4
EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020
Nr. 21
Käthe Kaufmann – oma aja kangelane Tekst Aino Siebert, fotod Werner Siebert Ajalugu tunneb mitmeid nais soost suurkujusid. Peeter I pärandit jätkas Katariina II (1729-1796), avades mh pääsu Mustale merele. Romanovite suguvõssa abiellunud AnhaltZerbsti aadlisoost pärinev printsess tõi Venemaale ka Euroopa moraalse, poliitilise ja seadusandliku filosoofia ja hariduse. Samal ajal juhtis AustriaUngari keisririiki edukalt Maria Theresia (1717-1780), SaksaRooma keisri Karl VI tütar, kes suutis muuta riigivalitsemise efektiivseks. Kuueteistkümne lapse emal ei puudunud valgus tuslikku vaimsustki. Veidi hil jem krooniti Suurbritannia ku ningannaks Victoria (18191901), kelle valitsemisaeg kestis 63 aastat, mõjutades brittide elu tänaseni. Valitseja oskas oma üheksa last naita targalt teis tesse kuningahoovidesse ja nii peetakse Victoriat tänaseni Euroopa vanaemaks. Kuid nende ja paljude teiste naiste suurepärastest saavutus test hoolimata ei peetud nõrge ma sugupoole esindajaid veel aastaid hiljemgi samavõrdsuse vääriliseks. Patriaarhaarses ühis konnas püsis visalt arusaam, et naised ei ole piisavalt targad ühiskondlikku elu korraldama. Kuigi tänapäeval on naiste õigus osaleda aktiivselt ühis konna ja poliitilises elus tava line, on kurb tõsiasi, et ikka veel saavad naised vähem palka ja majanduse võtmepositsioo nidel või poliitikas on, mõnin gaid erandeid arvestamata, naiste arv vähene. Saksamaalgi olid naised sun nitud kaua oma õiguste eest võitlema. Võrdõiguslikkus dek lareeriti alles pärast Esimest
maailmasõda Weimari vabariigi ajal. Adolf Hitleri võimuletulek 1933.a katkestas positiivse aren gu. Natsid saatsid naised tagasi teenindama mehi ja sünnitama lapsi. Pärast Saksamaa Liitvaba riigi moodustamist 1948.a pandi naistegi õigused kirja põhisea dusesse. De facto said naised aga oma õigused tagasi tublisti hiljem – kuni 1953.a määrasid veel mehed või isad, kas nende abikaasad või tütred tohivad minna tööle, avada isikliku pangakonto või saada juhiload. Argielu kangelased Kuigi de jure puudusid nais tel Saksamaal õigused, siis lei dus mitmeid julgeid ja peale hakkajaid naisi, kes eirates naistevaenulikku ühiskonda ela sid elu oma isikliku äranäge mise järgi. Nende elust tavali selt ei kirjutata, neile jagatakse harva medaleid. Sellest hooli mata on nad igati austust ja mainimist väärt. Üks nendest naistest on Käthe Kaufmann Karlsruhest. Tema eluloo on pannud kirja lapselapselaps Britta Wirtz koos ajakirjanik Bernhard Wagneriga. „Käthe Kaufmann – Eine starke Frau aus Karlsruhe“ („Käthe Kaufmann – üks tugev naine Karlsruhest“) toob esile, et hoo limata rangetest naiste jaoks vaenumeelsetest reeglitest oli nõrgema sugupoole esindajatel soovi korral võimalik käia oma teed. Raamat toob samuti esile, et ükskõik milline režiim või olukord ei valitseks, siis võitle mine oma õiguste eest tasub alati ära. Allaandmine ei tule küsimuse alla Katherina Elisabetha Karo line Walz, keda kutsuti Kätheks, nägi maailmavalgust 1899.a
Artikli autor vestlemas proua Wirtziga.
Mannheimis (Baden-Württem bergi liidumaa). Tema isa, kohtu kantselei ametnik, oli oma ameti tõttu sunnitud kolima ühest linnast teise. Offenburgis (Schwarzwald) võimaldas ta tütrele koolituse aristokraatlikus kloostrikoolis, kus õppis ka hilisem tuntud moekirjastaja Aenne Burda. Burda eluloos leidub mitmeid paralleele Käthega. Vaimulikus koolis valmistati tütarlapsi ette kodanlikuks eluks ehk kuidas olla oma mehele hea, sõnakuulelik abikaasa. Argipäev nõudis aga kloostri õpilasteltki teravat mõistust, tu gevat iseloomu ning optimismi – ja seda oli Käthel rohkelt. Need iseloomujooned aitasid naisel elada üle kaks ilmasõda, esimese abikaasa vägivaldsuse ja teise mehe mõrvamise natside poolt. Peale sõda oli lesk sunni tud käima 24 aastat kohut, saa maks korvatud Hitleri jüngrite poolt tekitatud ebaõiglus. Kuigi Natsi-Saksamaa oligi juba 1945 kapituleerunud, istusid kohtutes pruunsärklastega koostööd tei nud juristid edasi. Juba noore naisena oli saks lanna, tunnetades ebaõiglust, õppinud trotsima ettekirjutisi. Ta lasi ennast vägivaldsest abi kaasast ja oma tütre isast lahu tada, kuigi temale kui katoliik lasele tähendas lahkuminek nii kaaskodanike halvekspanu kui majanduslikke raskusi. Tutvudes ja abielludes hiljem Badeni juudi Ludwig Kauf manniga, seisis Käthe enesest mõistetavusega oma mehe kõr val, kui natsid hakkasid juute jälitama. Kaufmannidegi kodu uksele kleebiti kollane täht, mis andis pahasoovlikele kaaskoda nikele võimaluse avalikult näi data oma halvekspanu. Sot siaalne isolatsioon ja diskrimi neerimine tõid endaga kaasa ka majanduslikud raskused. Seni edukalt tegutsenud kaubaesinda ja äritegevusluba tühistati. Kuna Käthe oli Karlsruhes esimesi naisi, kes oli endale hankinud autojuhtimise load, siis sõidutas ta väljakuulutatud reisikeelust hoolimata oma Ludwigit klien tide juurde. Mehe sissetuleku vähenemise hüvitamiseks müüs proua Kaufmann usinasti oma näputööd. 1936. a toimusid Hitleri-Sak samaal suveolümpiamängud. Nii lootis hakkaja naine, et tänu tekkinud rahvusvahelisele hu vile on tal võimalik taotleda oma abikaasale uus reisimisluba. Käthe istus auto rooli ja sõitis 800 kilomeetrit Badeni pealin nast Berliini poliitilise salapolit sei Gestapo peakorterisse. Seal ei saavutanud ta küll oma eesmärki, kuid badenlanna näi tas üles kodanikujulgust ajal, mil mitmed teised olid pruunist vägivallast moraalselt halvatud. Põrgutee
Teose kaasautor Bernhard Wagner, tema kôrval Britta Wirtz raamatu esitlemisel.
1943.a sai Ludwig Kauf mann kutse tulla ülekuula misele. Käthe viis paha aima mata oma mehe Karlsruhe vangla ette. See oli viimane kord, kui ta oma armastatud elukaaslast nägi. Alles hiljem sai ta teada, et ta abikaasa oli
Karlsruhe messiühingu juht ja raamatu autor Britta Wirtz (paremal) koos oma emaga teose esitlemisel.
deporteeritud Auschwitzi hävi tuslaagrisse ja tapetud seal fe noolsüstiga. Fenool ehk hüdrok sübenseen on tööstuskemikaal, mida kasutatakse fenoolformal dehüüdvaikude ja epoksvaikude tootmisel, vähemal määral muude keemiasaaduste lähte materjalina. Selle tapmismeeto di autoriks on Auschwitzi arst, SS-Obersturmführer Friedrich Endress. Surmakandidaat pandi istuma toolile, teda hoiti kinni. Kui vang oli fikseeritud, tuli timukas ja süstis mürgi pika nõelaga otse südamesse. Pärast sõda pidi Käthe Kauf manngi oma elu uuesti korral dama. Elamiseks vajaliku raha teenis ta oma käsitöödega ja avas Karlsruhes isegi naisterii deid valmistava vabriku. Jõulu deks kinkis üritaja oma tööta jatele jalgrattad, talle oli igati südamelähedane, et tema õmb lejatel ja nende perekondadel läheks hästi. Käthe armastas head Badeni veini ja reisimist. Tema ainu kene tütar abiellus Norrasse, kus ema teda reeglipäraselt Grandholmeni puhkusesaarel külastas. Pika maa sõitis ta alati autoga ise, pagasis tema armas tatud veinipudelid. Tütretütred külastasid omakorda vanaema tihti Saksamaal. Kindlasti nae ratas Käthe taevas, kui tema tütretütretütar Britta Wirtz asus tööle Karlsruhe messiühingu juhina ja hoiab mälestust temast kõrgel. Sest kuigi Käthe Kauf mann ei olnud oma elu ajal promientne isiksus, siis olid tema inimlikkus, positiivne ellu suhtumine ja kodanikujulgus tema elu perioodi kohta nii ebatavalised, et see on ees kujuks naistele tänapäevalgi.
Hiina parlament kiitis heaks Hongkongi julgeolekuseaduse Enam kui 2800 saadikut Hiina rahvakongressis (NPC) kiitis neljapäeval heaks sea dus eelnõu, mis näeb ette teisitimõtlemise, setsessionismi ja õõnestustegevuse karista mist. Üks saadik oli ette paneku vastu, kuus jättis hääletamata. Hongkongi julgeoleku sea dust hakkavad jõustama Hiina võimud ning Hongkongi parla ment seda arutama ei hakka. Eelmisel nädalal avaldatud ettepaneku kava järgi on sea duse järgi lubatud Mandri-Hiina
„Käthe Kaufmann – Eine starke Frau aus Karlsruhe“ („Käthe Kaufmann – üks tugev naine Karlsruhest“) Britta Wirtz ja Bernhard Wagner ISBN: 978-3-7650-8908-4 Lauinger Verlag 264 lehekülge https://lauinger-verlag.de/ buch/kultur/regionalia/kaethe_ kaufmann/ Lisainfo: Baden (pealinn Karlsruhe) Edela-Saksamaal Prantsus maa piiri läheduses oli kuni 1918.a iseseisev suurvürstririik ja kuni Hitleri võimule tulekuni demokraatlik vabariik. Seejärel kuulus Baden kolmandasse Reichi, piirid jäid püsima ka pärast Teist maailmasõda. 1952.a liideti Baden Württembergiga. Uue liidumaa Baden-Württembergi pealinnaks sai Stuttgart. Reini jõe läheduses asuva Karlsruhe asutajaks peetakse Baden-Durlachi markkrahvi (margi valitseja) Karl Wilhel mit, kes alustas 1715 barokkplaanilinna ja lossi ehitamise. Kuni 1918 resideerusid lossis Badeni markkrahvid ja suurvürstid. Tänapäeval asuvad Badeni metropolis Liitvabariigi kõik tähtsamad justiitsorganid (Põhiseaduskohus, Kohtukoda ja Peaprokuratuur). Linna kutsutakse ka „lehvikulinnaks“ kuna lossi eest linna viivad teed meenutavad lehvikut.
julgeolekuagentuuride tegevus Hongkongis. Eelnõu on hukka mõistnud nii Hongkongi demokraatialii kumine kui ka mitmete välisrii kide valitsused. USA teatas kolmapäeval, et ei klassifitseeri Hongkongi enam Hiina keskvõimust au tonoomse piirkonnana. Eelmisel aastal avaldati Hongkongi tänavatel seitse kuud massiliselt meelt Hiina võimu suurenemise ja erihal duspiirkonna elanike vabaduste piiramise vastu. Protestid ja rahutused algasid ka pärast teadaannet uue julgeolekusea duse kohta. (ERR/EE)
