Eesti Päevaleht, reede: 24. november 2000
188
Kodanikuühiskonna häälekandja, ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel kord kuus
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
2 KÜSIMUST Raul Altnurme Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi (BAPP) projekt~juht
Riigi toetus miHetulundajatele kasvab
.
Tuleva aasta riigieelarve kava näeb mittetulundusühingute (MTÜ) toetusteks ette tänavusest viiendiku võrra rohkem raha. Kasv tuleb põllumajandus-, kultuuri· ja siseministeeriumi jagatavate toetuste suurenemise arvel, ülejäänud ministeeriumite jagatavad toetused langevad vöi ei muutu. Ministeeriumid, mis jagavad toetus i ja jagatava raha kasv kroonides:
Selle nädala algul pidid mittetulundusühingud kaheteistkümnes omavalitsuses esitama pakkumised BAPP-i korraldatud konkursile mõne teenuse ülevõtmiseks. Millised olid konkursi tulemused? Enamikus kohtades laekus konkursile vaid üks pakkumine, enamasti ootuspäraselt selJeIt ühenduseIt, kelle peale omavalitsus meile teenust välja pakkudes ka mõtles. Siiski oli kolm omavalitsust, Rakvere linn ning Helme ja Järva-Jaani vallad, kuhu esitati teenuse ülevõtmiseks kaks konkureerivat pakkumist. Kõrgeid tingimusi ja Üleantavad omavalitsuste väiksust arvestades oli selline tuleteenused mus ka ootuspärane, sest • Heakord - Sangaste vald konkurss polnud kindlas• Hooldekodu - Võru linn, lUuti mõeldud seltsingutele, ka vald vaid eeldas MTÜ-lt tahet • Koduhooldus - Kärdla linn, ja suutlikkust võtta vastuPaldiski linn, Järva-Jaani vald, Häädemeeste vald tus teenuse elluviimise • Noorsootöö - Räpina linn, eest. Rakvere linn Kahes kohas, Kiviõlis ja • Päevakeskus - Kiviõli linn, Paldiskis, ei tulnud konHelme vald kursile ka ühtegi taotlust, • Rahvamaja - Avinurme vald nii et nende puhul tuleb • Rahvasport - Väike-Maarja veelotsustada, kas pikenvald • Supiköök - Sillamäe linn dada tähtaega või tunnistada konkurss läbikukIrunuks. Sunnikorras ei saa ju ühelegi MTÜ-Ie teenust kaela määrida, kui neil endil selle vastu sügavamat huvi pole.
Käite praegu erinevates omavalitsustes pakkumisi avamas. Kuidas konkurss edasi kulgeb? Praeguseks on veel teadmata Sangaste ja muka valla konkursi tulemused, mille tähtaeg onjärgmisel nädalal. Siis on omavalitsustel S. detsembrini aega esitada oma kommenaario lae unud pakkumiste kohta, näiteks kas hinda peetakse reaalseks. Seejärel vaatab pakkumised üle ja kiidab heaks meie ekspertkogu ning detsembri kahel viimasel nädalalloodame lepingud omavalitsuste ja ühendustega alla kUjutada. Urmo Kübar
Amnesty Eesti vastustab piinamist ~
..
Amnesty International (AI) Eesti grupp korraldab ülemaailmsel'inimõiguste päeval 10. detsembril Tallinnas Raekoja platsil pÜTIamise vastase kampaania, kus jagatakse infot ja kogutakse allkirju protestidele. "Kuigi vastu on võetud igasuguseid konventsioone, koheldakse inimesi väga julmalt," ütles ühingu juhatuse liige Liisa Linna, kelle sõnul on eriti kurb, et seda teevad riigivõimuorganid. Kaebusi piinamiste kohta tuleb AI-le iga päev ISO-st riigist. Näiteks kirjeldab Kongo Vabariigis vangis olnud ajakitjanik Adrian Wayi, kuidas tal triikrauaga kõhtu põletati, seljalt nahk niUiti ja noaga keelläbi torgati. Enamasti piinatakse inimesi selle eest, et nad oma riigi poliitikaga vastuollu on sattunud. Nende seas on palju ka AI enda liikmeid. Korraldajad loodavad, et üritus teadvustab pünamisi rahvale ja valitsusele. Rahvas saab anda allkllju protestidele, mis saadetakse vange pünavatele riikidele. Sellised pöördumised on Linna sõnul pannud riike isikuid vabastama ning surmanuhtlust kaotama. Ka saab AI-d rahaliselt toetada. Eesti on 119 riigi seas ühinenud 1984. aastal vastu võetud piinamisvastase konventsiooniga, mis kohustab riiki piinajaid karistama. Foorum
Euroliit lTIanitseb kodanikke kaasanla ~
Eesti valitsus peab kiiresti kaasama Euroopa Liiduga (EL) peetavatesse läbirääkimistesse ka rahva, rõhutas Tallinnas peetud EL-i puudutaval konverentsil Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee liige Filip Hamro-Drotz. Oktoobrikuise kilsitluse järgi pooldab Eestis EL-iga liitumist 45,8% elanikkonnast, 28,1% hääletaks liitumise vastu. Berliinis asuva Euroopa Poliitika Instituudi uurija Sven Arnswalt kinnitas hiljuti agentuurile AFP, et kui Eesti poliitikud ei näe ka llidu väheses populaarsuses probleemi, süs lääne-Euroopa märkab seda kindlasti. Nü Euroopa Komisjoni president Romano Prodi kui laienemisvolinik Günter Verheugen on juhtinud tähelepanu ava. likkuse madalale toetusele kandidaatriikides. Verheugen kinnitas, et laienemine saab õnnestuda vaid juhul, kui sellesse on haaratud kõik kodanikud, mitte pelgalt elüt. Pärast euroreferendurni läbikukkumist Taanis tln avaldatud kahtlust kas EL tahab kutsuda liituma riiki, kus toetus on nii madal: Foorum
o krooni
350000
Siseministeerium • Kokku MTÜ-de toetuseks: 2000 - 172 198275 krooni, 2001 - 207307 159 krooni
Teiste ministeeriumide jagatavad toetused: 2001
• Ettevõtteregistri andmeil oli Eestis , . oktoobri seisuga 13 199 MTÜ-d, kus töötas 27 164 inimest ehk 4,2 % kogu tööhõivelisest elanikkonnast.
5548157 697 900 585 000
Haridus-
Kaitse-
ministeerium
ministeerium
Keskkonnaministeerium
.. 33.0.0_0... 0~
Majandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
~~ Riigi-
kantselei Risto Bakhoff
Allikas: riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakond
Ühingud saavad 'eelalVest alla protsendi Kertu Ruus foorum@netexpress.ee
.. Järgmise aasta riigieelarve projekti järgi läheb mittetulundusühingiltele üle kahesaja miljoni krooni, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud viiendiku võrra, kuid moodustab riigieelarvest vähem kui ühe protsendi. Riigikogu kantselei majandusja sotsiaalinfo osakonna uuring näitab, et peaaegu kogu projektijärgi 207 307159 krooni suuruse summa jagavad ühingutele kultuuri- ja põllumajandusministeerium. Kultuuriministeeriu mi eelarves on selleks ette nähtud üle saja miljoni krooni, põllumajandusministeeriumilligi 80 miljonit, kinnitab uuring. Vähem kui kümnendiku mittetulundusühingutele riigilt toetusteks minevast summast moodustavad sotsiaalministeeriumi kaudu sõlmitavad sotsiaalhoolekande lepingud, ülejäänud asutused jagavad igaüks alla kolme protsendi ühenduste toetusrahast. Uuringus kasutatud arve ei saa siiski usaldada, kinnitas põllwnajandusministeeriumi eelarvebüroo juhataja Marika Kongas. Tema sõnul ei anna põllumajandusministeerium järgmisel aastal otse mittetulundusühingutele mitte ühtegi senti. Kongas ütles, et tõuaretusele mõeldud kuuendiku väidetavast summast võivad ühenduse d tõenäoliselt endale saada, sest tõuaretusega tegelevad peamiselt just nemad. Kuid uuringus ära toodud riigi poolt ostetavate tööde ja teenuste eest mõeldud 37 miljonist läheb Kongase hinnangul mittetulundussektorisse vaid väike osa, suurimad
It- Enim raha jagab mittetulundus-
ühinguteie kultuuriministeerium ... Koalitsiooniparteides valitsevad ühingute finantseerimise kohta erimeelsused, väidab Lauristin SAMAL TEEMAL
Segane eelarve ~ Riigikogu
rahanduskomisjoni llige Rein Järvelill näeb rügieelarve läbipaistvUse probleemi olukorras, kus pole konkreetselt võimalik küsida, palju rahast läheb mittetulundusorganisatsioonidele. Järvelill möönis, et samas on siiski oluline mitmetahulisus ning selgem eelarve tähendaks ka raha suuremat koondumist ühte struktuuriüksusesse. Mõõdukate fraktsiooni esimehe Mruju Lauristini hinnangul ei tohiks olla süski olukorda, kus ministeerium võib projektiraha oma äranägemise järgi kasutada ning riigieelarve arvudest see välja ei paista. Riigikontrolli pressinõunik Sven Soiver ütles, et iga rahasummajuures peab olema kirjas, mida sellega saavutada tahetakse. Tema sõnul peab riigikogu huvitama eelkõige, kas eesmärgid saavad täidetud, mitte see, kes neid täidab. Nõnda pole ka nii oluline, et just mittetulundusühingutele minev summa teada oleks. Samas lisas Soiver, et eelmise aasta riigieelarve kohta peaks olema võimalikult mitmekesine info avalikult kättesaadav. Kertu Ruus
summad selle rea alt lähevad tõenäoliselt rakendusuuringute keskustele. Kultuuriministeeriumist kinnitati, et nende ühingutele eraldatav summade suurusjärk on õige. Samas kui kogu uuringus kokku liidetud raha ühingutele ei lähe, suurenevad nende eraldised selle arvelt, et ministeeriumid saavad raha oma äranägemise järgi kasutamiseks ka teiste eelarveridade aU. Paljude summade kasutamiseks korraldatakse projektikonkursid, kus 9sale-
vad nii ühendused, ettevõtted kui omavalitsused. Lisaks on praegusest arvestusest välja jäetud toetust saavad sihtasutused, sest viimased on enamasti riigi poolt asutatud ega ole seega käsitletavad päris kolmanda sektori organisatsioonidena. Kui nende eelarvetesse minev raha lisada, suureneb summa kohe 467 143 600 krooni võrra. Riigikogu liikmete Ivar Tallo ja Marju Lauristini sõnul pole mittetulundussektori rahastamine praegu riigi poolt korralikult
läbi mõeldud. Lauristini kinnitusel on mittetulundusorganisatsioonide rahastamise küsimuses erimeelsusi ka koalitsiooni sees. "Kui Isamaaliidul on muinsuskaitseliikumise kogemus ja Mõõdukatelomad tugevad taustorganisatsioonid, siis Reformierakonnal on suhted pigem ettevõtjatega," .närkis Lauristin. Lauristini sõnul on Euroopa riikides kombeks sektori tugistruktuure toetada ning siin on kaks varianti: kas riik valib endale konkreetse partneri või üritab tegelda kogu võrgustikuga. Mitme allika sõnul on olnud juttu sellest, et mittetulundusühingud peaksid kuuluma siseministeeriumi haldusalasse, kuigi praegu eraldab siseministeerium tühise 0,2% rahast. Sellisel juhul jääksid valdkondiikud arutlused küll vastavate ministeeriumide pädevusse (nt puuetega inimesed sotsiaalministeeriumi alla), kuid kindlajuriidilise vormiga organisatsioonidena suhtleksid ühendused siseministeeriumiga. Need,keseisoosivarianti,et üks täitevvõimu organ ühendustega tegelejaks hakkab, on välja pakkunud mittetulundussektori raha jagava fondi loomist, mis sarnaneks Eesti Rahvuskultuuri Fondile või Kultuurkapitalile. See võiks jaotada muuhulgas ka praegu hasartmängumaksu nõukogu poolt jagatavat raha. Seda varianti pooldav Marju Lauristin selgitab, et fondi eesotsas peaks olema erapooletu nõukogu, mis võiks jagada raha ilma suunavare eelarveridadeta. Samal ajal peaks kontroll olema piisav. "Siin peaksid olema küllalt kannid reeglid, nagu maksumaksja raha jagamisel kombeks, kuid riik ei määraks siiski kõike ise," sõnas Lauristin.
foorum
Eesti Päevaleht, reede, 24. november 2000
19B
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
JUHTKIRI
Ühepäevauuringud Peab olema selgeltnägija, et saada ülevaade järgmise aasta riigieelarve projektist mittetulundussektori toetuseks minevatest summadest. Ei rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjast ega riigikogu kantselei koostatud uuringust eelarve kohta kuigipalju välja ei loe. See on halb, sest teadmatus mittetulundussektorist ei luba panna paika selle rolli ühiskonnas. Riigikogu kantselei arvutuste kohaselt annab järgmise aasta riigieelarve mittetulundusühingutele 207 miljonit krooni ehk ligi protsendi kogu eelarvest.·Kuid kõne põllumajandusministeeriumisse annab vastuse, et mittetulundusühingutel pole uuringus välja toodud kümnete miljonitega pistmist. Et uurija töö usaldusväärset ülevaadet ei paku, tuleb omakorda sellest, et riigieelarve seletuskirjast pole võimalik selget sotti saada. Riigieelarve on koostatud nii, et read on lahti seletamata. "Riigi poolt oste tavad teenused" või "sihtotstarbelised ülekanded" võivad tähendada raha ükskõik kellele. Rääkimata sellest, et erinevaid ministeeriume omavahel või praegust eelarveaastat ' eelmisega Vajadus statistika kõrvutades tujärele aina kasvab, sest leb ridu väga karmilt tõlgenprobleeme ei saa dada, et neid lahendama hakata veidigi võrrelda enne, kui nende olemus saaks. Probleem on endale selgeks tehtud vana. Eelmisel aastal mittetulundusorganisatsioonide eelarve kohta küsides ütles ühe ministeeriumi pressiesindaja, et ta ei saa "nendest arvudest mitte mõmmigi aru" ning "neid ridu ei löö keegi kokku". Pea kõik senised eleIJlentaarset mittetulundussektori statistikat puudutavad uuringud on rohkem oma lõbuks tehtud ühemehevaatlused, millele tugineda ei julge. Samal ajal vajadus vastava statistikajärele - millised mittetulundusorganisatsioonid tegelevad sotsiaaltööga, kui palju eestlased annetavad, kui suure osa sektori sissetulekutest moodustab välisabi ja nõnda edasi - aina kasvab, sest probleeme ei saa lahendama hakata enne, kui nende olemus endale selgeks tehtud. Usaldusväärseid andmeid on vaja näiteks teenuste andmisel ühenduste kätte. Aina enam tunnehkolmanda sektori arengu vastu Euroopa Liit. Me räägime kolmanda sektori partnerlusest riigile ja erasektorile, kui selle suurus ja ülesehitus on määratlemata. Just nii võibki igaüks olemasoleva statis. tikaga manipuleeridaja kiidelda, et tema esindab määratut h~ ühendusi. Selle vältimiseks oleks ·vaja usaldusväärset uuringut, mida üks telefonikõne ümber ei lükka.
KIRI
Integratsioon pluss-märgiga .. Rääkides integratsioonist venekeelsete kaasmaalastega, panen tähele, et inimesed ei suhtu enda integreerumisse hästi. Sageli tahetakse elada nii nagu seni: et keegi ei puutuks neid. "Las ta olla," võib öelda eestikeelne lugeja. "Milleks kohalike venelaste pärast üldse muretseda, niikuinii ei saa nad meist aru ega t~ha keelt õppida." Kuid sellisel juhul jääb probleem lahendamata, mis ei või olla oma elanike eest hoolitseva rugi poliitika. Kuidas köita inimesi keelt õppima? Kodakondsust nad eriti ei taha, mõned ei taha olla lojaalsed riigile, paljud loodavad, et·kõik mured lähevad niisama mööda. Seoses kohalike venelastega on selgelt näha, kuidas inimene püüab ära elada mitte oma riigis ja oma õigustest teadmata. Meie metsikult kapitaliseeritud rugis peab aga igaüks oma kasu pärast muretsema. Hetkel hästi integreerunud venelased on oma katjääris jõudnud kaugemale kui ühekeelsed mittekodanikud. Sellestki on vähe, sest ka oma kohustused ja õigused tuleb ära õppida, kuid ülaltoodud teadmiste varuga saavad venelased olla tõelised oma maa kodanikud, kus nendega arvestatakse. Venemaa on ammu võõraks riigiks haritud kohalikele venelastele, igapäevaste katastroofide maa ei saagi olla neile kasulik. Normaalse riigikodaniku positsioon on "minu riigis otsustan mina". Tuleb kasutada oma õigusi täies mahus. Seega integratsioon toob ainult kasu, keeleteadmise ja kodakondsuse, mis tõestab, et kogu protsess on pluss-märgiga. Mihhail Kremez
Kes on tõelised piraajad? .. Ma pole jälginud Bud Grace'j koomiksit oma Piraaja klubiga, millega Daniel Vaarik oma eelmises Foorumis ilmun"ud artiklile vajaliku fooni loob ja järeldab, et tüssamine kui elustiil on Eestis valjupaiga leidnud kolmandas sektoris. Küll aga olen juhtunud nägema teleseriaali "Jah, härra minister", kus üsna ilmekalt tuuakse esile riigiametniku mentaliteet. AGU LAIUS·, Vaarik räägib lausa.majandus- Jaan Tõnissoni Instituudi direktor sektori poolt läbitud puhastustulest ja avaliku sektori pidevast meedia tähelepanu all olemi- maluse tüssamiseks kolmanda sest, mis tüssamise välistavat. sektori kattevarju kasutades. Ministeeriumi esindaja seisuSuurimad Leskede ja Orbude koht, et peale puhastustuld pole Ühingu tegelased on ju amernierasektoris enam tüssajatel asu, kud, kes isiklikeks vajadusteks paneb ehmatama. See on ju raha kantimiseks sihtasutuse peaaegu tüssajatele indulgent- asutanud või mõne mittetulunsi andmine ja üleskutse kogune- dusühingu tegevuses osalevad. da erasektorisse. Mis puhastus- Siit ka vastus pealkirjas püstitatulle puutub, siis see pigem õpe- tud küsimu~ele. Ja et mitte jäätas erasektorit leidma auke ava- da üldsõnaliseks, nagu see on liku sektori tege~ses, mille kau- tavaline, kui süüdistatakse mitdu tüssamine õnnestub. Pole sa- tetulundusühinguid rahapööriladus, et peale puhastustuld ka- tamises, mainin siinkohal Kesksutatakse neid kanaleid edasi. konnafondi tegevust. Daniel Vaarik tõdeb, et päris Vaarik viitab kesksuvisele raBud Grace'i stiilis petturlusega hand us ministeeriumi soovile tegelevat -Leskede ja Orbude saada mittetulundusühinguteIt Ühingut pole Eestis seni avasta- - ettepanekuid riigi raha otstarbetud. Siiski: sellest ehk ka suuri- kama kasutamise kohta. Ning mad probleemid seoses kohilan- teatab, et vastuseks teatas mõnida sektori organisatsioonidega gi ühendus, et selleks tuleks neiEestis. Nimelt on just ametnik- le rohkem riigi raha eraldada. kond ära tabanud soodsa või- Paraku ei tõesta see autori sei-
sukohti tüssajatest kolmandas sektoris. Nonnaalsetes ühiskondades on laialt levinud mittetulundusühingute rahastamine riigi rahakotist, millega tagatakse ka riigi raha otstarbekam kasutarnine. Kindlasti on see nn ka Eestis. Samas püüavad riigiametnikud kiivalt raha enda ligiduses hoida, sest nli tekib võimalus sealt ka midagi endale saada. Kui ühendus läheb ministeeriumisse projektiga, kus sama ministeeriumi (kõrged) ametnikud on kavandatud osalemaja selle eest ka tasu saama, on neil võimalused toetust saada oluliselt suuremad. Rahandusministri juulikuine kiri on omaette teema. Vaarik kirjutab, et mittetulundusühinguteit saabus arvestatavaid YaStukajasid. Samas on mittetulundusübüngutelseniselgusebU,mis nende ettepanekutest sai. Jaan Tõnissoni Instituudi poolt tunnustasime ministri pöördumist ühenduste poole. Lühikesest tähtajast ja ebasobivast kesksuvisest ajast hoolimata esitasime ettepanekud lootuses, et järgneb sisuline arutelu. Paraku pole ministeeriUmilt järgnenud pisimatki vihjet, et nende algatusele ja meie positiivsele vastukajale ka midagi järgneb. Tundub, et vajadus saata kiri mittetulundusühingute-
le oli vaid päevapoliitihne. Laekunud vastuskirjade põhjal aga kuulutatakse kedagi konkreetselt nimetamata mittetulundusühinguid alavääristavaid seisukohti. Käsitletud teemad väärivad süski väga tõsist arutelu ja me ei jõua tulemuseni, kui süüdistame teineteist riigi rahade raiskamises. Riik ja kolmas sektor vaid kahjustavad vastastikku teineteise mainet, mille tulemusena süveneb veelgi võõrandumine riigist. Seetõttu ootan ma igasugust riigi tahteavaldust asuda korrastama mittetulundusühingute rahastamise korda, et see demokraarlWkuks,arusaadavaks ning läbipaistvaks teha ning suurendada seal mittetulundusühingute endi esindajate osalust.lse olen samasisulise ettepaneku teinud korduvalt erinevatele tipp-poliitikutele ja kõrgetele rugiamemikele. Paraku pole seni saanud mingit vastukaja. Ehk annab selleks tõuke minu väitlus Daniel Vaarikuga? Elikjõuame ühiselt ka tulemusteni, kuidas ära hoida riigi tüssamist? Tean, et kolmanda sektori esindajad on dialoogiks avatud. Samal teemal Daniel Vaarik "Raha tüssajatele plraajadele" F-oorum, 27. oktoober
2000
.
Mis maksab ~esti töölise pea? Airi Hallik Tartu ülikooli üliõpilane
.. Kujutlege, et olete madalapa!galine tööline puiduliini ääres. Müra talumiseks on teil peas enda muretsetud kõrvaklapid. Muusikat kuulata pole lubatud, selle asemel tuleb taluda tootmisjuhi saksakeelset sõimu. Täna astub ta õige teie ligi, kisub kõrvaklapid peast ja karjub otse kõrva sisse. Natukese aja pärast naaseb, sakutab juustest ja röögib edasi. Niijuhtus Valli-Fämaga (Sl). Toimumispaik oli edukq.s Viljandi puidutööstus Dold, mille uut tootmisliini president Lennart Meri hiljuti avamas käis. Kallaletungija oli tööstuse 31-aastane tootmisjuht Gerd Richter, kellele ajalehe Sakala andmetel kuuluvad ka sõnad, et-Saksa
masin on rohkem väärt kui Eesti töölise pea. Kurioossel moel hukkus üks firma töötaja paar nädalat pärast Valli Pärna juhtumit seetõttu, et Saksamaalt toodud vigasest lihvimismasinast tagasi paiskunud plaat lennutas mehe peadpidi seina sees oleva raudpoldi otsa. Kõigi välismaa firmade töötajatel pole nii halvasti läinud, kuid hõisata pole millegi üle. Ühe Tallinna vahendusfirma kontori töötajad pole seni bossi tumedakarvalist kätt tunda saanud, kuid võõrkeelseid sõimusõnu kuulevad sageli. Noormees, kes töötab lääne-eurooplastele alluvas teenindusfinnas, räägib: "5000kroonise palga eest öeldakse kohe, et unustage eraelu ja nädalavahetused." Naisalluvatest UNUSTAGE ERAELU.
lootsid ülemused endile armukesi - kuidas teisiti tõlgendada kummalise sisuga telefonikõnesid ning mobülisõnumeid. . Uue nädala töögraafik selgub vahel pühapäeva õhtul ning pole haruldus, et tööd tuleb riigada kümme päeva järjest. Omamaist töökultuuri ei kipu itaaIlased Eestis propageerima: seal lõppeb tööpäevvarajaste) õhtunmdideL Lisaks on nad perekonna päralt pika lõunapausi siesta jooksul. Siinne töötaja peab aga suumuIgu kinni hoidma neid, kes kohe tema asemele tuleksid, on kümneid. TÖÖTAJAD AAFRIKLASTE TASE: MEL. Näib, nagu käiks vähene
nõudlikkus ja lõputult pikad tööpäevad eestlase loomuse juurde. Teoorjuse ajal mõisatööde kõrvalt näpistatud tundidel
ei puhatud, vaid kanti hoolt oma põllulapikese eest. Oma talu ajal ei küsinud kellast keegi. Nõukogude süsteemis töötati mitmel kohal. Kaasaegne orjus ei jäta sageli enam millekski aega Teisalt kaebavad tootmisfirmade juhid, et häid töötajaid peab tikutulega otsima. Palju on VÜllaraha tahtjaid, kes pärast palgapäeva tükk aega näole ei anna. On neid, kelle jaoks finna vara on ühisvara. Kõige rohkem on tavalisi laiskvorste. Tööliste halb väljaõpe on tüüpiline kolmandale maailmale. Ning just sellena välismaalased meie piirkonda võtavadki. Ometi võiksidjust Läänest tulnud tööandjad oma kogemusest anda eeskuju inimlikkuse, 8tunnise tööpäeva ja vähemalt Eesti tingimustes normaalse palgaga.
foorum
20B
Eesti Päevaleht, reede, 24. november 2000
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
.. Kaheksa aasta jooksul on kriisikolletes tapetud kakssada ÜRO saadetud abistajat ~ Kodusõjas suhtutakse abiandjasse põhimõttel: mu vaenlase aitaja on ka mu vaenlane
Vasakul: ÜRO töötaja Sergio Vieira De Mello aitab Jugoslaavias autoõnnetuses kannatanud kolleegi. Paremal: Munadega kauplevad indoneesia lapsed uudistasid septembris purustatud ÜRO autot Lääne-Timoris, kus paari päeva eest tapeti kolm agentuuri töötajat. FOTOD: REUTERS
Abiagentuuride töötajate tapmine jätab põgenikud kaosesse Kertu Ruus foorum@netexpress.ee ~
TSetseenia, 17. detsember 1996, kell 4 öösel. "Ärkasin raskete saabaste sammude peale trepil. Mõni sekund hiljem kuulsin kõrvaltoast kaIjatust. Üksainus kaljatus, millele järgnes tuim müra. Siis püüdis keegi kahel korral mu toa ust maha lõhkuda." Kui selle Punase Risti töötaja uks oleks järgi andnud, ei saanuks ta enam juhtunut kirjeldada. Sel ööl tapsid tundmatud kuljategijad Novye Atagi haigla eluruumides kuus Punase Risti töötajat - neli õde, arsti ja ehitusinseneri, neist viis eurooplased. Ehkki rahvusvaheline kriminaalkohus kuulutas humanitaartöötajate vastased vägivallaaktid sõjakurjateoks, on viimasel kaheksal aastal tapetud ainuüksi 198 ÜRO töötajat, inimesi on kaotanud kõik suurimad abiagentuurid. Kadunud austus humanitaarabi andjate vastu seab ohtu agentuuride missiooni ja jätab hätta kõige raskemates oludes elavad inimesed maailmas, 50 miljonit pagulast ja sõdadega kodust väljaaetut. Peamiselt Aafrikas aina sagenevad tapmised, vägistamised ja pantvangivõtmised on pannud minneid ÜRO töötajaid oma nime lähetustele minejate hulgast maha tõmbama. ÜRO enim kriisipiirkondades töötava agentuuri, Pagulaste ülemkomissari ameti (UNHCR) väljaannete osakonna juhataja Ray Wilkinson hoiatab, et kui inimesed keelduvad abi andma minemast, ei eksisteeri enam ka pagulaskomissari. Nü sulges organisatsioon turvalisuse pärast Lääne-Timori ja Guinea kontorid, abijõud on välja viidud minnes teiseski paigas. Hiljuti mitmetes linnades protestimarssidele kogunenud ÜRO töötajad nõuavad suuremat turvalisust, paremat koolitust ja varustust. Ning õiglust -ligi kahesaja mõrva sooritajatest on süüdi mõistetud vaid kolm. Humanitaarabi andmine algas vabatahtliku tegevusena ning töötajad ei saanud mingit ellujäämiskoolitust. Nüüd on mõistetud: ei saajätkata nii, et koolitamata humanitaarabi andjad käivad relvitutena paikades, kuhu väljaõpetatud sõdunte saatmist peetakse liiga ohtlikuks. Koolitustel elgub kann ettevalmistamatus. Kui KAITSETUD ABIANDJAD.
World Visioni treeningul Havail viisid mereväelased humanitaartöötajad põllule, kuhu oli peidehld kuus mängurniini, suutis enamik katseal4seid leida healjuhul ühe. Teises haljutuses said agentuuride töötajad autod ja raadiod põgenikelaagrisse minekuks. Äkki kõlasid lasud. Juhtauto kihutas kohalt, kuid teine kõhkles, oodates raadiost juhtnööre. Pärast kuulsid autosolijad snaiprit mänginud seersandilt: "Esimeste laskude kostes oleksite pidanud kaduma kus kurat! Sain kõikkätte ja jõudsin veellaadida." VALGE? LASEME MAHA! Peamiseks põhjuseks kur-
badele arvudele on sõdade muutunud iseloom. 1990-ndate sõdades pole enam kahte selget võitluspoolt - tegutsevad kohalikud kõrilõikajad, suurfeodaalid ja gängid, märgib Ray Wilkinson. "Sierra Leones hoiavad püsse 14-aastased, kes tarvitavad narkootikume ja vägistavad iga naise. Mina olen nende jaoks valge rikas välismaalane, kellel on raadio ja auto -laseme maha!" Muutunud on seegi, et tsiviilisikuid ei vaadelda enam konfliktist väljaspool, sest sõja eesmärk on tihti teisest osapoolest, tavaliselt rahvusrühmast või religioonikandjast lahti saada. "Humanitaartööd nähakse takisrpsena oma eesmärgi saavutamisel," kirjutab üks Punase Risti raport. "Abiandjasse suhtutakse põhimõttel "kes aitab minu vaenlast, on samuti minu vaenlane"." liiati kui abiagentuuride töötajad on tihti pealtnägijad valgust mitte kannatavatele inimsusevastastele kuritegudele. Olukorra teeb keerulisemaks see, et abiagentuuride humanitaareesmärgid segunevad tihti poliitiliste ja SÕjaliste sihtidega. Raha üle otsustavad ju siiski rii.~id ehk nagu ütleb Wilkinson USA-le vihjates: "URO on vaid nii mõjukas, kui mõjukas tema kõige võimsamad liikmed lasevad tal olla." Riikide polütilised eelistused ei vasta alati tegelikele vajadustele - näiteks seni suurima Afganistani pagulaskriisi asemel suunatakse raha Kosovosse. Teadlane Sean Greenaway on määratlenud neli abitöötajaid ähvardava hädaohu liiki: õnnetus, kriminaalsus, bandiitlus ja suunatud rünnakud. Bandiitide jaoks on kõige ligitõmbavamad abiagentuuride autod. Sageli riskivad abistajad oma maa-alalt välja sõites eluga, RISKIVABA TAPATÖÖ.
sest masinate ja muu vara nimelollakse võimelised ka tapma - paari aasta eest lasti Kambodzas üks Punase Risti töötaja maha mootorratta pärast. Veelgi kohutavamad on aga suunatud rünnakud. 1992. aastal peatas püssituli Bosnia-Hertsegoviinas viimase Serbia tollipunkti läbinud Punase Risti humanitaarabi täis veoauto. Paaril autos olnu! õnnestus valjuda lähedalseisva müüri taha, kust nad jälgisid auto pommitamist - kuni puldistjuhitud rakett auto põlema lahvatas. "Siis sai selgeks, et see polnud õnnetus, vaid ettekavatsetud rünnak," kiljeldas üks neist. Selle intsidendi tulemusena sai üks inimene surma ning Punane Rist viis oma töötajad Bosniast välja. "Mis sa teed, kui inimesed tahavad sind tappa või vägistada, et uudistesse sattuda?" küsib Ray Wilkinson. Rünnakuid vahendav meedia ja sokeeritud rahvusvaheline avalik arvamus teevad humanitaartööst meelitava sihtpunkti: riski ründajatel peaaegu pole, küll aga võib rünnakutelolla arvestatav polütiline mõju, kui tahetakse tekitada ebakindlust või lavastada maailma ees vastaspool süüdlaseks. EESTLANNA HÄDAOHUS. Eestile lähim UNHCR-i kontor asub Rootsis, kuid selle esindajana on käinud Keenias pagulaslaagris tööl Concordia Ülikooli politoloogia õppejõud Riina Kuusik. Kuigi kaugel sõjakoldest, tuli temallaagriski elu eest karta, kui ta kord ainsa ÜRO töötajana pandi rõivaste jagamist kontrollima. Tuhanded põgenikud, kellele polnud neli aastat riideid jagatud, murdsid piirdest üle. Paari-kolme minuti jooksul tekkis kaos, kus mindi üksteiselt riideid rabades nugadega kaklema, samal ajal kui Kuusik lae all väikesel platvormiI abi helistades kartis, et keegi tallegi noa jalga suskab. Pagulasprobleem pole Eesti elanike jaoks veel terav. Oktoobris said pagulasstaatuse alles esimesed kolm inimest. Küsimus jättis mõne aasta eest külmaks ka paljud teised riigid, mis nüüd on mõistnud, et peavad vähemalt toetama UNHCR-i ja teiste abiagentuuride tegevust riigieelarvest, kui nad ei soovi, et maa põgenikest täituks. "Riigid on pagulaste uputuse ees hirmust kanged," tõdeb Wilkinson. Ning hoiatab, et küsimus hakkab teravalt puudutama ka Eestit. "Maailm läheb aina pisemaks. Eestigi ei põgene kuhugi," märgib ta.
SAMAL TEEMAL
Eestlaste jagu päästetud inimesi aastas .. 1951. aastal ÜRO juurde loodud UNHCR on poole sajandi jooksul aidanud taas uut elu alustada 50 miljonil pagulasel- ühe eesti rahvuse jagu igal aastal. UNHCR-i luues sai agentuuri missiooniks aidata leida kodud miljonile Teise maailmasõja põgenikule. Põgenikeks loeti kodumaa piiri ületanuid ja mõnda turvalisse riiki jõudnuid. "Pidime töötama sõjakollete lähedal, mitte sõjakolletes," märgib Ray Wilkinson. Kui veel 1970-ndat.e1 oli põgenikke kaks miljonit, süs nüüd 22 miljonit. Lisaks ametlikele pagulastele tuleb püüda aidata sõjaohvreid, kes on küll sunnitud kodust lahkuma, kui siiski samasse riiki jääma. Neid on sama palju kui ametlikke pagulasi ning abi vajavad nad veelgi enam. Näiteks kui vend jõuab Sarajevost Rootsi ja palub seal varjupaika, kuulub ta ametlikult abistatavate hulka. Tema kõrvaliinna pagenud õde aga on samamoodi kodutu, kuid palju suuremas ohus ning teda peab kaitsma tema oma valitsus - mis tihti ei suuda kaitsta iseennast või soovibki tema sunna. Neid inimesi aitab UNHCR küllalt tagasihoidlike jõududega. Kuigi UNHCR-i ligi viiest tuhandest inimesest töötab 80% väljaspool Londoni, Genfija NewYorgi peakortereid, tavaliselt maailma kõige ebasõbralikemais paikades, ei jätku kõikjale piisavalt inimesi. Näiteks Zairis aitas miljonit põgenikku ligi 40 UNHCR-i inimest. ÜRO 70 000 töötaja ttnvalisust 120-s riigis peab korraldama kaheksa selleks palgatud inimest - kuid agentuur saab ähvardusi isegi New Yorgi peakorteris. Samal ajal kardavad abistajad relvastatud kaitset kasutada, sest püssid ja traataiad kaugendavad neid kohalikest elanikest. Kertu Ruus
foorum
Eesti Päevaleht, reede. 24. november 2000
21 B
Toimetaja Kertu Ruus. tel 6461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
Maaelu arengu võti: unistustele ei tohi haiget teha Imbi Paju Sardiinia ~ Novembris Itaalias Sardünias korraldatud foorum 16 Euroopa riigi esindajatele näitas, et Euroopa erinevate maapiirkondade vahelised erinevused on väiksemad võrreldes linna ja maa mõtlemisviiside erinevusega. Viiendat aastat tegutseva mittetulundusühingu Forwn Synergies (FS) korraldatud seminaril otsiti vastust küsimusele, kuidas arendada Euroopa Liidu riikide ja kandidaatriikide maapiirkondi ja väikelinnu. Ühiseks põhimõtteks oli: töö, tervis ja toit tulgu kodukohast. Arutelus selgus paljude kandidaatriikide probleem, et valitsustel puudub kindel maapiirkondade arendamise poliitika. Euroliidu maade puuduseks peeti seda, et paljud kohalikud omavalitsused pole innustanud InImesi majanduslikule ettevõtlusele. Viimastel aastatel on liidu maapiirkondade programmides tõstetud üheks majandusharuks siiski loodusturisrn ja keskkonnasõbralikel tootmismeetoditel põhinev põllumajandus, mis annab väga head toodangut. Oma kogemusi jagas Harjumaal Nissi vallas asuva Saida farmi juht Juhan Särgava, kes rootslaste ja Sveitslaste abiga lõi mahajäänud sovhoosi harimata maade asemele mahepõllundusfarmi. Farmil on kaheksa osanikku ja 30 töötajat. Sardiinias Euroopa puhvetis, kuhu kõik osavõtjad olid toonud oma piirkonna toite, said Saida farmi looduslikud kohupiim ja
.. Euroopa maapiirkondade foorum soovib: töö ja toit tulgu kodukohast .. Riik peaks julgustama laenugarantiide ja stardikapitaliga ettevõtlike inimeste unistuste täideviimist juust populaarseimaks. Muheda olekuga farmijuht pidi oma toodetest uudishimulike le teadmisi jagama. "Kui nägin Sveitsis esimest biodünaamilist viljapõldu, kus vili oli kollane nagu vanades vene muinasjuttudes, otsustasin vaimusruses selle idee koju viia. Enne seda uuris in Goethe loodusteaduslikke raamatuid, kus oli läbi uuritud iga taim ja tema seos teiste taimede~a," jutustas ta. Uks foorumi kolmest töörühmast arutas, kuidas muuta maapiirkond konkurentsivõimeliseks, sest ükski küla või piirkond pole nii väikese tähtsusega, et mitte saada võimalusi arenguks ja kasvamiseks. Kasutada tuleks olemasolevat infrastmktuurija luua selle ümber teenindusega seotud tööposte: väikseid ja suuri majutuskohti, rahvustoitu pakkuvaid söögikohti, väikeettevõtteid. Riik peaks ettevõtjatele võimaldama laenugarantiidega ja stardikapitaliga muutuste elluviimist. Foorumil toodi eeskujuks Soome ja Rootsi, mis kasutavad maaettevõtluse toetamiseks stardiraha süsteemi juba kuuendat aastat. Ka Eesti liikumine Kodukant on püüdnud siinseid valitSUSjuhte selles suu-
nas mõjutada. FS koordinaatori, Euroopa Komisjoni põllumajandusministri nõuniku Hannes Lorenzeni sõnulloodab foorum oma tegevusega aidata kaasa sellele, et piirkondlikus koostöös osaleks rohkem neid, kes teavad, kuidas ühiskonda planeerida - näiteks kohalikul tasandil täienduskoolitustel osalevad külavanemad ja seltside aktivistid. Lorenzen kinnitas, et Euroopa maapiirkondade identiteet ei sõltu ainult sellest, kui palju euroliit jagab maapiirkondadele raha, vaid inimoskuste väärtustamisest, heast kohaliku piirkonna planeerimisest ja kohalike inimeste koostööst. FS võrgutööst õpitud oskuste kaudu püütaksegi luua turvaline keskkond, et inimeste ideed ja unistused leiaksid hea pinnase arenemiseks. "Kõik, mis lõhutakse ära unistuste tasandil, on katki ka tegude tasandil," arvas foorumi kaaspresident Mikk Sarv. Oluline on seegi, et kui keegi on midagi hästi teinud, tuleb teda selle eest tunnustada. ''Vaikimine mõjub heade tegude alahindamisena," ütles foorumi psühholoogia töörühma juht Christoph Hatlapa.
SAMAL TEEMAL
Külainimesed muudavad rahvalugudega elu paremaks ~
alla, poe uksele ja muudkui kutSardiinias on igal puul, künkal, varemel ja keraamilisel kivikillul sub rahvast kaasa, kuni tema taha on kogunenud rongkäiguks oma lugu. Seal usutakse, et lood sadakond inimest. annavad asjale hinge. Seda usuvad ilmselt ka need miljon turisMuuserni näitusesaali kõrval ti, kes saart igal aastal külastakoob hallipäine naine sardiinja vad. mustritest vaipa. Muuseumi mumid on värvitud vastavalt vaipaSaare südames elavad Laconi pürkonna inimesed armastavad de värvitoonile roosaks, valgeks, oma loodust, arheo]oogiat ja õmlillaks, põrandal istuvad lapmuusikat. Kogu piirkonna ümbsed ja loevad sardiinIaste muistseid lugusid. Kuigi kõik ei saa ruse elavdamine toimub läbi nende väärtuste. Forum Synerloerust aru, vahendab see külalistele koha tunnetust. Pärast lu1~ 1/i1~ giesest osavõtjatele tutvustati gusid siirdub seltskond muuseuprojekte, mis peaksid tooma saa- ~ ~6>" rele järgmisel aastal kuni vee- Allikas: Eesti EntsOklopeedia Risto Bakhoff mi kõrval olevasse katoliku kirirand miljonit turisri ning seega kusse, kus istuvad perekonnad teenindusega seotud uusi töökohti. väikeste lastega. Sardiinlaste näod on mõtlikud, Serri küla inimesed restaureerivad mäetipul va- lahkelt naeratades tehakse külalistele ruumi. Kona pühamu varemeid ja töökodasid, kus nuragi halik muusik Enzo Favata alustab saksofonil pehajastul valmistati pühakujukesi. Just Rooma kul- met sardiinia rahvaviisi, temaga ühineb akordioruurist kaks tuhat aastat vanem nuragi aeg jättis niI teine muusik, altari eest hakkab kostma mitkoha minevikule hiilguse. Varemete äärde on ehi- mehäälne meestelaul. Siis lõpeb kontsert ja inimesed kogunevad kitatud väike restoran, kus noored sardiinlased toite lauale kannavad. Vanade müüride vahel istub riku ette väljakule rahvamuusikute ette. Algab mees ja mängib mitmehäälsel vilepillil sardiinia tants, mis ülistab jumalat ja elu. Mikk Sarv Korahvalaule. Kohalik giid näitab neli tuhat aastat dukandi liikumisest avastab, et sardiinlaste muuvana varemete vahelt leitud pronksist kujukest, sikal on sama rütm, mis eestlaste regilauludel, millel on käes samasugune vilepill. Saare külades kõik võtavad kätest kinni ja Mikk alustab eestlaulei pidutseta ega kurvastata lauluta. Öeldakse, et misega: ''Veere, veere päike.. :' ja 16 Euroopa riigi inimesed kordavad: ''Veere, veere päike ... " Kihkurbus toob hääle esile. Lähedal asuva väikelinna Isili keskväljakul sei- nu naiste vana regilaul kaigub Sardünia saare kosab rahvarõivais mees, punane rätt kuklasse seo- hal. tud ja puhub kuldset sarve. "Tulge kõik, tulge kõik kiriku juurde muuseumisse vanu sardiinia lugu- Saare elavdamise projektiga saab t utvuda: www.archlvidelsud.it sid kuulama!" Sarvega mees liigub tänavalatema
Isili linnakese keskväljakul kutsub sardiinia rahvarõivais mees inimesi muuseumisse vanu rahvalugusid kuulama. See on osa kohalike mõeldud projektist saareelu elavdamiseks. FOTO: IMBI PAJU
LÜHIDAL T Parlamendikomisjonid arutavad EKAK-i ~
Riigikogu põhiseadus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni liikmed arutavad 5. detsembril Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) teksti ning selle parlamendi menetlusse andmist. Eeldusel, et mittetulundussektori esindajad jõuavad EKAK-i sisu suhtes kokkuleppele, on dokumendi menetlusse andmisel kaks põhi list võimalust. Selle esitavad Riigikogule kas erinevad dokumendi koostamisel osalenud fraktsioonide esindajad või põhiseaduskomisjon, mille pädevuses on riigi ja kodanike suhete õiguslik regulatsioon. Koosolekulosalevad lisaks komisjonidele ülikoolide eksperdid ning kolmanda sektori su uremad katusorganisatsidonid. Mittetulundusorganisatsioonid saavad võimaluse teksti heaks kiita jaanuarikuus toimuval suurel kõigile Eesti ühen-
dustele avatud ümarlaual. Oktoobri lõpus ja novembri alguses toimusid kõigis maakondades rahvakoosolekud, kus EKAK-i huvilistele tutvustati. Foor um
Raadiosaade kolmandast sektorist .. Kaks korda kuus reedeti läheb Raadio 4-s eetrisse saade "Meie jõud", mis kajastab kolmanda sektori tegevust. 16osalist saatesarja, mille esimene osa oli eetris 27. oktoobril, toimetab Ildar Nisarntdinov. Foorum
Naabrivalve jõudis Pämumaale ~
Eelmisel nädalal ühinesid MTÜ-ga Eesti Naabrivalve Pärnumaa Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald, mis on esimesed naabrivalveüksused väljaspool Tallinna ja Tartut. Kilingi-Nõmmel loodi viis naabrivalve sektorit, kus elanikud hakkavad ise korrapäraselt ümbruskonnal silma peal hoid-
ma, et kodukoha t urvalisust suurendada. Novembris kinnitas valitsus kuritegevuse ennetamise tegevuskava 2001. aastaks, mis näeb samuti ette naabrivalve üksuste moodustamise toetamist riigi poolt. Foorum
UNICEF ootab premeeritavaid .. ÜRO lastefondi UNICEF Eesti komitee kuulutas välja konkursi, kuhu ootab kõigilt eraisikutelt, ühendusteIt, maakondadeIt ja linnadeit lastetöö aastapreerniate kandidaate. Ühele lapsi aidanud asutusele, omavalitsusele või eraisikule antakse Kiikhobu-aastapreemia, Sinilinnu-aastapreemia saab ühiskondlikus korras laste heaks tegutev asutus või isik. Kirjalikku ettepanekut ja kandidaadi tegevuse lühüseloomustust koos kontaktandmetega oodatakse 25. maini 2001 aadressil UNICEF-Eesti, PK 3324, Tallinn 10506. Foorum
TEABEPÄEVAD MITTETULUNDUSORGANISATSIOONIDE TEMAATILINE ÜMARLAUD - Aeg ja koht: ·13. detsember. kell 13-16; Kevade 1, Tõrva • Korraldaja: Lõuna- ja Edela-Eesti MTO-de Nõustamiskeskus - Teemad: Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon, avaliku sektori ja mittetulundussektori õigusiaamealase koostöö projekt, projektivõimalused, mittetulundusorganisatsioonide ja omavalitsuste koostöö jt - Info: 04333769.051 31 241; kodukant@viljandimaa.ee
MITTETULUNDUSOAGANISATSIOON IDEEST ASUTAMISE JA TEOSTUSENI - Korraldaja: Lõuna- ja Edela-Eesti MTO-de Nõustamiskeskus • Aeg ja koht: 30 november, kell 13-16.30: Akadeemia 2, Pärnu -Info ja registreerimine: 043 33 769,051 31 241. kodukant@viljandimaa.ee - Soovi korral tund enne ja tund pärast üritust ühendustele konsultatsioon.