T O I M E TA J A LT
Mullide lõhkemist oodates J
uba vähemalt eelmistest Ameerika presidendivalimistest saadik on laialdaselt teadvustatud, ent suuremas jaos siiski jõuetult pealt vaadatud, kuidas ühiskonnad sopistuvad üha suletumatesse infomullidesse. Nii olemegi jõudnud kohta, kus tundub ulmeliselt arulagedana, kuidas keegi saab üldse arvata teistmoodi kui mina. Pole lihtsalt võimalik, et demokraat võiks võita muudmoodi kui hääletamis tulemusi võltsides, pole lihtsalt võimalik, et vabariiklane võiks võita muudmoodi kui üksnes valede abil. Demokraatia tervist on ikka mõõdetud muu hulgas vabadel valimistel osalemise aktiivsusega, aga tänavuste Ühendriikide presidendivalimiste rekordiline häälte arv ei väljendanud ühiskonna head käekäiku, pigem selle enneolematut polariseerumist. Vahepealse nelja aasta jooksul pole suude6
tud mulle lõhkuda, need on muutunud üha tugevamaks. Poliitikud, meedia ja eriti sotsiaalmeedia on loonud selle jaoks erakordselt soodsa pinnase. Mitte ainult killustumise ja valeinfo levitamisega, vaid emotsioonidele rõhumisega faktide asemel. Hüperbooli kohtab igal sammul, olgu meelelahutuses, kultuuris, spordikommentaaris või reklaamis – iga uus asi peab olema kõigi aegade parim, suurim, olulisim. Samamoodi võite hüüda „bingo!“ iga kord, kui keegi ütleb, et järgmised valimised on kõige otsustavamad terve põlvkonna, ei, ajastu, ei, maailma ajaloo jaoks. Kaalul ei ole rohkem ega vähem kui kõik! Ja kui läheb soovitust teisiti, siis ootab sisuliselt maailmalõpp ning üle ei jää muud, kui kolida Costa Ricasse või vähemalt Kanadasse.
Või siis Lätti või Rootsi. Sest millele muule kui polariseerumisele annab kodule lähemal hagu uueks aastaks kavandatav abielureferendum – miski, mille puhul suur osa valikutelje kummassegi otsa kaldujaist möönab, et ega see tegelikult oluliste teemade edetabelis kuigi kõrgele asetugi. Aga noh, kuidagi oleme me selle supi sisse sattunud, mis siis muud, kui püüdkem seda koos helpida, head isu. Referendumite paljuräägitud kitsaskoht on keeruliste probleemide ja diskussioonide taandamine binaarsele ei/jah vastandusele, mis paratamatult lihtsustab pea iga küsimust. Muudest praktilistest, juriidilistest ja moraalsetest probleemidest rääkimata. Näilise lihtsuse ja klikke tootva emotsionaalse väärtuse eest võib siiski juba ette panna kirja 12 punkti – palju rohkem kui demokraatia igapäevastele toimeprotsessidele.
