FCF Magazine 02/2015 by FC Flora

FC Flora mängukava 2/2015

Premium Liiga III voor FCF-SIL 21/3/2015 24 lk / Hind 2€

fcf magazine fcflora

NIKITA BARANOV: BARANOV

„Elan ja hingan jalgpallile!”

KESA STATISTIKA on tagasi! | Flora kontorit tähistab megaplakat | Richard Barnwell Flora naiskonnast FC Flora 25. Retroartikkel - Tõnis Vanna, täiest südamest, täiega risti! Siim Pulst, Soccernet: Flora-Sillamäe vastasseis on vingeim Eesti vutis!

KOOSSEISUD VÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 33 - Richard Aland 73 - Mait Toom KAITSJAD 3 - Sten Sinisalu 4 - Kevin Aloe 5 - Janar Õunap 13 - Joosep Juha 16 - Markus Jürgenson 19 - Gert Kams 21- Madis Vihmann 22 - Nikita Baranov

20.08.1996 15.03.1994 07.05.1990

04.02.1996 07.05.1995 09.09.1994 05.09.1996 09.09.1987 25.05.1985 05.10.1995 19.08.1992

POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 8 - Irakli Logua (RUS) 10 - Brent Lepistu 11 - Rauno Sappinen 17 - Roman Sobtšenko 20 - Maksim Gussev 23 - German Šlein 27 - Joseph Saliste 38 - Karl-Eerik Luigend 49 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 57 - Mihkel Ainsalu 72 - Herol Riiberg

18.04.1988 29.07.1991 26.03.1993 23.01.1996 25.01.1994 20.07.1994 28.03.1996 10.04.1995 15.01.1993 30.04.1990 08.03.1996 14.04.1997

RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 14 - Martin Kase 29 - Sakari Tukiainen (FIN) 99 - Albert Prosa

02.03.1990 02.09.1993 02.10.1991 01.10.1990

Peatreener: Nobert Hurt Abitreener: Jürgen Henn Abitreener: Risto Kallaste Väravavahtide treener: Aiko Orgla Füsioterapeut: Jüri Salupere Massöör: Oliver Papp Fitness-treener: Kristjan Vomm

16.04.1983 02.06.1987 23.02.1971 24.05.1987 12.04.1988 07.10.1987 30.07.1990

fcf magazine

VÄRAVAVAHID 1 Starodubtsev, Mihhail

14.08.1982

KAITSJAD 2 Cherkasov, Alexey (RUS) 3 Cinikas, Marius (LIT) 4 Ivanjušin, Aleksandr 5 Cheminava, Igor (RUS) 23 Dudarev, Igor (RUS) 26 Bagužis, Mindaugas (LIT) 33 Sidorenkov, Andrei 77 Šišov, Tihhon

01.09.1994 17.05.1986 07.09.1995 23.03.1991 12.08.1993 10.04.1983 12.02.1984 11.02.1983

POOLKAITSJAD Miceika, Darius (LIT) 8 Vnukov, Denis 10 Ratnikov, Daniil 11 Toomet, Janar 14 Novikov, Kirill 21 Tjapkin, Deniss 83 Dubõkin, Aleksandr 89 Plotnikov, Viktor

22.02.1983 01.11.1991 10.02.1988 10.08.1989 08.12.1989 30.01.1991 06.05.1983 14.07.1989

RÜNDAJAD 7 Kvasov, Jaroslav (UKR) 15 Volkov, Aleksandr

05.03.1992 11.10.1994

Peatreener: Sergei Franzev Väravavahtide treener: Algimantas Brijaunis Füsioterapeut: Nikolai Usov

FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:

Sõpruskohtumine, 27.märtsil kell 14:00 Sportland Arenal 2

2/2015

PREMIUM LIIGA peale II vooru

MEESKOND

M Võ Vi K

NÕMME KALJU FC

6:0

JK SILLAMÄE KALEV

6:1

FC FLORA 1990

5:0

NARVA JK TRANS

6:3

PÄRNU LINNAMEESKOND

6:7

TALLINNA FC LEVADIA

1:1

TALLINNA FC INFONET

0:2

TARTU JK TAMMEKA

2:7

VILJANDI JK TULEVIK

0:5

PAIDE LINNAMEESKOND

1:7

FC FLORA

KARISTUS-

PINK

FCF PUNKTIBÖRS väravaid+sööte peale II vooru 2 (2+0) Irakli Logua 2 (2+0) Rauno Sappinen 2 (0+2) Rauno Alliku 2 (0+2) Zakaria Beglarišvili 1 (1+0) Sakari Tukiainen 1 (0+1) Maksim Gussev

TÄNA MÄNGUKEELU ALL -

TÄNA MÄNGUKEELU OHUS -

MÄNGIJA LUUBI ALL. HOOAEG 2015 Foto: Janek Eslon

IRAKLI LOGUA fcf magazine

väravat

159 minutit

mängud 2/2

2/2015

KESA STATISTIKA Heameel on tervitada hr.Kesa statistikanoppeid uuenenud FC Flora mängukavades!

Sel hooajal on Kesa lubanud kajastada Flora statistilisi näitajaid lähtudes ennekõike Flora 25.juubelihooajast ning tuues välja Flora eredamaid näitajaid, inimesi, sündmusi.

FLORA VÄRAVAKUNNID LÄBI KÕIGI HOOAEGADE

fcf magazine

2/2015

FC FLORA esindusmeeskonna 2015 hooaja jooksev statistika hr. Kesa andmekogudest. Ilmub igas kavas!

Indro Olumets

Sander Post

Vjatšeslav Zahovaiko

Martin Reim

Henri Anier Albert Prosa

fcf magazine

2/2015

Foto: Ott Järvela erakogu

SISEPÕLEMISMOOTORIGA Marek Tiits marek@fcora.ee

TÖÖLOOM

Kui hästi me ikkagi tunneme inimesi enda ümber? Kas me oskame neid vääriliselt hinnata, kui me neist peale väga kindlapiirilise konteksti ja olukordade suurt midagi ei teagi? Kas oskame sedasi talente hinnata? Äkki jääb ehk inimene talendi taga nägemata? Selliseid küsimusi tuleb endalt küsida siis, kui jalgpalliklubi kontoripoolel töötava inimesena avastad ühel hetkel, et su kõrval on aastaid tööd rassinud, valu kannatanud, kaotusekibedust maitsnud ja võidujoovastuses kümmelnud mängija, kellest... Kellest sa tegelikult mitte midagi ei tea. „Mina panustan meeskonnale,” ütleb Nikita - või Niki, nagu teda kutsuvad kaasmängijad, treenerid ja sõbrad - ja täpselt nii see ongi. Vaikse, äärmuseni tagasihoidliku ja väljaspool võistlusmängu kirgedemöllu peaaegu märkamatuna ei tõsta Niki end ise iialgi esile. Nii pole imestada, et ta ei ole andnud ühtki pikemat intervjuud ühelegi väljaandele, temast ei leia pikki olemuslugusid ega reportaaže. Kes sa oled, Nikita Baranov? fcf magazine 6

2/2015

Nikita Baranov – Flora mängija, kindel põhimees, meeskonna sool, kaitsetala – aga sinust teatakse nii vähe, et isegi internet ütleb sinu kohta vaid seda, et oled lõpetanud Mustjõe kooli... Kõik õige, ju pole lihtsalt huvi tuntud! (Naerab). Aga kes sa oled, Niki? Kust sa tuled ja mida sinu kohta veel peaks teadma peale selle kooli nime? Jah, lõpetasin Mustjõe gümnaasiumis 9 klassi ja läksin edasi Tallinna Mehaanikakooli. Sealt sain elektrik-automaatiku kutsehariduse. Lõpetasin küll kooli nii, et praktikale ei jõudnudki, mina käisin trennis selle asemel hoopis. Pärit tavalisest Eesti perest, ema ja isa ja mina, õdesid-vendi pole. Ja siis tuleb jalgpall... 2000.aastal mängisin sõpradega lihtsalt niisama, oma lõbuks. Sõbrad mängisid Kopli Dünamo eest, liitusin ka nendega ja mängisin nende eest umbes pool aastat. Koolis tuli mingil hetkel ligi FC Puuma president Vitali Kobašov, ütles, et tule ja proovi Puumas trenni. Mõtlesime pereringis asja läbi, läksin ja proovisin. Ja meeldis. Mängisin seal pikalt, olin lõpuks juba 15-aastane ja tundsin, et on vaja midagi uut, järgmist sammu. Ütlesin treenerile, et tahan minna end mujal proovima. Tal olid tuttavad FC Araratis ja nii sattusin sinna. Mängisin seal veidi, võitsime isegi Väikese Karika naali Emmaste vastu, kuigi, jah... Mina ei mänginud, istusin tribüünil. Vanad mängijad ütlesid, et kuule, meie jaoks on see ilmselt viimane võimalus A Le Coq Arenal mängida, sinul tuleb neid võimalusi veel, istu ja vaata. Enne seda aga olin mänginud kõik mängud... Istusin siis seal tribüünil, tahtmist täis – ikkagi A Le Coq Arena, rahvuskoondise staadion... Aga ei olnud veel minu kord. Pärast seda mängu mõtlesin jälle, et on ikkagi aeg edasi liikuda. Läksin Levadia duubli juurde, Puuma treenerile ega kellelegi ei öelnud, lihtsalt läksin koos Maksim Lipiniga. Kõik oli korras, Levadia ütles jah, hästi, davai, tule, me tahame sind. Mina ka tahtsin. Aga Kobašov oli vastu, ütles, et miks ma ei rääkinud kellegagi ja et tema ei luba, mängigu ma veel Puumas, mul on aega küll mängida ja edasi liikuda, aga praegu olen Puuma meeskonnas. Mängisin siis edasi, aga sees ikka kripeldas, läksin jälle uuesti Kobašovi jutule. Ütlesin, et anna mind kuhugi edasi, kuhugi esiliigasse.

keskkonda. Kobašov oli tollal juba Zauriga [Tšilingarašviliga] heades suhetes ja küsis lõpuks, et kas tahan esiliigas Valga Warrioris proovida. Tahtsin, läksin ja näitasin end Zaurile, mängisin ja treenisin ja Zaur ütles, et nad tahavad mind meeskonda. Läksin Kobašovi juurde tagasi, aga tema ei oodanud seda, et tulen positiivse vastusega, arvas, et olen esiliiga jaoks nõrk – ja ei tahtnud mind ikka tulema lasta. Zaur oli siis juba aga Aivariga [Pohlakuga] rääkinud, minu eest maksti tolle aja kohta üsna korralik rahasumma ja mind siis nii-öelda osteti välja. Valgas sain palju mängida, meil oli hea meeskond, saime kohe kolmanda koha liigas ja saime üleminekumängudele. Seal saime Paidelt muidugi tappa, aga kokkuvõttes oli mul hea hooaeg. Peale seda hooaega läks Zaur Flora duubli peatreeneriks, võttis mu kaasa. Haistsin võimalust esindusmeeskonda pääsemiseks, tegin kõvasti trenni. Juba 2010 suvel ütles Zaur, et Martin [Reim] ja Janno [Kivisild] tahavad, et ma esindusega treeniksin. Siis olin muidugi omamoodi jamas ka – trenn algas 10:30 hommikul, aga minul oli veel vaja koolis käia. Läksin kooli ja ütlesin, et vabandust, ma tahaksin jalgpalli mängida, tehke midagi! Kool tuli vastu, hinded olid korras ja öeldi, et vaata ise. Rabelesin kõvasti trenni teha, koormus oli suur, aga tunne oli hea, esindusega treenima pääsemine oli minu jaoks juba üle ootuste niigi... Tollal olid ju Flora esinduses kõik ikka niiöelda vanad mängijad, vanad kalad, mitte nagu praegu, et esindusmeeskonda veavad noored. Tol hooajal saimegi duublist üles vaid mina ja Hannes Anier ja Marko Meerits! Konkurents oli ikka suur küll, aga minu jaoks oli võimalikult heade treeningute saamine esimene eesmärk. Kellega sa tol ajal esinduses konkureerima pidid? No neid nimesid ikka oli. Jahhimovitš, Palatu... Vist oli see keeruline aasta, kui meeskond streikis, Allas vist läks ära. Mängisin rahulikult duubli eest, esindus tuli meistriks ja mina sain esinduses kaks mängu, hooaja esimese ja viimase. Debüüt oli Kohtla-Järve Lootuse vastu, võitsime, mäletan seda mängu hästi. Viimane, minu teine mäng oli Paide vastu. Ja niimoodi see läks, talvel juba aimasin, et olen vist esinduses sees. Ja siis Mart Poom helistas ja ütles, et tahame sulle lepingut pakkuda. Siis oli küll nii,et... Jess! (Raiub rusikaga õhku). Nii ta tuli. Järgmisel hooajal mängisin juba esinduse eest täiega.

2010. aastal 2 mängu, 2011.aastal 21 Tundsid, et tammud paigal? Jah, tundsin, et areneda on vaja, selleks oli aga vaja uut mängu, 2012.aastal 22 mängu, 2013.aastal fcf magazine

2/2015

22 mängu, 2013.aastal 32 mängu, 2014.aastal 19 mängu. Tulid, lõid jalaga ukse lahti ja jäid. Jäin ja oli hea tunne. Kõik toetasid, rääkisid: Niki, davai, pane täiega, lõpuni.

Foto: Siim Semiskar

See hea tunne kestab tänaseni? Jaa, loomulikult. Lihtsalt eelmine hooaeg oli neid vigastusi nii palju, praegu loodan, et kõik läheb hästi. Ise tunnen end palju paremini. Eelmisel hooajal jäid sul peaaegu pooled mängud mängimata... Jah, oli operatsioon. Kolm korda järjest... Ettevalmistusel sain Lahti vastu viga, tüüp hüppas lihtsalt julmalt sisse – ja kõik, vigane, kolm kuud. Ravi, taastus, uus mäng – jälle vigastus. Jälle taastumine... Mängu tagasi saades tundsin, et on veidi valus, aga mängunälg oli nii suur, et jätsin selle piisava tähelepanuta. Ja nii see hooaeg läks. Emotsionaalselt lõi ka tasakaalu paigast? Jah, oli väga paha olla. Raske, emotsionaalselt kohutav. Kõik teevad trenni, mängivad – sina istud jõusaalis...

Flora kastis valitseb Baranov. Punkt. Fotol tõlgib Niki seda fakti jaapani keelde Nõmme Kalju mängijale Wakuile.

Selle hooaja ettevalmistus läks ülivõimsalt. Panid ise ka Skonto vastu puraka. Praegu peaks emotsioon olema üsna positiivne? Jah, väga positiivne ettevalmistus oli, nii mulle isiklikult kui meeskonna jaoks. Olime hästi komplekteeritud, pea kogu meeskond oli eelmisel hooajal saanud kokku mängida, nii-et ei olnud väga vaja punnitada ega kombineerida. Kokkumäng oli hea, tulemus ka hea – aga selle taga on ikkagi töö, töö, igapäevane töö.

Foto: Gertrud Alatare

Kokkumäng Norberti taktikepi all oli möödunud hooajal veel nähtavalt arengufaasis, fännide hulgast kostis nurinat. Ettevalmistuse ja nüüdseks peetud kahe vooru valguses võib vist öelda, et... Et on tööle hakanud! Marko [Lelovi] käe all mängisime ühtmoodi, siis tuli Norbert, hakkasime täiesti nullist pihta jälle. Uus jalgpall, uued liikumised, kes, kus ja kuhu – kõik oli teistmoodi ja oli ning on selge, et selleks on aega vaja, et masin tööle saada ja tulemust andma panna. Kuigi üldiselt kultuursete hobidega, ei ole Niki sellel pildil Kuressaare mängijat mitte tantsule kutsunud, vaid paneb paika alluvussuhteid Flora karistusalas. fcf magazine

Vaatasin sind ka II vooru mängus Infoneti vastu. Kas see, et keskkaitsja Baranov nii 8

2/2015

vihaselt ja julgelt rünnakuga kaasa liigub on sinu omalooming või Norberti käsk? Näen sind väga tihti vastase kastis toimetamas ja siis meeletu kiirusega oma poolele tagasi spurtimas. Ütleme nii, et see on minu ülesanne. Norbert räägib, annab meile edasi oma plaani. Kui on ruumi ja sa tead täpselt, mida sa teed, siis tuleb šansid ära kasutada. Eks see sõltub muidugi vastasest ka ja sa pead teadma, mida sa teed ja tahad saavutada. Ja tagasi pead jõudma, kuigi teised ka julgestavad – nii päris nii ei ole, et lähen ja olen, pead ikkagi olema kindel, et teised saavad aru, mida sa teed, miks sa teed. Aga jah, rünnakut toetada mulle meeldib. Eile õhtul valmistasin sinuga vestlust ette ja vaimusilmas kerkisid esile kaks mälestust sinust. 2013.aasta mäng kodus Sillamäe vastu, kus lõid 3:0 värava, oma ainsa tol hooajal, mis hiljem fännide poolt aasta ilusaimaks valiti. Ja teisena U21 koondises löödud viigivärav Bulgaariale. Mis selle peale ikka öelda. Kui lähed väljakule, mõtled ikka, et äkki täna löön. Võib-olla lähebki nii, võib-olla mitte, tähtsaim on ikka see, kuidas läheb meeskonnal. Kui näed võimalust ja lähed ja paned ära, siis on hea tunne küll, aga ikkagi, kõige tähtsam on see, kuidas meeskonnal tervikuna läheb. Olengi üldse selline mängija, kes mängib rohkem meeskonna peale, mitte ei lähe ise tegema. Ma ei löö oma karjääris just liiga palju väravaid, aga näiteks Sillamäe väravale oli ka Frolovi eeltöö täiesti super. See oli minu kõige ilusam värav! Aga kui Sillamäele löödud värava Bulgaariale põrutatuga kõrvuti paned... (Naerab). Üks on ikkagi koondisevärav, 90+2 minut, viigivärav, eks. Teine on 3:0 mängu lõpus. Emotsioonid on võimsad, aga erinevad. Tehniliselt oli Sillamäe värav muidugi ilusam, emotsionaalselt Bulgaaria oma. Sinu jalkateekond algas Koplist, kulges õpingutega kombineeritult ja tänaseks oled professionaalne jalgpallur. Võib-olla loll küsimus, aga kui palju on täna jalgpall sinu jaoks jäänud naudinguallikaks ja kui palju on selles sinu jaoks tööd? Jah, mingis mõttes on jalgpall tõesti puhas töö, aga minu meelest peab iga inimese töö olema selline, et sa ei pea ennast hommikul vägisi voodist välja vedama, et... „Kurat, jälle peab fcf magazine

minema, ei taha...“ Minu jaoks on igal hommikul klubisse tulles mõnutunde hetk, tahan siia tulla, tahan iga päev midagi uut leida ja leiangi. Mulle meeldib, lihtsalt armastan! Mind ümbritseb kodus jalgpall, klubis on jalgpall – ma ei saa ilma jalgpallita! Ikkagi nauding, naudin jalgpalli kui protsessi. Elan ja hingan jalgpallile. Mis sind väljaspool jalgpalli rõõmsaks teeb? See, kui oleme tüdrukuga. Teeme kõike koos. Vähemalt kord nädalas kino, kontserdid. Naudime kultuurseid meelelahutusi. Muusika meeldib mulle üldse. Kui ma ei mängiks jalkat, tegeleks ma muusikaga.

Irakli Logua Nikist: „Hea inimene. Klubi hing. Suurepärane mängija. Äärmiselt hea kasvatusega. Ühesõnaga - tubli!” Kuhu Niki rasketel aegadel põgeneb, et rahuneda, mõtteid koguda? On sul Oma Koht, kuhu sõidad? Ei, sellist kohta mul ei ole. Aga kõik sõltub situatsioonist. Kui mul on mõni jalgpallialane mure, siis ma tahan üksi olla. Mõtlen oma peas kõik kildhaaval läbi – miks miski läks nagu ta läks, mis ma tegin valesti, mis saab edasi. Kui aga lihtsalt elus raske on, siis pere aitab, ma tean, et nad toetavad mind alati. Ja muidugi tüdruk – kuigi, kui probleem on jalgpallis, siis ma ikkagi eelistan üksi probleemiga tegeleda, üritan peas asju lahti harutada. Kui jalgpallis on pahasti, siis tüdruk juba teab, et sulle tuleb anda ruumi ja üksiolemise aega? Jaa, ta saab aru, tea teab, et kui mul on jalkaga midagi pahasti ja ma lähen koju, et siis ma võin, noh... Karjuma hakata. Või olla lihtsalt väga-väga närvis. Ütlen siis pigem, et ole hea, ära puutu mind, mine, palun, tee mingeid omi asju, et ma saaks lihtsalt istuda ja olla ja mõelda. On ka muidugi hetki, kus ma küsin temalt, et mis ma pean tegema, mis sina arvad. See ei tähenda muidugi, et ma teen nagu tema ütleb, ma teen lõpuks ikka nii nagu ma ise välja mõtlen! (Naerab). Tehnilisi nõuandeid ta sulle ei anna? Ei, aga ma muidugi küsin, et „kuidas ma täna olin?“ ja nii. Eks ikka on mõnus tunne, kui sulle öeldakse, et sa olid täna hea või veel parem kui eile. 9

2/2015

Väljakul sinust mingeid emotsioone välja ei loe. Kui midagi, siis ehk ülimat keskendumist. Jah, see on täiesti teadlik distsipliin. Emotsioonid on mul siin sees (põrutab rusikaga rinnale). Kui vaatad peale, siis ei näe midagi, aga sees keeb. Elus on teistmoodi, aga väljakul, jah, ma ei karju kellegi peale, ei ütle halvasti. Järgmisel hetkel võin ise samas situatsioonis olla, karjumisest pole ju kasu. Otse punast oled üldse kunagi saanud? Ei. Kahe kollasega olen välja saadetud küll, Kalevi vastu. Iseloom aitab ka kaarte vältida. Proovin mängida agressiivselt, aga – reeglid on reeglid ja nii on. Kui sa vaatad Eesti kõrgtaseme vutti ja teed seda mitte mängijana, vaid kõrvalseisjana, siis mis on Eesti vutis hästi, mis mitte nii hästi? Publikuarv võiks muidugi alati parem olla. Tallinnas on need enamvähem, aga võõrsil on muidugi kohati asi nagu ta on... Alati tahad ikkagi mängida murul, mitte kunstmurul. Kunstmurul on ikkagi hoopis teistsugune jalgpall. Aga kui teistpidi vaadata, siis on hea meel, et meile tuleb peale uusi mängijaid, et koondislased tulevad tagasi koju mängima – Premium Liiga tase tõuseb. Kui varasemalt oli paratamatult ikkagi nii, et olid kolm meeskonda, kes olid kõvad ja ülejäänutega mängides võisid enamvähem kindel olla, et ju selle võidu ikka ära võtad, siis praegu ei tule enam midagi kergesti – kõik meeskonnad on tugevad.

Joseph Saliste Nikist: „Niki on super-kaitsetala! Ta annab oma julguse ja võitluslikkusega kogu meeskonnale palju kindlust. Minu arvates on Niki puhul tegemist ühe parima kaitsealase tehnikapagasiga mängijaga kogu liigas. Samas on tal väga omapärane huumor, kui vaja, siis võib Niki oma naljadega kogu meeskonna tuju üles viia!”

Foto: Janek Eslon

Mainisid staadione. Liiga laienes sel hooajal, Pärnu ja Viljandi liitusid. Kaks uut kohta jälle juures, kuhu võõrsilmängule sõita. Milline su lemmik-võõrsilmängu linn on, kuhu lähed kõige parema meelega? Tartusse! Ja Viljandisse! Head staadionid, mõnus mängida. Teeme kiirvastuste vooru, sobib? Niki ja mängueelsed rituaalid. Praegu ei ole. Vanasti oli, teipisin endale väikese risti randme külge kinni. Niki ja ebausk. Ei ole, rumalusi ma ka päris ei usu. (Naerab). Niki ja päris-usk. On tähtis. Mõnikord käin jõudu ja kannatust otsimas. Mulle on abiks. fcf magazine

Fännide embuses peale möödunud hooaja thrillerit Sportland Arenal, kus Flora võitis Infoneti Maksim Gussevi 90+4 minuti väravast 3:2. Fännid Nikit armastavad ja Niki ei jäta fänne kunagi tänamata, ka peale mänge, kus meeskond ei ole suutnud fänne võiduga rõõmustada. 2/2015

Rääkisime juba sinu tüdrukust. Intrigeerime. Niki ja tüdruKUD. (Naerab suure häälega). Ei-ei! Üks armastus. Üks tüdruk ja temaga lõpuni ja olen kindel, et tema tunneb sama. Veel üks ülekäidud teema. Niki ja muusika? Väga tähtis. Armin van Buuren on väga suur lemmik, varsti tuleb Tallinna. Pileti ostsin kohe ära, kui välja kuulutati – vaatasin, et mängupäeva ei ole, nii-et 29.mail otsige mind sealt kontserdilt! Aga vaat klubis ma ei käi, sealne muusika mulle ei meeldi absoluutselt, see on hoopis teine maailm. Aga muusikat kuulan kogu aeg. Kodus, autos, pleier on kogu aeg kaasas. Niki ja hobid. Kino, teater, kontserdid. Kogumiskirge mul ei ole. Särke mul mõned on, aga ma ei saa öelda, et ma neid kogun, nad lihtsalt tulevad mu juurde. Gert Kams kinkis ühe särgi, milles nad mängisid Venemaa vastu, Voskoboinikov kinkis oma Himki särgi. Stepanovi Moskva Torpedo särk on olemas. Hea lapselastele kunagi näidata. Neile ma näitan ikka oma särki!

ISELOOMUSTUS NORBERT HURT

Nikita demonstreerib auhinda 2013.hooaja ilusaima värava eest.

FC FLORA PEATREENER:

NIKITA BARANOV

„Vaikusel on väga suur jõud meie Mina kujunemisel, läbi selle õpime me ennast tundma - kuulates ja vaadates, mida ümbritsev meile peegeldab.

SÜNDINUD: PIKKUS: POSITSIOON:

Nikita Baranov on treeningkeskkonnas pigem vaikne kui jutukas, mitõttu ta kohaneb kiiresti nõudmistega, mida jalgpall talle esitab. Samuti suudab ta jääda väljakul iseendaks ning on oma siiruse ja heatahtlikkusega toeks meeskonnakaaslastele.

KLUBID:

Tema kiiruslikud omadused ja loovus täiustavad meie kaitseliini, mis teeb meie mängu mitmekülgsemaks. Tal on hea suhtumine treeningutesse ja ta on väga töökas. Tõsiste väljakutsetega toimetulemist mänguolukorras peab ta veel endas arendama ja uskuma, et kusagil peidab ennast alati lahendus. „ fcf magazine

KOONDIS:

19.augustil 1992 Tallinnas 186 cm Keskkaitsja, paremajalgne FC Puuma 2000-2008 FC Ararat (13/1) 2008 FC Elva (3/0) 2009 Valga Warrior (33/2) 2009 FC Flora (98/2) al.2010 U18 - 3/0 U19 - 14/0 U21 - 14/1 U23 - 3/0 2/2015

SIIN ON FLORA! 13.märtsil paigaldati Flora kontori ukse kohale A Le Coq Arenal hiiglaslik 12x6 meetriste mõõtmetega plagu, millel näeme läbilõiget kogu FC Flora sisemisest tuumikust. Idee peaarhitekt ja klubi president Aivar Pohlak selgitab, miks just need inimesed ja mitte keegi teine.

XXI sajandi alguse tühjalt jooksvas, sisulistest tähendustest eemalduvas ja liigsuhtlemise ja vastandamise all vaevlevas maailmas on keeruline ehitada üles kogukonnatähendusi, mis põhineksid igiüllastel tunnetel nagu usk, lootus ja armastus. Plakatiga, mille oleme kinnitanud FC Flora kontoriukse kohale A. Le Coq Arenal, püüame anda panuse kõnealusesse läbi klubi sisemise kogukonna ja nendega seonduvate tähenduste kirjeldamise. Peatreener Norbert Hurt – peatreener on klubi losooa kujundamisel keskne persoon. See, kuidas mõtleme ja maailma suunata soovime, peegeldub väljapoole eeskätt selle kaudu, millist mängu mängime, samuti läbi mängijate käitumise väljakul ja väljaspool väljakut; Klubi legend Mart Poom – väärtustame endisi mängijaid läbi nende isiksuslike omaduste; Noormängija Raian Soosalu (sündinud 2007) – lapsed on meie tulevik. Nende arukale arendamisele kulutatud energia hulk määrab piirid, milleni saame kasvada ja see ei käi ainult jalgpalli kohta; Gert Kams – meeskonna kapten ja klubi kasvandik FC Flora Järvamaa Jalgpallikooli päevilt. Koerus üleskasvanuna sümboliseerib meie huvi Eesti maapiirkondade vastu nii sealt pärit jalgpallurite kaudu kui ka laiemalt; Kethy Õunpuu – naiskonna kapten. Austame naisi emade, jalgpallurite ja kolleegidena ja kuigi naise roll on ajas palju muutunud, peame naiselikkust eriliseks väärtuseks; Karl-Eerik Luigend – isiksused teevad ajalugu. Otsime vastust küsimusele, kas ja kui kaugele on võimalik väljakul jõuda loominguliste ja iseseisvalt mõtlevate persoonide jalgpallilise arendamise kaudu; Mihkel Ainsalu – uus tulija. Klubi on avatud nende jaoks, kes tunnevad FC Floras ära samastumisväärse keskkonna ja soovivad sellega liituda; Maksim Gussev – narvalane. FC Flora soovib kanda vastutust rahvusliku jalgpallikultuuri arendamise eest, aga siin on ruumi ka teiste rahvuste esindajatele ja välismaalt tulijatele; Karel Luiga – fänn Nublu. Poolehoidjad on klubi loomulik osa, kelleta oleks organisatsiooni toimimiseks üks oluline põhjus vähem. Austame neid, kes usuvad meisse ja kes loodavad meie peale ja püüame neile pettumusi mitte valmistada; Tele2 ja Nike – toetajad, kelle olemasolu aitab meil kaitsta oma põhimõtteid ja väärtuseid. fcf magazine

2/2015

Artikli taasavaldamiseks on Õhtulehe luba.

TÄIEST SÜDAMEST, TÄIEGA RISTI! FC Flora 25.juubelihooaja raames taasavaldame artikleid Eesti ajakirjandusest, mis rääkisid tollal aktuaalseist teemadest ja isikuist FC Floraga seoses. 2009.aasta, juulikuu. Flora euromängude teise ringi esimene kohtumine, FC Flora on sõitnud Taani, kus kohtutakse Brøndbyga. Esimesel poolajal hambad ristis kaitses seisnud Flora on võõrustajate mängu halvanud ning siis... Siis juhtub midagi, mis toob mängu otseülekannet kommenteerinud Kalev Kruusi suust kuuldavale legendaarseks muutunud karje:”Oioioioioioioi, Tõnis Vanna, täiest südamest, täiega risti! Võtke välja, poisid, võtke välja!” Mis juhtus? Juhtus see, et mängu 50. minutil sai väravast ligi 30 meetri kauguselt palli omaks FC Flora mängija Tõnis Vanna, kes ei kõhelnud hetkegi, vaid vajutas värava poole teele sellise kuuli, mida Eesti klubide ajaloos ei varem ega hiljem nähtud ei ole. Ristnurka, kliinilise, halastamatu, raevuka täpsusega. Brøndby on šokis, nende mäng laguneb täielikult. Pressitribüünil ainsa Eesti ajakirjanikuna istuv Õhtulehe reporter Ott Järvela on tunnistajaks vaatepildile, kuidas Taani ajakirjanikearmee haarab kui üks mees peadest ning langeb täielikku letargiasse. Ott lähetab kodumaale alljärgneva emotsionaalse artikli Tõnis Vanna väravast, mis murdis Taani tippmeeskonna ning muutus legendiks juba hetkest, mil pall ületas väravajoone. ÕHTULEHT. Ott Järvela, Kopenhaagen. 17.juuli, 2009

"Jalgpallis on nii, et ole julge, võta ette ja löö. Siis võib ka sisse minna. Tõnisel seekord näkkas. Imeline värav," tõdes Flora peatreener Tarmo Rüütli pärast 1:0 võitu Brøndby üle. Võidu tõi Florale keskkaitsja Tõnis Vanna ülivõimas pommlöök 30lt meetrilt. "Karjääri tipphetk ilmselt jah," muheles päevakangelane Vanna ise. Keskkaitsja 50. minutil teele saadetud pommlöök lendas kui meteoriit – Brøndby väravavaht Stephan Andersen vaatas nõutult pealt, kuidas pall väravavõrku rammis. "Trennis ülearu palju väravaid ei löö," tõdes Vanna, kelle jaoks oli see alates 2008. aasta algusest üldse alles teiseks tabamuseks. "Karjusin, et jätke pall mulle ja nii ta läks. Järsku olid kõik mul seljas." Vanna superlöök rikkus taanlaste jaoks ära ilusa neljapäevaõhtu. Brøndby meeskond ja fännid tulid eile staadionile teadmises, et võit jääb koju. Ja mitte tavaline võit, vaid soliidne võit. Viggo Jensenile mäng meeldis Kohtumise eel kuuldud Brøndby mängijate hooplemise kinnituseks näitasid staadioni kõik suured ja väikesed videoekraanid avavile eel meenutusi samade meeskondade 2006. aasta kohtumisest, mis lõppes taanlaste 4:0 võiduga. Toona tehti eestlastele selgeks, et tõime teie maalt endale Dannebrogi ja toome edaspidigi seda, mida tahame. fcf magazine

Foto: soccernet.ee

Tõnis Vanna, 72 mängu, 2 väravat ja üks legendaarne lugu FC Flora särgis.

Eile ei andnud Flora aga Brøndbyle mitte midagi. "Läksime hästi kõva võitlusvaimuga peale ja rippusime vastaste küljes hammastega kinni," ütles Vanna. Kohtumine algas ja kulges küll loogilises võtmes ehk Brøndby ründas ja surus, Flora kaitses ja üritas vastu nõelata, kuid üles köetud kodupubliku pahameeleks olid poolajaks väravad löömata ja 6926 miinus 14 (nii palju viibis staadionil Flora fänne) pealtvaatajat lasi vilet nii kuis kopsust tuli. Mängul viibinud endine Eesti koondise peatreener Viggo Jensen, kes peab nüüd kevadel Taani meistriliiga hõbemedali võitnud Odense BK abitreeneri ametit, vangutas hämmeldunult pead ja nentis: "Brøndby lihtsalt ei suuda väravat lüüa!" Samas oli Jensen varjamatult rõõmus, sest Taani 15

2/2015

meistrivõistluste avavoorus kohtub Brøndby pühapäeval just tema Odense meeskonnaga! Rüütli: favoriit on Brøndby Teine poolaeg läks käima samas võtmes, kui esimene oli lõppenud. Siis saabus Tõnis Vanna jalgpallurikarjääri säravaim hetk ja sellega oli mäng ka tehtud. Šoki saanud Brøndbyl puudusid igasugused ideed, kuidas Flora väravat ohustada. Avapoolajale omane agressiivsus oli kui hea tõmbega peldikupotist alla lastud ning individuaalne punnimine tulemust ei andnud. Tulemus? Flora jaoks uskumatu 1:0 võit, Brøndby jaoks väga – õigemini öeldes, ülimalt – ootamatu külm dušš. Peatreener Rüütli keeldus siiski rusikat liiga võidukalt raiumast. "Tänase mängupildi põhjal on favoriit siiski Brøndby. Aga osa šansse mängisid nad maha küll." Vanna sama tagasihoidlik ei olnud. "Muidugi meil vedas ja kodus läheme kaitsest lähtuvalt mängima, kuid nüüd ei taha vähema kui edasipääsuga enam leppida. Kõik on võimalik!" Mis siis nüüd? Nädala pärast Tallinnas näeme, raisk! Ja selle Dannebrogi võtame kah (võib-olla) tagasi!

Tõnise koll-kaunitari on YouTube’i üles laetud lugematul arvul eri versioonidel ja need on läbi aegade saanud sadu tuhandeid klikke. Üks võimalus Tõnise väravat YouTube’ist vaadata asub lingil:

tinyurl.com/tonisvanna Foto: Stanislav Moškov / ÕHTULEHT

Foto: Toomas Huik / POSTIMEES

Peale Florast lahkumist mängis Tõnis veel Rootsis Syrianska FC ridades, kandis samas riigis ka Dalkurd FF särki ning naasis siis kodumaale, kus lõpetas oma karjääri Paide Linnameeskonna eest Premium Liigas mängides. Helistasime Tõnisele, et uurida, millega ta tegeleb ja kuidas tal täna läheb. „Lühidalt öeldes: trükin ja hästi!” naerab Tõnis telefonis vastuseks. „Töötan trükindusäris ja olen eluga üsna rahul.” Küsimusele, kas jalgpalli ka ikka togitud saab, vastab Tõnis, et paraku ei luba seda teha aegajalt valutav selg, millega ta ei soovi riske võtta. Premium Liiga tulemuste ja mängudega end suures plaanis kursis hoidev Tõnis võtab aga siis küsijarolli enda kanda ning hakkab uurima, kuidas Premium Liiga intervjueerija arvates sel hooajal lõppeda võiks. „Kõik tundub üsna tasavägine,” konstanteerib ta siis. „Flora hooaja ettevalmistus oli küll võimas, aga suure huviga ootan, et näha, kas ja kuidas suudetakse see edu ka liigamängudes toimima panna. Igatahes tõotab tulla väga huvitav hooaeg!”

Flora särki Tõnis (paremal) täna enam ei kanna. Paljude ja väga paljude Flora fännide jaoks aga on üheks unustamatumaks rohevalgeks elamuseks just tema pommlöök Taani suurklubile, mis vallutas tol suvel kogu Euroopa telekanalid ja interneti.

fcf magazine

2/2015

Foto: Gertrud Alatare

VIIES SEKTOR 10 AASTAT! Brandon „Esimees” Paimal, Viies Sektor

Tänavune jalgpalliaasta on minu jaoks igas mõttes juubelihõnguline: Floral täitub 25, fännklubil Viies Sektor 10 tegutsemisaastat ning minul endal 10 aastat esimesest Flora mängust.

suurtel mängudel (nagu näiteks Levadia vastu) 30-40 inimest, siis viimastel aastatel oleme jõudnud sinnamaale, et sektoris on stabiilselt üle 50 fänni ning suurtel mängudel üle 100 inimese! Ja muidugi show! Kui 10 aastat tagasi võis Eestis vaid unistada tifodest, pürost ja muust säärasest, siis nüüdseks on Hävitav algus See oli 28.juulil 2005 aastal, kui Flora kohtus eurosarja need elemendid saanud fänluse lahutamatuks osaks ja korduskohtumises Taani klubiga Esbjerg FB. Avamängu kõrvalt on seda kuradi ilus vaadata! võõrsil 2:1 võitnud Flora suhtes olid ka 10 aastasel Brandonil Nende aastate jooksul olen saanud tohutult palju erinevaid emotsioone ja suurepärase sõpruskonna. ootused kõrged, kuid tulemuseks oli häving – 0:6 kaotus. Ometi käis minus mingi klikk, mis sundis mind uuesti staadionile tahtma. See emotsioon, fännid, melu... Ja isegi Tulge meiega! tühjad tribüünid Eesti liigas ei peletanud mind eemale. Kui Kallid inimesed, ärge kartke ja tulge Florat ka fännisektorisse esialgu olin küljetribüünil, siis esimesed mängud Flora toetama, koos saame teha veel suuremaid ja uhkemaid lippe, fännisektoris jäid hooaega 2006, ning 2007.aastal tegin juba tifosid ja toetada meie lemmikmeeskonna teed võidule! Muide - esimesed aasta aega käisin Sektoris nii, et ma ei „täies mahus” fännihooaja. tundunud mitte kedagi ja keegi ei teadnud ka mind, minu hüüdnimeks oli „Poiss, lippu tahad?“. Aga ma olen elus, ärge Fänlus ajaloopeeglis Tänavu suvel täituvad minu fännikarjääri esimesed 10 aastat ka teie kartke! ja sellele ajale tagasi vaadates on fänlus nii Viiendas Sektoris kui ka Eestis üldiselt arenenud meeletult paremuse poole. Kui võtta ette statistika ja numbrid, siis toona oli nõrgema vastasega mängul meie fännisektoris 10-20 inimest ning fcf magazine

2/2015

MÕTISKLUS

Marek Tiits, mängukavade toimetaja

KUST TULEVAD HULLUD?

Ma näen hulle iga päev enda ümber. Nende silmad põlevad. Nende jutt on kiire ja hektiline ja jääb kõrvaltaavajale sageli kasutatud terminoloogia, numbritejada ja mingite kolmandate asjaolude tõttu arusaamatuks. Need inimesed on jalgpallihullud. Nemad on need, kes veavad Eesti jalgpallivankrit. Osad neist teevad seda päevatööna, osade jaoks ei ole tööpäevadel ja puhkepäevadel suurt vahet. Osadele on iga päev, mil meeskond mängib, omaette pidupäev. Osad on vaiksed hullud, kes istuvad mängudel, vaikivad, teevad võib-olla ülestähendusi kaasavõetud taskumärkmikesse või kassast ostetud mängukavadesse. On ka internetihullud, kes veedavad päevi ja öid ja lugematuid tunde, surfates mööda jalgpallisaite, foorumeid ja sotsiaalmeediat. Nad on kursis iga klubi iga noormängija iga sammuga; nad teavad, mis positsioonil mängis mängija N aastal 2001, millises mänguelemendis on ta tugev ja millises mängus ta kubemelihase ära tõmbas (ja kui kaua sellest taastus). See hullus on nakkav. Ma ei tea täpselt, mil moel see pisik levib või milline on selle haiguse peiteaeg, küll aga tean ma täna kindlalt, et ma olen selle viiruse endasse saanud ja peiteaeg on ammu läbi ning tegemist on ravimatu haigusega. Ma võin, kui ma minevikku kiikan ja proovin mingeid jälgi haiguse tekkimisest ritta panna, enam-vähem aimata, kuidas see kõik algas. Oli aasta 1992 ja Taani tuli Euroopa meistriks jalgpallis. Olin 12-aastane. Mul oli suurepärane kogu mingi keemiapomm-närimiskummi müügieduks toodetud jalgpallikaarte ja hoolimata sellest, et ma polnud neid mehi kordagi mängimas näinud, olid neilt kaartidelt mu absoluutseiks lemmikuiks saanud mehed nagu Ruud Gullit, Roberto Donadoni, Roger Milla... Ja NEMAD. Superstaarid. Jürgen Klinsmann ja Thomas Hässler. Ja siis olid nad mu mustvalges televiisoris. Euroopa meistrivõistluste naalmängus. Taani vastu. Mingi... Mingi kuradi Taani! See ei saanud ju tähendada muud, kui et ma näen, kuidas Hässler ja Klinsmann võitu tähistavad! fcf magazine

Olin lummatud, teleri ette naelutatud. Ja siis... Ja siis lõi taanlaste Jensen värava. „Pole viga,” lohutasin ma ennast. „Klinsmann ja Hässler ei vea mind alt, nad löövad kindlasti Taani pikali!”

78.minutil lõi taanlaste Vilfort seisuks 2:0. Ülejäänud mängu ma lihtsalt põrnitsesin ekraani, suutmata uskuda, et mu jalgpallikaardid on mind niimoodi alatult petnud. Et Hässler ja Klinsmann ei olegi mingid imemehed. Lõpuvile eel libistasin kaarte oma sõrmede vahel ja pidasin mõttes plaani, et kas vahetan Hässleri naabermaja poistega mõne itaallase või rumeenlase vastu või ei... Ei vahetanud. Hässler koos Klinsmanni ja Gulliti ja Millaga on ilmselt tänagi veel kusagil karbis ühe Lõuna-Eesti unise aleviku individuaalelamu tolmusel pööningul. Jah, nüüd ma olen päris kindel. See haigus algas just tol päeval, 26.juunil 1992. Haigus andis veidi järele keskkooli aegu ja peaaegu-et vaibus ajateenistuses. Aga seda vaid selleks, et uue hooga ägeneda aastal 2002, kui olin oma elujärjega jõudnud ühte Kalamaja üürikorterisse ja juba isarolli astunud. Ühel märtsipäeval mängis Tallinnas Eesti koondis Venemaaga. Andres Oper lõi 85.minutil lõppseisu - Eesti võitis 2:1. Mu pea tahtis plahvatada, meelekohtades tuikas ja silme eest oli udune. Haigus oli tagasi. Lõplikult. Leidsin end üha tihedamini koondisemängudelt, siis juba koduliiga mängudelt. Kõik mu ümber muutus esmalt siniseks, siis järkjärguliselt rohevalgeks ning sedasi on see tänaseni jäänudki, kusjuures rohevalge lööve võtab üha enam võimust. Mu ümber on sama diagnoosiga inimesed, neid on sadu, kui mitte tuhandeid. Aga me ei räägi oma haigusest, me ei kurda, sest see on meie elu. Inimesed õpivad elama reumaga, kiruvad seda ja unistavad, kuidas sellest tüütust tõvest vabaneda - meie seda ei soovi. Me tahame haiged olla. Me oleme hullud oma vabast tahtest. Ja kui keegi peaks proovima meid ravida, siis... Ärge parem proovige. Teile parem. 2/2015

FC FLORA NAISKONNA PEATREENER RICHARD BARNWELL:”NÜÜD ON KÕIK NAISTE ENDI KÄTES!” Marek Tiits marek@fcora.ee

2012.aasta detsembrikuus FC Flora naiskonna tüüri enda kätesse haaranud peatreener Richard Barnwell räägib lühikeses intervjuus FC Flora naiskonna ootustest peatselt algavale hooajale ning lahkab naistejalgpalli muresid üldisemalt. Kõigepealt saagem tuttavaks. Kes on Richard Michael Barnwell? Inglane, sündinud Kendalis Lancashires 1979.aastal, saabus Eestisse 2002.aastal, ainsaks tuttavaks New Yorkis kohatud girlfriend. Juba 2003.aastal mängis Richard Meistriliigas Levadia särgis, 2004.aastal oli lühiajaliselt laenul Islandi klubis IA Akranes. Mänginud paaril korral Levadia eest isegi euromängude kvalikatsiooniringides, hakkas ta peagi Levadias noori treenima. 2008.aastal liitus Richard koos mõne endise Levadia mängijaga Nõmme Kaljuga ning sai ka Kalju eest 11 mängu Premium Liigas kirja. Kuidas ristusid su teed Floraga, Richard? Kui olin otsustanud, et lõpetan Levadias noortetreenerina, lähenes mulle üks Flora treeneritest, kellele meeldis mu treeningute stiil. ‘97.a poiste treenimine oli väga huvitav väljakutse ning nüüdseks olen olnud juba hulk aeg Flora süsteemi liige. Mitmed sõbrad üritasid väita, et see on kehv liigutus, aga enda arvates olen teinud väga hea valiku. Sinu käe all on Flora naiskond andnud mitmeid tõsiseid tormihoiatusi. 2013.aastal võideti karikanaalis Pärnu naiskonda; Expert liigas jäi eelmisel hooajal vähe puudu, et nende kaotusteta hooaeg nurja ajada. Mis on Pärnu kestva ainuvõimu põhjusteks ning kas seda ongi üldse võimalik murda? Pärnu võidab, sest neil on paikaloksunud võistkond ning paremad mängijad. See, et nad möödunud hooajal taas meistriks tulid ei ole juhus ja ma ei otsi sellele mingeid vabandusi. Mul on nüüdseks olnud 2 aastat aega, et Flora naiskond ümber ja üles ehitada ning minu arvates on nad fcf magazine

RICHARD BARNWELL, FC Flora naiskonna peatreener nüüd piisavalt head, et Pärnule konkurentsi pakkuda. On mängijate endi teha, kas nad suudavad end tõestada. Eeloleval hooajal on naiste kõrgseltskonnas k a k s u u t l i s a n d u s t - J K Ka l e v n i n g Noortekoondis. Supp muutub paksemaks ning ootamatuid tulemusi võib rohkem oodata. Kumb meeskondadest sinu hinnangul meile suuremaks peavaluks võib osutuda? Loodan, et Noortekoondis hakkab meile niiöelda muret 19

2/2015

valmistama, kuivõrd nende ridades hakkab pallima mitmeid FC Flora mängijaid! Usun siiski, et suurte üllatusteni läheb paar aastat aega ning 2016-2017 hooaegadel on naiste kõrgliiga tabeliseisudes suuremaid muudatusi oodata. Naiste jalgpall on suuremal või vähemal määral alahinnatud pea kõikjal Euroopas. Kui nägin meie tüdrukuid esimest korda mängimas, olin mängutempost ja kirest meeldivalt üllatunud. 2013.aasta Karikanaalis Pärnu vastu tulid esindusmeeskonna fännid tribüünidele ning ergutasid tüdrukuid maruliselt. Tüdrukud võitsid ja olid fännide tähelepanust pisarateni liigutatud. Kas on midagi näiteks Inglise naistevutist, mida võiksime üle võtta, et Eesti naistejalgpalli taset tõsta ja arendada? Oleme siin Eestis näinud ja vaadanud ainult meeste jalgpalli ja teinud seda nii palju aastaid, et arvame, et naiste jalgpall peaks olema täpselt samasugune. Ometi on need mängud täiesti erinevad! Tegelikult peaksime õppust võtma hoopis USA naistejalgpallist, olen ka seal treeneriks olnud. Seal alustavad poisid ja tüdrukud jalgpallimängimist koos ja nende vanemaid haritakse põhjalikult. Seal nähakse jalgpallis mängu igaühele ning seeläbi õpitakse ka erinevusi tundma.

tõusta? Pärnu naiskonna keskmine vanus on tõepoolest märksa kõrgem kui liigas keskmiselt... Meie võistkonnal lasub enesetõestamise kohustus ning seega surve on tunnetatav. Samas peaksin Pärnu tiitlikaitsmisel ebaõnnestumist endiselt tõsiseks šokiks, seetõttu mõistan Jüri püüdlusi survet eneselt eemale suunata. Pärnu võitis möödunud hooajal kõik oma liigamängud ning ükskõik millist muud tulemust võetaks sammuna tagasi. Neil saab väga raske olema. Pole kahtlustki, et meie tüdrukud sooviksid selgi hooajal näha Flora fänne tribüünidel neid toetamas. Richard, siin ja praegu on sinu võimalus veenda fänne seda tegema! Naiste jalgpall on kogu planeedi kiireminikasvav spordiala ja FC Flora kogu Eesti kõige põnevam naiskond. Just nüüd on teie võimalus tulla ning saada osaks meie eduloost naiskonna teel esimese meistritiitli poole!

Naismängijate üleminekud jäävad sageli peaaegu-et tähelepanuta. Ometi on meil Tiina Trutsi, kes mängib kõrgel tasemel USA üliõpilasliigas, Getter Laar Prantsusmaal, Pille Raadik Aland United’is. Kas naistejalgpalli tase mainitud riikidega on meil niivõrd erinev pelgalt kasutadaolevate tingimuste tõttu või mis täpselt on see põhjus, miks meie naistevutt tilpab ühel jalal? FC Flora naiskonna Põhiline põhjus on ikkagi mängutasemes. Siinmail on see veel suurim fänn Miku: madal ning arengufaasis, paljud mängud lõppevad suurte skooridega. Samuti opereerivad naiskonnad äärmiselt „Hooaja eesmärk on ikka tiitel. Seda ootavad ilmselt nii madalate eelarvete tingimustes ning seetõttu ei ole ühelgi mängijad ise kui ka poolehoidjad. Ühtlasest ja ka naiskonnal võimalik mängijatele mängimise eest palka koondisekarastuse saanud võistkonnast ootaks maksta... Pärnu naiskonna peatreener Jüri Saar tõstis hooajaeelses intervjuus favoriidikoorma oma õlult noorematele võistkondadele. On’s see pelk psühholoogiatrikk või on tõesti saabumas ajad, mil nooremad naiskonnad - sealhulgas mõistagi ka Flora - võiksid särada ning esile fcf magazine

kindlasti Liis Pello, Lisette Tammiku ja Kelly Roseni suurt läbimurdeaastat. Omamoodi kahju on kindlasti sellest et Katrin Loo ei taasliitunud naiskonnaga, kuigi ehk antropoloogiaõpingud lõid justkui selleks soodsa pinnase. Siiski usun et Pärnu kukutamine on võimalik ja loodetavasti saame Flora 25. juubelit tähistada kolme meistritiitli (PL, NL, EL) võiduga!” 2/2015

EESTI VINGEIM

VASTASSEIS Siim Pulst, soccernet.ee toimetuse juhataja

Flora versus Sillamäe on hetkel kõige põnevam tänapäevase jalgpalli jaoks? vastasseis Eesti jalgpallis. Kuidas nii? Sest nad mängivad kõige põnevamat jalgpalli! „Lihtsat jalgpalli“ võiks deneerida näiteks 4-4-2 formatsiooni väikeste variatsioonidega, kus mängijatel on Vähemalt viimasel kahel aastal on just need kaks kanget selgelt piiritletud rollid ning mänguplaan on lihvitud katsetanud meistriliigas kõige huvitavamaid mängujooniseid võimalikult sirgjooneliseks ja riskivabaks. Lisaks kiired ja loovamat ründemängu. Täistuuridel on nende üleminekud, elementaarsed positsioonivahetused ja veel mängumasinad kiiretempolised ja vaheldusrikkad: palju väiksemaid detaile ning saamegi kokku Eesti positsioonide julge vahetamine ühes osava pallikäsitlusega meistriliigas eeskujulikult toiminud edukokteili. Sidrunilõiguna paneb vastastel pea ringi käima ja pakub publikule võib keskkaitsjad rünnakule peapallide eest võitlema saata. vaimustavaid kombinatsioone. Väikseid detaile on loomulikult mustmiljon, nii et ka „lihtsas Tippklubide omavahelistes mängudes on üritavamaks jalgpallis“ pole tegelikult midagi lihtsat. Ent lähtutakse ometi pooleks tavaliselt ikka Flora ja Sillamäe – nad on rohkem sellest, kuidas võtta minimaalsete riskidega vajalikud valmis võtma riske ja proovima erilisi lahendusi. Ning tulemused ära, nii et kõik muu on ehitatud selle põhiplaani iseäranis huvitavad ja ettearvamatud on nende omavahelised ümber. Vigade vältimisele keskendudes korjatakse ära madistamised. kohustuslikud võidud ja ei kaotata ka suuri mänge. Mänguilu punkte ei anna Punkte aga mänguilu eest ei jagata ning tulemust (loe: tiitlit) ei ole uuenduslikuma jalgpalliga kaasnenud. Seniajani võidetakse Eestis meistritiitleid niinimetatud „lihtsa jalgpalliga“. Ka täiesti neutraalne pealtvaataja võib õigustatult küsida ja isegi oodata: kui kaua saab klassikaline lähenemine veel valitseda, kas aeg pole juba küps fcf magazine

Halvustamiseks pole siiski põhjust Tiitleid võidetakse stabiilsusega ja Eesti kontekstis tähendab see eelkõige seda, kuidas vältida libastumisi eeldatavalt nõrgemate vastu. Kui vastamisi on prod ja amatöörid, ei ole vaja paremuse maksmapanekuks jalgratast leiutada – peab lihtsalt omad asjad ära tegema ning küll see võiduvärav kuskilt individuaalse ja füüsilise üleoleku pealt ära tuleb. 21

2/2015

Kuni selline lähenemine tulemust toob, ei ole ka mingit põhjust seda halvustada. Ilu on ju vaataja silmades ning võitjate üle kohut ei mõisteta. Kohe kindlasti ei saa öelda, et konservatiivsem lähenemine oleks kuidagiviisi rumal või primitiivne. Pragmaatiline oleks vast õige sõna. Küll aga võib „lihtsa jalgpalli“ järjepidev viljelemine osutuda lühinägelikuks. Maailma tippjalgpallis ei ole sellega praeguseks suurt midagi peale hakata. Klassikaline 4-4-2 (kui sellist asja veel üldse eksisteerib) on etteaimatav ning kui vastasmeeskonna mobiilsem mänguplaan korralikult toimib, siis ka üsna lihtsalt ekspluateeritav. Uudne võidab niikuinii Uue jalgratta konstrueerimisel kipub mõni mutter või polt ikka kuskilt logisema, aga kui kõik detailid paika loksuvad, siis näitab see vanadele mudelitele tagatulesid. Kui uudsem lähenemine kord võimu haarab, siis usutavasti ka jäädavalt. Seejärel tuleb juba konkurentidel nuputama hakata, kuidas oma masinad sama heaks või paremaks tuunida.

Flora võitis neljast peetud kohtumisest 2, viigistas ühe ning kaotas samuti ühe.

26.04.2014 FCF-SIL 1:1 03.05.2014 SIL-FCF 1:2 14.07.2014 FCF-SIL 1:0 08.11.2014 SIL-FCF 3:2

VÄRAVATEVAHE 2014

6 : 5

VÄRAVALÖÖJAD OMAVAHELISTES KOHTUMISTES 2014 FLORA: Prosa (3), Beglarišvili (2), Alliku (1) SILLAMÄE: Kabajev (1), Kvasov (1), Ratnikov (1), Bagužis (1), Silich (1)

Foto: Gertrud Alatare

Kas aeg on küps? Saame näha, eelmisel aastal jäi sellest õige napilt puudu.

2014 HOOAEG

Möödunud hooajal oli Sillamäe võrgu sahistajaks Floraga peetud mängudes enamasti Albert Prosa, kes läkitas palli Sillamäe väravavahi selja taha kolmel korral, seda hoolimata tõigast, et hooaja algusfaasis oleks hiljem kihlveopettuste tõttu jalgpallist eemaldatud Maksim Paponov jõhkra sissesõiduga Prosa hooaja peaaegu-et lõpetanud. Käesoleva hooaja alguse jätab Prosa aga ikkagi vahele, taastudes operatsioonist. Kas ja milline võti leitakse Flora leeris, et Sillamäe väravalukk lahti muukida, saame juba täna näha.

fcf magazine

2/2015

AITĂ&#x201E;H!

fcf magazine

FC Flora toetajad HOOAJAL 2015

2/2015

KOHVIK KOHALIKUS MÄNGUPÄEVAL

KÕIK -15%