Aastaraamat 2007/2008
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
2
OÜ Põhivõrk asutati 1. aprillil 2004. aastal, 100% omanik on Eesti Energia AS
Põhivõrgu peamised ülesanded: • Eesti suuremate elektritootjate ja -tarbijate elektrisüsteemiks ühendamine • Elektrienergia edastamine pingel 6-330 kV tootjatelt jaotusvõrkudele ja suurematele tööstustarbijatele • Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise tagamine • Eesti riikliku energiabilansi tagamine • Süsteemihalduri teenuste osutamine • Bilansienergia ost ja müük
Kas teadsid, et? • Vastavalt elektrituruseadusele on OÜ Põhivõrk Eesti elektrisüsteemi haldur ja vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise ning varustuskindluse eest – selle eest, et elekter oleks Eesti tarbijatele pistikust kättesaadav nii täna kui ka kaugemas tulevikus. • Põhivõrgu kõrgepingevõrk on Eesti elektrisüsteemi selgroog. Põhivõrk ühendab Eesti suurtootjad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad ühtseks elektrisüsteemiks kandes elektrit üle nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. • Põhivõrgu jaoks saab aina olulisemaks koostöös naabermaade süsteemihalduritega Euroopa Liidu piirkondliku elektrituru ja piiriüleste elektriliste ühenduste arendamine. • Põhivõrgus paikneb Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus, mis korraldab reaalajas kogu elektrisüsteemi tööd ja vastutab riigi elektribilansi eest. • Põhivõrk on erapooletu, kauplejatest ja teistest turuosalistest sõltumatu elektri ülekandeteenuse osutaja – Põhivõrk on teiste kauplemist võimaldav turuplats ja turu korraldaja, kes ise elektriga ei kauple.
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
3
Eesti elektrisüsteemi kaart
ESTLINK
Soome
Balti Raasiku-Veo
Narva HEJ
Rakvere-Põhja
Eesti Kohila
Venemaa
330 kV elektriliinid 220 kV elektriliinid 110 kV elektriliinid 35 kV elektriliinid
330 kV alajaamad 220 kV alajaamad 110 kV alajaamad
Merekaabel +/- 150 DC,
Tuulepargid
350 MW
Soojuselektrijaamad
Läti
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
4
TEGEVUSARUANNE Põhivõrgu strateegia Juhatuse pöördumine Olulisemad sündmused 2007/2008 majandusaastal Peamised sihid järgmistel majandusaastatel Majandustegevusest ja varadest Organisatsioonist Inimestest
6 7 8 9 10 13 15
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne
18 19 20 21 22
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE KASUMIJAOTAMISE ETTEPANEK JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE KINNITUS
23 48 49 50
P천hiv천rgu Aastaraamat 2007/2008
5
Tegevusaruanne
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
6
Põhivõrgu strateegia Missioon Eesti elektrivarustuse jätkusuutlikkuse tagamine tähendab meie jaoks: • elektrituru toimimiseks vajalike tingimuste tagamist • elektrivõrgu piisava läbilaskevõime ja elektrienergia kvaliteedi tagamist • elektrisüsteemi talitluse tagamist
Aastaks 2025 tahame olla parim põhivõrk Euroopas. Meie jaoks tähendab see:
Põhivõrgu strateegilised eesmärgid aastateks 2008-2015:
• • • • • • •
• • • • • • • •
põhivõrguna efektiivselt toimimist katkematu elektrivarustuse tagamist kvaliteetse elektrienergia tagamist klientide kõrget rahulolu kõrget mainet oluliste huvirühmade silmis efektiivselt toimivat elektriturgu kvalifitseeritud ja motiveeritud personali olemasolu
elektrituru toimimise tingimused on tagatud Põhivõrgu juhitav ülekandetariifi komponent on madal Põhivõrk kannab üle kvaliteetset elektrienergiat kiendid on Põhivõrgu teenustega rahul elektrisüsteemi toimimine on tagatud olulised huvirühmad on Põhivõrguga rahul Põhivõrgu töötajad on kõrge kompetentsiga ja motiveeritud Põhivõrgu finantseesmärgid on täidetud
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
7
Hea lugeja Lähiaastatel seisavad Põhivõrgu ees olulised väljakutsed kõigis meie kolmes peamises tegevusvaldkonnas – Eesti elektrisüsteemi haldamises, avaneva elektrituru arendamisega seotud tegevustes ning Põhivõrgule kuuluva vara efektiivses arendamises ja haldamises.
Lembit Vali
Eesti elektrisüsteemi haldurina peame tagama riigi pideva elektrivarustuskindluse olenemata sellest, milline saab tulevikus olema piirkonna tootmisvõimsuste paiknemine või milline tootmisviis saab valdavaks. Elektrivõrgu hooldaja ja arendajana peame käima käsikäes tootmise ja tarbimise tulevikuprognoosidega. Vaid nii saame täita oma lähiaastate kõige olulisemat rolli – olla õiglase turukorraldajana võimalusi loovaks turuplatsiks kõigile energiaga kauplejatele. Võrreldes varasemate aastatega on jõudsalt laienemas elektrituruga seonduvate tegevuste osakaal meie kogutegevuses. Võimaldamaks elektrituru avanemist 2009. aasta algusest 35% ulatuses ning aastaks 2013 täielikult, peab Põhivõrk turuplatsina tegema ära suure töö, et turg saaks hakata reaalsuses toimima nii, et kõigi turuosaliste vajadused oleksid rahuldatud. Kuna avaneva turu tingimustes vaatavad turuosalised juba ammu kodumaa piiride taha, on ka Põhivõrgu jaoks koostöö naabersüsteemidega väga tähtis – seda nii elektrisüsteemi operatiivjuhtimise ja katkematu varustuskindluse tagamise
Peep Soone
Kalle Kilk
tasandil kui ka elektrivõrkude koordineeritud arendustegevuse võtmes. Sellest tulenevalt on lähiaastate üheks olulisemaks märksõnaks saamas aina laiemat turuplatsi võimaldavad välisühendused. Elektrisüsteem ei ole enam ammu vaid kodumaiste liinide ja alajaamade võrgustik, vaid lai piiriülene energiaga kauplemise turuplats. Põhivõrgu inimesi seob pikaajaline kirg energeetika vastu, tahe olla võtmetegijaks Eesti jätkusuutliku elektrivarustuse tagamisel ja julgus võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad Eesti rahva heaolu ka aastakümnete pärast. Meie strateegias sõnastatud kaheksa olulise eesmärgi saavutamise nimel tegutseb kogu Põhivõrgu meeskond, et üheskoos viia Põhivõrk Euroopa parimate võrguettevõtjate hulka.
Lembit Vali Juhatuse esimees
Kalle Kilk Juhatuse liige
Peep Soone Juhatuse liige
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
8
Olulisemad sündmused 2007/2008 majandusaastal Vastavalt elektrituruseadusele vastutab Põhivõrk Eesti elektrisüsteemi toimimise eest – selle eest, et elekter oleks Eesti tarbijatele pistikust kättesaadav nii täna kui ka kaugemas tulevikus. See eesmärk ja vastutus kogu Eesti rahva ees on kõigi Põhivõrgu tegevuste juures ülim.
Möödunud majandusaasta üheks olulisemaks sündmuseks elektrisüsteemi juhtimise vallas oli uue elektrisüsteemi juhtimise vahendi SCADA juurutamine. Selle tulemusena paranesid nii Eesti elektrisüsteemi jälgimise võimalused kui ka valmisolek vaba elektrituru tekkeks. Lisaks suurendas SCADA-uuendus juhtimiskeskuse töökindlust – nüüdsest on võimalik ühe süsteemi tõrke korral kasutada teist, analoogset ja esimesest sõltumatut juhtimissüsteemi. Oluline on tuua välja Eesti ühinemine üle-Euroopalise põhivõrkudevahelise elektrienergia transiidivoogude kompensatsioonimehhanismiga. Vabastades kauplejad piiriüleste ekspordi- ja imporditasude maksmisest lihtsustab see oluliselt piiriülest elektrienergiaga kauplemist.
Koostöös naaberelektrisüsteemidega algatasime lõppenud majandusaastal Põhjamaade elektribörsi NordPool’i laienemise Baltimaadesse, et luua kõigile Baltikumi elektritootjatele ja – tarbijatele võimalus elektrit osta ja müüa elektribörsi vahendusel ühtse turuhinna alusel. See avardaks oluliselt Balti riikides ning Põhjamaades tegutsevate elektritootjate ja -tarbijate kauplemisvõimalusi. Samuti jõudsid lõpule mitmed olulised investeeringud Põhivõrgu seadmetesse. Suuremate lõpetatud objektidena võib esile tõsta Papiniidu, Kohila ja Rummu 110 kV alajaamade renoveerimist. Aruandeaasta investeeringute kogumaht oli 227 miljonit krooni, mis järgmisel majandusaastal peaks taas suurenema ligi 700 miljoni kroonini.
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
9
Peamised sihid järgmistel majandusaastatel Üks Põhivõrgu strateegilistest eesmärkidest on luua 2015. aastaks eeldused vabale konkurentsile avanenud elektriturul. See tähendab praktikas uute välisühenduste loomist, riigisisese elektrivõrgu tugevdamist ning ühtsel turul osalevate riikide (Eesti, Läti, Leedu, Soome) energeetika-alase regulatsiooni ühtlustamist. Kõigile neile valdkondadele keskendume ka järgmistel majandusaastatel.
Koostöös Eesti, Läti, Leedu ja Poola põhivõrkudega jätkuvad ettevalmistused Balti riikide ja Poola energiasüsteemide ühendamiseks, mis omakorda on esimene samm Balti riikide üle viimiseks sünkroontööle Kesk-Euroopa ühendenergiasüsteemiga UCTE. Samuti jätkuvad lõppenud majandusaastal alanud tööd Eesti ja Soome vahele rajatava teise merekaabli ehituse ettevalmistamiseks, sealhulgas on algatatud trasside valik ja arvutuste tegemine kaabli võimalikest kasudest elektrienergia tarbijatele. Põhivõrk töötab plaaniga käivitada Estlink 2 aastal 2013 ehk samaaegselt Eesti energiaturu avanemisega. Eesti elektrivarustuskindluse suurendamiseks jätkuvad ettevalmistustööd iseseisva gaasiturbiin-elektrijaama rajamiseks, mis elektrisüsteemi häiringute korral võimaldaks kiiresti käivitada kodumaiseid avariireserve ning suuravariisid ära hoida.
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
10
Majandustegevusest ja varadest Järgnevatelt aastatelt ootame ettevõtte jätkusuutlikku arengut, mille juures on täidetud nii klientide ootused mõistliku hinnaga osutatud kvaliteetse teenuse suhtes kui ka omaniku ootus firma kasumlikkuse osas.
Vastavalt seadustele reguleerib Põhivõrgu majandustegevust ja teostab ettevõtte tegevuse üle järelvalvet Konkurentsiamet. Põhivõrgu elektrienergia ülekandeteenuste tariifid määratakse Konkurentsiameti poolt põhjendatud kulude ja varade tootlusel põhineva metoodika alusel. See muudab ettevõtte majandustulemused suhteliselt hästi prognoositavateks.
Üldise majanduskeskkonna muutused toovad reeglina kaasa muutused ka elektrienergia kodumaistes ülekandekogustes. Siiski ei ole mõju Põhivõrgu majandustulemustele pikemas perspektiivis märkimisväärne, kuna toimunud muudatused võetakse järgmisel regulatsiooniperioodil tagantjärgi arvesse.
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
11
Majandustegevus teenuste lõikes
Ülekantud energia: 2004/2005
2005/2006
2006/2007
2007/2008
• elektri ülekandeteenus (~90% tuludest)
GWh Eesti-sisene
6 814
7 088
7 343
7 630
Teenuse sisuks on kliendi soovil elektrienergia üle kandmine ühest elektrivõrgu punktist teise. Ülekandeteenust osutame Eestis asuvatele Põhivõrgu elektrivõrguga liitunud klientidele ning Vene Föderatsiooni põhivõrgule. Meie klientideks on peamiselt elektrijaamad, jaotusvõrgud ning suurtarbijad, majandusaasta lõpu seisuga kokku 6 elektrienergia tootjat ning 11 tarbijat.
Eestist välja
2 783
2 686
2 181
4 037
Kokku
9 597
9 774
9 524
11 667
284
289
296
369
2004/2005
2005/2006
2006/2007
2007/2008
2,9
2,9
3,0
3,1
• bilansiteenus (~6% tuludest) Teenuse sisuks on bilansihaldurist klientide elektribilansi tagamine, mille kaudu hoiame tasakaalus Eesti elektrisüsteemi tervikuna. Vastavalt seadusele peab iga turuosalise bilanss olema tasakaalus. See tähendab, et tema poolt toodetud ja ostetud elektrienergia kogused peavad olema võrdsed tema poolt müüdud ning tarbitud elektrienergia kogustega. Tundidel, mil turuosalise bilanss on negatiivne, müüb puudujääva elektri talle Põhivõrk, vastupidisel juhul aga ostab ära üle jääva osa.
• kiudoptilise kaabli renditeenus Põhivõrgu elektriliinidele monteeritud kiudoptilise kaabli kaudu edastatakse Põhivõrgule vajalikku tehnoloogilist infot. Oma vajadustest ülejäävaid kiudoptilise kaabli kiude renditakse Televõrgu ASile, kes kasutab neid oma klientidele sideteenuse osutamiseks.
Kaoenergia % Kaoprotsent
Põhivõrgu kõrgepingevõrk on Eesti elektrisüsteemi selgroog – Põhivõrgule kuuluvate 110-330 kilovoldiste kõrgepingeseadme abil ühendame tootjad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad ühtseks elektrisüsteemiks, mis võimaldab elektrit üle kanda nii kodumaiselt kui ka piiriüleselt naaberriikidega. Majandusaasta lõpu seisuga on Põhivõrgul elektrilised ühendused nii Läti ja Venemaa kui ka 2007. aasta algusest Soome energiasüsteemiga. 2004/2005
2005/2006
2006/2007
2007/2008
Alajaamade arv
142
144
144
144
110 kV alajaamad
133
133
133
133
220 kV alajaamad
1
1
1
1
330 kV alajaamad
8
10
10
10
Liinide pikkus, km
5 193
4 991
5 212
5 206
35 kV kaabelliinid
54
54
53
53
8
8
7
7
25
37
32
32
3 370
3 412
3 420
3 414
35 kV õhuliinid 110 kV kaabelliinid 110 kV õhuliinid 220 kV õhuliinid
439
184
184
184
330 kV õhuliinid
1 298
1 298
1 515
1 515
Andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Tähtsamad majandusnäitajad
1. Tulud Mln kr 1200
3. Ärikasum
Mln kr 1000
Mln kr 400 350
1000
Bilansi andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga.
2. Ärikulud 800
300
800
Mln kr
2004/2005 2005/2006
2006/07 2007/2008
Tulud
968
1 080
1 127
1 190
Ärikulud
883
818
798
810
Ärikasum
85
263
329
380
Finantskulud
314
125
120
121
Puhaskasum
-229
138
209
259
632
670
585
226
Kohustused
2 798
3 000
3 063
2 763
Omakapital
1 871
2 009
2 218
2 476
Varad
4 669
5 009
5 281
5 239
Investeeringud
250
600
200
600 400
150
400
100
200
200
50 0
0
0 2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
4. Finantskulud Mln kr 350 300 250 200 150 100 50 0
2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
5. Puhaskasum
6. Investeeringud
Mln kr 300 250 200 150 100 50 0 -50 -100 -150 -200 -250
Mln kr 800
2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
700 600 500 400 300 200 100 0 2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
7. Kohustused
8. Omakapital
9. Varad
Mln kr 3500
Mln kr 2500
Mln kr 6000
3000
5000
2000
2500
4000
2000
1500
1500
1000
3000 2000
1000 500
500 0
1000 0
0 2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
2004/ 2005/ 2006/ 2007/ 2005 2006 2007 2008
12
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
13
Organisatsioonist
Põhivõrgu strateegiliste ülesannete efektiivseks täitmiseks kasutame protsessijuhtimist. Sellele vastavalt on üles ehitatud ka ettevõtte struktuur.
Osanik
Põhivõrgu strateegiat vaadatakse üle igal aastal. Tasakaalus tulemuskaardi meetodil määratleti ka möödunud majandusaastal ettevõtte strateegilised eesmärgid, kriitilised edutegurid ja mõõdikud edusammude hindamiseks. Samuti rakendati tööle Põhivõrgu uus valdkondadepõhine juhtimismudel.
Eesti Energia AS / 100%
Nõukogu RAINE PAJO (esimees) SANDOR LIIVE MARGUS KAASIK HEIKI TAMMOJA
Juhatus Ettevõtte üldjuhtimine Eesti elektrisüsteemi juhtimine
Finantsjuhtimine, kliendisuhted, elektriturud
Varahaldus Varahaldusjuht
Finantsjuht
Juhatuse esimees
Juhatuse liige
Juhatuse liige
LEMBIT VALI
KALLE KILK
PEEP SOONE
Elektrisüsteemi juhtimise osakond
Tugiteenused
Võrguhalduse osakond
Diagnostika sektor
Dispetšersektor
Režiimisektor Käiduosakond
Elektrivõrgu planeerimise sektor
Finantsosakond
Investeeringuprojektide juhtimise sektor
Kliendihaldur
Tehnoloogia sektor
Elektriturgude osakond
Bilansisektor
Andmehõive sektor
Põhja käidusektor
Ida käidusektor
Lõuna käidusektor
Lääne käidusektor
Põhivõrgu põhiprotsessiks on elektrienergia ülekandmine, mistõttu toetava funktsiooniga teenuseid (juriidiline teenus, maaprobleemide lahendamine jmt) ostame sisse. Eelmisest majandusaastast lisandusid sisseostetavate teenuste hulka hooldustööde ning lülitustoimingute teostamine Põhivõrgu alajaamades ja liinidel. Vastavaid töid viivad läbi Empower EEE AS ja AS Siemens Electroservices. Sisseostu kasutame ka uurimis- ning arendustegevuse osas, millesse lõppenud majandusaastal panustasime ligi 2 miljonit krooni. Uuriti elektri kvaliteeti Eesti elektrisüsteemi kustumisjärgse taaskäivitamise korral, koostati Eesti elektrijaamade arvutusmudelid ja põhivõrgu kvaliteedinõuded ning osaleti põhivõrkude hooldus- ja remondikulude võrdlusprojektis ITOMS.
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
14
Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutus EQFM on meile väljastanud sertifikaadi R4E (Recognised for Excellence) tõendamaks, et oleme teinud juhtimiskvaliteedi arendamisel märkimisväärseid edusamme ja oleme teel organisatsioonilise täiuslikkuse poole. Põhivõrgu juhtimissüsteem vastab kvaliteedijuhtimise ISO 9001:2000, keskkonnajuhtimise ISO 14001:2004 ning töötervishoiu ja -ohutuse OHSAS 18001:1999 standardi nõuetele. Põhivõrgu tegevus on seotud mitmete keskkonnariskidega, mistõttu peame negatiivset keskkonnamõju ennetama. Oleme välja selgitanud olulised keskkonnaaspektid ning vastavalt neile seadnud keskkonnaeesmärgid ja –ülesanded. Püstitatud sihtideni jõudmise edukust jälgime spetsiaalse seiresüsteemi abil, eraldi peame ka keskkonnakaitsealaste kaebuste registrit.
22 õlikogumise vanni ja 13 mahutit. Viimastel aastatel oleme kõik renoveeritavad õlimahutid asendanud õlipüüduritega, mis nõuavad käidus märksa vähem kulutusi. Oluliselt oleme vähendanud suure õlimahuga õlilülitite kogust, vahetades need välja elegaaslülitite vastu. Kokku on elegaastäitega seadmetes gaasi üle viie tonni. Praktiliselt kõik meie elektrivõrgu uuendamiseks tehtavad investeeringud aitavad kaasa keskkonnasäästlikkuse suurenemisele. Spetsiaalselt keskkonnakaitsesse investeerisime möödunud majandusaastal 2,8 miljonit krooni, eelarvelisi vahendeid kasutasime lisaks 1,4 miljoni krooni ulatuses.
Põhivõrgu alajaamade elektriseadmetes on kokku ligi 6000 tonni õli. Keskkonna õlireostuse vältimiseks oleme seadnud eesmärgiks teha korda kõikide õlitäitega elektriseadmete all olevad õlikogumise rajatised. Hetkel vajavad korrastamist veel
Keskkonnariskide vähendamiseks juhindume järgmisest: • teadvustame oma töötajatele ning tarnijatele seadusandlikke jm keskkonnaalaseid nõudeid ning kohustume neid täitma • rakendame standardi ISO 14001 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi ning kohustume seda pidevalt parendama • väldime keskkonna saastamist ja vähendame jäätmeteket rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat • tarbime ressursse säästlikult
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
15
Inimestest
Töötajate arv 150 120 90
Põhivõrgu suurim vara on õiged inimesed õigetel ametikohtadel täitmas ülesandeid ja kandmas rolle, mis kõige paremini sobivad nende isikuomaduste, teadmiste ja võimetega.
60 30 0 2004/ 2005
AS Fontes PMP poolt 2005. a läbi viidud väärtuste uuringu tulemused näitavad, et Põhivõrgus töötavate inimeste isiklikud väärtushinnangud langevad kokku ettevõtte väärtustega – vastutustundlikkus, asjatundlikkus, abivalmidus ja avatus. Väärtuste ühtsus ettevõtte ja töötaja tasandil on loonud tingimused stabiilseks koosseisuks. Seda tõendab ka tööjõu voolavuse näitaja 2,5%, mida võib kasvavates konkurentsitingimustes ning energeetikasektoris valitsevat spetsialistide nappust arvestades pidada väga heaks näitajaks.
Aivar Sarv andmehõive sektori juhataja
Mirjam Pihlak kliendihaldur
Nikolai Dorovatovski diagnostika sektori juhataja
2005/ 2006
2006/ 2007
2007/ 2008
2007/2008. majandusaastal oli keskmiseks töötajate arvuks ettevõttes 127 – neist 79% mehed ning 21% naised, töötajate keskmine vanus 45 aastat. Töötajatele maksti aasta jooksul töötasudena koos maksudega välja 54,1 miljonit krooni, juhatusele makstud tasud moodustasid koos erisoodustuste ning maksudega kokku 4 miljonit krooni. Ettevõtte nõukogu liikmetele maksti aruandeaastal 83 000 krooni, eelneval perioodil neile tasu ei makstud.
Ingrid Arus elektriturgude arendusjuht
Peep Teral eelarvejuht
Tamara Kovagina pearaamatupidaja
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
16
Töötajate vanuseline jaotus seisuga 31.03.2008
Töötajate hariduslik jaotus seisuga 31.03.2008
21-30 31-40 51-60 41-50 61-65 üle 65
Kõrgharidus Kutseharidus Keskharidus
Ettevõttes välja kujunenud ühised traditsioonid, töötajatele suunatud üritused ning enesetäiendamist toetav töökeskkond aitavad tagada staažikate töötajate soovi ettevõttele lojaalseks jääda ning noorte spetsialistide huvi Põhivõrgu vastu. Ettevõtte tugevuse kindlustabki erinevate põlvkondade võrdne esindatus personali seas. Aastatepikkuse kogemusega tippspetsialistid ning värskelt akadeemilise hariduse omandanud noored täiendavad teineteist. Keskmine staaž ettevõttes on 18,3 aastat. Põhivõrgu stabiilsuse ja progressiivsuse eelduseks on järelkasvu tagamine. Teeme koostööd mitmete kõrgkoolidega ning pakume parimatele õppuritele praktikavõimalusi.
Kersti Prei assistent
Toomas Laurand töökeskkonna ekspert
Heldur Karjaherm põhja käidu sektori juhataja
Samuti täiendavad meie töötajad end tasemeõppes. Käesoleva aasta kevadel lõpetasid erinevatel tasanditel kraadiõppe 6% Põhivõrgu töötajatest. Iga-aastase personali rahulolu-uuringu tulemused kinnitavad, et Põhivõrgus töötavad pühendunud professionaalid. Põhivõrgu oluline tugevus töötajate silmis on konstruktiivsed suhted juhtidega, erialase arengu toetamine ning see, et töö võimaldab oma oskusi ja võimeid täiel määral rakendada. Seesmiselt motiveeritud ja koostöövalmid inimesed on Põhivõrgu kõige tugevamaks alustalaks ja ettevõtte edukuse pandiks.
Raivo Attikas režiimisektori juhataja
Urmas Kriisa infotehnoloogiajuht
Märt Allika dispetšersektori juhataja
P천hiv천rgu Aastaraamat 2007/2008
17
Raamatupidamise aastaaruanne
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
18
Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele
Juhatus kinnitab lehekülgedel 18 kuni 47 esitatud OÜ Põhivõrk 01.04.2007–31.03.2008 raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.
Juhatus kinnitab, et: • raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; • raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ Põhivõrk finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; • OÜ Põhivõrk on jätkuvalt tegutsev ettevõte.
Lembit Vali Juhatuse esimees
Tallinn, 30. juuni, 2008
Kalle Kilk Juhatuse liige
Peep Soone Juhatuse liige
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
tuhandetes kroonides
31.3.2008
31.3.2007
Lisa
VARAD Käibevara Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevara Põhivara Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Kokku põhivara
165 380 165 380
118 173 118 173
2
5 059 543 13 820 5 073 363
5 159 385 2 910 5 162 295
4 5
Kokku varad
5 238 743
5 280 468
66 541 317 067 5 100 23 168 411 876
48 069 703 604 2 921 4 752 759 346
6 6, 7 6 6
2 046 586 304 085 2 350 671
2 046 586 256 999 2 303 585
7 8
2 762 547
3 062 931
Omakapital Osakapital Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum Kokku omakapital
2 100 000 17 328 100 209 258 659 2 476 196
2 100 000 6 894 -98 033 208 676 2 217 537
Kokku kohustused ja omakapital
5 238 743
5 280 468
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad Viitvõlad Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Muud pikaajalised võlad Ettemakstud tulevaste perioodide tulud Kokku pikaajalised kohustused Kokku kohustused
9
19
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Kasumiaruanne
20
tuhandetes kroonides ÄRITULUD Müügitulu Muud äritulud Kokku äritulud
ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon Muud ärikulud Kokku ärikulud
Ärikasum
1.4.2007-31.3.2008
1.4.2006 - 31.3.2007
Lisa
1 184 758 4 766 1 189 524
1 125 208 1 694 1 126 902
10,12 11
-395 770 -45 174 -54 098 -314 080 -458 -809 580
-402 634 -42 209 -42 762 -309 634 -1 020 -798 259
13 14 15 4,5 16
379 944
328 643
-153 -121 119 50 -63 -121 285
2 468 -122 461 27 -1 -119 967
258 659
208 676
Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud investeeringutelt sidusettevõttesse Intressikulud Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Aruandeaasta puhaskasum
3 17
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Rahavoogude aruanne
tuhandetes kroonides RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum Korrigeerimised Kasum materiaalse põhivara müügist Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon Liitumis- ja muude teenustasude amortisatsioon Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud käibevarade muutus Nõuete muutus ostjate vastu Muu äritegevusega seotud käibevarade muutus Kokku äritegevusega seotud käibevarade muutus Äritegevusega seotud kohustuste muutus Võlgnevuse muutus tarnijatele Muu äritegevusega seotud kohustuste muutus Kokku äritegevusega seotud kohustuste muutus Laekunud liitumis- ja muud teenustasud Makstud intressid ja laenukulud Kahjum valuutakursi muutustest Muud finantskulud Kokku rahavood äritegevusest
1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
379 944
328 643
-171 314 080 -11 356 302 553
-530 309 634 -4 880 304 224
-13 695 -35 980 -49 675
-816 7 515 6 699
20 382 42 289 62 671 58 442 -122 014 50 -63 631 908
-6 970 5 046 -1 924 59 948 -122 187 27 -1 575 429
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Laekunud materiaalse põhivara müügist Laekunud sidusettevõtte likvideerimisel Kokku rahavood investeerimistegevusest
-227 482 595 2 315 -224 572
-628 929 536 0 -628 393
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kontsernisisese arvelduskrediidi muutus Kokku rahavood finantseerimistegevusest
-407 336 -407 336
52 964 52 964
0
0
0 0 0
0 0 0
Rahavood kokku Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi algul Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi lõpul Kokku raha ja selle ekvivalentide muutus
Lisa
4,5 8
8
7
21
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes kroonides
Omakapital seisuga 31.03.2006 2006/2007 aruandeaasta kasum Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali Omakapital seisuga 31.03.2007 2007/2008 aruandeaasta kasum Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali Omakapital seisuga 31.03.2008
22
Osakapital
Kohustuslik Jaotamata reservi kapital kasum/kahjum
Kokku
2 100 000
0
-91 139
2 008 861
0 0
0 6 894
208 676 -6 894
208 676 0
2 100 000
6 894
110 643
2 217 537
0 0
0 10 434
258 659 -10 434
258 659 0
2 100 000
17 328
358 868
2 476 196
Täpsem informatsioon osakapitali ja selle muutuste kohta on toodud lisas 9
Lisa
9
9
9
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad 1/
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused
23
OÜ Põhivõrk raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused on ümber hinnatud bilansipäeval kehtinud Eesti Panga noteeringu alusel. Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
• Nõuded ostjate vastu
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.
• Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused Välisvaluutas toimunud tehingud on kajastatud Eesti kroonides, kasutades tehingupäeval kehtinud Eesti Panga vastava valuuta ametlikku noteeringut. Raha ülekandmise ja tehingupäeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajastatakse kasumiaruandes.
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
ja maksumusega alates 30 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
• Muud nõuded
a. Soetusmaksumus
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse järjepidevalt nõude arvelevõtmisest kuni selle realiseerimiseni õiglases väärtuses. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Kauplemiseesmärgil soetatud nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. b. Kulum
• Materiaalne põhivara
Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud
24
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Piiramata kasutuseaga objekte (maa jms.) ei amortiseerita. Kulumi arvestamist alustatakse selle kuu algusest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Hooned Elektriliinid Muud rajatised Elektriülekandeseadmed Muu põhivara
Uue põhivara kasulik eluiga, aastates
Põhivara keskmine allesjäänud eluiga 31.03.2008, aastates
25–40 30–60 10–30 7–25 3–20
23 25 13 16 8
c. Parendused, remont ja hooldus Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse bilansist maha.
Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes aruande perioodi kuludes. d. Väärtuse langus Piiramatu kasuliku elueaga vara (nt. maa) ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. e. Põhivara müük Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud varade jääkväärtus. Vastavad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes kirjel ,,Muud äritulud” või ,,Muud ärikulud”.
25
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
Kasutus- ja kapitalirent
vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele on järgmised:
Kapitalirendina on klassifitseeritud rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved on läinud rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
• Tarkvara ja litsensid • Isiklikud kasutusõigused
Kasutusrendi maksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Immateriaalne põhivara Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: - varaobjekt on ettevõtja poolt kontrollitav; - on tõenäoline, et ettevõtja saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; - objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Määratud kasuliku elueaga immateriaalset põhivara amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade
3 aastat 50-100 aastat
Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoogiliselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisele.
Finantskohustused Kõik finantskohutused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
26
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. a. Tehnorajatiste talumise tasu võlg Vastavalt asjaõiguseseadusele on maaomanik Eestis kohustatud taluma tema kinnisasjale paigaldatud tehnorajatisi. Seaduse järgi peab tehnorajatiste omanik maksma maaomanikule tehnorajatiste talumise eest kompensatsiooni seadusega sätestatud määrades ja osas, kui poolte vahel pole kokku lepitud teisiti. Seisuga 31.märts 2008 on OÜ-l Põhivõrk kohustus
maksta maaomanikele tehnorajatiste talumise eest tasu summas 945 tuh kr, seisuga 31.märts 2007 kohustuse summa oli 670 tuh kr. Tasu on arvestatud tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2004.
Maksude arvestus Vastavalt kehtivatele õigusaktidele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 01.01.2008 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 21/79 (kuni 31.12.2007 kehtis maksumäär 22/78, kuni 31.12.2006 23/77 ja kuni 31.12.2004-ni 26/74) väljamakstavate netodividendide summast. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Tulumaksuseadus näeb ette tulumaksumäära edasise alanemise kuni 2011. aastani: 2009. aastal on maksumäär 20/80, 2010. aastal 19/81 ja alates 2011. aastast on maksumäär 18/82 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
27
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad Ettevõtte kulusid mõjutavad veel järgmised maksuliigid: Maksuliik
Maksumäär kuni 31.12.2006
28
Maksumäär kuni 31.12.2007
Maksumäär alates 01.01.2008
Sotsiaalmaks
33%
33%
33%
Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustuselt
Töötuskindlustus-makse
0,3%
0,3%
0,3%
Töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks ja ettevõtte tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
23/77
22/78
21/79
Töötajatele tehtud erisoodustuselt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
0,8–2,5%
0,6–2,5%
1,0–2,5%
Maamaks
Maa maksustamishinnast aastas
Tulude ja kulude arvestus
Kohustuslik reservkapital
Tulude ja kulude arvestuses on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist, kus aruandeperioodil teenitud tuludest on maha arvatud samade tulude teenimisega seotud kulud. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tehta väljamakseid osanikele.
Liitumistasud kajastatakse liitumistasu tuluna eeldatava kliendisuhte perioodi jooksul, milleks on loetud 20 aastat. Tuludesse kandmata liitumistasu kajastatakse bilansis pikaajaliste tulevaste perioodide tuludena.
Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõte, mille üle emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui ettevõte omab sidusettevõtjas 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad Sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud sidusettevõtjate varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena.
Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis on võrdne või ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõte on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustusi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustust kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit.
Investeeringud sidusettevõtjatesse kajastatakse bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit. Kapitaliosaluse meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel).
Osalust omandatud sidusettevõtjate varades ja kohustustes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana vastavalt real „Pikaajalised finantsinvesteeringud“.
Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus.
OÜ Põhivõrk rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on äritegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuste saldode muutused.
Rahavoogude aruanne
29
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
2 / Nõuded ja ettemaksed
tuhandetes kroonides
31.3.2008
31.3.2007
Lisa
NÕUDED OSTJATE VASTU Ostjatelt laekumata arved elektrivõrgu teenuste eest muud laekumata arved Kokku ostjatelt laekumata arved Kokku nõuded ostjate vastu Nõuded seotud osapoolte vastu Muud nõuded Ettemaksed Maksude ettemaksed Käibemaksu ettemaks Kokku maksude ettemaksed Muud ettemaksed Kindlustuspreemiad Ettemaksed teenuste eest Muud ettemakstud kulud Kokku muud ettemaksed Kokku ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed
21 840 4 21 844 21 844 135 110 164
10 612 4 10 616 10 616 96 577 11
7 203 7 203
9 773 9 773
57 387 615 1 059 8 262 165 380
517 209 470 1 196 10 969 118 173
Nõuete osas ei ole 2007/2008 nii nagu 2006/2007. majandusaastal moodustatud allahindluseid
3
30
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
3 / Nõuded seotud osapoolte vastu
tuhandetes kroonides OÜ Jaotusvõrk Eesti Energia AS Energiakaubandus Televõrgu AS Põlevkivi Kaevandamise AS OÜ Iru Elektrijaam AS Narva Elektrijaamad Kohtla-Järve Soojus AS Eesti Energia AS Kokku nõuded kontserniettevõtjate vastu Nõuded sidusettevõttele SIA Baltijas Energosistemu Dispeceru Centrs Kokku nõuded sidusettevõtjate vastu Muud nõuded seotud osapoolte vastu Nordic Energy Link AS Kokku muud nõuded seotud osapoolte vastu Kokku nõuded seotud osapoolte vastu
31.3.2008
31.3.2007
126 455 983 979 814 101 92 35 0 129 459
83 021 0 861 511 0 96 32 3 837 88 358
0 0
2 468 2 468
5 651 5 651 135 110
5 751 5 751 96 577
Lisa
2
OÜ Põhivõrk sidusettevõtja SIA Baltijas Energosistemu Dispeceru Centrs likvideerimisprotsess lõpetati 2007.a märtsis. Likvideerimisbilansi kohaselt kuulus jaotatavast varast OÜ-le Põhivõrk 2 468 tuh kr, mis on kajastatud 31.03.2007 bilansis lühiajalise nõudena. Mais 2007.a laekus summa 2 315 tuh kr. Vahe 153 tuh kr, mis maksti DC Baltija juhtkonnale preemiaks, on kajastatud 2007/2008. majandusaastal. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2007/2008 nii nagu 2006/2007. majandusaastal moodustatud allahindluseid.
31
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
4 / Materiaalne
tuhandetes kroonides
Maa
Hooned
Rajatised
Masinad ja seadmed
Kokku
põhivara Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2006 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lõpetamata ehitus Ettemaksed Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2006 Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised Kokku investeeritud põhivara soetusse Arvestatud kulum Arvestatud väärtuse langus* Ümberklassifitseeritud jääkväärtuses Mahakantud põhivara soetusmaksumus Mahakantud põhivara kulum Müüdud vara jääkväärtuses Lõpetamata ehituse mahakandmine Kokku perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2007 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lõpetamata ehitus Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2007
27 739 0 27 739 445 0 28 184
129 107 -18 307 110 800 0 0 110 800
3 069 467 -371 954 2 697 513 235 089 0 2 932 602
1 579 569 -250 036 1 329 533 478 148 7 472 1 815 153
4 805 882 -640 297 4 165 585 713 682 7 472 4 886 739
0 0 0 0 0 0 0 0
35 697 -8 517 0 0 663 -663 0 0
222 421 -147 917 -181 0 12 688 -12 688 0 0
324 169 -151 973 -64 0 4 498 -4 498 -7 -982
582 287 -308 407 -245 0 17 849 -17 849 -7 -982
0
27 180
74 323
171 143
272 646
27 739 0 27 739 445 28 184
164 142 -26 160 137 982 0 137 982
3 459 226 -507 366 2 951 860 55 063 3 006 923
2 138 857 -396 625 1 742 232 244 064 1 986 296
5 789 964 -930 151 4 859 813 299 572 5 159 385 järg lk 33
32
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
4 / Materiaalne
tuhandetes kroonides
Maa
Hooned
Rajatised
Masinad ja seadmed
207 0 0 0 0 0 -67 0
17 005 -7 842 -34 -838 -1 215 1 215 -237 0
28 340 -146 753 -194 -5 862 -5 226 5 226 0 -369
175 668 -155 697 -3 048 0 -52 329 52 329 -120 -1
221 220 -310 292 -3 276 -6 700 -58 770 58 770 -424 -370
140
8 054
-124 838
16 802
-99 842
27 879 0 27 879 445 28 324
178 806 -32 770 146 036 0 146 036
3 502 727 -648 925 2 853 802 28 283 2 882 085
2 399 310 -502 219 1 897 091 106 007 2 003 098
6 108 722 -1 183 914 4 924 808 134 735 5 059 543
põhivara (järg) Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised Kokku investeeritud põhivara soetusse Arvestatud kulum Arvestatud väärtuse langus* Ümberklassifitseeritud jääkväärtuses ** Mahakantud põhivara soetusmaksumus Mahakantud põhivara kulum Müüdud vara jääkväärtuses Lõpetamata ehituse mahakandmine Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2008 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lõpetamata ehitus Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2008
Kokku
*Ettevõtte põhivarade allahindlus on läbi viidud seoses varade eemaldamisega kasutusest. **Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on jooksval majandusaastal ümber klassifitseeritud immateriaalseks põhivaraks. Info rendile antud põhivara kohta on toodud lisas 18.
33
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
5 / Immateriaalne
tuhandetes kroonides
Tarkvara
põhivara
Isiklikud kasutusõigused
Kokku
Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2006
0
0
0
Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised Tarkvara lõpetamata soetus Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2007
2 910 2 910
0 0
2 910 2 910
Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised Kokku investeeritud põhivara soetusse Arvestatud amortisatsioon Ümberklassifitseeritud jääkväärtuses * Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised
1 334 -56 0 1 278
3 018 -86 6 700 9 632
4 352 -142 6 700 10 910
Immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2008 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lõpetamata soetus Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2008
202 -56 146 4 042 4 188
9 901 -269 9632 0 9 632
10 103 -325 9 778 4 042 13 820
Immateriaalse põhivarana kajastatakse tarkvara litsensi ja isiklikud kasutusõigused *Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on jooksval majandusaastal ümber klassifitseeritud immateriaalseks põhivaraks.
34
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
6 / Lühiajalised kohustused
tuhandetes kroonides Võlad tarnijatele Võlad põhivara eest Muud võlad kaupade ja teenuste eest Kokku võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Lühiajalised võlad kontserniettevõtjatele (lisa 7) Muud võlad Kokku muud võlad Maksuvõlad Sotsiaalmaks Tulumaks Töötuskindlustusmaksed Kohustuslik kogumispension Maamaks Aktsiisimaks Kokku maksuvõlad Viitvõlad Võlad töövõtjatele Maksmata töötasud Preemiade ja puhkusetoetuste kohustus Puhkusetasude kohustus Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse kohustus Kinnipidamised töötasust Tehnorajatiste talumise tasu Muud viitvõlad ( lisa 13) Kokku viitvõlad Kokku lühiajalised kohustused
31.3.2008
31.3.2007
28 443 38 098 66 541
30 352 17 717 48 069
288 767 28 300 317 067
703 604 0 703 604
2 213 1 317 45 77 98 1 350 5 100
1 737 1 030 36 58 60 0 2 921
1 871 3 217 2 124 1 776 9 945 13 226 23 168
1 605 215 1 639 617 6 670 0 4 752
411 876
759 346
35
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
7 / Võlad seotud osapooltele
tuhandetes kroonides
31.3.2008
31.3.2007
Võlad kontserniettevõtjatele Lühiajalised võlad Eesti Energia AS Narva Elektrijaamad AS Jaotusvõrk OÜ Elektriteenused AS Televõrgu AS Kohtla -Järve Soojus AS Elpec AS Iru EJ OÜ ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS Kokku lühiajalised võlad kontserniettevõtjatele
277 020 9 149 265 444 1 143 19 691 27 9 288 767
681 875 9 158 2 419 8 268 1 076 147 549 31 81 703 604
Pikaajalised võlad Eesti Energia AS Kokku pikaajalised võlad kontserniettevõtjatele
2 046 586 2 046 586
2 046 586 2 046 586
Kokku võlad kontserniettevõtjatele Kokku võlad seotud osapooltele
2 335 353 2 335 353
2 750 190 2 750 190
lisa
6
OÜ Põhivõrk kasutab finantseerimiseks kahte liiki laenusid: - lühiajaline laen on olemuselt arvelduskrediit OÜ Põhivõrk kontol, mis kuulub Eesti Energia AS kontsernikonto koosseisu. Arvelduskrediidi jääk oli 31.03.2008 260 161 tuhat krooni (31.03.2007 - 667 497 tuhat krooni). Intressimäär arvelduskrediidilt oli 4,65% majandusaastal 2007/2008 (2006/2007 - 4,35%) - pikaajaline laenuleping sõlmiti 31.03.2005. Selle kohaselt laenab Eesti Energia AS OÜ Põhivõrgule 2 046 586 tuhat krooni tähtajatult, kuid tagasikutsumise õigusega 13-kuulise etteteatamise korral. Laenu intress oli nii 2006/2007 kui 2007/2008 majandusaastate puhul sama kui arvelduskrediidil. Intressimäärad kehtestab Eesti Energia AS aastaks vastavalt viimase poolt laenatud raha keskmisele tegelikule intressimäärale ja OÜ-le Põhivõrk kehtestatud riskimarginaalile. Laenu alusvaluutaks on Eesti kroon. Finantseerimiskohustustelt arvestatud intressikulu on kajastatud lisas 17.
36
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
8 / Ettemakstud tulevaste perioodide tulud
tuhandetes kroonides Pikaajalised tulevaste perioodide tulud Liitumistasud seisuga 01.04.2006 Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised Laekunud liitumis- ja muud teenustetasud Arvestatud amortisatsioon (lisa 10) Liitumistasud seisuga 31.3.2007 Saadud liitumistasud Akumuleeritud amortisatsioon Kokku tulevaste perioodide tulud 31.03.2007 Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised Laekunud liitumis- ja muud teenustetasud Arvestatud amortisatsioon (lisa 10) Liitumistasud seisuga 31.3.2008 Kokku tulevaste perioodide tulud 31.03.2008
9 / Osakapital
37
201 931 59 948 -4 880 264 676 -7 677 256 999
58 442 -11 356 304 085 304 085
OÜ Põhivõrk ainuosanikuks on Eesti Energia AS, kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 2 100 mln kr. Äriseadistiku nõuete kohaselt peab ettevõtja moodustama puhaskasumist kohustusliku reservkapitali, mille miinimumsuuruseks on 1/10 osakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus peab olema 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali miinimumsuuruse täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist, samuti osakapitali suurendamiseks. Seisuga 31.03.2008 oli jaotamata kasum (võttes arvesse kohustuslikku nõuet kanda 1/20 majandusaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) 345 935 tuh kr. OÜ Põhivõrk on seisuga 31.03.2008 kohustatud jaotamata puhaskasumist kandma kohustuslikku reservkapitali 12 933 tuh kr (seisuga 31.03.2007 10 434 tuh kr). Dividendide väljamaksmisel omanikele alates 01.01.2008 kaasneb sellega tulumaksukulu 21/79 (kuni 31.12.2007 kehtis maksumäär 22/78 ning kuni 31.12.2006 23/77). Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 72 646 tuh kr tulumaksu (seisuga 31.03.2007 22 046 tuh kr). Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 273 289 tuh kr (seisuga 31.03.2007 78 163 tuh kr).
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
10 / Müügitulu
tuhandetes kroonides TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES Bilansienergia müük Kokku bilansienergia müük Elektrivõrgu teenuste müük Edastamistasu Võrguühenduse kasutamise tasu Liitumistasude amortisatsioon (lisa 8) Muud elektrivõrgu teenused Kokku elektrivõrgu teenuste müük Muude teenuste ja kaupade müük Ülekandeseadmete rent (lisa 18) Vanametalli müük Muude teenuste müük Muu kaupade müük Kokku muude teenuste ja kaubade müük Kokku müügitulu Müügitulu jaguneb geograafiliste piirkondade lõikes järgnevalt: Eesti Läti Venemaa Leedu Kokku müügitulu
1.4.2007 - 31.3.2008
1.4.2006 - 31.3.2007
73 271 73 271
52 754 52 754
483 799 560 726 11 356 40 624 1 096 505
350 958 663 158 4 880 42 801 1 061 797
11 469 2 927 560 26 14 982 1 184 758
10 101 56 498 2 10 657 1 125 208
1 127 757
1 074 014
37 218 18 190 1 593 1 184 758
36 106 12 491 2 597 1 125 208
OÜ Põhivõrk müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala 35121 Ülekande teenus- edastamine põhivõrgu kaudu 1 096 505 35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 73 271 77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmite rentimine 11 469
1 061 797 52 754 10 101
* EMTAK -Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
11 / Muud äritulud
1.4.2007 - 31.3.2008 Saadud viivised, trahvid, hüvitised Kasum põhivara müügist Kasum valuuta kursivahedest Kokku muud äritulud
4 496 171 99 4 766
1.4.2006 - 31.3.2007 1 158 530 6 1 694
38
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
12 / Müügitulu seotud osapooltele
tuhandetes kroonides
1.4.2007 - 31.3.2008
1.4.2006 - 31.3.2007
30 351 602 30 953
17 334 352 17 686
904 752 37 674 5 917 625 311 233 949 512
939 396 18 933 5 836 295 217 153 964 830
11 469 11 469 441 276 165 7 3 0 4 15 12 3 11 932 992 397
10 101 10 101 394 229 165 9 4 5 0 0 0 0 10 504 993 020
Materiaalse põhivara müük Narva Elektrijaamad AS Eesti Energia AS Kokku materiaalse põhivara müük
0 2 2
12 7 19
Viivised, trahvid, hüvitised Elektriteenused AS Eesti Energia AS Kokku viivised, trahvid, hüvitised
0 1 1
17 0 17
Bilansienergia müük Eesti Energia AS Narva Elektrijaamad AS Kokku bilansienergia Elektrivõrgu teenuste müük Jaotusvõrk OÜ Eesti Energia AS Põlevkivi Kaevandamise AS Iru Elektrijaam OÜ Narva Elektrijaamad AS Kohtla-Järve Soojus AS Kokku elektrivõrgu teenuste müük Muude teenuste ja kaupade müük Ülekandeseadmete rent (lisa 18) Televõrgu AS Kinnisvara rent ja hooldus Televõrgu AS Narva Elektrijaamad AS Remondi- ja ehitusteenuste müük Elektriteenused AS Iru Elektrijaam OÜ Jaotusvõrk OÜ Kasutatud kaupade müük Jaotusvõrk OÜ Televõrgu AS Kokku muude teenuste ja kaupade müük Kokku müügitulu seotud osapooltele
39
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
13 / Kaubad, toore, materjal ja teenused
tuhandetes kroonides Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter Ostetud bilansienergia Ostetud võimsuse reguleerimise teenus Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter Süsteemiteenuste kulud Ostetud elektrilised reservid Reaktiivenergia Kokku süsteemiteenuste kulud Elekter võrgukadude kompenseerimiseks Elekter taastuvatest allikatest Elekter mittetaastuvatest allikatest Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele Tootmishoonetele ja - territooriumitele Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine Muud kulud Kokku hoodus- ja remonditööd Muud kulud Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud Muud kulud * Kokku muud kulud Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused
1.4.2007 - 31.3.2008
1.4.2006 - 31.3.2007
70 253 1 223 71 476
51 299 493 51 792
51 819 3 157 54 976
49 248 2 219 51 467
8 360 151 450 159 810
70 989 120 374 191 363
62 855 3 557 2 698 857 69 967
70 210 3 025 10 479 510 84 224
7 743 31 798 39 541 395 770
20 165 3 623 23 788 402 634
* Tulenevalt EL regulatsioonist sõlmisid Euroopa põhivõrgud piiriüleste transiidivoogude kompenseerimise ehk nn. ITC lepingu. Selle kohaselt arvutatakse Euroopa põhivõrkude assotsiatsiooni - ETSO - poolt kompensatsioonisummad, mis tuleb elektri transiiti põhjustanud maade põhivõrkudel maksta nende maade põhivõrkudele, millest vastav transiit läbi läks. Aastaaruande koostamise ajaks polnud ETSO veel suutnud välja arvutada kõiki kompensatsioonisummasid. Selle tulemusena kajastas OÜ Põhivõrk ITC tasu eest esitamata arvete summasid 7 543 tuh kr ja selgitamata kompenseerimissummasid hinnangu alusel 5 457 tuh kr, summa kokku 13 000 tuh kr kuludena ja kohustusena muude viitvõlgade hulgas (lisa 6).
40
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
14 / Mitmesugused tegevuskulud
15 / Tööjõukulud
tuhandetes kroonides Töövahendite- ja transpordi kulud Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud Kulud büroodele Uurimistööd ja konsultatsioonid Telekommunikatsioonikulud Infotehnoloogia kulud Koolituskulud Muud tegevuskulud Kokku mitmesugused tegevuskulud
tuhandetes kroonides Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud Toetused töötajatele Töölepingu lõpetamise hüvitised Muud tasud Kokku arvestatud töötajatele Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed Erisoodustuste tulumaks Kokku tööjõukulud Sh arvestatud juhatusele (juhatajale) ja nõukogule Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud Erisoodustused Sotsiaalmaks Kokku arvestatud juhatusele
1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 1 677 3 400 6 943 2 885 13 949 5 087 1 452 9 781 45 174
1 545 3 713 7 058 4 258 13 431 4 781 1 692 5 731 42 209
1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 38 122 688 598 1 121 40 529 13 462 107 54 098
29 385 731 1 029 648 31 793 10 643 85 241 42 762
2 834 178 994 4 006
2 196 51 742 2 989 järg lk 42
41
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
15 / Tööjõukulud (järg)
Töötajate arv Töötajate arv perioodi algul Töötajate arv perioodi lõpul Keskmine töötajate arv
42 134 128 127
140 134 138
Keskmine töötasu kuus oli 25 014 krooni (võrreldaval perioodil 17 745 krooni) Juhatuste liikmetele makstakse Osaühingu algatusel teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitist, mis võrdub nelja kuu teenistustasuga. Osaühingu nõukogu liikmetele on makstud aruandeaasta jooksul 83 tuh kr, eelneval perioodil tasu ei makstud.
16 / Muud ärikulud
Tuhandetes kroonides Ettevõtlusega mitteseotud kulud Trahvid, viivised, hüvitised Kahjum valuuta kursi muutusest Ettevõtte tulumaks Kokku muud ärikulud
17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt
tuhandetes kroonides Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter Ostetud bilansienergia Eesti Energia AS Ostetud võimsuse reguleerimise teenus Narva Elektrijaamad AS Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter Süsteemiteenuste kulud Ostetud elektrilised reservid Narva Elektrijaamad AS Reaktiivenergia Narva Elektrijaamad AS Iru Elektrijaam OÜ Kokku süsteemiteenuste kulud
1.4.2007 - 31.3.2008 371 33 4 50 458
1.4.2006 - 31.3.2007 384 559 1 76 1,020
01.4.2007 - 31.3.2008 01.4.2006 - 31.3.2007
38 333
36 418
1 223 39 556
493 36 911
41 586
43 588
3 022 135 44 743
2 075 144 45 807 järg lk 43
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt, (järg)
tuhandetes kroonides Elekter võrgukadude kompenseerimiseks Elekter taastuvatest allikatest Eesti Energia AS Elekter mittetaastuvatest allikatest Narva Elektrijaamad AS Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele Elektriteenused AS Narva Elektrijaamad AS ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS Jaotusvõrk OÜ Kohtla-Järve Soojus AS Energoremont AS Elpec AS Elektrikontrollikeskus AS Eesti Energia AS Televõrgu AS Kokku hoodus- ja remonditööd Muud kulud Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud Narva Elektrijaamad AS Jaotusvõrk OÜ Elektriteenused AS Kohtla-Järve Soojus AS Muud kulud Narva Elektrijaamad AS Eesti Energia AS Kokku muud kulud
01.4.2007 - 31.3.2008
01.4.2006 - 31.3.2007
348
2 150
150 071 150 419
117 920 120 070
4 425 3 631 5 775 0 149 0 1 334 3 133 116 15 566
22 306 4 156 5 723 1 549 388 21 1 237 18 698 0 36 096
2 352 1 560 0 0
2 286 1 748 10 023 420
919 0 4 831
1 012 10 15 499 järg lk 44
43
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt, (järg)
tuhandetes kroonides Mitmesugused tegevuskulud Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud Eesti Energia AS Kulud büroohoonetele, ruumidele, territooriumile Eesti Energia AS Konsultatsioonid Eesti Energia AS Telekommunikatsioonikulud Televõrgu AS Infotehnoloogia kulud Eesti Energia AS Mitmesugused äriteenused Eesti Energia AS Kokku mitmesugused tegevuskulud Muud ärikulud Viivised, trahvid, hüvitised Eesti Energia AS Kokku muud ärikulud
Intressikulu Eesti Energia AS Intressikulud laenudelt Kokku intressikulu Tehingud sidusettevõtjatega SIA “Baltijas Energosistemu dispeceru centrs” Dispetserijuhtimiskulud Muud kulud Kokku ärikulud
1.4.2007 - 31.3.2008
1.4.2006 - 31.3.2007
2 741
2 629
6 266
6 200
285
285
13 497
12 932
2 645
2 646
1 888 27 322
670 25 362
5 5
5 5
121 119 121 119
122 461 122 461
0 0 0
3 053 683 3 736
Lisa
7
44
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
18 / Kasutusrent
tuhandetes kroonides Renditulu Hooned Ülekandeseadmed* (lisa 10) Kokku renditulu
tuhandetes kroonides Rendikulu Hooned Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Kokku rendikulu
1.4.2007 - 31.3.2008
1.4.2006 - 31.3.2007
544 11 469 12 013
433 10 101 10 534
1.4.2007 -31.3.2008
1.4.2006 -31.3.2007
6 069 1 628 29 7 726
6 004 1 489 10 7 503
Kasutusrendilepingud on valdavalt lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestatavad, v.a. ülekandeseadmete rent Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel* tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 Renditulu < 1 aasta 1 - 5 aastat > 5 aasta Kokku renditulu
12 033 48 132 60 165 120 330
11 469 45 876 68 814 126 159
Kasutusrendi tingimustel rendile antud varad tuhandetes kroonides
31.3.2008
31.3.2007
68 623 -18 492 50 131
65 181 -13 281 51 900
Soetusmaksumus Kulum Jääkväärtus
* OÜ Põhivõrgul on üks mittekatkestatav kasutusrendi leping, milles renditakse välja liini mastidele kinnitatud kiudoptilise kaabli vabu kiude. Nimetatud kaabel toimib ühtlasi ka liinidele vajaliku piksekaitsetrossina ning Põhivõrgu kasutuses olevate kiudude kaudu töötab Põhivõrgu tehnoloogiline side. Vabu kiude rendib Televõrgu AS. Rendilepinguga kaasneb piirang, mille kohaselt OÜ Põhivõrk ei tohi oma ülekandeseadmeid teistele telekommunikatsiooni alal tegutsevatele äriühingutele kasutada anda. Rendileping lõpeb 31.03.2018. Rendilepingu alusvaluuta on Eesti kroon ja intressimäär on 13%.
45
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
19 / Tehingud seotud osapooltega
OÜ Põhivõrk aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b. emaettevõtja tütarettevõtjaid (kontserniettevõtjaid); c. sidusettevõtjaid; d. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid; e. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; f. eespool loetletud isikute lähedasi perelikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõteid. OÜ Põhivõrk emaettevõtja on Eesti Energia AS, kelle aktsiad kuuluvad riigile. AS Eesti Energia grupi ettevõtjad seisuga 31.03.2008 on järgmised: AS Narva Elektrijaamad
Eesti Põlevkivi AS
AS Narva Elektrijaamade Õlitehas
Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevandus
Narva Soojusvõrk AS
Põlevkivi Kaevandamise AS Viru Kaevandus
OÜ Iru Elektrijaam
Põlevkivi Kaevandamise AS Aidu Karjäär
Energoremont AS
Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjäär
AS Mäetehnika
AS Põlevkivi Raudtee
OÜ ER Test Service
Elpec AS
ER BEA AS
OÜ Aulepa Tuulepargid
Elektrikontrollikeskus AS (müüdi grupist välja mais 2007.a)
SIA E. Energy
OÜ Jaotusvõrk
Solidus Oy
Elektriteenused AS
Oil Shale Energy of Jordan
Televõrgu AS
UAB Lumen Balticum
Kohtla-Järve Soojus AS OÜ Põhivõrk arvelduskontod AS-is Hansapank ja AS-is Ühispank kuuluvad AS Eesti Energia kontsernikonto koosseisu. Andmed makstud intresside ja intresiimäärade kohta on toodud lisas 7. Peale seda on lisas7 toodud võlad seotud osapooltele. Lisas 3 on toodud nõuded kontserni ettevõtjatele, lisas 12 - müügitulu seotud osapooltele, lisas 15 - makstud tasud juhatuse ja nõukogu liikmetele, lisas 17 - ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt.
46
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
20 / Bilansivälised kohustused
Siduvad tulevikukohustused: a. Võrgu arenduskohustus. Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjal kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust. b. Ehituslepingud Seisuga 31.03.2008 oli OÜ Põhivõrgul põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 536 927 tuh kr eest. (seisuga 31.03.2007 123 879 tuh kr) Tingimuslikud kohustused: Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Aruandeaastal ei ole maksuhalduri poolt ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli algatatud. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Muudest õigusaktidest tulenevad kasumlikkust mõjutavad asjaolud: c. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kasutatavale elektrivõrkude võrgutasude arvutamise metoodikale arvutatakse tariifid kolmeaastaseks perioodiks, kasutades Energiaturu Inspektsiooni poolt prognoositavaid elektri ülekandemahtusid. Kui tegelikud ülekandemahud jäävad alla nimetatud prognoosile, siis OÜ Põhivõrgul jääb osa tulusid saamata ning ka järgnevatel tariifiperioodidel ei ole saamata tulu kompenseerimist ette nähtud. d. Euroopa Komisjon on algatanud nn. 3. energeetika õigusaktide paketi, milles on toodud mitmed seaduseelnõud, mille eesmärgiks on EL elektri siseturgu edendamine. Nendes nähakse ühe võimalusena ette põhivõrkude väljaviimist elektritootmise ning – kaubandusega tegelevatest kontsernidest. Aruande koostamise ajal ei ole nimetatud õigusakte veel EL tasemel vastu võetud ning seega pole võimalik prognoosida, millal ja millises ulatuses muutused toimuma hakkavad. Siiski ei näe juhtkond võimalikes muutustes ohtu firma jätkusuutlikkusele, kuna vastavalt Konkurentsiameti elektrivõrkude võrgutasude arvutamise metoodikale on elektrivõrgule alati põhjendatud tootlus garanteeritud.
21 / Negatiivne käibekapital
Seisuga 31. märts 2008 oli ettevõtte käibekapital negatiivne. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud, lähtudes ettevõtte tegevuse jätkumisest. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital ettevõtte majandusraskusi 2008. aastal, kuna vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohustused. Emaettevõttega sõlmitud kokkuleppe kohaselt on emaettevõte valmis majandusraskuste korral ettevõtet viivitamatult finantsiliselt toetama ja tegema lisainvesteeringuid ettevõtte majandustegevuse jätkuvuse tagamiseks.
47
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
48
AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt. 15 10141 Tallinn
Sõltumatu audiitori aruanne SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE
Telefon 614 1800 Faks 614 1900 www.pwc.ee
OÜ Põhivõrk osanikule Oleme auditeerinud kaasnevat OÜ Põhivõrk (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. märts 2008, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008) kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas Juhatuse kohustuseks on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Selle kohustuse hulka kuulub asjakohase sisekontrollisüsteemi kujundamine ja töös hoidmine, mis tagab raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise ja esitamise ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta; asjakohaste arvestuspõhimõtete valimine ja rakendamine; ning antud tingimustes põhjendatud raamatupidamishinnangute tegemine. Audiitori kohustused Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamust raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse õige ja õiglase raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Arvamus Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. märts 2008 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
Ago Vilu AS PricewaterhouseCoopers
20. juuni 2008
Laile Kaasik Vannutatud audiitor
P천hiv천rgu Aastaraamat 2007/2008
49
Kasumijaotamise ettepanek Juhatus teeb osanike 체ldkoosolekule ettepaneku jaotada 2007/2008. majandusaasta puhaskasum 258 659 tuhat krooni allj채rgnevalt:
Kohustuslikku reservkapitali Jaotamata kasumisse
12 933
tuhat krooni
245 726
tuhat krooni
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
50
Juhatuse ja nõukogu liikmete kinnitus
OÜ Põhivõrk juhatus on koostanud 01.04.2007–31.03.2008 majandusaasta aruande. Osaühingu nõukogu on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja osanike üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.
Juhatus 30.06.2008
Nõukogu 30.06.2008
Lembit Vali Juhatuse esimees
Raine Pajo Nõukogu esimees
Peep Soone Juhatuse liige
Sandor Liive Nõukogu liige
Kalle Kilk Juhatuse liige
Margus Kaasik Nõukogu liige
Heiki Tammoja Nõukogu liige
OÜ PÕHIVÕRK Kadaka tee 42, 12915 Tallinn tel 715 1222, faks 715 1200, e-post: pv@energia.ee www.pohivork.ee