Peaminister Ratas astus tagasi

President määras peaministri kandidaadiks Kaja Kallase

Keskerakonna esimees peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal oma ametist tagasiastumisest.

,,Poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha ka väga raskeid valikuid. Selleks peab poliitik valmis olema. Tegin täna erakonnakaaslastega 14–15 tundi konsulteerides otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti Vabariigi peaministri kohalt tagasi,“ ütles Ratas oma avalduses.

,,See otsus, nagu ma ütlesin, sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatusega, fraktsioonikaaslastega, lähimate ametikaaslastega. Võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks,“ lausus Ratas.

,,Eile avalikuks saanud riigiprokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi, kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele väga tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda tagasiastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja ka selgusele jõuda poliitilise ja ühiskondliku rahu, tasakaalu tingimustes. Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt, teevad seda erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja tõe,“ avaldas Ratas lootust.

,,Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikku valeotsust. Olen suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlusi. Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikkuse suunas mõjutada. Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekutele ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsustega,“ kinnitas Ratas.

,,Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kinnitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiitnud õigust ega õiglustunnet riivavat tegu. Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse,“ sõnas Ratas.

Ratas tänas võimaluse eest olla neli aastat peaminister, teenida Eestit, aidata kaasa Eesti elujärje paranemisele ja Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamisele.

Pressiteate vahendusel ütles peaminister Ratas: „Tänan südamest nii Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, Isamaa erakonda kui ka Eesti Keskerakonda koostöö ja panuse eest, mida oleme valitsuse ametisse astumisest saati teinud. Samuti olen siiralt tänulik kõigile Eestimaa inimestele nende toetuse ning ka vajaliku tagasiside eest, mis on igale valitsusele oluline.“ Ratas lisas: „Oleme praeguse valitsuse ametiaja jooksul näidanud mitmeid märgilisi saavutusi ja teinud olulisi samme Eesti elu edasiviimisel. Nendeks on näiteks kaks erakorralist pensionitõusu, teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõstmine ühe protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust ning loomulikult ka edukad Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ja taaskäivituskava läbirääkimised. Samuti nõudis meilt kõigilt suurt panust ja pühendunud tööd koroonaviiruse levikust tingitud iseseisvuse taastanud Eesti suurim tsiviilkriis ning kevadel kehtinud esimene eriolukord.

Järgnevad kuud ja aastad seavad uue valitsuse ette kaalukad väljakutsed jätkuva tervise- ja majanduskriisi lahendamisel ning kõigi inimeste ja terve riigi elu arendamisel. Me kõik peame igas Eestimaa nurgas iga päev tundma, et meie elu läheb kas või pisut paremaks,“ lisas Ratas.

Tagasi astunud valitsus jätkab tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. Vältimatu vajaduseta hoidub tagasi astunud valitsus põhimõtteliste või riigi eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.

Peaminister teavitas tagasiastumise otsusest president Kersti Kaljulaidi ja riigikogu.

Põhiseaduse kohaselt on presidendil aega kuni kaks nädalat määrata peaministri kandidaat ning anda talle ülesanne uue valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaadil on omakorda aega 14 päeva, mille jooksul tuleb riigikogule esitada ettekanne tulevase valitsuse moodustamise alustest. Seejärel peab riigikogu otsustama peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Volitused saanud peaministrikandidaat peab seitsme päeva jooksul esitama valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees.

Peaminister Jüri Ratase teisel ametiajal juhitud Eesti Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonivalitsus asus tööle 29. aprillil 2019. Jüri Ratas juhtis peaministrina ka sellele eelnenud valitsuskoalitsiooni, kuhu lisaks Keskerakonnale kuulusid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa (23.11.16-29.4.19).

Neljapäeval andis president Kersti Kaljulaid Kadriorus volitused uue valitsuse kokkupanemiseks Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele. Nelja päeval alustasid koalitsiooni kõnelusi Reformierakond ja Keskerakond.

Reformierakonna delegatsiooni kuuluvad erakonna riigikogu fraktsiooni esimees ja erakonna juht Kaja Kallas, fraktsiooni aseesimehed Keit Pentus-Rosimannus ja Mart Võrklaev ning fraktsiooni nõunik Gerrit Mäesalu.

Keskerakonna poolt on läbirääkimiste delegatsiooni juhtideks Keskerakonna aseesimehed Mailis Reps ja Tanel Kiik.

Reformierakonna poolt läbirääkimisi juhtiv peaministrikandidaat Kaja Kallas ütles neljapäeval, et esimesel läbirääkimiste päeval lepiti kokku üldistes põhimõtetes ning et koalitsioonileping tulebki üldsõnaline, et valitsus saaks võimalikult kiiresti ametisse astuda ning jätkuva tervise- ja majanduskriisi tingimustes saaks kiiresti muudatustele reageerida.

Keskerakonna poolt läbirääkimisi juhtiv Mailis Reps nimetas loodavat koalitsiooni konsensuskoalitsiooniks. ,,Otsime selgelt lahendusi, kus mõlemad tunnevad end mugavalt ja lugupeetult. Meie valijarühmad on suhteliselt erinevad, erineva regionaalse ja majandusliku taustaga. Need erinevused pole konfliktsed, peame leidma võimaluse, kus tunneksid erinevad ühiskonna liikmed ja piirkonnad end turvaliselt,“ lausus Reps.

Nii Kallase kui Repsi sõnul hakatakse ministriportfellide jaotust arutama ühena viimastest teemadest.

Reformierakond ja Keskerakond ütlesid neljapäeva õhtul tehtud ühisavalduses, et püüavad luua laiema poliitilise usalduse ja kõigi inimeste koostöötahte Eesti edasi viimiseks. Reformierakond ja Keskerakond tõid välja põhimõtted, millest koalitsioonikõneluste alustamisel lähtuvad:

• Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule.

• Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.

• Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.

• Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.

• Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste, õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.

• Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.

• Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.

(Allikad – pressiteated ja Eesti ajakirjandus)

Jüri Ratas

Kaja Kallas