Endine ärinimi OÜ Põhivõrk
AASTARAAMAT 2008/09
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
TEGEVUSARUANNE
3
Juhatuse esimehe pöördumine
4
Lühidalt Põhivõrgust
5
Olulisemad sündmused ning arengusuunad
7
Tähtsamad majandusnäitajad
7
Majandustegevusest
8
Keskkonnariskid
9
Investeeringud
10
Uurimis- ja arengutegevus
10
Inimesed
11
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
12
Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele
13
Bilanss
14
Kasumiaruanne
15
Rahavoogude aruanne
16
Omakapitali muutuste aruanne
17
Raamatupidamise aastaaruande lisad
18
SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE
38
MAJANDUSAASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
39
JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2008/2009 MAJANDUSAASTA ARUANDELE
40
OÜ Põhivõrk müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le
41
2
TEGEVUSARUANNE
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
Hea lugeja! OÜ Põhivõrk ees seisvatest ülesannetest annavad parima ülevaate 3 märksõna:
• ELEKTRITURG • VÄLISÜHENDUSED • SÜSTEEMI TÖÖKINDLUS Nende märksõnade kaudu tuleb selgelt esile kõikide klientide soov: elekter peab olema kättesaadav igal ajahetkel mõistliku hinnaga. Kuigi ülekandevõrk koos välisühendustega on elektriga kauplemise turuplatsiks, seisab meie ees hetkeülesandena kauplemisreeglite väljatöötamise ergutamine ja vajaliku infrastruktuuri arendamine turunõudluse rahuldamiseks. Algatatud on NordPool Spot Balti hinnapiirkonna loomise reeglite väljatöötamine ja seda takistavate tegurite kõrvaldamine. Käimas on Euroopa Liidu põhivõrkude koostööorganisatsiooni ENTSO-E töö käivitamine, mis võtab üle regionaalsete põhivõrkude ühenduste funktsioonid ja jääb partneriks Euroopa Komisjonile ja regulaatorite agentuurile. Euroopa Komisjoni algatatud Balti riikide elektriturgude ühendamise töö Euroopa Liidu liikmesriikide elektriturgudega (Baltic Energy Market Interconnection Plan) üheks esimeseks ja meile tähtsamaks tulemuseks on Estlink 2 projekti vajalikkuse tõestus ja 100 miljoni euro abiraha saamise võimalus. Projekti eesmärk on Põhjamaade ja Baltikumi elektriturgude ühendamine ning elektrisüsteemide vahelise ühendusvõimsuse suurendamine täiendavate alalisvoolukaablite abil. Elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks ainult välisühendustest ei piisa. OÜ Põhivõrk on algatanud 100 MW gaasiturbiini ehituse Kiisal süsteemi avariireserviks. See projekt on esimeseks sammuks avariireservide, reguleerimis- ja tipuvõimsuste vajaduste katmiseks. OÜ Põhivõrk inimesed on oma ala tippspetsialistid ja annavad oma parima eelseisvate väljakutsete edukaks lahendamiseks. Oma teadmiste taseme tõstmiseks on alustatud kõigi töötajate regulaarse täiendkoolitusega. See tuleb kindlasti kasuks kõikidele turuosalistele ja aitab täita meie strateegilisi eesmärke.
LEMBIT VALI / Juhatuse esimees
4
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
Lühidalt Põhivõrgust OLULISED DAATUMID: •
•
01.11.1998 – Eesti Energia AS otsustas ühendada viis regionaalset elektrivõrku ning moodustada nende põhjal eraldiseisvad struktuuriüksused Jaotusvõrk ja Põhivõrk. Sellest algas Põhivõrgu eraldiseisev majandustegevus, selle raamatupidamisarvestus ning auditeerimine 01.04.2004 – tulenevalt jõustunud elektrituruseadusest, mis keelas võrguettevõtjal samaaegse tegutsemise elektri tootmise, jaotamise ning müügi alal, moodustas Eesti Energia olemasoleva struktuuriüksuse baasil osaühingu Põhivõrk. Sellest algas Põhivõrgu tegutsemine iseseisva ja sõltumatu Eesti Energia tütarettevõtjana
PEAMISED ÜLESANDED: • • • • • •
Eestis paiknevate suuremate elektrijaamade ja -tarbijate ühtseks elektrisüsteemiks ühendamine Elektrienergia edastamine pingel 6–330 kV tootjatelt jaotusvõrkudele ja suurematele tööstustarbijatele Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise tagamine Eesti riikliku energiabilansi tagamine Süsteemihalduri teenuste osutamine Bilansienergia ost ja müük
5
MISSIOON: Eesti elektrivarustuse jätkusuutlik tagamine
VISIOON AASTAKS 2025: Olla parim põhivõrk Euroopas
VISIOON AASTAKS 2015: Põhivõrk on loonud tingimused efektiivselt toimiva elektrituru tekkeks
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
LISAKS TAVAPÄRASELE MAJANDUSTEGEVUSELE OLID MÖÖDUNUD MAJANDUSAASTA OLULISEMATEKS TEGEVUSSUUNDADEKS: 1. •
•
•
•
Ettevalmistused elektrituru avamiseks: Koostöös naaberelektrisüsteemidega jätkus projekt, mille eesmärgiks on Põhjamaade elektribörsi NordPool Spot’i laienemine Baltimaadesse, et luua kõigile Baltikumi elektritootjatele ja -tarbijatele võimalus elektrit osta ja müüa elektribörsi vahendusel ühtse turuhinna alusel. See avardaks oluliselt Balti riikides ning Põhjamaades tegutsevate elektritootjate ja -tarbijate kauplemisvõimalusi ning annaks õigeid signaale investeerimisotsuste tegemiseks. Algatasime hanke uue bilansihaldustarkvara ostuks, mis võimaldaks meil paremini valmis olla aktiivse elektrituru tekkeks, kui elektrituru osalised võivad hakata oma elektritarnijat sageli vahetama. EL algatusel osalesime nn. BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan) projektis, mille eesmärgiks on Balti mere piirkonnas ühise elektrituru loomine läbi ühiste turureeglite kehtestamise ning täiendavate ühenduste ehitamise regiooni kuuluvate riikide vahele. Koostöös Eesti, Läti, Leedu ja Poola põhivõrkudega jätkusid ettevalmistused Balti riikide ja Poola energiasüsteemide ühendamiseks, mis on omakorda esimene samm Balti riikide üle viimiseks sünkroontööle Kesk-Euroopa ühendenergiasüsteemiga UCTE.
2. Suurinvesteeringute ettevalmistamine: • Eesti ja Soome vahelise merekaabli (Estlink 2) projekt arenes koostöös Soome põhivõrguga edukalt – valitud on nii maismaa- kui ka esialgne meretrass. Maismaatrassile on tehtud ka keskkonnamõjude hinnang. • Algatasime gaasiturbiin-elektrijaama investeeringu, mis elektrisüsteemi häiringute korral võimaldaks kiiresti käivitada kodumaiseid avariireserve ning suurendaks seeläbi Eesti elektrivarustuskindlust.
TÄHTSAMAD MAJANDUSNÄITAJAD mln kr
2008/2009
2007/2008
2006/2007
Tulud
1 278
1 190
1 127
Ärikulud
889
810
798
Ärikasum
389
380
329
Finantskulud
114
121
120
Puhaskasum
276
259
209
Investeeringud
606
227
585
Kohustused
2 807
2 763
3 063
Omakapital
2 752
2 476
2 218
Varad
5 559
5 239
5 281
ROE
10,5%
11,0%
9,9%
ROIC
8,0%
7,8%
6,8%
1,0
1,1
1,4
21,6%
21,7%
18,5%
D/E Käiberentaablus
Bilansi andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga.
SUHTARVUDE SELGITUSED: ROE=
ROIC=
Lisaks ehitasime mitmeid uusi liitumispunkte taastuvelektri tootjatele elektrivõrguga liitumiseks. Järgmisel majandusaastal jätkame tegevust eelpooltoodud suundade arendamisel.
D/E=
Puhaskasum Aasta keskmine omakapital Ärikasum Aasta keskmine (omakapital + intressikandvad kohustused) Kohustused Omakapital
Käiberentaablus=
Puhaskasum Tulud
7
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
Majandustegevusest Möödunud majandusaasta kulges Põhivõrgule tõusude ja langustega, nagu kogu Eesti majanduselegi, st aasta esimene pool möödus veel majandusliku tõusu tähe all, teisel poolel aga hakkas mõju avaldama majanduslangus. Viimasega kaasnes ka elektritarbimise vähenemine, mis avaldas negatiivset mõju Põhivõrgu tuludele. Vaatamata negatiivsetele tendentsidele majanduses õnnestus kõik seatud finantseesmärgid edukalt täita. Puhaskasumiks kujunes rekordilised 276 mln kr, mis ületas planeeritud numbrit ligi 80 mln kr võrra. Loodi ka majanduslikku lisaväärtust, mille tulemusena oli EVA positiivne.
OÜ PÕHIVÕRK OSUTAB OMA KLIENTIDELE: •
elektri ülekandeteenust (~88% tuludest) Elektri ülekandeteenuse sisuks on elektrienergia ülekandmine ühest elektrivõrgu punktist teise klientide soovil. Ülekandeteenust osutame Eestis asuvatele Põhivõrgu elektrivõrguga liitunud klientidele ning Vene Föderatsiooni põhivõrgule. Meie klientideks on peamiselt elektrijaamad, jaotusvõrgud ning suurtarbijad, kokku 10 elektrienergia tootjat ning 11 tarbijat.
•
bilansiteenust (~9% tuludest) Bilansiteenuse sisuks on klientide elektribilansi tagamine. Vastavalt seadusele peab iga turuosalise bilanss olema tasakaalus, st tema poolt toodetud ja ostetud elektrienergia kogused peavad olema võrdsed tema poolt müüdud ning tarbitud elektrienergia kogustega. Nendel tundidel, kui turuosalise bilanss on negatiivne, müüb Põhivõrk talle puudujääva osa, vastupidisel juhul aga ostab ülejääva osa. Bilansiteenust osutame Eesti bilansihalduritele ja meie ülesandeks on bilansihaldurite bilansi tagamise kaudu hoida tasakaalus Eesti elektrisüsteemi tervikuna.
•
kiudoptilise kaabli renditeenust Põhivõrgu elektriliinidele on monteeritud kiudoptiline kaabel, mille kaudu edastatakse Põhivõrgule vajalikku tehnoloogilist infot. Oma vajadustest ülejäävaid kiudoptilise kaabli kiude aga renditakse Televõrgu ASile, kes kasutab seda sideteenuse osutamiseks oma klientidele.
Põhivõrgu majandustegevus on vastavalt seadusele reguleeritud. Regulaatoriks on Konkurentsiamet, kes teostab järelvalvet firma tegevuse üle. Ülekandetariifid määratakse Konkurentsiameti vastava metoodika alusel, mis põhineb põhjendatud kuludel ja varade tootlusel. Seega on firma majandustulemused suhteliselt hästi prognoositavad. Üldise majanduskeskkonna muutusega kaasneb tavaliselt ka kodumaise elektri ülekandekoguse muutus, kuid olulist mõju pikemas perioodis see ei oma, kuna järgmises tariifiperioodis (3 aastat) võetakse muutused arvesse. Järgmine aasta tuleb kindlasti palju pingelisem seoses jätkuva majanduse madalseisuga. Paljud tööstusettevõtted on tänaseks juba tootmise peatanud, mille tulemusena prognoosime ülekandetulude ja kasumi langust. Siiski on Põhivõrk ka ebasoodsates majandusoludes jätkusuutlik ettevõte, kes suudab ellu viia planeeritud investeeringud ning muud seatud eesmärgid.
8
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
Keskkonnariskid Põhivõrgu tegevus on seotud mitmete keskkonnariskidega, mistõttu on meie ülesandeks ennetada negatiivset keskkonnamõju. Möödunud majandusaastal investeerisime otseselt keskkonnakaitsesse 7,5 miljonit krooni ja kasutasime lisaks eelarvelisi vahendeid summas 1,3 miljonit krooni. Lisaks eelnevale aitavad praktiliselt kõik meie investeeringud kaasa keskkonnasäästlikkuse suurenemisele. Oleme välja selgitanud olulised keskkonnaaspektid ning vastavalt neile seadnud keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded. Püstitatud sihtideni jõudmise edukust jälgime spetsiaalse seiresüsteemi abil, eraldi peame keskkonnakaitsealaste kaebuste ja avariide registrit. Oluliseks uuenduseks viimastel aastatel on müratõkkeseinte ehitamine jõutrafode ümber. Põhivõrgu alajaamade elektriseadmetes on kokku ligi 6000 tonni õli. Keskkonna õlireostuse vältimiseks oleme seadnud eesmärgiks teha korda kõikide õlitäitega elektriseadmete all olevad õlikogumise rajatised. Hetkel vajavad korrastamist veel 16 õlikogumise vanni ja 10 mahutit, mis moodustab vastavalt 6% ja 7% nende koguarvust. Viimastel aastatel oleme kõikides renoveeritavates alajaamades õlimahutid asendanud õlipüüduritega, mis nõuavad märksa vähem kulutusi. Samuti oleme suure õlimahuga õlilülitid asendanud elegaaslülitite vastu. Kokku on elegaastäitega seadmetes gaasi üle seitsme tonni. Kõik eeltoodud parendustööd on plaanis lõpetada 2013. aastaks.
KESKKONNARISKIDE VÄHENDAMISEKS JUHINDUB PÕHIVÕRK JÄRGMISTEST OLULISEMATEST PÕHIMÕTETEST: 1.
Teadvustame oma töötajatele ning tarnijatele seadusandlikud jm. keskkonnaalased nõuded ning kohustume neid täitma. 2. Rakendame standardi ISO 14001 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi ning kohustume seda pidevalt parendama. 3. Väldime keskkonna saastamist ja vähendame jäätmeteket ning rakendame selleks parimat võimalikku tehnoloogiat. 4. Tarbime ressursse säästlikult. Põhivõrgu keskkonnajuhtimissüsteem on Bureau Veritas’e poolt tunnistatud standardi ISO 14001:2004 nõuetele vastavaks.
9
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
Investeeringud Möödunud majandusaastal investeeris Põhivõrk 606 mln kr. Suuremad valminud objektid olid: Ülemiste-, Rakvere-, Jõgeva- ja Võsu 110 kV alajaamad ning Ülemiste-Lasnamäe 110kV kaabelliin ja Veskimetsa alajaama 110 kV sisseviigud. Järgneval majandusaastal on plaanis investeerida kokku 439 miljonit krooni. Suuremad objektid on: • Estlink 2 meretrassi uuringud • Harku 330 kV alajaama laiendus • Kiisa 330 kV alajaama renoveerimine • Tartu-Sindi 330 kV õhuliini ehitus • Eesti Elektrijaama ja Püssi alajaama vahelise 330 kV liini renoveerimine • alajaamade andmeside viimine IP põhiseks.
Uurimis- ja arengutegevus Aruandeaastal ostis OÜ Põhivõrk uurimis- ja arengutegevuse alaseid teenuseid 1,3 miljoni krooni eest. Olulisemad teemad olid: • ettevõtte standard „Tehnilised nõuded elektrituulikute liitumiseks Põhivõrgu elektrivõrguga“ • 110 kV õhuliinide isolatsiooni töökindluse analüüs ja töökindluse tõstmise meetodite väljatöötamine • kõrgepingeliinide temperatuuri kaugmõõtmise süsteemide ülevaade ja tehniline analüüs • põhivõrkude hooldus- ja remondikulude võrdlus (ITOMS). Järgmistel aastatel planeerime suurendada uurimis- ja arengutegevust oluliselt.
10
Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne
Inimesed Põhivõrk OÜ suurim vara on õiged inimesed õigetel kohtadel täitmas ülesandeid ja kandmas rolle, mis kõige paremini sobivad nende isikuomaduste, teadmiste ja võimetega.
140 120 100
2008/2009. majandusaasta keskmine töötajate arv Põhivõrgus oli 124 töötajat, neist 75% mehi ja 25% naisi. Töötajate arv on viimaste aastate jooksul mõnevõrra vähenenud, samas on pisut tõusnud naiste osakaal töötajaskonnas. Töötajate keskmine vanus (seisuga 31.03.09) on 45,5 eluaastat.
80 60 40 20
Oma töötajates hindame ettevõtte jaoks olulisi põhiväärtusi – asjatundlikkust, avatust, abivalmidust ja vastutustundlikkust. Nagu näitas töötajate pühendumuse uuringu tulemus (TNS Emor, 2009), peavad neid väärtusi tähtsaks ka töötajad ise. Selle regulaarse uuringu tulemuste trend viimastel aastatel näitab töötajate kõrget ja kasvavat pühendumust. Töötajate hinnangul on Põhivõrgu peamisteks tugevusteks töö vaheldusrikkus, konstruktiivsed suhted juhtidega, ühised traditsioonid (nt ühisüritused), asjatundlikud kolleegid, tööalased koolitused ning arenev ja uuendusmeelne tööandja, mis pakub stabiilset töökohta (TNS Emor, 2009). Töösuhete stabiilsust Põhivõrgus kinnitab ka ülimadal tööjõu voolavuse näitaja 3,2% aruandeaasta perioodil. Väärtustame töötajate aktiivsust kaasamõtlemisel-tegutsemisel ettevõtte arendamisel ning ürituste korraldamisel. 1.11.08 täitus Põhivõrgul 10. tegutsemisaasta, mille mahukas üritusprogrammi õnnestumisse panustasid paljud töötajad. Tunnustame ja valime oma tublimaid iga-aastase „Aasta tegija“ tiitliga. Ettevõtte edu järjepidevuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega järelkasv ja töötajate areng. Teeme koostööd mitmete kõrgkoolidega ning pakume valitud üliõpilastele põhjalikku praktikaprogrammi. Valdav enamus (80%) töötajaist on kõrgharidusega ning mitmed ühendavad töö õpingutega – 2008/2009 majandusaasta lõpu seisuga õppis ~20% Põhivõrgu töötajatest töö kõrvalt ka kõrgkoolide kraadiõppes. Töötajate vanuseline koosseis on ristlõige erinevatest põlvkondadest. Ettevõtte tugevus seisnebki erinevate põlvkondade võrdses esindatuses personali seas. Aastatepikkuse kogemusega tippspetsialistid ning värskelt akadeemilise hariduse omandanud noored täiendavad teineteist. Töötajate keskmine staaž on 17,7 aastat.
0
2006
Mehed
2007
Naised
2008
2009
11
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele Juhatus kinnitab lehekülgedel 12 kuni 36 esitatud OÜ Põhivõrk 01.04.2008–31.03.2009 raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.
Juhatus kinnitab, et: •
raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
•
raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ Põhivõrk finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid;
•
OÜ Põhivõrk on jätkuvalt tegutsev ettevõte.
LEMBIT VALI Juhatuse esimees
Tallinn, 4. juuni 2009
PEEP SOONE Juhatuse liige
KALLE KILK Juhatuse liige
13
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss tuhandetes kroonides
31.3.2009
31.3.2008
Lisa
Nõuded ja ettemaksed
185 050
165 380
3
Kokku käibevara
185 050
165 380
5 354 555
5 059 543
5
19 588
13 820
6
5 374 143
5 073 363
5 559 193
5 238 743
VARAD Käibevara
Põhivara Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Kokku põhivara KOKKU VARAD
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksud
423 612
411 876
Kokku lühiajalised kohustused
423 612
411 876
7
2 046 586
2 046 586
8
337 245
304 085
9
Pikaajalised kohustused Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud Kokku pikaajalised kohustused
2 383 831
2 350 671
2 807 443
2 762 547
2 100 000
2 100 000
10
30 261
17 328
10
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
345 935
100 209
10
Aruandeaasta kasum
275 554
258 659
2 751 750
2 476 196
5 559 193
5 238 743
Kokku kohustused Omakapital Osakapital Kohustuslik reservkapital
Kokku omakapital KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lisad lehekülgedel 17 kuni 36 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
14
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
Kasumiaruanne tuhandetes kroonides
1.4.2008−31.3.2009
1.4.2007−31.3.2008
Lisa
1 259 436
1 184 758
11
18 558
4 766
12
1 277 994
1 189 524
ÄRITULUD Müügitulu Muud äritulud KOKKU ÄRITULUD
ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused
-482 659
-395 770
Mitmesugused tegevuskulud
-43 288
-45 174
15
Tööjõukulud
-56 478
-54 098
16
Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon
-305 516
-314 080
5,6
-910
-458
17
-888 851
-809 580
389 143
379 944
-113 555
-121 119
-39
50
5
-216
Muud ärikulud KOKKU ÄRIKULUD
ÄRIKASUM
14
Finantstulud ja -kulud Intressikulud Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud
-113 589
-121 285
ARUANDEAASTA PUHASKASUM
275 554
258 659
Lisad lehekülgedel 17 kuni 36 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
18
15
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
Rahavoogude aruanne tuhandetes kroonides
1.4.2008−
1.4.2007−
31.3.2009
31.3.2008
Lisa
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel
389 143
379 944
-23
-171
305 516
314 080
5, 6
-13 466
-11 356
9
292 027
302 553
Korrigeerimised Kasum materiaalse põhivara müügist Põhivara kulum ja väärtuse langus Liitumis- ja muude teenustasude amortisatsioon Kokku korrigeerimised
31.3.2008
-610 855
-227 482
Laekunud materiaalse põhivara müügist
138
595
Laekunud sidusettevõtte likvideerimisel
0
2 315
-610 717
-224 572
-124 728
-407 336
-124 728
-407 336
0
0
0
0
KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Kontsernisisese arvelduskrediidi muutus -3 872
-13 695
3
Muu äritegevusega seotud käibevarade muutus
-15 799
-35 980
3
Kokku äritegevusega seotud käibevarade muutus
-19 671
-49 675
KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
RAHAVOOD KOKKU Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi algul
Äritegevusega seotud kohustuste muutus Võlgnevuse muutus tarnijatele
10 179
20 382
Muu äritegevusega seotud kohustuste muutus
131 174
42 289
Kokku äritegevusega seotud kohustuste muutus
141 353
62 671
46 625
58 442
Makstud intressid
-114 032
-122 027
KOKKU RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
735 445
631 908
Laekunud liitumis- ja muud teenustasud
1.4.2007−
31.3.2009
Lisa
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Äritegevusega seotud käibevarade muutus Nõuete muutus ostjate vastu
1.4.2008−
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum
tuhandetes kroonides
7
Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi lõpul KOKKU RAHA JA SELLE EKVIVALENTIDE MUUTUS
9
Lisad lehekülgedel 17 kuni 36 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
0
0
0
0
8
16
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes kroonides
Osakapital
Kohustuslik reservi kapital
Jaotamata kasum/kahjum
Kokku
Lisa
Omakapital seisuga 31.3.2007
2 100 000
6 894
110 643
2 217 537
10
2007/2008 aruandeaasta kasum
0
0
258 659
258 659
Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali
0
10 434
-10 434
0
Omakapital seisuga 31.3.2008
2 100 000
17 328
358 868
2 476 196
2008/2009 aruandeaasta kasum
0
0
275 554
275 554
Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali
0
12 933
-12 933
0
Omakapital seisuga 31.3.2009
2 100 000
30 261
621 489
2 751 750
Lisad lehekĂźlgedel 17 kuni 36 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
10
10
17
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA HINDAMISALUSED OÜ Põhivõrk raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.
FINANTSVARAD Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha ja ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla järgnevalt: a. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga); b. Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusele (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes). Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Väärtuse languse tühistamised: Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam (1) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes. Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata.
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse või nende kajastamine lõpetatakse kasutades väärtuspäevapõhist arvestust. Raha ja ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded, välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.
18
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
NÕUDED OSTJATE VASTU Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
MATERIAALNE PÕHIVARA Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 30 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Liinide ning alajaama seadmetele ning hoonetele tehtavad mittetavapärased parendustööd lisatakse vara soetusmaksumusele, kui nad ületavad 100 tuhat krooni ühe põhivara seadme kohta. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse bilansist maha. Muid hooldusja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
AMORTISATSIOONIMÄÄRADE VAHEMIKUD ON MATERIAALSE PÕHIVARA GRUPPIDELE JÄRGMISED: Uue põhivara kasulik eluiga, aastates
Põhivara keskmine allesjäänud eluiga 31.03.2009, aastates
Hooned
25–40
Elektriliinid
30–60
31
Muud rajatised
10–30
13
Elektriülekandeseadmed
7–25
18
Muu põhivara
3–20
4
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.
25
19
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
KASUTUS- JA KAPITALIRENT •
•
Kapitalirendina on klassifitseeritud rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved on läinud rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: • varaobjekt on ettevõtja poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et ettevõtja saab objekti kasutamisest tulevikus majandusliku kasu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset põhivara amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele on järgmised: • Tarkvara ja litsentsid 3 aastat • Isiklikud kasutusõigused 50–100 aastat
VARADE VÄÄRTUSE LANGUS Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.
FINANTSKOHUSTUSED Kõik finantskohutused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühija pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
20
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
MAKSUDE ARVESTUS Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 1.01.2008 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 21/79 (2007. aastal kehtis maksumäär 22/78) väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Tulumaksuseadus näeb ette tulumaksumäära edasise alanemise alates 2010. aastast kuni 2012. aastani: 2010. aastal on maksumäär 20/80, 2011. aastal 19/81 ja alates 2012. aastast on maksumäär 18/82 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
ETTEVÕTTE KULUSID MÕJUTAVAD VEEL JÄRGMISED MAKSULIIGID: Maksuliik Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Erisoodustuste tulumaks ja ettevõtte tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Maamaks
Maksumäär kuni 31.12.2007
Maksumäär kuni 31.12.2008
33%
33%
Maksumäär alates 1.1.2009 33%
Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustuselt
0,3%
0,3%
0,3%
Töötajatele tehtud väljamaksetelt
22/78
21/79
21/79
Töötajatele tehtud erisoodustuselt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
0,6–2,5%
1,0–2,5%
1,0–2,5%
Maa maksustamishinnast aastas
21
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA -KOHUSTUSED Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale Eesti krooni (ettevõtte arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi alusel.
TULUDE ARVESTUS Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Liitumistasud kajastatakse tuluna eeldatava kliendisuhte perioodi jooksul, milleks on loetud 20 aastat. Tuludesse kandmata liitumistasud kajastatakse bilansis pikaajaliste tulevaste perioodide tuludena.
KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid osanikele.
2. MAJANDUSKRIISI MÕJU ETTEVÕTTELE. Juhtkond on hinnanud globaalse likviidsuskriisi ja sellega kaasnenud üldise majanduskriisi mõjusid ettevõtte äritegevusele. Juhtkonna hinnangul on olulisemateks lühija pikaajalisemateks ohtudeks: 1. Majanduslangusega kaasnev elektritarbimise vähenemine. Põhivõrgu kulude struktuuris on valdavas ülekaalus püsikulud, st kulud, mille suurus ei sõltu ülekantavast energiakogusest. Sellise kulude struktuuriga ettevõtetel kaasneb tulude langusega ka suures ulatuses kasumi langus. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kehtestatud metoodikale ei kompenseerita regulatsiooniperioodil (3 aastat) perioodi keskel toimunud tulude langust. Korrektsioon viiakse sisse alates järgmisest regulatsiooniperioodist. Seega on nimetatud mõju ajaline ulatus lühiajaline ning ei ohusta firma jätkusuutlikkust. 2. Deebitoride võimalikud makseraskused võivad kaasa tuua ettevõtte nõuete väärtuse languse ning varasemast suuremad allahindluskahjumid. Võimaliku kahju ulatus ei saa siiski kuigi suureks osutuda, sest valdav osa ülekandeteenusest osutatakse võrguettevõtjatele, kes on majanduskriisi tingimustes tugevamas positsioonis kui suured tööstustarbijad. Juhtkonnal ei ole võimalik usaldusväärselt ennustada, milline on majanduskriisi mõju ettevõtte tegevusele ja finantspositsioonile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja kasv praegustes tingimustes.
22
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
3. NÕUDED JA ETTEMAKSED tuhandetes kroonides
4. NÕUDED SEOTUD OSAPOOLTE VASTU 31.3.2009
31.3.2008
Lisa
NÕUDED OSTJATE VASTU
muud laekumata arved Kokku ostjatelt laekumata arved KOKKU NÕUDED OSTJATE VASTU
NÕUDED SEOTUD OSAPOOLTE VASTU MUUD NÕUDED
31.3.2009
31.3.2008
137 440
126 455
Lisa
NÕUDED KONTSERNIETTEVÕTJATELE
Ostjatelt laekumata arved elektrivõrgu teenuste eest
tuhandetes kroonides
OÜ Jaotusvõrk 25 706
21 840
8
4
25 714
21 844
25 714
21 844
154 524
135 110
60
164
ETTEMAKSED
Eesti Energia AS Energiakaubandus
2 564
983
Televõrgu AS
1 055
979
561
814
OÜ Iru Elektrijaam
801
101
AS Narva Elektrijaamad
586
92
Kohtla-Järve Soojus AS
35
35
Eesti Põlevkivi AS
4
OÜ Aulepa Tuulepargid Kokku nõuded kontserniettevõtjate vastu
10
0
143 052
129 459
MAKSUDE ETTEMAKSED Käibemaksu ettemaks
3 384
7 203
Kokku maksude ettemaksed
3 384
7 203
MUUD ETTEMAKSED Kindlustuspreemiad
0
57
Ettemaksed teenuste eest
0
387
Muud ettemakstud kulud
1 368
615
Kokku muud ettemaksed KOKKU ETTEMAKSED KOKKU NÕUDED JA ETTEMAKSED Nõuete osas ei ole 2008/2009 ega 2007/2008. majandusaastal tehtud allahindluseid.
1 368
1 059
4 752
8 262
185 050
165 380
NÕUDED MUUDE SEOTUD OSAPOOLTE VASTU Nordic Energy Link AS
11 472
5 651
Kokku nõuded muude seotud osapoolte vastu
11 472
5 651
154 524
135 110
KOKKU NÕUDED SEOTUD OSAPOOLTE VASTU
3
23
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
5. MATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes kroonides
Maa
Hooned
Rajatised
Masinad ja seadmed
Kokku
27 739
164 142
3 459 226
2 138 857
5 789 964
0
-26 160
-507 366
-396 625
-930 151
27 739
137 982
2 951 860
1 742 232
4 859 813
445
0
55 063
244 064
299 572
28 184
137 982
3 006 923
1 986 296
5 159 385
MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2007 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lõpetamata ehitus KOKKU MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2007
PERIOODIL 1.4.2007-31.3.2008 TOIMUNUD LIIKUMISED Kokku investeeritud põhivara soetusse
207
17 005
28 340
175 668
221 220
Arvestatud kulum
0
-7 842
-146 753
-155 697
-310 292
Arvestatud väärtuse langus*
0
-34
-194
-3 048
-3 276
Ümberklassifitseeritud jääkväärtuses**
0
-838
-5 862
0
-6 700
Mahakantud põhivara soetusmaksumus
0
-1 215
-5 226
-52 329
-58 770
Mahakantud põhivara kulum
0
1 215
5 226
52 329
58 770
-67
-237
0
-120
-424
0
0
-369
-1
-370
140
8 054
-124 838
16 802
-99 842
27 879
178 806
3 502 727
2 399 310
6 108 722
0
-32 770
-648 925
-502 219
-1 183 914
27 879
146 036
2 853 802
1 897 091
4 924 808
Müüdud vara jääkväärtuses Lõpetamata ehituse mahakandmine KOKKU 1.4.2007-31.3.2008 TOIMUNUD LIIKUMISED
MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2008 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lõpetamata ehitus KOKKU MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2008
445
0
28 283
106 007
134 735
28 324
146 036
2 882 085
2 003 098
5 059 543
* Ettevõtte põhivarade allahindlus on läbi viidud seoses varade eemaldamisega kasutusest. ** Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on 2007/2008 majandusaastal ümber klassifitseeritud immateriaalseks põhivaraks. Info rendile antud põhivara kohta on toodud lisas 19.
24
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
MATERIAALNE PÕHIVARA jätk...
tuhandetes kroonides
Maa
Hooned
Rajatised
Masinad ja seadmed
Kokku
23 251
10 366
105 136
461 688
600 441
Arvestatud kulum
0
-7 231
-146 848
-147 751
-301 830
Arvestatud väärtuse langus*
0
0
-44
-3 441
-3 485
Mahakantud põhivara soetusmaksumus
0
-1 895
-1 613
-30 743
-34 251
Mahakantud põhivara kulum
0
1 895
1 613
30 743
34 251
PERIOODIL 1.4.2008-31.3.2009 TOIMUNUD LIIKUMISED Kokku investeeritud põhivara soetusse
Müüdud vara jääkväärtuses KOKKU 1.4.2008-31.3.2009 TOIMUNUD LIIKUMISED
0
0
0
-115
-115
23 251
3 135
-41 756
310 382
295 011
49 600
187 277
3 603 745
2 601 924
6 442 546
0
-38 106
-794 203
-622 221
-1 454 530
49 600
149 171
2 809 542
1 979 703
4 988 016 364 564
MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2009 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lõpetamata ehitus Ettemaksed KOKKU MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2009
0
0
30 787
333 777
1 975
0
0
0
1 975
51 575
149 171
2 840 329
2 313 480
5 354 555
* Ettevõtte põhivarade allahindlus on läbi viidud seoses varade eemaldamisega kasutusest.
25
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
6. IMMATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes kroonides KOKKU IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2007
Tarkvara
Isiklikud kasutusõigused
Kokku
2 910
0
2 910
1 334
3 018
4 352
-56
-86
-142
Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised Kokku investeeritud põhivara soetusse Arvestatud amortisatsioon Ümberklassifitseeritud jääkväärtuses *
0
6 700
6 700
1 278
9 632
10 910
Soetusmaksumus
202
9 901
10 103
Kogunenud kulum
-56
-269
-325
Jääkmaksumus
146
9 632
9 778
Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised
Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara
4 042
0
4 042
4 188
9 632
13 820
2 121
3 848
5 969
-76
-125
-201
2 045
3 723
5 768
Soetusmaksumus
262
13 749
14 011
Akumuleeritud kulum
-132
-394
-526 13 485
KOKKU IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2008
PERIOODIL 1.4.2008-31.3.2009 TOIMUNUD LIIKUMISED Kokku investeeritud põhivara soetusse Arvestatud amortisatsioon Kokku perioodil 1.4.2008-31.3.2009 toimunud liikumised IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2009
Jääkmaksumus Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara KOKKU IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2009
130
13 355
6 103
0
6 103
6 233
13 355
19 588
Immateriaalse põhivarana kajastatakse tarkvara litsense ja maa isiklikke kasutusõigusi. *Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on eelmisel majandusaastal ümber klassifitseeritud immateriaalseks põhivaraks.
26
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
7. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED tuhandetes kroonides
31.3.2009
31.3.2008
Lisa
Võlad põhivara eest
23 997
28 443
Muud võlad kaupade ja teenuste eest
48 278
38 098
Maksmata töötasud
2 183
1 871
72 275
66 541
Preemiate ja puhkusetoetuste kohustus
4 477
3 217
Puhkusetasude kohustus
2 378
2 124
Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse kohustus
2 280
1 776
VÕLAD TARNIJATELE
Kokku võlad tarnijatele
Lühiajalised võlad seotud osapooltele
166 262
288 767
Muud võlad*
160 781
28 300
Kokku muud võlad
327 043
317 067
Töötuskindlustusmaksed Kohustuslik kogumispension Maamaks
31.3.2008
Võlad töövõtjatele
8
Kinnipidamised töötasust
9
9
Tehnorajatiste talumise tasu
0
945
Muud viitvõlad
7 584
13 226
Kokku viitvõlad
18 911
23 168
423 612
411 876
KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
MAKSUVÕLAD
Tulumaks
31.3.2009
VIITVÕLAD
MITMESUGUSED VÕLAD
Sotsiaalmaks
tuhandetes kroonides
2 206
2 213
1 374
1 317
47
45
81
77
180
98
Aktsiisimaks
1 495
1 350
Kokku maksuvõlad
5 383
5 100
* Vastavalt elektrituruseadusele on põhivõrguettevõtjale pandud kohustus korraldada taastuvatest energiaallikatest ning tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetuse kogumist ning väljamaksmist. Selleks koostab Põhivõrk igal aastal prognoosi nii järgmise kalendriaasta jooksul toodetava ja toetuse saamiseks kvalifitseeruva elektrienergia koguse kohta kui ka tarbitava võrguteenuse mahu kohta. Prognooside alusel arvutab Põhivõrk 1. detsembriks järgmisel kalendriaastal võrguteenuse klientidelt võetava taastuvelektri toetuse tasu tarbitava kWh kohta. Kuna aasta jooksul lisandub pidevalt uusi taastuvaid energiaallikaid kasutavaid ja tõhusa koostootmise režiimis töötavaid elektrijaamu, siis väljamakstava toetuse summad kasvavad pidevalt aasta jooksul. Samal ajal aga võrguteenuse tarbijatelt võetav toetuse tasu on fikseeritud terveks kalendriaastaks. Nende kahe asjaolu koosmõjul ületab aasta esimeses pooles klientidelt võetav tasu samas perioodis elektrijaamadele väljamakstavat tasu. Nimetatud enam võetud tasu ongi bilansis kajastatud muude kohustustena. Kui prognoosid on tehtud õigesti, siis aasta teises pooles ületavad väljamakstavad summad klientidelt saadavaid summasid ning bilansis vastavate kohustuste summa väheneb. Kui aasta lõpus selgub, et makstud on rohkem või vähem kui klientidelt saadud, siis erinevus võetakse arvesse järgmise kalendriaasta toetuse tasu arvutamisel.
27
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
8. VÕLAD SEOTUD OSAPOOLTELE tuhandetes kroonides
31.3.2009
31.3.2008
150 544
277 020
13 608
9 149
Lisa
VÕLAD KONTSERNIETTEVÕTJATELE Lühiajalised võlad Eesti Energia AS Narva Elektrijaamad AS Jaotusvõrk OÜ
0
265
719
444
1 177
1 143
22
19
EE Elektritööde AS ( enne 15.01.09 Elpec AS)
0
691
Iru EJ OÜ
0
27
EE Võrguehituse AS ( enne 12.01.09 Elektriteenused AS) Televõrgu AS Kohtla-Järve Soojus AS
ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS
192
9
166 262
288 767
2 046 586
2 046 586
Kokku pikaajalised võlad kontserniettevõtjatele
2 046 586
2 046 586
KOKKU VÕLAD KONTSERNIETTEVÕTJATELE
2 212 848
2 335 353
KOKKU VÕLAD SEOTUD OSAPOOLTELE
2 212 848
2 335 353
Kokku lühiajalised võlad kontserniettevõtjatele
7
Pikaajalised võlad Eesti Energia AS
OÜ Põhivõrk kasutab finantseerimiseks kahte liiki laenusid: • lühiajaline laen on olemuselt arvelduskrediit OÜ Põhivõrk kontol, mis kuulub Eesti Energia AS kontsernikonto koosseisu. Arvelduskrediidi jääk oli seisuga 31.03.2009 135 433 tuhat krooni (31.03.2008 – 260 161 tuhat krooni). Arvelduskrediidi intressimäär oli 2008/2009 majandusaasta aprillis 4,65%, alates maikuust 4,61% (2007/2008 majandusaastal 4,65%) • pikaajaline laenuleping sõlmiti 31.03.2005. Selle kohaselt laenab Eesti Energia AS OÜ-le Põhivõrk 2 046 586 tuhat krooni tähtajatult, kuid tagasikutsumise õigusega 13-kuulise etteteatamise korral. Laenu intress oli nii 2007/2008 kui 2008/2009 majandusaastal sama mis arvelduskrediidil. Intressimäärad kehtestab Eesti Energia AS aastaks vastavalt viimase poolt laenatud raha keskmisele tegelikule intressimäärale ja OÜ-le Põhivõrk kehtestatud riski-marginaalile. Laenu alusvaluutaks on Eesti kroon. Finantseerimiskohustustelt arvestatud intressikulu on kajastatud lisas 18.
28
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
9. TULEVASTE PERIOODIDE TULUD tuhandetes kroonides TULUDENA KAJASTAMATA LIITUMIS- JA MUUD TEENUSTASUD SEISUGA 1.4.2007
Lisa 256 999
Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised Laekunud liitumis- ja muud teenustasud
58 442
Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud
-11 356
11
Tuludena kajastamata liitumis- ja muud teenustasud seisuga 31.3.2008 Laekunud liitumis- ja muud teenustetasud
323 118
Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud
-19 033
KOKKU TULUDENA KAJASTAMATA LIITUMIS- JA MUUD TEENUSTASUD SEISUGA 31.3.2008
304 085
Perioodil 1.4.2008-31.3.2009 toimunud liikumised Laekunud liitumis- ja muud teenustasud
46 625
Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud
-13 465
KOKKU TULUDENA KAJASTAMATA LIITUMIS- JA MUUD TEENUSTASUD SEISUGA 31.3.2009
11
337 245
Liitumistasud amortiseeritakse tuludesse 20 aasta jooksul, mis on võrdne minimaalse eeldatava kliendisuhe perioodiga (vt lisa 1).
10. OMAKAPITAL OÜ Põhivõrk ainuosanikuks on Eesti Energia AS, kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 2 100 mln kr. Äriseadustiku nõuetekohaselt peab ettevõtja moodustama puhaskasumist kohustusliku reservkapitali, mille miinimumsuuruseks on 1/10 osakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus peab olema 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali miinimumsuuruse täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist, samuti osakapitali suurendamiseks. Seisuga 31.03.2009 oli jaotamata kasum (võttes arvesse kohustuslikku nõuet kanda 1/20 majandusaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) 607 711 tuh kr. OÜ Põhivõrk on seisuga 31.03.2009 kohustatud jaotamata puhaskasumist kandma kohustuslikku reservkapitali 13 778 tuh kr (seisuga 31.03.2008 12 933 tuh kr). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 21/79 (kuni 31.12.2008 kehtis maksumäär 21/79 ning kuni 31.12.2007 22/78) netodividendidena väljamakstavast summast. Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 127 619 tuh kr tulumaksu (seisuga 31.03.2008 72 646 tuh kr). Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 480 092 tuh kr (seisuga 31.03.2008 273 289 tuh kr).
29
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
11. MÜÜGITULU tuhandetes kroonides
12. MUUD ÄRITULUD 1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
Lisa
tuhandetes kroonides Saadud viivised, trahvid, hüvitised
TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES
13 945
4 496
23
171
33
99
4 557
0
18 558
4 766
110 378
73 271
Kasum valuuta kursivahedest
Kokku bilansienergia müük
110 378
73 271
Muud
1 080 347
483 799
0
560 726
Edastamistasu Võrguühenduse kasutamise tasu*
KOKKU MUUD ÄRITULUD
Liitumistasude amortisatsioon
13 465
11 356
Muud elektrivõrgu teenused
39 976
40 624
1 133 788
1 096 505
12 034
11 469
2 683
2 927
Muude teenuste müük
526
560
Muude kaupade müük
27
26
15 270
14 982
1 259 436
1 184 758
Kokku elektrivõrgu teenuste müük
9
Muude teenuste ja kaupade müük Ülekandeseadmete rent Vanametalli müük
Kokku muude teenuste ja kaubade müük KOKKU MÜÜGITULU
MÜÜGITULU JAGUNEB GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE LÕIKES JÄRGNEVALT: Eesti
1 178 768
1 127 757
Läti
36 602
37 218
Venemaa
44 066
18 190
Leedu KOKKU MÜÜGITULU
0
1 593
1 259 436
1 184 758
* Seoses edastusteenuse tariifisüsteemi sisulise muutusega alates 01.03.08 kadus ära võrguühenduse kasutamise tasu
19
1.4.2007-31.3.2008
Kasum põhivara müügist
Bilansienergia ja reguleerimisenergia müük
Elektrivõrgu teenuste müük
1.4.2008-31.3.2009
30
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
13. ÄRITULUD SEOTUD OSAPOOLTELT tuhandetes kroonides
1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
Lisa
1.4.2008-31.3.2009
1.4.2007-31.3.2008
MÜÜGITULU TEISTELT SEOTUD OSAPOOLTELT
MÜÜGITULU KONTSERNIETTEVÕTJATELT
Elektrivõrgu teenuste müük
Bilansienergia ja reguleerimisenergia müük Eesti Energia AS
tuhandetes kroonides
Nordic Energy Link AS 45 833
30 351
Narva Elektrijaamad AS
749
602
KOKKU BILANSIENERGIA
46 582
30 953
124 547
45 747
124 547
45 747
1 056 534
1 038 144
Jaotusvõrk OÜ
2
0
Eesti Energia AS
0
2
2
2
Kokku müügitulu teistelt seotud osapooltelt KOKKU MÜÜGITULU SEOTUD OSAPOOLTELT
MATERIAALSE PÕHIVARA MÜÜK ELEKTRIVÕRGU TEENUSTE MÜÜK Jaotusvõrk OÜ
863 678
904 752
0
37 674
3 927
5 917
Iru Elektrijaam OÜ
3 016
625
Narva Elektrijaamad AS
1 460
311
Kohtla-Järve Soojus AS
792
233
Eesti Energia AS Eesti Põlevkivi AS
Aulepa Tuulepargid OÜ Kokku elektrivõrgu teenuste müük
11
0
872 884
949 512
12 034
11 469
12 034
11 469
KOKKU MATERIAALSE PÕHIVARA MÜÜK
VIIVISED, TRAHVID, HÜVITISED Eesti Energia AS KOKKU VIIVISED, TRAHVID, HÜVITISED
Muude teenuste ja kaupade müük Ülekandeseadmete rent Televõrgu AS Kinnisvara rent ja hooldus
475
441
Televõrgu AS
310
276
Narva Elektrijaamad AS
165
165
0
7
Remondi- ja ehitusteenuste müük EE Võrguehituse AS (enne 12.01.09 Elektriteenused AS)
0
3
Jaotusvõrk OÜ
0
4
Kasutatud kaupade müük Jaotusvõrk OÜ
12
15
2
12
Televõrgu AS
0
3
Eesti Energia AS
10
0
Kokku muude teenuste ja kaupade müük KOKKU MÜÜGITULU KONTSERNIETTEVÕTJATELT
12 521
11 932
931 987
992 397
19
118
1
118
1
31
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
14. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED tuhandetes kroonides
15. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
105 002
70 253
3 035
1 223
108 037
71 476
BILANSITEENUSE OSUTAMISEKS OSTETUD ELEKTER Ostetud bilansienergia Ostetud võimsuse reguleerimise teenus Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter SÜSTEEMITEENUSED Ostetud elektrilised reservid Reaktiivenergia Kokku süsteemiteenuste kulud
63 922
51 819
2 803
3 157
66 725
54 976
ELEKTER VÕRGUKADUDE KOMPENSEERIMISEKS Elekter taastuvatest allikatest Elekter mittetaastuvatest allikatest Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks
0
8 360
187 033
151 450
187 033
159 810
81 211
62 855
Tootmishoonetele ja -territooriumitele
4 319
3 557
Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine
2 005
2 698
Muud kulud Kokku hoodus- ja remonditööd
1 507
857
89 042
69 967
MUUD KULUD 8 747
7 743
Muud kulud
Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud
23 075
31 798
Kokku muud kulud
31 822
39 541
482 659
395 770
KOKKU KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED
1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
Töövahendite- ja transpordi kulud
1 934
1 677
Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud
3 484
3 400
Kulud büroodele
8 306
6 943
3 123
2 885
Telekommunikatsioonikulud
14 170
13 949
Infotehnoloogia kulud
5 455
5 087
Koolituskulud
1 564
1 452
Uurimistööd ja konsultatsioonid
Muud tegevuskulud KOKKU MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
HOOLDUS- JA REMONDITÖÖD Põhitegevuse rajatistele ja -seadmetele
tuhandetes kroonides
5 252
9 781
43 288
45 174
32
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
16. TÖÖJÕUKULUD tuhandetes kroonides Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud Toetused töötajatele Töölepingu lõpetamise hüvitised Muud tasud Kokku arvestatud töötajatele Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed KOKKU TÖÖJÕUKULUD
17. MUUD ÄRIKULUD 1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
39 236
38 122
957
688
Trahvid, viivised, hüvitised
Erisoodustused Sotsiaalmaks Kokku arvestatud juhatusele ja nõukogule
Ettevõtlusega mitteseotud kulud
1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
813
371
3
33
754
598
Kahjum valuuta kursi muutusest
37
4
1 240
1 121
Ettevõtte tulumaks
57
50
42 187
40 529
910
458
14 177
13 462
114
107
56 478
54 098
3 033
2 834
Sh arvestatud juhatusele ja nõukogule Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud
tuhandetes kroonides
176
178
1 059
994
4 268
4 006
TÖÖTAJATE ARV Töötajate arv perioodi algul
128
134
Töötajate arv perioodi lõpul
127
128
Keskmine töötajate arv
128
127
Keskmine töötasu kuus oli 25 544 krooni (eelmisel perioodil 25 014 krooni). Juhatuste liikmetele makstakse osaühingu algatusel teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitist, mis võrdub nelja kuu teenistustasuga. Osaühingu nõukogu liikmetele maksti aruandeaasta jooksul 67 tuh kr, eelneval perioodil 83 tuh kr.
KOKKU MUUD ÄRIKULUD
33
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
18. SEOTUD OSAPOOLTELT OSTETUD KAUBAD JA TEENUSED tuhandetes kroonides
1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
tuhandetes kroonides
1.4.200831.3.2009
1.4.200731.3.2008
Narva Elektrijaamad AS
3 080
2 352
Jaotusvõrk OÜ
1 560
1 560
KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED
MUUD KULUD
Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter
Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud
Ostetud bilansienergia Eesti Energia AS
44 323
38 333
Ostetud võimsuse reguleerimise teenus Narva Elektrijaamad AS KOKKU BILANSITEENUSE OSUTAMISEKS OSTETUD ELEKTER
Muud kulud 3 035
1 223
47 358
39 556
Narva Elektrijaamad AS Kokku muud kulud
SÜSTEEMITEENUSED
KOKKU KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED
Ostetud elektrilised reservid
MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
Narva Elektrijaamad AS
528
41 586
2 799
3 022
Narva Elektrijaamad AS Iru Elektrijaam OÜ KOKKU SÜSTEEMITEENUSTE KULUD
4
135
3 331
44 743
ELEKTER VÕRGUKADUDE KOMPENSEERIMISEKS Eesti Energia AS Narva Elektrijaamad AS
254 999
3 211
2 741
Eesti Energia AS
7 114
6 266
466
285
13 317
13 497
3 470
2 645 1 888
Konsultatsioonid Telekommunikatsioonikulud
0
348
Elekter mittetaastuvatest allikatest KOKKU ELEKTER VÕRGUKADUDE KOMPENSEERIMISEKS
255 325
Kulud büroohoonetele, ruumidele, territooriumile
Eesti Energia AS
Elekter taastuvatest allikatest
919 4 831
Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud Eesti Energia AS
Reaktiivenergia
992 5 632
Televõrgu AS Infotehnoloogia kulud
183 386
150 071
183 386
150 419
Eesti Energia AS Mitmesugused äriteenused
HOOLDUS- JA REMONDITÖÖD
Eesti Energia AS
460
Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele
EE Võrguehituse AS (enne 12.01.09 Elektriteenused AS)
274
0
EE Elektritööde AS (enne 15.01.09 Elpec AS)
349
0
28 661
27 322
EE Võrguehituse AS (enne 12.01.09 Elektriteenused AS) Narva Elektrijaamad AS ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS Kohtla-Järve Soojus AS
4 017
4 425
5 121
3 631
KOKKU MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
5 408
5 775
MUUD ÄRIKULUD Viivised, trahvid, hüvitised
161
149
905
1 334
Elektrikontrollikeskus AS
0
3
Eesti Energia AS
0
133
INTRESSIKULU
Televõrgu AS
6
116
Eesti Energia AS
15 618
15 450
EE Elektritööde AS (enne 15.01.09 Elpec AS)
KOKKU HOODUS- JA REMONDITÖÖD
Eesti Energia AS KOKKU MUUD ÄRIKULUD
Intressikulud laenudelt KOKKU INTRESSIKULU
0
5
0
5
113 555
121 119
113 555
121 119
34
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
19. KASUTUSRENT tuhandetes kroonides
1.4.2008-31.3.2009
1.4.2007-31.3.2008
RENDITULU Hooned
526
544
12 034
11 469
12 560
12 013
Hooned
6 918
6 069
Transpordivahendid
1 845
1 628
Ülekandeseadmed* KOKKU RENDITULU
RENDIKULU
Muud masinad ja seadmed KOKKU RENDIKULU
37
29
8 800
7 726
31.3.2009
31.3.2008
Kasutusrendilepingud on valdavalt lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestatavad, v.a. ülekandeseadmete rent.
tuhandetes kroonides MITTEKATKESTATAVATE KASUTUSRENTIDE TULEVIKU RENDIMAKSETE SUMMA LEPINGUTÄHTAEGADE ALUSEL* < 1 aasta
12 823
12 033
1–5 aastat
51 292
48 132
> 5 aasta
51 292
60 165
KOKKU RENDITULU
115 407
120 330
tuhandetes kroonides
31.3.2009
31.3.2008
KASUTUSRENDI TINGIMUSTEL RENDILE ANTUD VARAD Soetusmaksumus Kulum JÄÄKVÄÄRTUS
73 811
68 623
-23 870
-18 492
49 941
50 131
* OÜ Põhivõrgul on üks mittekatkestatav kasutusrendi leping, milles renditakse välja liini mastidele kinnitatud kiudoptilise kaabli vabu kiude. Nimetatud kaabel toimib ühtlasi ka liinidele vajaliku piksekaitsetrossina ning Põhivõrgu kasutuses olevate kiudude kaudu töötab Põhivõrgu tehnoloogiline side. Vabu kiude rendib Televõrgu AS. Rendilepinguga kaasneb piirang, mille kohaselt OÜ Põhivõrk ei tohi oma ülekandeseadmeid teistele telekommunikatsiooni alal tegutsevatele äriühingutele kasutada anda. Rendileping lõpeb 31.03.2018. Rendilepingu alusvaluuta on Eesti kroon ja intressimäär on 13%.
35
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
20. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA OÜ PÕHIVÕRK AASTAARUANDE KOOSTAMISEL ON LOETUD SEOTUD OSAPOOLTEKS: a. omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b. emaettevõtja teised tütarettevõtjaid (kontserniettevõtjaid); c. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; d. eespool loetletud isikute lähedasi perelikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõteid. OÜ Põhivõrk emaettevõtja on Eesti Energia AS, kelle aktsiad kuuluvad riigile.
AS EESTI ENERGIA GRUPI ETTEVÕTJAD SEISUGA 31.03.2009 ON JÄRGMISED: AS Narva Elektrijaamad AS Narva Õlitehas Narva Soojusvõrk AS OÜ Iru Elektrijaam Energoremont AS OÜ ER Test Service ER BEA AS OÜ Jaotusvõrk Eesti Energia Võrguehituse AS (enne 12.01.2009 Elektriteenused AS) Televõrgu AS Kohtla-Järve Soojus AS Eesti Põlevkivi AS AS Põlevkivi Raudtee Eesti Energia Elektritööde AS (enne 15.01.2009 Elpec AS) OÜ Aulepa Tuulepargid SIA E. Energy Solidus Oy Oil Shale Energy of Jordan UAB Lumen Balticum
OÜ Põhivõrk arvelduskontod Swedbankis ja AS-is SEB Pank kuuluvad AS Eesti Energia kontsernikonto koosseisu. Andmed intressimäärade kohta on toodud lisas 8. Peale seda on lisas 8 toodud võlad seotud osapooltele. Lisas 4 on toodud nõuded seotud osapooltele, lisas 13 – äritulud seotud osapooltelt, lisas 16 – arvestatud tasud juhatuse ja nõukogu liikmetele, lisas 18 – seotud osapooltelt ostetud kaubad ja teenused.
36
Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne
21. BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED
22. NEGATIIVNE KÄIBEKAPITAL
Siduvad tulevikukohustused: a. Võrgu arenduskohustus. Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjal kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust. b. Ehituslepingud. Seisuga 31.03.2009 oli OÜ Põhivõrgul põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 237 206 tuh kr eest. (seisuga 31.03.2008 536 927 tuh kr).
Seisuga 31. märts 2009 oli ettevõtte käibekapital negatiivne. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes ettevõtte tegevuse jätkumisest. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital ettevõtte majandusraskusi 2009/2010 majandusaastal, kuna vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohustused. Emaettevõttega sõlmitud kokkuleppe kohaselt on emaettevõte valmis majandusraskuste korral ettevõtet viivitamatult finantsiliselt toetama ja tegema lisainvesteeringuid ettevõtte majandustegevuse jätkuvuse tagamiseks.
Tingimuslikud kohustused: Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Aruandeaastal ei ole maksuhalduri poolt ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli algatatud. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Muudest õigusaktidest tulenevad kasumlikkust mõjutavad asjaolud: c. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kasutatavale elektrivõrkude võrgutasude arvutamise metoodikale arvutatakse tariifid kolmeaastaseks perioodiks, kasutades Konkurentsiameti poolt prognoositavaid elektri ülekandemahtusid. Kui tegelikud ülekandemahud jäävad alla nimetatud prognoosile, siis OÜ Põhivõrgul jääb osa tulusid saamata ning ka järgnevatel tariifiperioodidel ei ole saamata tulu kompenseerimist ette nähtud. d. Euroopa Komisjon on algatanud nn. 3. energeetika õigusaktide paketi, milles on toodud mitmed seaduseelnõud, mille eesmärgiks on EL elektri siseturu edendamine. Nendes nähakse ühe võimalusena ette põhivõrkude väljaviimist elektritootmise ning -kaubandusega tegelevatest kontsernidest. Aruande koostamise ajal ei ole nimetatud õigusakte veel EL tasemel vastu võetud ning seega pole võimalik prognoosida, millal ja millises ulatuses muutused toimuma hakkavad. Siiski ei näe juhtkond võimalikes muutustes ohtu firma jätkusuutlikkusele, kuna vastavalt Konkurentsiameti elektrivõrkude võrgutasude arvutamise metoodikale on elektrivõrgule alati ette nähtud põhjendatud tootlus.
37
Elering Aastaraamat 2008/09 • Sõltumatu audiitori aruanne
SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15 10141 Tallinn Eesti Telefon +372 614 1800 Faks +372 614 1900 www.pwc.ee
SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE OÜ Põhivõrk osanikule
Oleme auditeerinud kaasnevat OÜ Põhivõrk (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. märts 2009, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. aprill 2008 kuni 31. märts 2009) kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas Juhatuse kohustuseks on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Selle kohustuse hulka kuulub asjakohase sisekontrollisüsteemi kujundamine ja töös hoidmine, mis tagab raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise ja esitamise ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta; asjakohaste arvestuspõhimõtete valimine ja rakendamine; ning antud tingimustes põhjendatud raamatupidamishinnangute tegemine. Audiitori kohustused Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamust raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse õige ja õiglase raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Arvamus Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. märts 2009 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
Ago Vilu AS PricewaterhouseCoopers 4. juuni 2009
Aleksei Kadõrko Vannutatud audiitor
38
Elering Aastaraamat 2008/09 • Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek
MAJANDUSAASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2008/2009. majandusaasta puhaskasum ja eelnevate aastate jaotamata kasum alljärgnevalt: Kohustuslikku reservkapitali Dividendideks
13 778 tuhat krooni 480 092 tuhat krooni
39
Elering Aastaraamat 2008/09 • Juhatuse ja nõukogu allkirjad 2008/09 aruandele
JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2008/2009 MAJANDUSAASTA ARUANDELE OÜ Põhivõrk juhatus on koostanud 01.04.2008–31.03.2009 majandusaasta aruande. Osaühingu nõukogu on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja osanike üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.
Juhatus 04.09.2009
Nõukogu 04.09.2009
LEMBIT VALI Juhatuse esimees
RAINE PAJO Nõukogu esimees
PEEP SOONE Juhatuse liige
SANDOR LIIVE Nõukogu liige
KALLE KILK Juhatuse liige
MARGUS KAASIK Nõukogu liige
HEIKI TAMMOJA Nõukogu liige
40
Elering Aastaraamat 2008/09 • EMTAK
OÜ Põhivõrk müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le OÜ Põhivõrk müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala 35121
Ülekande teenus – edastamine põhivõrgu kaudu
35141
Elektrienergia müük (bilansienergia)
77399
Mujal liigitamata masinate ja seadmite rentimine
* EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
1.4.2008-31.3.2009
1.4.2007-31.3.2008
1 133 788
1 096 505
110 378
73 271
12 034
11 469
41
ELERING Kadaka tee 42 12915 Tallinn telefon 715 1222 e-post info@elering.ee www.elering.ee