Kamalutäis koroonafolkloori

Kolmapäeva, 28. oktoobri õhtul oli võimalus arvuti-ekraanilt jälgida VEMU virtuaalset loengut moodsas stiilis – koos eraldi, nagu nakkusekartus nõuab ja Maailma Terviseorganisatsioon ette kirjutab. Kõneles Eesti Kirjandus muuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid teemal „Fännipasunatest viikingite naasmiseni“.

Pealkiri, ja õieti vist kogu loeng, oli oma olemuselt infodeemiline – karm tõde pilaga pooleks ja vahel oli raske aru saada, kus üks lõppes ja teine algas. Saaremaal, kus Eesti koroonakriis kõigepealt lahvatas, keelustati spordivõistlusel ergutavad fännipasunad, mis väidetavalt levitasid koroonapisikuid. Teiselt poolt levisid suust suhu kuuldused, et Läänemere vesi on nii puhas, et viikingid on naasmas Koroonassaare (endise Kuressaare) lähikonda.

Folkloristika osakond tegeleb mitme eri valdkonnaga, nagu rahvameditsiin, rahvajutud, rahvausund ja rahvahuumor. Käesoleval aastal tõusis päevakorda rahva toimetulek koroonakriisiga. Internetimeemide kogu kasvas tohutult, ühineti rahvusvahelise võrgustikuga, kuulutati välja kogumisvõistlus seoses koroonapärimusega. Laekus kenake hulk elutervet rahvahuumorit. Tualettpaberi ostuhullust seostati nõukogude ajaga, maskistati monumente, tehti nalja distantsi hoidmise, isolatsiooni ja karantiini teemadel. Liikvele tulid muhedad libauudised nagu näiteks lugu delfiinidest, kes ilmusid Taevaskotta ja pärisid puhtas võru keeles, kuhu inimesed on kadunud.

Omaette kategooria moodustasid vanasõnaparoodiad, millest mõningaid näiteid. Käsi peseb kätt, ühed mustad mõlemad. Üks pool peseb käsi, teine raha. Hirmul on pilusilmad (Hiinast ju see kuri viirus algas). Julge hundi rind on hanerasvane. Vaimukaim: kel hea gripp, see köhib; kel seagripp, see röhib. Ja kui juba varasema tõvega on teemast kergelt eemaldutud, ei suuda reporter vältida omalt pool lisamast ingliskeelset õpetust, kuidas seagrippi linnugripist eraldada: for bird flu you need tweatment, for swine flu you need ointment.

Vabandan võõrkeele kasutamist, aga oma tervise huvides tehakse hullematki.

Esimene koroonateemaline veebikonverents toimus käes ­oleva aasta augustis. Mis edasi saab, seda näitab aeg. Kuid kui huumoriga viirusest jagu ei saa, siis on lugu hull. Meedikute ja poliitikute ühispingutused ei ole siiani tulemusi andnud.

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tänas kõnelejat ja avas vestluse. Lisaküsimusi tuli peamiselt korraldajailt ja ühelt virtuaalselt jälgijalt. Küsimusele meemide kogumise kohta vastas kõneleja, et seda on tehtud sellest ajast peale, kui nad käibele tulid. Oli juttu ka meemi tähendusest, kuid siinkirjutajale jäi see endiselt segaseks. Tuleb loota targematele peadele või ajale, mis see mõiste sõnaraamatutesse jõuab. Huvitav oli kõneleja seletus vanasõnade psühholoogilisest mõjust.

Lõpetuseks teavitas Piret (ikka see kohalik) tulevikuprobleemist, milleks on järgmise aasta aktsioonina mõeldud välis eesti koolipärimus. Seda teeme äsjalahkunud koolimehe Edgar Marteni mälestuseks.

EERIK PURJE

Piret Voolaid