IImub Balti-Ameerika Partneri usprog rammi toel kord kuus
Nr. 8 (37) Reede 6 . september 2002
KOD A N
K E Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A
«Soovime toetada mittetulundusorganisatsioone, sest nood suudavad paindlikult tegutseda.»
Lühidalt ~_~J.uJ.~ .~._
• _____
Päästeamet kuulutas välja konkursi
3. septembril kogunes teistkord-
selt Euroopa liidu (EL) Tu leviku Konvendi Eesti kodanikeühenduste kontaktgrupp. mis tutvustas kodanikeühenduste seisukohti mitmetel Eli tulevikuga seotud teemadel, muu hulga põhiõiguste harta ja rahvusparlamentide rolli küsimu tes. Kontaktgrupp on avatud võrgustik, mis loob Ee ti ühendustele võimaluse kaasarääkimiseks Euroopa tuleviku üle käivas debatis. Kontaktgrupp töötab paralleelselt konvendiga ja lähtub oma töös eelkõige sealsetes töörühmades arutlus el olevatest teemade t. Ühendused edastavad oma seisukohad nii konvendi esti esindajatele kui sekretarlaadile Blüsselis. «Konvendi otsused mÕjutavad tulevikus meid kõiki, seetõttu peaks iga Eesti tuleviku pärast üdant valutav kodanikeühendus elle töös osalema,» kinnitas projekti koordinaator Annika Kool. Konvendi liikmed, eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Halolei ja Riigikogu liige Wa Hänni toonita id, et kodanikeühenduste tegevu on oluline läbipaistvuse saavutamisel. Lisainformatsioon: Annika Kool, 631 3791. annyka@ut.ee. (Foorum) I
I
_~_
I
'"
____"-
"'-'-"'"
J.
Laupäeval, 17. augustil toimus I larjumaal Kolgaküla III käi mi päev, mis pühendati kahele suurele röövraidele, mis pandi hiljuti toime Lahemaa rahvuspargi metsas Kotkal. ((Kuni e ti seadused võimaldavad röövlil peremehetseda, tuleb inimestel kodani kualgatu e korras sekkuda,'> kinnitas Kolgaküla s ltsi e, imee Mihkel Tiks. (Foorum)
päästeameti projekti koordinaator
Eesti ühingud dialoogis tulevikukonvendiga
....
Kolgaküla käimispäev protestis metsaröövlite vastu
Viola Murd
Päästeamet kuulutas välja konkursi mittetulundusühenduste tuleohutus- ja päästealase ennetus- ja selgitustöö projektidele, taotlusi oodatakse 8. oktoobrini. Kandideerima on oodatud ametlikult registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused. Seejuures eelistatakse neid projekte, mis on valminud mitme ühenduse koostöös või mille partneriks on kohalik omavalitsus või päästeasutus. Kohaliku päästea utusega on tegevus igal juhul tarvis kooskõlastada. Toetuse ülempiir on 50 000 krooni, omafinantseerimine peab moodustama vähemalt 20% projekti eelarvest. Projekti kaardinaator Vlola Murd kinnitas, et päästeamet soovib toetada ennetus- ja selgitustööd tegevaid mittetulundusorganisatsioone, sest nood suudavad paindlikult ja odavait tegutseda. Lisainfo: Viola Murd, tel 628 2047, viola@rescue.ee, www.rescue.ee. (Foorum)
• • _ ......._ _
Eesti noorteühendused soovivad Euroopa Liidule põhiseadust Eesti noorteühendused tähis tasid 12. augustil rahvu vahe list noortepäeva ümarlauaga HMillist Euroopat me siis tahame?», ku . noored toctasid Euroopa Liidu põhi eadusc vastuvõtrni l. Esindajad enam kui 20 noorteorgani alsioonist pidasid vajalikuk toctada Eli põhiseadu e vastuvõtmist, kuna selle väljatöötarni es saaks Eesti osaleda algusest peale ning 'eetõttu peaks tekst esindama ka Eesti huve. r\oored leidsid, et põhiseadus peaks muu hulgas selgelt sõnastama, kuidas kodanikud saavad EU tegevust kontrolli da.(foomrn) HIV-positiivsete ühenduse ESPO koordinaator VjaHeslav Vassiljev, AIDSi Tugikeskuse arst Milvi Noode ja AIDSi Ennetuskeskuse õde Grete Lehtla pakivad enne Rummu vanglasse ennetustöOle minekut kondoome, br~üQre ja vereanalUaside purke. EGERT KAMENIK
IT Kolledi kuulutas Hansapanga aasta parimaks toetajaks
Aidsiennetajad hoidsid ära surmatõve puhangu vanglates
22. augu til andis IT Kolledz ..Aasta loetaja 200b> liilli Han -
KERTU Ruus fooru m@netexpress.ee
Samal ajal, kui Eestis kahe aasta eest puhkenud aid· siepideemia avalikkust vapustas, suutsid aidsiennetajad riigivalitsejate esialgsest leigusest hoolimata ära hoida surmatõve veelgi tõsisema puhangu. Mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus koondas AIDSi Ennetuskeskuse abiga Eesti parimad HI -viirust tlUldvad arstid, Avatud Eesti Fond andi kaI1c aasta peale 1,4 miljonit krooni ning ennetustöötajad võtsid ihtmärgiks vangla. Ennetustöö tegijad taipasid kohe, et just vanglas võib HT -viirus plahvatuslikult levida: enam kui viiendik tänaseks Eestis diagnoositud viirusekandjaist on kinnipeetavad. Vanglat ohukoldena näinud ar tid hakka id kaks aastat tagasi vanglas vereproove tegema. Esimene HIV-positiivne avastatigi kohe 2000. aasta mais, praegu on vanglates teada 542 HIV-positiivset. Kõikidest vangidest on HIV-positiivne iga kümnes, Viljandi alaealistele mõeldud noortevanglas aga iga kolmas.
Aidsitest rahustab südant Vereproov võetakse kõikidelt vangla se tulijateIt. Kuigi proovi andmine pole tegelikult kohu tuslik, kinnitab KeSKvangla ar t' Nikolai Jaros-
lavtsev, et ei mäleta ühtegi keeldujat. Jaroslavtsev hindab, et kokku võib Keskvanglas olla kontrollitud umbes 60% vangidest. Aina enam tuleb Jaroslavtsevi juurde - Keskvanglas saab aidsitesti teha kahel päeval nädalas - pikemaajalisi vange, ke soovivad ennast kontrollida ja tõve kohta rohkem teada saada. Samaaegselt proovidega alustasid aidsiennetajad aga koolituse ning nõustamisega kõigile, ke vangla müüride vahel töötavad ja elavad. Pihta hakati vanglatöötajatest, kes e imestest aidsijuhtumitest kuuldes olid näiviliseks muutunud ning kartsid tuvastatud nakatanutega tegemist teha. Esimese aasta jooksul anti Hl-vürusega ümberkäimisest teadmisi ligi 800 vanglatöötajale. iis pöörduti vangide poole. AIDSi Tugikesku e ar t Milvi Noode käib vanglas kord nädalas ja koolitab kuu jooksul üksi mitutsadat inimest. Kogu töö käib vene keeles - kui kõikidest vangidest on vene rahvusest 70%, siis HN-positiiv ed kõnelevad peaaegu kõik vene keelt. Eestlastest I"arkomaanid üstivad vähem. Kui enamiku vangide huvi on sõbralik, siis kõige raskemini võtsid asja Rummu vangla pikaaegsed elanikud, kes ei tahtnud mingit HIV-juttu kuulata.•<Nad ütlesid, et kui HIVpositiivne nende kambrisse pannakse, löövad nad tolle maha, sõnab oode. · ••
Suhtlemine aitab, teab Nikolai Jaroslavtsev. Kui Rummu vanglas elavad viirusekandjad seni teistest eraldi, siis Keskvanglas on vangid juba hakanud segunema. Enne toimusid näljastreigid HIV-positiivse «alamklassiga» koos elamise vastu, kuid nüüd on mõned nakatunud juba ühiskambritesse elama kut utud. Ka Harku naistevanglas, kus 130 naisest on viirusekandjaid 15, aitas Milvi Noode ja teiste aasta tagasi antud koolitus hullema t pää eda. Aidsiennetajad teavad, mis tähendab valitsusele korrutada, kui tõsin probleem on HI viiruse levik Eestis. Ettevaatlikule hoiakule põrkus ka AIDSi Tugikesku e projekt. Justiitsministeeriumi nõunik Elo Liebert tunnistab ühenduste asendamatut rolli töö käivitamisel. «Meie majas pole probleemi kunagi alahinnatud, kuid ministeeriumil polnud algul raha ega teadmisi. Riik oleks pidanud epideemiat ette nägema,» märgib ta. Eelkõige oli takistuseks ametnike sea levinud veendumus' et vanglates ei üstita. Kuid aastaid oma kabinettides endi test ja tulevastest vangidest narkomaanidega suhelnud arstid teadsid, kui naiivne see arvamus on. Grete Lehtla AIDSi Ennetuskeskusest: «Ütelda narkomaanile, kes on juba vanglasse sattunud: <.Ära süsti!», on suur lollus. Rääkida võib ainult seda. kuidas nakku t aadak e ja teisi naKatatille.»
Seda ta ka väsimattllt tegi. Lehtla mäletab hästi üht narkomaani, kellele ta korrutas, et too ei tohi tei tega ühte sü talt kasutada. Et nii nagu oma naist ei anta teisele kasutada, ei anta ka süstalt teisele käsivarde torkamiseks.
Riik leiab Iisaraha Noormee läks vanglasse. Välja tulles tuli ta Lehtla juurde ja ütles: «Ma nägin terve aasta unes, kuidas sa mulle rääkisid, et teistega ühe süstlaga süstida ei tohi,» Testi tehes sai noormee - ke oli kaasvangide urv I mõncl korral üstalt jaganud - oma suureks kerg nduseks puhta vastuse. Ennetustöötajad aavmasid kiire r ageerimi e ja pühendunud tööga tähtsa tulemuse: täna on Hl-viirusesse nakatumine vanglates peaaegu olematu. Niipalju kui teada, on vangla viiruse saanud vaid kolm inimest, ülejäänud on nakatunud vabaduses. Nüüd, kus Avatud Eesti Fond on ennehlstöö toetamise lõpetanud, on projekti tähtsust mõistnud ka rill<. HI-viiruse ennetusele kuluvad summad kasvavad: selle aasta ühest miljoni t ju ,tiit ministeeriumi aidsiennetuse eelarvereal saab järgmisel aastal tõenäoliselt 4,5 miljonit. Eesti HIV-positiiv ed kinnipeetavad kaaluvad aga oma ühingu moodustamist, et üksteist aidata ja oma õiguste eest seista. Praegu peavad nakatunud vangid pidevalt oma õiguste eest võitlema.
~apangale.
Baltimaade suurim pank an-
dis sel aa tal 25 t 000 krooni omanimelisse st i pendiumifondi, mi ' maksab igal aastal kinni kümne tudengi õpingud IT Kallemis. Kolledz andis ka kuldtoetaja nimetuse Hootsi Ettevõtluse Al: ndamise Agentuurile NUTEK ning firmadele Oracle, Microsoft ja TeHa. mis kõik on annetanud kolledzile vähemalt miljon krooni. Lisainfo: Kristjan Rebane, 6285800, kristjan.rebanc@ itcollege.ee. (FoonIIn)
BAPPi stipendium eestkostega tegelejatele Balti-Ameerika PartnerIusprogramm ootab 9. septembrini tipendillll1itaotlusi eestkostega (lIlll'Ocacy) tcg 'leva teit mittetulundusühendusteIt. Eeliste tud on taotluscd mil-
lctulunduslik ühenduste ko, lit 'ioonidelt, kuhu on k a atud mitmed amas valdkonna või piirkonna tegul e ·Id organi'atsioonid ning mille liikmed on juba osalenud poliitika kujundamisel. BAPPi koordinaator Katrin Enno kinnitas, et stip ndiumiga loodctak e suurend( da ühendu te rolli vald ondlike ja kohalike poliitikate kujundamisel. Lisainfo ja ametlikud taotlu vormid: Katrin Enno. t I 6313791. katrin@oef.org.ee, www.bapp.ee. (Foorum)
Uhenduste kalender internetis ootab teavet Eesti Oiguskeskus ootab koiki kolmanda sektori organisatsioone andma oma üritustest teada ke kus koduleheküJjel asuvas virtuaalse 'olmanda ektori kalendri . Infot saab si stada aadr sj] www.lc.e /3s vo i aata
e-kiri aadre sile le I .ee (Foorum)
2
6. september 2002
Paremaks muutumise eelnõu Kodanikeühiskonna kontseptsioon teeb Eestist usaldavama riigi ügisel celnõuna parlamenti jõudev Eesti kodanikeühi konna arengu kont eptsioon (EKAK) paneb alued a aliku võimu ja kodanikeühendustc suhetclc. elli ena on kont ept ioon oluline Eesti paremaks muutumise dokument. oommi arvanul kü itluse t selgub, et EKAKi vastuvõtmi t toetavad kõik poliitjõud. Esimesel pilgul näibki EKAK koo nevat reast ilusate t sõnadest - «teeme koostööd», ~(oleme avatud», «tunnustarne üksteise õigusi». iiski pole EKAK ainult sõnakõlksutamine, vaid dokument, mis kannab kindlaid väärtu i ja esitab kindlaid väljakutseid KAKi väärtuste tuumik räägib koostööst ja usaldusest. Koostöö EKAKi mõttes tähendab ühistegevust selle nimel, et ühiskonda paremaks muuta, ilma selle eest ta u aamata. elles maailma on oluline võimalikult paljude häälte ot u tami e kaa arnine ning kõikidest hoolimine. Iroonili el kombel äratab see mõtteviis paljudes hoopis kahtlust: kuidas on see võimalik, et inimesed koonduvad, ilma et sooviksid raha kokku ajada? Kahtlustused mittetulundu sektori vastu i tuvad tugevasti naha all nii poliitikutel, ametnikel kui avalikul arvamusel. Selline uhtumine õõnestab päev-päevalt usaldust mittetulundu ekLori vastu, mis väljendub ka seadustes. Ü ikud kuritarvitu ed nagu vargus Kultuurkapitali mi toimus seejuure riiklikus asutuses ja rahandusmini te riumi kant leri sihne all- toidavad usaldamatust veelgi. EKAKi tulles peavad poliitikud ja ametnikud u aldamatuse t jagu saama ning a uma kodanikeühendustega koo töötama. Enam pole jutt põhiseadusega tagatud võimaluste t, vaid päris reaalsest toetusest kodanikeühi konnale. Seejuures tuleb avalikul võimul õppida usaldama ka süsteemi enesekontrolli puhuks, kui mõned mittetulundussektori liidrid püüavad üsteemi kuritarvitada.
S
ui p' rlament hakkab EKAKi arutama, kerkivad RiibrikogU. tõenäoli eIt üles a kü inlused eBe kohta, milline on ühe või teise juba tehtud otsu e mõju kodanikelihendu tele, näiteks millist rolli mängis ettevõtte tulumaksu kaotamine kodanikeühenduste arengu seisukoha t. On kindlasti kasulik, et rahvasaadikud on sunnitud vaatama riigi seadusi tervikuna kodanikeühiskonna pilguläbi. Ee li on jõudnud ajajärku, kus ei pea enam mõtlema ellele, kuidas võtta vastu võimalikult kiiresti võimalikult palju seadusi. Nüüd võib demokraatia hakata tööle kogu oma k nilisuses, voolates küll aeglasemalt, kuid korjates endasse hoopi rohkem erinevaid arvamusi erinevatest ühiskonna osadest ning ot ide nende vahel kokkuleppeid.
VJ b1{l ~ ~ [!) A ~rs~1rÕ
I e loob-....... e heast ..a. ...
albad sõnumite eda tamisest on aanud uudistediktorite põhitegevu . Mi teha - igal minutil kedagi piinatakse, tapetakse. vangi tatak, tuli tatakse. M . keerame töölt tulles t .leri lahti. kuulem ,et ligi adat inime t ootab 'ude ani ri tilöömin ja ütlem ... Tegelikult me ei ütle midagi ega tee midagi. • I ohvrite seas pole ühtegi meie tuttavat, p alegi loetaks kohe ette Anneli Aasmäe järgmin kole uudis ja udaan on ka ku kil mõõtmams kauguses. Midagi ju el Postimees muutu, kui me ri tHöömise õudusele mõ Ides ma endu e langem ja ta kurätiku märjaks nutame. üüpilin - inim e t huvitab ainult see, mis toimub tema koduõuc, cd. tab Anme ty International Ee ti grupi juhalu e liig Lii a Linna karmi tõc. Ja kuigi lema ning ta mõtl kaaslaste silm küündib ka aiavärava taha vaatama, näib emapilgul äärmi eIt ebatõenäolisena, et nende ülivii akate t palvekirjade t mõnele tundmatule riigip al ka mingit kasu tõu cb. ga tõu b. e t neid, k Amn sty koduIch küljele üle riputatud juhtumitel r age ri ad, on üle maailma sadu tuhandeid. Ja umb audu pooled juhtumitest, millele ühendus on kirjatulvaga reag erinud, on aanud ka positiiv e lõpplahendusevaba tami e, armuandmi e, rahu. Endaian niivõrd hea tunne, kui olen ellele kaasa aidanud, toob ii mn ty liige oma tegevu ele põhjendu e. Kui he. lu pii ab nii pi ku t, sH miks me ometi ei...? Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Uit. parnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311 210, tel 6 461 005, e-post foorumOnetexpress.ee Toim tajad: K rtu Ru , Aarn Seppel
~@@~Ö
Eesti suuremate erakondade hinnang Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioonile 1. Kas olete oma fraktsioonis EKAKi arutanud?
2. Kas peate selle dokumendi vastuvõtmist oluliseks?
«Kontseptsiooni koostamistja arutelu näeme etapina ühiskonna ja riigiaparaadi suhete määratlemisel.J)
K
eplh
& li\!)W M ~'(!)
ttlJ @
Paul-Eerik Rummo Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees, Reformierakond 1. Liberaalsed ühiskonnateooriad on alati teinud panuse aktiivsele, algatusvõimelisele rahvale, kes vajaduselloob endale just optimaalsete volitustega rugi. Sellest arusaamast on kantud ka esimene dokument. millega Reformierakond enda asutamisel üldsuse poole pöördus ja mi pole aktuaalsust kaotanud tänagi - «Kodanike Riigi manifest». 2. Ornaalgatu likust heast tahtest lähtuva kodanikeühiskonna taa turniseks Ee tis on olemas kindel alus - põhi seaduslikult tagatud ühinemisvabadus. Kontsept iooni koo tamist ja arutelu näeme etapina ühi konna ja riigiaparaadi suhete täpsemal määratlemisel.
KEKAKis avaldatud koostööpõhimõtted eeldavad mitmepoolseid kokkuleppeid.))
Toomas Vare Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees 1. Ee ti Keskerakonna parlamendirühm on huvitatud kodanikeühiskonna arenguk soodsa keskkonna kujundamisest ja avaliku võimu ning mittetulundu sektori koostöö süvendamisest. Pooldame riigi ja
ühiskonna huvide eest seistes koostööd, mis on eelduseks elanike ühiskonnaelust võõrandumise vähenemisele ning õigusaktide legitiimsuse tugevnemisele. Oleme tõdenud, et EKAKis avaldatud koostööpõhimõtted ja eesmärkide saavutamise teed eeldavad mitmepoolseid kokkuleppeid. See on üsnagi pikk ning vaevaline tee, mida on näidanud senine kontseptsiooni aastatepillime arutelu. 2. EKAKi prioriteetide ajastamme ning rakendamise maht sõltub riigi rahalistest võimalustest. Selge see, et neid võimalusi näevad opositsiooni- ja võimuerakonnad erinevalt. Seega leian, et ka rahaliste vahendite eraldamine EKAKi põhimõtete elluviimiseks nõuab erakondadevahelist kokkulepet.
«Arvame, et avalik võim ja kolmas sektorsaavad teineteist toetades kiirendada rahva elujärje paranemist. ))
Liia Hänni Riigikogu liige, Mõõdukad 1. Mõõdukate fraktsioon on jälginud EKAKi valmimist ja sellele jõudumööda kaasa aidanud. Peame praegusel hetkel Eesti üheks olulisemaks ülesandeks kodanikeühiskonna arendamist, sest ilma elleta on raske, kui mitte võimatu üles ehitada tõeli eIt demokraatlikku riiki. Arvame, et avalik võim ja kolma sektor saavad teineteist toetades kiirendada rahva elujärje paranemist. 2. Peame EKAKi heakskiitmist Riigikogus vajalikuks. See loob selge õigusliku ja poliitilise aluse edaspidiseks koostööks. EKAKi koostamine on juba innustanud kodanikeühendusi tunnetama oma missiooni ja on aeg, et rahvaesindus vastaks amaga.
«Riigivõim paraku ei märka, et kodanikeühendused toovad olulises mahus välisinvesteeringuid.))
Villu Reiljan Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees 1. Loomulikult oleme seda arutanud! Eestimaa Rahvaliidu programmiliseks põhimõtteks on ammutada jõudu ja mõtteid rahvaalgatu est, toetuda rahvaalgatusele ja tunda kohustust rahva algatatut ellu viia. 2. Kodanikeühendused teevad inimeste heaks palju sellist, mida riik ei pea tegema, ei suuda või illiliberaalsuses ei tahagi teha. Nad vabastavad inimeste loova algatusvõime, suurendavad solidaarsustunnet meie lõhenenud ühiskonna~. Riigivõim paraku ei märka, et kodanikeühendused toovad olulises mahus välisinvesteeringuid. Kodanikeühendused vajavad seadusandliku ruumi korrastamist, riikliku tugisüsteemi rajamist. Peale selle ka materiaalset toetust riigilt, kuivõrd nad tegelevad ka riigile oluliste ülesannete lahendamisega külatanumast EUIoopani.
((Praktiline elu Eestis on näidanud, et me vajame selget ühiskondlikku kokkulepet .n
Tiit Sinissaar Isamaaliidu saadikurühma esimees 1. Isamaaliidu saadikud on arutanud Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni nii saadikurühma koosolekutel kui ka erakonna programmitoimkondades ning erakonna li tis. 18. juunil 2002 võtsid Isamaaliidu saadikud vastu otsuse' et me peame antud kont-
septsiooni tek ti küllalt küpseks, et esitada ee ilma suuremate muudatusteta Riigikogu menetlusse. Me pidasime õigeks, et Eesti ühiskonnale vajalik eelnõu antaks menetlusse juba kevadisel istlmgjärgul, nii et selle arutelu Riigikogu täiskogus saaks toimuda sügisistungjärgu esimestel nädalatel. 2. Isamaaliidu tegevuse üks eesmärke on kodanikeühiskonna arendamine ja tugevdamine. Peame oluliseks, et avaliku võimu ja kodanikeühenduste suhteid reguleeriks vastav põhidokument, mille kinnitaks kõrgeim seadusandlik võim ehk Riigikogu. Praktiline elu Eestis on näidanud, et me vajame selget ühiskondlikku kokkulepet, milleks Riigikogule esitatud kontseptsioonikava võib sobida.
((EKAKis on päris hästi sõnastatud visioonid koda nike ühenduste ja ri igi koostööst.»
Juhan Parts Res Publica esimees 1. Res PubHea ongi loodud murest ja hoolimisest Eesti tuleviku pärast, Eesti tuleb siduda kokku. Kodanikeühiskonna areng on ühiskonna sidususe, koostööharjumuse ja koosmeele saavutamisel üks võtmeküsimusi. 2. KAKis on päris hästi sõnastatud visioonid kodanikeühenduste ja riigi koostööst, need kattuvad ka Res Publiea nägemusega osalusdemokraatia arendamisest ja rahva kaasamisest. Sarnaseid põhimõtteid nagu näiteks laialdane ekspertide kaasamine, pidev infovahetus jne - rakendatakse juba loomisest peale ka Res Publiea sees meie poliitikate väljatöötamisel. On ju Res Publicagi erakonnana alles äsja ündinud kodanikeühendusest. Selge on see, et paber ei tee kodanikeühiskonda, küll aga annab EKAK põhimõtted, aluse, millest koostöö saab ja peab lähUlma.
lJM
6. september 2002
Themis annab teada
Isikuandmed vajavad paremat kaitset agu näitab kõigest mõne päeva tagune juhtum Tallinnas, kus möödakäijad leidsid ühe kaubanduskeskuse lähedasest võpsikust laialipillutatult sadu kuriteoohvrite andmetega blankette, on isikuandmetega ümberkäimine meil ikka veel tõsisek probleemiks. Ikka juhtub kusagil kahetsusväärseid andmete lekkeid või saavad uudishimulikud tuhnida mõnes konfident- Ülo Siivelt siaalses andmebaasis. Siseministeeriumis on valminud uus isikuandmete Eesti Õiguskeskuse kaitse eaduse eelnõu, mis peaks taga- koordinaator ma selliste juhtumite lõppemi e. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu väljatöötami e tingis vajadus muuta regulatsioon selgemaks, otstarbekamaks ja vümaste aastate infotehnoloogia ja andmekait e kiiret arengut silmas pidades ka ajakohasemaks. Eelnõus on defineeritud, mida mõista isikuandmetena, isikuandmete töötlemisena ning keda isikuandmete töötlejana. Eelnõu jagab isikuandmed kolme kategooriasse: eraelulised, delikaatsed ja mittedelikaatsed isikuandmed. Isikuandmete töötlemiseks loetakse igasugust toimingut isikuandmetega, sealhulgas isikuandmete kogumist, salvestamist, korrastamist, säilitamist, edastamist, kustutamist, hävitamist jne, sõltumata teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. Eelnõus on sätestatud ka erinevate isikuandmete liikide töötlemise lubatavus ja tingimused ning turvameetmed, mida isikuandmete töötleja peab kasutama. Kui seadus ei ätesta teisiti, on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes inimese enda (eelnõus kasutatak e terminit andmesubjekt) nõusolekul. Ilma andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmete töötlemise lubatavuse juhud on samuti seaduses toodud. Delikaatsete isikuandmete töötlemisega tegelevat füüsilist isikut võib isikuandmete töötlemisele ettenähtud nõuete eirami e eest eelnõu järgi karistada kuni 350 trahviühiku suuruse rahatrahviga, sama rikkumise eest juriidilist isikut aga kuni 150 000 krooni suuruse trahviga. Seaduse eesmärgiks on tegijad seadnud füüsiliste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmise isikuandmete töötlemisel. Kas ja kuivõrd see neil õnnestunud on, saab igaüks seadusloomefoorumil Themis eelnõu lugede ise otsu tada ja oma väärt ettepanekud meile saata. Meie omakorda toimetame need eadusetegijateni.
N
'E~~t'i'(ji~;k~~k~~~~';~~d~~i;;~~~j;;~;~~';;;'Ti~~-;;~i;'t~~'i~~'~;t~b'i'jji't~'" kodanikku ja kolmandat sektorit kõige enam puudutavaid seaduseelnõusid. Kõik soovijad saavad arutuselolevatesse seaduseelnõudesse Themise vahendusel ettepanekuid tehaja nii seaduste loomises osaleda. Kõigi eelnõudega seotltd informatsiooni leiab internetis aadressiit www.lc.ee/themis
KodanikuaIgatuse teeb edukaks turundus KRISTINA MAND kristina@ngo.ee
Philip KotIeri turundusõpik on mittetulunduslikele organisatsioonidele sama kasulik kui äriühingutele. «Kui me ise oma suunda ei muuda, oleme lõpuks seal, kuhu meid on suunatud.» Selle hiina vanasõnaga alustab maailma tuntumaid marketingiteadla i ja -praktikuid Philip Kotler oma raamatut «KotIeri turundus: kuidas luua, võita ja valitseda turgusid». Hiljuti Pegasus OÜ poolt Eestis välja antud raamat peaks leidma ka mittetulundussektori seas kasutust väga asjaliku abivahendina. Meid suunatakse, kui me ei käi valimas, ei seisa enda ja tei te õiguste eest ega osale ühiskonnaelus ja riigikorralduses. Mittetulundussektoris tegutsevatele inimestele on osaluse soov ja osku ju tkui kaasasündinud anne. Ometi: kui soovida muuta ühiskonna arengut ja inimeste käitumist, peaks sellele andele lisanduma osku juhtimine ning teiste kaasamise oskus. Peami eks vahendiks saab siin marketing ehk turundus - inimeste käitumise sihipärane kujundamine. Tehniliselt on marketing tunduvalt rohkem kasutusel
ärisektori , sisuliselt aga on see mittetulundussektoris peamiseks tulemuste saavutarni e vahendiks. Kuigi ühendustel pole marketingiplaane, -0 akondi ega -juhte, peitub marketing organiatsioonide ja inimeste tegevu e . Mõned näited: parlamendis arutlusele tulev Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon (muutmaks avaliku ektori käitumi t ja suhtumist), mittetulundusühenduste eetikakoodeks (muutmaks ühendu te endi käitumist ja suhtumist), narkomaania ennetamine ja suhtumine HNil AIDSi, puuetega inimestele võimaluste loomine või oma tegevuse ke kkonnamõjude hindamine. Kotler on väga hea, sest tal on eriline oskus anda juhiseid sellisel viisil, et iga inimene oskab end nendega seo tada, neid kasutada, näha oma võimalusi kü imuste ja probleemide lahendamisel. Kodanikeühendu tel, mis on muutumas meie ühiskonnas juhtimisliidriteks - eriti kodanikeühiskonna kujundamise, sotsiaalse vastutu e ja säästliku majandami e valdkondades -, on mõttekas veel tõhu amat ja elujõuli emat tegevust arendades KotIerit kasutada.
Amnesty International Eesti initsiatiivgrupi liikmed Liisa Linna ja Toomas Olljum kirjutavad protestikirju presidentidele, peaministritele PEETER LANGOVITS ja kuningatele, kelle riigis rikutakse inimõigusi.
,..
Oiguslased parandavad maailma Teated inimõiguste rikkumistest Eestis pole Amnesty Internationali nimekirja veel jõudnud ANNELI AASMAE anneli .aasmae@postimees.ee
Iga päev potsatavad Toomas Olljumi meiJipostkasti koletud teated. Politseinik piinas Bangladeshis väikest poissi. Indoneesia päritolu teenijanna talus oma peremehe lakkamatuid rünnakuid. Tiibeti muusikateadlane istub seitsmendat aastat süütult vangis. Araabia naisele visati näkku hapet, et tema ilme terveks eluks rikkuda. Ja kümned ülejäänud kirjad. kus kirjas teave maakera eri paigus toimuvatest inimõigu te rikkumistest. Selli eid koledusi loeb 20aastane Tartu Ülikooli õigusinstituudi tudeng Tooma Olljum täiesti vabatahtlikult. Enamgi veel- ta ei pürdu ainult lugemisega, vaid püüab hättasattunuid omalt poolt igati aidata. e t Olljum kuulub inimõiguste kaitsmi ega teg leva rahvusvaheli e organi atsiooni Amne ty International Ee ti initsiatiivgruppi ja peab oma kohuseks maailma kas või pisutki paremaks muuta. i(Ei tasu silma kinni pigistada,» nendib ta kindlalt. «(Sarnaseid tegusid. nagu aastakümneid tagasi sooritas Hitler, pannakse praegu kogu aeg toime. Ja sada korda hullemini. Kui meie neid hädasolijaid ei aitaks, no kes süs veel?» Sama entusiastlikud peavad olema ka kõik ülejäänud Amne ty Internationali (AI) miljon liiget rohkem kui 160 riigis est sellesse ühendus e kuulumine on kõike muud kui naljalugu ning nõuab tõ i t, südame t tulevat pühendumu t. AI on eadnud oma eesmärgiks aidata neid, kelle inimõigusi rikutakse ning kelle kaitsmi eks politsei ega valitsus midagi ette ei võta. Nii üritatakse vabastada veendumusvange,
tagada poliitvangidele kiire õigu emõi tmine, keelu tada surmanuhtlus ja kinnipeetavate julm kohtlemine, võidelda terroriaktide ja äärmusgruppide pantvangiaktsioonide vastu.
Tuhanded palvekirjad Säilitamaks erapooletust, tohivad AI liikmed töötada ainult nende juhtumitega, mi ei puuduta nende oma koduriiki. Enamjaolt tähendab see töö palvekirjade saatmist kuningale või presidendile, kelle riigis ennekuulmatu intsident aset leiab. Tühi töö? iiUmbes pooledjuhtumite t, millele Amnesty on tähelepanu pööranud, lõppesid positiiveIt,» väidab Olljum vastupidi t. «Kui riigi valitsus saab nädala miljon palvekirja. ii paneb see teda ikka mõtlema küll.» Erinevate maade asuvate rahvu like gruppide tegevust koordineeritak e Londoni asuvast AI peakontorist. Sinna jõuab ka info sadade inimõiguste rikkumi te kohta. mis küremas korras kõigile aktivi tidele laiali saadetakse. Ee ti initsiatiivgrupi juhatuse liikme lii a linna sõnut i domineerivad igas riigi oma spetsiifilised probleemid - Ameerikas rassism, HÜllas urrnanuhtIu ,islamimaade nai te õigu te eiramine. Eestlaste teadmatus Teated Eestis toime pandud inimõiguste rikkumi test pole Amne ty nimekirja veel jõudnud, ent Linna sõnul ei tähenda ee kaugeltki eda, et meil selle valdkonnas helge rahu valitseb. Detailide e laskumata mainib ta meil ajuti ilma torkavaid rassi miilminguid ja oletab, et iin ed elanikud lihtsaIt ei tea. kelle poole oma õigu te kaitseks pöörduda. «Kuna meie ei tohi neid juhtumeid uurima hakata, peak id inimesed, kelle eadllstega sätestatud õigusi rikutak-
e, võtma ise AI peakorteriga ühendust.» teavitab Tallinna linnavalit u e äästva arengu ja planeerimi e ameti töötav Linna. Seda muidugi juhul. kui iinsed õiguskait jad pole ohvri heaks midagi ette võtnud. Amne ty Internationali ei toeta ükski valit us ega poliitiline organi at ioon ning oma i eseisvu e ja erapooletuse kindlustamiseks ei võeta riigiorganitelt vastu ka ühtegi annetust. Ühendu e ka at tohivad täita vaid eraisikud, fondid, äriühingud ja mittetulundu ühingud, lükmemaksud sellele li aks.
Kujuteldamatud kuriteod Linna väitel pole nende pangaarve kunagi eriti suur olnud ning ealne pisku kulub p aasjalikuIt palvekirjade läkitarni e ja koolitusmaterjalide valmistamisele, li aks tuleb teatud summad aata ka AI pe orteris e. Linna uni tab pangaarve ka vu t - iis saab E ti korraldada Amne tyt tutvustavaid üri-
tu i, trükkida kvalite ts et reklaammaterjaH, viia läbi uurmaid konverent e ja koolitu i. Mõned koolitu ed- eminarid on küll juba toimunud, li ak piinamisvastane kampaania tu namullu talvel ja heategevu lik kontsert tänavu augu ti ke kel. Kuigi linna on Al Ee ti grup. pi kuulunud peaa gu selle asutami est aadik 2000. aastal. lä· hevad organisatsiooni peakorteri t aabuvad rikkumisteal d talle endi tviisi hing . ,i elliste ajadega pol gi või· malik ära harjuda,» kinnitab ka Olljum. (iNo kuida aad jääda ükskõik eks. kui 10 d ühe inimese kirjeldust. mismoodi ta uimaseks peksti ja kahvliga eljalt nahka koorirna hakati? S lIist tegu ei oska ettegi kujutada.» «Kui meie uguseid 01 ks rohkem, jääksid paljud kõnealused rikkumis d olemata,» usub Olljum. Illfol AI tegellu e kohta leiad
www.amll.sty.ee.
Ee ti üstemaatili t t õiguste rikkUllli t t Eelmisel aastal regi treeri Amnesty International rohkem kui 700 pakilist inimõiguste rikkumist, mis puudutasid rohkem kui 800 isikut. Ligikaudu 150 juhtumit lahene po itiiv eIt, neist 86 korraloli tegemist vangide vaba tami ega. AI mulluse aa taraponis märgitak e ära rohkem kui ada negatiiv valgu e ilma torganud riiki. Muu hulga i aldab aruanne teravat kriitikat USA aadressil, se l .organisat iooni hinnangul eab uurriik terrorismb kahtlustatavate kohtuta kinnipidamisega ohtu oma lIsaIdu väär u e peami e inimõigu te eest võitlejana ning
••
julgu tab isi riik inimõigu i rikkuma. E ti attu AI tähelepanu alla viimati neli aa tat taga i. kui Riigikogu ratifit eeri urmanulltlust k elu 'tava ur 0pa inimõiguste konv nt iooni lisaprotokolli. Väli min i t eriumi pr italitu etatel üstemaatilisi inimõigu te rikkumi i · ti esine. « eda on kinnitanud ka rahvusvaheli ed inimõigu t ek perdid ja organi at ioo nid,n rõhutab miIli t eriumi pre i ekretär Helen Kaljuläte. (( ama ei oI ük ki riik kaitstud üksikjuhtumite eest, mi tõttu võib elliseid mui tis.» dugi e ineda ka
4
6. september 2002
Kod. . . . . . ___eühiskon as nb yaS n rahafetiSile KERTU
Ruus
(c Kodanikeühiskonna põhi teemaks ei tohi saada orjatöö, vaid enda huvide eest seismine.)
foorum@netexpress.ee
Milliseid Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi kannab sugisel Riigik.ogus arutlusele tulev Eesti k,odanikeühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK)?
Arutlevad Eesti Humanitaarinstiumdi õppejõud Mikko Lagerspetz, pollitikauuringute keskuse Praxis analüütik Daimar Liiv, Reformierakonda kuuluv Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo ja Mõõdukate fraktsiooni esimees Marju Lauristin.
Mikko Lagerspetz Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud
ccPoliitikud
ei pruugi aru saada, et kodanikeühiskond pole hävitamisele suunatud.»
Milliseid Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi kannab EKAK? Hiv: Eestis on püütud juurutada liberaalset ettevõtluse ideaali ja jäetud kõrvale koostöö ideaal. Kogu poleemika esimese t ja teisest Eestist näitab, et see lõhe on olemas. Ja kuigi poliitikud on seda kahe Eesti arutlust vihkama hakanud, sunnib see siiski mõtlema, mida sellega teha. EKAKi arutelu annabki võimaluse küsimust teadvustada ja väärtusi tasakaalustada. Lagerspetz: Tõepoolest ett võtluse ideaal on Eestis väga tugevalt omaks võetud. Ettevõtetele on antud justkui blankoveksel - kõik, mida nad teevad, on hea ja kasulik. Samal ajal on üldsusel väga tugev eelarvamus selle ühistegevuse suhtes, mis pole tulundu lik. Küsitakse: kuidas see võimalik on, et te ei taha raha? Küllap te ikka tahate, aga ei ütle seda ausalt välja. Nli et EKAK toob teisi väärtusi raha kõrvale? tuletab EKAKi vaim meelde olemasolevaid väärtusi. Eestis on olnud võrdlemisi tugev isetoimiva ühlskonna traditsioon, mis hävis nõukogude ajal. Siis oli ju igasugune omaalgatus alla surutud' nii äriline kui mitteäriline. Mina ei tahaks vastandada ühistegevust ettevõtIusel,e mõlema aluseks on arusaam, et inimesed tegelevad millegagi aktiiv!)elt. Vabarügi taastamisel läks küll rõhk tugevalt majandusliku põhja loomisele. Nüüd on juba teatud majanduslik r ssurss kogunenud ja inimestel tekib huvi ja aega pöörata tähelepanu teistele asjadele. Bv: Mina ei tahaks päris nõustuda, et need majandusväärtu ed olid üleminekuaastatel paratamatud. See oli valitsue poliitiline valik. Mõnes mõttes näeme, et ee valik oli edukas. aga teisalt oleks pidanud mon d valikud teisiti tegema. Lauristin: Ma olen viimane inimene, keda võiks pidada majandusliku edu ferisistiks. Kuid mina usun, e[ tollasel valitsusel valikuid polnud. Me olime ju palja tagumikuga. Aga EKAKi ümber põrkuvad kaks mõtteviisi. Esiteks arusaam, et kodanikeühiskonna toimimisviis on kasumisoovist vaba, inimesed soovivad vabalt ja vabatahtlikult anda midagi ühiskonna heaks. See vastandub teisele arusaamale, mille koha eit inimesed ühinevad selleks. et saada äriliselt edukaks. EKAK esindab mitteärilisi eesmärke ja tuleb selgelt eristada ühistuli est teg vusesL Rõhutada tuleb arusaama, et vabatahtlikust töö t võib majanduslikus s rutises saada tõhus vahend inimeste heaolu suurendamisel mitteäriHsel viisil. Lüv: Ettevõtlus põhirnotiiv Rummo:
Pigem
Daimar Liiv poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik
((Kodanikeühiskonna
küsimused ei toimi vaakumis.») Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni esimehe Marju Lauristini hinnangul on Eestis praegu kaks mõjukeskust - äri ja riik, kuid Eesti kodaniEGERT KAMENIK keQhiskonna arengu kontseptsioon peaks mittetulundussektoril aitama kolmandaks mõjukeskuseks muutuda.
Paul-Eerik Rummo Riigikogu liige, Reformierakond
«Rõhutada tuleb arusaama, et
vabatahtlikust tööst
võib majanduslikus surutises saada tõhus vahend.u
arju Lauristin Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni esimees
on domineerimine, kodanikeühiskonna põhimotiiv koostöö. Lauristin: Jah, usaldus ja koostöö. Lagerspetz: Ma lisaksin pluralismi. Lauristin: Pluralism ka finantsallikate mõttes. Eesti oma elüdi hulgas ei võta vedu organiseeritud heategevus. Välisdoonorid eeldavad, et Eesti suudab Euroopa Liitu minnes ise oma algatusi ülal pidada. Aga me ei suuda ärisektorit käivitada, kuigi tänavu loendati kokku 351 miljonäri. Finnad ütlevad, et pärast ettevõtte tulumaksu kaotamist pole stiimulit. liiv: Ka ettevõtte tulumaksu kaotamine oli poliitiline otsus, mille tagajärjed kolmandale sektorile olid läbi mõtlemata. Lauristin: EKAKi arutelu toob meid tagasi paljude muude küsimuste juurde, mis puudutavad kodanikeühiskonda. Mitmeid seadusi vastu võttes olid meil hoopis teised sihid, kuid need on rikosetina kahjustanud kodanikeühiskonda. Rummo: Kodanikeühiskonna küsimused ei toimi vaakumis. Näiteks meil kerkis uues hasartmängumaksunoukogus üles küsimus, kas stipendiume võivad taotleda ka riigiasutused. Otsustasime, et kohalikud omavalitsused teatud juhtudel võivad, sest neil on toetust vaja. Lagerspetz: Vastuolu on selles, et äiiettevõ ete vastu näida-
takse üles igakülgset usaldust, aga mittetulunduslike organisatsioonide vastu mitte. Et lööme jaJad alt ja anname kargu ja süs vaatame, kuhu sa sellega lähed. Lauristin: See on väga hea võrdlus. Mis puudutab liberaalseid väärtusi, siis meil kasutatakse sõna {(liberaalne) valesti. Eesti ei ole liberaalne ühiskond selles mõttes, et see oleks isikuvabadusel põhinev ühiskond. Ettevõtlusele suure vabaduse andmine on ärifetiSism, kus valdavon loosung, et riik on halb peremees ja äri teeb hästi. Nüüd oleme kümme aastat näinud, et inimesed pole ka äri sektoris harjunud vabalt tegutsema - meie ettevõtted on kaugel sellest vastutava äri ideaalist. Nii et EKAKi väärtused põrkn· vad ärifeti~ismi ideaaligar
lliv: Ettevõtluse ideaalideks on autonoomia ja isiklik nägemus ning siia juurde käib ka ärisaladus. Kolmas sektor vastandub sellele osavõtlikkuse, . osaliseks olemise nmde ja avatusega. Marju ütles õigesti, et meil on olnud ultraLiberaalne ühiskond. Puudu on arusaamast, et igaüks peab ühiskonnas osaline olema. Lauristin: Ka ametnik peab mõistma, et ta ei suuda asendada abi, mida inimene annab teisele. Võim peab õppima talurna mõtet, et ta ei saa hakkama ilma sidustava aineta. Muide, praegu on läbi arutamata kodanikeühendused kui info võim endajad. Näiteks pensionile jäänud kõrge kvalifikatsiooniga jurist võiks olla väga edukas seadusandluse valvekoer. Liiv: Olulisem tagasisidest on see, kust tulevad sisendid poliitikasse. Lagerspetz: Rääkimata sellest, et ka tagasisidega on probleeme. Kaasamine jääb tihti formaalseks. Pollitilised otsustajad ajavad kiirust taga - efektüvsusena nähakse edasiliikumist, mitte jätkusuutlikkust. Lauristin: Mina olen veendunud, et Eesti ühiskonnas on kiirendusareng läbi ja oleme jõudmas platoole. Na~ lennuk, mis on orbiidile lennutarud. Kui
kiirenduse ajallennukit ootama Kodanikeühiskonna kontseptsioon sundida, kukub see alla, aga kui lennuk on juba orbiidil, saab ta • Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) on dokuseal rahulikult ringi vaadata. ment' mis seab üldised raamid kodanikeühenduste ja avaliku Erakorralise polütlka ajajärk võimu suhetele. on lõppenud ja me peame hak• Eelnõu peaks jõudma riiklikult tähtsa küsimusena parlamendis kama kohanema stabiilse polliarutlusele tõenäoliselt selle aasta oktoobris. tika arengujärguga. Nagu Soo• Eelnõu juhtivkomisjon on kultuurileoOOsjon, samuti töötavad mes, kus parlament võtab aaseelnõu ga põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon. tas vastu viis uus seadust - sa• EKAKi hakati koostama kolm aastat tagasi, eelmise aasta aprillis mas kui meil võetakse aastas andis Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud selle kõigi koosvastu üle 100. tajate nimel üle Riigikogu juhatusele. Nüüd on võimalik, et valit• Riigikogu täiskogu menetlusse andis kultuurikomisjon dokumensus seab tingimuse, et eelnõu ei di kolme komisjoni nimel selle aasta 20. juuniL 23. juuli istungil tule enne päevakorda, kui kõik toetas EKAKi heakskiitmise eelnõu valitsus. arutlused on toimunud. • Dokumendi väljatöötamises on osalenud sajad organisatsioonid, Lagerspetz: Iga otsuse puviimase variandi koostasid kolme Riigikogu komisjoni redaktsioohul tuleb otsida keegi, kes sellele nitoimkond, kuhu kuulus ka kaks mittetulundussektori esindajat. vastu vaidleb. Ja kui ei leita, tuleb otsida! See on ka riigi, mitte tal. Need on teenused, mille puainult mittetulundusühingute da, kuidas riik kontrollib mitteprobleem. hul kohalik omavalitsus peab tuIundusühinguid. Aga peaksiLüv: Ometi pole rük inveskodanikeühendusele ütlema: me rääkima ka sellest, kuidas teerinud sentigi näiteks Ee ti mina ei oska seda teenust anda, mittetulundussektor kontrollib sina oskad - ma annan sulle selOiguskeskuse seadusloomeporseda, kuidas rük raha kuJutab. leks vahendid, et need inimetaali ja teistesse tugistruktuuriKas Rügikogus on EKAKi väärsed, kelle eest mina vastutan, desse. See pole võrreldavgi seltuste süsteemi suhtes konsenoleksid rahul. lega, mida riik investeeris ettesus? võtluse abistamiseks. Rummo: Häid näiteid selliLauristin: Avalik võim peab sest toetamisest ju on ja kontLauristin: Üldiselt tundub, et an. olema huvitatud mittetulunseptsiooni arutelu käigus saab dussektori infrastruktuuri looLiiv: Kuivõrd teadvustatud laiemalt teatavaks, mismoodi see on? Nii nagu äri on suunaasi toimib. EKAKi arutelu annab misest. Kusjuures ma ei räägi tud domineerimisele, on seda projektide tellimisest. Kui me tõuke informatsiooni levikuks. ka polütika. Siin tekib väärtuste Oluline on üldse lähikuudel selräägime sektori toimimise makonflikt. Poliitikud ei pruugi aru janduslikest alustest, tuleb erisgeks rääkida, millistel alustel riik saada, et kodanikeühiskond potada kahte asja. suunab mittekasumlikku tegele hävitamisele suunatud. Üks on mittetulundus ektovusse raha. On väga hea, et see rl infrastruktuuri toetamine. On dokwnent annab piirjooned Lauristin: See ongi asja täiestiloomulik, et avalik: võim avaliku võimu ja mittetulundustuum. Kodanikeühiskond rajaeelkõige kohalikud omavalitsuühenduste suhetele, kus kõik neb võrgustikul ja sotsiaalsel kased - on huvitatud sellest, et teosapooled teavad, kus on nende pitalil. Ainult domineerimise rõma territooriumil tegutsevad mängumaa - näiteks millised hutamine hävitab sotsiaalset kaõigused on riigil kontroUida rapitali. Ning ametnikule on doühendused. Et talle on kasulik, et ta toetab seda struktuuri, anmineerimine väga omane - mitha kasutamist ühingutes. Lagerspetz: EKAKi on sisse nab näiteks tegevuspinnad ja te ainult patemalistUkus, vaid ka repressiivses mõttes. kirjutatud, et riik ei tohi hakata kommunikatsiooniteenused teUiv: Pigem on see monopogevuseks, mis on kõigile kasuJik. kodanikeühendusi kontrolliTeine asi on konkreetsete teema. Kuigi see ei välista riigi lismisoov. kontrolli, annab see retoorilinuste tellimine ühinguteIt. Lauristin: Jah, ja seesama Lagerspetz: Teenuste puhul sed relvad neile, kes tahavad soov võib lüüa välja ka EKAKi pole vahet, kas neid osutab organisatsioonide sõltumatust arutamisel. Aga meil tuleb see omavalitsus, kolmas sektor või säilitada. läbi teha ja vaadata, kui küps ärisektor, sest ülesanne on paika lauristin: Seesama mittetuühiskond on. On vaja rääkida pandud. Kodanikeühiskonna lundustik seltskond suudab tesellest, et EKAK taotleb kodanigelikult ise kõige paremini kontpõhiteemaks ei tohi saada orjakele võimu andmist. töö, mida teised teha ei viitsi, Praegu on meil kaks mõjurollida' et raha kasutataks õilsal viisil. Sõltumatus on otseselt vaid enda huvide eest seismine. keskust - äri ja rük -, kuid EKAK Lauristin: Ma ei räägi küll seotud usalduse küsimusega. näeb ette kolmanda mõjukesteenustest kui orjatööst, vaid Usalduse defitsiit on väga terav, kuse. EKAK annab ühendustele teenustest, mida ainult kolmas sest inimesed pole harjunud oma rolli ja tagab neile tegeliku sektor suudab anda, sest ainult • .liksteisega ~oos töö~~a.. . toetuse, mitte ainult põhiseaduslikud võimalused. . , temal' on vajaLik' sotsiaalTIe kaplLagerspetz: Me arutame se-