Varustuskindluse aruanne 2010

EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE

TALLINN 2010

Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 3 1. ELEKTRIENERGIA TARBIMINE......................................................................................................................... 5 1.1 TARBIMISE PROGNOOS BALTI REGIOONIS KUNI 2025 ...................................................................................... 6 1.1.1. LÄTI TARBIMISE PROGNOOS ............................................................................................................................. 7 1.1.2. LEEDU TARBIMISE PROGNOOS .......................................................................................................................... 7

2. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE ......................................................................................................................... 9 2.1 KAVANDATAVAD JA EHITUSJÄRGUS TOOTMISSEADMED .................................................................................. 11 2.2 ELEKTRITUULIKUD .................................................................................................................................. 12 2.3 HINNANG TOOTMISE PIISAVUSELE ............................................................................................................. 13 2.3.1 KUNI 5 AASTA PERSPEKTIIVIS ........................................................................................................................... 14 2.3.2 KUNI 15 AASTA PERSPEKTIIVIS ......................................................................................................................... 14

3. ÜLEKANDEVÕRK ...................................................................................................................................... 17 3.1 SISERIIKLIK ÜLEKANDEVÕRK ...................................................................................................................... 18 3.2 ÜLEKANDEVÕRGU TARNEVÕIMALUSED JA ÜHENDUSED NAABERRIIKIDEGA.......................................................... 20 4. VARUSTUSKINDLUS .................................................................................................................................. 22 4.1 TOOTMISVÕIMSUSTE PIISAVUSE HINDAMINE ............................................................................................... 22 4.2 VÕRGUÜHENDUSTE PIISAVUSE HINDAMINE ................................................................................................. 22 4.3 .REGIONAALSE ELEKTRITURU ARENG .......................................................................................................... 23 4.4 ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMINE REAALAJAS .................................................................................................... 23 4.5. ABINÕUD VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISEKS ERIOLUKORDADES....................................................................... 24 5. ARENGUD NAABERRIIKIDES ........................................................................................................................ 27 5.1 INVESTEERIMISKAVAD UUTE ÜHENDUSTE RAJAMISEKS.................................................................................... 28 6. VÕRGU KVALITEET JA VÕRGU HOOLDAMISE TASE ............................................................................................ 30 6.1 VÕRGU TALITLUSKINDLUS ........................................................................................................................ 30 6.2 VÕRKUDELE JUURDEPÄÄSU TINGIMUSI PIIRIÜLESES ELEKTRIKAUBANDUSES, ÜLEKOORMUSE JUHTIMISE PÕHIMÕTTEID . 32 6.3 EELDATAVAD ELEKTRIENERGIA TOOTMISE, EDASTAMISE, PIIRIÜLESE ELEKTRIKAUBANDUSE JA TARBIMISE MUDELID ..... 33 7. SÄÄSTVA ARENGU EESMÄRGID .................................................................................................................... 34

2

Sissejuhatus Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande eesmärgiks on anda avalikkusele ja energiapoliitika kujundajatele informatiivne ülevaade Eesti elektrivarustuskindluse hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest aastani 2025.

Aruandes sisalduvate andmete esitamise kohustus tuleneb Elektrituruseadusest (§ 39 lg 7 ja lg 8; § 66 lg 2, lg 3, lg 4 ). Süsteemi piisavuse varu hinnang on esitatud vastavalt Võrgueeskirjas §131 lg 2 toodud valemile.

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse hindamisel annab süsteemihaldur Elering hinnangu tootmisvõimsuste ja võrguühenduste piisavusele. Samuti võetakse arvesse regionaalse elektrituru arengut ning elektrisüsteemi juhtimise taset.

Käesoleva aasta 27. jaanuaril läks Eleringi osa Eesti Energialt 100% üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Süsteemihaldurist põhivõrguettevõtte omandiline eraldamine tagab põhivõrkude sõltumatuse tootmis- ja müügitegevusest ning loob head eeldused avatud elektrituru käivitumiseks Eestis.

Eleringi tegevuse põhieesmärk on elektrituruseaduse tähenduses süsteemihalduri ülesandeid täitva põhivõrguettevõtjana kindlustada elektrisüsteemi kui terviku toimimine, et igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus.

Võrguhaldurina on Eleringi eesmärgiks pidada ülal ja arendada siseriiklikku ülekandevõrku ning välisühendusi; tagada tarbijatele kvaliteetne, tõhus ning säästlik elektrienergia ülekanne.

Eesti elektrisüsteemi moodustavad elektrijaamad, ülekandevõrgud ning elektritarbijad. Eesti elektrisüsteem töötab sünkroonselt Venemaa ühendatud energiasüsteemiga (IPS/UPS) ja on ühendatud 330 kV ülekandeliinide kaudu Venemaa ja Lätiga. Alates 2006.a lõpust on Eesti ja Soome vahel alalisvooluühendus Estlink võimsusega 350 MW. Üheks varustuskindluse nurgakividest on regionaalse elektrituru tekkimine, mis võimaldab tarbijatele suurema võimalus valida tarnijaid ja tarnijate võimalus vabalt teenindada oma tarbijaid. Elektrituru avamine kannab eesmärki tagada tarbijatele läbi paremate regionaalsete ühenduste ning konkureerivate tootjate parem elektrihind ning elektrivarustuskindlus.

Alates 1. aprillist 2010 avati vabatarbijatele elektriturg, kus vabaturult ostavad elektrit ettevõtted, kes kasutavad tarbimiskohas kalendriaasta jooksul vähemalt 2 GWh elektrienergiat. Moodustati hetkel Baltikumi ainus elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) hinnapiirkond Eestis (NPS Estlink). Põhjamaade ning tulevikus ka Euroopa elektriturg loob läbi riikidevahelise koostöö eeldused elektrivõrkude ning gaasi ülekandesüsteemi ühendamiseks ühtseks energiaülekandesüsteemiks, misläbi EL maade energeetiline sõltumatus ja julgeolek kasvavad.

Euroopa Liidu elektrivõrkude integreerimine ning elektrituru täielik rakendumine tuleviks, seab suuremad nõudmised elektrienergia voogude transiidile. Eesti ning kogu Baltikum, kui Põhja-Lõuna ning Ida-Lääne energiavoogude ristumispunkt, mängib seejuures tähtsat osa vajalike elektrienergia mahtude ülekandekindluse tagamisel.

Elektri tootmisviiside paljusus, transportimise lihtsus, kasutamise mugavus ning mitmekülgsus, samuti elektriseadmete kõrge kasutegur, positsioneerivad elektrienergiat, kui tulevikus üha olulisemaks muutuvat energialiiki.

3

K채esolev varustuskindluse aruanne annab 체levaate elektritarbimise prognoosidest, hinnangud tootmisv천imsuste piisavusele ning v천rgu kvaliteedile. Samuti saab olulist informatsiooni olukorra ja arengute kohta naaberriikides.

4

1. Elektrienergia tarbimine Käesolevas peatükis prognoosib Elering elektritarbimist Eestis 5 ja 15 aasta perspektiivis. Elering lähtub sisemaise tarbimise prognoosi koostamisel eeldusest, et elektrienergia tarbimine sõltub SKP-st.

Prognoosi koostamisel on arvestatud tarbimise ja SKP vahelist seost minevikus, millele on lisatud muutuse inerts viimase kolme aasta tarbimise trendi alusel. SKP prognoosid põhinevad Rahandusministeeriumi 2010. aasta kevadisel majandusprognoosil.

Et arvestada võimalikke majanduskeskkonna muutusi ja selle mõju tarbimisele, on prognoos koostatud kolmele stsenaariumile. Pessimistliku stsenaariumi kohaselt taastub majandus pärast kriisi aeglaselt. Optimistliku stsenaariumi järgi on majandussurutisest väljumine ning elektri tarbimise suurenemine kiirem. Eeldatava stsenaariumi kohaselt toimub taastumine peale 2012. aastat.

Prognoosimise käigus on muuhulgas arvestatud ka statistiliselt üks kord kümnendi jooksul aset leidva erakordselt külma talvega, mille korral on tiputarbimine võrreldes keskmistega ca 10 % suurem.

Hinnanguliselt vastab igale alates -15 °C lisanduvale külmakraadile ca 2% elektrienergia tiputarbimise kasvu. Hetkel on taoline temperatuuritundlikkus hinnanguliselt 28,8 MW/°C, eeldatava tarbimisprognoosi korral tõuseb see 2025. aastaks ca 36,4 MW/°C tasemele.

Eesti elektrienergia tarve näitas aastatel 2000–2008 pidevat tõusutrendi, kasvades keskmiselt 3,2 % aastas. Seoses majanduskriisiga langes tarbimine 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga ca 6,9 %.

Elektrienergia kogutarve 2009. aastal oli ca 8 TWh, mis on 2007. aastaga samal tasemel.

Infotehnoloogia põhine teenusühiskond, kus üha enam tegevusi (kaubandus, asjaajamine, andmete arhiveerimine jpt) toimub virtuaalkeskkonnas, suurendab vajadust elektrienergiast sõltuvate seadmete järele. Mitmete uute elektri laialdast kasutust ette nägevate tehnoloogiate, näiteks hoonete kütteks rakendavate elektriliste soojuspumpade, tulekuga, on tulevikus oodata elektritarbimise pidevat kasvu.

Tabel 1: Jaotusvõrguettevõtjate ja Eleringi tarbimise ja tipukoormuste prognoos aastateks 2010-2025

Aasta

Jaotusvõrkude tarbimistippude prognoos [MW]

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

1574 1594 1616 1652 1675 1694 1712 1723 andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

Eleringi tarbimistippude prognoos Pessimistlik Eeldatav Optimistlik [MW] [MW] [MW] 1437 1441 1451 1466 1501 1584 1503 1556 1678 1526 1597 1763 1528 1628 1860 1534 1663 1962 1541 1694 2050 1548 1727 2145 1555 1742 2180 1562 1754 2202 1568 1767 2230 1575 1780 2259 1582 1794 2288 1589 1804 2305 1596 1814 2325 1603 1822 2333

Eleringi tarbimise prognoos Pessimistlik Optimistlik Eeldatav [TWh] [TWh] [TWh] 7,9 7,9 7,9 8,1 8,2 8,7 8,3 8,6 9,3 8,4 8,8 9,8 8,5 9,0 10,3 8,6 9,3 10,9 8,6 9,5 11,5 8,7 9,7 12,1 8,8 9,8 12,3 8,9 9,9 12,5 8,9 10,1 12,7 9,0 10,2 12,9 9,1 10,3 13,1 9,2 10,4 13,3 9,2 10,5 13,4 9,3 10,6 13,5

Eleringi prognoos 5 ja 15 aasta perspektiivis koos jaotusvõrkude prognoosiga on kujutatud joonisel 1.

5

2500 Stsenaarium: eeldatav Stsenaarium: optimistlik

Tarbimise tipuvõimsus, MW

2000

Stsenaarium: pessimistlik Jaotusvõrkude prognoos 2011-2017

1500

1000

500

0 2000

2005

2010

2015

Aasta

2020

2025

Joonis 1: Tarbimise tipukoormuste prognoos aastateks 2010-2025

Jaotusvõrkude prognoos põhineb erinevate võrguettevõtjate tarbimise hinnangul, kus on arvestatud võimalikke maksimumkoormusi. See võib tähendada, et nende võrguettevõtjate klientide tarbimiste maksimumid ajaliselt ei lange ühele hetkele, mis lubab eeldada, et tegelik maksimaalne tarbimisvõimsus on väiksem.

Elering lähtub tipukoormuste arvutamisel eeldusest, et tipukoormuse tarbimise muutused on analoogsed teistes arenenud Euroopa riikides aset leidnud muutustele. Nende kohaselt muutub tarbimine ühtlasemaks, öise elektri tarbimise osakaal kogutarbimises suureneb.

Tarbimise stsenaarium Optimistlik Eeldatav Pessimistlik

2010 7,14 7,09 7,07

2015 9,85 8,35 7,71

2020 11,43 9,05 8,03

2025 12,19 9,52 8,38

Tabel 2. Eesti tarbimise prognoos aastaiks 2010 ja 2025 (TWh)

Elektritarbimine Eestis ulatub 2025. aastal eri prognooside kohaselt 9 – 13 TWh-ni, mis tähendab tarbimise tõusu keskmiselt 0,9 – 3,3 % aastas. Eeldatava stsenaariumi kohaselt on tarbimine 2025. aastal ca 11 TWh, mis teeb elektritarbimise kasvuks keskmiselt 1,7 % aastas. elektritarbimine kasvab, põhiliseks liikumapanevaks jõuks on IT areng ja uued elektrikasutusel põhinevad tehnoloogiad elektritarbimise tõenäoline tase Eestis aastaks 2025 on 11 TWh, tarbimine kasvab ca 1,7 % aastas Eesti tiputarbimine aastal 2025 on ca 1800 MW, kuid külma talve korral on tiputarbimine ca 10% kõrgem.

1.1 Tarbimise prognoos Balti regioonis kuni 2025 Hiljutine järsk majanduslangus mõjutas ka Balti piirkonna elektritarbimist. Need muutused mõjutavad oluliselt ka tarbimise taset järgneval 5 - 15 aastal. Teiste Baltimaade tarbimise prognoos on koostatud alljärgnevate stsenaariumite jaoks: 6

Eeldatav stsenaarium – on arvestatud nõudluse suurenemisega umbes 2,3% aastas, ajavahemikus 2010-2025.

Optimistlik stsenaarium – on arvestatud nõudluse suurenemisega umbes 3,0% aastas, ajavahemikus 2010-2025.

Pessimistlik stsenaarium – on arvestatud nõudluse suurenemisega umbes 1,2% aastas, ajavahemikus 2010-2025.

1.1.1. Läti tarbimise prognoos Läti tarbimise prognoosi tulemused on toodud tabelis 3.

Prognoosi tegemisel on arvesse võetud erinevate sektorite SKP ja elektrienergia hinnaprognoosi andmeid. Lisaks veel kütuste hinna võimalikke muutusi, elanikkonna suurust ja sissetulekut, samuti energiatõhususe arengut ja ilmastikuolusid.

Tabel 3: Läti tarbimise prognoos aastani 2025 (TWh)

Tarbimise stsenaarium Optimistlik Eeldatav Pessimistlik

2010 7,00 6,88 6,77

2015 8,05 7,60 7,06

2020 9,64 8,79 7,73

2025 11,28 10,06 8,38

Läti tipukoormuste prognoos on toodud joonisel 2.

2500 Stsenaarium: eeldatav Stsenaarium: optimistlik

Tarbimise tipuvõimsus, MW

2000

Stsenaarium: pessimistlik

1500

1000

500

0 2000

2005

2010

Aasta

2015

2020

2025

Joonis 2: Läti tipukoormuste prognoos aastani 2025

1.1.2. Leedu tarbimise prognoos Tarbimise prognoosi tulemused on toodud tabelis 4. Analoogiliselt Lätiga baseerub prognoos majanduse erinevate sektorite arengu ja SKP kasvu prognoosidel.

Tabel 4: Leedu tarbimise prognoos aastani 2025 (TWh)

7

Tarbimise stsenaarium Optimistlik Eeldatav Pessimistlik

2010 10,1 9,9 9,8

2015 11,4 10,8 10,1

2020 13,4 12,2 10,9

2025 16,2 14,1 11,8

Leedu tipukoormuste prognoos on toodud joonisel 3.

3000 Stsenaarium: eeldatav Stsenaarium: optimistlik

Tarbimise tipuv천imsus, MW

2500

Stsenaarium: pessimistlik

2000

1500

1000

500

0 2000

2005

2010

Aasta

2015

Joonis 3: Leedu tipukoormuste prognoos aastani 2025

8

2020

2025

2. Elektrienergia tootmine Selleks, et igal ajahetkel tagada tarbijate kvaliteetse elektriga varustatus ning reaalajas elektribilansi juhtimine, on oluline omada ülevaadet tänastest ja tulevastest tootmisvõimsustest.

Tootmisvõimsuste laiendamisel mõjutab meid EL energiapoliitika, mille põhisuundadeks on taastuvenergeetika osakaalu suurendamine, imporditavatest fossiilkütustest energiasõltuvuse vähendamine, keskkonnahoid ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine. Eesti jaoks tähendab see vajadust loobuda vanadest keskkonnanõuetele mittevastavatest põlevkivi põletamisseadmetest Narva elektrijaamades. Teisalt on subsiidiumite rakendamisest tingituna hoogustunud biomassi ja turvast kasutavate koostootmisjaamade ning tuuleparkide ehitamine.

Elektritootmise arengu põhitrendidena võib nimetada: Loodussõbralik elektritootmine. Tulevikus moodustab üha suurema osa toodetavast elektrienergiast tuule-, päikese- ning hüdro, aga ka geotermaaljaamadest pärinev nn roheline energia.

Edusamme loodetakse saavutada päikesepatareide kasuteguri tõstmisel, mis võib võimaldada päikeseenergial põhineva elektri tootmist ka Eestis.

Elektrienergia säilitamisviiside areng.

Energiatootmise üks suurimaid probleeme on puuduv oskus elektrienergia suures koguses säilitamiseks: on olukordi, kus tuleb madalama hinnaga elektrienergiat genereerivad seadmed, näiteks tuulikud panna seisma nõudluse puudumise või ülekandevõrkude ülekoormatuse tõttu. Probleemi lahendust loodetakse leida paremate, odavamate ja suurema mahutavusega akude väljatöötamisega. Perspektiivne on näiteks ka vesinikuenergeetika: üleliigne elekter kasutatakse vee elektrolüüsiks, saadud vesinikku saab edaspidi kasutada kas tööstustoorainena või vastavates elektritootmisseadmetes.

Energiasäästu ja võrgu talitluskindluse suurendamisega seotud kontseptsioonidest väärib nimetamist nn Smart Grid´i visioon: paindlikel juhtimismeetoditel põhinev tarbimise reguleerimine, mil teatud seadmed lülituvad automaatselt sisse, kui elektrienergia hind on odavam ning välja, kui hind on kõrge.

Veel üheks näiteks on hajatootmissüsteem, mil tarbija ja tootja koonduvad ühes isikus.

Hajustootmissüsteemis võib osta elektrienergiat võrgust, kui hind on madal ning anda võrku omatoodangut, kui hind on kerkinud.

Tootmisvõimsused peavad tiputarbimise katmise valmisoleku kõrval tagama elektrienergia olemasolu muuhulgas ka ootamatute avariiolukordade, tarbimise hüpete vms korral.

Turbast toodetud elektrienergia, GWh; 15 Maagaasist toodetud elektrienergia, GWh; 422

Põlevkivist (sh põlevkivigaas ja põlevkiviõli) toodetud elektrienergia, GWh; 9943

Taastuvatest (tuul, hüdro ja muud) allikatest toodetud elektrienergia, GWh; 199

Joonis 4: Eesti elektritootmise allikad

9

Tipukoormus 2009/2010 aasta talvel oli 1587 MW, summaarne installeeritud netotootmisvõimsus aga 2437MW, millest tipuajal leidis kasutamist 2222 MW. Ülevaade hetkel Eesti elektrisüsteemiga ühendatud tootmisseadmetest on toodud järgnevas tabelis: Tabel 5: Eesti elektrisüsteemiga ühendatud tootmisseadmed

Installeeritud netovõimsus, MW

Kasutatav netovõimsus, MW

Võimalik tootmisvõimsus, MW

Narva Elektrijaamad

2000

2000

1788

Iru koostootmisjaam

156

94

0

Ahtme koostootmisjaam

24.4

9.2

9.2

VKG Põhja ja Lõuna elektrijaamad

44

44

17

Tartu koostootmisjaam

25

25

25

Väo koostootmisjaam

25

25

25

Tööstuste- ja väike koostoomisjaamad

28

21.5

21

Hüdroelektrijaamad

4

3

3

Elektrituulikud

131

0

0

Summa

2437

2222

1888

Elektrijaam

Võrreldes 2008/2009 aastaga on lisandunud genereerimisvõimsust 133 MW ulatuses, millest 50 MW on koostootmisjaamad ja 83MW tuulepargid. Suuremad neist olid: Väo koostootmisjaam, 25MW Tartu koostootmisjaam, 25 MW Aulepa tuulepark, 48 MW Tooma tuulepark, 16 MW Praeguse seisuga on aastate 2011–2017 lõikes Eleringi informeeritud tootmisvõimsuste suurenemisest 896 MW mahus, samas on planeeritud võimsuste sulgemist 1358 MW ulatuses, mis tähendab installeeritud võimsuse kahanemist 462 MW ulatuses (tuulikuid arvestamata).

Eesti elektrisüsteemi tootmisvõimsuste pakkumise ja nõudluse prognoosimisel on lähtutud sellest, kas hetkel kindlalt teada olevate võrku lisanduvate tootmisvõimsususte kõrvale tekib tulevikus uusi perspektiivseid elektrijaamu (näiteks tuumajaam Eestisse) või mitte.

Kui võtta arvesse olemasolevaid seadmeid ning ainult neid uusi elektrijaamu, millede lisandumine võrku on kindel, (mida antud hetkel kas ehitatakse või mille kindlast investeerimisotsusest on süsteemihaldurile teada antud), tekib tootmisvõimsuste ebapiisavus 2016. aastal, mil suletakse rangemate keskkonnanõuete rakendumisel mitu Narva elektrijaamade plokki.

Optimistlik stsenaarium võtab lisaks eelmainitud seadmetele arvesse ka neid tootmisüksusi, millede rajamine on suhteliselt tõenäone. Optimistliku stsenaariumi korral eeldatakse, et lisaks olemasolevatele ja investeeringukavas kinnitatud tootmisseadmetele lisanduvad võimsused 1314 MW mahus (neist 1000 MW läheks perspektiivse tuumajaama arvele). Sel juhul on Eesti võimeline suuremas osas katma oma sisetarbimist kuni 2025. aastani.

Antud olukordi illustreerib järgnev graafik:

10

3000 Võimalikud tootmisseadmed tulevikus Olemasolevad ja investeeringukavas kinnitatud tootmisseadmed

2500

Eeldatav tiputarbimine

MW

2000 1500 1000

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

500

Joonis 5: Tootmise optimistlik stsenaarium vs tarbimine

Lisaks eelpool toodud juhtumitele, on alljärgneval graafikul toodud ka olukord, mil investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse ega Narva elektrijaamade plokkide uuendamisse (nn must stsenaarium) ei tehta. Sel juhul tekib alates 2016. aastast üha suurenev elektrienergia puudujääk, mis ulatub aastal 2025 ca 1800 MW-ni.

3000 Olemasolevad tootmisseadmed ilma investeeringuteta Eeldatav tiputarbimine

2500

MW

2000 1500 1000 500

Joonis 6: tootmise pessimistlik stsenaarium vs tarbimine

2.1 Kavandatavad ja ehitusjärgus tootmisseadmed Eleringile on praeguseks teada antud järgmistest tootmisvõimsuste lisandumistest: 2011 – VKG Põhja elektrijaamas +30 MW 2011 – Pärnu koostootmisjaamas + 28 MW 2013 – Elering OÜ avariireservjaama esimene plokk EJ +100 MW 2013– Enefit OÜ õlitehas +38 MW 2014– 2016 Elering OÜ avariireservjaama teine plokk EJ +150 MW 2015- 2017– Narva EJ uued plokid võimsusega +2x275 MW

11

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

0

Samal ajal planeeritakse ka tootmisvõimsuste vähendamist järgmises mahus: 1

Alates 2008 – Iru esimese ploki konserveerimine, -62 MW 2009-2011 – Balti elektrijaamas kahe ploki konserveerimine, -302 MW 2011 – Ahtme CHP sulgemine, -24 MW 2010-2015 – Narva EJ kuni nelja plokil DeSOx/DeNOx2, -22 MW (võimsuse vähenemine seoses omatarbe suurenemisega) 2016 – Piirangud Narva EJ kuue ploki kasutamisele. Käesolevas aruandes on nii optimistlikus kui konservatiivses stsenaariumis arvestatud nende kuue ploki seiskamisega (konserveerimisega), kuna puudub otsus DeSOx/DeNOx paigaldamise kohta rohkem kui 4 plokile, kokku -948 MW.

2.2 Elektrituulikud Euroopa Liidu säästva arengu eesmärke silmas pidades on Eestis alates aastast 2007 rakendatud toetusskeem taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks elektritootmises ning tõhusale koostootmisele, mille eesmärk on saavutada kõrgem primaarenergia kasutamise efektiivsus energiatootmises. Tänu subsiidiumitele on elavnenud investeeringud koostoomisjaamadesse ja tuuleparkidesse, eriti suurtesse meretuuleparkidesse.

Eestis on planeerimisel ja ehitamisel suur hulk uusi tuuleparke.

Liitumislepinguid tuuleparkidega on sõlmitud võimsusele 745,7 MW, seisuga 1. juuni 2010 on tuulegeneraatoreid süsteemiga ühendatud 140,2 MW ulatuses. Liitumisühendused on valmis ehitatud, kuid tuulikud on täielikult paigaldamata järgmistes tuuleparkides: Paldiski (52,9 MW), Sillamäe (75 MW), Püssi (150 MW), Aseri (24 MW), Balti (76 MW) – kokku 377,9 MW. Liitumisühendused on valmis ehitatud, kuid tuulikud on osaliselt paigaldamata 30,1 MW ulatuses järgmistes tuuleparkides: Tooma, Esivere ja Aulepa. Võrguühenduse rajamine on pooleli 197,5 MW ulatuses.

Tänase päeva seisuga kehtib tuulikute liitumiseks väljastatud liitumispakkumisi summaarselt veel 2500 MW ulatuses. Lisaks kehtivatele liitumislepingutele ja pakkumistele on pakkumisi ootavaid liitumistaotlusi tuuleenergia tootmisvõimsuste ühendamiseks 1110 MW ulatuses. Samas ei saa tipuvõimsuse katmisel elektrituulikute toodanguga arvestada tuuleolude juhuslikkuse tõttu, seda enam et eriti külma ilma (alla -25° C) korral lülituvad tuulikud ise välja, kuid just neis oludes on harilikult tarbimine eriti kõrge.

2010. a. valmis Eleringi tellimusel Taani konsultatsioonifirma Ea Energy Analyses poolt uurimustöö, mis näitas, et Eestis võib märkimisväärsete piiranguteta enne 2014. a liita võrguga kuni 600MW tuulikuid. Peale 2014. a. liitunuid tuulikuid võiks olla juba 900MW, eeldusel, et Estlink 2 on selleks ajaks töös, Baltimaades ja Eestis on avatud ning hästi toimiv elektriturg ning tuuleelektrijaamade toodangut on võimalik senisest täpsemalt prognoosida.

Nagu eeltoodust näha, on Eestis tehniliselt võimalik liita suur hulk elektrituulikuid, piirangud nende kogusele tulenevad aga sotsiaalmajanduslikest kitsendustest. Tulenevalt kõrgetest subsiidiumitest omab elektrituulikute integreerimine süsteemi suurt sotsiaalmajanduslikku mõju. On vajalik tõsiselt

1

- ajavahemikus 04.03.2010 kuni 31.12.2015. a. Iru EJ plokk nr. 1 võib töötada, kuid kokku mitte rohkem kui 20 000 h.

12

analüüsida tuuleelektrijaamade sotsiaal-majanduslikke mõjusid - mõju elektrihinnale ning majanduse konkurentsivõimele. Samuti on väga oluline analüüsida traditsiooniliste elektrijaamade töös hoidmise tasuvust ning vajalikke investeeringuid elektrivõrgu tugevdamiseks. Eleringi tellitud uuring näitas, et tuuleelektrijaamad vähendavad olemasolevate traditsiooniliste soojuselektrijaamade, koostootmisjaamade kasutusaega ja tasuvust. Ilma nendeta ei ole aga elektrisüsteemi võimalik töös hoida ja nende käigus hoidmiseks on vajalik luua mehhanism, mis katab tootmata jäänud elektri eest saamata jäänud tulud, subsiidiumid ja täiendavad kulud.

2010 aastal on Eesti elektrisüsteemis töös 140 MW tuuleparke, kuid prognooside kohaselt suureneb see lähematel aastatel märgatavalt järgmise paari aasta jooksul jõuab tuuleenergia poolt toodetav elektrikogus toetusaluse 600 GWh-ni suur huvi tuulikute rajamise vastu võib viidata eesmärgiga võrreldes toetuse liiga kõrgele tasemele tulenevalt tuule juhuslikkusest ei saa elektrituulikute toodetava võimsusega tarbimise tasakaalustamiseks arvestada – elektrituulikutele peavad reserviks olema tavapärased elektrijaamad

2.3 Hinnang tootmise piisavusele Eesti elektrisüsteemi tootmisvõimsuste pakkumise ja nõudluse prognoosimisel on lähtutud kahest võimalikust stsenaariumist – konservatiivsest ja optimistlikust. Nagu eespool selgitatud, elektrituulikute võimsusega tipuvõimsuse katmiseks ei arvestata.

Konservatiivne stsenaarium võtab arvesse ainult need uued elektrijaamad, millede lisandumine võrku on kindel, mida antud hetkel kas ehitatakse või mille kindlast investeerimisotsusest on süsteemihaldurile teada antud. Antud stsenaarium näitab tootmise ebapiisavust juhul, kui uusi investeerimisotsuseid enam ei tehta. See omakorda võimaldab teha kindlaks investeeringute ulatuse, mis oleks vajalik tootmise piisava varu säilitamiseks.

Konservatiivse stsenaariumi puhul on eeldatud, et väävlipuhastusseadmed paigaldatakse neljale põlevkiviplokile ning alates 2016. a pole enam võimalik kasutada kuut plokki Narva elektrijaamades (NEJ)(- 948 MW). Samas on arvestatud ühe uue täiendava 300 MW plokiga NEJs ning Eleringi enda avariireservjaamaga summaarse võimsusega 250 MW. Optimistlik stsenaarium võtab arvesse need tootmisüksused, mille rajamine on suhteliselt tõenäone.

Seejuures on arvestatud: süsteemihaldurile teadaolevat infot nende tootmisüksuste rajamise kohta, mis on kooskõlas riigi plaanide ja eesmärkidega, arvestades taastuvenergeetika arendamise kohustust vastavalt Euroopa Liidu nõudmistele tootmisüksuste võimalike liitumistaotlusi Optimistliku stsenaariumi korral eeldatakse, et lisaks konservatiivses stsenaariumis toodule rajatakse täiendavalt: 2011 – Iru elektrijaamas prügipõletusplokk; +17 MW 2012 – Ahtme elektrijaamas uus koostootmisplokk; +22 MW 2017 – Narva elektrijaamades teine plokk netovõimsusega +275 MW 2022 – Tuumajaama esimene plokk +500 MW 2025 – Tuumajaama teine plokk +500 MW Eesti elektrisüsteemi tipuvõimsuste katmine ning prognoos aastani 2025 on esitatud joonisel 5. Lisaks eeltoodud stsenaariumile on joonisel 6 näidatud pessimistlik stsenaarium, mis näitab 13

netotootmisvõimsust juhul, kui Narva EJ-des investeeringud uutesse tooteseadmetesse jäävad tegemata.

2.3.1 Kuni 5 aasta perspektiivis Vastavalt Võrgueeskirja §132 leitud tarbimisnõudluse rahuldamiseks on vajalik tootmisvaru piisav kuni 2015. aastani ja seda nii talvistel kui suvistel perioodidel.

Seejuures on arvestatud, et tarbimise nõudlus suvel on ca 60% nõudluse tasemest talvel. Eeldatavalt kuni 2016. aastani on Narva Elektrijaamades suviti kaks energiaplokki remondis ning kasutatava võimsuse vähenemine sellest asjaolust tingituna ca 350 MW võrreldes kasutatava võimsusega tipunõudluse ajal. Tulenevalt soojuskoormuse vähenemisest minimaaltarbimise perioodil on piiranguid teistes koostootmisjaamades veel kokku ca 100 MW ulatuses.

Aastani 2013 on Elering sõlminud Latvenergo’ga (Läti) pikaajalise lepingu avariireservi hoidmiseks 130 MW ulatuses. Peale selle lepingu lõppemist peab avariireserv olema saadaval Eesti elektrisüsteemi endas, sest ei Läti ega Leedu ei saanud garanteerida Eestile reservvõimsuste edasist müüki. On otsustatud, et selleks ajaks (2013.-2016. a.) ühendab Elering elektrisüsteemiga omaenda avariireservjaama võimsusega kuni 250 MW. 2.3.2 Kuni 15 aasta perspektiivis Tõenäolise tarbimise kasvu korral (koormuse baasstsenaarium) ei ületa tootmise puudujääk aastani 2020 200 MW ning pärast 2020. aastat 900 MW. Kui uusi tootmisseadmeid ehitatakse vastavalt tootmise arengu optimistlikule stsenaariumile, on kogu vaadeldava perioodi jooksul tootmisvõimsusi piisavalt, et tagada Eesti-siseste tootmisvõimsuste piisavus ka erakordselt külmadel talvedel.

Tiputarbimine baasstsenaarium

Tiputarbimine tootmise piisavuse varuga

Kasutatav tootmisvõimsus - konservatiivne stsenaarium

Kasutatav tootmisvõimsus - optimistlik stsenaarium

3000

2500

MW

2000

1500

1000

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

500

Joonis 7: Installeeritud netotootmisvõimsuste ja tipunõudluse prognoos tootmise optimistliku ja konservatiivse stsenaariumi korral

Tarbimise kiire kasvu korral (koormuse optimistlik stsenaarium) ei ole pärast 2016. aastat tootmise konservatiivse stsenaariumi korral tipukoormuse ajal tootmisvõimsusi piisavalt selleks, et tasakaalustada tarbimist kodumaise tootmisega ning puudujääk võib ulatuda kuni 1000 MW-ni aastatel 2016-2020. Konservatiivse stsenaariumi puhul tootmises ja optimistliku stsenaariumi korral tarbimises võib puudujääk tipukoormuse katmisel ulatuda 1400 MW-ni aastatel 2020 kuni 2025.

14

3000

2500

MW

2000

1500

1000

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

500

Tiputarbimine konservatiivne

Tiputarbimine optimistlik

Tiputarbimine tootmise piisavuse varuga

Kasutatav tootmisvõimsus - konservatiivne stsenaarium

Kasutatav tootmisvõimsus - optimistlik stsenaarium

Kasutatav tootmisvõimsus - pessimistlik stsenaarium

Joonis 8: Installeeritud netotootmisvõimsuste ja tipunõudluse prognoos optimistliku ja konservatiivse stsenaariumi korral

Narva Elektrijaamade vanemate energiaplokkide vanus ületab 40 aastat ja Eesti suurematest elektrijaamadest noorima, Iru SEJ vanus on ca 30 aastat. Et tagada Eestis elektrienergia tootmise piisavus ka kuni 15 aasta perspektiivis ja seeläbi ka Eesti elektrisüsteemi varustuskindlus, tuleks juurde ehitada uusi elektrijaamu või rekonstrueerida olemasolevaid (nt paigaldada väävlipuhastusseadmed (DeSOx) täiendavatele plokkidele Narva Elektrijaamades).

Seega on Eesti elektrimajanduse seisukohast kriitilise tähtsusega aasta 2016, mil tuleb kogu elektritootmine harmoniseerida EL-i nõuetega. Aastaks 2016 on praegu kasutada olevast elektrilisest tootmisvõimsusest võimalik töös hoida Narva Elektrijaamade kahte uut keevkihtpõletusplokki, Iru elektrijaama teist plokki ja väikejaamasid. Järelikult peab aastaks 2016 rajama täiendavaid tootmisvõimsusi või renoveerima vanu (paigaldama täiendavaid väävlija lämmastikupuhastusseadmeid Narva Elektrijaamade plokkidele), kompenseerimaks seisatavaid, EL-i normatiividele mittevastavaid tootmisseadmeid.

Narva Elektrijaamades ei vasta EL-ga kokkulepitule praegustest tootmisseadmetest suurte põletusseadmete direktiivis esitatud suitsugaasidele esitatavate nõuetele 1614 MW tootmisvõimsusi.

On otsustatud paigaldada väävlipuhastusseadmed (DeSOx) neljale plokile. Ahtme elektrijaamas ei vasta praegustest tootmisseadmetest suurte põletusseadmete direktiivis esitatud suitsugaasidele esitatavate nõuetele 24 MW tootmisvõimsusi, mis suletakse 2010. a lõpus.

Alates 2016. a kuni 2020. a. on tootmisvaru tagatud, kui Narva Elektrijaamades on töös 2 uut plokki võimsusega 2x300 MW ning lisaks kahele olemasolevale 200 MW keevkihtpõletusplokile saab kasutada veel vähemalt nelja Narva EJ plokki väävlipüüdmisseadmetega.

Tootmise konservatiivse ja tipukoormuse optimistliku stsenaariumide korral tootmise piisavuse varu puudujääk võib aastatel 2020 kuni 2025 ulatuda 1400 MW-ni ja nõuetele vastava tootmisvaru saab tagada ainult siis, kui ehitatakse juurde uusi tootmisseadmeid.

Minimaalkoormuse perioodil ajavahemikus 2016 kuni 2025 tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvõimsus on vahemikus 1000-1500 MW. Sõltuvalt tootmisestsenaariumist võib tootmisvaru puudujääk olla vahemikus 200-600MW- ni.

15

kuni 2015. aastani on tootmisvaru on piisav, seda nii talvistel kui suvistel perioodidel kriitilise tähtsusega on 2016 aasta, mil juhul, kui uusi suuremahulisi investeeringuid elektritootmisesse ei tehta, on tõenäoline puudujääk kuni 800 MW (50% prognoositavast tiputarbimisest) Elering ehitab avariireservjaama võimsusega 250 MW aastaks 2015 aastaks 2014 valmiv EstLink 2 ühendus suurendab oluliselt Eesti-Soome vahelist läbilaskevõimet, võimaldades võimaliku puudujäägi puhul importida Põhjamaadest elektrit Eestisse aastate 2011–2017 lõikes on Eleringi informeeritud tootmisvõimsuste suurenemisest 896 MW mahus võimsuste sulgemist on planeeritud 1358 MW ulatuses, mis tähendab installeeritud võimsuse kahanemist 462 MW ulatuses (tuulikuid arvestamata) lisanduvate tootmisvõimsuste lõviosa hõivavad elektrituulikud, sest elektrituulikute toodetud elektrienergia on doteeritud elektritootmise põhitrendiks on loodussõbralik elektritootmine - tulevikus moodustab üha suurema osa toodetavast elektrienergiast tuule-, päikese- ning hüdro, aga ka geotermaaljaamadest pärinev nn roheline energia energiatootmise üks suurimaid probleeme on puuduv oskus elektrienergia suures koguses säilitamiseks

16

3. Ülekandevõrk Eesti elektrisüsteem on ühendatud Venemaa, Läti ning Soomega. Eesti-sisese 110-330 kV elektrivõrgu ülekandevõimus on tänase seisuga piisav, tagades Eesti tarbijatele nõuetekohase varustuskindluse.

Eesti siseriiklikud võimsusvood liiguvad hetkel põhiliselt Narva-Tallinn ja Narva-Tartu suunal. NarvaTartu suunalise ühenduse läbilaskevõime on piisav, seda kasutatakse enamasti ekspordiks ja transiidiks Venemaalt Lätti, Leetu ja Kaliningradi. Narva-Tallinna ristlõikega on lood teised. Kuna Tallinn ja Harjumaa on põhilised koormuspiirkonnad Eestis, siis selleks, et tagada piisava läbilaskevõimsusega ülekande Tallinnasse, Harjumaale ning ka Pärnusse, on kavandatud Balti – Harku ja Tartu – Sindi – Harku 330 kV liinide ehitus, samuti Aruküla alajaama rekonstrueerimine.

Eleringil on kavas ehitada 330 kV liin marsruudil Tartu-Pärnu-Tallinn, mis suurendab kogu Eesti varustuskindlust. Selle liini valmimisel on kogu Eesti kaetud tugeva 330 kV võrguga.

Joonis 9: Eesti elektrivõrk aastaks 2014

Kui siiamaani on olnud põhirõhk võrgu rekonstrueerimisel, siis aastani 2025 on prioriteediks investeeringud, mis parandavad varustuskindlust ja ühendusi naaberriikidega. Kõige tähtsamad projektid on aastaks 2014 valmiv teine Eesti-Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendus Estlink 2, kaks kiiresti käivituvat avariireservjaama, mis valmivad 2015. aastaks ning Tartu – Viljandi – Sindi 330 kV liin, mis valmib 2014. aastaks.

Alljärgnev joonis kujutab Eleringi kinnitatud investeeringute kava kuni aastani 2014, millega tagatakse varustuskindlus, elektrituru areng ja prognoositud tarbimisvõimsused klientidele:

Joonis 10: Eleringi kinnitatud investeeringud aastani 2014 ning edasised investeeringukavad

17

Aastaks 2025 on perspektiivseteks projektideks kolmanda Eesti-Läti vahelise 330 kV Sindi-Riia ülekandeliini loomine, mis parandab oluliselt võrgu läbilaskevõimet Läti suunas. Samuti tuleb aastaks 2025 ressursi ammendumise tõttu rekonstrueerida suuremale ristlõikele enamik olemasolevaid 330 kV liine, tagamaks paremat varustuskindlust ning läbilaskevõimet.

Eesti elektrivõrgu läbilaskevõime käesoleval ajal on ekspordiks ja impordiks vahelduvvooluliinide kaudu Eesti-Läti-Pihkva ristlõikes suurema osa ajast vahemikus 500-900 MW ja Eesti-Venemaa vahelisel ristlõikes vastavalt 500-650 MW. Estlink 1 kaudu on see 350 MW. Tänase seisuga on ette tulnud ühenduste ülekoormatust Eesti-Läti-Pihkva suunal, samuti napib Estlink 1 ülekandevõimsusest.

Pärast 2016. aastat oodata elektriimpordi kasvu Eestisse, millest tulenevalt hindab Elering hädavajalikuks täiendava elektriühenduse rajamine hiljemalt 2016. aastaks Soome, et tagada Eesti tarbijatele eelolevaks kümnendiks piisava varustatuse elektrienergiaga. Planeeritava Estlink 2 merekaabli võimsuseks on 650 MW. Selle tulekuga 2014. aastal kaob pudelikael Eesti-Soome vahelt, kuid Balti riikide suuremahulise impordi korral Põhjamaadest piirangud Eesti-Läti-Pihkva ristlõikel võivad esineda ka pikemas perspektiivis.

3.1 Siseriiklik ülekandevõrk Eesti siseriiklikud võimsusvood liiguvad hetkel põhiliselt Narva-Tallinn ja Narva-Tartu suunal, kus asub ka enamus tarbimiskeskusi. Narva-Tartu suunalise ühenduse läbilaskevõime on piisav, seda ristlõiget kasutatakse enamasti ekspordiks Lätti ja Leetu ning transiidiks Venemaalt Lätti, Leetu ja Kaliningradi.

Narva-Tallinna ristlõikega on lood teised. Kuna Tallinn ja Harjumaa on Eesti põhilised koormuspiirkonnad, siis piisava läbilaskevõimsusega ülekande tagamiseks Tallinnasse, Harjumaale ja ka Pärnusse on kavandatud joonisel 11 nimetatud investeeringuobjektide ehitus.

1900 Sindi- Harku 330 kV või uus EJ Tallinna

1800 1700 1600

MW

1500 Tartu- Sindi 330 kV

1400 1300 1200 1100 1000

Balti Harku 330 kV

Tartu- Sindi I etapp (Tartu-Viljandi 110 kV) Aruküla AJ 330 kV

900 800 2005

2007

2009

2011

2013

2015

tarbimine + Estlink 365 MW

2017

tarbimine

2019

2021

2023

2025

ülekandevõimsus Narva - Tallinn

Joonis 11: Investeeringud, tagamaks Narva-Tallinn-Pärnu varustatuse elektriga

Arvestades 2025. aasta koormusi, energiasektori arengut Balti regioonis ning eelpool toodud tarbimisja tootmisstsenaariume, on elektrivõrgu läbilaskevõime suurendamiseks planeerimisel täiendavad elektrivõrgu tugevdused nii siseriiklikult kui ka naaberriikidega.

Siseriiklikult toimub olemasolevate 330 kV liinide ning alajaamade uuendamine ja rekonstrueerimine vastavalt investeeringute kavale järgmiste etappidena:

18

Kiisa 330/220/110 kV alajaam ja Balti-Püssi liin 2010. a; Balti-Aruküla-Harku liin 2012. a (s.t olemasoleva Balti-Harku liini sisseviimine Aruküla alajaama); Tartu-Viljandi lõik 2012. aastaks; Viljandi-Sindi lõik 2014. aastaks.

Vastavalt Eesti 110-330 kV elektrivõrgu arengukavale on otstarbekas Tartu-Viljandi-Sindi ja SindiHarku vaheliste 330 kV ühenduste loomine. Uued Tartu-Viljandi-Sindi ja Sindi-Harku 330 kV ülekandeliinid seoksid omavahel tugevamalt lõuna ja põhja 330 kV elektrivõrgud ning kindlustaksid paremini Tallinna ja Pärnu piirkonna varustuskindlust. Samas looksid antud ülekandeliinid paremaid võimalusi elektrituulikute ühendamiseks võrguga ning aitaksid kaasa võimaliku uue, kolmanda EestiLäti vahelise 330 kV ülekandeliini ehitamisele (Sindi-Riia). Vajadus selle kolmanda liini järele suureneb veelgi peale Estlink 2 tulekut seoses kaasnevate suuremate võimsusvoogudega suunal PüssiHarku(Kiisa) -Sindi -Läti. Ühenduse rajamiseks käib eeluuring järgmise etapina: Sindi-Harku lõik orienteeruvalt pärast 2014. aastat. Aruküla alajaama üleviimiseks 330 kV pingele on alustatud ettevalmistustöödega ning ehitustööde lõpp planeeritud 2012. aasta lõpuks. Rekonstrueerimise tulemusena suureneb TallinnNarva suunalise elektrivõrgu läbilaskepiir ca 100 MW ning vähenevad kaod.

Et võimaldada uute elektrijaamade ühendamist Tallinna piirkonnas, tuleb rajada täiendav 330 kV liin Kiisa ja Aruküla alajaamade vahele. See tagab 2020. aastaks kolmepoolse toite ka piirkonna 330 kV alajaamadele . Teistest alajaamadest viiakse lõpuni Paide alajaama 330 kV jaotla rekonstrueerimine aastaks 2012 ning Tsirguliina alajaama 110 kV jaotla rekonstrueerimine.

Kui siiamaani on olnud põhirõhk võrgu rekonstrueerimisel, siis järgnevatel aastatel on põhirõhk investeeringutel, mis parandavad varustuskindlust ja ühendusi naaberriikidega. Kõige tähtsamad projektid on aastaks 2014 valmiv teine Eesti-Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendus Estlink 2 ning kaks kiiresti käivituvat avariireservjaama, mis valmivad 2013. aastal.

Eesti elektrivõrgu arengukavades tehtud analüüside tulemusena selgus, et Eesti põhiliste koormuspiirkondade vahelised 110 kV elektriülekandeliinid tuleks viia üle suuremale ristlõikele.

Suuremahulist 110 kV elektrivõrgu laiendamist pole planeeritud. Areng on ette nähtud põhiliselt olemasolevate 110 kV liinide rekonstrueerimisena või 35 kV liinide üleviimisena 110 kV pingele. 2025. aastaks tuleb enamik olemasolevaid 330 kV liine, pärast tehnilise ressursi ammendumist, rekonstrueerida suuremale ristlõikele (3x400 mm2), millega tagatakse oluliselt suurem ülekandevõime: Balti-Tartu 2016.-2017. aastaks, Tartu- Tsirguliina 2017.-2018. aastaks, Harku-Lihula-Sindi 2019. aastaks (uus liin), Eesti EJ-Tsirguliina 2025.-2026. aastaks.

Alloleval joonisel on näha, milliseks kujuneb Eesti ülekandevõrk 2025. aastaks:

19

Joonis 12: Eesti 110-330 kV ülekandevõrk aastal 2025 (rohelisega märgitud uued ja rekonstrueeritavad liinid)

Arvestades eelnevalt kirjeldatud plaane on eeldatav, et elektrivõrgu varustuskindluse tase ajavahemikus 15 aastat aruande esitamisest saab olema hea.

3.2 Ülekandevõrgu tarnevõimalused ja ühendused naaberriikidega Eesti elektrivõrgu läbilaskevõime käesoleval ajal on ekspordiks ja impordiks vahelduvvooluliinide kaudu Eesti-Läti-Pihkva ristlõikel suurema osa ajast vahemikus 500-900 MW ja Eesti-Venemaa vahelises ristlõikel vastavalt 500-650 MW. Estlink 1 kaudu on see 350 MW. Olenevalt teiste riikide ekspordist ning impordist, võrgu remontidest ja välisõhu temperatuurist võib läbilaskevõime oluliselt väheneda. Arvestada tuleb ka võimalusega, et teatud ajal võib läbilaskevõime olla nullilähedane.

Elering teavitab turuosalisi piirangutest kuu, nädal ja järgmise päeva elektrisüsteemi talitluse planeerimise käigus. Vastav info avalikustatakse Eleringi kodulehel.

Juhul kui tootmisvõimsuste puudujääk on kõigis Balti riikides üheaegne, siis võrgu läbilaskevõime impordiks kogu Baltikumi (koos Kaliningradiga) jaoks on piiratud – Vene ja Valgevene elektrisüsteemist reeglina kuni 1800 MW ning Soomest kuni 350 MW. Olenevalt võrgu remontidest ja välisõhu temperatuurist võib läbilaskevõime Balti piirkonda oluliselt väheneda.

Praegu ülekandevõimsuse piiranguid Eesti ja teiste EL-i riikide vahel esineb ainult Eesti-Läti-Pihkva vahelisel ristlõikel ja Eesti-Soome vahelisel ristlõikel. Eesti-Läti-Pihkva vahelisel ristlõikel esinevad piirangud mitte ainult remontskeemides, vaid ka võrgu normaalskeemi korral, eriti suvekuudel, kui Leedu ja Läti impordivad suurema osa seal tarbitavast elektrienergiast. Suuremad võimsusvood EestiLäti-Pihkva vahelises ristlõikes esinevad tihti öisel ajal, kui Leedus asuv Kronju hüdroakumulatsiooni elektrijaam töötab pumbarežiimis (tarbimisvõimsus kuni 660 MW). Eesti-Soome vahelisel ristlõikel on piiranguid, kuna kaabli võimsus on teatud turuolukordades täis. Tulenevalt CO2 hinnatõusu prognoosidest ning alates 2012. aastast rakenduvatest piirangutest väävliheitmetele, võib pärast 2016. aastat oodata elektri impordi kasvu Eestisse. Tänaste välisühenduste puhul saavad impordipiirangud olema eeldatavasti pidevad. Sellest tulenevalt peab Elering hädavajalikuks täiendava elektriühenduse rajamist hiljemalt 2016. aastaks Soome, et tagada eelolevaks kümnendiks Eesti tarbijate piisav varustatus elektrienergiaga.

Soome põhivõrguettevõtja Fingrid langetas 20. mail 2010 vastava investeerimisotsuse, mille alusel rajatakse teine Eesti ja Soome vaheline merealune kõrgepinge alalisvooluühendus Estlink 2.

Planeeritava merekaabli võimsuseks on 650 MW. Estlink 2 tulekuga 2014. aastal kaob ’pudelikael’ Eesti-Soome vahelt, kuid Balti riikide suuremahulise impordi korral Põhjamaadest piirangud Eesti-LätiPihkva ristlõikel võivad esineda ka pikemas perspektiivis.

20

Elektrituru toimimise ning varustuskindluse tagamiseks on aastaks 2014. planeeritud Estlink – 2 alalisvooluühenduse ülekandevõimega 650 MW valmimine kogu Eesti katmiseks tugeva 330 kV elektrivõrguga ning üldise elektrivarustuse parandamiseks, arvestades ka uute tootmisüksuste (eriti tuuleparkide) liitumist tulevikus, on kavas 2014. aastaks valmis ehitada Tartu – Pärnu – Tallinn 330 kV liin aastaks 2020 on kavas rekonstrueerida olemasolevad 330 kV liinid suuremale läbilaskevõimele selleks, et kõrvaldada Eesti-Läti suunalise võimsusvoogude pudelikael ning soodustada elektrituru efektiivset toimimist, on kavas rajada uus 330 kV liin Pärnu – Riia suunal (2020)

21

4. Varustuskindlus Varustuskindluse hindamise aluseks on tootmisvõimsuste ja võrguühenduste piisavuse analüüs, mis on esitatud eelnevates peatükkides. Samuti võetakse aluseks regionaalse elektrituru arengut ja elektrisüsteemi juhtimise taset. Varustuskindluse peamised kriteeriumid on toodud Võrgueeskirjas.

4.1 Tootmisvõimsuste piisavuse hindamine Aastatel 2010 kuni 2016 on nõuetele vastav tootmisvaru tagatud. Pärast 2016. aastat kuni aastani 2020 ei ole konservatiivse stsenaariumi korral tipukoormuse ajal tootmisvõimsused piisavad, et tasakaalustada tarbimist kodumaise tootmisega ning puudujääk võib ulatuda kuni 900 MW-ni olenevalt tarbimise kasvu stsenaariumist.

Aastatel 2020 kuni 2025 on nõuetele vastav tootmisvaru tagatud, juhul kui ehitatakse uusi tootmisseadmeid. Konservatiivse stsenaariumi puhul tootmises ja optimistliku stsenaariumi korral tarbimises võib puudujääk tipukoormuse katmisel ulatuda 1400 MW-ni.

Tootmisvaru hindamisel pole arvesse võetud tuuleenergia võimsust.

4.2 Võrguühenduste piisavuse hindamine Võrgu läbilaske planeerimisel on eeldatud, et elektrivõrk peab olema võimeline loomuliku tarbimise kasvu võimaldamist (võrgu arenduskohustus) ning selle juures vastama varustuskindluse kriteeriumile.

Siseriiklikult toimub olemasolevate liinide ning alajaamade uuendamine ja rekonstrueerimine vastavalt investeeringute kavale. 2025. aastaks tuleb enamik olemasolevatest liinidest rekonstrueerida.

Eesti-sisese 110-330 kV elektrivõrgu olukord on tänase seisuga hea. Olemasolev riigisisene ülekandevõimus on piisav, tagamaks Eesti elektrisüsteemi tarbijate nõuetekohase varustuskindluse tipukoormuse ajal.

Elektrivõrgu läbilaskevõime ekspordiks ja impordiks vahelduvvooluliinide kaudu Eesti-Läti-Pihkva ristlõikel pole alati piisav, olles enamuse ajast piirides 500-900 MW. Juhul kui tootmisvõimsuste puudujääk on kõigis Balti riikides üheaegne, siis võrgu läbilaskevõime impordiks kogu Baltikumi (koos Kaliningradiga) jaoks on piiratud – Vene ja Valgevene elektrisüsteemist kuni 1800 MW ning Soomest kuni 350 MW, summaarselt kuni ca 2100 MW. Olenevalt aga võrgu remontidest ja välisõhu temperatuurist võib läbilaskevõime Balti piirkonda oluliselt väheneda.

20. mail 2010. a. tehti lõplik otsus teise Eesti ja Soome vahelise merealuse ühenduse Estlink 2 rajamiseks. Planeeritavaks võimsuseks on 650 MW ning käivitusaeg on 2014. a. Koos Estlink 2-ga suureneb summaarne merekaablite võimsus Eesti ja Soome vahel 1000 MW-ni, mis lubaks tagada Eesti tarbijatele eelolevaks kümnendiks piisavalt hea varustamise elektrienergiaga.

Arvestades eelnevalt kirjeldatud plaane ning eeldust, et kõik tänasel päeval toimivad ühendused Venemaaga jäävad töösse, võib elektrivõrgu varustuskindluse taset ajavahemikus 5-15 aastat alates aruande esitamise hetkest lugeda piisavaks ning varustuskindlus on tagatud. Juhul, kui näiteks ühendused Eesti ja Loode-Venemaa vahel oleksid täna tööst väljas, siis elektrivõrgu läbilaskevõime Eesti ja Läti vahelisel lõigul väheneks kordades ja oleks suurusjärgus 200-300 MW. Kui tarbimise kasv Eestis toimub optimistliku stsenaariumi järgi ning samal ajal investeeringuid uutesse tooteseadmetesse ei tehta, võib peale 2020. aastat oodata tootmisvõimsuse puudujääki kuni 1400 MW. Normaalolukorras on Eesti välisühenduste impordi võimalused piisavad vastava tootmisvõimsuse puudujäägi katmiseks. Vajalike tootmisvõimsuste puudumisel Läänemere regioonis 22

või eriolukordades (avariid, halvad ilmastikuolud) võib impordi võimalus oluliselt väheneda, mille tagajärjel võib vajalik olla tarbimise piiramine.

4.3

Regionaalse elektrituru areng

Euroopa Liidu (EL) üks olulisemaid energeetikavaldkonna eesmärke on ladusalt toimiva ühtse elektrituru teke. Tähtsamad teemad energeetika valdkonnas, mida käsitleb EL-i strateegia (3.

Legislative Energy Package for Internal Market) on: -

lihtsustatud mehhanismid, mis võimaldavad energiaga kauplemist riikide vahel, suuremahulised investeeringud ülekandevõrkudesse, tugev koostöö TSO-de vahel ülekandevõrkude arendamisel, ühiste arenguplaanide koostamine (TYNDP), seadusandluse ühtlustamine EL-i raames.

Põhiline eesmärk on liikuda integreeritud EL-i elektrituru poole, vähendades EL-i liikmesriikide sõltuvust mitteliikmesriikidest, andes tarbijatele suurema vabaduse valida tarnijat ja samal ajal võimaldades tootjatel paremini oma kliente teenindada.

Baltimaade süsteemihaldurid on võtnud ühise eesmärgi liituda Põhjamaade elektribörsi NPS piirkonnaga, täites kõik selleks vajalikud kriteeriumid ning moodustada ühine Läänemere regioonis elektriturg läbi Baltimaade regionaalse elektrituru liitmise Põhjamaade elektrituruga,. Hetkel on kokku lepitud ülekandevõimsuste jaotusmehhanismid Eesti-Läti, Läti-Venemaa, ja Leedu-Valgevene piiril.

Kokkulepe kolmandate riikidega elektrikaubanduse põhimõtete osas 2011. aastaks sõlmitakse suure tõenäosusega selle aasta sügiseks.

Elektrituru efektiivne toimimine eeldab olemasolevate välisühenduste turupõhist kasutamist ja investeeringuid täiendavatesse riikidevaheliste ühenduste rajamisse, et ei tekiks piiranguid võimsuse ülekandmisel riikide vahel. Ühise elektrituru kujundamiseks on koostatud EU riikidevaheliste võrkude arenguplaan järgmiseks kümneks aastaks (TYNDP 2010-2020 - Ten Year Network Development Plan ), mille leiab Entso-E koduleheküljelt.

Alates 1. aprillist 2010 avati vabatarbijatele elektriturg, turu täies mahus avamine on kavas 2013 aastal.

Elektrituru avamine vabatarbijatele oli edukas, elektriturult ostetud energia moodustas juunis Eesti sisetarbimisest ligi 42%.

4.4 Elektrisüsteemi juhtimine reaalajas Eesti elektrisüsteemi talitluse kavandamist ja elektrisüsteemi reaalajas juhtimist korraldab Eleringi koosseisu kuuluv vastav juhtimiskeskus.

Alates 1999. a on Eleringi juhtimiskeskuse kasutada kõrgetehnoloogiline USA päritolu juhtimissüsteem SCADA GE XA-21. Juhtimissüsteemi peamine ülesanne on võtta Eleringile kuuluvatest alajaamadest vastu elektrisüsteemi seireks ja juhtimiseks vajalik info, seda töödelda ning tagada dispetšeri poolt antud juhtimiskorralduste täitmine. Süsteem võimaldab reaalajas toimivat infovahetust juhtimiskeskuse ja suuremate elektrijaamade- ja jaotusvõrkude vahel, aga samuti naaberelektrisüsteemide juhtimiskeskustega. Juhtimissüsteemi renoveerimistsükkel on ca 6-7 aastat, viimane renoveerimine teostati 2009. a. Eleringil on ka reservjuhtimiskeskus, millel on põhijuhtimiskeskusega sarnane funktsionaalsus.

Eesti elektrisüsteemi talitluse kavandamisel on laialdast kasutust leidnud elektriliste režiimide arvutusprogrammide kompleks PSS-E (Siemens PTI). Eesti elektrisüsteemi võimsusbilansi haldamiseks 23

ja juhtimiseks on kavas juurutada spetsiaalne bilansihaldustarkvara. Lisaks eelpoolmainitule on juhtimiskeskusel plaanis lahendada lähitulevikus tuuleenergia prognoosimise ja elektrisüsteemi kui terviku koormuse prognoosimisega seonduvad küsimused, seotuna elektrisüsteemi toimimise ja varustuskindluse tagamisega.

Juhtimiskeskus teeb tihedat koostööd ENTSO-E System Operation Committee’ga ja selle komitee juurde moodustatud Baltic Regional Group’iga. Juhtimisalane koostöö Venemaa ja Valgevene põhivõrguettevõtjatega on korraldatud 2001. a. asutatud BRELL-i (lühend Valgevene, Vene, Eesti, Läti ja Leedu venekeelsete nimede esitähtedest) Komitee kaudu.

Eesti elektrisüsteemi talituse kavandamise ja reaalajas juhtimise tase on tänase seisuga hea. aastani 2016 on Eesti varustuskindlus tagatud vahemikus 2016 – 2020 võib uutesse tootmisseadmetesse suunatud investeeringute puudumisel tekkida elektrienergia puudujääk kuni ca 900 MW aastatel 2020 – 2025 võib uute investeeringute puudumise elektrienergia defitsiit ulatuda juba kuni ca 1400 MW-ni elektrivõrkude tänane olukord ning kavandatavad investeeringud kuni 2025. tagavad piisavad elektrienergia ülekandevõimsused nii siseriiklikult kui ka väliskaubanduses varustuskindluse kvaliteedinäitajaks on süsteemis toimunud katkestuste ja väljalülitumiste arvud. Vahemikus 2001 – 2009 on nii liinide väljalülitumiste arv kui ka edasiste katkestustega väljalülitumiste arv vähenenud kaks korda Aastatel 2005 – 2009 on elektrivõrkude talitluskindluse suurendamiseks tehtud investeeringud liinide ja alajaamade rekonstrueerimisse ca 428,1 miljoni krooni ulatuses 2010. aastal on investeeringute mahuks prognoositud 81 miljonit krooni Eleringi investeeringute maht perioodil 2010–2014 on ca 7 miljardit krooni, millele lisanduvad liitumistega seotud investeeringud 01.04.2010.a avati Eestis vabatarbijatele, kes tarbivad aasta jooksul üle 2 GWh elektrit, elektriturg. Moodustati NPS Estlink hinnapiirkond elektrituru avamine vabatarbijatele oli edukas, elektriturult ostetud energia moodustas juunis Eesti sisetarbimisest ligi 42%

4.5. Abinõud varustuskindluse tagamiseks eriolukordades Põhilised riskid Eesti elektrisüsteemi reaalajas toimimisele on nn looduslikud riskid ehk torm, äike, jäide, vesi, äärmuslikud temperatuurid jne. Eriti ohtlik olukord on siis, kui ilmaolude tõttu on ületatud elektriseadmetele ettenähtud projekteerimisnormid, nt tuule kiiruse ja välisõhu temperatuuri, jäite kihi paksuse osas. Teatud osa riske on seotud ka nn inimfaktoriga, näiteks ebaõiged töövõtted puude langetamisel elektriliinide kaitsetsoonis ja töötajate eksimused töödel elektriseadmetel. Tehniliste riskide poolelt võib mainida võimalikke probleeme vanade ja ebatöökindlate seadmetega, elektriliinide mastide vigastusi jne. Välisriskid on seotud sageduse reguleerimise halva kvaliteediga, avariidega alajaamades ja elektriülekandeliinidel väljaspool Eestit jne.

1984. a suvel toimus avarii, mis viis Läti, Leedu ja Valgevene elektrisüsteemide kustumiseni. Avarii sai alguse Valgevene ja Venemaa elektrisüsteeme ühendaval liinil ja täiendavalt raskendas olukorda mittetöötanud avariitõrjeautomaat. Lisaks töötas riikidevaheline elektrivõrk väiksema töökindluse varuga kui tavaliselt, kuna vahetult enne avarii algust viidi remonti ka üks Eestit ja Lätit ühendavatest liinidest. Avarii tagajärjel kustusid mitmed elektrijaamad ja tarbijad olid mitu tundi toiteta.

25.08.2008. a lülitus Valgevenes avariiliselt töös välja Lukomlskaja EJ võimsusega 2427 MW, mis moodustas tollel hetkel ca 60 % Valgevene kogutarbimisest. Tänu Läti ja Leedu abile (käivitasid üle 1000 MW reservvõimsusi) õnnestus avarii laienemist vältida, kuigi avarii likvideerimise käigus tuli Valgevenes endas piirata tarbimist ca 1100 MW ulatuses.

24

Eesti elektrisüsteemis tervikuna pole suuri avariijuhtumeid viimase 40 aasta jooksul esinenud. On küll olnud lokaalseid linnade ja regioonide kustumisi. Suuremad piirkondlikud avariid Eesti elektrisüsteemis on olnud seotud halbade ilmastikutingimustega (tormid) ja viimased neist leidsid aset novembris 1999, novembris 2001 ja jaanuaris 2005. On esinenud kohaliku tähtsusega tarbimise piiramisi seoses avariidega üksikutes alajaamades (Tartu, Lasnamäe, Metsakombinaadi jt).

Süsteemi taaspingestamine Reaalseks ohuks Eesti elektrisüsteemi toimimisele on tugevate Ida-Lääne suunaliste liinide väljalülitumine. Arvestatavaks riskiteguriks on ka võimalikud avariid Venemaa elektrisüsteemide ühenduses sageduse sügava langusega, mille tulemusena võib ka Eesti elektrisüsteem kustuda.

Juhuks, kui toimub Eesti elektrisüsteemi täielik kustumine, on Eleringi juhtimiskeskuse poolt välja töötatud vastav taastamiskava. Selle kava alusel on elektrisüsteemi pingestamiseks ja taaskäivitamiseks ette nähtud järgmised võimalused: kasutades Estlink 1 nn, black start funktsiooni (seda funktsiooni on mitu korda edukalt katsetatud); pingestada Eesti elektrisüsteem Eestit naaberelektrisüsteemidega ühendavate riikidevaheliste liinide kaudu; kasutada Eesti elektrisüsteemi pingestamiseks Eesti suuremate elektrijaamade omatarbele (kohalikule koormusele) eraldunud tootmisseadmeid.

Lähitulevikus saab Eesti elektrisüsteemi töö taastamiseks kasutada ka Eleringi uut ehitatavat avariireservelektrijaama. Selle elektrijaama esimene plokk peab töös olema aastaks 2013.

Sageduse reguleerimine iseseisvale tööle eraldumisel Kui Eesti elektrisüsteem on eraldunud teistest sünkroonselt töötavatest elektrisüsteemidest iseseisvale tööle, siis sageduse täpseks reguleerimiseks saab kasutada uusi ja moderniseerituid plokke soojuselektrijaamades. Ka tuuleelektrijaamad võivad osaleda sageduse reguleerimisel. Tõhus vahend sageduse reguleerimiseks on ka Estlink 1 AFC (automatic frequency control) ehk sageduse reguleerimise funktsioon.

Tarbimise piiramine Kui mitmete asjaolude kokkulangemisel tekib ikkagi võrgu läbilaskevõime piirang , siis korraldab Elering jaotusvõrkude ja suurklientide tarbimise piiramise vastavalt eelnevalt väljatöötatud piiramiskavale.

Avariitõrjeautomaatika Eesti elektrisüsteemis on paigaldatud mitmesugust liiki avariitõrjeautomaatikat, mis peab tagama elektrisüsteemis aset leida võivate raskemate avariide likvideerimise või nende ulatuse kontrolli all hoidmise, nagu: Eesti elektrisüsteemi automaatne eraldumine iseseisvale tööle sageduse sügaval langemisel; asünkroonkäigu automaatika (lülitab välja võrguelemendi võnkumiste tekkimise ohu korral elektrisüsteemis või kui võnkumised juba tekkisid ); koormuse vähendamise automaatika (lülitab välja kohaliku koormuse võrguelemendi lubamatu ülekoormuse korral); pinge järgi koormuse vähendamise automaatika (adaptiivne, lülitab kohaliku koormuse välja, kui pinge alaneb ja lülitab automaatselt sisse pinge taastumisel); sageduse järgi koormuse vähendamise automaatika (adaptiivne, lülitab kohaliku koormuse välja, kui pinge alaneb ja automaatselt sisse pinge taastumisel); võrguseadmete automaatne sisse-/väljalülitamine pinge järsul vähenemisel/tõusul; 25

tootmisseadmete automaatne väljalülitamine sageduse järsul vähenemisel/tõusul.

Muud abinõud Kontrollimaks Eesti elektrisüsteemi iseseisva talitlemise võimekust, on alates 1993. a perioodiliselt, iga 2-3 aasta tagant, teostatud Eesti elektrisüsteemi eralduskatsetusi, mille tulemusena Eesti elektrisüsteem eraldatakse tehniliselt mõneks ajaks Venemaa ja Läti elektrisüsteemist.

Eralduskatsetuste põhieesmärk on olnud kontrollida Eesti elektrisüsteemis töötavate elektrijaamade ja Estlink 1 sageduse reguleerimise täpsust. Viimane Eesti elektrisüsteemi eralduskatse leidis aset 2009. a aprillis ja kestis ca 1.5 tundi.

26

5. Arengud naaberriikides Euroopa Liidu (EL) energiapoliitika põhisambad on: varustuskindluse tagamine range keskkonnahoiu poliitika (piirangud põlemisgaaside emissioonidele) taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine majandusliku efektiivsuse suurendamine ja elektriturgude arendamine EL-i direktiivis suurte põletusseadmete suitsugaasidele esitatavate nõuete osas ning igale EL-i riigile sätestatud eesmärk taastuvatest energiaallikatest tootmise osakaalu suurendamiseks suunab otsima uusi, kõikidele nõuetele ja eesmärkidele vastavad energiatootmise lahendusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Kõikides EL-i riikide energiatootmise arengutrend näitab suurte tuule- ja tuumajaamade rajamise plaane.

Soomes otsustati ehitada 2 täiendavat tuumareaktorit Leningradskaja (Sosnovõi Bor) tuumajaamas on alustatud nelja täiendava ploki ehitamisega alustatud on tuumajaama ehitamisega Kaliningradi oblastis tuumaelektrijaamade ehitamise plaanid on ka Leedul ja Valgevenel Optimistliku stsenaariumi järgi on Balti mere regioonis kuni aastani 2025. kõik energiasüsteemid bilansis (va Poola, kus esineb elektrienergia puudujääk). Kui arvestada vaid kindlalt tehtavaid investeeringuid, on energia tootmise vähenemist oodata Eesti, Läti, Leedu energiasüsteemides peale 2015 ning puudujääki peale 2020.

Läti on energiat importiv riik (30%), kus domineerivad hüdroelektrijaamad (63%). Vaatamata sellele, et elektrijaamade installeeritud tootmisvõimsus on tipukoormusest suurem, ei ole Läti elektrisüsteem võimeline oma tipukoormust katma ajal, mil veeolud hüdroelektrijaamades ei ole piisavad. Tulevikus plaanitakse Lätis täiendava 400 MW gaasil töötava ploki ehitus Riga TEC 2-s.

Peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist 31.12.2009 kaetakse Leedu energiasüsteemis tipukoormus olemasolevate, enamasti gaasil töötavate koostootmisjaamade ning elektri impordiga Eestist, Valgevenest ja Venemaalt. Suurtest investeeringutest tootmisesse võib nimetada uute koostootmisjaamade ehitamist aastatel 2014-2018. Tuumajaama ehitamist (2018) käsitletakse ainult optimistlikus stsenaariumis.

Põhjamaades toimib ühine energiaturg Nord Pool Spot (NPS), kus energiavood sõltuvad suuresti elektrihinnast. Norra energiasüsteem, sarnaselt Lätile, sõltub elektri impordist sademetevaestel aastatel, kuid saab pakkuda eksporti sademeterikastel aegadel. Eleringil puudub ülevaade investeeringutest uutesse elektrijaamasesse Norras. Rootsi energiasüsteem on aga bilansis kogu vaadeldud perioodi jooksul. Soomes on energia puudujääk, suurem osa imporditakse Venemaalt ning Eestist. Konservatiivse stsenaariumi puhul on energia puudujääk Soomes kuni aastani 2025. Olukord võib mõnevõrra muutuda olenevalt tarbimise stsenaariumist ja peale uue tuumajaama töösse viimist 2012. aastal on võimalik isegi eksport Soomest Põhja- ja/või Baltimaadesse.

Alloleval joonisel on näidatud tootmisvaru energiasüsteemide lõikes, optimistliku stsenaariumiga (B) 2015. ja 2020. aastatel tipukoormusel ajal (19.00).

27

Joonis 13. Tootmisvaru optimistliku stsenaariumiga 2015. ja 2020. aastail tipukoormuse puhul (B stsenaarium)

Naaberriikide elektritarbimise arengutendentside hindamisel on eeldatud, et elektritarbimine kasvab igal pool enam-vähem ühtemoodi. Naaberriikide prognoositav tarbimise kasv on 1,5 % aastas.

Käesoleva aasta mai lõpus Madridis Euroopa Komisjoni esimesel arutelul uue energia infrastruktuuri paketi üle oli keskseks märksõnaks Euroopa (ja perspektiivis Põhja-Aafrika) SuperSmart elektrivõrgu loomine, toetamaks ühtse Euroopa elektrituru arengut. Super tähendab ühtne üle-euroopaline võrk, mis sisuliselt võimaldaks siduda kokku erinevate regioonide taastuvate energiaallikate potentsiaali, esmajoones hüdro-, tuule-, päikese- ja biomassist saadava energia. Ja teisalt Smart ehk nutikas elektrivõrk, mis võimaldaks intelligentselt kohandada tarbimine ja tootmine. Arvestades ühtse elektrituru-elektrivõrgu arengut on elektrivõrgu arendamine ja juhtimine Euroopas muutumas kõikide EL riikide energiatootmises on tulevikus olulisel kohal nii tuule- kui ka tuumaelekter, mida mõlemat on võimalik toota CO2 vabalt 2016 aastal on oodata piiranguid suurele hulgale tootmisseadmetele Läänemere regioonis; lisaks Eestile rakenduvad väävli ja lämmastikuheitmete piirangud ka Poola elektrijaamadele Läänemere regioonis on lisanduv tavapärane tootmisvõimsus väiksem kui eeldatav tarbimise kasv, mistõttu elektri turuhind tulevikus võib olla oluliselt kõrgem praegusest tasemest

5.1 Investeerimiskavad uute ühenduste rajamiseks Eleringile teadaolevad naaberriikide investeerimiskavad võrkudesse ja võrkudevaheliste ühenduste rajamiseks on saadavad European Network of Transmission System Operators for Electiricity (ENTSOE) võrgu 10 aasta arengukavast (Ten Year Network Development Plan).

Lisaks Euroopa põhivõrkude ühenduse aruandele tegid Balti riigid oma arengukava uuringu Baltic Grid 2025, millest selgub, et vajalikud on nii tugevdused siseriiklikes ülekandevõrkudes kui ka uued ühendused Põhjamaade ja Euroopa elektrisüsteemiga, tagamaks varustuskindluse ja elektrituru toimimise.

Eestit kõige otsesemalt puudutavad projektid Balti riikide piirkonnas on järgmised:

28

teine ühendus Eesti-Soome vahel Estlink 2 uus ühendus Rootsi-Leedu vahel NordBalt uus ühendus Poola-Leedu vahel.

Joonis 14: Olemasolevad ja planeeritavad ühendused Balti regioonis

Planeeritud ühendus Leedu ja Poola vahel ühendab Balti elektrisüsteemi Euroopa elektrisüsteemi UCTE-ga, mille varaseim võimalik valmimisaeg on 2020, sõltudes sellest, kas tegemist on alalis- või vahelduvvooluühendusega. Balti riikides on planeeritud riigisiseste elektrivõrkude tugevdamist.

Riikidevaheliste ühendustena on vaadeldud kolmanda Eesti ja Läti vahelise ühenduse loomist. TallinnSindi-Riia 330 kV õhuliin kujuneb oluliseks osaks Põhja- ja Kesk-Euroopa vahelisest energiakoridorist ning õhuliini peamine eesmärk on soodustada eri energiasüsteemide ühendamist (Balti riigid, Läänemere piirkond) ning tagada Eesti kõikidele piirkondadele nõuetekohase varustuskindluse. EestiLäti vahelise lõigu osas Läti põhivõrguga lõplik otsus trassivariandi osas puudub. Praeguste plaanide järgi saavutatakse kokkulepe järgmise aasta jooksul, mil on valminud täiendavad uuringud. Liini varaseim võimalik valmimisaeg on 2018 - 2020. aastal arvestades uuringutele, trassi kooskõlastamisele ning ehitusele kuluvat aega. Lisaks vajab tugevdamist Läti-Leedu vaheline ühendus ja Leedu siseriiklik ülekandevõrk, millega tagatakse Balti riikide varustuskindlus ning elektrituru toimimine ja areng. Joonis 14 illustreerib Baltic Grid 2025 uuringu soovituslikke võrgu tugevdusi.

29

6. Võrgu kvaliteet ja võrgu hooldamise tase Võrkude kvaliteedi ja hooldamise taset iseloomustab rikete arvu üldine trend vähenemise suunas.

Elering OÜ ülekandevõrgus aastatel 2001-2009 tekkinud seadmete väljalülitumised ning seejuures tarbijale katkestusi põhjustanud väljalülitumised on esitatud tabelis 6.

Tabel 6: Ülekandevõrgu seadmete väljalülitumised aastatel 2001-2009

Aasta (01. jaanuar - 31. detsember) Väljalülitumiste arv Katkestusega väljalülitumiste arv

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 329 248 212 226 246 169 176 232 165 54 44 41 23 40 24 24 29 20

Elering on panustanud palju alajaamade ja liinide hooldusesse ning lülitamiste teostamisse (tabel 7), et säilitada ja parandada võrgu töökindlust. Liinide hooldamisele kulutatav summa jääb vastavalt prognoosile järgmiseks kolmeks aastaks ligikaudu samale tasemele. Samas on alajaamade hooldamisele kuluv summa tulevikus vähenemas tingituna sõlmalajaamade rekonstrueerimisest ja sellest tulenevast talitluskindluse tõusust. Hoolduskuludes kajastuvad ka demontaažitööd ja jäätmete käitlemine.

Tabel 7: Elering OÜ kulutused võrgu talitluskindluse tõstmiseks (mln kr)

Lülitamine Alajaamade hooldus Liinide hooldus Kokku

2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009 tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik (kalendriaasta) 16,5 15,4 6,2 7,2 7,5 47,5 47 47,5 52,6 45,1 25,2 28 21,5 34,2 26,7 89,2 90,4 75,2 94 79,3

2010 prognoos 7,8 42,4 30,8 81

Seisuga 01.04.2010 on Eleringil 110-330 kV õhuliine ahelaid mööda 5 171 km. Liinikoridore on Eleringil 4 591 km (osa liine paikneb ühistel mastidel).

Eeltoodud 4 591 km-st kulgeb ligi 65 % ehk ca 2 950 km metsade vahel või kohtades, kus kaitsevööndis (kaitsevööndite laiuseks on 220-330 kV õhuliinidel 80 m ja 110 kV õhuliinidel 50 m) kasvab osalise või täieliku kattuvusega võsa. Võsastunud ala moodustab seega ligi 15 000 hektarit, mida tuleb keskmiselt 6 aastase tagant hooldada, see teeb keskmiselt 2 500 hektarit aastas. Lisaks on vaja igal aastal liinikoridore ka laiendada.

Suure osa liinide ehitusest on möödunud 35-45 aastat. Kuni sajandivahetuseni liinikoridoride laiendamist ei teostatud, piirduti vaid juhtmete alt võsa lõikamisega. Kuna vahepealsete aastatega oli mets muutunud liinile ohtlikuks ja puudest põhjustatud liinide väljalülitumised sagedaseks, alustas Elering 2000/2001. majandusaastal liinikoridoride laiendamisega.

6.1 Võrgu talitluskindlus Võrgu talitluskindlust iseloomustavad talitluskindluse näitajad (lisatud aruanne 2009. majandusaasta kohta –tabelid 8 ja 9).

Tabel 8:Varustuskindluse indikaatorid 1

30

1.

1.1 1.2 1.3 1.4 1.5

Maksimaalne aeg Jaotusvõrk 1.aprill1.okt Põhivõrk 30.sept 31.märts

Katkestused

Vääramatust jõust (nt loodusõnnetus) põhjustatud rikkeliste 3 päeva 3 päeva katkestuste arv VKN § 4 (3) Riketest põhjustatud katkestuste arv VKN § 4 (4;5) (va punktis 1.1 2 tundi 120 16 tundi 20 tundi nimetatud katkestused) tundi Tarbimiskohtade arv, kus aastane summaarne riketest põhjustatud 100 tundi 200 tundi katkestuste kestus ületas normi VKN § 4 (6) Plaaniliste katkestuste arv VKN § 4 (7) Tarbimiskohtade arv, kus plaaniliste katkestuste aastane summaarne kestus ületas normi VKN § 4 (8)

-

10 tundi

8 tundi

64 tundi

Ühik

Kokku

Elering OÜ mittevastavuses VKN-le

vastavuses VKN-le

tk

0

0

0

tk

31

1

30

tk

2

tk

13

4

9

tk

247

2

245

* - VKN - MKM määrus nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ Tabel 9: Varustuskindluse indikaatorid 2 Ühik

2.

Varustuskindluse indikaatorid

2.1 2.2

Tarbimiskohtade koguarv Rikkest põhjustatud katkestuste summaarne kestus aastas

minut

883

2.3 2.4 2.5 2.6 2.7

Plaanitud katkestuste summaarne kestus aastas Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas VKN § 5 (2) (CI) Riketest põhjustatud katkestuse keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas VKN § 5 (3) (SAIDI) Riketest põhjustatud katkestuse keskmine kestus aastas VKN § 5 (4) (CAIDI) Plaanitud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas

minut tk minut minut tk

51 344 0,126 3,574 28,479 0,053

2.8

Plaanitud katkestuse keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas Plaanitud katkestuse keskmine kestus aastas

minut

207,870 3949,538

2.9

tk

minut

Kogus 247

Eesti 110–330 kV elektrivõrk on oma põhiosas rajatud aastatel 1955-1985, millest on tingitud seadmete kõrge keskmine vanus. Aastatel 1985-1997 elektrivõrku praktiliselt ei arendatud ega rekonstrueeritud.

Eleringi investeeringud on aastaid olnud keskendunud 330 kV ja 110 kV sõlmalajaamadele, millest sõltub kogu süsteemi või suurema piirkonna elektrivarustuskindlus. Nüüd on nimetatud objektid asendumas elektrituru ja varustuskindluse arendamiseks ehitatavate 330 kV liinide, Estlink 2 merekaabli ja avariireservjaamaga.

Eleringi investeeringute maht perioodil 2010-2014 on ca 7 miljardit krooni, millele lisanduvad liitumistega seotud investeeringud.

Tähtsamateks hetkel töös olevateks ning lähitulevikus valmivateks objektideks on: Estlink 2 merekaabel Kiisa 330/220/110 kV alajaam Harku 330/110 kV alajaama trafod Aruküla 330/110 kV alajaam ja 330 kV liini sisseviik Tartu-Sindi 330 kV ja Tartu-Viljandi-Sindi 110 kV liinid Avariireservjaam Volta 110 kV alajaam Viljandi 110 kV alajaam Ahtme 110 kV alajaam Loksa 110 kV alajaam Põlva 110 kV alajaam Eesti 330 kV alajaam Paide 330 kV jaotla Tsirguliina 110 kV jaotla Elering OÜ-le kuuluvate jaotlate üldarv:

31

330 kV – 10 tk, millest aastatel 2000-2010 on renoveeritud 5 jaotlat, 1 jaotla on osaliselt renoveeritud ning ehitatud on 2 uut jaotlat. Renoveerimata on 2 jaotlat.

220 kV – 3 tk, millest aastatel 2000-2010 on renoveeritud 2 jaotlat, renoveerimata on 1 jaotla.

110 kV – 145 tk, millest aastatel 2000-2010 on renoveeritud 42 jaotlat ning ehitatud 13 uut jaotlat, renoveerimata on 90 jaotlat. Aastatel 2010-2014 renoveeritakse kaksteist 110 kV jaotlat.

Enamik renoveerimata alajaamasid on ehitatud aastatel 1960-1980 ning nende vanus ületab suuremas osas 110 kV alajaamades elektriseadmete tehnilise eluea piiri. Keskmine vanus renoveerimata alajaamadel on üle 30 aasta. Vene 110-330 kV elektriseadmete tehniliseks eluea piiriks on tehas aga määranud 30 aastat, mille järel tuleb need asendada uute seadmetega. Samal põhjusel on vaja alustada ka 110 kV jõutrafode väljavahetamist.

Olemasolevate alajaamade renoveerimisega alustati praktiliselt 2000. aastal, et vältida vananenud seadmetest tingitud elektrienergia katkestusi, sest mitmed alajaamad olid olnud töös juba üle 30 aasta. Keskmiselt renoveeriti aastatel 2001-2009 igal aastal 5 alajaama.

6.2 Võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses, ülekoormuse juhtimise põhimõtteid Vastavalt Balti riikide süsteemihaldurite vahelisele kokkuleppele on alates 2010. aasta aprillist riikidevahelised ülekandevõimsused jaotatud turupõhiseid jaotusmehhanisme kasutades.

Jaotusmehhanismide osas kokku leppides on lähtutud alljärgnevast: Kolme Balti riigi süsteemihalduri kinnitus pidada kinni Balti Electricity Market Interconnection Plan (BEMIP) projekti lõppraportis sätestatud põhimõtetest liita Balti regionaalne elektriturg Põhjamaade elektrituruga; EL-i seadusandlus: vastavalt Euroopa Nõukogu ja Parlamendi määruses 1228/2003 sätestatule tagada kõikidele turuosalistele võrdne juurdepääs võrkudele, samuti jaotada ülekoormuse puhul piiriülene võimsus turupõhiste mehhanismide alusel; Balti süsteemihaldurite ühine eesmärk liituda Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) piirkonnaga, teha seda võimalikult kiiresti, kuid samas kõiki selleks vajalikke kriteeriume täites; Seoses Ignalina TEJ sulgemisega tekkivate ülekoormuste juhtimise vajadusi arvestades.

Ajaliselt on jaotusmehhanismide kasutamine jagatud kahte etappi: ajaperioodil kuni 1. jaanuar 2011 on Eesti ja Läti (+ Venemaa ja Läti vaheline 330 kV liin) vaheline ülekandevõimsus jaotatud kahel viisil: üks osa elektriturule antavast ülekandevõimsusest (kuni 20%) jaotatakse ülekoormuse olemasolul kasutades explicit auction´i põhimõtet. Teine osa (>80%) jaotatakse NPS Estlink’i hinnapiirkonnas kauplevate turuosaliste vahel. Läti ja Leedu vahelisel piiril jaotatakse kogu ülekandevõimsus Leedu turuoperaatori BaltPool poolt. alates 1. jaanuarist 2011 vastavalt kokkulepitule võetakse kasutusele ülekandevõimsuste jaotuse Põhjamaades täna kasutatava mehhanismi: implicit auction.

Esialgu on kokku lepitud ka ülekandevõimsuste jaotus Eesti-Venemaa ja Leedu-Valgevene piiril, kus viimane jaotatakse Leedu turuoperaatori poolt, kasutades selleks võimsuste optimeerimise meetodit, sama meetodi alusel jaotab NPS ülekandevõimsuse ka Eesti ja Venemaa piiril.

Kokkulepe 2011. aastaks kolmandate riikidega elektrikaubanduse põhimõtete osas tehakse suure tõenäosusega selle aasta sügiseks. Vastavate põhimõtete väljatöötamise juures osalevad lisaks Balti 32

riikidele ka Soome põhivõrguettevõtja Fingrid, samuti teised Läänemere regiooni riikide põhivõrguettevõtjad.

Venemaaga seotud elektrikaubanduse ja võrkudele juurdepääsu reeglite kehtestamisel on lahtised hetkel ka transiidi küsimused Venemaa ja Kaliningradi regiooni vahel, samuti Venemaa ja Valgevene vahel.

6.3 Eeldatavad elektrienergia tootmise, edastamise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudelid EL-i üks olulisemaid energeetikavaldkonna eesmärke on ladusalt toimiva ühtse elektrituru teke.

Hetkel 93% kogu Eestis toodetavast elektrist genereeritakse põlevkivi baasil töötavates Narva Elektrijaamades. EL-i direktiivid suurte põletusseadmete suitsugaasidele esitatavate nõuete osas ning igale EL-i riigile sätestatud eesmärk taastuvatest energiaallikatest tootmise osakaalu suurendamiseks suunab otsima uusi, kõikidele nõuetele ja eesmärkidele vastavaid energiatootmise lahendusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Kõikides EL-i riikides näitab energiatootmise arengutrend suurte tuule- ja tuumajaamade rajamise plaane.

Euroopa ja riikliku ning piirkondlikku säästva arengu eesmärke silmas pidades on Eestis rakendatud toetusskeemi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks elektritootmises ning samuti tõhusale koostootmisele, mille eesmärk on saavutada kõrgem primaarenergia kasutamise efektiivsus energiatootmises. Tänu ühtedele kõrgeimatele subsiidiumitele Euroopas on elavnenud investeeringud koostoomisjaamadesse ja tuuleparkidesse, eriti suurtesse meretuuleparkidesse.

Arvestades riigisiseste ressurssidega on Eestis võimalikud energiatootmise arengustsenaariumid järgmised: Põlevkivi-, tuumajaam, tuuleelektrijaamad, koostootmisjaamad erinevate kütuste baasil (gaas, biomass, turvas, puit) või Põlevkivi- , tuuleelektrijaamad, koostootmisjaamad erinevate kütuste baasil (gaas, biomass, turvas, puit).

Hetkel koormusjuhtimiseks spetsiaalsed meetmed puuduvad, praktikas on koormuse juhtimise meetmeks elektrihind, mis koosneb elektritootmise hinnast ja võrguteenuse hinnast, mis jaguneb omakorda erinevateks tariifideks. Elektrihind kujuneb tarbimise ja nõudluse vahekorras. Lähtuvalt EL-i eemärkidest 2020. aastaks on oodata suuremahulisi investeeringuid meretuuleparkidesse. Kuna tuuleenergia marginaalkulud on ühed madalaimad, hakkavad need tugevalt mõjutama turuhinda.

Tuuleelektrijaamade liitmine süsteemiga eeldab reservvõimsuste olemasolu ja tugevaid välisühendusi naabersüsteemidega. Et garanteerida reservvõimsuse olemasolu, peab elektriturg andma vastavad hinnasignaalid. Elektrituru efektiivne toimimine eeldab olemasolevate välisühenduste andmist turu kasutusse ja investeeringuid täiendavatesse riikidevaheliste ühenduste rajamisse, et ei tekiks piiranguid võimsuse ülekandmisel riikide vahel. Ühise elektrituru kujundamiseks on koostatud EL-i riikidevaheliste võrkude arenguplaan järgmiseks kümneks aastaks (TYNDP 2010-2020), mille leiab Entso-E koduleheküljelt.

Tavatarbija jaoks kehtib hetkel tariifisüsteem, mille eesmärk on stimuleerida elektrienergia ühtlasemat tarbimist. Tariifid sisaldavad erisugustele tarbijatele mitmesuguseid soodustusi.

Tööstusettevõttel on kõige olulisem hajutada tarbitava võimsuse tipud tööpäeva lõikes, arvestades kujunenud elektrihinna tariife. Seda saab teha, planeerides ettevõtte päevast ja öist tarbimist ning jälgides reaalajas teelikku võimsust tipu ajal. Sama kehtib ka kodutarbijatele.

33

7. Säästva arengu eesmärgid Eestis loob säästva arengu aluse 1995. aastast kehtima hakanud säästva arengu seadus. Säästva arengu pikaajalise raamdokumendina töötati välja Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030.

Eesti energiasektori arengut mõjutavad Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärgid 2020. aastaks kliimamuutuste, konkurentsivõime ja energiajulgeoleku osas läbi kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise ja taastuvallikate suurema kasutamise energia tootmiseks, mis on väljendatud nn 20/20/20 eesmärkidena: vähendada kasvuhoonegaaside emissioone 20% võrrelduna 1990. aasta tasemega suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu (tuul, päike, biomass jne) kuni 20%-ni kogu energiatarbest (praegu ca 8.5%) suurendada energiakasutuse efektiivsust 20% võrra Eesti peab seatud eesmärkide saavutamiseks tagama, et taastuvenergia osakaal moodustab 2020. aastal meie energia lõpptarbimisest 25%. Eesti on praeguseks vähendanud kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aastaga võrreldes üle 50%, taastuvate energiaallikate osakaal kogu energiatarbimises moodustas 2005. aastal 18%. Biokütuste kasutus elektritootmises on Eestis praegu veel madal, kuid huvi selle kasutuse vastu on pidevalt kasvav. Tänaseks on valminud biokütust kasutavad elektri ja soojuse koostootmisjaamad Tartus ja Väos ning ehitamisel on jaam Pärnus. Oluline areng taastuvenergial põhinevas elektritootmises on toimunud elektrituulikute mahu suurenemise arvelt.

Nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikides püstitatud taastuvenergia alaste eesmärkide saavutamise ühe põhilise vahendina nähakse taastuvenergial põhineva elektritootmise arendamist.

Tänase tehnoloogia arengutaseme juures ei ole aga need elektritootmise viisid majanduslikult tasuvad ilma täiendavate subsiidiumideta. Samas võib subsiidiumide tõttu tekkida olukord investeeringud elektritootmisse pole ilma toetuseta tasuvad.

2010. aasta esimesel poolaastal maksis Elering taastuvenergia tootjatele subsiidiumideks ligi 391 miljonit krooni. Kiimamuutustega võitlemisel on üheks põhivahendiks süsinikdioksiidi (CO2) heitmete piiramine kvootide ning süsinikukaubanduse abil, mis muudab fossiilkütustel põhinevad elektritootmise viisid teistega võrreldes kallimaks ja investeeringud fossiilkütustel põhinevasse elektritootmisesse majanduslikult ebaefektiivsemaks. Subsiidiumide maksmise ja CO2 kõrge hinna põhiline tulem avaldub elektritootmise arengus investeeringute puudujäägis traditsioonilistel kütustel põhinevasse elektritootmisse, kuna need ei ole majanduslikult konkurentsivõimelised. Selle negatiivne mõju varustuskindlusele avaldub eelkõige tootmisvõimsuse puudujäägis. Elektri varustuskindluse hoidmiseks nõutaval tasemel on seega vajalikud täiendavad subsiidiumid, mis on mõeldud varustuskindlust tagavate elektrijaamade ehitamiseks ja käigushoidmiseks. Taastuvenergia rakendamise ja süsinikukaubanduse mõju avaldub kogu riigi majandusele läbi elektri kõrge lõpphinna, mis pärsib majanduse arengut.

Eleringi hinnangul on lähemate aastate põhiküsimus elektrisüsteemi arendamisel, kuidas on võimalik nii Eestis kui Euroopa tasandi väljuda subsiidiumidel põhinevast elektritootmisest ning asendada see turuloogikal põhineva elektritootmise arenguga.

Oluliseks saab ka Eesti energiajulgeoleku tagamine olukorras, kus eelkõige elektrituulikute arendamine toob kaasa laialdasema elektrienergia ning kütuste impordisurve kolmandatest riikidest.

Täna on Eestis energiajulgeoleku kaalutlustel pärsitud kõige puhtama fossiilkütuse – maagaasi kasutamine elektritootmises. Seda tulenevalt olukorrast, kus maagaasil on vaid üks tarnija. Kriitiline on olukord maagaasi varustuskindlusega – ühendused ainult Venemaa süsteemiga (ka läbi Läti), üks tarnija, turgu valitsevas seisus olev vertikaalselt integreeritud gaasi importija ja müüja. See ei muutu enne, kui ei muutu eeldused gaasituru arendamisel.

34

Tulenevalt arengutest Euroopa gaasiturul, kus on suundumus laialdasemale kohalike ressursside kasutamisele, nagu seda on kildagaas ja biogaas, on Eleringi hinnangul ka elektri varustuskindluse suurendamiseks oluline maagaasi süsteemi ühendamine Euroopa teiste riikide maagaasisüsteemiga ning üleriigilise maagaasi võrgusüsteemi väljaarendamine ja laialdasem maagaasil põhineva elektritootmise arendamine. Eesti Gaasi olemuslik huvi on hoida enda monopoolset positsiooni ja mitte panustada võrgu arendamisse rajamaks uusi ülepiirilisi ühendusi, mis võimaldaks teistel tarnijatel ning uutel jaotusvõrkudel tulla turule. Kõigi põhilisem eeldus on Eesti Gaasile alternatiivse kompetentsikeskuse loomine iseseisva gaasi põhivõrguettevõtja näol, mis töötaks ainult Eesti pikaajalise varustuskindluse huvidest lähtuvalt. Selleks tuleks loobuda direktiivis meile sätestatud erandist ja seada eesmärgiks ülekandesüsteemi halduri koos varadega omandiline eraldamine Eesti Gaasist.

2010. aasta esimeses poolaastas on Elering taastuvenergia tootjatele subsiidiumideks maksnud ligi 391 miljonit krooni taastuvenergia tasu on tarbijatele kasvanud kolme aastaga 3 sendi tasemelt tänasele 12,6 sendi tasemele põhiküsimuseks saab, kuidas väljuda subsiidiumipõhisest elektritootmisest elektri varustuskindluse suurendamiseks on vajalikud arengud toimiva gaasituru tekkeks koos mitmete gaasitarnijate ja enamate ühendustega

35