elu-koos-allergiaga by Allergia

Elu koos

allergiaga

Sisukord

4 Taltsuta allergiat! 8 Kui toit ärritab organismi 12 Kõtt, allergeen! 16 Lisaained, allergia ja astma 20 Kuidas ravida toiduallergiat 24 Mis kõrvetab kui nõges? 28 Astmaatikud, treenima! 32 Parim kodutoit 34 Kodu puhtaks ilma keemiata 38 Sõõm puhast õhku 42 Suur maalritöö

Autorid: Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst allergoloog Kaja Julge, Tallinna lastehaigla Kesklinna lastepolikliiniku dermatoveneroloog Maie Jürisson, Lasnamäe Medicumi pulmonoloog ja Tartu Ülikooli nooremteadur Renata Melnikova, OÜ Koduhooldus puhastusekspert Sirje Talvistu, energiaaudiitor Endel Namsing ja Akzo Nobel Balticsi tootejuht Herki Tomberg. Peatoimetaja: Evelin Kivilo-Paas Toimetaja: Maret Einmann Keeletoimetaja: Tiiu Ilu Korrektor: Kadri Suurmäe Kujundaja: Kaia Loigom Fotod: Fotolia reklaam: Liina Jürna turundus: Epp Viru

Tervist orbiidile!

namik inimesi tuhiseb viiel päeval nädalas orbiidil kodutöökoht-market-kodu, peale selle veel muudki kohustused. Kiirus ja valmislahendused aitavad aega säästa ja rohkem jõuda. Lennujuhtimiskeskuse ajakava stiilis elades on aga lihtne unustada, et inimene on osake loodusest. Looduse jõud on hoomamatult suur ja algab imeväiksest – geenidest. Allergia kujunemine on pärilikkuse ja välismõjude tulem. Kord valla puhkenud allergiaga tuleb õppida koos elama, kindlustades samal ajal parimad tingimused tervise tugevdamiseks ja heaks enesetundeks. Tervislik sisekliima, toit ja mõõdukas sport on siin suureks abiks. Suur tänu kõigile kaasautoritele ja head lugemist! Maie Jürisson, Allergialiidu juhataja, nahaarst elu koos allergiaga |

allergiku elustiil

Taltsuta allergiat! Allergia võib vahel lausa marru ajada, kuid läbimõeldud elukorraldus ja õige ravi võimaldavad allergiahaigel normaalselt elada.

Lemmikloomade karvad, kõõm ja muud eritised on tugeva ärritava toimega.

Kaja Julge, Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst-allergoloog

llergiahaigused võivad ilmuda ja kaduda igas vanuses. Haiguse teke ja ka taandumine olenevad aga geneetilisest eelsoodumusest. Allergiahaigused avalduvad nahalöövete, allergilise nohu, silmapõletiku, astma ja seedetrakti vaevustena. Haiguse ärahoidmiseks on kõige olulisem vältida nii palju kui võimalik kokkupuudet teadaoleva põhjusallergeeniga.

Eri eas on allergianähud ja ka nende põhjused erinevad. Allergia beebidel, lastel ja täiskasvanutel. Eri eas on allergianähud ja ka nende põhjused erinevad. Imiku- ja väikelapseeas esineb toiduallergiat – sagedamini piima, muna ja teraviljade suhtes – ja seetõttu on oluline järgida dieeti. Nahalöövete korral on tähtis ärritajaid vältida ja nahka hooldada – kreemitada seda niisutavate ja vajadusel ka hormoonkreemidega. Väikelapseeas 4 | elu koos allergiaga

võib toiduallergia taanduda, kuid tekkida ülitundlikkus tubaste allergeenide, harva õietolmu suhtes. Koolieas ja noortel täiskasvanutel on sage pollinoos ehk heinanohu. Sellega võib kaasneda ristallergiast põhjustatud oraalne allergia sündroom ehk tooreste puu- ja köögiviljade ning pähklite söömisel tekkiv huulte, suu limaskesta ja neelu sügelus. allergia ja sisemine pinge. Mitte ainult viirusinfektsioonid, vaid ka pahandused koolis ja tööl ning pinged pereliikmete ja sõprade vahel võivad süvendada nahasügelust ja vallandada astmahooge, sest immuun-, endokriin- ja närvisüsteem on omavahel tihedalt seotud. Allergeenidest põhjustatud nahapõletikule, nohule ja astmale lisaks on allergiliste inimeste nahk ja hingamisteed tundlikud väliste ärritajate, näiteks pesuvahendite, riietuse, õhusaaste, lõhnade ja tolmu suhtes. Allergikule vajaliku elukeskkonna loomisel osalevad nii pere, sõbrad, koolikui ka töökaaslased. Tähtis on ühiskonna toetav suhtumine ning õhukvaliteedi parandamine lasteaedades, koolides ja töökohtadel. elu koos allergiaga

allergiku elustiil Mõnusad ruumid. • Õige ruumitemperatuur on 21–22 kraadi ja sobiv niiskus 24–45%. • Oluline on ruume tuulutada. Õietolmuallergikud peavad taimede õitsemise ajal ruumi tuulutamiseks katma akna spetsiaalse filtriga. • Suitsetamine saastab ruume kõige rohkem. • Energia säästmiseks umbseks muudetud ruumid on ebatervislikud. • Pööra tähelepanu ehitusja viimistlusmaterjalidele, tähtis on, et need ei eritaks mingeid lõhnu ega mikroosakesi. • Koristamisel kasuta spetsiaalsete filtritega tolmuimejaid, seejärel tuuluta ruumid. • Kõik pinnad peaksid olema kergesti puhastatavad. Mahalangenud tolm pühi ära niiske lapiga. • Korterisisustuses võiks tekstiile olla minimaalselt, sest need koguvad tolmu ja neid on raske puhastada. • Voodipesu peab vahetama iga nädal. Patju tuleb pesta paari kuu järel. • Pesu- ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud. • Nii voodi- kui ka ihupesu on vaja väga hoolikalt loputada. • Vältida tuleks lõhnavaid lilli ja toataimede ülekastmist, mis põhjustab mullal hallitust. • Arvesta, et lemmikloomade karvad, kõõm ja muud eritised on peale allergia põhjustamise ka tugeva ärritava toimega.

Hea toit. • Õige toitumine on oluline alati, mitte ainult toiduallergia korral. 6 | elu koos allergiaga

• Toidu valmistamise viisidest eelista keetmist või hautamist. • Nahalööbeid põhjustavad sageli šokolaad, kakao, pähklid, aedmaasikad, tsitrused, kiivi, viinamarjad, halvaa, herned. • Hoidu teravamaitselistest toitudest.

Tervislik liikumine. Kindlasti peaksid nii allergia- kui ka astmahaiged tegelema kehakultuuriga. Astmaatik võib osaleda spordiringides, leides ise oma seisundile sobiva koormuse, hästi sobivad näiteks ujumine, aerutamine jt veespordialad. Väga oluline on elukutsevalik, et õpitavas ametis mitte kokku puutuda haigust soodustavate teguritega. Vale valik võib põhjustada allergia süvenemist ning tekib vajadus ümber õppida.

10 nõuannet allergikule

1. Jälgi, et ruumi temperatuur ja niiskus oleksid sobivad ja õhk puhas. 2. Enne uue toote tarbimist uuri põhjalikult selle tutvustust. 3. Kasuta õiget koristustehnikat. 4. Vali ohutu olmekeemia. 5. Söö tervislikku toitu. 6. Tea, et lemmikloom pole alati sõber. 7. Liigu terviseks! 8. Vali sobiv elukutse. 9. Ütle ei tubakasuitsule. 10. Pea meeles, et miski ei parane muretsedes!

toit ja allergia

Kui toit ärritab

organismi

Allergia korral peab toiduvalik lähtuma tervisest. Vahel on see veidi keeruline, sest allergiat põhjustavatest ainetest on vaja hoiduda ning omandada toitumuslikult ja kulinaarselt sobivate alternatiivide leidmise kunst. Maie Jürisson, nahaarst

oitumine on elustiiliga tihedalt seotud, toidukorvi maksumus on elatustaseme näitaja. Heal elujärjel olles saab endale meelepärast toitu lubada, ent tekib ka võimalus liialdada, mis tervisele kasuks ei tule. Mis on toiduallergia? Sõna “toiduallergia” all mõistame igasuguseid toidu ja söömisega seotud terviseprobleeme. Allergiliste haigustega tegelev meditsiiniteadus – allergoloogia – määratleb aga toiduallergiat immuunsüsteemi reaktsioonina, milles osalevad kindlasti immuunrakud (näiteks lümfotsüüdid) ja/või immuunvalgud (antikehad, eelkõige immunoglobuliin E) ning mille korral on analüüsidega võimalik tuvastada immuunsüsteemis kindlaid muutusi. Toiduallergia korral asub immuunsüsteem miskipärast võitlusse toidus sisalduvate valkudega. Toiduallergeen 8 | elu koos allergiaga

vallandab mitmete keemiliste ainete, sh histamiini vabanemise, mille tagajärjel tekivad sümptomid: sagedamini nahamuutused ja/või seedehäired ning harvem nohu, köha või hingamisraskus. Histamiini ja teiste põletikunähte esile kutsuvate ainete vabanemist ei vallanda siiski ainuüksi allergeenid ja immuunreaktsioonid. Seepärast pole nahalööbed, seede- ja hingamisprobleemid alati üksnes allergilise tekkepõhjusega, kuigi sarnanevad allergiaga. Kui tihti toiduallergiat esineb? Toiduallergiat esineb 3–8%-l lastest ja ligikaudu 4%-l täiskasvanuist. Ühes Suurbritannias läbi viidud toiduallergia esinemissageduse uuringus leiti, et 20% inimestest arvas endal olevat toiduallergia, kuid testide ja toiduprovokatsiooniga kinnitati toiduallergia vaid 5%-l uuritutest. Rasket toiduallergiat, kiiresti arenevate üldnähtudega anafülaktilist

reaktsiooni esineb tunduvalt harvem. USAs tehtud uuringus leiti, et toidust põhjustatud anafülaksiat on ette tulnud 0,0004%-l rahvastikust. Millised võivad olla toiduallergia tunnused? Toiduallergial ei ole kindlaid ainuomaseid sümptomeid, vaid iseloomulik on haigustunnuste mitmekesisus. Sümptomid võivad olla kerged, sel juhul on haigusnähud ühes organis. Enamasti on selleks nahk – tekib sügelev lööve (punetus, väiksemad sõlmekesed ja punetavad laigud, kublad).

Sünnipäeval ei ütle enamik lapsi ära värvilistest maiustustest, karastusjookidest ega šokolaadist.

Raske toiduallergia korral haarab lööve suuri nahapindu, see võib tekkida minutite jooksul pärast söömist ja kiirelt laieneda. Lööve sügeleb ja kaasneda võivad haigusnähud teistes organites, näiteks • nohu, köha, hingamisraskus (allergiline nohu ja astmahoog), • huulte, suu limaskesta, keele sügelemine ja turse, • oksendamine, kõhulahtisus, tugev kõhuvalu, verekiud väljaheites, • südametöö ja vereringe puudulikkus – vererõhu langus, kiire pulss, mis omakorda elu koos allergiaga

toit ja allergia võib viia teadvuse kadumiseni väga raske allergia, anafülaktilise reaktsiooni korral, • pikema aja jooksul võib lastel, eriti imikutel, pidurduda kasv ja kaaluiive, raskematel juhtudel võib kaal koguni langeda. Milliste haigustena toiduallergia avaldub? Toiduallergia on seotud imikute ja laste atoopilise dermatiidiga ja harvem nõgestõvega. Allergilise taustaga soolepõletikke esineb harvem kui nahapõletikke ning varase imikuea gaasivalud on toiduallergiast tingitud vaid kümnendikul juhtudest. Kuidas on toiduallergia ja elustiil omavahel seotud? Toiduallergia ja elustiil on vastastikku seotud. Toiduallergia on sagenenud toidukülluse ja elava toiduekspordi ja -impordi taustal. Üha enam ostetakse poest tööstuslikult toodetud poolfabrikaate ja valmistoitu, mida iseloomustab pikk säilivusaeg ja kunstlikult atraktiivne välimus, tihti valmib toit tuhandete kilomeetrite kaugusel tarbimiskohast. Teisalt sunnib toiduallergia allergilisi inimesi muutma oma või terve pere menüüd, näiteks tuleb hakata valmistama toitu kodus värsketest algkomponentidest. Allergia korral lähtu toiduvalmistamisel järgmistest põhimõtetest: 1. Kasuta naturaalset värsket toorainet (liha, kala, köögivili, puuvili, piim ja piimasaadused, vähetöödeldud teraviljasaadused, õlid). 2. Kuumutamisel eelista aurutamist, 10 | elu koos allergiaga

keetmist-hautamist, läbipraadimist minimaalselt. 3. Toidukomponentide arv ei pea olema suur, eriti kui kõiki allergilise haiguse kulgu mõjutavaid tegureid ei tunta. 4. Teravad maitseained ja kastmed, ürdibuketid, pähklid ja seemned ei sobi paljudele allergilistele inimestele. 5. Eelista oma geograafilise piirkonna toiduaineid. Eksootilised viljad põhjustavad suurema tõenäosusega allergia ägenemist ja sagenemist.

Allergik vajab kindlasti lähedaste ja sõprade mõistmist 'ja toetust. Maiustuste söömine on periooditi välistatud, üldjoontes peab see jääma valikuliseks ja üsna rangetesse piiridesse, jällegi tasub eelistada koduseid magustoite. Laste allergia sage ägestaja kannab nimetust “sõbra sünnipäev”. Kuigi lastele on toit sünnipäeval pigem teisejärguline, ei ütle enamik lapsi ära värvilistest maiustustest, karastusjookidest ega šokolaadist. Lisaks veel see, et mürgeldamise ja jooksmise ajal hakkavad nad higistama – ja allergiline nahapõletik ägenebki. Siin annaks mõndagi muuta veelgi suurema teadlikkusega. Pered, kus allergiat ei ole, peaksid olema mõistvad oma lapse allergiliste lasteaiakaaslaste suhtes. Enne ühiseid pidusid tuleks kokku leppida, mida mõnele lapsele pakkuda ei tohi. Avatud ja mõistvast õhkkonnast võidavad kõik – probleeme ei varjata ja need lahendatakse õigeaegselt.

toiduallergia

toiduallergia ravi

Kõtt, allergeen!

Kuigi toiduallergia põhjustajaid on väga palju, on kindlaks tehtud, et enamikul juhtudel põhjustavad allergiat muna, piim, soja, maapähkel, pähklid, kala, koorikloomad ja nisu. Maie Jürisson, nahaarst

Õun on Skandinaaviamaades puuviljadest sagedasim allergeen.

oiduallergia on üsna tihedalt seotud geograafilis-ajalooliste toitumistraditsioonidega. Eri maailmajagudes erinevad mõnel määral ka toiduallergeenid.

Sagedasemad toiduallergeenid Näiteks Skandinaavia maades, Hispaanias ja Jaapanis süüakse palju kala ning seal esineb kalaallergiat sagedamini. Ülitundlikkust tsitruseliste ja muude puuviljade vastu on rohkem nendes paikades, kus meie jaoks eksootilised puuviljad on igapäevased: Hispaanias, Iisraelis, Austraalias ja Uus-Meremaal. Arenenud riikidesse sisserännanute järglastel esineb allergiat sagedamini kui nende ajaloolisel kodumaal elavatel vanusekaaslastel. Ja näiteks maa-

Eksootilistest puuviljadest tekitavad allergiat kõige sagedamini kiivi ja tsitruselised.

Väljajäetud toiduainele on vaja leida asendus.

pähkliallergia on sagedasem maades, kus maapähklite tarvitamine toidu valmistamisel on ajalooliselt “noorem”. Imikueas on sagedasimateks toiduallergeenideks muna ja piim. Teisel poolaastal võib esineda ka köögi- ja teraviljade talumatust, kuid 12. elukuuks see üldjuhul möödub. Kuni kooliealistel lastel põhjustavad allergiat enim muna, piim, maapähkel, nisu, pähklid, soja, kala ja koorikloomad. 12 | elu koos allergiaga

elu allergiaga

| 13

toiduallergia

toiduallergia Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekitavad allergiat maapähklid, pähklid, kala ja koorikloomad. Õietolmuallergiaga inimestel võib esineda ristreaktsioone toorestele (kuumutamata) puu- ja köögiviljadele. Enamasti avaldub ristreaktsioon ehk sarnasusel põhinev üheaegne ülitundlikkus eri allergeenide vastu huulte ja suu limaskesta sügelemisena. Kuumutamine ja külmutamine aitab vaevuste tekkimist söömise ajal ära hoida. Sagedasemad ristreaktsioonid esinevad: kase, lepa, sarapuu ja õuna, pirni, luuviljaliste, porgandi, kartuli vahel ning puju, maitseainete ja selleri vahel.

Puuviljad ja allergia Puuviljad on head vitamiinide, kiudainete ja mineraalainete allikad. Lisaks võivad puuviljad edukalt asendada maiustusi ja desserte. Puuviljad võivad aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone ning näiteks Euroopas on õunaallergia esinemissageduselt kolmandal kohal, kuid pähkliallergiat esineb õunaallergiast pea kaks korda sagedamini. Õun on ka Skandinaavia maades puuviljadest sagedasim allergeen. Õuna esikoht puuviljaallergeenide nimekirjas tuleneb ristreaktsioonidest kase õietolmuga. Kasetolmuallergia on Skandinaavia maades sagedasim õietolmuallergia. Õuna-kase ristallergia avaldub enamasti maikuise allergilise nohu ja silmapõletikuna ning toore õuna söömisel tekkiva sügelusega suu limaskestal. Tugeva kase-õuna ristallergiaga inimesel tekitab õun vaevusi aasta ringi, 14 | elu koos allergiaga

eriti rasked on nähud kase õitseajal. Eksootilistest puuviljadest tekitavad allergiat kõige sagedamini kiivi ja tsitruselised. Suu sügelemist kiivi söömisel esineb koguni 65%-l inimestest. Alla viieaastased lapsed reageerivad kiivile tugevamalt kui täiskasvanud ja tõsine kiiviallergia avaldub just lastel. Kiivi. Peamine kiivis sisalduv allergeen on sarnane lateksi, kasetolmu ja puju ning heinade õietolmu allergeeniga. Seepärast esineb just nende õietolmude vastu allergilistel inimestel ülitundlikkust kiivi suhtes. Kuumutamisel kaotab kiivis sisalduv allergeenne valk oma toime. Tsitruselised võivad atoopilise dermatiidi põdejatel esile kutsuda nahapõletikku nahaga kokkupuutumisel

(näiteks viljade koorimisel) ja söömisel. Põhjuseks on koores ja viljas sisalduvad terpeenid. Põletiku teke ei ole enamasti allergilise mehhanismiga. Kui sidrunimahl nahale satub ja samal ajal viibitakse päikese käes, võib tekkida fotokontaktdermatiit. Teised puuviljad – mango, melon ja ka banaan – põhjustavad allergiat harvem.

Kuidas toiduallergiat ja toiduallergeeni kindlaks teha? Kui vaevused – näiteks sügelev suu või lööve nahal, oksendamine – tekivad minutite jooksul pärast söömist, ei valmista põhjuse leidmine raskust ning sel juhul pole ka analüüsid alati vajalikud.

Kui seosed ei ole nii ilmsed, kuid haigusnähud hoolimata korralikust ravist visad taanduma, saab arst põhjuste selgitamiseks appi võtta naha- ja veretestid. Väga suureks abiks võib olla tabeli vormis päeviku või sümptomite kalendri pidamine. Mugav on, kui märkmed kalendris või päevikus on maksimaalselt ülevaatlikud ja lahterdatud. Päevikusse pannakse kirja kogu söödud toit, kaasa arvatud vahepalad, maiustused, nätsud, ravimid jms, ning märgitakse üles kõik sümptomid ja vaevused. Ei ole soovitatav pidada pikaajalisi rangeid dieete ilma arstiga nõu pidamata, selguse saamiseks piisab enamasti ühe-kahenädalasest kahtlusaluse toiduaine väljajätmisest.

Suur kaheksa ehk levinud allergiapõhjustajad On kindlaks tehtud, et 90%-l toiduallergiajuhtudest on allergeenideks • muna, • piim, • soja, • maapähkel, • pähklid, • kala, • koorikloomad, • nisu. Lastel on see nn suur kaheksa vastutav 95% toiduallergiajuhtude eest.

elu allergiaga

| 15

lisaained

Lisaained,

allergia ja astma

Lisaaineid pannakse toidu hulka selle välimuse, säilivuse, maitse, lõhna ja tekstuuri parandamiseks, toiteväärtust neil pole. Lisaained põhjustavad ülitundlikkusreaktsioone 0,01– 0,05%-l rahvastikust – enamasti astmahaigetel, kroonilist nõgestõbe põdevatel inimestel ja lastel. Maie Jürisson, nahaarst

16 | elu koos allergiaga

lisaained Allergia lisaainetest. Seitsmeaastasel tüdrukul on viimase pooleteise aasta jooksul iga nädal olnud nahal sügelev kublaline lööve, kublad tekivad tunnipooleteise jooksul. Tavapäraseid allergilisi nähte leevendavad antihistamiinsed ravimid on aidanud vaid osaliselt. Ema on märganud, et osal juhtudest on lööve tekkinud pärast värviliste maiustuste ja mullijookide söömist-joomist. Mõnikord on lööve ilmunud pärast laste sünnipäevapidusid või muude meelelahutuste järel. Tüdrukule määrati asovärvide- ja bensoaatidevaba dieet (nimetatud lisaained põhjustavad tihti probleeme). See parandas seisundit märkimisväärselt – haigusepisoodid harvenesid tunduvalt. Antihistamiinse ravi lõpetamise järel tehti topeltpime platseebokontrolliga provokatsioonitest: mahlajoogiportsudesse lisati kas asovärvide segu või naatriumbensoaati või ei lisatud lisaaineid üldse. Kublaline lööve tekkis 30 minuti jooksul üksnes lisaainet sisaldava joogi joomise järel. Lisaks märgati, et tüdruk muutus samal ajal ärrituvaks ja hüperaktiivseks. Seda seostati sügeleva kublalise lööbega. Edaspidi soovitati dieedipiirangut jätkata. Sellel tüdrukul vallandasid allergiat peale lisaainete ka teised tegurid.

Mitut sorti lisaained. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus. E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutushinnangud ja on Euroopa Liidus heaks kiidetud. Tulenevalt lisaainete põhiotstarbest jaotatakse need põhirühmadeks: • toiduvärvid (E100–E199),

Lisaained põhjustavad ülitundlikkusreaktsioone 0,01–0,05%-l rahvastikust

• säilitusained (E200–E299), • antioksüdandid (E300–E399), • emulgaatorid, stabilisaatorid (E400– E499). Peale põhiotstarbe võib lisaainetel olla ka teisi funktsioone. Üks ja sama keemiline aine võib ühes kontsentratsioonis toimida näiteks säilitusainena, teises aga parandada toidu struktuuri.

Toiduvärve leidub kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes ja karastusjookides Põhirühmadele lisaks on kasutusel lisaainerühmad tähisega E500 – ... Nende hulka kuuluvad happesuse regulaatoelu koos allergiaga

| 17

lisaained rid, jahuparendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jm.

Päritolult jagunevad lisaained: • looduslikeks: merevetikatest saadavad agar-agar (E406) ja karragenaan (E407), puuviljadest pärit pektiin (E440) jm, • loodusidentseteks: askorbiinhape (E300) või säilitusained sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210), • sünteetilisteks ilma looduses esineva analoogita: antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E320) või asotoiduvärvid (E102 tartrasiin, E110 päikeseloojangukollane, E122 asorubiin, E123 amarant, E124 erkpunane 4R, E129 võlupunane AC, E151 briljantmust BN jm).

Allergia võimalikud vallandajad. Eri riikides läbi viidud uuringud on näidanud, et nahaprobleeme võivad esile kutsuda eelkõige asovärvid ja bensoaadid. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve.

Aspiriin, sulfitid ja tartrasiin ning astma. 1950. aastate lõpus märgati, et toiduvärvid võivad põhjustada astmat. Kõige rohkem on uuritud asovärv tartrasiini ja 1960. aastal leidsid selle astmat põhjus18 | elu koos allergiaga

tavad omadused lõplikku kinnitust. Astmahaigetest on lisaainete suhtes ülitundlikud eeskätt need inimesed, kes on ülitundlikud ka aspiriini ehk atsetüülsalitsüülhappe suhtes. Vanemad uuringud on kirjeldanud tartrasiinireaktsioone 8–50% aspiriinitundlikel patsientidel. Värsked ja paremini kontrollitud uuringud on tuvastanud mõne protsendi tartrasiinitundlikke patsiente. Miks osa astmahaigeid ei talu tartrasiini, pole täpselt teada, kuid arvatakse, et aspiriini ja asovärvi molekuli-

Nahaprobleeme võivad esile kutsuda eelkõige asovärvid ja bensoaadid. des on teatud sarnasusi. Peale asovärvide esineb üsna palju ülitundlikkust ka bensoaatide vastu. 1976. aastal teatati USAst, et toiduainetele lisatav naatriumbisulfit võib esile kutsuda astma ägenemist ja raske allergilise reaktsiooni. Veinidest, õllest ja apelsinimahlajookidest võib vabaneda vääveldioksiidi. On arvatud, et sulfitid võivad süvendada vaevusi 5–10% astmahaigetel. Sulfitid mõjuvad ärritajana, võimalik on limaskestal sulfiti ühinemine mõne valguga, mille järel moodustub uus allergeen. Sulfititalumatust esineb rohkem saastunud õhuga piirkondades. Sulfitid põhjustavad astmaatikutele enamasti kergekujulisi hingamisteede reaktsioone ning seda sagedamini kui muud lisaained. Teistel allergikutel seevastu, kel pole astmat, on sulfitiülitundlikkus haruldane.

toiduallergia ravi

Kuidas ravida

toiduallergiat?

toiduallergia ravi Toiduallergia ravis on olulisim vältida allergeenset toitu. Rasketel juhtudel, toidust tingitud eluohtliku reaktsiooni riski korral tuleb välja kujundada lausa terve abinõude süsteem, et välistada väikseimgi kokkupuude reaktsiooni vallandava toiduga. Maie Jürisson, nahaarst

äta allergeensed toiduained menüüst välja. Kui ilmneb toiduallergia, tuleb allergeensed toiduained tõesti menüüst täiesti välja jätta. Samas peab lapse toidusedel katma täielikult tema toitaine- ja energiavajaduse. Väljajäetud toiduainele on vaja leida asendus, eriti oluline on see imikute piimaallergia korral. Rinnapiima saava lapse ema menüüst peab välja jätma allergeenid. Lehmapiimasegu

Väljajäetud toiduainele on vaja leida asendus.

ALATI, iga ostu korral, tuleb lugeda valmistoiduainete tootesilte, et leida võimalikud allergeenid.

20 | elu koos allergiaga

saavale piimaallergiaga imikule kirjutab arst välja eritoidusegu, piimaallergiaga lapsele ei sobi ka kitsepiim. Nisuallergia korral on esialgu soovitatav välja jätta ka rukis ja oder, menüüsse jäävad kaer, tatar, riis, hirss ja mais. Paraku ei ole välistusdieet alati imeravi. Atoopilist dermatiiti põdeval lapsel on toiduallergia korral välistusdieedist palju abi, kuid ei tohi unustada, et haigus on seotud ka muude põhjustega. Raske toiduallergiaga lapse puhul on allergeenide vältimine väga efektiivne ja ülioluline. elu koos allergiaga

| 21

toiduallergia ravi Tee kindlaks, mis on pakendis. ALATI, iga ostu korral, tuleb lugeda valmistoiduainete tootesilte, sest paraku ei kajastu koostise muutmine alati sildi välimuses või suurema kirjana pakendil. Sama brändi eri varianti pakendites olevad tooted võivad üksteisest koostisosade poolest pisut erineda. Kui pakendil ei ole toidu koostisosi kirjas, ei tohiks seda süüa.

Kas allergiast saab terveks? Varases eas alanud toiduallergiad taandarenevad enamasti koolieaks, väga tihti juba 5. eluaastaks. Piimaallergia taandub 10. eluaastaks 90% juhtudest, sageli varemgi. Munaallergia kaob 3.–4. eluaastaks eri uuringute järgi 40–60% juhtudest. Seevastu pähkli- ja kalaallergia on enamikul juhtudest eluaegsed. Toiduallergia taandumise võimalus on vastavuses allergianähtude raskusastmega – raskema kulu ja suurema hulga allergeenide korral on allergia taandumine aeglasem või hoopis ebatõenäoline. Laste toiduallergia isetaanduva kulu tõttu tuleb ka põhjendatud toiduainete väljajätmise korral iga 6–12 kuu pärast raviarstiga arutada keelatud aine menüüsse tagasitoomist. Parim aeg selleks on siis, kui vaevused ja haigusnähud puuduvad. Proovimist alustatakse väikestest annustest, suurendades kogust nädala jooksul eakohase vajaduseni. Väiksemate vaevuste tekkimisel soovitatakse proovimist jätkata, sest alati ei pruugi nähte vallandada proovitav toit. Põhjendamatute piirangute tõttu võib laps ilma jääda vajalikest toitainetest ning 22 | elu koos allergiaga

Varases eas alanud toiduallergiad taandarenevad enamasti koolieaks. kannatada võib ka tema toitumisharjumuste kujunemine. Kui nädala jooksul vaevusi ei teki, võib toiduaine lugeda lapsele sobivaks ning jätta see püsivalt menüüsse. Kasutusele on võetud ka toiduallergia spetsiifiline ravi allergeense toiduga, et aktiivselt aidata taluvusel välja kujuneda.

Kas toiduallergiat saab ennetada? Mõned allergilised haigused, näiteks atoopiline dermatiit, allergiline nohu ja astma esinevad perekonniti ning on teataval määral pärilikud. Seda nimetatakse atoopiaks. Allergia ennetamist käsitlevad uuringud ei ole seni andnud üheseid tulemusi, seetõttu olenevad meetmed alati konkreetsest lapsest. Üldjuhul ei ole emal raseduse ja imetamise ajal vaja rakendada eridieeti, kui tal endal pole allergilist haigust. Puhas rinnapiimatoit on soovitatav kõigile imikutele. Kui lapsel ei avaldu allergiat ja rinnapiimast ei piisa, võib juurde anda tavalist lehmapiimasegu. 4–6 kuu vanuses alustatakse lisatoidu proovimisega ühest uuest toidust nädalas alates lusikatäiest ja kogust suurendatakse eakohase normini. Tsitruselisi ja teisi eksootilisi puuvilju ei ole soovitatav esimesel eluaastal anda.

Soovitused raske toiduallergia korral • Toidust tingitud anafülaktilise reaktsiooni riski korral on vajalik kujundada strateegia ehk abinõude süsteem, vältimaks kokkupuudet reaktsiooni vallandava toiduga (nii selle söömist kui ka kontakti nahaga). • Loe hoolega silte ja koosta nimekiri toitudest, mis sisaldavad allergeeni. Väldi allergeenseid toite. • Koosta nimekiri ka nn kahtlastest toiduainetest. • Tähtis on hoiduda toidu ristsaastumisest: tuleb välistada toidu kokkupuude allergeeni sisaldava toiduga. Kõik köögipinnad, nõud, lõikeriistad ja lõikelauad on vaja vee ja pesuvahendiga korralikult pesta. • Enne väljas söömist tasub oma allergiast söögikoha juhtivat personali (juhataja, peakokk) teavitada suuliselt ja kirjalikult, sellekohased näidiskaardid on saadaval aadressil: www.foodallergy.org/files/ChefCard_Interactive.pdf. • Kaardile peaks kirja panema oma allergeeni, tüüpilised seda sisaldavate toitude nimetused. Lisaks tuleks paluda vältida köögiriistade ja tarvikute, oma toidu ja nõude vahetut kokkupuudet allergeeni sisaldava toiduga. • Inimesed, kellele arst on välja kirjutanud epinefriinisüstla, peaksid seda alati kaasas kandma. • Epinefriinisüst tuleb ära teha kohe esimeste sümptomite ilmnemisel, ära ootamata uusi, raskemaid allergianähte. • Epinefriinisüsti peavad oskama teha ka raske anafülaktilise reaktsiooni riskiga haige pereliikmed, sõbrad, lasteaiapersonal, õpetajad ja töökaaslased, keda on vaja reaktsiooni võimalikkusest kindlasti teavitada. • Pärast esmaabi tuleb kutsuda kiirabi või pöörduda haiglasse.

Lapse atoopia risk Vanematel atoopiline haigus

Lapse risk saada atoopiline haigus

Atoopia puudub

10–15%

Ühel vanemal atoopia

20–30%

Kummalgi vanemal erinev haigus

30–40%

Mõlemal vanemal sama haigus

60–80%

elu koos allergiaga

| 23

naha tervis

Mis kõrvetab

kui nõges?

Nõgestõve ehk urtikaaria korral tekib nahale kublaline lööve – just nagu pärast nõgesekõrvetust. Maie Jürisson, nahaarst

ublad on tavaliselt mõne millimeetri kuni paarikümne sentimeetri suurused nahapinnast kõrgemad kahvatud alad, mida ümbritseb punetus. Mitme kubla laatumisel võib nahale tekkida erisuguseid kujundeid. Tekkimis- ja taandumisfaasis võib nahal näha olla ainult punetav laik. Kublad tekivad ja kaovad minutite ja tundide jooksul, lööve on päeva kestel muutlik ja sügeleb intensiivselt. Tavaliselt püsib lööve nädala-paar, kauem kui kuus nädalat kestnud nõgestõbi on krooniline. Nõgestõbi on üsna sage nahaprobleem, vähemalt korra elus on seda kogenud ligi viiendik inimestest. Kroonilist nõgestõbe esineb harvem. Nõgestõve põhjused on väga erinevad. Mitmed uuringud on näidanud, et allergia pole nõgestõve ainus ega ka mitte sagedasim põhjus. Saksamaal läbi viidud uuringu järgi vallandas nõgestõve koguni 40%-l juhtudest äge ülemiste hingamiteede viirusinfektsioon. Allergilist nõgestõbe on leitud ligikaudu 3–5%-l kõigist juhtudest ja toiduga seostati 24 | elu koos allergiaga

nõgestõve tekkimist vaid 1% juhtudel. Nõgestõve tekkemehhanismis on kesksel kohal nuumrakud, mis kaitsevad organismi mikroobide, viiruste, parasiitide ja võõrainete eest. Neid on rohkelt nahas ja limaskestades. Nuumrakkudes on tallel bioloogiliselt aktiivne aine histamiin, mida rakk ärritussignaalide korral justkui enda seest välja purskab. Histamiin laiendab veresooni, millest tekib põletikuline punetus ja turse või paistetus, ärritab närvilõpmeid, põhjustades sügelemist. Lisaks kutsub see esile hingamisteede ja soolestiku silelihaste kokkutõmbumist, mis väljendub hingamisraskuse, köha, kõhuvalu ja -lahtisusena. Peale histamiini osaleb nõgestõve tekkes ka teisi aineid, ent histamiini roll on kõige olulisem. Histamiini algatatud reaktsioonid takistavad nakkustekitajate jm võõrainete sissetungi ning aitavad neist vabaneda. Ülitundlikkuse ja mitme immuunhaiguse korral vallandub nuumrakkude histamiin ohutute ja nõrkade tegurite peale. Sel juhul ägeneb kublaline lööve kuude ja aastate jooksul korduvalt (krooniline

nõgestõbi). Sügelus-lööve levib kiiresti, haarates suuri nahapindu ja terveid kehaosi. Lisanduda võivad hingamisraskus, oksendamine, kõhulahtisus. Vahel võib nõgestõbi väljenduda sügava valuliku tursena, kõige sagedamini huultel, keelel, neelus – see on angioödeem. Kõigil neil juhtudel tuleb pöörduda arsti poole ja püüda välja selgitada nõgestõbe vallandav tegur või haiguslikud muutused organismis. Kroonilist nõgestõbe on sagedamini täiskasvanuil. Kuplasid võib esineda iga päev või aeg-ajalt hooti. Kroonilist nõgestõbe põhjustavad ravimid (aspiriin ja teised põletikuvastased ravimid) ja vitamiinid, säilitus-, värv- ja maitseained (kaneel), põletikukolded organismis (hambapõletik, mandlipõletik, ninakõrvalkoobaste põletik). Nõgestõbi võib olla mõne autoimmuunhaiguse sümptom, sel juhul on vereanalüüsidest võimalik leida kindlaid põhihaiguse markereid. Üsna tihti jääb kroonilise nõgestõve põhjus paraku teadmata, kuid haigus võib ise taanduda. Füüsikaline nõgestõbi tekib traumast, hõõrumisest, survest, külmast, soojast, higistamisest ning valguse või ultraviolettkiirguse toimel. Umbes 2–5%l inimestest tekivad kublad kratsimisel või tömbi esemega hõõrumisel. Seda nimetatakse triipnahaks ehk dermografismiks. Külmast vallandatud nõgestõbe tuleb ette üsna tihti igas vanuses – imikutest eakateni. Lööve võib tekkida külmetavatele kehaosadele külma, niiske ja tuulise ilmaga õues käies või jahedas vees supeldes.

Higiurtikaaria ehk higistamisel vallanduv nõgestõbi on suhteliselt sage nahaprobleem noorematel inimestel. Väiksed, punetusega ümbritsetud kublad tekivad näiteks saunas higistamisel või füüsilisel pingutusel ning paiknevad eelkõige kaelal ja ülemisel kehapoolel. Sügelemine on tugev, kuid naha jahtumisel kaovad kublad umbes tunni jooksul. Nõgestõbi võib olla allergilise šoki ehk anafülaksia esmane sümptom. Sel juhul algab lööve mõne minuti jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga, levib silmanähtavalt kiiresti üle kogu nahapinna, võib lisanduda astmahoog ja südamevereringe puudulikkus. Allergee-

Kui nõgestõbe vallandav tegur on teada, on vajalik seda vältida. niks võib olla toiduaine, lateks, mesilasevõi herilasepiste, mõned ravimid. Toiduainetest põhjustavad raskeid allergilisi reaktsioone eelkõige maapähkel, pähklid, kala, mereannid jm. Nõgestõve ravi. Kui nõgestõbe vallandav tegur on teada, on vajalik seda vältida. Ravimitest kasutatakse antihistamiine, raskematel juhtudel võib arst ravimiannust tõsta. Triipnaha ja külmanõgestõve korral võib abi olla valgusravist. Allergilise šoki ehk anafülaksiaga kaasneva nõgestõve korral peab haigel alati käepärast olema adrenaliinisüstal, mida tuleb kasutada kohe, üldise nõgeslööbe tekkimisel. Pärast tuleb haige kiirabiga haiglasse transportida.

elu koos allergiaga

| 25

naha tervis

Atoopiline dermatiit Atoopilist dermatiiti nimetakse ka atoopiliseks ekseemiks või lasteekseemiks. See on krooniline, sügelev ja paljupõhjuseline põletikuline nahahaigus. 35–40% mõõduka või raske atoopilise dermatiidiga lastest põeb ka toiduallergiat. Atoopilise dermatiidi all kannatavatel imikutel on toiduallergia tõenäolisem, kui ulatuslikud ja sügelevad nahalööbed on alanud esimestel elukuudel. Imikueas avaldub atoopiline dermatiit näol ja peanahal, samuti kehal ja jäsemete sirutuspindadel punetava, kareda ja sügeleva lööbena. Suurematel lastel paikneb lööve tüüpiliselt käte ja jalgade suurte liigeste painutuskohtadel (õnnaldes). Üle ühe aasta vanustel atoopilist dermatiiti põdevatel lastel, kel suvel 26 | elu koos allergiaga

Kuiva ja ketendavat nahka tuleb külmal ajal mitu korda päevas kreemitada.

harjumuspärase toidusedeli juures on nahk täiesti korras, toiduallergiat ei ole. Nahaprobleemi põhjus on pigem talvises nahakuivuses. Nahahädasid võib põhjustada ka pärilik naha barjäärifunktsiooni puudulikkus: kuiv, vähenenud vastupanuvõimega nahk, samuti keskkonnategurid: mikroobid, ärritavad ained, allergeenid, aga ka kratsimine ja hõõrumine. Ravi. Atoopilist dermatiiti põdeval lapsel on allergia korral allergeeni vältimisest palju abi. Kaasuvat kuiva ja ketendavat nahka tuleb külmal ajal mitu korda päevas kreemitada. Igapäevane leige või jaheda veega pesemine aitab leevendada sügelust, hoiab naha puhta ja lisab niiskust. Haiguse ägenedes peab ravi alustama võimalikult kiiresti.

astma ja sport

Astma puhul on eelistatud rütmiliste liigutustega alad: ujumine, jooksmine, jalgrattasõit.

Astmaatikud,

treenima!

Tänu viimaste aastakümnete teaduslikele avastustele ja parematele ravimeetoditele saavad astmaatikud elada täisväärtuslikku elu ja nautida tervisesporti ning sellest saadud kasu. Renata Melnikova, kopsuarst

Õige lähenemisega taluvad astmaatikud tervisesporti hästi, see on neile kasulik ja aitab tunda rõõmu täisväärtuslikust elust.

28 | elu koos allergiaga

uigi füüsiline koormus võib esile kutsuda astmanähud, ei tähenda see, et treenimisest peaks loobuma. Vastupidi, õige lähenemisviisi korral taluvad astmaatikud tervisesporti hästi, see on neile kasulik ja aitab tunda rõõmu täisväärtuslikust elust. Astmaatiku d kaebavad köha, hingeldust ja vilistavat hingamist treeningu ajal või järel. Seda põhjustab hingamisteede valendiku ahenemine ja õhuvoolu takistus. Seetõttu väldivad astmaatikud tihti kehalist koormust, kartes astmahoo vallandumist. See aga halvendab füüsilist vormi ja soodustab ülekaalulisust, mis võib omakorda muuta astma raskekujuliseks ja põhjustada ka muid tervisega seotud probleeme. Hirm on alusetu: uuringud näitavad, et astmaatikud taluvad treeninguid hästi. Loomulikult tuleb valida õige spordiala ja jõukohane koormus ning teha mõned ettevalmistused. Õige ravi. Astmahoo vältimiseks on

vaja enne treeningut võtta bronhilõõgasteid. See ennetav lisaravi ei mõjuta astma igapäevast ravi, mis peaks jätkuma vastavalt arsti ettekirjutustele Astmasümptomite ilmnedes tuleb võtta hoogu leevendavaid ravimeid, mis eeldab, et preparaate kantakse alati kaasas. Patsiendid peavad teadma, millises olukorras millist preparaati võtta ja kui palju. Vajadusel saab üksikasju arutada astmaõe või astmat raviva arstiga. Oma soovitusi ja kogemusi saavad jagada ka treener, instruktor ja kehalise kasvatuse õpetaja – teavita neid oma haigusest, et nad saaksid pakkuda õiget ja paremat harjutuste valikut. Ole teadlik sind ohustavatest teguritest. Koormusest tingitud astmanähud tekivad peamiselt vee- ja soojuskao tõttu. Selle vältimiseks soovitatakse sportimisel hingata nina kaudu. Külma temperatuuriga tohib treenida (sh suusatada) ainult siis, kui astma on hästi kontrollitud, ja isegi siis tasub hoida nina ja suu kaetuna. Samuti on olulielu koos allergiaga

| 29

astma ja sport ne vältida kokkupuutumist allergeenide ja saastunud õhuga. Seega ei sobi õietolmuallergiaga astmaatikutele treeningud väljas õitsemisperioodil – sel ajal tuleb eelistada sisetreeninguid. Loomakarvade vastu allergilised inimesed peavad olema ettevaatlikud ratsutamisega. Maanteede saastunud õhk on kahjulik jalgratturitele. Ujulates seostatakse peamist ohtu klooriühenditega õhus. Ujumist peetakse siiski astmaatikutele sobilikuks, kui ujulas on hea ventilatsioon, mis vähendab klooriühendite sisaldust õhus. Hästi sobivad ka treeningud, kus kiire liikumine vaheldub

Aeroobne treening parandab enesetunnet ja elukvaliteeti. puhkepausidega, näiteks pallimängud. Treeni õigesti. Treening peaks algama soojendusega ja jätkuma aeroobsete harjutustega, kus töösse on haaratud suured lihasgrupid. Eelistatud on rütmiliste liigutustega alad: ujumine, jooksmine, jalgrattasõit. Aeroobsed treeningud aitavad parandada koordinatsiooni, lihasjõudu, koormustaluvust ja ka südame-kopsude jõudluse näitajaid. Treenitud astmaatikuid ei pane füüsilised harjutused nii kergesti hingeldama kui treenimatuid ja nad taluvad hingeldust paremini. Aeroobne treening parandab enesetunnet ja elukvaliteeti. Kui sa pole varem treeninud, tuleks alustuseks valida väiksema intensiivsusega trenn ja piirduda lühema ajaga, näiteks 20 minutiga. Antud juhul sobib 30 | elu koos allergiaga

hästi kõndimine. Nii on vähem ohtu, et hingamisteed ahenevad ja tekib astmahoog. Samal ajal valmistab see lihased hästi ette, et hiljem üle minna suurema koormusega harjutustele. Kui füüsiline vorm paraneb, võid koormust suurendada ning jätkata näiteks sörkjooksu või isegi kiirema jooksuga. Kui koormustaluvus paraneb veelgi, saad endale lubada ka pikemat treeningut. Trenni lõpus ei tohi unustada lõõgastust ega venitusharjutusi. Spordiga soovitatakse tegeleda 3–5 korda nädalas 20–60 minutit. Parema tulemuse annavad korrapärased treeningud. Ära unusta hingamislihaseid. Tervisespordiga tegeledes ei tohi unustada ka hingamislihaseid, sest väike jõudlus võib olla tingitud nende lihaste nõrkusest. Uuringud on näidanud, et väljahingamises osalevate lihaste treenimine ja tugevdamine vähendab füüsilistest harjutustest tulenevat hingeldust ning parandab koormustaluvust. On ka patsiente, kellel tänu hingamisharjutustele paranesid kopsufunktsiooni näitajad, astmast tingitud sümptomid muutusid harvemaks ning vähem oli ka haiguse tõttu koolist või töölt puudumist ja vajadust haiglaravi järele. Hingamislihaste treenimiseks on välja töötatud mitmeid harjutusi ja abivahendeid (nt PEP-pudel, Triflo). Abivahendite kasutamist ja harjutuste õiget tehnikat tutvustavad patsientidele taastusraviarstid ja füsioteraapiaspetsialistid. Kokkuvõtlikult tahaks veel kord rõhutada, et astmaatikud saavad elada täisväärtuslikku elu ning nautida tervise-

tervislik kodu

Kodu puhtaks

ilma keemiata

Lihtsate võtetega saad kodu puhtaks ja tolmuvabaks. Korras kodus on ka tervis parem. Sirje Talvistu, puhastusekspert

tervislik kodu ruumide ja kollane WC-poti tarvis, sinine tolmu eemaldamiseks, roheline toiduga kokku puutuvate kohtade puhastamiseks) ning nn klaaslinad klaas- ja peegelpindadele. Need eemaldavad lahtise, kinnitunud ja sööbinud mustuse ning neid saab kasutada nii kuivalt kui ka niiskelt. Mikrokiudlapp

suudab mustuse pinna küljest lahti “lõigata”. Tänu sellele saad toa mikrolapiga puhtaks ka pesuaineteta. Põranda puhastamiseks on tõhus mikrokiust plaatmopp. Parim viis kodu koristada on niiske puhastus, piisab, kui moppi niisutada pihustiga pudelist. Tugevamate pesulahuste kasutamise

Vesi ja mikrofiibrist lapp puhastavad pindu sama tõhusalt kui tugevad kemikaalid.

avapäraselt peaks koristama iga päev köögis ja kord nädalas tuleks teha hoolduskoristust: eemaldada tolm ja praht, puhastada põrandad ja sanitaarsõlmed. Puhta keskkonna tagamiseks ei piisa siiski ainult iganädalasest hoolduskoristusest, vaid vähemalt kaks korda aastas on vaja ette võtta põhjalikum puhastus. Tähtsad on just kevadine ja sügisene suurpuhastus. Mõtle, milliseid koristustarbeid tegelikult vajad. Vesi ja mikrofiibrist lapp puhastavad pindu sama tõhusalt kui tugevad kemikaalid. Seega võimaldab puhastustarvikute õige valik loobuda kemikaalidest ja vältida tervisekahjustusi. Puute- ja tasapindade puhastamiseks on parimad eri värvi mikrokiudlapid (nt punane tualett34 | elu koos allergiaga

elu koos allergiaga

| 35

tervislik kodu järel tuleb põrand kindlasti ka puhta veega üle loputada, muidu hakkab tolm põrandale kergesti külge ja aurustumisel lenduvad pesulahuse aineosakesed õhku. Põrandat puhastatakse mopiga S-kujulisi liigutusi tehes. Sanitaarsõlmede desinfitseerimiseks on kasulikud allergikutele mõeldud vahendid (lõhna ja värvita), neid tasub soetada professionaalidele mõeldud müügivõrkudest. Valiku tegemisel lähtu

Sanitaarsõlmede desinfitseerimiseks on kasulikud allergikutele mõeldud vahendid. oma kodust, vajadusel kasuta ka näiteks põranda- ja aknakuivatuskummi, pesuhõõrukit ja harju. Puhtust saad luua ainult puhaste töövahenditega, seega pese pärast igat koristust mikrokiudlappe ja -moppe pesumasinas 60–90kraadise veega. Käsitsi pestes ei saa mikrokiust koristusvahendeid kunagi päris puhtaks. Tolm koguneb ka tekstiilidele. Kardinad ja pehme mööbel määrduvad ja koguvad tolmu nagu kõik muudki esemed. Oluline on tolmu korrapäraselt eemaldada, et tolmuosakesed kangakiududesse ei imbuks. Kui tolm on kas või korra kangasse tunginud, on seda sealt eemaldada keeruline. Puhasta kogu pehme mööbel ja interjöörielemendid iganädalasel hoolduskoristusel tolmuimeja pehme harjasotsikuga, pööra tähelepanu ka toolikatete sisepooltele, 36 | elu koos allergiaga

voodrile ja narmastele. Enamik kvaliteetseid kardina- ja mööblikangaid on spetsiaalse töötlusega, mis lihtsustab nende hooldamist: kardinad ja mööblikatted ei määrdu kiiresti, ei kogu tolmu, neid on lihtne puhastada. Siiski on oluline neid õigesti hooldada. Olenevalt kanga koostisest, kardina suurusest ja mudelist saad neid puhastada tolmuimejaga, tuulutada, käsitsi ja masinaga pesta või keemiliselt puhastada. Õhukeste materjalide ja ülakardinate puhastamiseks valmista tolmuimejaharjale õhuke puuvillane kate, millel on ääres kumm. See aitab pehmendada kontakti harja ja õrna kanga vahel. Pärast tolmuvõtmist vajab kate pesemist. Ära unusta kardinaid tuulutada, selleks on parim tuuline päev. Tee aken pärani lahti ja lase kardinatel mitu tundi tuules kõikuda, nii saad värsked aknakatted ja puhta õhu, tolmulõhn kaob. Kui tuulutad oma kardinaid mitme nädala jooksul korra, on need alati värske lõhnaga. Voodrita kardinaid peaks pesema või keemiliselt puhastama vähemalt kaks korda aastas. Pärast pesu veendu, et kardinad on hoolikalt loputatud ja neil pole enam puhastusvahendite jääke. Triigi niiskelt, nii säilib nende vorm paremini. Vaipu puhasta tolmuimejaga iga nädal. Talvel vii vaip välja, aseta lumele ja klopi, nii saad tuppa värske õhu ja vabaned tolmust. Kui sellist võimalust pole, aseta vaibale niiske lina ja klopi: tolm jääb linasse ja ruumid püsivad tolmuvabad. Määrdunud lina pese pesumasinas.

tervislik sisekliima

Ruumiõhu sündroomi üheks tunnuseks on nina ärritusnähud: vesine nohu, nina kinnisus ja kuivus.

Sõõm puhast õhku

• üldised enesetunde häired: peavalu, pearinglus, suutmatus kontsentreeruda, seletamatu väsimus, iiveldus; • naha ärritusnähud: kuivustunne, kihelus, punetus, lööbed; • kurgu ärritusnähud: köha, kuivustunne, janu; • nina ärritusnähud: vesine nohu, nina kinnisus ja kuivus; • silmade ärritusnähud: pisaratevool, silma ümbritsevate kudede punetus, nägemisväsimus ja ajutine nägemise ähmasus. Hallitusest vabaks! Probleem hoonete sisekliimas väljendub põhiliselt hallituse tekkega ruumides. Sellele loob soodsa pinna niiskuse kondenseerumine eluruumide sisepindadele. Hallitus

mõjub halvasti nii inimese tervisele kui ka hoone konstruktsioonidele. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste kaudu mükotoksiine. Need on tugevad mürgid, mis purustavad raku elutähtsad organid. Puuduliku ventilatsiooni ja sellest tuleneva kehva ruumiõhuga maju leidub väga palju ka Eestis. Väiksemaid ehitusja rekonstrueerimistöid ette võttes spetsialistiga pahatihti nõu ei peeta ja eksimused tekivad lihtsalt. Näiteks akende vahetamine ja vuukide tihendamine muudab hoone niiskusrežiimi ja võib olla üks hallituse põhjustajaid hoones. Mida teha, et sisekliima oleks hea ja niiskus ei teeks liiga? 1930ndatel vastas professor Leo Jürgenson sellele nii:

Viimasel ajal on energiasäästuõhinas renoveeritud hoonete sisekliimaga üha enam muret. Energiaaudiitor Endel Namsing annab nõu, kuidas nn haiged majad terveks ravida. Endel Namsing, energiaaudiitor

luaset korda teha ja energiasäästlikuks muuta on igati tark: vähenevad otsesed kulutused, elukeskkond muutub kvaliteetsemaks, pikeneb eluaseme kasutusiga. Olukorda hoones aitavad hinnata energiaaudiitorid, kes annavad ka energiasäästlikke taastamissoovitusi. Viimasel ajal on energiaauditeid tehes aga ilmnenud üha enam probleeme hoonete sisekliimaga. 38 | elu koos allergiaga

Haiged majad. Arenenud riikides räägitakse nn haigetest majadest (ingl k sick building syndrome), kus on koos mitmed kahjulikud tegurid. Niiskusprobleemidest kõneldes kasutatakse ka mõistet “ruumiõhu sündroom” (ingl k indoor air syndrome). Maailma Terviseorganisatsiooni kriteeriumide järgi võib rääkida ruumiõhu sündroomist, kui esineb vähemalt üks sümptom järgmistest (ning vaevust ei põhjusta külmetushaigus ega allergia): elu allergiaga

| 39

tervislik sisekliima

tervislik sisekliima “Tuuluta perioodiliselt tuba!” Ja nagu ütleb tänapäeval professor Urve Kallavus Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskusest: “Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus.” On mõned põhitõed, mis lähtuvad füüsikaseadustest: • Niiske õhk on kergem kui kuiv õhk, seega peab niiskuse ärajuhtimiseks ruumist toimuma väljatõmme ruumi ülaosast. • Niiskus kondenseerub külmal pinnal, kui pinna temperatuur on madalam kui kastepunkti temperatuur.

“Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus.” Eluruumi sisekliima peab tagama inimesele mugava soojustunde, kus organismi termoregulatsioonisüsteem töötab minimaalse pingega. Sisekliima oleneb hoone välisseintest, ruumide põrandatest ja lagedest ning sanitaartehnilistest seadmetest, eeskätt kütteseadmetest. Mugavuse aspektist peaks ruumiõhu suhteline niiskus olema talvel 25–45% ja suvel 30–70%. Normaalse sisekliima tagamiseks on normitud õhuvahetus: üldjuhul peaks õhuvahetus toimuma vähemalt kord kahe tunni järel. Parem sisekliima ja mugav soojus. Enne kui hakkad eluaseme juures muudatusi tegema, tasub nõu pidada ehituse ja sisekliima asjatundjatega. 40 | elu koos allergiaga

Oskamatu tegutsemine ja vale materjalikasutus võivad rikkuda nii hoone kui ka sinu enda tervise. Kuidas saada hea sisekliima? • Kui elamul on katuslagi ja sellele paigaldatakse uus kate või kate koos lisasoojustusega, jälgi, et rajataks ka konstruktsiooni tuulutus. • Aknad peaksid olema tuulutuspilude või mikrotuulutuse võimalusega. Liigniiskuse ennetamiseks tasub paigaldada köögi ja WC ventilatsioonirestide asemele lõõriventilaatorid. Osa ventilaatoreid käivitub liigniiskuse korral automaatselt. • Kui tihendad aknakasti ja seina vahelist pilu vahtplastiga ja seal kasutati enne takku, tuleb vahtplast lasta seestpoolt nii, et takk jääks väliskihti, niiskuse liikumist takistav vahtplast aga sissepoole. Vastupidiselt tihendatud aknakast kõduneks kiiresti. • Kahe raamiga puitakna sisemisele raamile tuleb panna tihend kogu ulatuses, välimisel raamil jätta aga ülaosa osaliselt tihendita, et niiskus saaks klaaside vahelt välja auruda. • Ventilatsioonikanalite puhastamiseks kutsutakse tavaliselt korstnapühkija, kuid korstnapühkija töövahenditega pole tavaliselt võimalik puhastada ventilatsiooni põhjalikult kogu mustusest, sh rasvast jm. Nüüdisaegne tehnika ja varustus, mida kasutavad selleks tööks spetsialiseerunud firmad, võimaldab teha kõiki toiminguid põhjalikult, puhastamisega hävitatakse bakterid, hallitus ja muud kahjulikud ained. Kasulik on paigaldada ventilatsioonikorstnatele kaitserestid. • Jälgi ise või kutsu spetsialist, et teha

selgeks, kas ventilatsiooniavad ikka avanevad ventilatsioonikorstnasse, mitte näiteks ehituskonstruktsioonide vahele. • Pööra tähelepanu keldri ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja suhteline õhuniiskus tõuseb üle 70%, mis võib tõsta materjalide absoluutset niiskustaset, tekkiv hallitus on võimeline lõhkuma betooni, telliskive, puitu. • Ära ehita rõdu kinni liiga tihedalt – rõdu peab tuulduma. • Korterelamus on vaja jälgida, et küttepinnad oleksid projektikohased, eriti ühetorusüsteemi puhul, milles küttevesi voolab järjestikku läbi mitme korruse küttekehade. Vastasel juhul rikutak-

se süsteemi tasakaal, mõned ruumid võivad selle tõttu olla jahedad, see aga vähendab korteri tuulutamise võimalusi ja tekib hallituse oht. Muuseas, nii liiga suur kui ka väike küttekeha (ka liiga madal ja liiga kõrge temperatuur) võivad suurendada hallituse ohtu. • Ettevaatlik tasub olla kütmise vähendamisega energiasäästu eesmärgil, sest alakütmisel võib tekkida niiskuskahjustuste oht. • Sisekliimaprobleemide vältimiseks tasub eelistada kutsetunnistusega energiaaudiitoreid, ehitustöödel erialaspetsialiste ning tagada ka ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalve töötajate kohustus on kontrollida kõike, mis seotud ehitustööde kvaliteedi ja projektiga.

elu allergiaga

| 41

siseviimistlus

Suur maalritöö Ka viimistluseks valitud materjalidest oleneb, kui hästi me end ruumis tunneme. Herki Tomberg, Akzo Nobel Baltics tootejuht

itte üksnes ruumiõhu puhtus ja soojus-niiskusrežiim, vaid ka viimistluseks valitud materjalide kvaliteet mõjutab seda, kui hästi me ennast ruumis tunneme. Seega algab ohutu värvimistöö õige toote valimisest. Sageli võib see osutuda keerukaks, sest kaupluste tootevalik on kirju ning pelgalt etiketil olevat infot lugedes ei eristu värvid üksteisest kuigivõrd. Soomes, kus ehitusmaterjalide ohutusele pööratakse suurt tähelepanu, testitakse viimistlusmaterjale sõltumatutes laborites ning saadud tulemuste alusel väljastatakse igale tootele ka vastava klassi tunnus. Värvide puhul tähendab see, et neli nädalat pärast värvimist mõõdetakse värvitud pinnalt lenduvate orgaaniliste ühendite, formaldehüüdide, ammoniaagi ja kantserogeenide hulka. Juba varem on Eesti Allergialiidu tunnustuse saanud Sadolini kaubamärgi all müüdavad seina- ja laevärvid Bindo 3, Bindo 7 ja Bindo 20. Nüüd on neile lisandunud ka kõrgeima pesukindlusklassiga (klass 1) seinavärvid Extramat ja 42 | elu koos allergiaga

Glamour. Kõiki nimetatud tooteid võib kasutada kõrgete tervisekaitsenõuetega ruumides, nad on vabad ärritavatest ainetest ja neis sisalduv lenduvate orgaaniliste ühendite hulk on alla 1 g/l. Võrdluseks: Euroopa Liidus on lubatav piirnorm selle tootegrupi värvidele kuni 30 g/l.

Tervislikud töövõtted Peale tootevaliku on tähtis pöörata tähelepanu ohututele töövõtetele. Kui respiraatori kandmine pahteldatud pinna lihvimisel tundub enesestmõistetav, siis märksa vähem pööratakse tähelepanu tööohutusele värvimise ajal. • Ka veepõhiste värvide ja lakkidega töötamisel tuleb ruume õhutada. • Tundliku naha korral kanna värvimisel kindaid. • Lage värvides kanna kaitseprille. • Eriti hoolikas tuleb olla pihustiga töötamisel, sest pihustusudu võib kergesti ärritada hingamiselundeid ja silmi. • Kui vähegi võimalik, usalda ehitustööd oma ala professionaalidele ning otsi endale remondiajaks mõni muu elamiskoht.