4 minute read
Üleilmne virtuaalfoorum eestlastele
Neljapäeval, 5. mail toimus järjekordne virtuaalfoorum eestlastele üle maailma. Põhjalikumalt arutleti kahel teemal – muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja Eesti e-riigi teenused.
Foorumi avas tervitusega osalejatele välisminister Eva-Maria Liimets.
Advertisement
Moderaator Silver Tambur juhatas sisse esimese arutelu, kus teemal „Euroopa julgeolekuolukord läbi Eesti pilgu. Kui kaitstud on Eesti riik?“ vahetasid mõtteid praegu välisministeeriumis kantslerina töötav Jonatan Vseviov, Balti Kaitsekolledži ülem, brigaadikindral Ilmar Tamm Eestis kohapeal ning meediaekspert ja politoloog Marcus Kolga Kanadast.
Arusaadavalt on 24. veebruaril Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu mõjutanud kogu maailma, aga eriti Euroopat. Jätkuvalt on vene pool rõhunud oma tegevust õigustades vanadele narratiividele: vajadusele likvideerida natsism ja kaitsta oma inimesi. Neid teemasid on vene pool igal moel infosõjas omale kasulikult üritanud näidata. Kõikvõimalike valeväidete ümberlükkamisega on Eesti tegelenud aastaid. Seda tehakse nii riikide tasanditel kui ka üksikisikute poolt. Välisriikides on aidanud õiget infot edastada neis riikides elavad eestlased, baltlased ja teiste riikide elanikud, kel oma kogemused valepropagandast, mida tänaseni Venemaa esindused jätkuvalt edastavad. Marcus Kolga ütles, et praeguses infosõjas saavad välisriikides elavad kaasmaalased palju ära teha just isiklikul tasandil, tutvustades tõelist olukorda kohalikes omavalitsustes, oma piirkonna rahvaesindajate kaudu, aga ka suhtlemisel naabrite, sugulaste ja tuttavatega. Ta ütles, et Ida- ja Kesk- Euroopa nõukogu loomi sega 2008. a on Kanadas ühendatud vähemalt 4.5 miljoni inimese hääl.
Nii Jonatan Vseviov kui Ilmar Tamm ütlesid, et Eesti on hästi kaitstud ja on väga oluline, et Eesti sõnumit võimendatakse mujal maailmas igal tasandil. Eesti piir ei ole ainult Eesti – Vene piir, Eesti on ka Kanada ja NATO piir.
Sõjas on oluline teha agressorile agressiooni hind nii kõrgeks, et kaoks tahe seda teha. Ukrainat tuleb aidata igal moel, ka poliitiliselt, et säiliks lootus tuua oma riik Euroopasse. Samas on oluline tugevdada omaenda kaitsevõimet ja -tahet igal tasandil.
Tähtis on, et sõja valud, mis olukorraga igal juhul kaasnevad, tuleb ära kannatada solidaarselt kõigil ja mitte jääda uskuma valelubadusi.
Ilmar Tamme sõnul saavad mujal elavad eestlased Eesti julgeolekusse panustada muuhulgas ka liitudes vabatahtlikest koosneva Kaitseliiduga, kuhu saab kuuluda ka toetajaliikmena. Kaitseliidu toetajaliige ei pea olema Eesti kodanik ja ka toetajaliikmeks oleku tingimustes saab kokku leppida.
Teises aruteluringis oli teemaks „Mis kasu on Eesti e-riigist eestlasel välismaal?“, mida lahkasid lähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Luukas Kristjan Ilves, Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) elektroonilise identiteedi äriarhitekt Mark Erlich ja konsulaarnõunik Eesti suursaatkonnas Londonis Hellika Kirt.
Arutelus toodi välja Eesti saavutusi e-riigi alal, võimalust mugavalt ja kerge vaevaga pääseda ligi riigiteenustele. Kodanikest ID-kaardi omanikel ja e-residentidel on väga lihtne registreerida firma Eestis ja selle kaudu pakkuda teenuseid Euroopa Liidus. ID-kaardi omanikud (kui neid on olemas ka lugerid ja nad on sisse logitud) pääsevad ligi kõikidele oma andmetele Eesti kodanikuportaalis ja neil on vajadusel võimalik anda digiallkiri, mis suuremas osas tehingutes on samaväärne paberile antud allkirjaga. See kehtib näiteks kinnisvaratehingutes, nii et kaugel elaval isikul ei ole vaja seesugusteks asjaajamisteks kohale sõita. Samuti saab IDkaardi omanik kasutada elektroonilise valimissüsteemi teenust. Digilahenduste arendamine toimub pidevalt ja jätkuvalt ning siht on laiendada erinevate teenuse arendamist nii, et neid kõiki saaks kasutada otse oma nutitelefonis.
Viimasena oli vestlusringis president Kersti Kaljulaid, kes samuti rääkis e-riigist ja kelle suureks sooviks oli luua niisugune toimiv täisprogrammiga üleilmakool, et ka ajutiselt Eestist äraolijatel oleks võimalus igal ajal jätkata pikema või lühema aja vältel oma õpinguid Eesti koolisüsteemis ja mure laste õpingute katkestamise pärast ei hoiaks peresid tagasi vajadusel mujal töötamast.
President Kaljulaid ütles, et Eesti ei peaks olema ainult tuntud kui areneneud digiriik, vaid siin on imeline loodus ja Eestis on ruumi, kuhu tulla, oma head mõtted kaasa võtta ja aidata meie riiki paremaks teha. Töökad käed on alati oodatud.
Foorumi muusikalises osas esines laulja ja helilooja Mari Kalkun.
Modereeris veebiajakirja Estonian World asutaja ja tegevtoimetaja Silver Tambur.
(EE)