1 minute read
Bibliograafia Klubi läks suvepuhkusele
PIRET NOORHANI
Tartu College on juba aastakümneid teisipäeviti eriti rahvarohke paik olnud, sest just sel päeval käivad arhiivi- ja raamatukogutööd tegemas Bibliograafia Klubi vabatahtlikud. Nüüd juba üle aasta on see maja väga vaikne, just nagu paljud teisedki eestlaste keskused Torontos, Põhja-Ameerika lockdown’i pealinnas.
Advertisement
Bibliograafia Klubi pole siiski käed rüpes istunud. Alates eelmise aasta oktoobrist on tööpäevad toimunud Zoomis, kus on kirjeldatud VEMU kogudes leiduvaid fotosid. See on olnud nii kasulik kui põnev tegevus, sest eks too vanade fotode vaatamine meelde ammumöödunud aegu ja juhtumisi – saab nalja, aga on ka tõsisemaid meenutushetki. Mitmed klubliikmed on töötanud oma koduarhiivide kallal, paar julgemat käinud koguni VEMU arhiivikeldris – ikka koroonapiiranguid ja turvameetmeid järgides. On tegeletud Metsaülikooli helilintidega. Kaugtööna sai kirjeldatud suur hulk Edgar Vääri filme.
Ka tööaasta lõppu tähistav Zoomi-kogunemine 8. juunil möödus fotosid vaadates. Seekord olid klubiliikmed otsinud omaenda arhiividest välja ülesvõtteid, mille juurde käisid põnevad lood. Marta Kivik, klubi värskeim liige, näitas meile fotot ainsast abielutseremooniast, mis on läbi viidud Toronto Eesti Maja konsulaadis. Suit Olvet jagas pilti oma koolikaaslastest Rootsis. Reet ja Jaanus Marley olid välja valinud foto nende pulmapeost, sest juhtumisi oli just samal koosoleku-päeval nende pulma-aastapäev. Kati Marley fotodelt võis näha tänaseid klubiliikmeid üllatavates kooslustes ja aastakümnete taguses ajas. Saime näha ka fotosid Loki õdede esimesest külaskäigust Eestisse 1969. aastal ning Londoni Eesti Kooli lastest esinemas sealse Eesti Seltsi peol. Allakirjutanu jagas fotomeenutusi oma lapsepõlvest Nõukogude Eestis. Saime näha reisipilte ja veel palju muud põnevat.
Selline virtuaalalbumi ühine lehitsemine paistis kokkutulnutele meeldivat nii väga, et kõlas soov taolist ettevõtmist tulevikus korrata. Samuti arvati, et kui ka peaks juhtuma, et sügisel taas Tartu College’is kokku tulla saame, võiks fotode kirjeldamisega Zoomis ikkagi jätkata. Ainus, kes mõtte väikest viisi kahtluse alla pani, oli Kati Marley, kellel tööpäevadeks fotode väljavalimine palju lisaaega on võtnud, mille eest me talle kõik üliväga tänulikud oleme – nagu ka Keila Kopvillemile, kes kohtumiste ajal sekretäritööd tegi ja hiljem info andmebaasi kandis.
Lõpetuseks tuleb vanarahva kombel tõdeda, et pole halba ilma heata. Uus aeg on õpetanud ka Bibliograafia Klubile uusi kombeid ja oskusi. Mõned neist on mitte ainult kasulikud, vaid üllatuslikult ka päris mõnusad.