allergia-pohjused-ennetus-ja-ravi by Allergia

Allergia â&#x20AC;&#x201C; pĂľhjused, ennetus ja ravi

Sisukord

40 6 12 18 24 30 36 40 46

2015

Allergiahaigused Eestis ja mujal maailmas Allergia – sümptomitest diagnoosini Kui ravim vallandab allergia Keskkond, tundlikkuse tekitaja Astma viiruste ajal Lihtsate võtetega kodu puhtaks Sügeluse mitu palet Paiksete hormoonide poolt ja vastu

Peatoimetaja: Evelin Kivilo-Paas Tegevtoimetaja: Teele Teder Keeletoimetaja: Tiiu Ilu Kujundaja: Külli Kuusik Reklaam: Liina Jürna Turundus: Katrin Tust Projektijuht: Eesti Allergialiidu juhataja Helve Monvelt Fotod: Shutterstock, Fotolia allergia

Tervis teadmistest

ana-Kreeka luuletaja Aischylos on öelnud, et ka raudsel tervisel on nõrgad kohad. Seepärast on tervise hoidmine, ajakohaste tervise teadmistega kursis olemine ja haiguste ennetamise abinõude tundmine igati mõistlik ja kasulik. Teadlase ja kunstniku Leonardo da Vinci soovituses – püüdke igati säilitada oma tervist, see õnnestub teil seda paremini, mida rohkem te arstidest eemale hoiate – peitub igihaljas tõetera. Allergilised haigused on viimastel aastakümnenditel märkimisväärselt sagenenud ning saavutanud mitmel pool pandeemia ulatuse. Euroopas on mõne allergia haiguse tõttu otsekui lõksus 150 miljonit inimest, mõnes riigis on igal kolmandal lapsel diagnoositud allergia. Haigused seavad harjumuspärasele elule piiranguid ja halvendavad elukvaliteeti. Teadmised aga aitavad raskustega toime tulla, ka ravi- ja paranemisprotsessis on see nii. Sinu käes olev väljaanne käsitleb allergiaprobleeme, nende levikut, naharavi ja hingamisteede infektsioone, sisekeskkonda ja selle mõju tervisele. Juttu tuleb sellestki, mida teha siis, kui ravim teeb hoopis haigeks. Eesti Allergialiidu nimel tänan kõiki kaasautoreid! Head lugemist ja head tervist! Maie Jürisson, dermatoveneroloog-vanemarst

allergia

Allergiahaigused on saavutanud maailmas epideemia mõõtmed. Maailma allergiaorganisatsiooni (WAO) andmetel põeb allergilist nohu üle 400 miljoni inimese. Miks see nii on?

Allergiahaigused Eestis ja mujal maailmas Tekst: Kaja Julge, lastearst-allergoloog, Tartu Ülikooli vanemteadur

meerika Ühendriikides põeb allergilist nohu 10–30% elanikest, lastest kannatab selle all koguni kuni 40%. Samas on teada, et allergiline nohu on sageli diagnoosimata ja seetõttu ka ravimata. Üheks põhjuseks on ilmselt see, et umbes kolmandikul pikaajalise nohuga inimestest on ühel ajal nii allergiline kui ka mitteallergiline nohu. Esimest korda kirjeldati allergilise nohu sümptomeid 150 aastat tagasi ja siis oli see väga-väga harv haigus, mida täheldati kõrgklassi kuuluvatel inimestel. Juba tookord seostati haiguse teket puhtama ja parema eluga. Allergilise nohu levimus on seejärel aina suurenenud, eriti kõrgema elu standardiga riikides, ja seda põevad tihedamini linnas elavad inimesed. Linnas on õhu saastatusel, eriti diislikütuse põlemisjääkidel suur osa hingamisteede põletiku tekkimises ja ülitundlikkuse kujunemises.

Allergeenid õues ja kodus Eestis on teiste riikidega võrreldes allergilise nohu levik veel alla keskmise 6

allergia

taseme. Ettevaatavate uuringutega oleme teada saanud, et Eestis on allergilist nohu 1%-l üheaastastel, 5%-l viieaastastel ning 10−12%-l kooliealistel ja täiskasvanutel. Kooliealistel tekitavad õietolmu allergiat kõige sagedamini kõrrelised (10% juhtudest). Põhjamaades kõige sagedamini allergiat põhjustava allergeeni, kase õietolmu suhtes on ülitundlikkust kaks korda harvem (5% juhtudest). Tubastest allergeenidest põhjustavad kõige sagedamini allergiat tolmulestad (11%) ning lemmikloomad kass (7%) ja koer (6%).

Kuidas kujuneb astma? Allergiline nohu on oluline astma riskitegur. Maailmas on üle 150 miljoni astmahaige ja astma on lapseea kõige sagedasem krooniline haigus. Lapseea astmasse haigestumine hakkas olulisel määral kasvama alates 1960ndatest, kõige suurem astma levimus on praegu USAs, Suurbritannias ja Austraalias. Tegu on kroonilise hingamisteede põletikuga, millega võivad kaasneda püsivad struktuurilised muutused allergia

iseloomulik bronhide obstruktsioon. Teame ju küll, kui keskendunult lapsed vaatavad helendavat ekraani – silmad ei pilgu ja hingamine ununeb täiesti ära! Kalorirohkest toidust, magusatest jookidest ja vähesest liikumisest tuleb ülekaal kergesti ja ülekaalulise lapse hingamisfunktsioon halveneb olulisel määral. Sageli on ülekaalulise lapse haigusloo ja uuringute põhjal raske kindlaks teha, kas on tegu astmaga või mitte, ning selguse võib saada alles nn prooviravi tulemust hinnates. Lõplikult ei ole selge ka see, milline on vaktsineerimiste mõju allergia kujunemisele ja selle vältimisele.

Atoopiline dermatiit

hingamisteedes. Õnneks kulgeb enamikul astmahaigetest haigus kergelt või keskmise raskusega ning ägestajate vältimise ja adekvaatse ravi abil on võimalik haigusnähte kontrolli all hoida. Esimestel eluaastatel tuleb sagedamini ette mitteallergilist astmat ehk korduvate viirusinfektsioonide foonil tekkivaid vilistava hingamisega kulgevaid bronhide obstruktsioone, köhahooge ja pikaajalist köha. Kui lähisugulased astmat ei põe ning lapsel ei ole teisi allergianähte ega ülitundlikkust toitude ega sissehingatavate allergeenide suhtes, võivad need nähud suure tõenäosusega ajapikku taanduda ja laps ei vaja enam astmaravimeid. Eestis põeb astmat 2% väikelastest, 9% kooliealistest ja 5-7% täiskasvanutest. Astma sagenemist seostatakse varases eas võetavate laiatoimeliste antibiootikumidega, mis mõjutavad sooles mikrobioomi (mikroorganismide kogumi) kujunemist 8

allergia

ning seega hilisemaid immuunreaktsioone ja allergiat.

Astma riskitegurid Olulisteks riskiteguriteks peetakse ka väheliikuvat, tubast eluviisi, liigset teleri vaatamist, rasvumist. Vähese füüsilise

Olulisteks riskiteguriteks peetakse väheliikuvat, tubast eluviisi, liigset telerivaatamist, rasvumist. koormusega on hingamine pinnapealsem, hingamisteede seintes olevad silelihased tõmbuvad kokku enne nende lõplikku väljavenitamist ja sellega seoses võib silelihaste spasmist välja kujuneda astmale

Endiselt sageneb haigestumine atoopilisse dermatiiti (ekseemi). See on kõige sagedasem krooniline nahahaigus, mis võib kulgeda kord kergemalt, kord raskemalt. Ägenemine vaheldub haiguse taandumisega, vanusega haigusnähud muutuvad ja võivad ka täielikult kaduda. Atoopiline dermatiit on sageli allergia esmane avaldus, kuid kahel kolmandikul juhtudest, eriti kergetel puhkudel, ei olegi see allergiast põhjustatud. Tegemist on esmajoones naha kaitsebarjääri nõrkusega, mistõttu tekib vedelikukadu ja ilmuvad kuivad laigud. Intensiivselt sügeleva, juba esimestel elukuudel tekkivate punetavate, karedate laikude korral on põhjust kahtlustada toiduallergiat. Atoopilist dermatiiti põeb maailmas 15−30% väikelastest ja ka Eestis puudutab see kõige rohkem 2aastaseid (15−20%). Seejärel haigusnähud paljudel taanduvad ja vanemas kooliastmes kannatab dermatiidi all vaid 3−4% noortest. Eestis põetakse dermatiiti harvem kui teistes

riikides. See kulgeb enamasti kergemate haigusnähtudega ning haiguse kulgu on paikse ravi ehk kreemitamisega võimalik kontrolli all hoida.

Allergeenid toidus Esimesel eluaastal on ülitundlikud muna suhtes 15% ja piima suhtes 5% lastest. Kaheaastaselt on ülitundlikkus muna suhtes vähenenud poole võrra ja piimaallergia enamasti taandunud. Samas on lapsi, kellel jääb muna- või piimaallergia püsima pikemaks ajaks, kuni koolieani. Ülitundlikkus võib geneetilise eelsoodumuse korral tekkida juba sellest vähesest toiduallergeeni kogusest, mida laps saab rinnapiimast. Rohkearvulised uuringud on näidanud, et ranged dieedipiirangud nii raseduse ajal kui ka rinnaga toitmisel ei aita vältida allergia kujunemist. Põhjendamatutest piirangutest võib lapsele olla rohkem kahju kui kasu ja toidutaluvuse tekitamiseks soovitatakse dieete vältida. Kindlasti on piirangud näidustatud juhul, kui lapsel on allergia või talumatuse põhjus kindlaks tehtud teaduspõhiste uuringutega.

allergia

Nõgestõbi ja ravimid Urtikaariat ehk nõgestõbe on elu jooksul olnud igal viiendal inimesel. Ägeda urtikaaria tekitajat on tavaliselt kerge tuvastada, kuid spetsialisti abi vajab kroonilise ehk üle kuue nädala kestnud nõgestõve põhjuse kindlakstegemine. Krooniline urtikaaria halvendab oluliselt elukvaliteeti ja et see on põhiliselt tööealiste inimeste haigus, väheneb ravimata juhtudel nende töövõime kuni kolmandiku võrra. Ülitundlikkust ravimite ja bioloogiliste ainete suhtes esineb keskmiselt 10%-l elanikest ja 20%-l kõigist haiglaravil olevatest haigetest. Kõige sagedamini põhjustavad reaktsioone penitsilliin, tsefalosporiinid jt antibiootikumid, sulfoonamiidid, mitte steroidsed põletikuvastased ained. Täiskasvanueas tekib anafülaksia ehk mitut organit haarav allergiline reaktsioon sagedamini ravimite ja putukamürgi mõjul. Varem oli Eestis rohkem mesilasi kui praegu, kuid raskekujulisi reaktsioone esines harva. Ülitundlikkus putukamürgi suhtes võib inimesel olla ainukeseks

allergia avalduseks ja see on püsiva iseloomuga. Abi on spetsiifilisest immuunravist. Tartu lastekliinikus tehtud uuringu põhjal on selgunud, et lastel on kõige sagedasem anafülaksia põhjus kala. Ülitundlikkust kala suhtes esineb Eestis harva, aga kui see ilmneb, siis tavaliselt raskekujuliselt ja sageli mitme kalaliigi suhtes. Kui inimesel on mingil põhjusel tekkinud anafülaktiline reaktsioon või on selle tekkimise oht suur, peaks tal käepärast olema kaasas kantav adrenaliinisüstal.

Allergiast tulevikus Allergiahaigused on Eestis sagedased nii lapse- kui ka täiskasvanueas ning ilmselt nende sagenemine veel jätkub. Diagnoosi võimalused on küll ajakohased ja ravi

adekvaatne, kuid arvestades allergiahaigete hulka, napib Eestis praegu spetsialiste, kes tegeleksid diagnoosimise ja ravi korraldamisega, seda eriti täiskasvanutel. Maailmas tehakse palju teadusuuringuid, et teada saada, mis on allergia sagenemise põhjused. Atoopia teket ehk geneetilise eelsoodumusega IgE-antikehade ületootmist mõjutavad paljud geenid ning geenide ja keskkonna vaheline mõju. Parimaid tulemusi saadakse ühisprojektides, milles osalevad eri riikide meeskonnad, kus on peale akadeemiliste töötajate ka spetsialistid kliinilise meditsiini ja tööstuse vallast. Praegu on aga raske ennustada, kas kunagi on võimalik anda konkreetseid nõuandeid, mida teha, et allergiahaigusi ära hoida.

Allergilisi haigusi on kirjeldatud juba vanadel aegadel. Kui vanasti pandi haigele diagnoos ennekõike sümptomite põhjal, siis nüüdseks on välja arendatud testid, mis suudavad analüüsida haiguse peensusi.

Allergia – sümptomitest diagnoosini Tekst: Maie Jürisson, dermatoveneroloog-vanemarst

iina vanades ürikutes räägitakse häälekast hingamisest, mille tänapäevane vaste on astmaatiline vilisev hingamine. Leidub ülestähendus Egiptuse vaarao Menese surmast pärast herilasehammustust, Hippokrates on kirjeldanud ülitundlikkust kitsejuustu vastu ja keskaegsetes allikates on kirjas Inglismaa kuninga Richard III äkiline haigushoog pärast maasikate söömist. Tol ajal diagnoositi haigusi sümptomite põhjal ning põhjuseks peeti kas kellegi kuritahtlikku nõidumist, mürgitamist, kahjulikke aineid toidus või joogis. Allergiahaiguste objektiivse diagnoosimise jõudsama arengu ja allergiatestide kasutuselevõtu eest võlgneb tänapäeva allergoloogia tänu 19. sajandil tegutsenud Inglise arstile Charles Harrison Blackleyle. Kannatades ise heinanohu all, leidis ta haigusnähtude ja õietolmu vahel seose. Ta eksperimenteeris silmade, nina ja suu limaskesta provokatsioonitestidega

allergia

ning nn kriipsutestidega nahal, milles kasutas värskeid või kuivatatud taimi ning taimeekstrakte. Blackley valmistas ka esimesena seadme, mis mõõtis õhus õietolmu sisaldust, ning olles huvitatud homöopaatiast, proovis kindlaks teha, millised allergeenidoosid kutsuvad esile allergilise reaktsiooni esimesed tunnused ning millised püsivaid sümptomeid.

Oluline avastus – IgE Blackley pani aluse allergoloogilistele nahatestidele, milles väike allergeeni kogus tekitab haige nahale kandmise järel reaktsiooni. Tänapäeval on nahatorketestid allergiliste haiguste diagnoosimises laialt kasutusel. 1960ndatel avastasid kaks teadlast, jaapanlane Kimishige Ishizaka ja taanlane Gunnar Johansson, allergilistes reaktsioonides olulist rolli mängiva immuunsüsteemi valgu immuunglobuliin E (IgE), mille määramisel põhinevad allergoloogias kasutatavad veretestid. allergia

inimeste veres väikestes kogustes, on selle tase seotud allergia tugevusega ja mida suurem on selle väärtus, seda tõenäolisem on raskem allergia. Allergeenid on tavaliselt taimsed või loomsed valgud. Taimsed allergeenid pärinevad eelkõige taimede viljadest – õietolm, seemned, pähklid, kaunad, marjad, puu- ja köögiviljad. Loomsete allergeenide allikad on kala jm mereannid (krevetid, krabid jm), putukalised (lestad, prussakad, mesilased, herilased), linnud (eelkõige nende munad) ja loomad (kassid, koerad) ning ka loomsed toiduained. Taimsed ja loomsed valgud on erineva allergeense potentsiaaliga, veelgi enam – ühe ja sama valgumolekuli eri osad võivad mõjutada allergilise reaktsiooni tugevust. suhtes korraga ning aitavad nii leida IgE avastamise järel said võimalikuks uuritute hulgast maksimaalse hulga katseklaasitestid, millega on võimalik allergilisi või ülitundlikke inimesi, kellest haigelt võetud vere ja allergeenidega osal võib olla tugev ja osal nõrgem allergia. kindlaks teha antikehad ja välja selgitada, Kolmandatel inimestel on haiguspilt millistele allergeenidele inimese organism asümptomaatiline. reageerib. Nahatesti eelised on Allergilise Allergeenid, IgE ja seos lihtne teostus ja vastuse allergia tugevusega kiirus, kuid tugeva reaktsiooni allergia korral võib Allergilise reaktsiooni tugevus sõltub tugevus sõltub nii allergeenist see test esile kutsuda võimsa allergilise nii allergeenist kui ka inimese organismist. reaktsiooni ning osutuda kui ka inimese Osal võib vallanduda ülitugev (elu)ohtlikuks. ja eluohtlik allergiline šokk organismist. Vereproovi vastus väga tühise allergeenikoguse võtab aega ning nõuab korral, teistele aga tekitab analüüsimiseks laborit ja eriväljaõppega see suhteliselt kergeid vaevusi – väiksema spetsialisti. Raske allergia korral on see nahalööbe ja sügeluse. Organismi aga ohutu meetod. eripäradest mõjutab allergia raskust Mõlema testi täpsus ja usaldusväärsus näiteks naha ja limaskestade läbilaskvus, on head. Analüüsid näitavad allergiat või kaasuvad haigused, kuid ka IgE hulk ülitundlikkust eri allergeenikomponentide organismis. Kuigi IgE esineb ka tervete 14

allergia

Uus diagnoosimise meetod Uus allergia diagnoosimise meetod CRD (component-resolved diagnostics ehk komponent-lahendusanalüüs) aitab suure täpsusega määrata, milliste molekulide või molekuli osadega on seotud haige veres olev immuunglobuliin E. See meetod aitab eristada rasket allergiat kergemast, näiteks rasket pähkliallergiat õietolmuallergiaga kaasuvast kergemast ristallergiast; prognoosida haiguse kulgu, näiteks piima- või munaallergia püsimist või taandumist lapse vanemaks saamisel; selekteerida patsiente, kellel võiks abi olla immuunravist, ja seda ravi paremini planeerida. Näiteks piima koostisest on eraldatud umbes 20 eri valku:

kaseiinid, laktoglobuliin, laktalbumiin, seerumialbumiin jm. Mõned neist on vastupidavad kuumutamisele ja seedeensüümidele. Sellised valgud tekitavad tugevamaid, ohtlikumaid ja püsivamaid allergiaid. Komponentlahendusanalüüs aitab täpsemalt

diagnoosida, millise piimavalgu suhtes allergia esineb ning kas lapse kasvades piimaallergia pigem väheneb ja taandub või püsib pikalt ja süveneb. Kanamuna sisaldab umbes 13 eri liiki valku, millest kõige tugevama allergeense toimega on ovomukoid.

Kaks haiguslugu 7aastane tüdruk Väikelapseeast saadik on tüdrukul olnud ekseem. Raviks on arst määranud kortikoidkreemid vastavalt vajadusele. Lapsel on allergia õie- ja kasetolmu vastu. Väikeses koguses metspähklite söömisel hakkab tal suu sügelema. Vanemad soovivad teada, kas laps võib pähkleid süüa. See on oluline küsimus, sest kooliealised lapsed on iseseisvamad, sageli vanemate kontrolliulatusest väljas ning tahavad süüa seda, mida teised eakaaslased. CRD-uuring kinnitas, et molekulaarsel tasandil on tüdrukul pähklite suhtes ristallergia, mis on seotud kasetolmuallergiaga. Seega on eluohtlik allergia vähetõenäoline. Märge “võib sisaldada pähkleid” toidupakendil ei ole sel juhul kriitilise tähendusega ning juhuslikult söödud väike kogus pähkleid eluohtlikku allergiat ei põhjusta.

allergia

2aastane poiss Poisil, kel on olnud imikueast alates ekseem, tekitas muna sisaldav pasta ulatusliku kublalise lööbe ning jäätis lööbe ümber suu. Tal tehti kindlaks muna- ja piimaallergia. CRD näitas ülikõrget IgE-antikehade taset seoses tugevat ja püsivat munaallergiat põhjustava ovomukoidiga. Analüüs näitas, et munaallergia ei taandu lähiajal ning allergia süvenemise risk on suhte liselt suur. Uus test aitab täpsemalt diagnoosida ja täiendab haige uurimise võimalusi. Aluseks jääb endiselt hoolikalt välja selgitatud haiguse alguse, kulu ja sümptomite kirjeldus, mis aitab leida ja planeerida parimad uuringud ja kindlustada edasise ravi edu.

Pärast arstilkäiku põikavad paljud läbi apteegist, et kaasa haarata retseptiravim, tihtipeale soovitab lahke apteeker veel mõnd vitamiini või probiootikumi. Ravimi infolehelt kõrvaltoimete kohta lugedes võivad aga haarata kahtlused – kuidas suhtuda mustvalgel välja toodud riskidesse?

Kui ravim vallandab allergia Tekst: Maie Jürisson, Tallinna lastehaigla dermatoveneroloog-vanemarst 18

allergia

avimi infolehel algab kõrval toimete loetelu kõige sagedamini esinevatest nähtudest, mille hulka kuuluvad tihtipeale ka allergia ja nahalööbed. Ravimite ebasoodsad toimed jagatakse kuude rühma, mida tähistatakse tähtedega A–F. A-tüüpi ehk etteennustatavad kõrvaltoimed tulenevad valdavalt ravimi farmakoloogilisest toimest ja olenevad annusest. Need on suhteliselt tavalised ja moodustavad umbes 80% kõigist kõrval toimetest. Enamasti ei ole need kuigi tõsised ja neid on võimalik vältida. Näiteks on täheldatud, et üks sagedamini võetav allergiaravim, mis leevendab sügelust ja toimib lööbevastaselt, tekitab ka uimasust-unisust pea kõigil inimestel. Epilepsiavastast ravimit karbamasepiini võttes võivad kaasneda peavalu, uimasus jms närvisüsteeminähud. Antibiootikumide sagedased kõrvaltoimed on seotud kasulike soolebakterite hävitamisega ja väljenduvad kõhuhädadena. B-tüüpi ehk etteennustamatud kõrvaltoimed on need, mille põhjuseks on inimese organismi iseärasused, sh geneetilised faktorid. Nende hulka kuuluvad ravimiallergia ja nahalööbed. Reaktsiooni ilmnemisel tuleb ravimi võtmine katkestada ja leida sellele asendus. Teatud haiguste korral ei ole see paraku alati võimalik. Seetõttu on välja töötatud ülitundlikkust vähendavaid raviskeeme.

Kui sageli ravimiallergiat esineb? Uue ravimimolekuli leiutamise järel läbib ravim põhjalikud kliinilised uuringud välja valitud haigete hulgas, mille käigus selgitatakse välja ravimi efektiivsus ja sagedasemad kõrvalmõjud. Nende uuringutega ei pruugi veel ilmneda harvaesinevaid

kõrvaltoimeid või toimeid, mis avalduvad ravimi pideval, aastatepikkusel võtmisel eri tausta ja kaasuvate haigustega inimestel. Edaspidi on juba ravimiameti pädevuses jälgida ja registreerida kõrvaltoimeid, sh ravimiallergiat müügil olevate ravimite suhtes. Kõrvaltoimetest teatamine on arstidele, õdedele ja ämmaemandatele kohustuslik. Ravimiameti kodulehel on hõlpsasti kättesaadavad vastavad teatisevormid nii arstidele kui ka patsientidele. Kolmas ravimeid uuriv jõud on ülikoolide ja juhtivate haiglate teadlaskond, kes tegeleb tavalisest raskemate ja komplitseeritud haigusjuhtudega. Maailma allergiaorganisatsiooni andmeil on allergilised reaktsioonid ravimi-

Reaktsiooni ilmnemisel tuleb lõpetada ravimi võtmine ja leida sellele asendus. tele võrdlemisi ebatavalised, neid esineb 3–6%-l haiglasse pöördunutest ning 10– 15%-l haiglaravil viibivatest patsientidest. Ravimite kõrvaltoimeid esineb umbes 10%-l ravimitarvitajatest, neist omakorda allergilisi reaktsioone samuti 10%-l. Sellele vaatamata on ravimiallergia aktuaalne probleem, sest ravimi ülesanne on ravida haiget, parandada tervist, leevendada vaevusi. Igasugune kõrvaltoime põhjustab haigele lisakannatusi, üksikjuhtudel ka haiguse fataalset kulgu, tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale toob see kaasa aga lisakoormust ja -kulutusi.

Ravimiallergia peamised liigid Kiiret tüüpi allergia – immuunsüsteem töötab ravimi vastu välja antikehad allergia

libledele või vereliistakutele) ning immuunsüsteem hakkab selliseid rakke antikehade abil hävitama. Nii kujuneb aneemia ehk kehvveresus või tekib vere hüübimatus ja veritsustõbi.

Ravimi ülitundlikkuse mõjutajad

(IgE). Kõige iseloomulikum on allergia antibiootikumide, sagedamini penitsilliini suhtes, mis väljendub kublalise lööbe, angioödeemi ehk allergilise turse ja raskemal juhul anafülaksia ehk allergilise šokina. Aeglast tüüpi allergiat vahendavad lümfotsüüdid. Nõnda kujuneb kontakt allergia näiteks nahale määritavate ravimite suhtes. Osa ravimeid võivad muutuda kontaktallergeeniks ultraviolettkiirguse toimel ning tekib fotoallergiline reaktsioon. Seda võib harvadel juhtudel (üks juhtum miljoni kasutaja kohta) põhjustada nahale määritav ketoprofeengeel, mis on retseptiravim. Patsiendid peavad kogu ravi vältel ja kaks nädalat pärast ravi lõppu kaitsma päikese eest piirkonda, millele on kantud ketoprofeeni. Tsütotoksiline ülitundlikkus – mõned ravimid või nende ainevahetuse käigus tekkivad vaheproduktid võivad kinnituda vererakkude pinnale (puna 20

allergia

Allergeensemad kipuvad olema suurema molekulmassiga valgumolekulidega või nendesarnaste molekulidega ravimid, näiteks antibiootikumid, insuliin, muud hormoonravimid, seerumid. Aeg-ajalt tehtud ravikuurid (nt korduvad antibiootikumikuurid) tekitavad ülitundlikkust ja allergiat sagedamini kui pidev igapäevane ravimi tarvitamine. Suukaudne manustamine on enamasti vähem riskantne kui nahale määrimine. Näiteks neomütsiini sisaldavate ravikreemide laialdase kasutuselevõtuga sagenes neomütsiiniallergia. Sarnase keemilise struktuuriga ravimite vahel on võimalikud allergilised ristreaktsioonid, kõige sagedasemad on need näiteks penitsilliini ja tsefalosporiinide ning

Nahalööbe ilmumisel tuleb pöörduda perevõi nahaarsti poole, kes soovitab nahavaevusi leevendavat ravi. aspiriini ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite vahel. Atoopilistel haigustel, nagu astma, allergiline nohu ja atoopiline dermatiit, ei ole märkimisväärset mõju ravimiallergia tekkele, kuid raske astmaga patsientidel on ravimiallergia korral haiguse ägenemise risk. Kaasuvad haigused võivad soodustada

allergilise reaktsiooni teket. Kõige paremini tuntud näide on ampitsilliiniallergia infektsioosse mononukleoosi korral, kui palaviku ja punase kurgu raviks määratud ampitsilliinravi saaval lapsel tekib ulatuslik laigulis-sõlmeline lööve. Varasemad ravimiallergiad võivad viidata sellele, et uue ravimi võtmisel tekib samuti allergiline reaktsioon. Harvadel juhtudel ja muutunud immuunsusega patsientidel on kirjeldatud nn multiravimi allergiat ehk allergiat paljude ravimite suhtes korraga.

Kuidas ravimiallergiat ära tunda? Kõige levinum tunnus on nahalööve, mis tekib 1–6 nädalat pärast uue ravimi määramist. Nahalööbe ilmumisel tuleb pöörduda pere- või nahaarsti poole, kes soovitab nahavaevusi leevendavat ravi. Kui patsiendile on määratud erinevad ravimid, on oluline teada, milliseid on ta tarvitanud pikka aega ja mille võtmist alustanud hiljuti, samuti kuupäevi, mil ilmnesid kõrvaltoimete sümptomid, ja nende ajalist järjestust. See aitab välja selgitada põhjuse ja leida sobiva asendusravi. Kui esineb valulik ja nägu deformeeriv tugevalt turseline ala silmalaugudel, huultel, suus ja kurgus, on tõenäoliselt tekkinud angioödeem. Sellele võib kaasuda hingamisraskus, mistõttu tuleks kutsuda kiirabi. Angioödeemi võivad põhjustada 0,5–1%-l kasutajatest mõned kõrgvererõhktõve ravimid, nn AKE-inhibiitorid. Raskele reaktsioonile viitavad hingamisraskus, vilisev hingamine, südamepekslemine, vererõhu langus ja nõrkustunne, teadvusehäired. Nahalööve võib esineda, kuid ei pruugi. Need on allergilise šoki ehk anafülaksia tunnused, mille korral tuleb kutsuda kiirabi.

vitamiine, toidulisandeid on võetud, kas on Ravimitest võivad põhjustada anafükaasuvaid haigusi ning millises järjekorras laksiat antibiootikumid (eelkõige penitsiltekkisid vaevused. liin ja tsefalosporiinid). 1–5%-l penitsilliiAllergiatesti meetod, vajadus ja optiniga ravitutest on esinenud ülitundlikkust, maalne aeg oleneb sümptomitest, millist 0,2%-l on olnud anafülaksiat, surmaga on tüüpi allergia on – kas kiire või aeglane. lõppenud 0,02% juhtudest. On leitud, et Näiteks penitsilliinivastaseid antikehi on atoopia ja allergia hallituste suhtes ei ole penitsilliiniallergia riskitegurid. Ravimitest võimalik määrata vereanalüüsiga. Pärast raske ravimiallergia diagnoosivõivad allergilisi reaktsioone põhjustada mist tuleb patsiendile ja tema lähedastele veel anesteesias kasutatavad lihaselõõjagada õpetust, milline gastajad, diagnostikas ravim allergiat põhjustab, kasutatavad süstitavad milliste nimetuste all seda röntgenkontrastained ja müüakse ning millised hambaravis kasutuses ravimid võivad tekitada olevad tuimestusravimid. ristallergiat. See info tuleb Raskemad nähud nahal ✔ tekib tugev valulik turse kanda elektroonsesse on villiline ja põletuse silmalaugudel, huultel, suus ja kurgus, mis haiguslukku. sarnane lööve nahal, moondab nägu; naha koorumine, villid ✔ raske on hingata, tekib limaskestal, veritsevad Uued ennetusvilisev hingamine; limaskestad (suu, silmad, võimalused ja ✔ süda peksleb; personaalsus genitaalid). Fikseerunud ✔ vererõhk langeb; ✔ tekib nõrkus; ravimilöövet esineb võrdOn õnnestunud kind✔ esinevad teadvusehäired; lemisi sageli ning see avallaks teha teatud geneetili✔ nahk koorub, dub tavaliselt üksiku hästi sed tegurid, mis soodus✔ limaskestad veritsevad, on piiritletud sügeleva naastutavad mõnede ravimite tekkinud villid. na nahal. Väga iseloomulik talumatust ja prognoosion see, et põletikukolle vad allergiliste reaktsiooägeneb alati ühes ja samas kohas. Kõige nide suurenenud riski. Esialgu on selgunud, sagedasem põhjus on mõni ravim, mida et teatud piirkondades või rahvuste hulgas võetakse aeg-ajalt, näiteks antibiootikum esineb geneetiliselt määratud ülitundlikvõi valuvaigisti. Ravimi võtmise lõpetamisel kust mõnele ravimile. Üheks näiteks on muutub laik tasapinnaliseks ja pruunikaks valge nahavärviga inimeste hulgas esinev või purpurseks, lööbe ägenemise ajal aga ülitundlikkus HIVi ravis kasutatava viirussügeleb, punetab ja tõuseb ümbritsevast vastase ravimi suhtes ning enne ravi alustanahapinnast kõrgemale. mist tuleb teha farmakogeneetiline test. Osades regioonides tuleb sagedamini ette Ravimiallergia epilepsiaravimi karbamasepiini talumatust diagnoosimisest ning vastavalt tervishoiusüsteemi arenDiagnoosimisel on ülioluline arvestada gule on neis piirkondades kas soovitatav haiguspilti: millised olid nahamuutused või kohustuslik enne ravi alustamist teha ja teised sümptomid, milliseid ravimeid, farmakogeneetiline test.

Kutsu kiirabi, kui

allergia

Enterosgel® – abiks allergia, dermatiidi ja ekseemi ravis Inimese seedetrakti häired peegelduvad sageli naha välimuses. Erinevad põletikud, lööbed ja laigud, mis ilmuvad nahale, on sageli tingitud toiduallergiast. Ka aknet võib seostada ainevahetushäiretega. “Ma soovitan Enterosgel®-i oma patsientidele allergia, dermatiidi, ekseemi ja psoriaasi puhul. Geel seob ja inaktiveerib soolestikus toksilisi ühendeid, allergeene ning patogeenset mikrofloorat. Samas jätab ta soolestikku vajalikud toitained ja kasulikud bakterid,” selgitab Tšehhis praktiseeriv immunoloog ja allergoloog dr. Luboš Tamele. Enterosgel® põhineb orgaanilisel ränil, mille füüsikalised ja keemilised omadused sarnanevad süsinikuga ja sellepärast on Enterosgel® ohutu organismile. Pärast kahjulike ühendite sidumist seedetraktis on Enterosgel®-i ülesanne täidetud ja geel koos mürkidega väljub organismist loomulikul viisil. Organism vabastatakse toksilisest koormusest, sügelus kaob ja naha seisund paraneb. Soovitatav annus täiskasvanutele on üks supilusikatäis (15 g) 3 korda päevas, lastele vanuses 5–14 üks dessertlusikatäis (10 g) 3 korda päevas, lastele alla 5 aasta 1 teelusikas 3 korda päevas. Maitsetut geeli tarvitatakse kas lahjendatult veega või ka lahjendamata. Ravi kestuseks soovitatakse 2–3 nädalat. Suuremate nahakahjustuste korral võib annust kahekordistada. Ulatuslike allergiliste nahakahjustuste puhul soovitatakse katta kahjustatud ala paksema Enterosgel®-i kihiga 2 korda päevas 15 minuti jooksul, sellele järgnevalt pesta maha vee või kummelilahusega. Loomulikult ei saa kõiki nahaprobleeme ravida sel moel. Igal juhul on vaja alati konsulteerida oma arstiga. Kuid mistahes ravi ajal on täh-

Enterosgel® maailmas juba 30 aastat kasutatud ja ekspertide poolt soovitatud.

Apteekides saadaval Enterosgel® 15 g pakikesed N10 ja Enterosgel® tuub 225 g.

tis vähendada metaboolset koormust maksale ja neerudele. Just see on koht, kus Enterosgel® saab aidata organismil kiiremini haigusega toime tulla – viia välja kahjulikud ained iseseisvalt, loomulikul teel ja ilma kõrvaltoimeteta. Allergiad, mis tekivad õietolmule, kodutolmule, loomakarvadele jt on samuti seotud allergeenide mõjuga organismile. Nendega seotud allergiline nohu, aevastamine, silmade sügelus jm leiavad ka leevendust Enterosgel®-ist. Tänu kahjulike ainete sidumisele soolestikus ja nende väljaviimisele kasutatakse Enterosgel®-i ka kõhulahtisuse, oksendamise, mürgistuse ja organismi puhastuskuuride puhul. Enterosgel® sobib kasutamiseks kõigile – imikutest kuni kuldse eani välja.

Meditsiiniseade. Maaletooja Paira AS, Pae 8, Tallinn. Vaata www.enterosgel.eu või enteromed.co.uk

Viibime iga päev kinnistes siseruumides, meid ümbritsevad järjest enam täiustatavad kõrgtehnoloogiaseadmed ja tehismaterjalid ning sõltume aina rohkem internetist, virtuaalreaalsusest ja elektroonilistest vidinatest. Kuidas see meie tervist mõjutab?

ah, meditsiinilist sõnavara kasutades on sel kõigel oma heade külgede kõrval ka negatiivsed kõrvalmõjud, eriti kui nimetatud teguritega üle doseerida. Arsti vastuvõtule pöördub aeg-ajalt inimesi, kes kaebavad talumatust keskkonnasaastajate vastu. Sagedamini kurdetakse nahavaevusi (nt sügelust), limaskestaprobleeme (ninakinnisus ja sügelemine, suukuivus, nn kuiv silm, ebamugavustunne genitaalpiirkonnas). Seda sündroomi nimetatakse multikeemiasensitiivsuseks, aga ka multiorganidüsesteesiaks ning ökosündroomiks. Keskkonnaülitundlikkusele on iseloomulik, et vaevusi ja sümptomeid pole võimalik objektiivselt ega provokatsioonitestidega esile kutsuda. Üks ja sama faktor kord tekitab vaevusi, kord mitte. Vaevused aga häirivad igapäevaelu (vt tabelit). Vaevusi seostab patsient tavaliselt välismõjudega, keemiliste ainete, elektromagnetkiirguse või raadiolainetega ja need puudutavad eri organeid: nahk sügeleb, raske on hingata, seedimine streigib.

Psüühika kui suur mõjur Saksamaal on alates 1980. aastatest tehtud mitmeid uuringuid, et selgitada

Keskkond, tundlikkuse tekitaja Tekst: Maie Jürisson, dermatoveneroloog-vanemarst 24

allergia

probleemi olemust ja põhjuseid. Ühes uuringus uuriti põhjalikult 65 patsienti ja neile tehti siseelundite talitluse ja allergia testid. Tulemused näitasid, et umbes veerandil uuritutest oli varem diagnoositud klassikaline allergiline haigus, mis oli ebapiisavalt ravitud, veidi vähem kui kolmandikul oli allergiline haigus, millele lisandus psühhosomaatiline haigus. Ainult psüühikaprobleem oli vaevuste põhjuseks sama suurel osal. Ülejäänud patsientidel oli küll klassikaline allergiline haigus, kuid selle põhjuseks osutus mõni harvem esinev, tavapäratu allergeen. Vaimseid ja hingelisi haigusi esines kokku rohkem kui pooltel uuritutest, mis on kindlasti mõtlemapanev. Allergeenidest oli sagedaseim tolmulest.

Naistel rohkem Kodudest võetud õhuanalüüsidest enamikus leiti ka siseõhusaastajaid, milleks olid valdavalt aromaatsed süsivesinikud ja terpeenid (looduslikud tugeva lõhnaga vaigud, tärpentin, isopreeni derivaadid), kuid seda uuringut tehti ainult 13 kodus, mistõttu ei saa tulemusi üldistada. Lõhnastatud kodukeemiatooted osutusid mitmete tervisevaevuste allikaks, kuid siseõhku võivad saastada veel formaldehüüd,

Keskkonnaülitundlikkuse tunnused Närvisüsteemi häired

Naha- ja limaskestade vaevused

Üldvaevused

Väsimus Peavalu Pearinglus Unehäired Kontsentreerumisraskused Ärrituvus Mäluprobleemid Meeleoluhäired

Sügelemine Kipitus, põletustunne Silmaärritus Suu ja kurgu kuivus Nohu

Iiveldus Kõhupuhitus Kõhukinnisus või -lahtisus Kõhuvalu Südamepekslemine Valu südame piirkonnas Gripisarnased nähud Liigesevalud Hingamisraskused allergia

lenduvad orgaanilised ühendid, süsihappegaas, vingugaas jm. Keskkonnaülitundlikkus tekib sagedamini neil, kel on varem esinenud mõni allergiline haigus, näiteks ekseem või atoopiline dermatiit, allergiline nohu või astma. Üsna suurel osal ülitundlikkusega inimestel kaasub kas psühhosomaatiline või psühhiaatriline probleem. Naistel esineb vaevusi sagedamini. 1. patsiendi lugu

Naine (41) ütleb, et on allergiline kogu maailma vastu. Tema vaevused algasid pärast reisi suurlinna, kus oli saastunud õhk. Vaevused: ärrituvus, nõrkus, unetus, luu- ja seljavalu, genitaalpiirkonna sügelus, premenstruaalne sündroom, menstruatsiooni- ja seedevaevused, liikumis- ja rääkimisraskused, depressioon, ärevus, sagedased hingamisteede infektsioonid jm. Lapse eest hoolitseb abikaasa, sest patsient ise ei tule toime. Ehkki mees muretseb naise tervise pärast ja koguni kardab, et naine võib oma haigusesse surra, on raskused tekkinud ka kooselus. Naise tervisemure tõttu kolis pere maale elama ja sööb ainult mahetoitu. Tuttavatest-sõpradest on patsient eraldunud, külalistelt nõutakse kaitseriiete ja -mütsi kandmist. Mida näitavad analüüsid? Naine on pöördunud paljude erialaarstide poole, kuid uuringutega pole midagi leitud. 2. patsiendi lugu

Naise (58) tervisehäired on kestnud aastaid. Vaevused: limaskestade ja naha kuivus, ebamugavustunne nahal, nõrkus. Kõiki oma vaevusi seostab ta keskkonna mõjudega. Mida näitavad analüüsid? Uuringutest selgus, et haigel on kontaktallergia, 26

allergia

pseudoallergilised reaktsioonid, Sjögreni haigus ehk kuiv sündroom, maksakahjustus ja soodumus depressiooniks. Need kaks juhtu iseloomustavad ilmekalt probleemi laiaulatuslikku avaldumist ning seda, et põhjuseks võib olla nii siseorganite haigus kui ka psühhiaatriline mure.

Ülitundlikkus elektromagnet kiirguse vastu Keskkonnaülitundlikkus hõlmab ka ülitundlikkust elektromagnetkiirguse vastu. Sümptomid on väga sarnased nendega, mis iseloomustavad ülitundlikkust keemiliste ainete vastu, ning sagedasemad on taas nahahädad alates sügelemisest ja lõpetades löövetega kiirgusele avatud kehapiirkonnas, samuti väsimus, peavalud, iiveldus, südamekloppimine, seedevaevused. Kiirgusallikateks on elektri- ja elektroonikaseadmed ja luminestsentsvalgustid, eriti vilkuvad tuled. Uuringute järgi esineb seda liiki ülitundlikkust harva, vaid üksikud juhud miljoni elaniku kohta, kuid eri riikides erineval määral, näiteks Saksamaal, Rootsis ja Taanis sagedamini kui teistes Euroopa riikides. On huvitav, et haiged ise sageli ei märka kiirgusallikat sugugi paremini kui mittetundlikud inimesed ning sümptomite tugevus ei olene kiirguse toimeajast ega intensiivsusest.

Ravi oleneb sümptomitest: peavalu korral võivad olla vajalikud valuvastased preparaadid, paljudel juhtudel piisab korralikust unest ja puhkusest, nahale pakuvad leevendust jahutavad ja pehmendavad kreemid.

Keskkonnaülitundlikkus hõlmab ka ülitundlikkust elektromagnetkiirguse vastu. Elektriseadmeid vältida ei ole vajalik, kuid kodus, tööl ja koolis tasub tähelepanu pöörata ergonoomikale, värskele ja puhtale õhule ning eemale hoida liigsest mürast. Samuti peaks hoiduma ülemäärasest, eredast ja vilkuvast valgusest. Kemikaalidega töötades tuleks täita kõiki ohutusnõudeid ja järgida kasutamisjuhiseid.

Mida teha? Kui ebamäärased tervisemured on püsinud pikka aega, tasub minna perearsti juurde ka siis, kui vaevused suisa jalust ei niida. Arst saab seejärel määrata vajalikud uuringud ja välistada tõsisemad tervisehädad. Keskkonnaülitundlikkus ei ole diagnoos, vaid teiste haigustega kaasnev sümptomite kompleks. allergia

- promo -

Looduse vägi ülikuiva ja atoopilise naha teenistuses Keda piinab ülikuiv, ärritunud ja sügelev nahk, see teab, milline õnnistus on leida oma vaevadele leevendust. Atoopiline dermatiit, mis toob kaasa punetavate laikudega ketendava ja häirivalt sügeleva lööbe, segab lääneriikides pea 20% täiskasvanute ja 25% laste igapäevaelu ja enesetunnet. SOS-nahakreem – tänu tedremaranatõmmisele roosakasbeeži värvi kreem on mõeldud nahaärrituse koheseks rahustamiseks. Seda võib sügelevatele ja punetavatele kohtadele kanda mitu korda päevas, atoopilise dermatiidi korral kas enne ägenemist või kohe selle ilmnemisel.

„Tihtipeale pole võimalik täpselt öelda, kas sügeluse kutsub esile ülikuiv nahk, geneetiline eelsoodumus või sisemised, tervisest ja emotsioonidest tingitud põhjused,“ ütleb Dr. Hauschka Med sarja loomises osalenud Saksa antroposoofiline dermatoloog dr Brigitte Roesler. „Kuna nahk peegeldab seda, mis kehas toimub, peavad holistilised ravimeetodid vajalikuks ravida mitte ainult nahka, vaid inimest tervikuna – et ta end oma nahas taas hästi tunneks. Sümptomeid alla suruvate põletikuvastaste arstimite asemel eelistatakse organismi tugevdavaid, tasakaalustavaid ja nahale tervendavalt mõjuvaid ravimtaimi.“ Nüüd pakub Dr. Hauschka Med sari atoopilisele ja ärritunud nahale terviklikku hooldust, andes talle rahu, kaitset ja niisutust igas olukorras: sarja kolmele tootele lisandus sügisel SOS-nahakreem – esmaabi punetavate, sügelevate ja ärritunud nahapiirkondade maharahustamiseks atoopilise dermatiidi ägenedes. Rikkalikule koostisele vaatamata on uus kreem mõnus, sest ei jäta naha pinnale ebameeldivat rasvakihti, kaitseb ja niisutab tegusalt ning on tänu uhiuuele koostisainele, tedremarana juuretõmmisele, väga väekas. Koos dermatoloogilise õppehaiglaga välja töötatud kreem sobib looduslikuks alternatiiviks hüdrokortisoonsalvile, seda kinnitavad kliinilised uuringud. Inspiratsiooni kasutada välimuselt tagasihoidlikku, ent sisult väekat tedremaranat Potentilla officinalis andis tema juure lähem uurimine. Katkimurtuna värvub see veripunaseks ning meenutab punetavat ja põletikulist nahka. Taime tublidus nahahädade leevendamisel oli teada juba nii „lääne meditsiini isale“ Hippokratesele kui ka Eesti oma põlistele taimetarkadele. Nüüd kinnitavad seda ka kaasaegsed uuringud. Ravitoimega on just juurikas olevad parkained, mida on kuni 25% – pea sama palju kui tammel, mis sisaldab taimedest parkaineid kõige enam.

Intensiivkreem – suurepärane kreem, mida võib kanda näol, kaelal, küünarvarre siseküljel ja mujal olevatele ülikuivadele ja sügelevatele piirkondadele vajadusel mitu korda päevas. Kehapalsam – igapäevane hooldustoode, mis rahustab ja pehmendab ülikuiva ja ketendavat ihu. Tavaliselt piisab ühest kasutuskorrast päevas.

Ülejäänud kolme hooldustoote südametaimeks on LõunaAafrikast pärit eksootiline kristall-lõunalill Mesembryanthemum crystallinum, mis sisaldab nahas oleva ainega natural moisturising factor (NMF) sarnanevat ühendit ning suudab taluda erakordset kuumust ja kuivust. Samad omadused on ta „laenanud“ ka Med nahahooldustoodetele. Eriline on toodetes ka õlide-rasvade kokteil. Mida enam sarnaneb selle koostis nahas olevate aminohapetega, seda tõhusamalt aitavad need tugevdada naha enda kaitsevõimet ning imenduda sügavamatesse kihtidesse. Dr. Hauschka kasutab erinevates Med toodetes jojoobi-, mandli-, seesami-, avokaado-, maapähkli ja unimaguna õli ning shea-, mango- ja kakaovõid ja lanoliini. Dr. Hauschka Med tooted kehale ja näole leevendavad sügelust, ärritust ja tugevdavad naha loomulikku kaitsevõimet. Lõhnavabad ning kiiresti imenduvad niisutajad ja rahustajad sobivad suurepäraselt ka lastele. Sarjas on vastavalt probleemi ägedusele ja naha individuaalsetele vajadustele kolmesuguseid abilisi.

SOS-hooldus Intensiivhooldus

Põhihooldus

Näokreem – põhjalikult niisutav ja rahustav igapäevahooldus paneb tööle naha enda kaitsevõime ja tagab pikkaajalise niisutuse. Mitterasvane kreem imendub kiiresti ja sobib meigi alla. Dr. Hauschka looduskosmeetika on 80-aastasest ravimtaimede tundmise, kasutamise ja teadusliku uurimise ning loodusravi kogemusest ja ülipuhastest koostisainetest sündinud ainulaadne sari. Saksamaal WALA ravimitehases valmiv kosmeetika sisaldab vaid mahedalt ja biodünaamiliselt kasvatatud või metsikust loodusest korjatud ravimtaimede tõmmiseid, vahasid, eeterlikke ja taimeõlisid. Selles ei sisalda sünteetilisi lõhna-, säilitus- ega värvaineid, mineraalõlisid, parabeene, silikoone, PEG-ühendeid. Toodetel on mahekosmeetika sertifikaat ning need on dermatoloogiliselt testitud.

Punetav, ärritunud, sügelev nahk Väga kuiv, sügelev nahk

Väga kuiv, ketendav nahk

Med SOSnahakreem Med intensiivkreem Med kehapalsam Med näokreem

Dr. Hauschka Med on müügil kauplustes Biomarket Tallinnas, Tartus ja Pärnus; Apotheka Viru ja Viimsi keskuse apteegis ja netiapteegis; Ülikooli Apteekides; Tallinna ja Tartu Kaubamajas; Stockmanni kaubamajas; Tallinnas kauplustes Mimesis; Rakveres kaupluses Biore, Võrus kaupluses Võlu tänav, Dr. Hauschka looduskosmeetikute juures ja www.looduskosmeetika.ee.

www.drhauschka.ee

Igal sügisel tunnevad astmahaigete laste vanemad muret, kuidas ära hoida haiguse ägenemist viiruste hooajal. See mure on põhjendatud, kuna hingamisteede infektsioonid vallandavad astmavaevusi kuni 70%-l lastest. Kuidas neid selle eest kaitsta?

Astma viiruste ajal

Tekst: Maire Vasar, TÜ Kliinikumi lastekliiniku lasteallergoloog

ust viiruslikud hingamisteede põletikud on sagedasemad astma ägenemise ja haiglaravi vajaduse põhjused lastel. Tavaliselt vallandavad viirused ülemiste hingamisteede haigusnähte, kuid astmahaigeid ohustab haiguse tõsisem kulg, sest nende põletikulised ja ülitundlikud bronhid reageerivad viirusnakkusele ahenemisega. Tekivad välja hingamisraskused ja vilistav hingamine. Haigusnähud on raskemad ja kestavad kauem, kuna astmahaigete rakud toodavad vähem interferoone. Interferoonid ehk immuunsüsteemi valgud on vajalikud, kuna neil on viirusvastane toime. Viirusinfektsiooni toimel hingamisteede limaskest kahjustub ja vabanevad mitmed bioloogilised ülekandeained, mistõttu ägeneb astmapõletik ja suureneb bronhide hüperreaktiivsus. Viirustest levinuim on rinoviirus, mis on kõige sagedasem nohu tekitaja, põhjustades teisigi kergeid iseparanevaid ülemiste hingamisteede põletikke. Kuni 80%-l juhtudest tekitab just see viirus lastel astma ägenemist. Lisaks võivad astmanähte esile kutsuda respiratoorne süntsütiaalne ehk RS-viirus, paragripi- ja koronaviirused ning metapneumoviirus,

allergia

harvem gripi- ja adenoviirused ning müko plasmabakterid. Võimalik, et koos esineb ka mitu viirust, mis tavaliselt raskendab haiguse kulgu. Haigus kulgeb raskemalt ka siis, kui viirushaigus ja astmat vallandavad allergeenid mõjutavad organismi ühel ajal. Nii patogeensed bakterid kui ka ülemistes hingamisteedes elunevad mikroobid, mis tavaolukorras haigestumist ei põh-

Haigus kulgeb raskemalt siis, kui viirushaigus ja astmat vallandavad allergeenid mõjutavad organismi ühel ajal. justa, võivad mõjutada astma kulgu ja raskusastet. Astmahaigetel on suurem risk invasiivseks pneumokokkinfektsiooniks. Pneumokokk on tavalisim bakteriaalse kopsupõletiku tekitaja, see haigus võib aga astmaatikul kulgeda küllalt tõsiselt.

Infektsioonide mõju astmale Infektsioonide osa astma tekkes on mitmetahuline. Nn hügieeni hüpotees

allergia

Enneta nakatumist! Hingamisteede viirustega nakatumine on lapseeas sage. Laste puudulik hügieen, tihe füüsiline kontakt teistega, viiruste levik mänguasjade ja muu kaudu – kõik see soodustab laialdasemat viirusnakkuste levikut just lasteasutustes. Parim ennetusviis on täita põhilisi hügieeninõudeid! ✔ Pese hoolikalt käsi sooja vee ja seebiga. ✔ Ära katsu nohust nina ja vesiseid silmi kätega. ✔ Astmat põdevad lapsed peaksid vältima lähikontakti viirus haigetega, eriti esimesel kolmel päeval. ✔ Väldi rahvarohkeid kohti. ✔ Puhasta hingamisaparaati regulaarselt. Ära luba lapsele välja kirjutatud inhalaatorit kasutada teistel inimestel! ✔ Vähenda lapse kokkupuudet sigaretisuitsuga. Ka passiivne suitsetamine kahjustab hingamisteede limaskesta ja põhjustab seetõttu sagedasemat nakatumist viirustega. ✔ Väldi tarbetut antibiootikumide võtmist! ✔ Näomaski tõhususe kohta on vähe tõendeid, seetõttu ei soovitata seda viiruslike hingamis teedehaiguste ärahoidmiseks kasutada. ✔ Järgi tervislikku elustiili: söö tasakaalustatult ja maga piisavalt.

allergia

allergia kujunemise kohta põhinebki sellel, et varases lapseeas liiga puhas, mikroobivaene keskkond muudab immuunsüsteemi tasakaalu, mistõttu see hakkab keskkonnas olevatele allergeenidele "üle reageerima" . Seetõttu suureneb allergia haigustesse, sh astmasse haigestumine. Uuringud viitavad, et kokkupuude haigustekitajatega, k.a hingamisteede viirustega, esimestel eluaastatel mõjutab oluliselt immuunsüsteemi küpsemist ja aitab ennetada atoopiahaigusi. Kas teatud kindlal infektsioonitekitajal on suurem või väiksem kaitsev toime, on veel ebaselge. Ei ole ka veenvaid tõendeid selle kohta, et üks või teine hingamisteede viirus põhjustab, või vastupidi, hoiab ära atoopiat ja astmat. Siiski kinnitavad uuringud seost

Võimalik, et hingamisteede viirushaigused hoopis "tuvastavad" need lapsed, kellel on eelsoodumus astma kujunemiseks. imikueas põetud RS-viiruse tekitatud raske bronhioliidi ja hilisemas eas kujunenud astma vahel. Kuid astmast on ohustatud ka need lapsed, kes põevad rinoviirustekkelist obstruktiivset bronhiiti imikueas. Samas on mõned uuringud näidanud, et astma tekkes on oluline hoopis esimesel eluaastal põetud hingamisteedehaiguste sagedus ja raskus, mitte viiruslik haigustekitaja ise. Võimalik, et hingamisteede viirushaigused hoopis "tuvastavad" need lapsed, kellel on eelsoodumus astma kujunemiseks, vallandades just neil astma tüüpi sümptomeid. Seega hingamisteede viirushaigused

www.luxeesti.ee

võivad, kuid ei pruugi mõjutada astma arengut.

Kuidas toimida astma ägenemise korral? Kui esmased viirushaiguse sümptomid on juba märku andnud, on parim laps koolist-lasteaiast koju jätta – siis ei nakata ta teisi ning ka tema organism saab puhata ja viirusega edukalt võidelda. Põhiline on leevendada vaevusi soolalahusega inhalatsioonide, ninaloputuse, vajadusel ka palavikualandaja abil. Oluline on juua rohkelt vedelikku. Enamikul viirushaigustel spetsiifiline, s.t viirust hävitav ravi puudub. Viirusvastased ravimid toimivad gripi korral, kuid see nõuab haiguse kiiret diagnoosimist ja ravi alustamist, et saaks vältida 34

allergia

astma ägenemist. Seetõttu peaks mõõduka ja raske astmaga inimesi gripi vastu pigem igal aastal vaktsineerima. Viirused põhjustavad astma ägenemist sagedamini lastel, kellel astma ei ole kontrolli all, s.t astmapõletiku ravi pole olnud piisav või regulaarne. Seetõttu on tähtis järgida arsti määratud raviskeemi pidevalt ja järjekindlalt. See aitab ära hoida astma ägenemise. Haigestumisel vajab laps püsi ravimitele lisaks bronhilõõgasteid ning sageli ka arsti juures kontrollis käimist, et välja selgitada astmahoo raskus ja seda põhjustav infektsioon. Antibiootikumid hingamisteede viirus haiguste korral ei aita, kuid mõnikord kasutatakse astmaga kaasnevate tüsistuste ravis siiski ka neid.

odu koristamiseks on vaja läbi mõelda, milliseid koristustarbeid tarvis läheb, et saavutada soovitud tulemus. Kuldreegel on see, et vesi ja mikrokiudlapp puhastavad pindu sama tõhusalt kui puhastuskemikaalid. Õiged puhastustarvikud võimaldavad meil kemikaale mitte kasutada ja vältida nii tervisekahjustusi. Puhastuskemikaalide asemel saab tõhusalt ja ohutult hakkama ka äädika, sooda, sidrunimahla ja veega. Koristustarvikud (tolmuimeja, mikrokiudlapid, põrandaharjad ja -mopid, käsnad jm) võiks osta profitarvete poodidest, kus kaup on küll kallim, kuid vastupidavam, kergemini hooldatav ja tunduvalt mugavam kasutada. Pea meeles, et puhtust on võimalik luua ainult puhaste töövahenditega.

Tolmuimeja

Lihtsate võtetega kodu puhtaks Puhtus ja kord kodus ei ole ainult hügieeninõue. Puhtas kodus on hea ja tervislik elada. Milliste vahenditega ja kuidas seda puhtust luua? Tekst: Sirje Talvistu, puhastusekspert-koolitaja 36

allergia

Selleks, et tolmuimejaga puhastada, peab ka tolmuimeja ise puhas olema. Tolmuimeja toru puhastamiseks sobib hästi pehme puuvillane lapp, mis tuleb tõmmata torust läbi, et see mustuse enda külge korjaks. Hea abiline on ka pudelites müüdav suruõhk. Õhufiltrite avad puhasta suruõhuga. Kui tolmukott on korduvkasutatav, tühjenda see ja pese puhtaks. Kui teed hoolduskoristust iga nädal, puhasta tolmuimejat vähemalt kaks korda aastas, soovitatavalt kevadel ja sügisel.

Mikrokiudlapid Mikrokiudlapid tuleb pärast koristamist korralikult loputada ja seejärel panna pesumasinasse. Vee pesutemperatuur peab olema vähemalt 60 °C, soovitatav on mikrokiudlappe pesta aga isegi 90 °C juures.

Pesuvahendit pane lappe pestes 25% tavalise pesu jaoks soovitatud kogusest. Kasuta allergikutele mõeldud pesuvahendeid, väldi valgendajat ja pesuloputusvahendit. Viimane võtab riidest ära staatika, aga just see on vajalik tolmu eemaldamiseks. Lapid kuivata toatemperatuuril.

Põrandamopid Ka põrandamoppe on kõige mugavam pesta pesumasinas. Parima tulemuse saab 90 °C veetemperatuuri juures. Kuivata moppe rippuvas asendis liikuva õhuga ruumis või õues päikese käes. Puhastada tuleks moppe pärast iga kasutuskorda.

Põrandahari Põrandaharjade puhastamiseks keera vars harja tagant ära. Seejärel täida anum sooja vee ja neutraalse pesuvahendiga, pane hari lahusesse ja käi sõrmedega harjast läbi. Vala must vesi ära ja loputa harja kraanikausis kuuma voolava vee all seni, kuni harjast nõrguv vesi jääb puhtaks. Kindlasti kuivata harja õhu käes, harjased ülespoole.

Tolmuhari Kui kasutad kõrgemate pindade puhastamiseks tolmuharja, siis pärast tööd: ✔ vii hari õue või rõdule ja raputa see näiteks vastu majaseina kopsides põhjalikult puhtaks, ✔ seejärel puhasta hari üle tolmuimejaga, ✔ pese tolmuharja külma vee ja beebišampooniga, ✔ riputa kuivama.

Harjad Harjad, millega küürid sanitaarsõlmi, saad hästi puhtaks sooda-äädikalahuses. Kalla nõusse kannutäis keeva vett, lisa allergia

Vesi ja mikrokiudlapp puhastavad pindu sama tõhusalt kui puhastuskeemia. äädikat ja soodat. Lase harjal lahuses 0,5 tundi seista. Kalla vesi ära ja korda sama protseduuri veel kord. Puhasta harju pärast iga kasutuskorda.

Nõudepesukäsnad Nõudepesukäsnad ja -harjad saad kõige paremini puhtaks, kui pesed neid nõudepesumasinas. Käsni võid kuumutada ka kümmekond sekundit mikrolaineahjus. See hävitab neisse kogunenud bakterid, kuid pea meeles, et mikrolaineahju võib panna ainult niiskeid käsni. Puhasta käsni pärast iga kasutuskorda.

Vana tolmu allergia Tavaliselt koristame iga päev köögis, hoolduskoristust teeme üks kord nädalas – eemaldame tolmu ja prahi, puhastame põrandad ja sanitaarsõlmed. Puhta keskkonna tagamiseks sellest siiski ei piisa. Vähemalt kaks korda aastas tuleks teha 38

allergia

kodus põhjalikum puhastus. Väga tähtsad on regulaarsed kevadised ja sügisesed suurpuhastused. Päris tolmuvabaks me oma kodu muuta ei saa, kuid regulaarselt koristades on võimalik tolmu hulka vähendada. Kui tolm on kusagil kaua lebanud, jõuab ta endaga siduda kahjulikke aineid. Sellist tolmu nimetatakse “vanaks tolmuks”. Kui kaua seisnud tolm lendu läheb, hingab inimene kahjuliku endale sisse. “Vana tolm” tekitabki tihti tolmuallergiat. Tolmuallergia põhjustab aevastamist, pidevat nohu ja rahutut und.

Põrandad ja pehme mööbel Tolm ei kogune mitte ainult pindadele, vaid ka tekstiilidele. Kardinad ja pehme mööbel määrduvad ja koguvad tolmu nagu kõik muudki esemed ja tasapinnad toas. Tolmuimeja on asendamatu pehmete tekstiilpindade puhastamisel, kuid sageli imeme tolmu ka kõva kattega põrandatelt. Tolmuimeja töötamise põhimõte on

järgmine: masin imeb ühest otsast tolmu, teisest otsast aga puhub õhku välja, mille tõttu paneb tekkiv tuul tolmuosakesed ringlema. Pisemad tolmuosakesed võivad jääda ringlema kuni 26 tunniks. Põrandalt tolmu ja prahi eemaldamiseks on hea kasutada kuivatuskummi koos mikrokiudlapiga või põrandaharja. Pärast seda on tõhus abiline plaatmopp. Parim viis kodu koristamiseks on niiske puhastus. Juhul, kui kasutad põrandate pesuks tugevaid pesulahuseid, tuleb põrandat kindlasti ka puhta veega loputada, muidu hakkab tolm põrandale kergesti külge ja pesulahuse aineosakesed lenduvad aurustumisel õhku. Kui plaanid koristamisel tolmuimeja appi võtta, tasub tolmupühkimine erinevatelt tasa- ja puutepindadelt jätta hilisemaks ning kasutada puhastamiseks erivärvilisi mikrokiudlappe. Neid on võimalik kasutada nii kuivalt kui ka niiskelt. Mikrokiud suudab mustuse pinna küljest lahti lõigata ja nii saad toa ka ilma pesuaineta puhtaks.

Värsked kardinad Regulaarne tolmu eemaldamine tekstiilpindadelt on oluline seepärast, et tolmuosakesed ei imbuks kanga kiududesse. Kui tolm kas või korra on kangasse tunginud, on seda sealt eemaldada keeruline ja sageli ka võimatu. Puhasta kogu pehme mööbel ja interjööri elemendid iga nädal tolmuimeja pehme harja otsikuga, pöörates tähelepanu ka toolikatete sisepoolele, voodrile ja narmastele. Enamik kvaliteetseid kangaid, mis on toodetud kardinate valmistamiseks ja mööbli katmiseks, on tavaliselt ka spetsiaalse töötlusega, mis lihtsustab nende hooldamist. Olenevalt kanga koostisest, kardina suurusest ja mudelist saab neid

puhastada tolmuimejaga, tuulutada, käsitsi või masinaga pesta, keemiliselt puhastada. Oluline on kardinaid tuulutada. Parim aeg selleks on tuuline päev. Tee aken pärani lahti ja lase kardinatel tuules kõikuda mitu tundi – nii saad värsked kardinad ja puhta õhu. Tolmu lõhn, mis aja jooksul ilmub, kaob. Kui sa tuulutad oma kardinaid mitme nädala jooksul korra, on need alati värske lõhnaga. Linnas polegi seda nii lihtne teha, kuid vali selleks kevadisi tuuliseid ilmu või sügisesi pühapäevi. Ilma voodrita kardinaid peaks pesema või keemiliselt puhastama vähemalt kaks korda aastas. Pärast pesu veendu, et kar-

Oluline on kardinaid tuulutada. Parim aeg selleks on tuuline päev. dinad on hoolikalt loputatud ja neis ei ole enam puhastusvahendi jääke. Ära unusta kardinaid triikida, kuid tee seda alati niiskelt, sest nii säilib nende vorm paremini.

Puhtad vaibad Vaipu puhasta tolmuimejaga iga nädal. Talvel on kasulik vaip välja viia, asetada lumele, narmastega pool all, ja kloppida – nii saad tuppa värske õhu ja vabaned tolmust. Kui sellist võimalust ei ole, aseta vaibale niiske lina ja klopi. Tolm jääb lina sisse. Määrdunud lina pese pesumasinas.

Sanitaarsõlmed Sanitaarsõlmede desinfitseerimiseks on kasulik soetada allergikutele mõeldud lõhna- ja värvainevabad vahendid. Need tasub osta professionaalidele mõeldud müügivõrkudest. allergia

Sügelus on paljude nahahaigustega kaasnev sagedane aisting. See on ebameeldiv, tüütu ja tekitab vastupandamatut soovi kratsida. Kõik on seda tundnud, ent nii mõnigi kord tekib küsimus – miks?

ügelus võib esineda koos nahapõletiku või lööbega, ent tekkida ka näiliselt tervel nahal. Kuigi sügelemist seostatakse eelkõige nahahaiguste ja allergiaga, võib see ligi veerandil juhtudest olla tingitud ka muudest haigustest. See ei ole mõne üksiku haiguse iseloomulik sümptom, vaid nii naha-, sise-, närvi- kui ka psüühiliste haiguste üldsümptomeid. Pikka aega kestnud ja järjest tugevnev sügelemine võib eriti eakatel olla mõne sisehaiguse tunnus.

Sügeluse mitu põhjust

Sügeluse mitu palet Tekst: Maie Jürisson, dermatoveneroloog-vanemarst

allergia

Sügelemine vajab tähelepanu ja põhjuste väljaselgitamist, iseäranis siis, kui see on kestnud kauem kui üks-kaks kuud ning segab igapäevaseid toiminguid, õhtust uinumist ja öist und. Sügeleda võib kindel nahapiirkond või kehaosa, kuid sügelus võib olla ka ulatuslik ja haarata kogu naha. Kratsimisel tekkivate vigastuste kaudu satuvad naha sisse bakterid, viirused ja allergeenid. Ekseemihaigetel, kes kasutavad raviks hormoonkreeme, võib katkikratsitud naha kaudu sattuda organismi suuremas koguses kortiko steroidhormoone kui läbi terve naha. Leevendustunne kratsimisest kestab tavaliselt mõne minuti, vahel ka kauem. Põhjuseks võib olla kratsimisega tekkiv närvilõpmete kahjustus või närviüle kande blokeerumine. Sügelemisaistingut vahendavad nahas olevad vabad närvilõpmed. Närvilõpmed saavad omakorda impulsi kas puudutuse või mõne (bio)keemilise aine mõjul. Olulisim sügelust vallandav biokeemiline aine on histamiin, kuid lisaks on veel palju teisi. Ka ravimid ja vitamiinid võivad tekitada sügelemist.

Haigused ja sügelus Sagedasemad nahahaigused, mille korral nahk sügeleb, on parasiithaigused: sügelised ja täitõbi, mittenakkushaigustest mitmesugused ekseemivormid, sh atoopiline dermatiit, aga ka nõgestõbi ja mõned villilised autoimmuunhaigused. Samuti võib sügelemine olla tingitud psüühikahäiretest. Peale selle on paljud krooniliste nahahaiguste põdejad märganud, et sügelemist soodustab väsimus ja stress. Millised on levinumad tervise hädad, mille tunnuseks on sügelemine? Sügelised

Sügelemine algab tavaliselt 3–6 nädalat pärast esmakordset nakatumist, korduva nakatumise korral kiiremini, sest põhjuseks on ülitundlikkuse teke sügelislesta, selle munade ja elutegevusproduktide vastu. Sügelemine tugevneb õhtul, kui magama minnakse. Iseloomulikuks sümptomiks on sügeliskäigud labakätel, kuid neid ei pruugi alati esineda. Putukahammustused

Sõlmeline sügatõbi esineb eelkõige lastel sääsehammustuste korral, ent ka täiskasvanuil, kui juhtuvad hammustama ja verd imema putukad, kellega varem pole kokku puututud (lõunapoolsete regioonide liivakärbsed, moskiitod, meie metsade põdrakärbsed, kihulased). Atoopiline dermatiit

Tihti algab sügelemine enne nähtava nahapõletiku teket, on tugev ja esineb hooti ehk atakkidena. Sügelemist võivad esile kutsuda nii allergeenid (tolmulest, allergeensed toiduained) kui ka muud tegurid, mille tähtsust ei tohi mingil juhul alahinnata. Tihtipeale on testidega või allergia

Nahk enam lõpuks ei sügele!

jälgimise teel kindlaks tehtud allergeene lihtsam vältida kui muid ägestavaid faktoreid, milleks võivad olla: ✔ stress, ✔ liiga soe õhutemperatuur, ✔ higistamine, ✔ riiete hõõrumine, karedad materjalid, ✔ õhk, ✔ aastaajalised mõjud (enamasti ägeneb haigus sügistalvisel, vähem kevadsuvisel ajal), ✔ atmokinees – riidest lahtivõtmise järel tekib sügelusaisting, nt beebidel mähkmete vahetamise ajal, muul ajal sügelemist justkui ei märgatagi. Nõgestõbi

See on kupladena väljenduv naha lööve, mille tekkes mängib olulisimat rolli naha nuumrakkudest vabanev histamiin. Probleemi keerukus seisneb selles, et histamiini vabanemist võivad põhjusta42

allergia

da eri tegurid alates kehatemperatuuri tõusust füüsilisel koormusel (näiteks trepist ülesminek) ja lõhnaainetest (vanill, kaneel) ning lõpetades keerukate valgumolekulidega (allergilised reaktsioonid toiduainetele, näiteks piimale ja munale väiksematel lastel ning pähklitele ja kalale suurematel lastel ja täiskasvanutel). Dermografism ehk triipnahksus on nõgestõve erivorme, mis avaldub kupladena kohas, mida näiteks riided või inimene ise on mõne oma tegevusega märkamatult mehaaniliselt ärritanud. Kui kublad tekivad minutite jooksul pärast ärritust, on põhjust lihtsam märgata, ent need võivad välja lüüa ka tunde hiljem ja sel juhul on seost raske tuvastada. Täiskasvanutel, sagedamini eakatel, tuleb ette kroonilist lihtlihhenit, mida soodustab kratsimine. Vaevuseks on ühe kindla kehaosa, sagedamini kuklaja kaelataguse, kuid ka käte, jalgade ja

SügeluSe vähenemine

-97%

• atoopilisele dermatiidile kalduv nahk • sügelusele kalduv nahk • imikud, lapsed ja täiskasvanud Facebook: Avene Eesti

Steriilne kosmeetika

parabeene 0konservante %

PROMO

genitaalide spontaanne, ilma nähtava põhjuseta sügelemine. See toob kaasa vastupandamatu soovi sügelevaid kohti pidevalt hõõruda ja kratsida, mistõttu aja jooksul tekivad tugevamad ja robustsemad, tihtipeale ka ketendavad, katki kratsitud nahapaksendid või -naastud.

Vesi ja sügelus Et kindlaks teha sügelemise põhjused, on oluline märgata, millal ja millises olukorras see ilmneb. Mõnedel juhtudel võib sügeluse vallandada duši all või vannis käimine, samuti meres, järves või jões suplemine. Eelkõige võib selline sügelemine kaasneda mõne üldhaigusega.

Et kindlaks teha sügelemise põhjused, on oluline märgata, millal ja millises olukorras see ilmneb. Pikka aega kestnud üldise sügelemise põhjustena tulevad arvesse maksa- ja neeruhaigused ning kilpnäärme ületalitlus. Enamasti on need haigused sügeluse ilmne misel juba kaugele arenenud ja on tekkinud ka muud sümptomid. Äärmiselt tugev ja kurnav sügelemine võib eelneda mõne verehaiguse ja lümfoomi tekkele, eelkõige eakatel. Noorematel tekivad näiteks Hodg kini haiguse varases staadiumis peale süge luse ka öine palavustunne ja higistamine. Diabeedi korral võib sügelemist esineda eelkõige intiimsetes kehaosades. Rasedusaegsel nahasügelusel on erinevad põhjused. Suhteliselt sageli tuleb raseduse viimasel kolmel kuul ette sügelevat sõlmelist ja villilist löövet, mis algab 44

allergia

Kuidas sügelust ravida? Kui sügelemine on mõne üldhaiguse sümptom, on vaja ravida põhi haigust. Kahjuks ei ole praeguseni leitud lihtsat, universaalset ja toimivat sügelusvastast ravimit, nagu on näiteks valu vastu olemas aspiriin. Sügelemise leevendamiseks: ✔ Kanna pehmeid õhku läbi laskvaid riideid, mis ei pane higistama. ✔ Pese ennast veega, mille temperatuur on lähedane kehatemperatuurile, ning kasuta selliseid pesuaineid, mille pH on 5,5 (saadaval apteegis). ✔ Kui sügelust tekitab vesi, võid pesuveele lisada söögisoodat, mis aitab sügelust leevendada. ✔ Kasuta iga kord pärast pesu baaskreemi, vajadusel mitu korda päevas. ✔ Jahuta sügelevat kohta jaheda kreemi või mähisega. ✔ Hoia küüsi lühikesena, et vältida nahavigastusi. ✔ Vajadusel võta appi ravimid (antihistamiin, lokaalsed põletiku vastased hormoonpreparaadid, põletikuinhibiitorid). ✔ Mõnel juhul saab abi valgusravist.

naba ümbrusest ja võib levida mujale. Sagedamini esineb seda esmase raseduse ajal. Põhjuseks arvatakse olevat allergia, mida tekitavad sidekoevigastuse korral venitusarmides vabanevad ained. Hiljem kujuneb neile kehaomastele ainetele välja tolerantsus ja lööve enam ei kordu.

Speick looduskosmeetika – 80 aastat kogemust Meil on rõõm tutvustada ja pakkuda Teile Saksa firma Walter Rau Speickwerk kvaliteetseid kehahügieeni tooteid nagu suurepärased seebid, dušhigeelid, šampoonid, deodorandid jms. Speick looduskosmeetika tooted vastavad kontrollorganisatsiooni BDIH rangetele nõuetele. Speiki-tooted teeb ainulaadseks Valeriana celtica e keldi palderjaniekstrakt, mida sisaldavad suuremal või vähemal määral pea kõik meie kehahooldusvahendid. Tegemist on juba antiikajal kasutatud ja kõrgelt hinnatud ravim- ja lõhnataimega, mis kasvab üksnes Kõrg-Alpides ning mida eksporditi palju sajandeid koguni mitmeid tonne päevas Veneetsia kaudu tervesse maailma. Piiratud korje on lubatud üksnes Walter Rau Speickwerk firmal. Alates 2003. aastast on Speik üks vähestest Euroopa ravimtaimedest, millel on loodusest korjatava taime ökosertifikaat.

Firmal on nüüdseks välja töötatud mitmed uued sarjad, et pakkuda sobilikku toodet erinevate vajaduste ja lõhnaeelistustega inimestele. Toodete koostises ei ole kasutatud sünteetilisi värv-, lõhna- ja säilitusaineid ega alumiiniumsoolasid. Speick Thermal Sensitive sari on spetsiaalselt tundlikule nahale mõeldud tootesari. Tasakaalustatud koostis tagab nõudlikuma naha põhjalikuma niisutuse ja hoolitsuse. Tooted on dermatoloogiliselt ja allergoloogiliselt testitud.

Tooted on saadaval erinevates looduspoodides. Rohkem infot e-poe lehel: www.loodusingel.ee

Paiksed ravimivormid Selliseid kroonilisi põletikulisi naha haigusi nagu atoopiline dermatiit ja psoriaas ei ole võimalik täielikult välja ravida, aga paiksete hormoonidega saab neid enamasti edukalt ohjata. Need ravimid toimivad põletiku- ja sügelusevastaselt, andes nii nahale võimaluse paranema hakata. Sügeluse ja lööbe kontrolli alla saamine hoiab omakorda ära unehäired ning võimaldab igatpidi elust rohkem rõõmu tunda. Paiksed hormoonid on saadaval kreemide, salvide, vedelike ja vahtudena.

Paiksete hormoonide poolt ja vastu Paiksed põletikuvastased hormoonid on väärtuslikud ravimid paljude nahahaiguste korral. Et ravi õnnestuks, on hea tunda nende kasutamise põhimõtteid. Tekst: Annika Volke, naha- ja suguhaiguste arst

is on paiksed põletikuvastased hormoonid ehk glükokorti koidid? Hormoonid on inimkehas toodetavad ained, mis aitavad reguleerida meie keha talitlust, sh ainevahetust ja kasvamist. Paikset ravimivormi kasutatakse otse nahal, haiguskoldel. Glükokortikoidid on üks hormooni46

allergia

de rühm, mille ülesanne on muu hulgas reguleerida organismi reaktsiooni antigeenidele (immuunvastust) ja põletikule. Peamine glükokortikoid, mida inimkeha toodab, on hüdrokortisoon. Glükokortikoide sünteesitakse ka ravimitööstuses paiksete, süstitavate, sissehingatavate või tablettravimite tarvis.

Paiksete põletikuvastaste hormoonravimite tugevus Paiksete hormoonide toime võib olla väga erineva tugevusega ja selle järgi jagatakse vastavad ravimid nelja rühma: nõrgad, mõõdukalt tugevad, tugevad ja väga tugevad. Toime tugevus tähistab ühtlasi ka seda, kui suur on ravimi kõrvaltoimete kujunemise tõenäosus. Kui tugeva ravimi arst määrab, oleneb: ✔ vanusest – imikutele ja väikelastele, kellel on kergem lööve, sobivad eeskätt nõrgad paiksed hormoonravimid; ✔ haiguse raskusastmest – kui nahapõletik on tõsisem ega allu nõrgale ravimile või hoopis ägeneb, võib tarvis olla tugevamat ravimit, mida kasutatakse lühikest aega ja arsti kontrolli all; ✔ kehapiirkonnast – paksema nahaga piirkondi (tallad, peopesad) võib ravida tugevamate vahenditega, õrnema nahaga piirkondadesse (nägu, välissuguelundid, kaenlaalused, kubemevoldid) sobivad paremini nõrgema toimega ravimid; ✔ nahapõletiku ulatusest – suu-

rema nahapinna raviks võib vaja olla nõrgemat hormoonpreparaati; ✔ muudest ravimeetoditest – kompresside ja sidemetega koos kasutamine tugevdab hormoonide toimet, mistõttu tuleks kaaluda nõrgemat ravimit.

Kuidas kasutada? Nii nagu kõiki ravimeid, on ka paikseid põletikuvastaseid hormoone tähtis peale kanda õiges koguses. Tavaliselt on ravim mõeldud lööbele määrimiseks üks-kaks korda päevas lühikese kuuri jooksul ning põletiku taandumisel kuur

Paiksed hormoonid on saadaval kreemide, salvide, vedelike ja vahtudena. kas katkestatakse või minnakse üle nõrgemale ravimile. Raskemini kulgeva atoopilise dermatiidi korral võib arst mõnikord määrata paikse hormooni kaheks päevaks nädalas nende piirkondade raviks, kus lööve kipub sageli ägenema. Uuringutega on leitud, et sellise “nädala lõpuraviga” kulub pikas plaanis vähem ravimit kui iga ägenemist eraldi ravides. Paiksete hormoonide kasutamine sagedamini või kauem, kui arst on soovitanud, lisaefekti ei anna ning võib pikema aja jooksul osutuda nahale kahjulikuks. Ja vastupidi – liiga harv või lühiajaline ravi võib kokkuvõttes kaasa tuua rohu pikaajalise tarvitamise soovitud tulemust saavutamata.

Baaskreem ja ravikreem Atoopilise dermatiidi ja vahel ka teiste nahahaiguste korral on ravi igapäevane allergia

salvi kasutamisel jääb nahal näha kerge läige. Ravimi kogust saab hästi hinnata nn sõrmeotsaühikuga. See on täiskasvanu sõrme viimase lüli pikkune kreemi- või salvitriip, mis tuupi pigistades välja tuleb. Sellisest kogusest jätkub määrimiseks sellesama täiskasvanu kahe labakäe suurusele lööbealale. Ravimi ülejääk tuleb sõrmedelt maha pesta, kui seal just parasjagu põletikku pole. Kuna põletikulised nahahaigused kulgevad ja alluvad ravile inimeseti väga erinevalt, kutsub arst patsiendi tavaliselt ka kontrollvisiidile ning vajadusel korrigeerib raviskeemi.

Hormoonide ohutus Hormoonkreemide kõrvaltoimete kohta levib palju müüte ja eelarvamusi. Esiteks tuleb kohe rõhutada, et tegemist ei ole samade hormoonidega, mida kasutatakse lihasmassi kasvatamiseks või osa kreemitamine pehmendavate ja rasestumisvastastes vahendites. niisutavate baaskreemidega. Baaskreem Maailmas ei ole ravimit, millel poleks raviaineid ei sisalda, vaid kaitseb ja hoolvõimalikke kõrvaltoimeid. Paikseid põledab nahka ning seda tikuvastaseid hormoone on kasutatakse nii lööbe ravimitena kasutatud väheBaaskreemi ja korral kui ka lööbeta malt 50 aastat, seetõttu on paikset nahal. Baaskreemi ja need oma efektiivsuse ja paikset hormoonravihormoonravimit ohutusega ajaproovile hästi mit ei kasutata samas vastu pidanud. Kui kasutaei kasutata piirkonnas kunagi ühel hormoonravimeid arsti samas piirkonnas da ajal – alati peab horjuhendamisel, teha seda moonkreemi määrimise kunagi ühel ajal. õigesti ja mõistlikult, on ja baaskreemitamise need võrdlemisi ohutud ja vahele jääma vähemalt 15–30 minutit tõhusad. Kõrvaltoimete tõenäosus oleneb (enne hormoonkreemi määrimist või ravimi tugevusest, haigusest, ravitavast pärast). See on oluline selleks, et ravim nahapiirkonnast ja patsiendi vanusest. ei lahjeneks baaskreemi sees ega satuks Eestis on 1% hüdrokortisoonsalv hõõrumisega sinna nahapiirkonda, kuhu käsimüügis. Ilma arsti korralduseta ei see pole ette nähtud. tohi paikset hormoonravimit kasutada Hormoonkreemi tuleb määrida puhas- alla 10aastased ja rasedad. Kõigi kohta te sõrmedega õhuke kiht täpselt lööbele, kehtib see, et hormoonravimit ei tohi 48

allergia

Ole teadlik! ✔ Paiksed põletikuvastased hormoonid on ühed tõhusamad ravimid nahahaiguste korral. ✔ Enamasti kuuluvad nahahaiguse raviplaani peale paiksete hormoonravimite määrimise ka baaskreemitamine, ägestajate vältimine jm. ✔ Tee selgeks, millist ravimit millisesse piirkonda kanda, kui sageli tuleb seda teha ja kui pikalt kuur kestab. Vajadusel palu raviskeem üles kirjutada. ✔ Paikseid hormoonravimeid määritakse peale seni, kuni lööve püsib, aga paranemistunnuste ilmnemisel vahetatakse ravim välja nõrgema preparaadi vastu või minnakse üle baaskreemitamisele. ✔ Kõrvaltoimed võivad ilmneda siis, kui ravimit kasutatakse valesti.

määrida silmade ümber ega mujale näole, välissuguelundite piirkonda ega katkisele nahale. Hormoonkreemid on vastu näidustatud nakkuslike nahahaiguste korral, nagu mädapõletikud, ohatised jt viirushaigused, parasiit- ja seenhaigused. Kui 0,5–1% hüdrokortisooni korrektselt kasutada, on kõrvaltoimete tõe 50

allergia

näosus väga väike, mistõttu tohib seda arsti korraldusel määrida näiteks näole ja ka väikeste laste nahale. Pikaajalisel tarvitamisel võivad paiksed hormoonid muuta naha õhemaks – see näeb välja läbipaistvam ja hapram, nähtavale tulevad veresooned, kergemini tekivad verevalumid, naha elastsus väheneb ja kujuneda võivad venitusarmid ehk striiad. Ravipiirkonnas võivad tekkida vistrikud ja tugevneda karvakasv. Kõrvaltoimeid esineb siiski pigem tugevamate paiksete hormoonravimite kasutamisel pika aja jooksul ja eeskätt õrnema nahaga piirkondades (nägu, kehavoldid). Kõrvaltoimete oht on suurem ka siis, kui ravim toimib kile all kompressina – selliselt võib hormoonravimeid kasutada väga lühikest aega ja üksnes arsti jälgimise all.

Kuula arsti nõuandeid! Kõrvaltoimeid on võimalik ära hoida, kui määrida tugevatoimelisi hormoon kreeme lühikest aega ja põletiku taandumisel vahetada ravim välja nõrgema toimelise vastu. Atoopilise dermatiidi korral on tähtis ka korralik baaskreemitamine, mis vähendab vajadust põletikuvastaste ravimite järele. Paiksete põletikuvastaste hormoonide liigkasutamisel on oht, et ravim imendub läbi naha ka vereringesse. Selle tõenäosus sõltub jällegi ravimi tugevusest, ravipiirkonna suurusest ja patsiendi vanusest. Peamiseks murekohaks seejuures on lapse kasvu võimalik pidurdumine. Seetõttu tohib väikelaste raviks tugevat hormoon kreemi kasutada vaid lühikest aega väikeses nahapiirkonnas. Pikemaajalist ravi saab teha üksnes arsti valvsa pilgu all. Harva võib nahal paiksete hormoonide suhtes välja kujuneda ka allergia.

Tervita elu ilma nahaallergiata Allergia on kasvav probleem nii laste kui ka täiskasvanute seas. Seepärast on Neutral neutraalne. Juba rohkem kui 25 aastat ütleb Neutral allergiatele selge EI ja toodab kõrge kvaliteediga tooteid, mis aitavad vähendada allergiariski. Neutrali toodetes ei leidu säilitus-, lõhna- ega värvaineid, vaid need sisaldavad rohkelt toimeaineid, mis hoolitsevad suurepäraselt Sinu ja Sinu pere naha ja hügieeni eest.

Allergiariski saab vähendada Iga päev mõjutavad nahka hügieeni- ja kosmeetikatoodetes sisalduvad lõhnained ning muud ebavajalikud lisandid. Seega aina rohkem ja rohkem esineb inimestel allergiaid ja nahaprobleeme. Mõtle, kui palju lõhnaineid ümbritseb Sind ja Sinu peret iga päev? Neutrali tooted sisaldavad ainult seda, mida on vaja igapäevaseks hoolduseks, mitte midagi üleliigset. Tooted on välja töötatud kooskõlas Taani astma ja allergiaassotsiatsiooni kõrgete standarditega ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt.

Kas sul on küsimusi allergoloogile? ülasta meie kodulehte www.neutral.ee ja konsulteeri allergoloogiga, kes vastab Sinu kõikidele allergiat puudutavatele küsimustele.