4 minute read
Tartu College 50. a juubelile pühendatud viktoriin
Endel Aruja ,,Ära putu!“ pani mängijad mõnusalt muigama!
Nädal tagasi lõppes VEMU korraldatud veebiviktoriin, mis kestis kuus nädalat. Alates 23. aprillist postitati VEMU sotsiaalmeedias igal nelja päeval 9–10 küsimust, millele vastamiseks oli aega järgmise kolmapäeva südaööni. Järgmisel neljapäeval avalikustati õiged vastused, avati järgmine voor ning loositi õigesti vastanute vahel välja TC 50 logoga meened – helkurid, sokid ja kotid. Juuni alguses liideti kõigi voorude tulemused ja lõpparvestuse parimad said eriauhinnaks väärt raamatud: 1. koht Taavi Pae koostatud imposantse ,,Eesti rahvusatlase“, 2. ja 3. koht VEMU omatoodangulise ,,Pilgu püüdja. Vello Muikma elu ja looming“.
Advertisement
Valikvastustega viktoriini küsimused olid Tartu College’i ajaloost ja tänapäevast. Kas sina tead, kui palju maksis ühe toa kuuüür Tartu College’is avamise ajal 1970? Või mis oli esimene pidu Tartu College’i saalis? Milliste kunstnike teoseid leidub VEMU kunstikogus? Kas Hando Runnel või Gustav Ernesaks on Tartu College’it külastanud? Või kust on pärit Tartu College’i puhastustöötajad?
Kuue nädala jooksul osales viktoriinis 35 mängijat nii Kanadast kui Eestist. Umbes pooled lõid kaasa kõigis voorudes. Lõpparvestuses kogus enim punkte Ellen Valter – 50. Teist ja kolmandat kohta jagasid Anne Liis Keelmann ja Andres Kasekamp (46 punkti). Natuke üllatavalt läks 4. koht Eestisse Ülar Vaadumäele Tallinnasse, kes kogus 44 punkti.
Intervjueerisime mängu võitjat Ellenit ja parimat Eesti osalejat Ülarit, et saada nende tagasisidet viktoriini kohta.
Ellen Valter
Juba ammu like’isin Facebookis VEMU ning seetõttu tuli kutse esimesse viktoriinivooru mu Facebooki uudistevoogu. Sealsamas oli vajalik link ja kukkusin kohe vastama (ja arvama).
Ei võinuks olla kergem tehnilisest küljest. Pärast esimest vooru nappis aega, aga meeldetuletus tuli e-mailile ja kutsus edasi mängima. Nii oligi näpp antud.
Nii ja naa. Rasked olin need, mis nõudsid spetsiifilisi teadmisi arhiivitööst, millega ise kursis pole. Samas olid kerged need, millega olin ise tegev, nt lugemisteater ,,Ilutuli“. Vahel tuli õige valik kõhutunde järgi, näiteks kas Gustav Ernesaks on kunagi Tartu College’it külastanud.
See, et maja sai ehitatud 100% laenurahadega. Austan kõrgelt neid, kes olid nõus oma nime selliste riskidega siduma: Ervin Mägi, Elmar Tampõld jt. Ei osanud säärast riski ette kujutada ja nõnda vastasin valesti – kõhutunne vedas alt. Mulle meeldis, et õiged vastused koos seletustega saadeti osalejatele, seega õppisin ühtjagu meie armsa Tartu College’i kohta juurde.
Kõik tähistamised on saanud uue värvingu pandeemia ajastul ning seega jah, viktoriin oli omamoodi võimalus seda teha – kiitust tegijatele!
No nii, nüüd tuleb tõde välja: olin oma varem soetatud TC helkuri suutnud ära kaotada ja seega stimuleeris kaasa mängima mitte ainult mängulust, vaid olin ka helkuri eest väljas! See on igati praktiline asi, mis ei pusastu, kuid paistab kaugelt ja juubeldan selle üle, et saingi asendushelkuri! Ootan väga, et saaksin peavõidu raamatut sirvida.
35 on tubli tulemus ning arenguruumi jagub ka.
Otse loomulikult!
Laialdane teemade ja küsimuste valik mitmest aastakümnest moodustasid kokku hea ülevaate TCi arengust. TC selgelt pakub kõigile midagi ja õigete vastuste laialijagamisega paluks ka kindlasti jätkata.
Ülar Vaadumäe
Täitsa juhuslikult nägin Juku Goldi Facebooki lehel viktoriini event’i, klikkisin lahti ja tundus tore valikvastustega viktoriin. Olime 2012. a korp! Rotalia poistega Torontos ja ööbisime 4-5 ööd TCs, lisaks käisime Jõekäärul ja Kotkajärvel. Nii mõnedki väga toredad mälestused tulid taas meelde ja seepärast mõtlesin osaleda. Valikvastused olid ka abiks. Esimene voor läks hästi, siis tuli ju edasi mängida, aga 6 vooru oli küll paras üllatus.
Osaleda oli lihtne. Pärast esimest vooru tulid teavitused e-mailile koos eelmise vooru vastustega, mis oli hea juhuks, kui inimene just liiga tihti Facebookis ei viibi.
Oli nii mõndagi tuttavat. Samas tunnistan, et osaliselt guugeldasin põgusalt ja otsisin veidi, aga kõike sealt internetist ikka üles ei leia. Sellegipoolest oli huvitav teada, kui laiahaardeline TC ümber koondunud eestlus ja kultuurielu on (lugemisteater, laenuraamatukogu, tuluõhtud, Estonian Music Week ka Torontos!).
Tuli uuesti meelde, et TC on ikka nii suur ja kõrge (18 korrust ja üle 400 toa). Üllatav oli ehk see, et hoone on saanud Kanada elamudisaini auhinna. Mitte küll otseselt TC fakt, ent kõige-kõige üllatavam oli minu kui kogenud korporandi jaoks see, et meie ak! maastikul on ka korp! Fidentia. Väike hämming oli, et kuidas ma sellest midagi kuulnud polnud. Mõnu salt muigama pani Endel Aruja ,,Ära putu!“. See on väga lahe väljend!
Kindlasti! Tulid meelde TC kohviku hommikusöögid, suur Eesti kaart fuajees ja ak! orgide meeleolukas, pikalt öösse veninud cantusõhtu all saalis, ratastega Toronto avastamine jpm.
Auhinnad on ikka toredad ja kui kasulikud ka, siis seda enam. Ent mängisin ikka huvitavate faktide ja vastuste tõttu.
Ma arvan, et 35 on päris hea. Eks natuke vist sõltub ka sellest, mis kanaleid pidi info liikus.
Ikka.
Ehk mõni pildi- ja heliküsimus? Mõnusaid vimkaga küsimusi või muidu kohalikke müüte-legende eestlastest Torontos ja Kanadas võiks mängu võtta.
Need, kes viktoriinis ei osalenud ja nüüd kahetsevad, võivad lohutuseks käia küsimusi ja õigeid vastuseid vaatamas VEMU veebilehel: www.vemu. ca/TC50. Sealt on võimalik õppida nii mõndagi huvitavat 50-aastase Tartu College’i kohta.
JOHANNA HELIN
Eesti Õppetöö Keskus/VEMU
