Tööstus (märts 2023)

TÖÖSTUS

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

VESILÕIKUS

Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3000 × 6000 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead.

Moduleston OÜ | Kesk tee 32-14, Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa

Pakume parima kulumiskindlusega lumesahakumme, laospalju erinevaid mõõte.

Tööstus ei anna alla

Vaatamata sellele, et kriisid ja raskused on räsinud ka tööstussektorit ning osa ettevõtteid on uksed sulgenud, on märksa enam neid, kes alla anda ei kavatse.

Keerulistele oludele vaatamata leiavad investeeringuteks jõudu nii suured kui ka väikesed ettevõtted. Pingutatakse suurema tootmisvõimsuse ja uute tehnoloogiate nimel. Ääretult oluliseks peetakse ka oma töötajate hoidmist ja arendamist ning neile paindlike töövõimaluste pakkumist. See on igati õige suund, sest alla 35aastased töötajad peavad paindlikke töövõimalusi palganumbrist olulisemaks.

Kui paljud Eesti töösturid on määratlenud end allhangete tegijatena, siis Radius Maschiningu asutaja Velja Konnimois on veendunud, et Eestil kui väga väikesel riigil tuleks võtta kindel suund targale tööstusele ja pakkuda maailmale uusi väärtusi. Kui tööturul pole piisavalt teostajaid, saab hoopis ise teiste maade tehaseid allhankijaks kutsuda.

Et Eestis jaguks piisavalt ajusid, kes tarka tööstust arendada suudavad, tuleb Veljo Konnimoisa hinnangul pöörata palju enam tähelepanu tänastele kooli-, isegi lasteaialastele. Mida paremad on nende teadmised täppis- ja loodusteadustest, mida enam on neil soovi ja oskusi midagi oma kätega teha, seda enam on lootust, et tänastest suurtest tööstusinvesteeringutest on kasu ka tulevikus.

Anne-Mari Alver

TÖÖSTUS

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Anne-Mari Alver

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber

Trükk: Printall

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne)

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Foto: Pexels

Homne tööstusjuht tuleb tänasest robootikaringist

„Metallitööstus on pika vinnaga ala. Aga kui me tahame, et tööstusel ja kogu Eestil hästi läheks, tuleb tegutseda ning liita kokku tehnoloogia, IT ja disain,“ ütleb Veljo Konnimois.

Anne-Mari Alver

Metallitööstur, Radius Machiningu asutaja ja Eesti Masinaehituse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois on pühendunud Eesti tööstusmaastiku kaitsmisele ja arendamisele. Ta näeb nii väiksemat kui ka suuremat pilti – lisaks oma ettevõtete grupile ka kogu Eesti tööstuse olukorda ning sealtkaudu terve riigi arenguvõimalusi.

Hiljuti kirjutas Veljo Konnimois Eesti poliitikutele avaliku märgukirja, milles andis teada, et tal on eestlaste rikkaks tegemise masin. „Poliitikud, kas panen selle käima?“ küsis ta ning tegi rea asjalikke ettepanekuid.

„Tänapäeva riigid teeb rikkaks tark tööstus – keerukate masinate arendamine ja ehitamine. IT-valdkond on

targa tööstuse osa ja abiline, äpid aitavad seadmeid juhtida, andmeid koguda, tööd korraldada. Aga tõeline jõukus nii Saksamaal, Šveitsis, Rootsis kui ka Soomes tuleb keskkonna- ja tervisesõbralikust, teaduspõhisest ja puhtast tänapäevasest tööstusest,“ rõhutas Veljo Konnimois ning lisas, et hästi arenenud tööstus viib ühiskonna jõukuse kõigi ühiskonnakihtideni: „Mitte toetuste, vaid väärika palgana. Tark tööstus ja tema üliolulised tugiteenused vajavad kõiki doktoritest töörügajateni, naeratajatest nokitsejateni, robotite leiutajatest rutiinitalujateni. Samuti ei kipu tark tööstus kuhjuma linnasüdametesse, vaid loob kõvasti üle keskmise palgaga

töökohti üle maa. Targa tööstuse ülesehitamise ja väärtustamise olulisusest on aru saanud pea kõik Euroopa riigid, iseäranis meie moodi väikesed Põhja-Euroopa maad.“

Kuidas poliitikud reageerisid?

Märkamatuks see ei jäänud. Eelkõige reageerisid erinevad intervjueerijad ja debattide läbiviijad. See aga tähendab, et tööstuse ja tehnoloogiaharidusega seotud teemad tõsteti valimiseelsetes arutlustes lauale, ja see on väga hea.

Peaministriga õnnestus ka silmast silma vestelda. Mõned olulised teemad said selgeks räägitud, näiteks tööstuspedagoogika olulisus.

Ma pean tööstust, enda töö näitel täpsemalt masinaehitust, oluliseks rikkuse majja toojaks. Ma olen ennast sel teemal ise üles töötanud, oma firmade näitel julgen rääkida. Arvan, et nii on õige – kui oma kodus on asjad korras, võib ka laiemalt tegutseda.

Foto: Hendrik Osula

Miks on tööstuspedagoogika just praegu väga oluline teema?

Sest see võimaldab hästi elada nii praegu sirguval põlvkonnal kui ka Eesti riigil tervikuna. Me oleme väike riik, võrreldav mõne linna või suure tööstusettevõttega – muuta seda ei saa, aga selle plusse saame kasutada küll.

Masinatööstust saadab kohati ikka veel müüt, et tegu on tahmase nõukaaegse alaga. See pole nii – ja ma olen näiteks Radius Maschiningu tehases teinud loendamatuid ekskursioone, et seda tõestada. Tänapäevane tööstus on nutikas ja nüüdisaegne valdkond, kus makstakse korralikku palka, see tõde peaks jõudma näiteks kutsenõustajateni.

Teine oluline teema on see, et noortel oleks parem tehnoloogiaharidus. Digipööre, tiigrihüpe, meil oli ja see muutis Eestit väga palju. Nüüd vajame tehnoloogiahüpet.

Tööstuse areng võimaldaks luua tasuvaid töökohti ka väljapoole linnu ja Eesti areneks terviklikumalt.

Kust see hüpe alguse peaks saama?

Põhimõtteliselt lasteaia robootikaringist. Aga edasi koolidest. Kuna kõikidesse koolidesse pole võimalik korraga tänapäevaseid tehnoloogiaklasse luua, võiks alustada riigigümnaasiumitest. Koolitundides peaks saama proovida 3D tehnoloogiat, laserlõikust, graveerimist ja paljusid muid huvitavaid tehnoloogiavõtteid.

Mida te riigilt kõige enam ootate?

Täpselt seda ootangi – loodus- ja täppisainete oluliselt suuremat rolli õppekavas. Koos võimalusega käed ise külge panna ja õppida oma kätega midagi tegema.

Noortele tuleb pakkuda rohkem võimalusi n-ö sisu tarbimise asemel saada sisu loojateks.

Praegu on nii, et IT-õpe on Eestis pop, aga kes tahab käelisi oskusi arendada, läheb pigem välismaale õppima – Soome, Rootsi või Taani, kus käelised oskused on väga hinnatud.

Kas praegune õpilaste põlvkond jõuaks Eesti tööstusesse murrangu tuua? Jõuaks. Meil on veel aega, ehkki mitte lõpmatuseni. Tööstus on pika vinnaga ala. Kriisid ei avalda mõju kohe ja pöörded võtavad aega.

Aga kui seda ei tule … Siis on nii, nagu konverentsil „Tuulelohe lend“ peetud hüpoteetilises presidendikõnes aastal

2050 öeldi: „Rõõmustame, et metskitsede arvukus on tõusuteel, sest maainimeste arvukus on langusteel ja nad pole nugistel ning kärpidel enam jalus.“

Tööstuse areng võimaldaks luua tasuvaid töökohti ka väljapoole linnu ja Eesti areneks terviklikumalt. Kui praegu lennukiga üle sõites Eestit vaadata, siis tööstuste poolest oleme küllalt vaene maa.

Mis on parim asi, mida riik praegu tööstuse heaks teinud on?

Mulle ja paljudele teistele ettevõtjatele on oluline sõnum, mida peaminister Kaja Kallas on teistes riikides jõuliselt edastanud: Eesti püsib sõjas Ukraina poolel, aitab, nagu suudab, ning mõistab Venemaa agressiooni hukka.

Ma arvan, et see kindel sõnum on Eesti usaldusväärsust oluliselt suurendanud. Oleme väike riik ohtliku suurriigi kõrval ja kriisiaegadel võidakse kergesti otsustada, et siit on ebakindel tellida. Aga tänu sellele selgele sõnumile me eristume ja jääme meelde sellega, et meie peale võib isegi väga keerulises olukorras kindel olla.

Sellise kuvandi loomine on olnud eksportivatele Eesti ettevõtjatele väga oluline.

Kuidas Radius Maschining on vahepealsed kriisid üle elanud? Nagu öeldud, on tööstus inertne ala. Iga kriis kohe maha ei murra. Meil on ka väga hea tiim – kui oli COVID ja palju haigestumisi, töötasime vajadusel ka nädalavahetustel. Nii saime tellimused täidetud. Riigile aitäh palgatoetuste eest! Need võimaldasid toime tulla.

Pärast COVIDit tulid kohe järgmised kriisid. Aga ettevõtjad on loomult paind-

Foto: Hendrik Osula

Foto: Hendrik Osula

likud – ühtede võimaluste kadumisel otsitakse kohe uusi. Kui katkesid Venemaa ja Valgevenega seotud tarneahelad, leiti uusi võimalusi Lõuna-Euroopast.

Kuidas te raskel ajal oma töötajaid hoiate?

Nii hästi kui suudan! Me oleme tark tööstus ja targad püüavad alati õppida parimatelt. Minu arvates on töötajatele parimad tingimused loonud IT-sektor, seepärast püüan just neist eeskuju võtta.

Tegelikult ei peaks sellest rääkima mina, vaid tegevjuht Ahti Talts, kes on ametis 2019. aastast ja saanud väga hästi hakkama. Mina liikusin samal aastal edasi Eesti Masinatööstuse Liitu, et lisaks oma ettevõttele arendada tervet metallitööstussektorit.

Miks on oluline liidu tasandil tegutseda?

Usun, et liitu kuulumine annab kõigile liikmetele lisaväärtust. Kui üksikettevõtte hääl ei pruugi riigi tasandil kosta, siis koos on kergem enda, oma tööta-

Tehnoloogiasektor peaks senisest veelgi rohkem lõimuma IT-sektoriga, tööstus- ja IT-haridusega töötajate kõrvale oleks vaja ka disainiharidusega inimesi.

jate ja kogu valdkonna eest seista. Liidu mõte ongi selles, et nõud ja jõud on ühendatud.

Mida kriisiaastad teile kui juhile on õpetanud?

Ma arvan, et eeskuju võtmine IT-sektorist ongi olnud üks olulisimaid kogemusi.

Kui pikad on teie tööpäevad?

Nii nagu tarvis on. Ettevõtluses meeldib mulle väga see, et ajakasutuses saab lähtuda vajadusest. Kui päevas on vaja

pidada koosolek või paar, saab seda edukalt teha ka metsas põõsa all –COVIDi-aeg muutis videokoosolekud uueks normaalsuseks ja ma leian, et see on arukas.

Liiatigi on vaim looduses vabam. Kergem on öelda ei ettepanekutele, mida ei taha vastu võtta. Reageerisin nii näiteks siis, kui mind kohalikku poliitikasse kutsuti.

Olete te kunagi poliitikas olnud?

Korra olen Roheliste nimekirjas olnud. Aga üldiselt arvan, et mulle kui ettevõtjale sobib apoliitilisus paremini, see võimaldab rohkem ise otsustada ja teha.

Mida teile vabal ajal teha meeldib?

Päris vaba aega on keeruline leida. Ikka on mõni tööasi, millega on vaja tegeleda. Aga kui on vaba aeg, siis üks eelistus on sõita Vahemere äärde ja poolenisti seljakotirändurina ringi seigelda.

Teine eelistus on rattaga Eesti metsateedel sõita. Mulle meeldivad pikad matkarajad – üht- ja teistpidi läbi Eesti. Sõidetud teekonnad märgin kaardile ja mul on veel hulk avastamata marsruute ees ootamas. Väga tore on käia matkamas oma lastega. Vanem poeg on juba suur, peatselt kaitseväkke minemas, temaga olen palju koos käinud. Nooremad kasvavad samuti headeks matkakaaslasteks.

Milliseid väärtusi isana oma lastele õpetate?

Ikka neid, mida isegi hindan. Rohkem ise teha ja luua, selle asemel et tarbimisega piirduda.

Kasvõi matkamine – rattaga käies näeme ja jõuame rohkem kui jalgsi. Autoga väga ei taha, see seab lapsed lükata-tõmmata olukorda, istuvad autos ja tõenäoliselt vaatavad ekraanilt teiste loodud sisu. Parem on ise ringi vaadata ja luua!

Mis on kõige olulisem sõnum, mis meie vestlusest kõlama peaks jääma? Ikka see, mis puudutab Eesti tööstuse tulevikku. Usun, et tehnoloogiasektor peaks senisest veelgi rohkem lõimuma IT-sektoriga, tööstus- ja IT-haridusega töötajate kõrvale oleks vaja ka disainiharidusega inimesi.

Eesmärk on, et Eestis loodaks võimalikult palju tarku tooteid, mida saaksime maailma müüa. Ja kui meil endal pole piisavalt tööjõudu kõige vajaliku tootmiseks, siis on arukam seda mujalt sisse osta.

Foto: Hendrik Osula

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER

Analüütikud on 2023. aasta suhtes ettevaatlikud

Seni majandust vedanud tööstussektor on praegu languses, hindavad pankade ökonomistid. See aga mõjutab olulisel määral ka teisi majandussektoreid.

Anne-Mari Alver

„Eelmisel aastal vähenes tööstustoodangu maht kokku ligi 2%, sealhulgas töötleva tööstuse toodangumaht 3%. Samas oli aasta esimene pool teisest tublisti parem – aasta alguses suurenes tööstustoodang 3%, kuid teisel poolaastal vähenes 7%, töötlevas

• Valmistame tigu- ja kraaptransportööre

• Metallikonstruktsioonid

• Puurimine, freesimine, treimine CNC- ja manuaalpinkidel

• Mustmetallikeevitus

• Mahutid

Hepmet OÜ on spetsialdiseerunud rahvusvaheliste ettevõtete allhangetele.

Pakume kliendile vastavalt joonistele treimist ja keevitamist.

Eesti turul oleme aastast 2001 ning ettevõtte suur tootmishoone asub Viljandis.

• Valmistame treppe ja hooldusplatvorme, erinevaid kaminapuude hoidjaid vastavalt kliendi joonistele

• Valmistame grillahjusid ja välibasseini katteid

Foto: Pexels

tööstuses isegi 8%,“ räägib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ning meenutab, et töötleva tööstuse tootmismaht läks langusse juba juunis ja aasta lõpus langus süvenes. Novembris vähenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses 13% ja detsembris 12%. Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langus oli eelmisel aastal 11 kuu keskmisena Euroopas kõige suurem.

„Tootmismaht vähenes eelmisel aastal enam kui pooltes töötleva tööstuse 23 tegevusalast. Kõige tugevama negatiivse mõjuga oli puidutööstuse tootmismahu ligi 8% vähenemine. Lisaks metall- ja keemiatoodete ning mööblitootmise langus. Kuigi eelmisel aastal ekspordi osakaal töötlevas tööstuses vähenes, jäi see keskmiselt ligi 67%-ga 2021. aasta tasemele. Ekspordi osakaal vähenes pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Kõige enam veetakse käibega võrreldes kaupu välisturule farmaatsia- ja elektroonikatööstuses, kus ekspordi osakaal oli eelmisel aastal vastavalt 97% ja 94%. Kõige vähem aga joogi- ja toiduainete tootmises, kus välisturule suunatakse vastavalt vaid 32% ja 38% käibest.“

Probleemiks kujunes vähene nõudlus

Tõnu Mertsina hinnangul on üha rohkemate tööstusettevõtete jaoks muutunud ebapiisav nõudlus peamiseks äritegevust piiravaks teguriks: „Selliste ettevõtete osakaal on juba 59%. Samas on nõudluse langus leevendanud tööstusettevõtete probleeme tootmissisendite, seadmete ja tööjõu kättesaadavusega. Jaanuaris jätkus tööstusettevõtete tellimuste vähenemine ja tootmise lähikuude väljavaade pole oluliselt paranenud.

võtteid, vaid majandust laiemalt, kuna paljud ettevõtted on eksportivate ettevõtete koostööpartnerid. Sisenõudlust pidurdab aasta esimesel poolel majapidamiste ostujõu jätkuv langus. Aasta teisel poolel peaks ostujõu langus pidurduma,“ hindab ta.

Tööstusettevõtted ise on andnud teada, et nende konkurentsivõime välisturul sai eelmise aasta teisel poolel tugevasti kannatada. Kuigi käesoleva aasta alguses olukord veidi paranes, on muutus olnud väga tagasihoidlik.

Tööstustoodangu vähenemine mõjutab ka teenuste sektorit, kuna see on paljuski seotud sarnaste väärtusahelatega. Eksporditud tööstustoodangu käibe kiire aeglustumine ja mahu langus ei mõjuta vaid eksportivaid ette-

„Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase kahe aastaga kasvanud tublisti kiiremini kui euroalal keskmiselt. Samas on nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihindade kasv aeglustumas. Kuna ekspordihinnad kasvavad taas välisturult sisseostetud kaupadest kiiremini, on alates möödunud aasta oktoobrist paranenud töötleva tööstuse ettevõtete kaubandustingimused. Siiski on see positiivne mõju kestnud liiga vähe aega ja on liiga tagasihoidlik, et kompenseerida eelmise aasta kaubandustingimuste tugevat halvenemist,“ ütleb Mertsina ning lisab, et kuigi eelmise aasta teisel poolel osutusid euroala majandus-

Tööstusettevõtted ise on andnud teada, et nende konkurentsivõime välisturul sai eelmise aasta teisel poolel tugevasti kannatada.

tulemused oodatust paremaks ja ka tänavuseks on prognoostitud väikest majanduskasvu, on SKP tõus 0,2% siiski tagasihoidlik ja piirab meie ettevõtete tootmis- ja ekspordimahtude kasvu. Eesti lähiriikide ja suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi ja Läti –majandused aga isegi vähenevad.

Risk energiahindade tõusuks pole kadunud

„Energiakriis on küll leevenenud, hinnasurve väheneb ja valitsused jagavad ettevõtetele ning majapidamistele toetusi, kuid karmim rahapoliitika ja intressimäärade tõus piiravad majandusaktiivsust üha rohkem. Euro tugevneb dollari vastu, kuid jääb sel aastal tõenäoliselt pikaajalisest keskmisest ikkagi nõrgemaks. Euro tugevnemine alandab küll sisseostetud energiahindu, kuid see efekt ei ole suur.

Hiina majanduse avamine pärast pikka aega kestnud koroona nullpoliitikat peaks hakkama varsti suurendama nõudlust maailmamajanduses, kuid kuna Hiina osakaal Eesti kaubanduses on väike, siis jõuab see mõju meieni viiteajaga, teiste kaubanduspartnerite kaudu. Samas suurendab see tõenäoliselt taas toorainehindasid – tööstusme-

Tööstuse madalseis võib kujuneda pikemaajaliseks, kuna on seotud Põhjamaade kinnisvaraturul võimust võtnud jääajaga.

tallide hinnad on juba kerkimas. Samuti on veel vara öelda, kas Euroopa varustatus energiaga on lahendatud – seega on energiahindade tõusu risk alles,“ kommenteerib Tõnu Mertsina.

Kolmandikku majandusest

ootab kahanemine

„2023. aasta on alanud negatiivsete nootide saatel. IMFi värske hinnangu põhjal ootab kolmandikku maailmamajandusest sel aastal ees kahanemine. Euroopa Liidu majandusest satub riikide SKP koondmahu põhjal langusse isegi pool. Põhjused, miks väljavaade on sedavõrd negatiivne, pärinevad muidugi juba eelmisest aastast. Ent kui mullu kandis majandust veel headel aegadel kogutud hoog, siis tänavu hakkavad need mured juba tõsiselt ettevõtete äri

ja inimeste heaolu kahandama,“ märgib SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

„Eesti väiksuse võlu ja valu on see, et mitmed euroala majanduse hädad on siia kohale jõudnud oluliselt kiiremini. Nii on näiteks tööstustoodangu langus jõudnud nüüdseks juba kahekohalise protsendini ning ka jaemüük kahaneb oluliselt kiiremas tempos kui mujal Euroopas. Teisalt on lootust, et vähemalt osa Euroopa majandust kimbutavatest hädadest suudetakse seljatada seetõttu ka kiiremini,“ hindab ta ning lisab, et tööstuse madalseis võib kujuneda pikemaajaliseks, kuna on seotud Põhjamaade kinnisvaraturul võimust võtnud jääajaga, kust taastumine võtab kaua aega. Seetõttu on osa tööstusettevõtteid sunnitud töötajate arvu vähendama, mis paratamatult mõjutab ka tarbimist. Eesti tööturg on muutustele majanduskonjunktuuris reageerinud tavaliselt üsna kiiresti, mistõttu võib praegune alla 6% töötuse määr tõusta üle 8%,“ ütleb Mihkel Nestor ning lisab, et Eesti majandust ootab ees raske aasta, ent intressimäärade ja maailmamajanduse stabiliseerumine võib kaasa tuua ka üllatavalt kiire taastumise.

Foto: Pexels

Oodata on mitmeid muutusi Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul ei pruugi tööstustoodangu langustrendi peatumine mullu detsembris novembriga võrreldes viidata trendi muutumisele.

„Detsembri tööstustoodang näitas väikest stabiliseerumise märki pärast kolme kuud kestnud langust, kuid tööstustoodang on olnud väga hüplik ka varem, nii et vara on sellest välja lugeda trendi muutust. 2023. aasta tuleb jätkuvate muutuste aasta. Energiakandjate hindade tuleviku suhtes ei ole veel kindlust. Tarneahelate probleemidest küll ei räägita palju, kuid sugugi mitte kõik ettevõtted pole veel vajalike sisenditega

kindlustatud. Sealt võib sel aastal tulla positiivseid uudiseid,“ ütleb Uusküla.

Uusküla sõnul tuleb majanduse ebastabiilsuse tingimustes suhtuda majandusnäitajatesse reservatsioonidega, kuna need võivad üldisest olukorrast anda moonutatud pildi. „Langus oli just aasta teises pooles märkimisväärne. Detsembrikuu toodang on aastatagusest enam kui 11% väiksem. Võrreldes ootmismahu potentsiaalse kasvuga, mida oleks oodanud stabiilses majanduskeskkonnas, oleme kaotanud lausa seitsmendiku toodangust ehk iga seitsmes toode on jäänud tootmata. Aastakokkuvõttes vaid kaheprotsendiline langus aga kajastab 2021. aasta

nõrka algust, mil meid mõjutas veel koroona, ja 2022. aasta tugevat koroonast taastumist koos maailmamajanduse kasvuga,“ selgitab peaökonomist.

Uusküla lisab, et hinnatõusu tõttu pole paljud ettevõtjad aru saanud, kui hull olukord on, sest koguste mõõtmine ettevõtte tasandil on keeruline, töötuse järsku kasvu vähemalt aasta esimeses pooles ökonomist siiski ette ei näe. „Kuni jagub eurosid palga maksmiseks, ei kiputa töötajaid ära saatma. Samuti oodatakse, et nõudlus käesoleval aastal taastub. Koroonaperiood andis paljudele õppetunni, milline väärtus on töötajatega sidemete hoidmisel, mistõttu hoiavad ka praegu paljud ettevõtted töötajaid ettevõtte juures ning me pole näinud suuri koondamisi. Kui tööstuse vilets olukord kestab kauem kui suveni, on ohus ka töökohad, sest just eksportival tööstusel on raske tõsta palku samaväärselt Eesti hinnakasvuga,“ tõdeb ta.

Majanduse kiiret taastumist Uusküla ei prognoosi. „Toiduainete hinnad maailmaturul on langemas, kuid ka seal on palju faktoreid, mis võivad järgnevat aastat mõjutada. Hiina on jätkuvalt murekoht nii oma siseriiklike probleemide tõttu kui ka kasvava võimuvõitluse pärast tehnoloogia valdkonnas. Meie peamised kaubanduspartnerid on endiselt nõrga väljavaatega. Rootsis oodatakse langust ning eriti just meid puudutavas ehituse ja mööbli sektoris. Aasta teises pooles võib aga ka seal olukord paraneda ning nõudlus meie toodete järele taastuda,“ märgib ta.

Foto: Pexels

Foto: Pexels

NR 1 EESTIS: gaasitarnest katla hoolduseni

SW Energia pakub Eestis ainsana küttelahenduse tervikteenust katlamaja ehitusest või renoveerimisest ja kogu paberimajanduse kordaajamisest katelde regulaarse hoolduseni. Samuti tarnib SW Energia neisse katlamajadesse kogu vajaliku kütuse. Nüüd on võimalik ettevõtte kaudu viia kütmine üle ka LPG-le ehk mahutigaasile.

„Lisasime mahutigaasi oma praeguste küttelahenduste hulka, et pakkuda klientidele veelgi suuremat valikuvõimalust. Mahutigaasiküte ei pruugi kõigile sobida, aga nagu öeldakse, siis on see sinu enda valik. Gaasimahuti paigaldamisel on palju erinõudeid ja alginvesteering võib olla päris korralik. LPG on veel üks võimalus olla oma klientide soovide osas võimalikult paindlik. SW Energia klientideks on põhiliselt kohalikud omavalitsused, kortermajad ja tööstus- ning põllumajandusettevõtted. Plusse ja miinuseid leiab absoluutselt iga küttelahenduse puhul, aga selge on see, et meie kliimas talve ilma soojaallikata üle ei ela,” selgitab SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev.

Mida tähendab SW Energia reklaamitud terviklahendus? Nogtev ütleb, et Eestis on palju ettevõtteid, kes toovad katlamajja kütuse või on keskendunud katelde hooldusele, kuid üldine katlamaja juhtimine on kellegi kolmanda käes. SW Energia pakub lahendusi, kus nemad ongi katlamaja omaniku ainus partner.

„Meie teeme kõike ja enamgi veel –gaasitarnest katla hoolduseni. Lühidalt kõike seda, mis hõlmab sooja tootmist:

katla ehitus või ümberehitus, remont, mahutigaasi tarne, katla hooldus kogu ööpäeva valves olevate tehnikutega, lubade ja dokumentide taotlemine. Ehk siis inimesel või ettevõttel on vaja üksnes välja valida meelepärane küttesüsteem ja meie teeme kõik ülejäänu. Oleme väga paindlikud ka muudes detailides. Näiteks saab mahuteid ja muid seadmeid kohe välja osta või meilt rentida. Kütust ja hooldust saab osta tonnides või juba toodetud soojusenergia ühikutes. Tehnoloogia arenedes areneme ka meie ja pakume järjest uuemaid ning kaasaegsemaid lahendusi,” selgitab arendusjuht.

Konkreetse katlamaja LPG-gaasile üleminek võtab Nogtevi sõnul aega 3–6 kuud. Aeg sõltub muidugi konkreetse olukorra keerukusest, projekti koostamise ja kooskõlastamise ajast ning

seadmete tarneajast. Kui kliendil on väga kiire, võib esimeses etapis leppida kokku olemasoleva katlamaja halduse üleandmise ja töö käigus teostada katlamaja ümberehituse.

„Kokkuhoid meie pakutud terviklahenduste puhul on mõõdetav nii ajas kui ka rahas. Aeg on ju teadagi meie kõige väärtuslikum vara ja sellepärast teemegi kõik oma klientide eest ise ära. Majanduslik kokkuhoid tuleb sellest, et juba ümberehituse faasis pakume soojatootmiseks kõige optimaalsema lahenduse. Kõige suurem kokkuhoid tuleb aga ikkagi sellest, et kütteseadmed kui tervik töötavad täpselt nii, nagu peavad: kütus liigub põletini, põleti on hooldatud ja katel annab soojust maksimaalse võimaliku kasuteguriga,” selgitab arendusjuht.

SW Energia on 1999. aastal loodud ettevõte, mis toodab täna soojusenergiat 52 kaugküttevõrgus ja rohkem kui 250 lokaalses katlamajas üle Eesti. 38 SW Energia küttevõrku omab märgist “Tõhus kaugküte”. Kasutame katlamajades kõiki peamisi kütteliike: puiduhaket, puidupelletit, turvast, maagaasi, LPG-d ehk mahutigaasi, põlevkiviõli.

Vaata lähemalt ja uuri lahendusi: www.swenergia.ee

Uus kinnitusvahendite ja muude väiketarvikute ostmise ning haldamise esemevõrgupõhine ( I o T ) süsteem

Soome Ferrometal Oy on üks juhtivaid kinnitusvahendite tarnijaid Läänemere piirkonnas. Ettevõte, mille käive oli 2022. aastal 40 miljonit, on kinnitusvahendite valdkonna suurimaid tegijaid. Ferrometal ei piirdu ainult kinnitusvahendite tarnimisega, vaid on võtnud endale ülesande suurendada oma klientide tootlikkust, pakkudes valdkonna juhtivaid lahendusi tellimis- ja tarneahela tõhustamiseks. Eestis tegutseb ettevõte oma sõsarettevõtte Ferrometal Baltic OÜ kaudu.

ARENDUSTÖÖ TÄISAUTOMAATIKA VALLAS

Traditsiooniliselt on tööstuses ja ehituses tellimusi kogutud pliiatsi ja paberi või vöötkoodilugeri abil. Nende süsteemide kõrvale on tekkinud uus tehnoloogia, mis lubab väiketarvikute tellimis- ja tarneahela automatiseerida. Uued esemevõrgupõhised (IoT, ingl Internet of Things) lahendused mitte ainult ei automatiseeri protsesse, vaid ka kaotavad vead, ooteajad ja vale suurusega partiid ning vähendavad raiskamist igal tasandil.

OVT ehk organisatsioonidevaheline teabevahetus on tähtis osa Ferrometali arendustööst ja meiegi võtsime selle esimeste seas kasutusele. Praegu tuleb ligi 70% tellimisridadest automaatselt sisse, mis kiirendab ja automatiseerib kliendi ning Ferrometali vahelist tellimisja tarneahelat. Tellimuste suur kasv viis selleni, et nende käsitsi töötlemisele kulus üha rohkem aega. Tänu Ferrometali süsteemsele ja pikaajalisele süsteemiarendusele võtsime 2020. aastal kasutusele täisautomaatse esemevõrgupõhise siselogistikasüsteemi CleverSystem.

CLEVERSYSTEM TEEB

TÖÖ VILJAKAMAKS

2020. aastal klientidele tutvustatud esemevõrgupõhine IoT CleverSystem võimaldab esitada automaatseid tellimusi otse kasutuskohast või kanban’i riiulilt. Mobiilivõrku ühendatud ruuter teeb automaatselt tellimusi vastuvõtukastis või riiulis paiknevate optiliste andurite antud impulsside põhjal. Tegemist on täieliku imujuhtimissüsteemiga, mis kaotab liigsed laovarud. Süsteemi saab hallata kahesuunalise brauseripõhise esemevõrgu kasutajaliidesega kas mobiiltelefoni, tahvelarvuti või lauaarvuti kaudu. Nendest näeb toodete andmeid nimetuste järgi ja see lubab teha vajalikke muudatusi, nt tarnekogustes ja tellimispiirides.

CleverSystemi juurde kuuluv vastuvõtukast CleverBin on varustatud optiliste anduritega. Andur jälgib toote kogust vastuvõtukastis ja kui kasti tellimispiir jääb määratletust allapoole, teeb automaatselt lisatellimuse. Optilise anduriga vastuvõtukast võib olla näiteks paigaldaja töölaual – nii muudab automaatne lisatellimus töö lihtsaks ja kiireks.

Tootmise tõrgeteta, ladus toimimine on tootmisettevõttele väga oluline. Hilinemise eest trahvitakse karmilt. Tootmine ei tohi seiskuda ja seda on kõige lihtsam tagada CleverSystemi abil.

Tänu CleverSystemile on tellimine mitmeti lihtsam, täpsem ja sujuvam. Lisaks saab varem tellimisele kulutatud vahendeid tänu CleverSystemile edaspidi mõistlikumalt kasutada.

CleverSystem hõlmab allpool nimetatud valmis ja kohandatud lahendusi tööstus-, ehitus- ja edasimüügiettevõtetele:

 CleverBin

 CleverKanban

 CleverStore

 CleverCar

 CleverContainer

Lisateavet Ferrometali tegevuse ja CleverSystemi süsteemide kohta saate Ferrometal Baltic OÜ personalilt.

Ferrometal Baltic OÜ Varre 1, 10138 Tallinn, Eesti Tel +372 699 0470, e-post eesti@ferrometal.ee

Teadlased aitavad töösturitel leida võimalusi ringmajanduseks

Ringmajandus moodustab maailma majandusest 9%, mis tähendab, et me laseme suurel osal materjalidest minna raisku. Koostöö teadlaste, ettevõtete ja ühiskonna erinevate sidusgruppide vahel on ringmajanduse põhimõtete juurutamise alus.

Anne-Mari Alver

„Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendame vedelkütuste tootmise järk-järgult plasti ja teiste keemiatööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega. Nii vähendame keskkonnajalajälge näiteks põllumajanduses, auto-, pakendi-, puidu- ja ehitustööstuses,“ tutvustab ettevõtte plaane pressiesindaja Mattias Kaiv. Ta selgitab, et 2022. aastal valmis detailne ringmajandusel põhineva keemiatööstuse teekaart 2040. aastani.

„Oleme astunud seda teekaarti järgides olulisi samme. Teostasime TalTechiga kahasse uuringu, kus valisime välja kaks tehnoloogiat, millel on kõige suurem potentsiaal hakata pürolüüsitehastest süsinikku kinni püüdma. Järgmine samm on koos tehnoloogiapakkujatega valida neist sobivaim ning leida teadus- ja arenduspartneritega parimad viisid püütud CO2 kasutamiseks.

Põlevkivitööstuse järgmises arenguetapis võtame lisaks põlevkivile kasutusele ka jäätmekäitluses

üle jääva plasti ja vanarehvid ning toodame neist süsinikuneutraalselt targemaid tooteid, näiteks toormaterjali rõiva- ja plastitööstusele,“ kirjeldab Kaiv tööplaane.

Tuhk ja aheraine

töödeldakse ümber

Mattias Kaiv räägib, et ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuse visiooni oluline osa on jäätmevaba tootmine. See tähendab, et põlevkivi keemiatoodeteks väärindamisel tekkiv aheraine ja tuhk leiavad kasutust teiste valdkondade toorainena. Lisaks on ka suurenergeetika tootmisüksustes juba täna palju ringmajanduse potentsiaali, mida ära kasutades vähendame keskkonna jalajälge näiteks põllumajanduses, auto-, pakendi-, puidu- ja ehitustööstuses.

„Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekib aheraine, mida taas-

Foto: pexels

kasutame ise ja müüme partneritele. Perioodil 2022–2026 on meie eesmärk kasutada ära kogu tootmises tekkiv aheraine. Eelmise aasta lõpus käivitus Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale 2026. aastaks planeeritava kuni 225 MW võimsusega vesisalvesti tehnilise lahenduse analüüs koos keskkonnamõjude eelhindamisega. Vesisalvesti on mastaapne ringmajandusprojekt, mille teostamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv aheraine ja suletud kaevanduskäigud. Kui jaam käivitub, on see võimas salvesti, mis aitab tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust.

Märgilise koostööprojekti oleme ellu viinud taristuehitusettevõttega GoTrack, kes kasutas meie aherainet Keila–Valingu raudteelõigu ehitamisel. See on esimene kord, kui aherainet on sellises mahus riigiraudtee taristuehitusel kasutatud, ja andis teadmise, et aherainel ja killustikul kui kättesaadaval ja väärtuslikul materjalil on potentsiaali ka Rail Baltica ehitusel.

2022. aastal jätkas kontsern põlevkivituha taaskasutamise võimaluste uurimist plastitööstuses, ehitusgraanulite tööstuses, põllumajanduses, teedeehituses ja geopolümeeride tootmises. Strateegiaperioodi 2022–2026 eesmärk on taaskasutada 0,4 mln tonni põlevkivituhka,“ ütleb ta.

Segaolmejäätmetest saab soojus

„Eesti Energia kontserni kuuluv, börsil noteeritud taastuvenergia ettevõte Enefit Green kasutab eelnevalt kaevandatud alasid ja muud väheväärtuslikku maad päikeseelektrijaamade rajamiseks. Taastuvenergia arendamine tööstusalal teenib mitut keskkonnasõbralikku eesmärki. Näiteks pakub võimalust kasutada kaevandamisel tekkivat aherainet ehitusmaterjalina ja varustada

kaevandust rohelise energiaga. Hetkel ehitab ettevõte põlevkivi väärindamisel tekkinud aherainest rajatud 27 meetri kõrgusele alustarindile Estonia päikeseparki.

Iru jäätmeenergia elektrijaamas toodab ettevõte segaolmejäätmetest, mida ei saa uuesti ringlusse võtta, soojust ja elektrit, aidates kaasa Eesti keskkonna puhtamaks muutmisele. Suuresti tänu Iru jäätmeenergia elektrijaamale on lõppenud Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Segaolmejäätmete kasutamine soojuse ja elektri tootmiseks on sadu kordi väiksema keskkonnamõjuga kui nende ladestamine prügilasse, kust prügi lagunemisel eralduvad gaasid aastakümneid laiali lenduvad,“ kirjeldab Mattias Kaiv.

Ringmajanduse tuumiklabor on populaarne

Detsembris avas Tallinna Tehnikaülikool ringmajanduse tuumiklabori – koostööplatvormi ringmajandusega seotud innovatsiooni õhutamiseks ja koordineerimiseks.

Rektor Tiit Land tõi ringmajanduse tuumiklabori avamiskõnes välja, et elu pole eriala-, vaid probleemipõhine ja nii peab ka õppe- ning teadustöö olema probleemipõhine ja interdistsiplinaarne. „Peame leidma kestlikumad tootmisviisid ning lihtsad lahendused keerukatele probleemidele. Seda saab läbi valdkonnaülese koostöö,“ sõnas Land.

Kõigepealt koondatakse koostöölaborisse ringmajandusalased kompetentsid ja huvilised ülikooli uurimisrühmadest, seejärel otsitakse koostöökohti partneritega kaugemalt. Tuumiklabori koordinaatori Karin Kääri sõnul on osalemise ja koostöö vastu huvi üles näidanud juba 30 uurimisrühma.

Näiteid, kuidas TalTechi teadlased ringmajandusse juba praegu võimsalt panustavad, võib tuua mitmest valdkonnast.

Üks neist on professor Andres Krumme töö polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris, kus arendatakse meetodit puidutööstuse jääkidest tööstuslikult bioplasti tootmiseks. Tselluloosist bioplast lahendab naftapõhise plasti probleemi mõlemast otsast: pole tarvis maa seest naftat kätte saada ning pärast kasutamist ei jää mittelagunevat prügi.

TalTechi bioinseneride loodud iduettevõte Äio tech kasutab puidu- ja põllumajandustööstuse kaasproduktidest saadavat unikaalset pärmi toidulauakõlbliku õli tootmiseks. Toidu tootmine nõuab üha rohkem maapinda, siin aga saab tervislikke õlisid ja rasvu valmistada jätkusuutlikult, kasutades väga vähe maapinda ja vett ning võttes tarvitusele tööstuses tekkivad jäägid.

Tarbijateni jõuab tulemus taimsel valgul põhinevate lihaasendustoodetega, seni kasutatakse nende valmistamiseks kriminaalse jalajäljega palmiõli või piiratud kättesaadavusega kookosõli.

Foto: pexels

Foto: TalTech

Suuri investeeringuid tehakse ka kriisiaja kiuste

Vaatamata sellele, et majanduses on raske aeg, on ettevõtted valmis edasi liikuma ja uutesse tootmislahendustesse investeerima – igaüks vastavalt oma võimalustele.

Anne-Mari Alver

Tänu võimsale investeeringule ja Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetusele rajab Neo Performance Materials Narva magnetite tootmistehase koos teadus- ja arenduskeskusega. Magnetid valmistatakse haruldastest muldmetallidest ja ümbertöödeldud magnetitest. Riik toetab projekti õiglase ülemineku fondist 18,75 miljoni euroga, Neo Performance Materials investeerib omalt poolt 81,25 miljonit eurot.

„Haruldasi muldmetalle sisaldavad magnetid on võtmekomponendiks taastuvenergia tehnoloogias, elektrisõidukites, andmekandjates, olmeelektroonikas, meditsiiniseadmetes ja

robootikas. Kuna kogu maailmas tuleb üle minna süsinikuneutraalne majandusele, siis prognoositakse selliste magnetite nõudluse tugevat kasvu. Täna ei eksisteeri Euroopa Liidus veel jätkusuutlikku magnetite tarneahelat suurema nõudluse toetamiseks, samuti puudub võimalus taaskasutada juba kasutatud magneteid,“ ütleb ettevõtlusminister Kristjan Järvan.

Püsimagneteid kasutatakse OÜ NPM Silmet juhatuse liikme Raivo Vasnu sõnul kõigis harjadeta mootorites, milleta ei saa muu hulgas teha ei elektriautosid ega tuulikuid. „95% kogu maailma püsimagnetitest valmistatakse praegu Hiinas. Samas tuleb nende magnetite valmistamiseks vajalik neodüüm väga suures osas Sillamäelt.“

Tehase ehitamine aitab ellu viia rohepoliitilisi kokkuleppeid ja loob piirkonda uusi kõrgepalgalisi töökohti.

„Meie meeskond usub Ida-Virumaa ja Narva linna kõrgesse potentsiaali –peame selle investeeringu võtmepartneriteks kõiki kohalikke sidusrühmi ning ootame tehase rajamist pikisilmi. Lisaks olemasolevale tegevusele NPM

Silmetis – mis on ainus praegu kaubanduslikult töötav tööstusliku mastaabiga haruldaste muldmetallide eraldusrajatis Euroopas – rajame nüüd esimest omataolist haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehast, millest saab elektrisõidukite ja tuulegeneraatorite tarneahelate oluline osa Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas,“ ütleb Neo Performance Materialsi president Constantine Karayannopoulos.

ABB jälgib suurt pilti

Globaalse tehnoloogiaettevõtte ABB Eestis tegutseva tütarfirma möödunud majandusaasta müügitulu oli 2021. aastal 131 miljonit eurot. Peamiselt restruktureerimisega kaasnenud ühekordsete kulude tõttu tuli leppida 4,2 miljoni eurose tegevuskahjumiga.

Vaatamata sellele võeti 2022. aastal vastu otsus suurendada ABB investeeringute mahtu Eestis 3,5 miljoni euroni. Peatselt tõsteti investeeringute maht 5 miljoni euroni, et laiendada sortimenti ja kasvatada tootmismahtu.

ABB Balti riikide juhi Jukka Patrikaineni sõnul vaatab ABB nii globaalsel

Foto: Pexels

kui ka kohalikul tasandil eeskätt suurt pilti. „ABB otsused ja plaanid on pikaajalised ning peavad silmas suurt pilti.

ABB äri kaks peamist tugisammast Eestis on meie mootorite ja generaatorite tehas ning sagedusmuundurite tehas,“ selgitab ta. „Erinevaid äriüksusi on muidugi rohkem ja me oleme uhked, et meil on Eestis esindatud kõik ABB rahvusvahelised ärivaldkonnad ning me teenindame nii välismaiseid kui ka kohalikke kliente.“

„Mootorite ja generaatorite tehases saavad käesoleval aastal kokku turu üldine taastumine, tellimuste mahu järsk suurenemine ning investeeringud tootmismahu ja sortimendi suurendamiseks. See on väga paljulubav kombinatsioon. Sagedusmuundurite tehases on meil samuti õnnestunud läbi viia õigeid arendustegevusi, mis tagavad efektiivsuse, kasumlikkuse ja uuel tasemel kvaliteedi,“ räägib Patrikainen.

FinEst-Hall Factory OÜ

käivitas võimsa torulaseri Eesti suurim PVC-hallide tootja FinEstHall Factory OÜ on investeerinud tootmise automatiseerimisse ja käivitanud 1,2 miljonit eurot maksva Itaalia

päritolu torulaseri. FinEst-Hall Factory juhatuse liikme Jaanus Laane sõnul kiirendab uus seade tootmisele detailide ettevalmistamist üle kümne korra.

„Oluliselt väheneb käsitöö tegemine detailide ettevalmistamisel, samuti paraneb täpsus nii ajas kui ka kvaliteedis. Uus torulaser on loomulik jätk meie tootmise arengus, üks masin suudab paari operaatoriga ära teha kõik operatsioonid – ei ole ju enam mõistlik toota lintsae, ketaslõikuri ja puurpingiga. Meie insenerid saavad nüüd projekteerida keerukamaid detaile, mille valmistamine on eelnevast märksa kiirem ja lihtsam. Lisaks on uued seadmed rohelisemad ja kulutavad eelkäijatest oluliselt vähem energiat, tootmise logistika on lihtsam ja kiirem,“ selgitab ta.

Fin-Est Halli eesmärk on kõik protsessid digitaliseerida ja võimalikult palju automatiseerida, sellest lähtuvalt on planeeritud ka ettevõtte järgmised investeeringud. FinEst-Halli müügidirektor Martin Ivanov ütleb turu olukorda kirjeldades, et vaatamata klientide teatavale ootusärevusele tuleb päringuid pidevalt. Need, kes siiani planeerisid ehitada sooja ladu, mõtlevad

pigem lihtsamini paigaldatava, demonteeritava ja soodsama lahenduse peale. „Tunda on, et turg otsib kulutõhusaid lahendusi. Palju uuritakse, mismoodi integreerida päikesepaneele PVC-hallile. Oleme sellele ette mõelnud ja meie esimene prototüüp Päikesehall on täna paigalduses. Tänu torulaserile saame tootmist optimeerida ja laohooned veel kiiremini püsti panna,“ räägib müügidirektor. Tema hinnangul on PVC-hallide turumaht Eestis ligi 15 miljonit eurot. Soome vastav turumaht ulatub hinnanguliselt 65–70 miljoni euroni. FinEst-Hall Factory omab Eestis umbes 40%-list ning Soomes arvestatavat turuosa. Laienemisplaanid näevad 2024. aastaks ette müügitulu kasvu üle 10 miljoni euro ja müügiesinduste avamist Skandinaavias.

FinEst-Hall Factory OÜ on PVC-hallide tootja ja paigaldaja, Steel Expressi nime all alustanud ettevõte on tegutsenud 12 aastat. PVC-halle on selle ajaga valmistatud ja paigaldatud enam kui 300 000 ruutmeetrit. FinEst-Hall tegutseb alates 2021. aasta detsembrist uues 5500-ruutmeetrises tehases Ringtee Tehnopargis, kus töötab pea 40 inimest.

Foto: FinEst-Hall

Tootmisettevõte AQ Components Kodara: meie töö on klientidega kaasa mõelda

Rootsi kontserni AQ Group tütarettevõte AQ Components

Kodara OÜ alustas juriidilise ettevõttena tegevust 1. detsembril 2022, olles varem tegutsenud ligi 20 aastat AQ Lasertool OÜ tootmisüksusena. AQ Components Kodara peamised kliendid on rongitööstuses ja energeetikasektoris ning kuigi ettevõte on spetsialiseerunud alumiiniumist toodetele, töödeldakse tootmises ka teisi materjale.

„Meie eesmärgiks on pakkuda kliendile täisteenuslahendust lõikusest pinnatöötluseni. Selleks oleme investeerinud ja investeerime ka edaspidi tootmisseadmetesse, nagu lehetöötluskeskused, painutus- ja freespingid, manuaal- ja robotkeevitus ning pulbervärvimine,” loetleb ettevõtte tegevjuht Ivari Põld. „Vähemtähtsaks ei saa pidada meile esitatud kvaliteedinõudeid, mille tulemusena järgivad kõik meie protsessid kõrgeid kvaliteedistandardeid. Lisaks erinevatele ISO standarditele tunnustati meid märtsis rongitööstuse kõrgeima kvaliteedijuhtimisstandardiga ISO/TS 22163 IRIS.”

Põld nendib, et tootmises ei lõppe parendused kunagi. „2018. aastal kolisime uuele tootmispinnale ja alustasime tootmise parendustegevustega nii-öelda nullist. Näiteks saime lisaks uue tootmisprotsessi värviliini näol, mille seadistamisega oleme järjepidevalt tegelenud. Nelja aastaga oleme suutnud vähendada tööjõukulusid 40%, suurendades samas tootmisväljundit 10%. Lisaks oleme tootlikkuse tõusu ja parema planeerimisega jõudnud nelja tööpäevani nädalas. Seega on meil vaba ressurssi lisaklientide leidmiseks.”

Näiteks pakub AQ Components Kodara kõrgel tasemel pulbervärvimisteenust. Pulbervärv annab metalltoodetele atraktiivse välimuse ja hoiab pinda korrosiooni ning muude kahjustuste eest. Seega, kui vajate abi, võtke julgelt ühendust!

Suurde kontserni kuulumine aitab klientidele paremat teenust pakkuda

AQ Components Kodara areng on toimunud käsikäes nõudlike klientidega. 20aastane kogemus on andnud julguse võtta takistustele vaatamata vastu kõik väljakutsed ja ettevõtte meeskond leiab alati lahenduse, mõeldes kliendiga kaasa ning pakkudes omalt poolt uusi ideid. Tänu sellele ollakse enamasti kaasatud juba kliendi toote disainimise faasis, mille käigus on võimalik ennetada palju tootmisest tulenevaid probleeme ning leida kiiremaid, soodsamaid ja lihtsamaid lahendusi.

„Viimased aastad on meie sektoris olnud üsna väljakutserohked, kuid meie

plussiks on suurde kontserni kuulumine. Toormaterjalide hinnakokkulepped tehakse globaalsel turul, mis on andnud meile tarnete osas eelise. Seetõttu on ka materjalist tulenevad seisakud minimaalsed. Suur tänu läheb siinkohal meie tugevale ostuosakonnale, kes on ära teinud supertöö,” ütleb Põld.

Ettevõtte rongitööstustoodang ei ole Eestis üldiselt nähtav, kuid aeg-ajalt on töötajad teinud fotosid, kui on sõitnud trammiga Helsingis või metrooga Londonis. Kahjuks ei ole seni veel keegi reisinud Austraaliasse Queenslandi osariiki, et võtta ette üks reis rongiga ning sellest pilti teha.

Töötajad hindavad arenemisvõimalusi ja ettevõtte stabiilsust

„Pärnu tööturul ei ole lihtne leida spetsialiste, seetõttu oleme keskendunud mitmesugustele koolitusprogrammidele, et arendada ja hoida meie väärtuslikke töötajaid. Meile on oluline töötajate kaasamine kõikidesse protsessidesse, koostöö suurendamine ja ühtekuuluvustunde loomine,” ütleb Põld ning toob viimase väite tõestuseks välja asjaolu, et ettevõttesisesest võrkpallivõistlusest võtab osa 50% töötajatest.

AQ Components Kodara töötajad on öelnud, et hindavad oma tööandja juures stabiilsust, huvitavat tööd, puhast töökeskkonda ja arenemisvõimalusi. Olulised on muidugi ka nii-öelda pehmed väärtused, mida ettevõte töötajatele pakub, olgu nendeks erinevate tähtpäevade, nagu sünnipäevad, jõulud, kooliaasta algus, vastlad või naistepäev, meeles pidamine või hoolimine töötajate heaolust ja tervisest. Kokku töötab ettevõttes hetkel 120 inimest.

Loe rohkem

AQ Components

Kodara OÜ kohta: www.aqgroup.com/en/ aqcomponentskodara

VIIMISTLUSTEHNOLOOGIAD METALLI-, PUIDU- JA EHITUSETTEVÕTETELE

Soovite teha oma igapäevatööd tööstusliku viimistluse ja ventilatsiooni vallas efektiivselt ja tõrgeteta? Just selleks ongi loodud BBT OÜ, kelle meeskonnaliikmete kogemus tööstuslike viimistlustehnoloogiate alal ulatub aastasse 1994

LAI VALIK TOOTEID JA TEENUSEID METALLI, PUIDU-, ELEKTROONIKA-, PLASTIKU-, TRÜKI- JA PAKENDITOOTJATELE.

PULBERVÄRVISEADMED

VEDELVÄRVISEADMED

HAAVELDUSSEADMED- JA ERINVAD ABRASIIVID

VIIMISTLUSLIINIDE TERVIKLAHENDUSED

TÖÖSTUSLIK VENTILATSIOON

KOOS MÕELDES JA TEGUTSEDES OLEME PARIMAD!

REMONT JA HOOLDUS

PAIGALDUS JA SEDAMETE KOLIMINE

KOOLITUS JA KONSULTATSIOON

SEADMETE RENT

Häädemeeste kruusatootmine lahendab ühe Eesti kitsaskohtadest

Kui Rail Balticu ühe ehitusprobleemina on nähtud kodumaist kruusanappust, siis praegu võib öelda, et see mure saab ilmselt seljatatud.

Mullu augustis Häädemeestel taasavatud Leca kergkruusatehas on jõudnud plaanitud mahtudeni, jaanuaris toodeti ligi 40 000 kuupmeetrit. Aastaeesmärk on aga toota 400 000 kuupmeetrit kergkruusa.

Leca Eesti kergkruusatehase juht Tormis Vilberg ütleb, et 2022. aasta augustis tootmist alustades teadis kogu meeskond, mida teha, kuid praktilisi kruusatootmise kogemusi oli veel vähe. „Omandasime eneselegi ootamatu kiirusega vajalikud oskused ja rutiinid töövõtetes. Esimene stabiilse tootmisega kuu oli möödunud aasta detsember ja jaanuaris ületasime Saint-Gobaini eelarvelisi ootuseid. Korralik tootlikkus on andnud aluse heale tulemusele,“ räägib Vilberg. Ta ütleb ka, et 2023. aasta tuleb realiseerida korralikuks referentsaastaks, et siis tublilt tulemuselt edasi areneda.

Pool kruusast läheb eksporti

Kergkruusa eksporditakse Rootsi, kuhu läheb keskmiselt kaks laeva kuus, lisaks Soome ja Leetu. Teine pool toodangust läheb kohapeal Fibo plokkide valmistamiseks. Leca Internationali juht Harald Cholewa ütleb, et suurte infrastruktuuriprojektideni, milleks on näiteks Rail Baltic, läheb veel aega ja seetõttu eksporditakse kruusa teistesse riikidesse, üks neist on Rootsi. Seal kasutatakse kergkruusa taristuprojektides – teedeehituses, sildade, tunnelite rajamisel.

Eesti ja Balti riigid on infrastruktuuri ehituse poolest kasvavad turud, ehitusmaterjalitootjad ootavad Rail Balticu

hankeid ja Harald Cholewa märgib, et eeskätt tahetakse vähendada transpordi vahemaid tootmisest kasutuskohani. Teiseks plussiks nimetab ta siinset tootmistaristut ja kogenud, oskustega töötajaid Häädemeeste tehases, kolmandaks aga tooraine olemasolu. „Me oleme energiatundlikud, Eestis on hea energeetiline situatsioon ja savi on siin rohkem, kui me vajame, oleme sellega kindlustatud,“ kinnitab ta.

Rail Balticu ehitus pakub tulevikukindlust

Tehase taasavamise otsus tehti hulk

aega tagasi, kui Rail Balticu ehitus ei olnud veel kindel. „Sellest küll juba räägiti. Meie otsustusprotsessis oli see väiksem faktor. Nüüd on sellest saamas

väga suur projekt kõigi Balti riikide jaoks ja see avab meile võimalusi kergkruusa pakkuda. Pinnase iseärasused annavad eelised kergkruusale ja need kogused, mis me praegu saadame Rootsi, jäävad siis siia. Rail Balticu hankeid korraldavate firmade vajadused on väga suured ja ulatuvad miljonite kuupmeetriteni. Meil on tehniline võimekus selliseid koguseid pakkuda, samas on meil Eesti ümbruses teisigi Leca tehaseid, kui me ei suuda Häädemeestelt kõiki nõudmisi rahuldada,“ kinnitab Leca Internationali juht.

Leca International on osa Saint-Gobaini kontsernist, tegutsetakse enam kui kümnes riigis Euroopas ja valmistatakse eluaseme-, infrastruktuuri- ja veemajandusturule kergkruusa ning ehitusplokke.

Tormis Vilberg

Foto: Erik Riikoja

Kadri Põlm

Mida töötajad enim hindavad?

 Pakutakse motiveerivat palka ja lisahüvesid 62,5% (7900 vastajat)

 Hea sisekliima ja toredad kolleegid 52,6% (6600 vastajat)

 Häid tulemusi märgatakse ja tunnustatakse 42,9% (5400 vastajat)

 Tööandja hoolitseb oma töötajate tervise eest (spordikompensatsioon, puuviljad kontoris, tervisekindlustus vms) 42,1% (5300 vastajat)

 Pakutakse paindlikku töökorraldust 41,7% (5200 vastajat)

Töötajad valisid välja tööstussektori parimad tööandjad

Uuringust selgub, et innovatiivsed tööstusettevõtted pakuvad töötajate arvates üksiti head töökeskkonda ja karjäärivõimalusi.

Anne-Mari Alver

02.01.2023–31.01.2023 viis CV-Online

Estonia (CV.ee) läbi iga-aastase uuringu Top Tööandja, mis kogus rekordiliselt pea 13 000 vastust. Uuringu käigus oli kõikidel inimestel võimalik hääletada ettevõtte poolt, kus nad sooviksid enim töötada. Lisaks 2023. aasta ‘’ top-of-mind’ ’ Top Tööandjale valiti parimad tööandjad kuues ärisektoris.

Kui ABB AS ja Eesti Energia AS võitlevad endiselt tootmissektori esikoha nimel, siis pingerea teises otsas on näha palju muutusi. Tabelisse on jõudnud kaks uustulnukat: Ericsson Eesti AS, kes tuli auväärsele 6. kohale, ja 220 Energia OÜ, kes jõudis top 10 sekka ehk saavutas 10. koha.

„Eestis on mitmeid tugevaid tööstusettevõtteid. Seetõttu on meil ABB-s seda enam hea meel, et meid on taaskord teiste seast esile tõstetud. See on meile suur tunnustus, sest meie eesmärk tööandjana on luua töötajast hooliv ja tema arengusse

panustav töökeskkond. Samuti on meie missioon tõsta inimeste teadlikkust tootmisvaldkonna atraktiivsusest, et tagada Eesti majanduse ühele nurgakivile, tööstusele, järelkasv,“ sõnab ABB AS personalijuht Merilin Ednaševski.

Paindlikkus on palgast tähtsamgi

Ka Cleveroni personalijuht Katrin Koovit peab tunnustust väga tähtsaks, sest tööturul esimeste seas olla on oluline eelis ja suur tunnustus. Seda enam, et uuringu tulemused põhinesid täielikult töövõtjate tagasisidel ja ettevõtete loetelu polnud uuringus vastajatele ette antud. „Oleme kandidaatidelt sageli kuulnud, et nad jälgivad aktiivselt heade tööandjate nimekirju ja kandideerivad alati esmajoones nendesse ettevõtetesse, kuna peetakse loomulikuks, et neil on hea töökultuur, huvitav tegevusvaldkond ja edumeelsed töötajad,“ räägib Koovit.

Allikas: cv.ee

Top 10 tööandjad tootmissektoris

 ABB AS

 Eesti Energia AS

 A. LE COQ AS

 Cleveron AS

 Alexela Energia Teenused AS

 Ericsson Eesti AS

 Farmi Piimatööstus AS

 Eesti Pagar AS

 Balbiino AS

 220 Energia OÜ

Erinevate valdkondade töövõtjad nimetasid paindlikku töökorraldust ja head töötasu kõige atraktiivsemate tööandjate valikul olulisimateks teguriteks. Lisaks peeti tähtsaks häid arenguvõimalusi, paindlikku tööaega ja sõbralikku töökeskkonda. „Kuni 35aastased töötajad pidasid paindlikku töökorraldust palgast tähtsamaks,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler. Cleveroni kõige ihaldusväärsemateks omadusteks peeti paindlikku töökorraldust, kaasavat kultuuri ja hästi tasustatud töötajaid.

Foto: pexels

Foto: pexels

Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.

Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.

SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.

SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.

SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.

Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.