Kolmanda sektori rolli ja osatähtsuse suurendamine integratsiooniprotsessides Tallinnas

Tallinna integratsiooniprogramm ALATEEMA: Kolmanda sektori rolli ja osatähtsuse suurendamine

integratsiooniprotsessides Tallinnas Sissejuhatus Käesoleva projekti aruande sisuks on esitada Tallinna Integratsiooniprogrammi alateema “Kolmanda sektori rolli ja osatähtsuse suurendamine integratsiooniprotsessides Tallinnas” teoreetilised lähteseisukohad ning kavandada konkreetsed linna ja kolmanda sektori koostöö ja partnerluse edendamist soodustavad tegevused ning kolmanda sektori ja mittetulundusühenduste tugevnemist kindlustavad tegevused, et tagada Tallinna linna ja mittetulundusühenduste koostöö edasine tugevnemine.

Oluline rõhuasetus on käesolevas projektiaruandes mittetulundusühenduste tegevuse rahastamise korrastamisel Tallinna linna poolt ning omavahelise dialoogi ja konsultatsioonide täiustamise meetodite kavandamisel.

Kolmanda sektori organisatsioonide roll on oluline paljude linna integratsioonieesmärkide realiseerimisel: sotsiaalne adaptatsioon, integratsioon hariduses ja hariduse kaudu, kodanikuhariduse alane koolitus, kultuurilise pluralismi ja multikultuurilise ühiskonna kujunemine ja edendamine, avaliku võimu struktuuride valmisoleku ja suutlikkuse suurendamine, kodanikualgatuse süvendamine ja lõpuks - osalusdemokraatia juurutamine.

Kolmanda sektori organisatsioonid kannavad suurimat rolli integratsiooniprotsessides, sest integratsioon on inimeste vaba tahte alusel toimuv sulandumine ühiskonda. Riik ja linn saavad neile protsessidele luua vaid soodsa õigusliku raamistiku, soosiva suhtumise ning toetava finants-majandusliku keskkonna.

Samas on selge, et kui kõne all on kolmanda sektori roll integratsiooniprotsessides, siis ei saa seda lahutada ülejäänud mittetulundussektori arenguid käsitlevatest küsimustest ja arengutest Kogu kolmanda sektori jätkusuutlikkus ja võime olla partneriks Tallinna linnavõimudele vajab kompleksset käsitlemist ja konkreetse arengustrateegia koostamist ning teemale laiemalt ja sisulisemalt lähenedes ongi see integratsioniprotsesside toimimine ühiskonnas.

Kasutatavad mõisted Kui arutletakse kolmanda sektori teemadel, siis tihtipeale kasutatakse samu mõisteid erinevas tähenduses, teinekord aga kasutatakse samast asjat rääkides mitmeid erinevaid termineid, kuigi sisulist vahet neil ei ole. Seetõttu vajavad ka antud projektiaruandes mitmed mõisted lahtiseletamist. Kuna aga neil mõistetel ei ole ühtset definitsiooni ka mujal maailmas, siis see komplitseerib olukorda veelgi enam.

Mittetulundusühingud - mõiste on määratud Eestis Mittetulundusühingute seadusega.

Sihtasutused - mõiste on määratud Eestis Sihtasutuste seadusega.

Seltsingud - mõiste mittetulundusühingute kohta, mis ei ole juriidilised isikud, on määratud Eestis Mittetulundusühingute seadusega.

Mittetulundusühendused (lühidalt: ühendused) - mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingte ühis- või koondnimetus.

Kolmas sektor - mõiste lähtub arusaamast, et ühiskondades on olemas kolm eristatavat, kuid teineteist täiendavat ja omavahel põimuvat sektorit - avalik sektor, ärisektor ja mittetulundusühenduste sektor ehk kolmas sektor.

Kodanikeorganisatsioonid või -ühendused - aeg-ajalt kasutatakse neid mõisteid paralleelselt mittetulundusühenduste mõistega, teinekord püütakse selle mõistega eristada organisatsioone, mis on moodustatud üksnes indiviidide poolt.

Kodanikuühiskond - avaliku võimu ja mittetulundussektori ühine arusaam koostööst sotsiaalsete partneritena, et kujundada elanike aktiivsel osalusel põhinev vaba, demokraatlik, rahumeelne, õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi vastavalt nende huvidele ja võimetele ühiskondlikku ellu kaasav ühiskond – säästvalt arenev kodanikuühiskond. Kodanikuühiskod on avaliku võimu ja mittetulundussektori koostöö ja partnerlus rahva omakasupüüdmatu organiseerumise ja tegevuse toetamiseks, nende osalemiseks poliitikate väljatöötamise ja otsustusprotsessides, sotsiaalse kapitali suurendamiseks ning avaliku poliitika legitiimsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks.

Kuna maailmas ei ole veel kokku lepitud kodanikeühiskonna ühtset ja ühist definitsiooni, siis sageli erinevate autorite poolt kasutatakse mõistet “kodanikuühiskond” (civil society) kakolmanda sektori sünonüümina. Sel moel mõiste “kodanikuühiskond” kasutamisse on vaja suhtuda äärmiselt kriitiliselt, sest antud mõistet sellisena kasutades asetatakse kodanikuühiskond eraldiseisvaks avalikust sektorist, ärisektorist ja ühiskonnast tervikuna. Rõhutatakse küll kodanikuühiskonna tähtsust ja rolli, kuid ei peeta teda siiski ühiskonna täisväärtuslikuks osaks.

Erinevaid mõisteid kasutatakse sõltuvalt sellest, millist tahku ühenduste juures hetkel rõhutada tahetakse. Lisaks eelpool tooduile kasutatakse ka mitmeid teisi nimetusi rääkides kolmanda sektori organisatsioonidest: vabatahtlikud ühendused, kasumit mittetootvad ühendused jne.

Kuulaja ja lugeja peab tavaliselt ise aru saama, millest hetkel täpsemalt jutt käib. Ülevaade hetkeolukorrast Viimaste aastate jooksul on Tallinna Linnavalitsuse ja kodanikeühenduste koostöö arenenud paljudes erinevates valdkondades. Selline koostöö intensiivistumine ja mitmekesistumine on täheldatav kõige erinevamates küsimustes. Ühenduste esindajad osalevad vastavate komisjonide töös, ühendused realiseerivad linnavalitsuse algatatud projekte. Linnavalitsus toetab ühenduste algatusi ja projekte rahaliselt. Eelkõige on laiaulatuslikud arengud toimunud sotsiaalvallas ja seoses integratsiooniprotsessidega lähtudes Riiklikust Integratsiooniprogrammist.

Tallinna linnavõimude ja kolmanda sektori organisatsioonide hoogustunud koostöö põhjuseks on muidugi kiire ühenduste arvukuse kasv ja areng, tegevussuutlikkuse paranemine ning selle kaudu erinevatele linna institusioonidele partneriks kujunemine mõlemapoolselt tunnetatud vajaduse kaudu. Koostöövajaduse ilmnemine ei ole aga seni kaasa toonud koostööaluste sätestamist ega põhimõtete fikseerimist, kuigi mõlemapoolselt on tunnetatud vajadust ka selle järele.

Omapoolseid vastavasuunalisi algatusi linnavõimude ja kolmanda sektori organisatsioonide koostöö koordineerimise osas on arendanud nii Tallinna Volikogu kui ka Linnavalitsus. Tallinna Volikogu eestvõttel on toimunud arutelukoosolekud ühendustega arutamaks koostöö küsimusi ja otsimaks koostöö kujundamise põhimõtteid. Volikogu ametnikud on arutanud ühenduste esindajatega omavahelise regulaarse koostöö käivitamise ja informatsiooni vahetamise küsimusi, samuti mittetulundusühenduste esindatuse teemat suhtlemaks linnavõimudega ning vastava toimiva mehhanismi kujundamist. Seni ei ole nende kohtumiste põhjal erilisi tulemusi saavutatud. Mitmel Tallinna linnaametil on kujunenud ühendustega head koostöösuhted, mis samas on aga arenenud stiihiliselt ilma selgema tegevusplaanita ja ühendusi koostöö arendamise küsimuste aruteludesse kaasamata, sageli ka vaid isiklike kontaktide tulemusel.

Koostöö ühendustega on küll elavnenud ja muutunud oluliseks, kuid seni ei ole Tallinna Linnavolikogu ega Linnavalitsuse tasandil suudetud välja töötada piisavalt selgeid aluseid koostöö edendamiseks ning vastastikuseks suhtlemiseks kolmanda sektori organisatsioonidega.

Linnal puudub täpsem üldistatud ülevaade ühendustele suunatud programmide ja projektide rahastamise kohta linnaelu erinevates valdkondades, puudub analüüs koostöö efektiivsuse ja ulatuse kohta, mis võimaldaks parandada senist koostööpraktikat, suurendada läbipaistvust ja parandada aruandlust, nõrgad on kontrollimehhanismid.

Tallinna Linnavalitsuse turvalisuse- ja integratsiooniamet on alates tema loomisest 2001. aastal eraldanud integratsiooniprojektide konkursside läbiviimiseks 3 232 587 miljonit krooni, millega on finantseeritud 41 projekti. Turvalisuse ja integratsiooniameti loomisega on märgatavalt tähtsustatud mittetulundusühenduste tegevust linna integratsiooniprotsessides. Käivitunud projektikonkursside kõrval on Tallinna Linnavalitsuse Integratsioonikomisjoni koosseisu kaasatud ka integratsioonivaldkonnas silmapaistnud mittetulundusühenduste esindajd, kes vaatab läbi ka kõik esitatud projektid.

Ka Eesti riigi tasandil tegeletakse praegu küsimusega, kuidas korraldada koostööd kolmanda sektori organisatsioonidega, arutatakse kuidas kujundada Eestist kodanikke kaasav ja arvestav ühiskond. On valminud vastavad üleriigilised dokumentide eelnõud, mis on käesoleva dokumendi koostamisel arvesse võetud ja lisatud käesolevale projektiaruandele (Lisa 1).

Tallinna volikogu, linnavalitsuse ja ühenduste vahelise koostöö tihendamine Praegune Tallinna Volikogu ja Linnavalitsuse ning kolmanda sektori organisatsioonide koostöö ning selle tihendamise ja laiendamise vajadus põhineb kuuel peamisel kaalutlusel.

1. Demokraatia arendamine Lähtuvalt oma olemusest saavad mittetulundusühendused olulisel määral kaasa aidata demokraatia arendamisele Tallinna linnas.

Valitsemine Eestis tugineb vastavalt Põhiseadusele demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamisel ning õigusriigi põhimõtetel. Kodanike õigus luua ühiste eesmärkide saavutamiseks ühendusi on üks demokraatliku ühiskonna põhivabadusi. Kuulumine mõnda ühendusse võimaldab kodanikel ühiskondlikus elus aktiivselt osaleda ka väljaspool poliitilisi parteisid või ametiühinguid. Ühenduste arvukus ja aktiivsus ning nende osalemine linna asjade arutamisel, otsustamisel ja realiseerimisel laiendab kodanikeühiskonna olemuse mõistmist ja on suunatud ühiskonna integreerimisele selle laias tähenduses. Mittetulundusühendusi käsitatakse üha enam ühiskonna olulise ja möödapääsmatu osana, mille tulemusel on kujunemas kodanikuühiskond.

Demokraatlik valitsemine on käesoleval ajal mõeldamatu ilma ühendusi poliitikasse ja otsustamisprotsessidesse kaasamata, ilma liikumata esindusdemokraatiast osalusdemokraatia suunas..

2. Erinevate kodanikurühmade seisukohtade esindamine Inimühiskonnad ja linna kodanikkond on mitmekesised, erineva etnilise, haridusliku, kultuurilise, religioosse taustaga, paljude erinevate soovide, vajaduste ja huvidega. Ühenduste üks ülesanne on esindada erinevate kodanikurühmade (näiteks puuetega inimesed, rahvusvähemused, pensionärid jt) seisukohti või huvirühmade (näiteks lastekaitse ühendused, haridus- ja kultuuriseltsid jt) konkreetseid teemasid käsitlevaid seisukohti võimudele. Tallinna näitel muidugi linnavõimudele..

Ühenduste osalemine poliitikate kujundamisel ja ellurakendamisel aitab kaasa linnavõimude omaksvõtmisele üldsuse ja avalikkuse poolt. Hästi toimiv kolmas sektor linnas soodustab elanike integratsiooni linna asjadesse, suurendab elanike informeeritust ja aitab kaasa linnavalitsuse otsuste elluviimisele. Kolmanda sektori organisatsioonid kontrollivad ühtlasi linna struktuuride tööd ja toovad vajadusel esile vajakajäämised ning kuritarvitused seal.

Teatud juhtudel aitavad ühendused tasakaalustada ühiskonnas erinevate huvigruppide tegevust ja arvamusi, aitavad linnavõimudel orienteeruda probleemide mitmekesisuses ja mitmetahulisuses.

3. Kaasarääkimine poliitikate kujundamisel Kuigi mittetulundusühingud ei ole poliitilised organisatsioonid ja nad peaksid vältima sattumist ühe konkreetse erakonna mõju alla, on mittetulundusühenduste eriteadmistest kasu linna erinevate poliitikate kujundamise aruteludes. Omades vahetut informatsiooni arutatava teema või probleemi kohta ja kasutades oma sidemeid kohalikul ja riigi tasandil, on ühenduste asjatundjatel võimalus anda oluline panus Tallinna poliitikate kujundamisse. Suurt osatähtsust omab ühendste võime anda avaliku võimu esindajatele tagasisidet selle kohta, kuidas poliitikaid eri valdkondades ellu rakendatakse, millised on esilekerkinud probleemid. See omakorda annab poliitikutele ja ametnikele võimaluse oma poliitikaid või tegevusi vajadusel korrigeerida.

Kuigi ühendused on huvitatud kaasa rääkimast poliitikate kujundamisel ja nende elluviimise kontrollimisel, ei taotle nad vahetult võimu teostamist ning aksepteerivad demokraatlikel valimistel moodustatud linnavõimude õigust oma poliitikaid kujundada, otsuseid vastu võtta ja realiseerida.

4. Linna ees seisvate ülesannete realiseerimisel osalemine On väga mitmeid linnaelu valdkondi, kus ärifirmad ei ole huvitatud ja linnavõimud ei suuda vajaliku efektiivsusega tegutseda. Siinkohal võib esile tuua sotsiaalvaldkonna mitmed allharud, paljud haridusalased, eriti huvialahariduse küsimused jne. Eriti oluline roll on kolmanda sektori organisatsioonidel kanda aga integratsiooniprotsessides.

Eelpooltoodust tulenevalt on nii linnavõimude kui ka kolmanda sektori organisatsioonide ühishuviks vajaliku koostöö käivitamine, realiseerimaks linnale olulisi ja huvipakkuvaid ettevõtmisi kolmanda sektori organisatsioonide kaudu lepingute või projektide kaudu. Kolmanda sektori organisatsioonid suudavad omas valdkonnas sageli täita neid ülesandeid efektiivsemalt, vähem kulukalt ja asjatundlikumalt, kui seda suudaksid teha linnavõimud või äriühingud.

Eelnevaga on mõeldud ka teatud linna poolt osutatavate teenuste delegeerimist kolmanda sektori organisatsioonidele.

Lisaks väärib esiletõstmist kolmanda sektori organisatsioonide kaudu tööhõive suurendamine.

5. Projektihalduses osalemine Ühenduste eriteadmistest on kasu linna poolt finantseeritavate projektide haldamise, järelevalve ja hindamise puhul. Ühenduste liikmete ja seal töötavate inimeste informeeritus, asjatundlikkus ja pühendumus ning nende valmisolek töötada koostöös linnavõimudega tagab vastastikuse usalduse. Tulemusliku koostöö tagab linnavõimude demokraatlik tööstiil, avatus ja läbipaistvus. Üksnes ühendused ise suudavad hinnata adekvaatselt projektitaotluse esitanud mittetulundusühenduse tausta, võimekust, eetilisust ja mitmeid muid aspekte, millest sõltub projekti tulemuslik realiseerimine, avatus ja aruandlus projektide realiseerimisel.

6. Integratsioonis osalemine

Ühenduste võrgustikud, mida toetab linnavõimude tegevus, soodustavad mittetulundusühingute omavahelise koostöö edenemist ühiste eesmärkide saavutamiseks ning aitavad seega olulisel määral kujundada avalikku arvamust. Ühendused on väga tihedalt kontaktis linna elanikega.

Selliste võrgustike ja nende koostöö kaudu linnavõimudega ja elanikega osutub võimalikuks ka ühtne linna integratsiooniprotsesside ja selle edasise arengu mõistmine.

Seega aitab linnavalitsuse ja ühenduste vaheliste suhete tugevdamine mõlemal poolel ühiseid eesmärke saavutada, kuid ka oma spetsiifilist rolli ühiskonnas paremini täita. Samal ajal, olles küll tihedas koostöös, peab linnavalitsus tunnustama ja toetama kolmanda sektori organisatsioonide iseseisvust ja sõltumatust, sest vastasel juhul ei suuda nad oma rolli ja funktsioone ühiskonnas täita.

Tallinna Linnavolikogu ja -valitsuse ning kolmanda sektori organisatsioonide suhete erinevad aspektid Linnavolikogu ja -valitsuse ning ühenduste praeguste suhete erinevad aspektid, mis vajavad läbitöötamist, võib kokku võtta järgmiselt: • Linnavõimude ja kodanikevahelise dialoogi ning kodanikeühiskonna arengu edendamine linna tasandil ja kodanikuühiskonna tugevdamine linnas. Sealhulgas Tallinnas tegutsevate ühenduste kaardistamine.

• Dialoog/arutelude ja nõustamise läbiviimine ühenduste esindajatega. Nende osalemine poliitikate kavandamisel ja kujundamisel ning otsustusprotsesside erinevatel etappidel.

• Mittetulundusühingud informatsiooni vahendajatena. Linnavõimud saavad läbi ühenduste edastada informatsiooni linna poliitikate kohta suurele hulgale inimestele, keda see poliitika mõjutab.

• Ühenduste tegevuse rahastamine, kui selline tegevus on kooskõlas linna poliitikatega ning aitab kaasa nende ellurakendamisele.

• Mittetulundusühingud linna programmide ja projektide rakenduspartneritena. Ühenduste algatatud programmide ja projektide toetamine linna poolt.

Antud hetkel Tallinna Linnavolikogu ja -valitsuse ning kolmanda sektori organisatsioonide koostööd piiravad probleemid Järgnevalt on esitatud mõned valdkonnad, milles peaks koostööd tõhustada.

• Linnavõimud ei ole vajalikult tähtsustanud koostöö ja partnerluse olulisust kolmanda sektori organisatsioonidega.

• Koostöö mittetulundusühingutega ei põhine veel linna ühtsel kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonil või programmil. Seni on koostöö organiseeritud üksnes ametkondade kaupa nende äranägemisel, mistõttu on partnerluse puhul eri valdkondades teatavaid erinevusi (näieks juurdepääs teabele, dialoogi ja konsultatsioonide korraldus, baasfinantseerimise olemasolu, osalus poliitikate kujundamisel jt). Vaja oleks ühtlustada lähenemisviisi linna ulatuses, samuti kujundada võimalused, et ühendused saaksid kaasa rääkida linna üldistes arenguküsimustes.

• Linn ei ole esile toonud ja määratlenud oma prioriteetseid valdkondi, milles kavandatakse ühendusi kaasata linna arengu küsimustes.

• Ühendustele ettenähtud informatsioon, eelkõige rahastamise ja rahastamiskorra kohta, on ebapiisav. Puudub ühtne süsteem ja kord saamaks vajalikku informatsiooni. Ei ole selgeid ühtseid linnas ühtemoodi mõistetavaid ühenduste tegevuse ja projektide rahastamise, kontrolli ja aruandluse põhimõtteid.

•

•

•

Kolmas sektor Eestis, eriti aga Tallinnas, on dünaamiline ja areneb pidevalt. See ei võimalda linnal omada ülevaadet mittetulundusühingutest ja nende tegemistest, seda enam, et linn ei ole pidanud vajalikuks toimiva andmebaasi koostamist ja avalikustamist ning ei arenda selles osas koostööd ühendustega.

Linna ja mittetulundusühingute koostöö edendamiseks on vaja suuremat selgust ning paremat teabevahetust. Vajalik on alustada kolmanda sektori poolse dialoogipartneri moodustamisega. Ka selles osas saavad linnavõimud arengutele oluliselt kaasa aidata.

Piisavalt ei ole välja arenenud veel kõigi ühenduste professionaalsus ja suutlikkus olla linnavõimudele koostööpartneriks

Praegu olemasoleva olukorra tagajärg on teatud ühenduste poolt usaldamatus koostöö suhtes linnavõimudega ning projektide rahastamise korra ja korralduse suhtes.

Läbimõeldud koostööle asumiseks ja selle pidevaks arendamiseks peavad pooled aktsepteerima teineteise prioriteete ja võimalusi ning nendega arvestama. See ei välista avameelseid arutelusid ega eriarvamusi. Ühendused peavad arvestama sellega, et linnalvõimudel on õigus määrata linnaarengu prioriteedid ja poliitikad ning sätestada teatud tingimused ja teostada järelevalvet eesmärgiga jälgida linna rahaliste vahendite kasutamist. Ühendused on kohustatud tõestama, et neil on olemas tehtava töö jaoks vajalikud teadmised, juhtimissüsteem ja organisatsioonisisene suutlikkus.

Dialoog ja konsulteerimine Paljudes valdkondades, sealhulgas integratsioonivallas, on linn poliitika kujundamise raames loonud laialdasi kontakte mittetulundusühingutega. Need kontaktid ulatuvad ad hoc kohtumistest ja ühenduste esindajate osalusest ekspertrühmades kuni formaalsemate suheteni.

Samal ajal on vaja linna mittetulundusühingute suuremat organiseeritust ja omavahelist koordineerimist Ühendused ei ole omalt poolt suutnud veel luua piisavalt võrgustikke ega teisi koostöövorme (ümarlauad, nõukojad jne), mis soodustaksid valdkondlikku omavahelist suhtlemist ning selle kaudu suhtlemist ja koostööd linnavõimudega. Sageli nõrgestab mittetulundusühingute koostöövõimet nende omavaheline rivaliteet.

Tõhustamist vajavad.ühendustega peetavad dialoogid ja konsultatsioonid. Need peavad muutuma regulaarseteks ja põhinema kokkulepitud reglemendil. Avatud valitsemise põhimõtetest lähtudes on vajalikud teatud selgete vastastikku aksepteeritud juhtpõhimõtete kehtestamine selleks, et tagada mittetulundusühingutega süstemaatilise ja regulaarse konsulteerimise kaalukus, tulemuslikkus ja läbipaistvus.

Kolmanda sektori organisatsioonide rolli tõstmiseks linna asjades kaasarääkimisel on vaja esmast linna initsiatiivi näitamaks linna valmisolekut koostööks ja partnerluseks, edaspidi hakkab see toimima kolmanda sektori sisemiste ressursside organiseerituse paranemise baasil.

Edukaks konsulteerimiseks lahendamist vajavad küsimused • •

•

• •

Kuidas määratleda kõige paremini läbirääkimiste või konsultatsioonide taset (ametkondlik, ülelinnaline), ulatust ja sisu ning tagada avalikkuse piisav tähelepanu?

Kuidas anda õigeks ajaks piisavalt taust- ja eelinformatsiooni, et mittetulundusühingud saaksid oma liikmetega konsulteerida (aidates seeläbi tagada ühenduste ettepanekute kvaliteeti ja esindatavust), ning kuidas teha seda mittetulundusühingutele arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil?

Kuidas kõige paremini juhtida asjaomaste talituste/ametnike tähelepanu mittetulundusühingute arvamustele ja tagada ühendustele tagasiside selle kohta, kuidas nende ettepanekud ja arvamused on mõjutanud lõplikku otsust, s.o. kuidas saavutada et linna ja ühenduste vahel saaks toimuda tõeline dialoog?

Milliste vahenditega (ajakirjandus, internet, meililistid, teabelehed jne) tagada kõige efektiivsemalt kogu konsultatsiooniprotsessi laiaulatuslik avalikustamine?

Kuidas valida välja erinevatesse konsultatsiooniprotsessidesse kaasatavad ühendused?

Milliste meetodite ja võimaluste kaudu selguvad kolmanda sektori poolt aksepteeritud ja tunnustatud esindajad dialoogi- ja konsultatsioonipartneriks?

Läbipaistvuse suurendamine Tegelikult tähendab läbipaistvus ulatuslikumat teavet selle kohta, kuidas linna ametkonnad valivad ja on valinud oma partnereid korralisteks konsultatsioonideks, millised nõuandvad rühmad on olemas, milline on nende koosseis ja kes selles osalevad ning kuidas toimub seal rotatsioon.

Kui ühendused ise esitavad kandidaadid dialoogipartnerite kohtadele, siis peaksid ühendused ja võrgustikud andma teavet selle kohta, millistele kriteeriumitele toetudes ja mis põhjustel valiti välja need ühingud ja esindajad.

Linna ja ühenduste koostöö õiguslik alus Eestis ei ole seni sätestatud vastastikuste dialoogide ega konsultatsioonide üldisi õiguslikke aluseid. Senised dialoogid ja konsultatsioonid on toimunud juhuslikult ja tulenevalt teatud tunnetatud vajadusest. Sama võib väita ka Tallinna linna kohta.

Maksumaksjate raha tuleb kulutada arukalt, kokkuhoidlikult ja läbinähtaval viisil. See tähendab, et peab olema võimalus hinnata ühenduste suutlikkust, tagamaks, et nimetatud organisatsioonid suudavad ellu viia neile usaldatud projektid ja pidada projekti rahaliste vahendite kohta nõuetekohast aruandlust ning tegutsevad avatult ja läbipaistvalt.

Dialoogi ja koostöö õigusliku aluse loomiseks on eelnevalt vaja luua selleks kontseptuaalne alusdokument, millest lähtudes edaspidi sätestatakse konkreetsed teemad ja valdkonnad.

Lähtealuseks võvad olla Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni seisukohad.

Integratsioon sisuliselt tähendabki kodanike osaluse ja nende sellealase suutlikkuse suurendamist linna asjade arutamisel ja otsustamisel. Kõige paremini saab seda teha koostöös mittetulundusühendustega. Vastavad õiguslikult siduvad kokkulepped linnavõimudega tagavad nii kodanike ettevalmistamise osalemiseks kui ka seejärel osalemise linna asjades, vaatamata, et ühenduse põhiliseks tegutsemisvaldkonnaks võib olla hoopis mõni teine teema. Üldised põhimõtted

Ükski ühendusega koostöö ja koostööprogrammide korraldamise ja haldamise tõhustamisele suunatud lähenemisviis ei saa olla täies mahus edukas, kui arvesse ei võeta võimalikku mõju kõnealuste toetuste saajatele. Sellest tulenevalt on vaja järgida projektide ja programmide haldamisel järgmisi üldisi põhimõtteid: • austus kolmanda sektori organisatsioonide mitmekesisuse ja heterogeensuse vastu; • arvestamine ühenduste iseseisvuse ja sõltumatusega; • arvestamine ühenduste erivajadustega vastavalt iga mittetulundusliku organisatsiooni tegevusvaldkonnale, suurusele, kogemustele ja varasematele saavutustele; • suurema avatuse ja läbipaistvuse saavutamine eelkõige teabe jagamisega toetuste ja nimetatud toetuste saajate kohta; • selge, ühetaolise ja üheselt mõistetava ja avalikustatud aruandluse kehtestamine ühendustele.

Läbimõtlemist ja kaalumist vajab Tallinna nn kodanikuühiskonna või demokraatia sihtkapitali/sihtasutuse moodustamine, millesse linna eelarvest tehakse regulaarselt eraldisi sõltuvalt prioriteetidest ning kujundatakse vastavad allfondid praeguste ametkondlike suhteliselt väheavatud ja mitteläbipaistvate projektikonkursside alusel. Sihtkapitali ja allfondide prioriteedid ja rahaline maht määratakse Tallinna Linnavolikogu poolt. Nii sihtkapitali kui ka allfondide nõukogudes oleks linnavõimudel juhtiv roll, kuid seal peaksid olema esindatud ka ühendused.

See tagaks suurema vastastikuse usalduse. Nii oleks tagatud ka üldine ja ühtne info ja teave, samuti ühtne ja mõistetav koostöö korraldus.

Integratsiooni olemus Ühiskonnas suureneb pidevalt elanike osalus asjade arutamisel ja otsustamisel. Kolmanda sektori organisatsioonid on siin valmis võtma endale suuremat rolli ja ülesandeid. Eestis on mittetulundusühenduste poolt koostatud ning Riigikogule arutamiseks antud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon (EKAK), mis näeb ette kolmanda sektori organisatsioonide koostööd ja partnerlust avaliku sektori struktuuridega.

Eriti oluline on kolmanda sektori organisatsioonide ja avaliku sektori struktuuiride koostöö integratsioniteema korral. Tegelikult on kogu avaliku sektori ja kolmanda sektori omavaheliste suhete sisuks elanike integratsioon ühiskonda. Üksnes kolmanda sektori ja avaliku võimu koostöö ja partnerluse teemat kompleksselt käsitledes suudame saavutada edu ka integratsiooni erinevate allteemade, sealhulgas rahvusvähemuste integratsiooni valdkonnas.

Mitte-eestlaste integratsioon Eesti ühiskonda algatati mittetulundusühingute poolt ja on aastate jooksul nende poolt ka suuresti välja kantud. Just ühendused on kõige lähemal elanike vajadustele ja on võimelised neid dünaamiliselt lahendama, inimestele kaasabi osutama.

Kolmanda sektori integratsioonialase tegevuse kooridneerimiseks tulenevalt Riiklikust Integratsiooniprogrammist ning ühenduste poolt esitatud projektide rahastamiseks loodi Integratsiooni Sihtasutus. Kuni viimase ajani on olnud aga kaootiline mitte-eestlaste integratsiooni edendamine nii ministeeriumite kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Seal puuduvad konkreetsed programmid ja tegevuskavad.

Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsus moodustasid vastava töö juhtimiseks Tallinna Turvalisuse ja Integratsiooniameti ja on ametisse määranud abilinnapea vastava valdkonnaga tegelemiseks. Juba oma esimesel tegevusaastal on turvalisuse ja integratsiooniamet end täielikult õigustanud ning on käivitanud tiheda koostöö paljude linna mittetulundusühendustega ja finantserinud projektimeetodi alusel paljude ühenduste integratsioonialaseid projekte.

Integratsioon Eestis on mitmeti mõistetav. Esiteks muidugi kui tegevust mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda, neile eesti keele õppimise võimaluste loomist ning Eesti ühiskonna ja omariikluse toimimise selgitamist. Arvestades, et Eestis, sealhulgas eriti Tallinnas on elanikkonna rahvuslik koosseis väga mitmekesine ja ka mittekodanike suur osatähtsus elanikkonna hulgas, siis on vaja siin lisaks eelnevale kujundada toimiv mitmekultuuriline ühiskond, kus ei esineks segregatsioni ega üksikute rühmade väljaspool ühiskonda olemist, vaid ühishuvide ja põhiväärtuste ühisosa baasil kõigile võrdseid võimalusi pakkuv elukeskkond. Selle elukeskkonna loomisel ja kujundamisel peavad saama kaasa rääkida kõik soovijad, ennekõike suheldes linnavõimudega mitmesuguste mittetulundusühenduste kaudu. Tallinnas, kus mitte-eestlaste osakaal on ligi pool elanikkonnast, on vaja arendada aktiivset tegevust nii elanike integreerimisel kui ka sotsiaalsel adapteerimisel. Tõsist edasiarendamist vajab kogu elanikkonna poliitiline integratsioon.

Kõik protsessid Eesti ühiskonnas viitavad sellele, et integratsiooni tuleb Eestis hakata käsitlema senisest oluliselt laiemalt. Eestis on toimunud märgatav elanikkonna võimust ja ametlikest institutsioonidest võõrandumine. Teisest küljest või ka eelnevast põhustatuna on välja arenenud tohutu sotsiaalne ja varanduslik kihistumine. Olukord võib jõuda kriitilise piirini, kus edasised arengud on ettearvamatud. Sellest tulenevalt on nii linnavõimude kui ka kodanikeühenduste ühishuviks selle olukorra otsustav muutmine ning linnaelanike ja linnavõimude teineteisele taaslähendamine. See tähendab linnavalitsuse ja ametkondade avanemist kodanikele läbimõeldud koostöö kaudu mittetulundusühendustega. Ühendused aga peavad töötama oma suutlikkuse suurendamise nimel, et olla avaliku sektori institutsioonidele võrdväärseks partneriks.

Tegelikult on seega eesmärgiks Tallinnas, aga ka Eestis tervikuna mitmekultuurilise kodanikeühiskonna kujundamine, mida võib nimetada isegi Eesti elanike uue identiteedi kujundamiseks. Tallinnal on selles osas kanda eriline roll.

Kolmas sektor Tallinna integratsiooniprotsessides Suur osa Eesti mittetulundusühingutest tegutseb Tallinnas (vt Lisa 2). Otseselt integratsiooniteemaga on seotud enam kui 200 ühendust (rahvusvähemuste seltisd ja ühendused, inimõiguste organisatsioonid, hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsionid, kuid ka spordiühingud, laste- ja noorteühendused jne). Raske on määrata, millised ühendused ei tegele integratsiooniteemaga, sest ka oma põhieesmärkidelt teiste küsimustega tegelev ühendus kannab integratsiooni eesmärke nii läbi enda tegevuse tutvustamise avalikkusele, liikmeskonna suhtlemise kui ka ühenduste omavahelise suhtlemise kaudu. Probleemiks on sageli ühenduste liikmeskonna moodustumine rahvustunnuse pinnal ning nende vähene interaktiivsus teiste ühendustega. Kuid üha enam levib ühenduste seas arusaam, et ühenduste tegevus peab olema suunatud ka väljaspoole ühte konkreetset rahvusruppi - ühiskonnale laiemalt.

Tulenevalt Tallinna multikultuurilisusest omavad linnas suurt tähtsust rahvusvähemuste seltsid ja ühendused. Paraku on nende roll ja mõju linna asjade arutamisel ja otsustamisel olnud seni tagasihoidlik. Nad ei ole omandanud veel piisavalt oskusi ja suutlikkust arutelu- ja otsustusprotsessides tulemuslikult osaleda. Neil ei ole selle järele ka vajdust olnud, sest senised suhtluskanalid avaliku võimuga on olnud suhteliselt ahtad. Linna ja rahvusvähemuste ühenduste suhted on peamiselt piirdunud nende poolt esitatud projektide rahastamisega ja suhteliselt nõrga aruandlusega projektide realiseerimise järel. Peaaegu täielikult on puudunud linnavõimude ja rahvusvähemuste ühenduste dialoog ja koostöö üleskerkinud probleemide aruteluks ja lahenduste leidmiseks.

Probleemiderohked väga mitmest aspektist lähtudes ja teema sisulisest arutamisest hoiduvad on olnud suhted vene rahvusest Tallinna elanike ühendustega ning Tallinna Vene Kultuurikeskusega.

Oluline osa integratsiooniprotsessides on elanike omavaheliste kommunikatsioonivõimaluste olemasolul. Keele mitteoskamine raskendab kindlasti integreerumist, sest ei võimalda end teisele piisavalt arusaadavaks teha ega ka olulisest teabest piisavalt aru saada. Siinkohal tuleb märkida erineva inforuumi olemasolu, mis teatud asjaolude tõttu ja eriti kriitilistes tingimustes võib veelgi võimendada desintegratsiooni protsesse. Erinevad inforuumid on olulised vahendid elanikega manipuleerimisel.

Nõrk on integratsiooniprotsessi edendamisel ja arendamisel olnud senini kolmanda sektori roll.

Selle teema käsitemisel, mis tihti omandab ülepolitiseerituse ilminguid, ei ole avaliku võimu institutsioonid kolmanda sektori organisatsioone usaldanud ega nendega koostööd otsinud.

Mittetulundusühendused ei ole ka omalt poolt avaldanud aktiivselt soovi selles valdkonnas rohkem vastutust võtta. Paljuski tulenevalt küsimuste ülepolitiseeritusest ning kartusest selle tulemusena tõrjutud saada.

Analüüsides nii Integratsiooni Sihtasutusele kui ka Tallinna turvalisuse ja integratsiooniametile esitatud projektitaotlusi, võib tõdeda, et viimasel ajal ei ole esile kerkinud uusi integratsiooniprojektide ideid. Ka see viitab vajadusele, et integratsioonivaldkond vajab uut lähenemist, paremat koordineerimist ja ühenduste tihedat suhtlemist linnavõimudega saavutamaks efektiivsemalt ühiseid eesmärke.

Peab tõdema, et Tallinnas on kolmanda sektori organisatsioonidel suur potentsiaal ja seda mitte üksnes integratsioonivaldkonnas. Kuid seda potentsiaali ei ole piisavalt realiseeritud ka sektorisisese koordineerimatuse ja vajalike koostööstruktuuride puudumise tõttu linnavõimudega. Kolmanda sektori organisatsioonid ei ole end Tallinnas suutnud piisavalt mobiliseerida olemaks oma valitud ja volitatud esindajate kaudu linnvõimudele mõistetavaks dialoogi ja koostööpartneriks.

Kultuurilise pluralismi ja mitmekesisuse soodustamine ja toetamine Riiklikust Integratsiooniprogrammist tulenevalt on integratsiooniprotsesside üheks eesmärgiks ühise kommunikatsioonikeele omandamine. Selles osas on Integratsiooni Sihtasutus teinud arvestatavat tööd. Samas ei ole Integratsiooni Sihtasutuse sellealane töö piisavalt haakunud ei haridusministeeriumi ega ka kohalike omavalitsuste vastava tegevusega. Sellest tulenevalt on oluline Tallinna Integratsiooniprogrammi koostamisel käsitleda ka keelelis-kommunikatiivse integratsiooni küsimusi. Suur roll on siin kanda mittetulundusühendustel, kuid seda saab tulemuslikult teha vaid koordineeritult linna haridusametiga.

Seega vajavad integratsiooniprotsessid ka ametkondadevahelist koordineerimist ja koostööd.

Tallinna mitmekultuurilisus on seni realiseerunud eeskätt vaid rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuse kaudu. Kuid rahvusvähemuste kultuuriseltsid on seni eksisteeriunud ja tegutsenud suhteliselt omaette. Vähe on jagunud riigi- ja linnajuhtide tähelepanu nende tegevusele. Tuleb ära hoida kultuuriseltside ja ühenduste edasine enesessetõmbumine ja isoleerumine. Nad on vaja siduda linna üldise arenguga ja kaasata osalemisse linna asjades. Kultuuriseltse on vaja suunata iseorganiseerumisele ja ise oma asjade otsustamisele (nt osalemisele vastavate linna poolt eraldatavate vahendite jaotamisele, jaotamismehhanismide väljatöötamisele). Lühidalt - on vaja suurendada nende osalust ja vastutust ühiskonnas. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid, Tallinna rahvuslik ja kultuuriline mitmekesisus on vaja esile tuua. See võib osutuda väga oluliseks soodustavaks teguriks ka Tallinna sotsiaal-majandusliku arengu aspektidest lähtudes.

Kuigi suur osa kultuurilisest pluralismist ja mitmekultuurilisusest realiseerub praegu vaid mittetulundusühenduste kaudu, siis Tallinna avaliku võimu kui mitmekultuurilise linna juhtkonna huvides peaks olema omapoolse tegevuse määratlemine Tallinna kui paljukultuurilise linna suhtes. Tuleb asuda välja töötama Tallinna kui mitmekultuurilise linna kontseptsiooni

arvestades linnaelanike erinevaid kultuuritaustu, samuti linna aktiivset osalemist Euroopa ja maailma globaalsetes protsessides. Mitmekultuurilise linna kontseptsiooni koostamine saab toimuda vaid tihedas koostöös mittetulundusühendustga, kes seni on ju tegelikult kandnud linna mitmekultuurilisust. Tallinna paljukultuurilise kontseptsiooni koostamisel tuleb tugineda olulisel määral olemasolevatele rahvusvähemuste kultuuriseltside kogemustele ja arengukavadele. Linna rolliks on lisada sinna laiem rahvusvaheline aspekt, tuua mitmekultuurilisus linna prioriteetsete poliitikate hulka, arvestada seda avaliku võimu institutsioonide moodustamisel ja töös ning luua ühenduste ja seltside initsiatiividele soodne keskkond ja toetavad ettevõtmised.

Tallinna Linnavalitsusel peab olema selge iga-aastane plaan linna paljukultuurilise kultuurielu korraldamiseks ja toetamiseks lähtudes mitmekultuurilise linna kontseptsioonist ja kultuuriseltside poolt esitatud ettepanekutest.

JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD TEGEVUSKAVA KOOSTAMISEKS Antud projekti raames tehtud analüüs näitab, et ühendustega suhtlemiseks on vaja luua senisest ühtsem ja läbimõeldum süsteem. On vaja ühiselt kokkulepitud ideoloogilist alust ja põhimõttete fikseerimist koostöö ja partnerluse edendamiseks Tallinnas.

Antud projekti aruannet, mis ennekõike oli suunatud kolmanda sektori organisatsioonide osatähtsuse ja rolli analüüsimiseks Tallinna integratsiooniprotsessides saab käsitleda vaid esimese sammuna sihikindla tegevuse käivitamisel laiaulatusliku linnavõimude ja kolmanda sektori organisatsioonide koostöö ja partnerluse arendamisel Tallinnas.

Kuigi projekt sai alguse kolmanda sektori rollist ja tema koostööst Tallinna linnavolikogu ja -valitsusega etnilise integratsiooni aspekte silmas pidades, ei saanud teema käsitlemisel piirduda üksnes kitsalt määratletud integratsiooni valdkonnaga. Vajalik on kogu linna ulatuses ühtset kontseptsiooni suhtlemiseks ja partnerluseks kolmanda sektori organisatsioonidega.

Vajalikud tegevused parema koostöö saavutamiseks Tallinna linnavõimude ja kolmanda sektori organisatsioonide, eriti integratsioonivaldkonnas tegutsevate ühenduste vahel ÜLDISED 1. Seada eesmärgiks vastastikune regulaarse konstruktiivsese dialoogi käivitamine Tallinna linnavalitsuse ja kolmanda sektori organisatsioonide vastastikuste suhete ja koostöö osas.

2. Luua regulaarsed kanalid vastastikuseks informatsiooni vahetamiseks Tallinna linnaavõimude ja kolmanda sektori organisatsionide vahel.

3. Töötada välja Tallinna Linnavolikogu ja -valitsuse kolmanda sektori organisatsioonidega edasise koostöö alused (kontseptsioon) - põhimõtted, millest lähtutakse koostöö ja partnerluse korraldamisel.

4. Jätkata Tallinna Linnavalitsuse poolt kolmanda sektori organisatsioonide projektide rahastamise praktikat, välja töötada selge, konkreetne, läbipaistev linna kolmanda sektori organisatsioonide rahastamise süsteem ja kord.

5. Luua Tallinna mittetulundusühenduste andmebaas ja näidates ära nende huvi- ja tegevusvaldkonnad.

6. Teha ettepanek linna kolmanda sektori organisatsioonidele tagada oma infosüsteemi loomine ja toimimine Tallinna probleemide sealhulgas integratsiooniprotsesside arutamiseks.

7. Lisada Tallinna linnaametnike täiendkoolituse programmidesse ka kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori teemad ning kolme sektori koostöö arendamise teemad.

INTEGRATSIOONIALASED 1. Koostada Tallinna kui mitmekultuurilise linna kontseptsioon lähtudes linnaelanike rahvuslikust koosseisust, erinevast kultuuritaustast ning arvestades Tallinna aktiivset osalemist Euroopa ja maailma globaalsetes protsessides.

2. Mõelda linna regulaarse integratsioonipäeva vajalikkuse ja selle korralduse üle.

3. Tallinna Linnavalitsuse turvalisuse ja integratsiooniametil koostöös ühendustega korraldada regulaarselt kord aastas ühenduste päev, kus tutvustatakse senitehtut ja analüüsitakse koos, kuidas edasi.

4. Moodustada Tallinna turvalisuse ja integratsioniameti juurde regulaarsema kolmanda sektoriga töö korraldamiseks ja probleemide arutamiseks ühenduste nõukoda.

5. Saavutada kolmanda sektori osatähtsuse ja rolli suurendamine integratsiooniprotsessides.

Arendada edasi kolmanda sektori jaoks läbiviidavate projektikonkursside ettevalmistamise, läbiviimise korda.

6. Välja töötada konkreetne tegevusplaan koostööks rahvusvähemuste ühendustega..

7. Erilist tähelepanu alla lähtudes integratsiooniaspektist on vaja võtta linna noorsooprogrammid ja -projektid ning noorteorganisatsioonid.

8. Tulenevalt Tallinna Integratsiooniprogrammist integratsiooniameti põhimäärust ja ülesandeid.

analüüsida

Tallinna

turvalisuse

ja

Konkreetsed tegevused vajaduste realiseerimiseks: ÜLDISED 1. Seada eesmärgiks vastastikune regulaarse konstruktiivsese dialoogi käivitamine Tallinna linnavalitsuse ja kolmanda sektori organisatsioonide vastastikuste suhete ja koostöö osas.

Selleks: - määrata Tallinna Linnavalitsuse poolne vastutaja suhete arendamise eest kolmanda sektori organisatsioonidega; - kehtestada regulatsioon Tallinna Volikogu ja Linnavalitsuse poolt linna juhtide regulaarsete kohtumiste korraldamiseks kolmanda sektori organisatsioonide esindajatega.

Selgitus:see ehk ei ole küll niivõrd efektiivne ja viljakas, kuid loob esmased suhted ja omavahelise suhtlemise ning selle kaudu usalduse.

2. Luua regulaarsed kanalid vastastikuseks informatsiooni vahetamiseks Tallinna linnavõimude ja kolmanda sektori organisatsionide vahel.

Selleks: - esitada linna poolt kanalite loetelu, mille kaudu saab infot edastada ja vahetada; - analüüsida Internet kaudu suhtlemise senist praktikat ja kabandada uusi võimalusi; - käsitleda Raeraadios linnajuhtide tegevust seoses kolmanda sektori organisatsioonidega.

3. Töötada välja Tallinna Linnavolikogu ja -valitsuse kolmanda sektori organisatsioonidega edasise koostöö alused (kontseptsioon) - põhimõtted, millest lähtutakse koostöö ja partnerluse korraldamisel.

Selleks: - moodustada koostöö aluste (kontseptsiooni väljatöötamise toimkond; Põhjendus: integratsioon sisuliselt tähendabki kodanike osaluse suurendamist linna asjade arutamisel ja otsustamisel ning vastavad kokkulepped linnavõimudega seda tagavadki, vaatamata, et MTÜ tegutsemisvaldkonnaks võib olla hoopis mõni teine teema.

- töötada välja aluspõhimõtted, kuidas linnavolikogu ja -valitsus peab arendama koostööd kolmanda sektori organisatsioonidega.

Tähelepanujuhtimine: On vaja läbi mõelda, kuidas peavad linnas välja kujunema vastavad kolmanda sektori esinduskogud olemaks partneriks linnajuhtidele ja ametitele.

- alustada Tallinna linnavolikogu ja -valitsuse ning kolmanda sektori organisatsioonide koostöö käivitamisega linnaametite eestvõttel, kutsudes ühendused esimesele ühisele ümarlauakoosolekule; - linnaametite juures töötavate ümarlauakoosolekutel valitud esindajate poolt moodustada valdkondlike ümaraludade esindajate kogu regulaarse suhtlemise käivitamiseks Tallinna juhtidega; Selgitus: Eelpool mainitud koostöö on vaja kuidagi käivitada ja Tallinna suurust ja keerukust arvestades ei kujune see üksnes kolmanda sektori poolt organiseerituna vajaliku kiirusega.

4. Jätkata Tallinna Linnavalitsuse poolt kolmanda sektori organisatsioonide projektide rahastamise praktikat, välja töötada selge, konkreetne, läbipaistev linna kolmanda sektori organisatsioonide rahastamise süsteem ja kord.

Selleks: - analüüsida senist Tallinna Linnavalitsuse ja linnaametite poolt teostatud kolmanda sektori organisatsioonide rahastamise korda; - analüüsi põhjal töötada välja ühtne, selge, konkreetne ja läbipaistev kolmanda sektori organisatsioonide rahastamise kord; - analüüsida linna senist teenuste delegeerimise korda kolmanda sektori organisatsioonidele; - analüüsi põhjal koostada Tallinna linna põhimõtted teenuste delegeerimiseks ühendustele; - kaaluda Tallinna nn Kodanikeühiskonna Sihtkapitali asutamise vajadust, mille kaudu korrastada kolmanda sektori organisatsioonide rahastamine linna poolt.

5. Luua Tallinna mittetulundusühenduste andmebaas näidates seal ära nende huvi- ja tegevusvaldkonnad.

Selleks: - korraldatavate ümarlauakoosolekute alusel luua Tallinna mittetulundusühenduste, kelle tegevuseesmärkide hulka kuulub tegutsemine Tallinnas avalikes huvides, andmebaas huvi- ja tegevusvaldkondade lõikes; - määrata vastutaja andmebaasi edasiarendamiseks ja regulaarseks korrastamiseks; - teha andmebaas avalikuks Interneti kaudu.

6. Teha ettepanek linna kolmanda sektori organisatsioonidele tagada oma info- ja teabesüsteemi loomine ja toimimine Tallinna probleemide sealhulgas integratsiooniprotsesside arutamiseks.

Selleks: - Tallinna linnajuhtidel teha kolmanda sektori organisatsioonide kujunevale esinduskogule ettepanek arendada välja oma infosüsteem saavutamaks koostöökogudes arutatud informatsiooni kättesaadavuse kõigile asjast huvitatud organisatsioonidele; 7. Lisada Tallinna linnaametnike täiendkoolituse prgrammidesse ka kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori teemad ning kolme sektori koostöö arendamise teemad.

Selleks: - analüüsida Tallinna linnaametnike täiendkoolituse korraldamist; - koostada kolmanda sektori ja kodanikeühiskonna teemasid käsitlevad täiendkoolituse programmid linnaametnikele, vajadusel koos sellealase teadus- ja koolitustegevusega tegelevate mittetulundusühendustega; - tagada regulaarne täiendkoolitus linnaametnikele kolmanda sektori ja kodanikeühiskonna teemadel.

INTEGRATSIOONIALASED 1. Koostada Tallinna kui mitmekultuurilise linna kontseptsioon lähtudes linnaelanike rahvuslikust koosseisust, erinevast kultuuritaustast ning arvestades Tallinna aktiivset osalemist Euroopa ja maailma globaalsetes protsessides.

Selleks: - kaaluda vajadust välja töötada Tallinna kui mitmekultuurilise linna kontseptsioon arvestades linnaelanike rahvuslikku koosseisu, erinevaid kultuuritaustu ning Tallinna aktiivset osalemist Euroopa ja maailma globaalsetes protsessides; - kutsuda kokku töörühm, kes tegeleks eelpoolmainitud ülesandega ning esitaks positiivse otsuse korralkontseptsiooni suhtes ka kontseptsiooni koostamise toimkonna koosseisu; - kaasata sellesse protsessi juba algetapil mittetulundusühenduste esindajad, kes tegelikult kannavadki linna mitmekultuurilisust.

- kavandada linna PR tegevuses Tallinna kui multikultuurilise linna teadvustamine ja tutvustamine.

2. Läbi töötada linna regulaarse integratsioonipäeva vajalikkus ja selle korraldamine Ideed arutelu algatamiseks:.

- linnajuhid ja -ametid kohtuvad rahvusvähemuste esindajatega ja arutavad nende poolt tõstatatud teemadel, saavad avalikustada oma tegevust; - luua mehhanism, kuidas (rahvusvähemuste) ühendused saavad esitada omapoolseid ettepanekuid ja ideid.

- millise sagedusega selline päev peaks toimuma - kord kuus, kvartalis;

3. Tallinna Linnavalitsuse turvalisuse ja integratsiooniametil koostöös ühendustega korraldada regulaarselt kord aastas ühenduste päev, kus tutvustatakse senitehtut ja analüüsitakse koos, kuidas edasi töötada.

4. Moodustada Tallinna turvalisuse ja integratsioniameti juurde regulaarsema kolmanda sektoriga töö korraldamiseks ja probleemide arutamiseks ühenduste nõukoda.

Arutelu käivitamiseks: - sellise nõukoja võiks valida ühenduste päeval, või linna integratsioonipäeval; - erinevad valdkondlikud ühenduste nõukojad (erinevate ametite juures) saavad moodustada Tallinna ühenduste nõukoja linna üldisete arenguküsimuste arutamiseks. See see töötaks koos nii linnavolikogu kui ka linnavalitsusega.

5. Saavutada kolmanda sektori osatähtsuse ja rolli suurendamine integratsiooniprotsessides.

Arendada edasi kolmanda sektori jaoks läbiviidavate projektikonkursside ettevalmistamise, läbiviimise korda.

- analüüsida senist projektikonkursside korraldamist ja tulemus lähteinformatsiooni saamiseks; - täiustada linna integratsioonialaste projektikonkursside ettevalmistamise, läbiviimise korda ning töötada põhjalikult läbi konkursitingimused; - projektikonkursside kaudu soodustada mitme organisatsiooni ühisprojektide esitamist ja toetamist, mis suunab organisatsioonid vastastikusele koostööle ja kommunikeerumisele; 6. Välja töötada konkreetne tegevusplaan koostööks rahvusvähemuste ühendustega.

- töötada välja töökorraldus, kuidas rahvusvähemuste ühendusi tihedamalt kaasata otsustusprotsessdesse, mis käsitlevad kogukondade eluolu linnas; - analüüsida koos rahvusvähemuste ühendustega rahvusvähemuste koolihariduse korraldust; - kavandada linna toetavad tegevused rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevuse soodustamiseks ja toetamiseks, sealhulgas kvalifitseeritud õpetajate kaadriga kindlustamiseks; - koostöös rahvusvähemuste ühenduste ja seltsidega haarata nad kaasa ka Riiklikust Integratsiooniprogrammist tulenevate eesmärkide saavutamiseks, ennekõike eesti keele õpetamiseks rahvusvähemuste esindajatele, rakendada sel eesmärgil tegutsema ka pühapäevakoolid; - töötada välja rahvusvähemuse mõistel põhinev vene kultuuri (ja vastava kultuurikeskuse) arengu kontseptsioon Tallinnas; 7. Erilise tähelepanu alla on integratsiooniaspektist lähtudes vaja võtta linna noorsooprogrammid ja -projektid ning noorteorganisatsioonid.

- Tallinna turvalisus- ja integratsiooniametil tihendada koostööd vastava ametiga linas; - rakendada tõhus mehhanism noorteorganisatsioonide kaasamiseks linna integratsiooniprobleemide lahendamisel osalemiseks.

8. Tulenevalt Tallinna Integratsiooniprogrammist analüüsida Tallinna turvalisuse ja integratsiooniameti põhimäärust ja ülesandeid.

- Kui antud projektiaruande sisu ja järeldused on vastuvõetavad, siis vajab ümbermõtlemist Tallinna turvalisuse ja integratsiooniameti põhimäärus ja seal peab suurenema

üldine tegelemine kolmanda sektori valdkonnaga, linna multikultuurilisusega ning seal peab avalduma linnavalitsuse integratsiooni ja multikultuurilisuse alane koordineeriv roll.

Lisad: 1. Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon (EKAK) 2. Ühenduste territoriaalne jaotumus Eestis.

3. Rahvusvähemuste kultuuriseltside ühenduse Lüüra presidendi Lydia Kõlvarti kaastöö.

4. Eestimaa Rahvuste Ühenduse presiendi Jaak Prozese kaastöö