KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA 31. AUGUST 2000 NR 14 Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6311210 e-mail: foorum@netexpress.ee
Kodanikuühiskonna arengukava viibib Oktoobris riigikogus arutlusele tulema pidanud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) valmimine on pidurdunud ning tõenäoliselt ei jõua see parlamenti sel aastal. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) tegevdi· rektor Kristina Mänd (pildil) ütles, et kontseptsioon pole suvel edasi arenenud, sest juulis lahkus töölt seni· ne projektijuht ning praegu tegeldak· se talle järglase leidmisega. Senikaua on EMSL Männi sõnul keskendunud kahele kontseptsiooni osale: kolmanda sektori rolli lahtimõtestamine ühiskonnas ning EKAK·i rakenda· mine. Mänd lisas, et arengukava koostanud mittetulun· dusspetsialistide Ja poliitikute hulgas lähevad lahku arusaamad, kui põhjalik kontseptsioon peaks olema. "Mina leian, et see ei saa küll olla mingi piibel, aga praegusest täpsemaks peab ta siiski muutuma," ütles ta. Suve algul saadeti EKAK tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks riigikogu fraktsioonidele, kuid enamik neist pole seda arutada jõudnud. Rein Järvelill Mõõdu· katest sõnas, et parlamendi! on olnud nii palju hädapäraseid asju kaelas. "See on jäänud aja taha, mitte et selle kohta oleks väga negatiivseid noote kuuldunud," märkis Järvelill. Et kontseptsioon tuleks riigikogus arutlusele, peab selle menetlusse esitama riigikogu liige või liikmed. Keskerakondlase Tõnu Kauba sõnul on dokumendi lä· biminekuks suurim võimalus, kui selle esitab grupp lihtliikmeid. "Kui see antakse menetlusse mõne komisjoni nime all, on see seotud koalitsiooniga ning tä· hendaks arutluskäigu liiga varast politiseerimist," ütles Kauba. Kertu Ruus, Urmo Kübar
2
küSimust
Daniel Vaarik, rahandusministeeriumi nõunik
?
Juulis saatis rahandusminister • Siim Kallas 17-le valitsusvälisele organisatsioonile kirja, kus kutsus neid esmakordselt üles tegema ettepanekuid riigieelarve kohta. Milliseid vastuseid ühendusteit saite? Oli umbes kümme kirja, millest leiab häid ettepane· kuid. Näiteks Jaan Tõnissoni Instituut ja Maksumaks· jate Liit saatsid väga põhjalikud vastused, kus puudu· tati raiskamist eelarves, dotatsioonide jagamise ausust ja efektiivsust, kontrolli puudumist toetuste jagamise üle ja muud sellist. Maksumaksjate Lüt võrdles eri ministeeriumide kulusid ja jõudis loogilisele järel· dusele. et midagi on valesti, sest "käärid" on väga suured. Mitu kirja olid süski ka sellised, kus leiti, et "rais· kamise vältimiseks võiks meile raha juurde anda".
?
Kui palju saadud ettepanekutega 2001. aasta • eelarves arvestatakse? Osa vastajaid kirjutaski, et arvamust on hilja avaldada, sest eelarve saab juba kokku. Tegelikult maksab ettepanekuid teha praegugi, sest ministeeriumid alles koostavad eelarveid. Tutvustame kirju valitsuse kabinetinõupidamisel ja kui palju nendega oma eelarves arvestada, otsustab iga ministeerium ise. Kuid häid ettepanekuid saab arvesse võtta ka järg· misel aastal ja Siim Kallasel ongi plaanis oma kirja sügisel uuendada. Kavatseme raiskamise teemal veel palju küsimusi esitada ja loodame, et saame rohkem vastuseid kui seekord. Urmo Kübar
Konkurss teenuste andmiseks kolmandale sektorile. Balti·Ameerika Partnerlusprogramm (BAPP) kuulutab välja projektikonkursi kohalikele omavalitsustele, kes on huvitatud ühe seni enda osutatud teenuse lepingulisest üleandmisest mittetulundus· sektori teenusepakkujale. Konkursil välja valitud omavalitsused peavad kuulutama teenusepakkuja leidmiseks avaliku konkursi ja BAPP rahastab 2001. aastal kuni poole teenuse maksumusest. Konkurssi tutvustatakse täna kell 14 Avatud Eesti Fondis (AEF) Tallinnas Estonia pst. 3/5. Dokumenti· de esitamise tähtaeg on 8. septembril kell 13 AEF·is. Lisainfo telefonil 6 313 791.
Vabatahtlikud koguvad last ekodule mänguasju. Eesti Vabatahtlike Keskus korraldab 14. sep· tembril Nõmme lastekodu hoovis heategevuspikniku ja kontserdi, kus kogutakse Tallinna laste· ja turvakodude lastele mänguasju, koolitarbeid ja annetusi. Samuti annetavad tuntud muusikud Nõmme lastekodu muusikahuvilistele poistele pille. Kontserdil esinevad Claire's Birthday, Blind, Umb, Cool D ja DJ Critical, piknikul on kohal jalg- ja korvpallurid, näidatakse mudellennukeid ja tuletõrjeautot. Kes soovib endal mitte vaja minevaid mänguasju või muud lastekodulastele annetada, võib need tuua ka vabatahtlike keskusse Tallinnas Endla tänav 4A, 6. korrus. Infot saab keskuse telefonil 6263 372 ja e·mailil merleh@ngo.ee.
Tugikeskuse juht kinkis oma raamatukogu. TalliIrna Laste Tugikeskuse juhataja Erki Korp kinkis esmaspäeval tugikeskuse koolitus· ja teabekeskusele üle kahesaja sotsiaaltöö alase raamatu ja väljaande. Suvel sotsiaaltöö teadusmagistri kraadi kaitsnud Korp ütles, et üheksa- aastat kestnud õpingute tarvis kogu· tud raamatute hulgas leidub selliseid, mida on raske leida ka ülikoolide raamatukogudest ning seepärast soovib ta, et sotsiaaltööd õppivad noored saaksid neid kasutada tugikeskuses. Foorum
Amet nike kasvulava
Täna eSitIetaV "Avaliku teenistuse aastaraamat 1999" näitab, et mullu ametisse asunud riigiametnikud tulid peamise" koolist või kolmandast sektorist.
Eelmine töökoht:
1999 ametisse asunud ametnikke: 3105
inimest
KokkLJ oll Eestis 2000. aasta algul 19 628 riigiametnikku, nende arv 'pole nelja aasta JOOkSul praktihselt muutunud. Kogu avaliku sektori suuruseks hinnatakse 150000 töötajat. Allikas: Rn&ikant5etet
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
Eesti ainulaadne tugikodu elab tänu va aküÜDaldele· Raplamaal Pahkla lähedal elab kuusteist vaimse puudega inimest oma külas tööd tehes ja pilli mängides normaalset elu Henrlk Hoonemaa, Maria Erss
hommikust õhtuni Pahklas, elavad seal ka Katarina ja Tiia. "Minu arvates on sellel Pahkla, Raplamaa suur vahe, kas me elame 1980. aastate lõpul viis Nor· siin koos nendega või tule· ra reZissöör Jan Jerstad Pär· me iga päev kaheksaks tunnu dokumentaal· ja antropo- niks ja kaome süs jälle oma loogiammide festivalilt pea- teise ellu tagasi," räägib Tiia auhinnana koju Lääne-Eesti ja Katarina seletab, et Pahk· teki. Raudse eesriide taga las ei ole üks patsient ja tei· elanud eestlasteni oli tänu ne tema hooldaja, vaid kõik temale jõudnud teadmine on ühtemoodi inimesed. Ja kolmandaks, Pahklas ei ühest väikesest Norra kü· last, Vidarasenist, kus elab hulgu keegi sihitult ringi ega oma igapäevast elu üle saja vedele voodi peal, kurva saa· vaimse puudega inimese. tuse üle kaeveldes, igaühel Peavad loomi, kasvatavad on amet ja tegevus, igaüks vilja,koovad,küpsetavadja vastutab. Kell kaheksa on tunnevad end sama nor· hommikusöök, kell üheksa maalsena nagu kogu ülejää· algab tööpäev ning kell üksteist on esimene kohvipaus. nudrahvas. Paari aasta pärast lagunes Kella ühest kolmeni süüakse Nõukogude Liit ja Vidaraseo lõunat, edasi minnakse taas ni·taolisi puuetega inimeste tööle ning kell pool seitse külasid ühendav Camphilli õhtul saab jälle süüa. "Igal inimesel peab olema liikumine võttis sihikule Gruusia, et sinnagi oma kü· mõtestatud töö," räägib Ka· lake rajada. Gruusias käis tarina. "Näiteks tegime aga verevalamine ja nü pak· õunamahla ja igaüks aitas kis Vidaraseni küla eestve- natuke kaasa. Talvel saame daja Margit kohvrid ning seda juua ja tuleme niimoosõitis Tallinnasse. Eesti oli di odavamalt välja." Kui väljas külmaks läheb tänu filmiauhinnale Vi· ja saak põllult koristatud, darasenis juba tuntud maa. "Mis te arvate, kas teile kohvad Pahkla asukad oma siin oleks sellist küla vaja?" töökodadesse. Tallinnas tun· küsis ta Eesti puuetega laste takse neid eelkõige ehtsast vanematelt. "Jaa," vastasid mesilasvahast valmistatud need. "No teeme siis!" kõlas küünalde järgi. "Küünlad on meile toidu otsus ja Norra külades val· mistatud küünalde müügist eest." naerab Katarina. kelle teenitud rahast kerkisid sõnul kulub küünalde val· Raplamaale Pahkla küla lä· lnistamiseks aastas tonn mehedale esimesed kolm maja. silasvaha. Peale tööd tegelevad Pahk· Nüüd elab seal 16 vaimse puudega inimest, noorim 18 la elanikud näiteksjoonista· ja vanim 46 aastat vana. Elu· misega. Või musitseerivad, majade kõrvale on kerkinud sest peaaegu kõik oskavad töökojad, laut kaheksa lüpsi· mingit pilli mängida. Enalehmaga, piimaköök, sigala mus neist on sedajust Pahk· ja kelder, majapidamise juu· las õppinud. Näiteks li· res laiutab 60 hektarit põllu· havõtete ja jõulude puhuks maad. Kolnl elumaja, kus 7- lavastavad nad alati mingi 10 liikmelised pered peavad näidendi. Jõulunäidend on ise endaga hakkama saama aastast aastasse sama, sest - süüa tegema, kütma, re· see pole nende jaoks lihtsalt montima ning öörahu eest näidend. vaid sügava tähen· dusega, nagu piibel. hoolitsema. Pahklast ei ole veel keegi Mingi järjekordne tugikodu, mille virelemise riik kino ära läinud. Välja arvatud üks mees, kes ennast aeg· ni peab maksma? Perfektset Eesti keelt val· ajalt purju jõi ja siis rända· dav sakslannast küla eestve· ma läks. Külaelanikud leiddaja Katarina Seeherr ega sid, et nii ikka ei saa, sest tema võitluskaaslane Tiia igaühel on vaja tööd teha ja Espe ei taha anda hinnan· oma kohustuste eest hoolitgut, mille poolest nad tava· seda ning saatsid ta tavalis· Pärast tööd armastab Pahkla puuetega inimeste küla elanik Margus joonistada või muusikatoas kandlel "Kullast listest puuetega inimeste ko- se hooldekodusse tagasi. FOTO: KAlEV ULLEORGNIRUMAA TEATAJA südant" mängida. Talvel on tema tööks Pahkla lammasteIt saadud villa kraasimine. "Ega mulle siin eriti ei is· dudest paremad on. "Aga," tõstab Katariina näpu püsti, tu," räägib 20·aastane Kris· tiina oma kass Jessega män"me oleme erinevad." Esiteks, Pahkla ei valmis· gides. "Ma tahaks kooli minta inimesi millekski ette ja na. Aga mul on siin ju vasi· keegi ei oota, et elanikud kad ja kus ma niimoodi lä· • Kergema vaimse puudega tõelise ühiskonna loomise . enamus neist tuleb lasteko- siumi lõpetanud vabatahtli· ühel heal päeval iseseisvas· hen? Kui ma kunagi juba inimestele jõukohase töö Vaimse puudega täiskasva· dudest või "rasketest" pere· kud, kes jäävad siia aastaks. se ellu astuvad. Nad elavad süa tulin, eks ma siis pean leidmise katseid tehti juba nutele loodi esimene küla dest ning selle tagajärjel on Hooajalist abi tuleb ka Ingikkajääma." seal ja sinna nad ka jäävad. keskaja Madalmaades, kuid 1955. aastal. neil tekkinud ka õpihäired lismaaltja Norrast, ent eest· "Igaveseks," vastab ka Ka· siis oli tegu lihtsalt or· Teiseks, Pahklas ei ole Tänapäeval on Camphilli ning sotsiaalne või vaimne lastest töötajate osakaal on töötajaid, vaid ainult elani- tarina küsimusele, kui jatööjõu ärakasutamisega. külade võrgustik maailmas mahajäämus. Erandiks on tagasihoidlik. Võib·olla pele· kud. Täpselt samamoodi na· kauaks ta kavatseb Rapla lä- Tänapäeval võib üheks pare- ja eriti Euroopas küllalt ti· mõn~d Downi-süodroomiga tab potentsiaalseid huvilisi gu näiteks Imastust pärit hedale jääda. "Enne siia tu- . mini toimivaks püüdluseks he. Kui Eestis jõuti selleni külaelanikud, kelle mured eemale Pahkla suhteline Ants või Margus või Piret lekut elasin ma Hollandis, nõrgemate liikmete ühis· 1991. aastal Kohila lähedal on tingitud raskest geneeti· eraldatus: lähima bussipea· veedavad kõik oma päevad aga seal ei ole ühtegi kohta, konda liitmisel lugeda Pahklas, siis eelmisel aastal lisest haigusest. Sellest hoo- tusenigi'on seitse kilomeet· kus oleks puhas loodus. Aga Camphilli liikumist. alustasid oma küla rajamist limata on nad tihti siiramad rit. Või siis ei teata veel tu· siin on. Eestis on kõik ini· Selle rajajaks oli austria ka lätlased. Juunis Pahklas ja adekvaatsemad oma tun- gikodu olemasolust. mesed loodusega seotud ja arst Karl König, kelle eestve- uue maja avamisel kingitust netes kui nö. normaalsed Üks on muidugi kindel: see on hämmastav." damisel asutati 1939. aastal üle andes ütles Läti küla inimesed. Samuti on mõnel see on töö, mis nõuab enda Tüa on korduvalt tahtnud Sotimaal tugikodu õppimis- eestvedaja naljaga pooleks, neist hämmastavalt hästi jäägitut jagamist hoolealus· kõigele käega lüüa ja Pahk· raskustega lastele - sest et kui nemad saavutavad arenenud rütmitunne või tä- tega 24 tundi ööpäevas, ja ~. last lihtsalt kaduda. "Kooli õppimisraskustest on vaid esialgu ka poole sellest, mis helepanuvõime. rikkaks sellega ei saa. Aga kokkutulekul üritas klassi- üks samm staatuseni "aren· Eestis on tehtud, siis nad Kõiki taolisi asutusi kum· kas ei paku rahuldust tead· vend mulle selgeks teha, et gus maha jäänud ehk vaim· võivad endaga juba väga ra· mitavast rahaprobleemist mine, et ollakse nõrgemateolen loll, et siin niimoodi se puudega'l. Lähtudes pea· hul olla. suuremaks osutub Pahklas le kasulik? jändan." Tiia vaatab teisel· miselt Rudolf Steineri fIlo· Maria Erss, Kes siis on need Pahkla mure, kust leida uusi tööta· pool lauda istuvad Pireti soofiast, seadis König Camp· kerge vaimse puudega täis· jaid. Praegu töötab seal kaks Tallinna poole. "Piret, ütle sina, kas hilli alustalaks püüde mõis· kasvanud? Suuremalt jaolt alaliselt Eestis elavat saks· Pedagoogikaüll kooli ma olen süs loll või ei?" tudeng ta kaasinimese vaimset ole- võiks nende probleeme ni- lannat, lisaks saabuvad igal "Ei tea." must, siseelu avardamise ja metada sotsiaalseteks, sest aastal Saksamaalt gümnaa-
45 aastat puuetega inimeste küla kogemust
Pahkla küla Raplamaal
...
Seadus võtab auhinnajagajatelt maksukohustuse Noortelaagreid või spordi· võistlusi korraldavad ühen· dused ei pea enam maksma tulumaksu igalt auhinnaks jagatavalt karikalt või no· kamütsilt, kui valitsus muu· dab rahandusministeeriumi soovi järgi tulumaksusea· dust. Rahandusministeeriumis ette valmistatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu näeb ette, et tulumaksust va·
bastatakse noorteüritustel või spordivõistlustel jagata· vad meened, mille väärtus jääb alla 250 krooni isiku kohta. Ministeeriumi otseste maksude talituse juhataja kohusetäitja Ivo Vanasaun ütles, et senine kohustus igalt auhinnalt tulumaksu maksta on korraldajatele keeruline ning sellest laekuv maksutulu väike.
"Muudatus tähendaks, et pisike karikas oleks edaspidi maksuvaba, aga kui au· hinnaks on sõiduauto, siis see oleks endiselt maksusta· tud," ütles Vanasaun, kelle sõnul võib seadus valitsusse otsustamiseks jõuda sep· tembris. Viljandi maadlusklubi Tu· levik president Valdeko Kalma ütles, et seadusemuudatuse vastuvõtmine muudaks
nende klubi elu kindlasti pa· remaks. Aastas 7-8 suuremat maadlusturniiri korraldav Tulevik säästaks sellega nii raha kui ka aega. "Praegune paberite määri· mine iga väljamakse pealt on ju täielik jama," ütles Kalma, kelle sõnul jäävmIki klubi korraldatud võistlustel auhindadeks antavad medal ja karikas umbes 250 krooni piiresse. Urmo Kübar
Tulumaksuprobleemid • Juunis vabastas valitsus tulLJmakSLJst maksusoodustusnlmeklrja kantud ühendLJste põhikirjallslel eesmärkidel tehtud annetused, kui need on jagatud avaliku konkursiga. Seni pidanuks näiteks germanislika· tudengeid toetava Nurmekundi siht· kapitali iga stipendiaat saadud rahalt tulumaksu maksma. ehkki sihtkapI' talloodi Pent NLJrmekundl pärandusest, millelt on kord juba maksu võetud. Siiski võib ühendLJstel tekkida probleeme maksuametiga mÕiste
"põhiklrjallsed eesmärgid" tõlgendamise!. • Eelmisel nädalal tühistas Viljandi maakohus maksuameti ettekilJutise MTÜ·le Hiit, mille järgi see võlgne' nLJks riigile 51000 krooni. Nimelt tõlgendas maksuamet korvpallimeeskonna Hiit särkidel olnud sponsori nime reklaamina, millelt tulnuks maksta tulumaksu. KUI maksuamet võitnLJks, võinuks sellele järgneda kohtLJprotsesslde laine teistegi spordiklubide vastu
8
FOORUM ARVAMUS
Toimetaja Kertu Ruus, tel6 461 005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht,
neljapäev, 31. august 2000
Osüüniaugud Eestikühal äämäed sulavad? Malaisias rikutakse inimõigusi? Microsoft on monopol? Eestlasi paneb see õlgu kehitama. ilmaaegu. Õige pea kerkivad Eesti kodanikuühiskonna ette probleemid, mida ei saa vaadata ainult Eesti küsimustena. Neid tuleb käsitleda globaalses kontekstis ning lahendada koostöös maailma ühendustega. Kolm aastat tagasi soovisid OECD riigid sõlmida mitmepool$e lepingu investeeringute kohta, mis oleks andnud rahvusvahelistele in vestoritele vabad käed ükskõik kus ja millal ettevõtteid liigutada. Asi jõudis ühe Ameerika ühenduse kaudu internetti, kust selle leidsid erinevate riikide kodanikugrupid. Igas riigis eraldi, kuid tihedalt ühendust pidades tegid aktivistid projekti avalikuks. Leping jäi sõlmimata. Ka Eesti vajab inimesi, kes suudaksid globaalses võrgustikus infot hankida ja levitada. Pole tõsi, et mujal sõlmitud kokkulepped meid ei puuduta. Mõelge näiteks, kes maksab teile palka. Kui , Kui Eesti on paljudel Eesti ettevõtetes töötavatel osa ' inimestel on tegelikult kodumaine kapitalivoolust, tööandja? Kui paljud kodanikupeab ta olema ka ühendused pole vähemalt osaliselt osa infovoolust. sõltuvad välisrahadest? Ka riiki hoiavad suuresti ülal välislaenud ja välisabi. Kui Eesti on osa kapitalivoolust, peab ta loogiliselt olema ka osa infovoolust. Majandusanalüütikud on märkinud, et ainult kodanikuorganisatsioonid on võimelised rahavõimule vastu astuma. Sest nad on kui mitmepäine hüdra, mille koobast on Väga raske leida. Ning kui sa ühe pea maha lööd, tekib kolm asemele_ Nii kontrollivad ühendused mitmel kontinendil seda, kuidas spordikaupade fIrma Nike erinevates piirkondades töölisi kohtleb. Ning kui Aasia töölised ei saa vabalt ametiühingutesse liituda, võitlevad nende õiguste eest ameeriklased ja eurooplased. Kõikidesse kohtadesse on väga raske juurdepääsu saada, kuid infolevikut keegi enam monopoliseerida ei saa. Võibolla suudaksid Eesti ühendused analüüsida näiteks Venemaal toimuvat? Igatahes suudaksid nad hoida head sidet Venemaa kodanikugruppidega. Just see oleks demokraatia viimine Venemaale. Naabritele kogemusijagades pole mõtet liigselt karta, et me midagi võidame nendest targemad olemisega. Eestlased tundsid kitsivõitu uhkust, kui Läti ja Leedu Euroopa Liidus ühinejate teise ringi jäid. Tegelikult vaadatakse meid ühe regioonina ning mida kiiremini me eneseuhkuse toitmise asemel koostööni jõuame, seda rutem saavutame ka oma eesmärgid. Jõgi voolab läbi mitme riigi. Osoon on kõigile maailma rahvastele sama lähedal. Nüüdseks on selge vähemalt see, et keskkonnaküsimusi üksi ei lahenda. Ehk on see hea, sest sunnib riike koostööle.
Poliitikud lõikavad ühendustest kasu
U
gelane, kui' tal õnnestub ngari poliitiline eliit . võtab teiste elukutsesaada tuntud sihtasutuse te esindajatest palju liikmeks. Mittetulundusli· aktiivsemalt osa mitkus elus osalemine lisab tetulunduslike organisattublisti prestiili ning annab võimaluse jääda ka parteisioonide tegevusest. Kui riigis üldse kuulub elanikest kandidaadina sõelale. Hea näide otsesest kontvaid viiendik liikmesorgani- Janos Bocz satsioonide koosseisu, siis Ungari rollist ühenduste kaudu on linnapeadest kinnitas oma Statistikaameti Ungari parlamendi poolt riigitelevisiooni ja ·raadio osalemist. mittetulun· sotsioloog dusühenduste töös 58 ja par· juurde loodud avalik-õigus· lamendiliikmetest koguni 84 prot- likud sihtasutused. Nende liikmes· senti. Kohe kerkibki küsimus: kas kond on koalitsiooni ja opositsiooni poliitiline eliit on nii aktiivne oma pidev tüliõun. Kumbki pool on hu· kõrgema staatuse tõttu, isiklike hu· vitatud enda esindajate delegeerimi· vide pärast või on lihtsalt tegu ini- sest, sest oma inimeste enamus mestega, kes olid aktiivsed juba en- nõukogus võimaldab kah.e riigi ne valituks saamist? omanduses oleva meediumi mõjutaKüllap on tõde poliitikute motiivi- mist, millest kummalgi on mitu kade kohta kusagil kahe pooluse va- nalit. hel. Mõned parlamendiliikmed on usaldusväärsed ja usuvad südamest Parlament kontrOllib organisatsiooni eesmärkidesse. ajakirjandust Püüavad ju ka mittetulundusühen· Lakkamatu tüli on tõsiselt ajakirdused saada oma liikmete hulka ini· janduse tööd kahjustariud. Loomulimesi, kes on suutelised nende heaks kult pole kumbki pool kunagi rahul lobby-tööd ·tegema. Kuid leidub ka saatekavadega. Poliitikud avalda· neid, kes on ainult huvitatud ühen- vad survet direktoritele, need toimeduse ärakasutamisest enda huvides. tajatele - ning ajakirjanikud ei tea, Sest suuremalt jaolt võib sihtasu- kuidas teenida üheaegselt nõukogu tuse usaldusisikuks olemine või töö- liikmeid ja vaba ajakirjanduse tamine mittetulundusliku organi- ideed. Nüüd istuvad nõukogus vaid satsiooni juhatuses osutuda tulusaks just parlamendiliikmetele ja võimul olevate parteide esindajad, linnapeadele endile. Kõrged ameti- . sest opositsioon ei nõustunud valikohad mittetulunduslikes organisat- missüsteemiga. Ning hiljuti ei lask· sioonides annavad parlamendiliik- nud praegused nõukogu liikmed lämetele teatud "kultuurilise kapita- bi just mittetulundusühenduste esili" , mis toob lisaks üldisele kasule tatud kandidaati raadiokanali direkka isiklikku kasu. tori kohale ning toetasid vaid üht "ametlikku" kandidaati. Töö ühenduses Erinevon ka parlamendiliikmete tõstab mainet ja linnapeade tegevus. ParlamendiHääleõigus annab juhtorgani liik- liikmed kipuvad üldse sagedamini mele võimu otsuste tegemise kaudu, esinema sihtasutuste vastutusrikassest kaalul on kÜsilnus, millist orga· tel võtmepositsioonidel, linnapead nisatsiooni või organisatsioonitüüpi võtavad aga innukamalt osa laia sihtasutus toetab. Sel moel saab po- liikmeskonnaga organisatsioonide liitik aidata kaasa sedalaadi prog- tegevusest. Lilmapead on rahvale lirammide ja organisatsioonide abis· gemal - Ungari kolmest tuhandest tamisele, mis on talle isiklikult mee- asula st ja paarisajast linnast pole lepärased või tema erakonna plat- enamus kuigi suured, nii et elanivormile lähedased. Lisaks suureneb kud tunnevad palju paremini oma saadiku isiklike tutvuste ring, mida linnapäid. kellel on valijatega isiksaab rakendada oma poliitilise am- lik kontakt ja kelle rah,vas valib otbitsiooni huvides. se. Siit ka märkus, et just parlamenVeel enam olla mittetulun- diliikmed võivad saada tuntuks dusühingu usaldusisik tähendab po- ühenduste abiga. kui võtmepositliitikule võimalust pääseda avalik- sioon sihtasutuses neile prestiiii ankuse huviorbiiti. Vähetuntud polii· nab. tikust võib kujuneda avaliku elu te-
/
/
l. /
/
I
II /
.,.
-_...- ..
(
!
-
Kuumad suved tulekul? Ennastsalgava kodanikuühiskonna lõpp avab Eestiski tee tänavapoliitika tähtsuse tõusule
S
otsiaalsed liikumised ja poliitilised huvid, mille peamiseks enesekehtestamise vahendiks on meeleavaldused, piketid, allkirjade kogumise kampaaniad ja muu selline, arvatakse Eestis olevat minevik, mille naasmiseks pole põhjust. Ka 0 Eesti avalik arvamus küllalt negatii"'selt häälestatud "agressiivsete" poliiti· liste võitlusvahendite suhtes. Selle põhjus võib olla nii rahvuslikus mentaliteedis kui ka traditsiooni puudumi· ses. Kindlasti on oma roll ka läbiminevikul, kus võitlevat aktivismi esindasid Eesti·vastasedjõud.
Kodanikuühiskond tähendab "kodanikku" Tänavapoliitika kuulub normaalse po· liitilise elu juurde just pikkade demok· raatlike traditsioonidega maades. Nii on allkirjade kogumises ja protestiaktsioonides osalenud või arvamuskirju läkitanud kodanike osakaal riikides nagu USA ja Saksamaa palju kordi kõrgem kui seda oli Eestis massiliikumiste kuldaja lõpul - 90ndate algul. Eesti kuulub nende post-sotsialistlike riikide hulka, mille avalik poliitiline elu on üks apaatsemaid. Domineeriv kodanikuühiskonna nö. kolmanda sektori keskne käsitlus Eestis on tõrjumas tahaplaanile "kodani· ku" poliitilist ja sotsiaalset sisu. Eesti kodanikeühiskonda kavandades jäetakse tähelepanuta või tahaplaanile avalikke huvisid kaitsvad ning poliitiliselt orienteeritud seltsid ja liikumi· sed. Kuid just nende arengutase on ühiskonna poliitilise tervise peamisi mõõdupuid. Tänavapoliitikat halvustades tuuakse tegelikult ohvriks kogu kodanikuühiskonna idee, mis niigi on Eesti juba piisavalt madala profiiliga asjaajamiseks saanud. Päris "kuumast suvest" on veel vara rääkida. Kuid tänavune suvi on polii· tiliselt palav ja aktsioone lubatakse veel. Kui piketike Tallinna abilinnapea
Rein Ruutsoo Tartu Ülikooli politoloogiaprofessor
Ivar Virkuse mõttele Tatari tänava valgustust punalatematega parandada oli peamiselt üheparteiline, siis valitsuse ja avaliku arvamuse praegune vastasseis on sügav. Eesti ärimeeste rühmaviisiline avalik pöördumine on pretsedenditu juhtum. Selle taustal unub, et tegelikultjuhatas rahutuvõitu suve sisse poole tuhande ametiühingulase meeleavaldus märtsis Toompea lossi ees. Juuni tõi kaasa tuhandete kaevurite "Viru keti" Jõhvist Narvani. Kohe seejärel protestis üle tuhande narvalase haiglareformi vastu.
Demagoogia lillepidu dialoogi asemel Koondumine ketiks maanteele osutab, et Eestis on teatavavaliku tähelepanu loomise traditsioon olemas. Valitsuse esindajate kohalesõit kinnitab, et Virumaa on jõud. Tänaseks on Eesti ametiühingud saanud uue juhi, kes ei esinda enam valitsuskoalitsiooni. Omaette peatükiks ähvardab kujuneda elektrijaamade erastamine. Allkirjade kogwnise kampaania on viimase aastakümne tulemuslikem. Väidetavalt 150 000 allkirja ja kaks tuhatkonna osalejaga meeleavaldust, mille taga lisaks parlamendiDpositsioonile seisab ka kristlik partei, on tõsisem kui seda tunnistatakse. Küsitlus näitas et 2/3 inimesi on erastamise vastu. Kuidas sellesse ka suhtuda, on selge, et jaama-
de aktsiaid müües võetakse tõsine risk. Juriidiline fundamentalism ja hääletusfetiSism on poliitikas kehvad nõuandjad. Et kampaaniat veab Edgar Savisaar, muudab valitsuskoalitsiooni· le igasuguse dialoogi rahvaga ebamugavaks. Lihtsam on kuulutada kõik õigustühiseks, korraldajad populisU· deks ja keskenduda kogunenute "Tartu botastele". Muidugi oli tulijaid vähem kui korraldajad ootasid, kuid need tuhatkond esindasid paarisaja tuhan· de inimese arvamust. Näib, et osa po· liitikute "demoniseerimine" on haka· nud ohtlikult moonutama kogu Eesti poliitikakultuuri. Selles on liiga olulise koha saavutanud konfrontatsioon iga hinna eest. Dialoogi asemellaiutav demagoogia lillepidu ennustab nördi· musekasvu.
Ennastpiirava kodanikuühiskonna lÕpp Viimase kümnendi ennastpiirav kodanikuühiskond oli oma aja laps. "Saatuseühtsuse" mütoloogia oli välisohu surve all kõikehõlmav. Oma riigi loonud eestlased panid lootuse poliitiku· tele. Kõik, mis nõrgendas riiki, oli Eesti-vastane. Tänavapoliitika jäeti endistele intritele ja Ida-Virumaa mittekodanikele. Ennast piirav kodanikuühiskond oli osa ühiskondlikust leppest see tähendas "paadi kõigutamisest" loobumist. Nagu öeldakse: ülesmäge minnes hobuseid ei vahetata. Mõnedele hakkaski see tunduma ideaalina. Praegu pole enam kumbagi, ei "saa· tusühtsust" ega ka vaikivat kokkule·
,
Tänavapoliitika on osa seltsielust, ' ajaveetmisest, ühistegevusest - osa elulaadist. Selle osa kasvab sedamööda, kuidas kasvab kodanik.
pet. Rajajooned on välja joonistunud ja osaga Eesti ühiskonnast on lakatud arvestamast kui sotsiaalse dialoogi osapoolega. Võitjad rajavad oma ühiskonda tarastatud golfiväljakute, erakoolide ning jahisadamatega. Rahvakoolid, Jagunevad sporcliplatsid, tuhanded koolihülgajate jõugud jne on selle teine pool. Esimesed küsivad sõna "kodani· kuühiskond" kuuldes: "mis see on?" Teiste - nagu sundüürnikud, mitteeestlastest töölised, töötud - koondu· mist ei soovi keegi. Protestida võib mitmel viisil. Keeldumine näljapajukit pakkuvast tööst, joomarlus, narkomaania ja enesetapmine - selline individuaalne vastus ebaõnnestumisele liigitatakse "mittesotsiaalseks faktiks" niikaua, kui see ei haara olulist osa ühiskonnast. KoI· lektiivse protestikultuuri teke võtab aega. Modernsed liikumised probleemide, väärtuste ja muu sellise ümber alles tekivad. Tänavapoliitika on osa sotsialiseerumisest, osa seltsielust, ajaveetmisest, ühistegevusest, osa elulaadist. See on investeering, mitte karjää· ritegemises kaotatud aeg. Selle osa kas· vab sedamööda, kuidas kasvab kodanik. Tundub, et üks periood poliitikas saab otsa ja parlamendivälise tegevuse osakaal suureneb. Eesti kindla parteipõhjata eliidi-demokraatia on liiga nõrk, et lubada otsustamise koondamist parlanlenti. NRG-ga peetavais läbirääkimistes mitme miljardi "mahakauplemine" pole küll ainult massiaktsioonide tulemus, kuid nende mõju on vaieldamatu. Usaldus valitsuse vastu vähenes. Elektrihinna kiirest ja raskesti põhjendatavast tõusust johtuv majanduskeskkonna ja elatustaseme langus toonuks kaasa raskemaid taga]argi. Aktsioonide korraldajad võivad tulemuse kanda oma aktivasse - ja saada uut hoogu sedalaadi poliiti· kategemisele.
Kodanikualgatus murrab traditsioonilist poliitikat
S
ageli kuuleme, et kodanikualgatusrühmad tegutsevad koordi· neerimatult ega vastuta kellegi ees. Kuid kes vaatleb nende tegevust traditsioonilise esindusdemokraa· Ua vaatepunktist, unustab, et nad vii· vad ellu hoopis teistsugust polütikat aktiivselt sekkuvat, vahetut demokraatiat. Soome kollektiivne tegevus on alati olnud organiseerunud formaalsetesse liitudesse, mille kohta riigiametnikud on pidanud üsna täiuslikku registrit. Formaalne ühendus on loonud tegevu· sele teatud raamistiku - see on olnud vägivalda vältiv, seaduskuulekas, reeglitele alluv ja mitte tegevusele suunatud. Pealegi on Soome kollektiivne tegevus pidanud usutavuse mõõdupuuks ikka teaduslikkust. Seegi on andnud rahvaorganisatsioonidele autoriteedi ja sageli ka poolametliku positsiooni poliitilises institutsi90nis. Ka Soornet puudutas 1960. aastate meeleavalduste laine. Kuid kuigi meeleavaldused said mõjutusi rahvusvahelistelt liikumisteIt, jäi neile iseloomuli· kuks soome stiil. Tähtis oli organisat-
Pertti Lappalalnen Tampere Ülikooli poliitikateadlane siooni säilitamine ja avalike konfliktide vältimine. Väljaastumistel püüti jagada maha vaikitud infot, kuid tegutsemine oli endiselt võõras nähtus ning kord püha. Kuigi 1960. aastail hakkasid poliitilised institutsioonid protestiliikumiste hääli kuulamaja vastuolusid tunnistama, taheti neid teisalt siiski reguleerida. Reguleerilnispoliitikaga sobis suurepäraselt protestiliikumiste lubamine - see tähendas, et need integreeriti poliitilistesse institutsioonidesse. Liikumised ise haarasid pakkwnisest innukalt kinni, sest lootsid mõjuvõimu saada. See on traditsioonilise rahvusriigi mudel. mis pürgib konfliktide lahendamisele ja kus igasugust üllatuslikku ning spontaanset tegutsemist peetakse kõlbmatuks.
Kuid nüüd on paljud ühiskonnateo· reetikudjõudnud arvamusele, et mõte orgaanilisest, tasakaalustatud ühis· kondlikust tervikust pole enam pädev. Traditsioonilised poliitilised struktuurid on lagunenud ning keskpunkti on tõusnud tegutsejate poliitika, mis pole enam riigiinstitutsioonide ainuõigus. "Territooriumi" piirid on langenud esile on tõusnud uued poliitilised tegutsejad, peamiselt kodanikualgatusrühmad. Ning viimased on tõstnud päevakorda uusi küsimusi nagu keskkonnaprobleemid ja globaalne vabakaubandus ning on katsunud levitada vastuteavet ametlikule versioonile. Kodanikualgatusrühmade suurim tähtsus ongi selles, et nad üritavad üha jõulisemalt luua alternatiivseid "tõdesid". Erinevate alade asjatundjate kriitiline arutlus suudab esitada väljakutse bürokraatide ja ärijuhtide väidetele. mida sageli peetakse ainuõigeiks. Näiteks tuumaenergiavastased liikumised on nõrgestanud dogmaatilist usku teh· noloogiasse ja teadusesse ning seadnud nii kahtluse alla selle neutraalsuse. 1960. aastail tundusid probleemid ole-
vat läbinähtavad ja lahendatavad. Selge omade ja võõraste vahele piiri tõmbamine tähendas ka selgeid eesmär· ke. Nüüd on põhiseisukoht sügav skepsis ja asjade keerulisuse tunnetamine. Ka Soome uuemate liikumiste akti· vistid tahavad muuta soome poliitilist kultuuri ning ihkavad kiiresti rahvus· vahelistuvas kodanikuühiskonnas en· nekõike tegutseda. Võiks oletada, et kodanikuinitsiatiiv hakkab järjest roh· kem suunduma sinna, kus turumõju ilmneb kõige selgemini. Tegutsemine ise aga on muutunud ennekõike etenduseks, performance'iks ja provokatsiooniks. Just sel põhjusel pööratakse erilist tähelepanu stiilile, millega oma sõnumeid avalikustatakse, et teabe abillaiema publiku tähelepanu äratada. Poliitika osutub üha sagedamini viktoriiniks. Edukas on see, kes suudab esitada kõige veenvamat infot. Kusjuures kodanikualgatusrühmad oskavad selleks suurepä.raselt illternetti kasutada, mille abil nad saavad palieimasinast palju kiiremini tegutseda ning avaldada sõltumata ajast ja kohast survet ka otsustajatele.
9
FOORUM
UDISED
Uhenduste teine suvekool tuleb Käsmus Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) korraldab 15. ja 16. septembril LääneVirumaal Käsmus suvekooli "Kodanikeühiskond ja kolmas sektor" kõigile Eesti mittetulundussektori arengust huvitatutele. Teist korda toimuvas suvekoolis peetavate esinemiste, väitluste ja vestluste käigus arutatakse kodanike· ühiskonna arengu võimalusi ja tulevikku Eestis ning mittetulundussektori rolli ja ülesandeid selles. Sõnavõttudes vaadeldakse kolme sektori vahelist koostööd Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni valguses ning seda, kas Eesti mittetulundusühendused on piisavalt professionaalsed, koostööaltid ja enesekriitilised. Suvekoolis esinevad lisaks mittetulundusspetsialistidele ka riigi ja ärisektori esindajad. Samuti on aega ette nähtud fIlosoofIlisteks mõtisklusteks ja meelelahutuseks. Osalemistasu 100 krooni EMSL-i liikmetele ja 200 krooni teistele tuleb tasuda Ühispanka EMSL-i arveldusarvele 10022002523003 enne 10_ septembrit. Lisainfo telefonil 6 263 309 ja e-maililakivi@ngo.ee.
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6311 210, e-mail foorum@netexpress.ee
Ro e ised ootavad uut tõusu Tosin aastat tagasi, fosforiidisõja kuumimail päevil, luges end roheliseks pea iga eestlane ning kedagi ei jätnud külmaks jutud reostunud põhjaveest, tossavatest t~hasekorstendest ja merre voolavast solgist. Aga täna? Urmo Kübar,
AetSüvarl foorum@netexpress.ee Kuupäev 22. august 2000 väärib meeldejätmist - sel päeval jõudis kohtusse esimene Eesti valitsusvälise organisatsiooni kaebus võimu vastu. Tõsi, ornitoloogiaühingu hagi Saaremaal Undva sadama detailplaneeringu heaks kiitnud Kihelkonna vallavolikogu vastu jõuti arutada vaid poolteist tundi, siis tegi vald ettepaneku kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Kohtuvaidluste kogemus oli viimane, millele ornitoloogiaühingu projektijuht Mati Kose mõtles, kui mullu jaanuaris Uudepanga lahel veelindude vaatlemisel esmakordselt elus kirjuhahku nägi. Tuhandepealises parves hoidsid kaunid linnud tihedalt üksteise kõrvale ning tegid kõike sünkroonis: kui sukelduH, kadusid kõik vee alla, kui lendu tõusti, oli plats hetkega lindudest puhas.
Ühisrinne sadama vastu
Pakri pulmahärg Haapsalus. Augusti alguses etendati Haapsalus Rannarootsi muuseumis Pakri pulmi, mille omapärasemateks tegelasteks olid pulmahärjad - õlest saba ja sarvedega ehitud mehed. Pulmasündmused mängiti päeva jooksul maha täpselt nii nagu need vanasti toimusid. Pidustustest võttis osa ligi poolsada inimest, enamikus vanad pakriJased ja nende järeltUlijad. Rannarootsi muuseumi direktori Alar Schönbergi sõnul on pakri pulmakombed üks arhailisemaid pulmatraditsioone üldse. FOTO: MERLY MÄNOlJl/fOORUM Kiideva küla jagas kalasuppi. Eelmisellaupäeval külastas kuussada inimest Läänemaal Kiideva kaluriküla. Kiideva küla päev sai alguse kell viis hommikul, kui trompetid puhusid küla iga pere väravas äratussignaali, jätkus Ridala kooli laulu- ja tantsuetenduste, sportmängude ja käsitöö- ning talutööriistade näitusega. Kõik soovijad said maitsta kalasuppi. Öh· . tul mälestati küünalde merele saatmise tseremooniaga kõiki merel kadunuks jäänud külaelanikke, jagati kätte küla kaunima kodu auhinnad ja tantsiti simmanil. "Tundus, et külalisi tõmbas köige enam kalasupp," ütles Kiideva külavanem 1mbi Kolga. "Mõni tuli esimese asjanajust suppi küsima."
Kuressaare lapsed saavad maja. 15. septemb· ril avatakse Kuressaares Kesklinna Laste Maja, kus hakkavad tegutsema Kesklinna eralasteaed, Saare Noorte Huvikool, algklasside pikapäevarühm ja lastekohvik sünnipäevade ja klassiõhtute läbiviimiseks algklasside õpilastele. Endise lasteaiahoone rentis linnalt MTÜ Saarepiiga Koolitus. "Soovisime teha kesklinna koha, kuhu lapsed on alati oodatud," ütles Tiia Leppik Saarepiigast. "Septembrist see koht neil ka on. H
Looduskaitsjad puhastasid Väinamere laide. Pärandkoosluste kaitse ühing korraldas suvel kahel Väinamere laiulloodusliku mitmekesisuse ja tradit· siooniliste maastike taastamiseks puhastustalgud. Üle 50 tudengi ja looduskaitsetöötaja niitsid talgute käigus heina, raiusid kadakavõsa ja puhastasid Eestis üli· haruldaseks jäänud juttselg-kärnkonna kudemistiiki. Suurrahu heinalaiul niitsid loodusesõbrad esimeses talgulaagris juuli lõpus heina ja roogu rohkem kui ka· heI hektaril. Augusti alguses jätkasid looduskaitsjad talgulaagreid Kumarilaiul, kus puhastati ligi hektar laidu kadakatest, niideti roog ja süvendati juttselgkärnkonna kudemistiik. Talgulaagrite peamine rahastaja oli Maailma Looduse Fond WWF.
Skaudid puhkasid ökolaagris. Augusti algul pidasid Vihulas kuuepäevast laagrit ökoskaudid. Viisteist HH4 aastast skaudipoissi õppisid keskkonnalaagris loodushoidu ja ellujäämist looduses, tuletegemist, orienteerumist, kaardi ja kompassi lugemist ning laagri ehitamist. Peeter Hussar Sagadi metsamuuseumist viis skaudid loodusmatkale, jahimees Aare Jaama õpetas, kuidas seada püsti vigvamit. Laagri ühe korraldaja Leho Männiksoo sõnuloli skautidellaagris hea praktikas rakendada seda, mida talve jooksul koos käies teoorias õpitud oli. "Linnalapsed on loodusest kogu aeg nii kaugel," märkis Männiksoo. "Selleks, et neile õpetada keskkonnakaitset ja loodushoidu, on neil vaja lasta ise tehaja ise mõista." Ökolaagri korraldasid skautidele haridusministeerium, Pirita Vabaaja Keskus ja Eesti Jahimeeste Selts.
Eesti ja Soome tugiõpilased said kokku Kloo· ga!. Augusti algul kogunesid Kloogale ühislaagrisse Eesti ja Soome tugiõpilased, et arendada sallivust ja koostööd ning luua kahe riigi tugiõpilaste vahel isiklikke sidemeid. 180 Soome ja 150 Eesti last ja täiskasvanut korraldasid laagris erinevaid mänge, mis keskendusid kontakti loomisele ja ühistegevuse kavandamisele. Tugiõpilane on noor, kes tahab ja: oskab murelikele toeks olla, et nende probleemid lahendamatuteks ei kujuneks. Projektiga liitunud koole on Eestis üle 40. Foorum/BNS
Teabepäev EESTI KÜLA TEEL EUROOPA URU Aeg ja koht: 8.-9. september, Ida-Virumaal Uusküla puhkekeskuses Korraldajad: Ida-VIrumaa külade esindus Ja EestI külade Ja väikelinnade IJikumme Kodukant Info ja registreerimine: telefonIdel (052) 06304, Eha Paas; (033) 70422, Urve Enkson VIUANDIMAA SELTSIDE NÕUPÄEV Aegja koht: 2. september. algusega kell 11 Karksi vallas Tuhalaanes Kooli talus Korraldajad: Kod ulla nt VIljandimaa ja lõuna- Ja Edela-EestI MTÜ-de Nõustamiskeskus Info ja registreerimine: telefonil (043) 33769
Eesti Päevaleht, neljapäev, 31. august 2000
Paar nädalat hiljem jõudis ornitoloogiaühingusse info, et 1998. aasta lõpust plaanitakse just sinna sadamaehitust. "Esimesel hetkel mõtlesin, et see pole võimalik inimeste mõistusega peaks midagi lahti olema," meenutab Kose. Ometi sai sellest, sadamaehitajate salajas hoida püütud teatest alguse siinsete looduskaitsjate suurim võitlus pärast pea kümneaastast vaikelu. Ornitoloogid ei olnud sugugi üksi. Suuremaid loo· duskaitseorganisatsioone ühendavast meililistist kuju· nes kiiresti staap, kus vahetati ööd ja päevad värskeimat infot ja kooskõlastati tegevusplaane. Kähku jagati ülesanded: näiteks suurema meediakogemusega Eesti Looduse Fond (ELF) asus avalikkust teavitama, teised suhtlesid ministeeriumi, valla ja ärimeestega. Sügiseks teadsid Undvast ja kirjuhahkadestjuba kõik.
Endiste saavutuste varjus Rohelised ei piirdunud siiski pelga halaga. Väitis kesk· konnaminister, et sadamakoht valiti võimalikest parim, tõestasid nemad, et tegelikult teisi kohti uuritud polegi. Ütles Vilsandi rahvuspargi direktor, et sadam ei ohusta kirjuhahkasid, näitasid rohelised kiirelt, et direktor kuulub ka sadama ehituseks moodustatud f11'ma nõukokku. Tulemuseks olid uute ekspertiiside tellimine, loobumine vahepeal· sest plaanist otsustamine valla hoolde jätta ning lahenduse venimine. Kuigi lõpplahendus on praegugi lahtine, võivad looduskaitsjad siiski end edukaks pidada. "Kui me lärmi poleks tõstnud, käiks seal praegu juba lõbus ehitustöö," usub Rohelise Lii· kumise koordinaator Peep Mardiste. Ent Undva oli vajalik ka ühendustele endile"Oleksime me selle ära vusserdanud ja rahumeeldi rahvuspargiäärde sadama teha lasknud, poleks meil mingit mõtet," märgib ELF-i tegev· direktor Toomas Trapido. Siiski pole tänased roheHsed saavutanud seda, mis nende eelkäijad 1980. aasta· te lõpus. Muidugi, tuleb arvestada, et fosforiidisõja aegsed aktsioonid olid eelkõige poliitilised ning keskkonnaliikumine väheseid väljundivõimalusi tollastele akti· vistidele. 1988 tulid nad lagedale võime sokeerinud resolutsiooniga: astugu ministrite nõukogu esimees Bruno Saul tagasi. Koguneti võimsateks pikettideks sõjaväeosade väravate taha. Kõik oli siiski keskkonnaga seotud: Saul soosis fosforiidikaevandusi, sõjaVäeosad olid üheks suuremaks saastajaks. Samas käis vilgas tegevus ka "päris" keskkonnalainel: väävelhappetsehhi ning tsel- . luloosi- ja paberikombinaadi vastu suunatud kampaaniad lõppesid nende sulge· misega, Muuga ringrada ja Süda tänava läbimurre jäid ehitamata ning Kalamaja
puHasum lammutamata. Lisaks organiseeriti muid töid: Lahemaa randades keriti kokku rullide kaupa roostes okastraati, korraldati ülipopulaarseid rattaretki jne. "Olukord oli selline, et võta ja tee, kui ainult tahad," meenutab Tallinna roheliste tollane juht Rein Ratas. "Kõigele löödi käed külge ja nii oli jõud taga mitte lihtsalt sõnamulin." 1990ndate alguseks oli roheliste esimene hoog maha käinud. Esimesed liidrid suundusid olude vabamaks muutudes poliitikasse: Juhan Aare ja Endel Lippmaa võitlesid Moskvas iseseisvu· se eest, Toomas Frey'st sai Euroopa esimene "roheline" minister. Liikumises andis tunda tugeva juhi puudus ja sisetülid. Tugev organisatsioon jäi loomata, ehkki potentsiaali oli kõvasti. 1992. aasta parlamendi valimistele läksid rohelised oma nimekirjaga, kuid valituks osutus vaid Rein Järlik, temagi isikumandaadiga. Lükumise esimese juhi, Juhan Aare hinnangul sai sealt alguse nende aastaid kestnud varjusurm. Tõsi, moodustati koguni kaks rohelist parteid, kuid kui viimane lõpuks õiget elu sisse saamata Keskerakonnaga ühines, oli sinna jäänuid vaid käputäis.
Esimene rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?" 1988. aasta mais kujunes üheks looduskaitsjate vägevaimaks aktsiooniks Moskva plaanitud fosforiidikaevanduste vastu. MALEVTOOM
Uue pÕlvkonna rohelised Pole küll õige öelda, et vahepeal midagi ei tehtud: näiteks jäi looduskaitsjate teeneks, et enne maade erastamist suudeti luua mitmed kaitsealad. Ometi saab roheliste uuest tõusust rääkida alles viimase paari aasta jooksul. Võrreldes teadlastüüpi looduskaitsjatega on needaga uue põlvkonna rohelised. "Hea küll, linde kaitsta me oskame, aga vaja on tunda ka PR· ja finantstööd," teab Peep Mardiste. Uusi rohelisi iseloomustab tihe koostöö Lääne ühendustega. Ka Undva sadama puhul võeti kohe ühendust Rootsi rohelistega, et küsida, kuidas nende kaasmaalasest investorit osavamalt rünnata. Infovahetus käib mõlemat pidi. Kui keskkonnaminister mullu Lõuna-Aafrikasse konverentsile jõudis, nõuti talt seal juba aru: miks sallitakse Eestis haruldaste lindude hävitamist? Samuti on praegused ühendused paremini spetsialiseerunud: ELF tegeleb metsanduse, Roheline Liikumine majandustegevuse keskkonnamõjude, ornitoloogid lindude ja pärandkoosluste ühing maastikukaitsega. Loodusega tegelevaid ühendusi võib Eestis olla kuni 150, neist suuri ja tegusaid kümmekond. Ometi ei ole Juhan Aare hinnangul roheliste häält ühiskonnas praegu piisavalt kuulda - kuid vaikiv ühendus on sama hästi kui surnud. "Rohelised ei sekku pii· savalt tähtsate küsimuste arutellu, ei kujunda oma seisukohta," ütleb Aare. "Kui ajalehed ette võtta, annab otsida rohelistelt pärinevaid tõsiseid seisukohti." Nõndajäid rohelised organisatsioonid tahaplaanile nii elektrijaamade kui ka raudtee erastamise puhul, ehkki mõlemad seonduvad keskkonnakaitsega. Liiga poliiti-
Nädalavahetusel korraldatud selleaastane rattaretk viis rohelised esmakordselt Eestist välja. "Kuidas elad, Soome?" käigus sõideti läbi Soome värskeima rahvuspargi, 1994. aastalloodud Nuuksio. Vahepealse madalseisu järel on viimaste aastate rattaretked taas meelitanud kohale tuhatkond inimest, Soome tulijaid olnuks rohkemgi, kuid piiri panid ette laevafirma ja kämpingud. HEIKO KRUUSI line - väidavad nad, lisades, et hoiduvad paratamatutest poliitilistest kompromissi· dest loodusküsimustes. Nii ei ole Eestis erinevalt paljudest Euroopa riikidest ka rohelist erakonda, kes otse po· liitika kujundamises osaleks ning poliitikudki ei hooli oma programmides loodusküsimustestjust palju. Oma seisukohtade vähest kostmist möönavad roheli· sed isegi, ehkki lisavad, et palju saavutataksegi mee· diakärata_ "Aasta-poolteist tagasi tundus, et jookse me peaga vastu seina," ütleb ELF·i avalike suhete juht Urmo Lehtveer_ "Mida ka te-
gime, meedias valitses vaikus." Lahenduseks lõi ELF oma infokanali, Rohelise Värava internetis. Kuid Aare sõnul on sellest vähe. "Oma populaarsuse saavutasime just sellega, et olime kogu aeg suures meedias - aga ei siis ega nüüd pole nii, et saadad lehele sõnumija kõik hüppavad kohe sellele kraesse," ütleb ta. Materjal peab olema huvitav ning meedia võtab selle tänuga vastu, teab Aare. Sealt saab võimalikuks ka avalikkuse haaramine oma eesmärkidesse, mida tegelikult pole fosforiidiküsimuse lahenemise järel toimunud.
Tundmatud looduskaitsjad
Kõikidest küsitletutest
Eelmisel aastal Eesti Looduse Fondi läbi viidud uurimuses, kus inimestel paluti loetleda Eestis looduskaitsega tegelevaid organisatsioone, ei osanud kaks kolmandikku vastajatest ühtegi nimetada. Nimetati: 10,8% - "Rohelised" 10,3% - Eesti Looduskaitse Selts 2,4% - Keskkonnaministeerium 2,0% - Looduskaitsealad Vähemalt viiel korral mainiti veel Eesti Looduse Fondi, keskkonnaametit, rahvusparke, Looduskaitse liitu ja Ornitoloogide seltsi. Kokku märgiti 18 organisatsiooni. Allikas: ELF
Soome loodusaktivistid löövad oma radikaalsusega • Soome poliitikas on riiklikult tähtsaid küsimusi, mille üle poleks kunagi parlamendis arutletud, kui keskkonna-aktivistide ühendus Maa Sõbrad poleks toimuva kohta sõna võtnud. Organisatsiooni suurimaks saavutuseks on kolme aasta tagune protestikampaania, kui ligi 27 OECD maad pidid allkirjastama lepingu, mille kohaselt rahvusvahelised investorid oleksid saanud piiramatu õiguse ükskõik kus ettevõtteid osta, müüa ja liigutada. Lepingust kuulis üks Ameerika kodanikeühendus, mis riputas materjalid internetti. Sealt leidis info
Ühenduse tegevus koosMaa Sõbrad ja koostas soo· mekeelsed materjalid, mille nebki kampaaniatest. Näisaatis ajakirjandusele, parla- teks liiklusevastases kammendi- ja valitsuse liikmete- paanias osalejad võitlevad le. Soome linnades autode vasSelgus, et Soomes oli polii- tu. Kui tamperelased ihkatikuid - nende seas ka kesk- vad linna jalutamise paika, konnaminister - kes polnud siis Helsingis ollakse vastu asjast midagi kuulnud. Al- plaanile ehitada autodele gas avalik arutlus, mis viis maa·alune söidurada. Maa koos sarnaste protsestidega Sõpradel on hirm, et kui linmujal maailmas aasta hil- . nas autoga liiklemine autojem lepingu läbikukkumise· juhtidele liiga mugavaks saab, sõidavad seni ühisni. "Just see juhtum lõi Soo- transporti eelistanud autoga mes valitsusväliste organi- otse kesklinna. Oma sõnumi satsioonide tekitatud avali- edasiandmiseks peatas suur ku arutluse traditsiooni," muusikute saatel tantsiv ja kinnitab Maa Sõprade juha- laulev kamp pealinna tänatuse liige, 23-aastane tudeng vatel tunniks liikluse. Ville Holmberg. Firmadele on keskkonna-
I
kaitsjate tegevus muidugi pinnuks silmas. Kui tosin Maa Sõpra geneetiliselt muundatud toidu vastases kampaanias Stockmanni toiduosakonda lendlehti jaga· ma marssis, saabus 20 minuti pärast politsei. Kaubamaja töötajad olid teinud väljakutse varaste pärast. Asi la· henes küll arestideta, kui protestijate taskutes varastatud kaupa ei leitud. Maa Sõprade tegevusreeglites on ka kirjas, et see ei tohi olla ebaseaduslik. Ometi on liikluse peatamisest hulleminigi seadust rikutud. Soomes on keskkonna-akti· vistid juba aastaid murdnud öösiti karusloomakasvatus-
tesse ning rebaseid ja naaritsaid puuridest päästnud, viimane rünnak toimus eehnisel nädalal. Kuigi ametlikult on Maa Sõbrad hoidunud seda otsesõnu kiihnast, toetavad paljud liikmed tegelikult seda tegevust. "Ma usun, et teatud olukorras võib seadust rikkuda," kinnitab Holmberg. Ta kinnitab, et radikaalsus äratab suuremat tähelepanu ning oma tegevuse edukust hindavadki aktivistid peamiselt selle järgi. kui palju sellest on meediasse jõudnud. Kertu Ruus
10
FOO Selgus esimene IT-Kolledzi stipendiaat 18. augustil valis Avatud Eesti Fondi (AEF) stipendiumikomisjon üheteistkümne kandidaadi hulgast välja Sergei Opristsenko Albu vallast, kelle stipendium katab 25 000 kroonise õppemaksu Eesti Infotehnoloogia KolledZis ning 5000 krooni ulatuses muid kulusid eeloleval õppeaastal. AEF-l juhataja Mall Hellami sõnul rääkisid Sergei kasuks tema sÜlnpaatsed ideed, kuidas kodukohas infotehnoloogiat kasutada ja noori kohalike probleemide lahendamisel rakendada. OpriStSenko lubas pärast kooli lõppu luua kodukohas IT-fllma, mis tegeleks piirkonna tutvustamise ja turismi arendamisega ning kus töötaksid kohalikud noored. AEF-i stipendiumikonkursi eesmärgiks oli toetada ühte tubli ja keerulises majanduslikus olukorras maanoort tema õpingutes IT-kolled.Zis, mis on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, kus kolmeaastase diplomiõppe jooksul saab väljaõppe IT-süsteemide arendamise ja administreerimise erialadel. Foorum
2 küsim!!!...
Ühenduse Eurooppalainen Suomi peasekretär Eesti valmisolekut ühineda Eu· • roopa Uiduga (EL) ohustab vähene selleteemaline avalik arutelu. Soomes on Euroop· . palainen Suomi paljude teiste mittetulundusühenduste seas selle töö enda peale võtnud. Mida oiete teinud?
?
Ühelt poolt tõstame Soome kodanike teadlikkust liidu suhtes, teisalt püüame ka esindada neid EL-i institutsioonide juures. Infot jagame paikades, kus on palju inimesi turul või kaubamajas. Näiteks läksime Pori Jazz'i ajal turuplatsile ja rääkisime, mida muudab euro tulek. Vestlesime ligi tuhande inimesega ja nende ootused olid väga erinevad. Kuid ega meie ülesanne pole panna kõiki euro tuleku üle rõõmustama - ühisraha on vastuoluline küsimus ja me ei saa musta valgeks pesta. Saame vaid asja selgitada.
?
Milline peaks liitu puudutavate arutluste elavda• mises olema mittetulunduslike organisatsiooni· de roll? Kodanikuühenduste roll on asjast huvitatute organiseerimine, et nende hääl oleks kuulda. Hiljuti ütles üks Soome minister, et kui me lihtsalt jääme soomlaste arvamust ootama, ei saa me seda iialgi teada. Ühendused aga teavad, kuidas mingi grupp asjast aru saab. Nende võimuses on seda ka selgemalt määratleda - meiegi ostame arvamusküsitlusi. Eestis on selliseid euroliidu küsimustega tegelevaid ühendusi vähe. Kuid avalik arutelu on oluline - kui Eesti saab liikmeks ja rahvas on EL-i küsimustes informeeritud, on järgmise päeva pohmell kergem. Kui aga tavainimesed ei lülitu neisse arutlustesse, tajutakse ühinemise negatiivseid tagajärgi palju kibedamalt. Kertu Ruus
Lisaraha Ida-Viru keeleõpetajatele. Uuest kooliaastast õpetavad Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva vene koolide lapsi kümme eesti keele õpetajat, kes hakkavad lisaks põhipalgale saama igakuist 2000-kroonist stipendiumi. Kümme õpetajat valis konkursil välja Integratsiooni Sihtasutus, nende igakuist stipendiumi rahastavad ÜRO Arenguprogramm, Põhjamaad ja Suurbritannia. Enamik valitutest on kohalikud, kolm õpetajat kolib Ida-Virumaale Tallinnast ja üks Tartust. Valitud koolis peavad nad eesti keelt õpetama kolm aastat.
Tudengid koristasid Aegna randa. Eelmisel nädalavahetusel koristas üle poolesaja tudengi Eesti Üliõpilaskondade Liidu suvepäevadel Aegna saare rannalt üle kolme kuupmeetri prahti, peamiselt tühje pudeleid. Peale selle kogusid üliõpilased kokku ka randa uhutud palgid ja metallesemed.
Peipsi järve haldajad koostöös makedoonlastega. Augustis sõlmitud kokkulepe Piiriülese Koostöö Keskuse (PKK) ja Makedoonia Ohridi järve Konserveerimisprojekti vahel näeb ette vastastikust abi sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste lahendamisel ning infovahetust. PKK Eesti büroodejuhataja Margit Säre sõnul kohtuti makedoonlastega esimest korda aasta tagasi rahvusvahelisel konverentsil, kus selgus, et hoolimata pikast vahemaast on kahel piirkonnal palju ühist. "Ohridi järve ümbrus on Peipsi-äärsele sarnaselt riigis majanduslikult kõige mahajäänum piirkond, kus elab rohkelt vähemusrahvusi," ütles Säre. Foorum/BNS
Vabatahtlikele Eesti Vabatahtlike KeSkus pakub vabatahtlikust tööst huvitatuteie Järgmisi võimalusi abivajajaid aidata: Eesti Iseseisva Elu Keskus (EIEK), mis tegeleb puuetega inimeste füüsilise Ja vaimse rehabilitatsiooniga. soovib leida ürituste korraldamiseks Ja reiSiabilisteks vabatahtlikke, kes oskavad soovitavalt autotjuhtida, arvutit kasutada ning on aktiivsed Ja pOSitiivse ellusuhtumisega. Usaks soovib EIEK leida inimest, kes oskaks raamatupidamlsel juhendada. Eesti Kennelliit, mis tegeleb tõukoertega, otsib asjalikke vabatahtlikke, kellelE! meeldivad loomad ning kes on huvitatUd abiks olemisest nii liidu igapäevategevuses kUi ka näitustel ja muudel üritustel. . Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond, mis tegeleb nägemispuuetega inimeste taiendkoolituse ja nägemisvaegurite rehabilitatsiooniga, otsib appi vabatahtlikke, kellele meeldib lugeda (kassetile) ning kes on suhtlemisaltid ja tolerantsed.
, Soo e lapsed austavad poliltikaga juba koolipingis Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee
KertuRuus Vihti,
Nägemispuuetega Laste Vanemate Uit otsib valdkonnast huvitatl!d asjalikke abivalmis Inimesi organisatsiooni tegevuse edendamtseks (asjaajaml~- Ja organlseenmistöö). Programmi Euroopa Noored Eesti büroo otsib täisealist asjalikku inglise ja vene keelt oskavat noorsootööst huvitatud vabatahtlikku, kes tahaks kaasa aidata programmi Euroopa Noored tegevuse koordineerimisele Eestis ning tegeleda valdkondadega nagu Eesti -siseste Ja rahvusvaheliste ürituste ning teavituskampaaniate korraldamine, info-otsingud nii inter, net1st kUi ka teistest kanalitest, arvuti andmebaaside kasutamine. Tallinna Arengupuudega Inimeste Tuglühing, mis peab päevakeskust ning pakub arengupuuetega noortele erinevaid tegevusi, soovib leida appi valdkonnast huvitatud sallivaid ja kannatlikke vabatahtlikke. Kui oled huvitatud tööst mõnes nimetatud organisatsioonis vöi soovid vabatahtlike keskuse kohta rohkem teavet, helista keskuse telefonil 6 26 33 72 vöi käi koduleheküljel http://www.ngo.ee/vOlunteer.
Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugeJateit vastukajasid, kaastÖid ja teavet. Et olla areeniks, kus kodanikuühendused saakSid sõna, palume Ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Foorum loodab, et inimesed Ise tahavad nähtavale tullaja oma mõlteldja arvamust teistele avaldada. See laiendaks ehk ka Eesti tulevikusuundade üle otsustajate rin~. Igaühe haäl on Foorumi jaoks oluline. Vastukajad, kaastööd Ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postlaadr~ssil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6311210 ja e-maiiII foorum@netexpress.ee Foorum
31. august 2000
Vihti noortevalitsus koolitas kolm noort poliitikut
Soome
Poliitikaga on mõneti nagu ollividega: 10-aastasele tundmatu maailm, 15-aastasele midagi väga ebameeldivat, 20-aastasele juba tutvumist väärt. Kuid kui ka tudengiealised otsustavad poliitikaga mitte mingit tegemist teha, muutub see ohtlikuks demokraatiale. Soomes 24 000 elanikuga Vihti vallas valivad kooliõpilased neljandat aastat enda seast kuni 30 esindajat kohalikku noortevalitsusse. Noored jagavad rahvasaadikute kombel ennast töögruppidesse ja nii jääb ühele kohvikupidamine, teisele küsitluste korraldamine, kolmandale pidude organiseerimine. Vihti noortevalitsuse tõmbenumbriks on alkoholita diskod, kuhu pääsemiseks tuleb alkomeetrisse puhuda. Alkoholita on ka öökohvikud ja restoraniõhtud. Selge pea tingimusest hoolimata toovad noorte diskod kohale sadu lapsi, tuntud bändidega Halloweeni pidu ja karaoke meelitavad lisaks publikut naabervaldadest Noorte ökomoenäitus jõudis Soomes tuuritades teleekraanile. Vihtis on noorte käsutuses 80 OOO-kroonine aastaeelarve. Summa pole ligi 936 miljoni kroonise valla- ega ka 6,5-miljonilise noorteosakonna eelarvega võrreldes teab kui suur. Kuid Vihti vallavalitsuse noorteosakonna juhataja Päivi Veikkolaineni kinnitusel on tähtis see, et noortele antakse mingi summa, mille üle neil on täielik otsustusõigus. 13-20 aastased saadikud ei või vaid eelarvest endale palka maksta.
kuid kindlasti ei esine nad ka maailmaga tülis teismelistena. Kui vald korraldas kevadel sõjaveteranide päeval vastuvõtu, pidas Vihti noortevalitsuse 16-aastane juhataja Anu Mäkinen seal pensionäre liigutava kõne, kus tänas neid selle eest, et Soome on iseseisev riik. Veikkolainen leiab, et noored pole ülepea teinud midagi, mis nende maine alla oleks viinud. Muidugi väsib mõni tuulepäine aktivist oma uutest kohustusest kiiresti ja esialgsest innustujast saab vaid nimi paberil, kellele kaaslased loota ei saa. Nagu mujalgi, pole ka siin kõik priimused või eeskujulikud käitujad.
Hoolikalt hoitud maine
SoomeVihti valla noortevalitsuse liikmed (vasakult) Anu Mäkinen, Tuuli Torssonen, Timo Nummela ja Laura Hurme aitavad kirjutada valla noorsootöö strateegiat ja võitlevad rulluisuraja ehitamise eest_
Vajalik otsustusõigus Kuigi Vihti noored on otsustanud selle suuremalt jaolt meelelahutusele kulutada, ei tasu selle põhjal otsustada, et nende tegevus pole tõsiseltvõetav, ütleb Veikkolainen. Hiljuti Vihhs noorte seas korraldatud küsitlus näitas, et suurima probleemina tajusid vastanud mõnuainete kuritarvitamist ja kuritegevust. Noorte korraldatud alkoholita peod on vastus küsitluse tulemustele. Lisaks on Vihtis, nagu mõnes teiseski Soome vallas, noortevalitsusele antud õigus osaleda vallavolikogu nõukogude töös. Hääletamisel õpilassaadikud küll osaleda ei saa, kuid nõupida-
FOTO: VESA VALTONEN
mistel on neil õigus arvamust avaldada. Enamikes asjades, nagu majanduspoliitika või prügivedu, käib see neil üle jõu. Siiski on nad nõu andnud mõne noori puudutava dokumendi koostamisel nagu valla noor500tööstrateegia. Ka hiljutisel nõupidamisel, mis puudutas laenu võtmist jäähaili ehitamiseks, osales 16-aastane noortesaadik kui tulevane jäähalli kasutaja. Veikkolainen kinnitab, et
kui valla poliitikud tahavad teada noorte arvamust, kuulevad nad parema meelega seda nende endi kui tema käest. Kaks aastat tagasi soovis Vihti vald vähendada noorteosakonna eelarvet, sealhulgas töötajate arvu. Kui viimased selle otsuse peale häält tõstsid, kahtlustasid rahaj agaj ad , et nood püüavad oma töökohta säilitada. Kui noored aga otsuse rumalaks kuulutasid, jäid vallandamisplaanid katki.
Noorievalitsuste poliitiline tähtsus võib peagi veelgi tõusta. Hiljuti tegi Soome kultuuriminister ühe noorteorganisatsiooni üritusel oma kõnes ettepaneku, et noortevalitsuste põhjal moodustatud kogu hakkaks noorsooküsimustes parlamenti nõustama. Tasapisi on mõnel poliitikul tekkinud komme aegajalt telefonitoru võtta ja kooliõpilastelt nõu küsida. Mis muidugi ei tähenda, et
poleks neidki, kes näevad noori vaid probleemina. "Mõned kardavad, et neilt tahetakse võimu ära võtta ega taha sellest loobuda," sõnab Veikkolainen. Iseküsimus on seegi, kui palju noorte arvamus tegelikult otsuste vastuvõtmiselloeb otseseid nende pakutud muudatusi näiteks noorsootööstrateegias ei osanud noored nimetada. Ehk pole noortest poliitikas veel tõsiseid partnereid,
oo
Uhendus meelitab noori kohalikel valimistel hääletama • Nii Soomes kui ka Eestis korraldatud küsitlused näitavad noorte väikest valimisaktiivsust. Soornlasi teeb murelikuks näiteks teadmine, et sügisestest kohalikest valimistest kavatseb osa võtta alla 40% noortest, kuigi 80% otseselt noori puudutavatest otsustest võetakse vastu vallas.
Et noorte valimisaktiivsust tõsta, korraldab Soome noorteühenduste katusorganisatsioon Allianssi koos poliitiliste noorteühendustega sügiseste kohalike valimiste tarvis kampaania, mis näitaks noortele, et kohalikud valimised on neile kõige tähtsamad. Selleks tehakse reklaami
ja korraldatakse suuremate linnade koolides üritusi, kus kohalikud poliitilised ja muud noorteorganisatsioonid end esitlevad ning kohaletulnuid igaühe hääle olulisuses veenavad. Ka võtavad kampaania juhid sõna ajakirjanduses. "Avalikkus aitab," loodab Alliannsi arengudirektor Henrikki Halme.
Eestiski pole olukord parem. Turu-uuringute AS-i ·eelmisel aastal Riigikogu valimiste eel tehtud küsitlus tõi välja, et kui vaid kolmandik 18-29 aastastest noortest lubas kindlasti valima minna, siis 40-49 aastastest lubas seda teha 53 ja üle 70-aastastest 74 protsenti. Pärast kohalike omavalit-
suste valimisi korraldatud uuring kinnitas samuti, et alla 30-aastaste vastanute valimisaktiivsus oli ligi kümnendiku võrra madalam kui 30--60 aastastel ja ligi viiendiku võrra madalam kui kõige vanemate valijate seas. Kertu Ruus
Kuid selle põhjal ei saa veel otsustada. Kui Veikkolainen räägib õpetajatele, et mõni Joosep Toots diskol puhvetit pidas, on õpetajad iroonilised: "Ah tõesti? Oli ta ka kaine?" Ja Veikkolalneni seletu· sele, et vähe sellest, kõnealune koristas ka veel öösel kella kaheni saali, nendivad pedagoogid: "Ah selles poisis on siis ka midagi head!" Noored ise räägivad oma huvist nii sõnadega "lõbu" kui ka "vastutus". Noortevalitsuse liige Tuuli Torssonen kinnitab, et see on ainus koht üldse, kus unises VihUs väljaspool kooli midagi teistega koos teha. Timo Nummela lisab, et osalemine õpetab täiskasvanulikult mõtlema. "Oled küpsem ja julged vastutada," kirjeldab ta enda sõnul tavanoortest erinevat mõtteviisi. Sügisestel kohalikel valimistel kandideerib Vihti 43liikmelisse vallavolikogusse tavaliselt kõrgemas eas kandidaatide seas kolm noort, neist noorim 19-aastane. Kõigile kolmele on vallavaliisuse saal ja sealsed näod tuttavad just noortevalitsusest. Endine noortevalitsuse juhataja, praegu Helsingi ülikoolis politoloogialoenguid kuulav Taru Hermunen liitus parteiga kahe aasta eest. "Arvaku enamik pealegi, et nemad ei saa otsuseid mõjutada - mina usun, et kui tunned õigeid inimesi ja sul on julgust lihtsateks asjadeks nagu telefonikõne võtmine, on peamine olemas," ütleb Hermunen. Kaks aastat nOOlievalitsuses on pannud ta uskuma, et noor pilk asjadele on tema väärtus. Toetajaid on tal ja teistel noortel kandidaatidel ka pensionäride seas.
Noored püüavad ise oma õiguste eest hea seista
Füüsilise puudega mees, kes liigub ratastooli abil, otsib elurõõmsat Inimest või Inimesi, kes nõustuks teda saatma väljaspool kodu. Heategevusühendus Emma, mis tegeleb kasutatud asjade kogumise ningjagamisega, otsib appi aktiivseid vabatahtlikke .
Eesti Päevaleht, neljapäev,
Rodion Denissov MTÜ Noorte Valikjuhatuse esimees ·
Palju räägitakse sellest, et noortele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, kuid reaalselt tehakse nende elu parandamiseks vähe. Tõsi, on käivitatud just noorte vaba aja sisustamisele suunatud programme (näiteks "Et suvi ei läheks luhta", projekt "Prügikoll" jt), ent neid lähemalt uurides näeme, et enamik neist on suunatud lastele. Kuid noored ei tähenda ju ainult kooliõpilasi! Mõistagi on üle 18-aastased inimesed juba küllalt iseseisvad, kuid neil on eale iseloomulikud huvid kõrgvõi erihariduse saamine, oma äri alustamine, keelte õppimine ja kasvõi lihtsalt eakaaslastega suhtlemine. Omaette küsimus on mui-
dugi venekeelsed noored. Nende ees seisab lisaks eakaaslastega ühistele probleemidele veel enesele eesti ühiskonnas koha leidmine. Takistuseks on siinkohal nii riigikeele mittevaldamine kui ka üldine võõrdumine siinsetest probleemidest. Selleks, et püüda aidata noortel mõnesid nende probleeme lahendada, loodigi selle aasta mais MTÜ Noorte Valik. Algatajaiks olid kolm noort inimest - ajakirjanik, jurist ja üliõpilane, kes jõudsid ühel heal päeval üksteisest sõltumata järeldusele, et kauem ei saa asjade praegust seisu taluda, vaid tuleb püüda ühisel jõul seda kuidagi parandada. Ühenduse põhieesmärk ideks kuulutati noorte vaba aja sisustamine, Eesti ühiskonna integreerumisele kaasaaitamine ning noorte aktiivne kaasamine ühiskonnaellu. Andsime teada, et kõik soovijad vanuses 16·30 aastat, kellele pole nende tu-
levik ükskõik ja kes tahavad aidata teistel end Eesti ühiskonnas leida, on oodatud astuma MTÜ Noorte Valik liikmeks. Ühingu esimesele koosolekule kogunes paarkümmend inimest, paljudel kaasas huvitavaid projekte ja ideid. Tookord otsustati hakata regulaarselt kohtuma, et ühiskonnaprobleeme arutada. Väitluste käigus sündisid ideed ning tulemuseks oli autorilaulu õhtu ettevalmistamine ja läbiviimine klubis, samuti sai korraldatud kohtumine Venemaa suursaadikuga. Suurenes ka ühingu liikmeskond. Noorte Valikuga liitusid kunstnikud, muusikud ja lihtsalt tudengid praeguseks on meiljuba üle 30 liikme. Et ühingu koosolekutel hakkas käima eri rahvustest inimesi, muutusid need aina huvitavamaks - liiati on see otsetee nö altpoolt tuleva integratsiooni suunas.
Kui juuli lõpus esitas Tal- Paraku on meeri idee vägalinna linnapea Jüri Mõis gi sotsialismimaigune uuesti oma idee trollibussi- kõigepealt teeme, ükskõik de käigust mahavõtmisest, milliste meetoditega, ja alles leidsime oma koosolekul, et . siis mötleme. Nii ei taheta see idee ei too peale kahju aru saada, et praegu kokkuhoitud raha tuleb aasta 10-20 Tallinnale midagi. Pooltargumente kõlas pärast mitmekordses mahus vaid üks - trollibusside pida- kulutada inimeste raviks. mine on kallis. Ometi on viiNõnda otsustasime korralmasel aastakümnel eeskätt dada Tallinna linnavalitsuse juures piketi Euroopas protestiks võetud trollibusside suund kesk- , , Trollibusside kaotamise konnasõbrakaotamise vastu. Ilmlike sõiduki- idee ei too peale selt riivas te konstruee- kahju Tallinnale pikett ametrimisele ja juurutamise- midagi. nike tundeid, sest le, seejuures pole selle hind otsustav te- meeleavaldajate juurde tulgur. Esikohal olgu inimeste nud linnavalitsuse pressitervis ja alles siis võib rääki- sekretär püüdis ajakirjanikke veenda toimuva mõttetuda rahast, leiavad noored. Tallinna linnapea on aga ses. Sellest hoolimata saavuseisukohal, et parem hinga- tas pikett oma eesmärgi me sudu. kuid hoiame raha tõmbas tähelepanu taas kokku. Pealegi näib ta arva- ühistranspordi probleemile. Noorte Valiku liikmetega vat, et trollidest vabanedes teeme me lõpu ka viimaste- suhtles ka linnapea Mõis, le "sotsialismi iganditele". kes aga avaldas mõistma-
tust, miks noored tegelevad niisuguste "rumalustega". Meeleavaldajate väitele, et pärast trollide kaotamist muutub õhk Tallinna linnas nii mustaks, et inimesed ei saa õues pesugi kuivatada, vastas meer nõuandega: "Ostke siis omale elektrikuivatid." Mis puutub MTÜ Noorte Valik teistesse plaanidesse, siis on kavas hakata korraldama loenguid aktuaalsetel teemadel, kohtumisi huvitavate inimestega, integratsiooniteemalisi väitlusringe. Samuti tahaksime koguda ümarlauda kõikide Eestis tegutsevate, nii eesti- kui ka venekeelsete noorteorganisatsioonide esindajad, et kuhjunud probleeme arutada. Noorte Valik on huvitavatele ideedele alati avatud. Meie e-malli aadress on noorte.valik@mail.ee.