KODEERIMISTEOORIA
Vitaly Skachek aitas panna aluse nutistule Vitaly Skacheki uurimisvaldkond on maailmas üsna hästi tuntud, kuid praegu on tema uurimisrühm ainus omataoline Eestis.
S
kachek, kes tuli Tartu Ülikooli 2012. aasta lõpus ja töötab arvutiteaduse instituudis, ütleb, et esimesed tööd tema erialal ilmusid 1948. aastal. Varsti pärast seda, 1950. aastate jooksul, sai kodeerimisteooria väga populaarseks. Ta usub, et mitte kuigi kauges tulevikus muutub suhtlemine kiiremaks, andmed liiguvad palju intensiivsemalt ja seetõttu peab ka side muutuma usaldusväärsemaks. Siin tulevadki mängu Skachek ja tema uurimisrühm. „Põhiprobleeme ei lahendata terviklikult,” hoiatab ta, lisades, et teatud tehnoloogiad, nagu robootika ja masinõpe, on suuresti üles puhutud. „Me oleme väga kaugel sellisest iseseisvast tehisintellektist nagu Isaac Asimovi raamatutes,” naerab ta. Tema arvates peaksid ootused oleEesti IT Tippkeskus EXCITE
Me oleme väga kaugel sellisest iseseisvast tehisintellektist nagu Isaac Asimovi raamatutes. ma realistlikud. Väga väike protsent uurimistöödest saab millekski otstarbekaks ja võib kuluda aastakümneid, enne kui mõni leid muutub eriti asjakohaseks. Skachekile meeldib rääkida oma õpilastele prantsuse matemaatikust Évariste Galoisʼst. Galois elas 19. sajandi alguses vaid lühikest aega, kuid tema teosed lõid aluse nii välja- kui ka grupiteooriale. Alguses arvati, et tema avastus on matemaatikaharjutus, kuid peaaegu kaks sa-
jandit hiljem on sellest saanud krüptograafia ja küberturvalisuse oluline osa. Esialgu tundus see mittevajalik teoreetiline probleem, kuid sellel on tänaseks olnud suur mõju. „Kui Galois töötaks praegu ülikoolis, vallandataks ta selle eest, et ta ei tee praktilist tööd ega taotle toetusi,” naerab Skachek. Tänapäeva teadlastel võib olla sama saatus ‒ nende avastused omandavad tõelise tähenduse aastaid hiljem.
Töö EXCITE kolleegidega Skacheki töörühm on Eestis ainus, kes töötab veaparanduskoodide ja sellega seotud teemade kallal. Lihtsustatult öeldes on tegu kodeerimisteooriaga. Ta kirjeldab seda uurimisvaldkonda kui teoreetilise arvutiteaduse, matemaatika ja elektrotehnika ristumise kohta.
35
