This newspaper was mailed on Friday, April 17, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 15, 2020 Reedel, 17. aprillil — Friday, April 17
Vormsi eestirootslastest 19. sajandil Sel teemal kõneles kolmapäe val, 8. aprillil VEMU loengu tesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli inglis keelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel. Interneti kasutajail on seda võimalik kuulata Eesti Elu veebilehekülje kaudu. Teistele alljärgnevalt lühike kokku võte. Rootsi soost elanikke leidus Eestis peamiselt lääneranniku saartel Ruhnu, Vormsi, Nais saar, Pakri saared, Osmussaar ja Noarootsi. Nende sinna asumise täpne aeg ei ole teada, kuid neid oli seal juba 13. sajandil. Algul nautisid nad teatud määral vabataluniku eelisseisundit. 1800. aastatel oli nende pea miseks kõnekeeleks eestirootsi dialekt, enamik valdas ka eesti keelt. Nad nimetasid endid aibodeks, mis rootsi keeles tähendab saarlast. Põldu harisid peamiselt naised, mehed tege lesid kala- ja hülgepüügiga. Vormsi saar kuulus saksa aadlike Stackelbergide perele. Parun von Stackelberg oli ülbe ja karmikäeline valitseja, kes kohtles oma alamaid julmalt. Aastal 1861 saatis saarerahvas oma saadikud paadiga üle mere. Neil õnnestus pääseda Rootsi kuninga jutule ja kurta oma häda. Kuningas pöördus nende kaitseks kirjaga Vene tsaari poole, kes aga nägi Rootsi kuninga sõnumis teatud ohtu ja saatis saarele hulga sõdureid. Saarerahvast hakati värbama tsaari sõjaväkke, mis tollal tea tavasti tähendas 25-aastast tee nistust. Paljud noored mehed põgenesid värbamishirmus paa diga meritsi Rootsi. Rannarootslased elasid oma põliste rahvakommete kohaselt,
olid säilitanud vanad pulma- ja muud traditsioonid ja harras tasid paganlikke rituaale nagu ohvriloomade tapmine. 1873. aastal saadeti Rootsist Vormsi saarele kaks misjonäri, hiljem üks Noarootsi. Need tõid saa rele kirjaoskuse ja usulise ärka mise, mis ei laabunud kaugeltki libedasti. Raskusi oli juba ainuüksi keelega. Eesti keele mõjudega dialekt erines Stock holmi keelest märgatavalt. Ka olid paljud tõrksad oma sisse juurdunud paganlikest eluvii si dest ja kommetest loobuma. Siiski edenes pikkamisi kirjaos kus, tugevnes moraal ja tööeeti ka. Koos kirjaoskusega arenes ka tsivilisatsioon, suitsutarede asemele hakkasid kerkima korstnaga elamud. Ohverdamise traditsioon kadus, usuisade kas vataval mõjul vähenesid var gused, põlastati ilmalikke laule, rahvatantse ja –pille, kaotati mõned pulmakombed nagu näi teks pulma lõppedes pruudi juustest täide otsimine. Vastukaaluks misjonäride te gevusele hakkas Vene kuberner tsaarivalitsuse esindajana saare rahvast survestama ortodoksliku usu suunas. Aastal 1886 ehitati Vormsi esimene ortodoksi kirik. Umbes 10-20% elanikest liituski sellega. Põhjusi usu muutmiseks oli kahtlemata mitu, kuid pea põhjus näis peituvat usukuuluta ja isikus. Vormsi luteri pastor oli joodik ja mitmel teiselgi vii sil ebasümpaatne, rahvas pöör dus teise vaimuliku poole. Veel kujukam näide pärineb Ruh nust, kus paarkümmend aastat varem usuline konversioon täie likult luhtus. Põhjuseks oli sin na saadetud preester, kes röövis merehätta sattunud laevu ja süüdistas selles saarerahvast. (Järgneb lk. 4)
8. aprillil esines VEMU loengutesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli ingliskeelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel. Foto: Rasmus Rattas
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Kanada olukorrast: parimad ja halvimad stsenaariumid; miljon kaotatud töökohta; haiguspuhangud hooldekodudes Nagu eelmise nädala üle vaates kirjutatud, on Kanada provintsid tulnud hiljuti välja oma mudelitega COVID-19 suhtes. Nädal tagasi neljapäeva (9. 04.) hommikul (registreeri tud haigusjuhtude arv oli sel leks päevaks Kanadas 19.790 ja surmasid 462) esitas Health Canada üleriigilised prognoosid, mille hulgas oli detailne parim ja halvim stsenaarium viiruse leviku ja mõju osas. Toodi välja kolm erinevat stsenaariumi: tu gevate kontrollmeetmetega nagu kõrge sotsiaalne distantseeru mine ja testimine, teiseks nõr ge mate meetmetega ja kolmas ilma meetmeteta. Kui kontroll meetmeid üldse poleks – see ei ole Kanada olukord! – võiks surmade arv olla halvima stse naariumi korral kuni 300.000. Praeguste tugevate kontroll meetmetega oleks pandeemia jooksul surmade arv Health Canada hinnangute kohaselt vahemikus 11.000-22.000. Kui aga kontrollmeetmed oleks nõrgad, võiks arv tõusta üle 100.000. Lühiajaline föderaalne pro jektsioon näitas, et järgneva (ehk siis selle lehe ilmumise nädala) jooksul võib COVID-19 tõttu surra 500-700 kanadalast, ja registreeritud haigusjuhtu meid võib olla 22.580-31.850. Pikemaajalise projektsiooni kohaselt oleks tugevate kon trollmeetmete puhul nakatunuid 1-10% elanikkonnast ja seda kutsutakse ,,roheliseks tsoo niks“. Kanada kõrgeima tervise ametniku dr. Theresa Tami sõnul on ta lootusrikas, et Kana da saab jääda ,,rohelisse tsooni“, hoides haigestumised ja surmad suhteliselt madalal. Ta märkis, et andmed ja mudelid aitavad kanadalastel näha, kuidas kollektiivsed pin gutused võivad määrata Kanada trajektoori COVID-19 pandee mias. Kanada paistab olevat õi gel teel terviseametnike poolt paika pandud kontrollmeetmete suhtes ning ühised pingutused aitavad ehk hullemat ära hoida. Dr. Tam rääkis eelmisel nädalal, et isegi kui riik on edu kas epideemia kontrolli alla saamisel, siis meetmed nagu füüsiline distants, piirangud rahvusvahelises ja sisemaises reisimises jäävad mingiks ajaks paika. Ta märkis, et on vara öel da, kui lähedal oleme haiges
Alli-linna olulised hooned Fairmont Royal York / Union Station olid ka esmaspäevaõhtul rüütatud sini-violetsetesse tuledesse tunnustamaks ja toetamaks meditsiinisektoris töötajaid, kes on eesliinil võitlu ses COVID-19ga. Foto: Kristina Põldre
Aprillikuu algusest on Toronto hotellid kaunistatud siniste valgussüdametega, tunnustamaks tervishoiutöötajaid ja külvates lootusesädemeid üldises pandeemiaolukorras. Foto: Kristina Põldre
tumise kõrgpunktile riiklikust perspektiivist, lisades, et amet nikud ei tea kõrgpunkti ole masolust enne, kui hakkavad nägema langevaid numbreid. Ja isegi siis ei saa kontrollmeet meid eemaldada. Seega on parima stsenaariu mi korral, tugevaimate kontroll meetmete puhul kõrgpunkt võimalikult lähikuude jooksul, aga arvatakse tulevat järgnevaid väiksemaid haiguse laineid hil jem. Seega on ääretult oluline igal provintsil ja territooriumil epideemia ja kontrollmeetmete täpne jälgimine. Varsti pärast arvude avali kustamist ütles Kanada pea minister Justin Trudeau oma
igapäevases briifingus, et tõe näoliselt läheb kuid, enne kui käigusolevaid meetmeid saab hakata eemaldama. ,,Normaal sus, nagu see oli varem, ei tule tagasi enne, kui me saame vakt siini ja sinna on veel pikk tee,“ hoiatas ta. • Päev varem, eelmise nädala kolmapäeval rõhutas Ontario provintsi peaminister Doug Ford, kui oluline on laiaula tuslik testimine viiruse leviku tõkestamisel, mida pole seni tehtud – provintsi testimise näitaja on olnud teiste hulgas madalaim. Ta kinnitas, et (Järgneb lk. 4)
