NOORTE NURK: Käed sambal, käed samblal

Kotkajärvel toimusid 23. ja 24. oktoobril TALGUD. See on vana mõiste, mis tähendab, et tehakse olulisi töid, tihti looduses, KOOS ja tasuta. Tasu (payment) ei ole rahaline, vaid selleks on sõprus ja koos/olemise ja tegemise rõõm.

(Full story available via link below)

ILUSA EMA/KEELE SAMMAS on au/sammas ehk monument eesti keelele. See püstitati Põhja/naela (Polaris, the North Star) suur/laagris 33 aastat tagasi! Hellakesed ja hundud kogusid selle jaoks kive ja juhid koos vana/skautidega (isad ja vana/isad) ehitasid samba. Oma käe/jälje pani vedela betooni (concrete) sisse 48 noort, andes lubaduse (tõotuse, pledge), et nad IIAL EI UNUSTAKS OMA EMA- või ISA/KEELT – EESTI KEELT. Iga käe/jälje juures on noore nime/tähed, kelle käsi see on. Kas Marika (vasakul), kes oli esimest korda Kotkajärvel, oskas arvata, et tema isa, Erik Lepiku käe/jälg on seal? Kas Helena (jalutab samba alt läbi), leidis oma isa Andres Kolga käe/jälje? Metsas töödega abistava Markuse isa Eerik Randsalu käe lubadus on ka sambal. Ja mina, kes ma teile kirjutan, kuna olin siis Lembitu Maleva hundu/juht. Kõiki seekord ühe foto peale ei saanud, aga pildile on jäänud käsi sambale sirutavad Mia-Liina Hess ja Siena (Vahi) Franzoi. Vahelt paistab täpiliste pükstega Silvi (Voksepp) DiBiase. Õnneks oma jälje eesti keele püsimisse – kiidu/väärt keelega pusimisse – saad panna ka ilma kätt tsementi vajutamata. Seda annab iga kell mõtteliselt teha. JÕUDU!