riigisiseste võrkude täiustamisega Soomes ja Baltimaades. TYNDP 2012 ja Läänemere regionaalne investeerimiskava on avalikud aruanded ning neid on võimalik alla laadida ENTSO-E veebilehelt www. entsoe.eu/publications/system-developmentreports/tyndp/Pages/default.aspx.
3
EESTI-LÄTI KOLMANDA ÜHENDUSE TRASSIDE HINNANG 2009. aastal viidi läbi kaks uuringut: „HarkuSindi-Riia 330 kV liini alternatiivsete trasside valik“ ja „Harku-Sindi-Riia 330 kV liini majanduslik ja tehniline uuring“. Tallinn-Sindi-Riia 330 kV õhuliini uuringu, mida toetati TEN-E eelarvest, viis läbi Ramboll Eesti AS. Teise uuringu viis läbi Ea Energianalyse a/s koostöös COWI, SEAS-NVE ja RAM-løse edb ning see hõlmas Eesti ja Läti vahelise ülekandeliini rajamise sotsiaalmajanduslike ja tehniliste kasutegurite hindamist asjaomase riikidevahelise võrgu tugevdamise põhjal. Ramboll Eesti AS esitas uuringu tulemused 2009. aasta jaanuaris: • neljast võimalikust trassist valiti välja kolm kõige realistlikumat trassi ja merekaabli võimalust Läti ja Eesti vahel: Harku-Sindi-DundagaRiia, Harku-Latsa-Ventspils-Grobina ja HarkuLihula-Sindi-Mazirbe-Dundaga-Tume-Riia; • hinnati iga väljavalitud projekti võimalikke kulusid, sh trassi valiku uuringu kulusid, maakompensatsiooni, projekteerimis- ja ehituskulusid jne. Hinnatud kulud jagati kolmeks osaks: maismaaosa Eestis, maismaaosa Lätis ja mereühenduse lõik.
2011. aasta juunis viis Eesti põhivõrguettevõtja (Elering) ja Läti põhivõrguettevõtja (Augstsprieguma tīkls) võrguarendusspetsialistide ühine töörühm lõpule kolmanda uuringu kõikide Eesti-Läti kolmanda ühenduse võimalike trasside kohta. Selles uuringus käsitleti viit võimalikku Eesti-Läti kolmanda ühenduse trassi: • Lihula-Saaremaa (Eesti) – Kurzeme (Läti) vahelduvvooluühendus; • Lihula-Saaremaa (Eesti) – Kurzeme (Läti) alalisvooluühendus; • Sindi (Estonia) – Kurzeme (Läti) alalisvoolukaabel; • Sindi (Kilingi-Nõmme) (Eesti) – Riia (Riia 2. koostootmisjaam) (Läti) vahelduvvoolu õhuliin; • Tartu (Eesti) – Gulbene-Krustpils (Läti). Võrreldi kõikide võimaluste tehnilisi näitajaid, ehituskulusid ja võimalikke piiranguid (sh looduskaitsealad) ning lõplikud tulemused esitati uuringu lõpparuandes. Eleringi ja Augstsprieguma tīklsi võrguarendusspetsialistide ühine töörühm on seisukohal, et Sindi (Kilingi-Nõmme) – Riia (Riia 2. koostootmisjaam) trass on parim valik.
4
HARKU-SINDI-RIIA 330 KV LIINI MAJANDUSLIKU JA TEHNILISE UURINGU TULEMUSED EA Energyanalise ja partnerite uuringus uue liini kohta keskenduti 2020. aastale, kasutades eri analüüsimeetodeid: võimsuste jagunemise analüüs, situatsioonianalüüs, ülekandevõimsuste ja varustuskindluse analüüs, dünaamilise stabiilsuse analüüs ja muud tehnilised kasutegurid. Võimsuste jagunemise analüüsi tulemusel selgus, et analüüsitud stsenaariumites ei suudeta 2020. aastal ilma uue Harku-Sinda-Riia ühenduseta enam bilanssi tagada. Seega on võimsuste jagunemise analüüsi kohaselt uus Eesti ja Läti vaheline liin vajalik. Situatsioonianalüüsi kohaselt suudetakse ilma Harku-Sindi-Riia liinita Balti ülekandevõrgus bilanssi tagada ainult põhistsenaariumi korral, samas kui teised stsenaariumid ei ole ilma Harku-Sindi-Riia liinita teostatavad, kuna konvergentset võimsuste jagunemist ei ole võimalik saavutada. Toitepunktidevaheliste liinide ülekandevõimsuste hindamisel järeldati varustuskindluse analüüsis, et uus Harku-Sindi-Riia ühendus suurendab Läti ja Eesti vahelist ülekandevõimsust ja parandab regiooni varustuskindlust.
AJAKAVA Kaalumise etapp: juuni 2006 – Euroopa Komisjoni otsus (2005-E207/05-TREN/05/TENE-S07.58936) Tallinn-Sindi-Riia 330 kV õhuliini teostatavus- ja keskkonnauuringu toetamise kohta. Toetuse saaja oli OÜ Põhivõrk ehk praegune Elering AS. Esmased projekteerimisuuringud: ajavahemikul 2008-2011 teostas Ramboll Eesti AS uuringu „Õhuliini alternatiivsete trasside valik“ ja Energyanalise EA uuringu sotsiaalmajanduslike mõjude kohta. 2011. aasta juunis, pärast Läti ja Eesti põhivõrguettevõtjate teostatud täiendavat tehnilist uuringut (2009-2011) valiti välja trass Sindist (EE) Riiasse (LV) kui tehnilisest ja majanduslikust aspektist kõige parem variant Eesti-Läti kolmanda ühenduse rajamiseks.
5
Esmane investeerimisotsus: 2012. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit loetakse esimeseks Eesti ja Läti vaheliseks investeerimisotsuseks. Hetkeseis: Momendil käib keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning teemaplaneeringu koostamine, millega täpsustatakse Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringuid. KSH koostamisega alustati HarkuSindi lõigule 2010 aastal ning planeeringuga alustati 2012 aastal. Planeering hõlmab 11 kohalikku omavalitust (KOV) ja 3 maavalitsust (MV). Planeeringu ja KSH valmimise prognoositav tähtaeg on 2016 aasta veebruar. Lõigul Kilingi-Nõmmest kuni Eesti – Läti piirini alustati teemaplaneeringu koostamist, millega täpsustatakse Viljandi ja Pärnu maakonna planeeringuid ning KSH koostamist 2014. aasta märtsis. Tööde valmimise prognoositav aeg on 2015. aasta