KÕPU POOLSAARE ÜMBRUSE MEREALA KALASTIK
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Redik Eschbaum 28. veebruar 2012
Töö eesmärk • Välitööde tulemusena koostada Kõpu poosaare ümbruse mereala kalastiku iseloomustus ning anda ülevaate kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamikast sõltuvalt aastaaegadest. • Koostada hinnang kirjeldatava ala kalastiku võimaliku ohustatuse kohta antropogeensete ja teiste tegurite poolt. • Koostada hinnang antud ala looduskaitseliste väärtuste kohta
Kalastiku uurimis jaamade asetus K천pu uurimisalal aprillis, juulis ja detsembris
Kalaseires kasutatavad silmasuurused (s천lmest s천lmeni): 14, 17, 22, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm
Noodap端端k
• Eesti vetest on leitud (vähemalt) 82 liiki kalu ja sõõrsuid, osad on aga ühekordsed eksikülalised. Pidevalt on Eesti vetes 70 – 75 liiki kalu. • Kuna isegi Läänemere definitsioone on erinevaid, siis pole koostatud ka Läänemere kalade täpset süstemaatilist nimestikku. Taani väinades ja sellest idasse jäävas mereosas on umbes 100 liiki kalu.
• Mageveekalad – eranditult vaid magevees elavaid kalu on vähe: mudamaim, vingerjas, (ojasilm)
• Siirdekalad – katadroomsed, anadroomsed
• Poolsiirdekalad – anadroomsed (peamiselt karplased)
• Merekalad Stenohaliinsed ja eurühaliinsed kalad
Kalade saagikus (CPUE) liikide kaupa aprillis, juulis ja detsembris Liik/Kuu Aprill Juuli Detsember Ahven 0,05 6,9 0,25 Emakala 0,8 0,45 0,13 Kammeljas 0,7 0,35 Kiisk 0,35 1 Kilu 0,1 0,8 0,63 Koha 0,05 Lest 341,4 80,5 3,13 Makrell 0,05 Meriforell 0,05 Meripühvel 0,25 0,35 Merisiig 0,25 Meritint 0,45 1,9 8,88 Merivarblane 3,6 Must mudil 0,05 Nolgus 8,65 1,63 Räim 14,25 25,75 32,88 Suurtobias 0,05 Säinas 0,05 Särg 0,05 1,55 Tursk 2,05 4,15 3,63 Vimb 0,05 Võldas 0,1 Kokku 372,85 124,25 51,13
Aprill- 15 liiki; Juuli- 18 liiki; Detsember – 8 liiki
K천pu uurimisalalt p체체tud kalade kaaluline jagunemine aprillis 2011
K천pu uurimisalalt p체체tud kalade kaaluline jagunemine juulis 2011
K천pu uurimisalalt p체체tud kalade kaaluline jagunemine detsembris 2011
Kakumadal
Glotovi-
Nimetu 1
Nimetu 2
Neupokojev
Osmussaar
11 12 18 12 18 18 14 20 8 12 12 10 8 10 26
20 20 23 21 26 27 19 25 18 20 20 19 18 19 27
Vinkovi
Stensk채ri
Vaindlo-
35
Krassgrund
Arvatav liikide arv
Sneegi
32
Gretagrund
T천estatud liigid
Neugrund
25
Apollo
27
Suurkuiv
Tabatud liigid
Soolakuiv
K체dema
ALA Mustpank
K천pu
Kalaliikide arv uuritud aladel
V채ikeruudu 311 rannakalurite ametlik saak aastatel 2006-2010 liikide kaupa (kg)
Meripuuglised merih채rg
Tabel 6. Kõpu uurimisalal elavad Loodusdirektiivi lisadesse kantud kalaliigid. Liik Ladinakeelne nimi Kantud lisadesse Merisiig Coregonus lavaretus V Võldas Cottus gobio II Jõesilm* Lampetra fluviatilis II, V Lõhi** Salmo salar II, V * tõenäoliselt juhuslikult esinev ** käesoleva uuringu välitööde käigus ei tabatud, kuid asustab piirkonda kutselise kalanduse andmebaaside alusel
V천ldas Cottus gobio
Muutunud kliima
Võimalikud mõjud kaladele •
Teatud liikide biomass suureneb – Mageveeliikide biomass ja levik suureneb – Soojalembeste kalaliikide osakaal arvatavasti kasvab – Mereliikide biomass väheneb – Külmaveeliste liikide osakaal kalastiku koosseisus väheneb
•
Uued liigid – Tulnukliikide arv ja biomass võivad suureneda
•
Kaskaadi efektid – Süsteemi väljundite ringlus mõjutab arengut
Peamised inimtegevusest tulenevad ohutegurid ja negatiivsed mõjud kalaliikidele Liik Eesti k Ladina k. Säga Silurus glanis Tõugjas Aspius aspius Tuur Acipenser sturio Harjus Thymallus thymallus Hink Gobitis taenia Võldas Cottus gobio Vingerjas Misgurnus fossilis Lõhe Salmo salar Jõesilm Lampetra fluviatilis
Paisud jt. rändetõkked
x-xxx - mõju olulisuse määr 0- mõju ei ole oluline * - mõju ebaselge
Hüdrol. Kärestike Vanajõgede Eutrofeeru Orgaaniline Kalapüük režiimi hävimine ja sonnide mine reostus rikkumine hävimine
x
x
0
xxx
x
0
xx
xx
xx
xx
0
x
x
xx
xxx
xxx
xxx
0
*
*
xxx
xxx
xxx
xxx
0
xx
xx
xx
xx
xx
0
xxx
x
0
0
xx
xx
xxx
0
xx
x
0
x
xx
0
xxx
x
0
0
xxx
xx
xxx
0
x
x
xx
xxx
xx
xxx
0
x
x
xx