Üitsainus
Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne
www.mulgikultuur.ee
Sügüs 2009 (nr 6)
Mulgimaa oma asi T
ihtipääle om miult ja ka kindlaste tõistelt pärit, et noh mis teil sääl Mulgimaal iki katsu ja kaia om. Selle pääle tahas ütelde, et om iki küll nii kaia ku katsu ja täädja inime mõistap sedä ka juhate. A inimese om ju täitmade ja sedäsi mõtelden ja tegutsen om Mulgi Kultuurikeskuse mõtte akatus akanu joba kindlat vormi võtme. Ma usu, et mede sõituni lugejel ei ole täädmede Sooglemäe talu, mille Taageperä lossi omanigu om lahkelt mulkele kingituses anden. Om sääl joba mitmid kõrdu kokkugi saadu ja ütenkuun ka tüüd tettü. Nüid lääve asja iki edesi ja täempeses päeväs om kindel, mis sellen talun edespidi tetäs. Papre pääl om ka laan valmis tettü. Nüid peas sii Mulgimaa oma asi iki tuleme. Mis sääl papre pääl sis seisap ja mis sääl akates edespidi tegeme? Üten vallajuhtege om paika pant, et muuseuni sest ei tule - neid om Eestimaal esiki pallu. Külästuskeskuse iismärgis om võimalikult pallu tutvuste Mulgimaa aalugu ja kultuurilugu. Nõnda saigi kigel oonetel oma kasutuse ja tarviduse paika pant. Kige päämine om sii, et ussaia
Kristel Habakukk Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimiis
puult kaien jääs pilt nigu vanast taluõvvest. Täädust külästuskeskuse kotta akkap saama tilliksest aidast, kunkottale lähiaalugu om tennü seinte sissi akne – las ta sis näitap raasike ka nõukogude aiga. Kik ihuädä saap kah lämmen ja kuivan kotusen kõrda aia. Peris ehtsas vaatemisväärsuses jääs äärbeni alumine kõrd, kun külasteje saas astu-istu ja kaia sedä, kudas eläti uhken ja rikkan mulgi peren. Sääl või juvva tassike köögin liidi pääl keedet kohmi võ tiid, puhate jalga veranda pääl ja kaia uhket taluparki. Tõise kõrra pääl akkave tüüd tegeme MKI inimese. Uvvendustest putmede jätas ka vana reheaida, kunkottele ehiteme uvveste üles suure reheahju ja sääjäme sissi võimaluse sääl kuunolemisi kõrralde – om nii sis rehepapi jutukambre, rahvapeo, rahvakalendre tähtpäevä tähistemise, villä tuulamise, rehepess või
esiki uhke mulgi pulma. Tahame, et talutüüriistä reheaida seinde pääl ei oles pallald vaatemises, a iki kasutemises kah. Maakivest aida katte edimesse kambrese tuleve näütuseruumi, kunkottele me saame esi üles säädä võ lainate mõne Eesti muuseuni kogust välläpaneku. Nii et ku mõne aaste peräst uvveste tulla, om jälle midägi uut ja põnevet kaia. Kolmandese ruumi sääjäme sissi mulgi köögi. Sinna ehitets peris arilik liit ja sääl saap kõrralde mulgi süüke ja juukege seotu asju. Kige suurepe muutuse tuleve tallin. Mulgimaa rikkus ja tuntus om alguse saanu linast, siiperäst om talli alumise kõrra pääl võimalik kaia ja katsu kikke, mis om seot lina kasvatemise, tüütlemise ja kasutemisege. Pikembe aa joosul om võimalik läbi ruuvi kik linatüü, mes om võimalik kambren tetä. Prildatsel aal mõteldes arva, kudas üits rõõvatükk selgä saap, ja oles võibolt perämine aig sedä miilde tulete. Kuna talli ruumi om suure ja avara, sis om sääl ka võimalik kikke muud tetä. Tõise kõrra pääle om laan tetä kokkuistmise ja laaniruumi. Sääl saas ka mõne magamiskambre sissi säädä. Egän talun om sann, nii
Tulevene äärbän pargi puuld vaadeten.
mede talun kah. Kuna Sooglemäe pargist kaatsami siist löüti vana suitsusanna jäänusse, sis sinna paiga pääle tetäs ka suitsusann, selle vahege, et vesi tule raanist. Ütel uhkel ja suurel mulgi talul om kindlaste ka alatare. Sii olli varep tii kõrvan pargi veere pääl, a nüid om uvve aa ja ütiselt löüti, et sii tare tules mäele ehite, suurele äärbenile lähepele. Sii tulep talli kõrva! Alatarre tahas kutsu eläme üte noore pere, ken sis kah külästuskeskuse tüütejedes saave. Ku taluoovist kaien näes alatare vällä nigu vana piklik rehielamu, sis elämises om kik mugavuse luudu. Esiki tillike ussaid külästejide iist varjat. Sii oles väike ülevaade mede laanest ja nüid tahas palt luuta, et nii pallald laanes ei jääs ning Mul-
gimaal oles jaksu sii külästuskeskus üten Euruupa Liidu vondege üles ehite. A me egäüits saame sellele toes olla, joba pirle saa tetä rahalist annetust võ anda vanavara mulgi talu jaos. Kik asja pias sellese tallu tuleme Mulgimaalt. Edespidi saap joba täädust vajaminevist asjust. Ku om mõni tüüriist, sis sedä saap alla oida ja selle järgi tetä tüütegemises joba oma riist. Teretulnu om kik linatüüriista. Raha saap annete MKI konturin Abjan, selle jaos om sääl karp „TOETA TALU“ ja valla om ka arvenummer: Swedbank 221043133739. Oodame kikki lahkit mulke! Murdese sääden Alli Laande
Kultuurisuve kaits nägu K
u ltuu r isuv i a k as me i l tegeliguld joba keväde, ku Tõrva Neidudekuur tulli võitjas Laululahingu saaten. Oi sedä rõõmu ja uhkust egä tõrvaka süämen, sii võidujoovastus täit terve Helme kihelkonna, esiki terve Valgamaa ja muduki Mulgimaa. Et just üits tillike Mulgimaa linnake võit tääda-tuntu telesaate. Ennemb ei ole mede linna rahvas viil ollu jüsku üits miis, vanade ja noore- kik nagu sulasive ütes peres. A sellel om oma tagamaade kah: lauluõpetei Maie Kala visa tüü ja sihikindlus tüdrukidege kand villä. Valu ja vaeva nätti pallu, esiki nuttu ja koorist äräminekut tulli ette, tõistmuudu ju nii tulemuse ei oles tullu. Om arvatu, et tänu maarahva, esiäränis lõunaeestlaste elistemisele tulli võit. A ma
Agu Kabrits Tõrva linnapää
küsi vastu: Mesperäst päälinna rahvas es eliste oma tublidele koorilauljadele? Vastus om ju väige lihtne: sii omgi üte kandi ütteoidmise tunnus, ku ütekõrrage akkave inimese, kel om üits peritolu, kiil, kombed või rahvus, tegeme ütesugutsit otsussit. Neidudekuuri toetive suurde linna kolinu ja ädäge mujale tüüle minnu tõrvaka ja ümmerkaudse elanigu kah. Laulupeo päämõte ütenengämine olli Tõr van joba kaits kuud enne olemen.
Muduki and sii tuge mede kandi tantsjidele ja lauljidele, et jõuda suve pääsündmuse aas laulukaare ala. Jõutigi, üle katesaa inimese, kes Tõrva lippe all marsseve. Olli väige ää ja uhke tunne oma rahvast tervite tii veeren. A elun käive rõõm ja kurbus iki üten. Nii olligi, et paar päiva enne Pühä laulutule ürgämist laulukaare kõrvan väsis igaveses unele üits prildatse aa suurembit mulke- Lembit Eelmäe. Nimelt tõine juuli olli sii päiv, mil miis, kes mäng ennest suures ku Põrgupõhja Jürka, pidi ärä mineme siit maa pääld. Siia jäive temä tuntus mängitu Mogri Märt, Kihnu Jõnn, Vargamäe Andres ja pallu tõisi tugeve natuurige osasit. Neid ei saa unete, na jääve mede kultuurilukku. Lembit Eelmäe olli sündünü
Tõrva Neidudekuur.
Helme kihelkonnan Holdren. Gümnaasiumi lõpet ta Tõrvan. Latsepõli ja nuuruseaaste jätive nii tugeve jälle temä ellu, et ta es jätä ilmangi nimetemede oma mulgi peritolu, ei luuletusten, ei jutuajamisten. Temä kohta võip ütelde, et ta pidäs väige kallis oma kodukanti, mulgi kiilt ja kultuuri. Sedä kikke üteldi Vanemuise lava päält kah, ku olli pääle akanu Suure Mulgi perämine
ülesastmine. Selle etenduse pääle es tule aplausi, leinamuusikat kullelden mõtel egäüits ende kokkujuhtumisi Suure Mulgige. Ja ma usu, et rahu om tennu esiendege Mogri Märt, Kihnu Jõnn ja Põrgupõhja Jürka kah. Jah, tõeste jää miilde kultuurisuvi kate näoge, A.D 2009. Mulgi kiilde pannu Kristi Ilves
Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009
2
Kristi Ilves Toimendei
Omakultuur ei ole rokudill
M
iu koduvallan tetti uhkeste kõrda üits lasteaid. Sii om ää uudis. Viil paremb om sii, et lämmide kammerde ja uute pupede kõrvan peetäs sääl lugu mulgi keelest ja meelest, mede oma mängest ja mustrist. Egäl puul sii sedäsi ei ole. Om ju tääda, et lasteaidun ja kuulen om maru pallu egätsugutsit õppekavasit ja tüülaane, eurunorme ja muid paprit, kos om täpi pääld kirjan, mes ja kudas lastege piap tegeme. Kige selle mant ei jää kuigi pallu aiga ega võimu oma kodukandi kultuuri tutvustemise jaos. Ku õppekavan om sihen rahvuskultuur, viias latse ütes kõrras muusjumise või loetes ette mõnda tarka raamatut- ja sii om puha. Kudas laits sellest aru saa või kas ta mõist sedä üldse ende ja oma koduge kokku panna, om joba esiasi. Selleperäst omgi esiäränis ää miil, et om inimesi, kes võtave omale süameasjas mede latsi omaende juurde manu tagasi viia. Ja sedä sedäviisi, et rahvuskultuuri õppemine ei ole nagu rokudilli näitämine lomaaian: lääme sinna, vaateme ärä ja kähku kodu tagasi. Et laits midägi taipame ja armasteme akkas, piap ta selle sihen eläme. Palludel lastel ei ole kodun enämb kedägi, kes murden kõneles või mulgi mustridege rõõvast kuas. Lasteaid om just siande kotus, kos saa sedä viga viil raasike parande. Ku laits egä päe lää aida, millele oles nagu kaaruspael ümmer veetu, ku ta magas sängin, mille pääl om barbide ja ämblikmeeste asemel mede oma mustre, ku ta kuuld inimesi murdekeelen kõnelemen ja laulman, sis või arvate, et ta suurembes saaden kah kikke oma au sihen pidä. Egä teo taga om mõte ja mõtete taga akkaje inimese. Tõistmuudu mõtelde ja tegutse ei ole kerge. Küllald om kuulda ollu latsevanembit, kes omakultuuri õppemist ei puulde. Na pelgäve, et murde kuuldmine või sellen laulmine ja mängmine või kirjakeele õpmist takiste. Imelik küll, saa aaste iist es pelgä sedä kennigi: kik kõnelive kodun murdekeelen ja mõistsive iki kirjakeelen kah lugede ja kirjute. Aga niisama latsevanembe ei pelgä suguki, et mõne võõra keele õpmine joba enne kuuli ja ingliskiilside multivilme vaatemine nende latse ärä rikk. Neile raasike tõistmuudu mõtlejidele ja tegutsejidele jää üle palt jõudu suuvi. Nende tüü ei ole kerge, raha ja kuulsust kah ei tuu, aga ku lastel silmä säräve ja suurdel om süä rõõmus, sõs aetes kindla pääle õiget asja.
Nellän Mulgimaa koolin akkave mulgi keele ja kultuuri tunni!
T
äempe tahas tedege jagade uudist, mis sii sügüse om miu süäme rõõmsas tennü. Ku Võrumaal om joba ää tükk aiga latse ka koolin saanu täädä oma kandi kultuurilugu ja ka kiilt õpanu, sis Mulgimaal om sii küll edimene sügüs, ku latse lasteaidun ja kuulen akkave täädust saama mulgi asjust ja keelest. Om sedä ju peris kavva aet, a üitski uus asi ei tule kergelt. Eelmine aaste pannive asjast uvitet ja ka täädliku inimese pääde kokku ja teive ärä ammu oodet mulgi keele ja kultuuri ainekava lasteaidule ja edimesele kooliastmele. Tänavu sügüse akkave edimese julge ja akkaje õppaja õpeteme latsi selle kava perrä. Neid kuule ei ole just väige pallu: kigepäält om nõunoleku anden Mõisakülä, Holstre, Hummuli ja Abja, a om lootust, et ää akatus saa edesiminikut ka tõisten kuulen. Lasteaidun om joba mitmid aastid toredat tüüd tettü Karksi-Nuian, Abjan, Tarvastun.
Alli Laande MKI keelerojekte juht
Egä uus algus taht inimesi, kes om sellest uvitet, ja ka ütenmõtlemist. Kige kergep om ütelde, et sii ei ole võimalik, võ latse ei taha. Miul om ää kogemus Lilli ja Mõisakülä laste päält - ku asja süämege tetä ja mitte sundusege, sis tuleve latse kah üten ja rõõmu oma kodukotusse ja keele tundmisest saave ka tillikse lasteaialatse. Siiperäst tahas kigile lohutuses ütelde, et latse ei kaote sellest tunnist küll midägi ja ka elu ei lää rassepes, sest ku mõni latsevanep pelgäs, et esiki om pallu õppi, sis sellen tunnin tetäs kik tüü ja laulu tunnin ja laits saa pallald lusti ja rõõmu oma kodukotusse ja kultuuri tundmisest. Kigele õppajile tahas suuvi julgust ja ääd pääleakkamist!
Luuleteje Erni Iire mälestus om jäädvustet N
elläbe, 13. augustil ollive kultuuriuvilidse Tõrva kandi elänigu jälle elämusterohke sündmuse tunnistejes. Tetti valla luuleteje Erni Iire mälestustahvel. Kuna sii päe kallas taevaluuke vaheld üttejärge paduvihma, teive kõrraldeje kokkusaamise Erni Iire tütre Lili-Ann Sinijärve ja tema perekonnage, üldsuse esindejidege ja ümmerkaudside k i r j andusuv i l iste ge Tõr v a kammersaalin. Akatust tei kammersaali tegevdirektur Ilmar Kõverik. Elme vallavanemb Tarmo Tamm avald äämiild selle üle, et Elme kihelkonnast võrsunu luuletejet Erni Iird om tähele pantu ja tulevidele põlvile jäädvustet. Allakirjutenu and lühikse ülevaate luuleteje Erni Iire elukäigust ja loomingust. “Erni Iir sündüs 29. märtsil 1900. aastel Taageperä vallan Karjatnurme külän Ala-Pääbu talun talurentnigu pojana,” märkse kõnelei. Edesi tuudi vällä tähtsambe lõigu temä aridustiist. “Edimese täädmise sai Iir kohaligun Karjatnurme küläkoolin ja sis joba Tartu reaalkoolin, edesi ülikooli vilosoohviatääduskonnan, kos ta olli vabakullei,” olli ülevaaten.
Vello Jaska
Erni Iir pühend ennest joba varakuld kirjandusligule tegevusele. Temäst tulli väige villakas luuletei. Temä luulen om pallu teemäsit. Sii akkap mõtisklustest latsepõlvekodust ja kodukoha luudusest ja jõuap kige keerulisembide ühiskonnaelu küsimusteni vällä. Tundeküllätsembit ridu leiäp lugeja kindlaste Erni Iire luuletusen “Kodutii”: „Ta ihkas kallistede maad, iga nurmevagu...“ Erni Iir olli kindla pääle oma aast ihen. Tal olli võime nätä, mis toimus temä ümmer. Aga ta mõist nätä sedä, mes om ollu ja, mes viil tähtsämb, ta mõist ette kah nätä. Vaadete tulevikku. Luuletejele om tähtis temä maa ja rahva vabadus, sõltumatus. Ta kirjutep: „Elade vabana rahvas ei saa, kes om kaitsen ja valvsusen lohakas...“. Sügäveld aritu ja laia silmäringige inimesena mõist Erni Iir aridusest, kunstist ja kultuurist lugu pidäde. Luuletusen “Ülespoole” kirjutep ta: „Üles-
Erni Iire mälestustahvle vallategemine.
poole, päikse järgi mullast sirgup väetimb taim. Inimsilmgi valgust järgip, avarusse püüdlep vaim...“. Erni Iire tarkus olli sellen, et ta es tõtta Eesti rahva kige pühämbit uutusi ja luutusi tävve suuge vällä õiskame. Sest sügävel stagna-aal olli seindel kah kõrva. Selleperäst tulli tetä kikke mõõdukald ja mõistuse järgi. Ku vaja, sis mõnda punast lippu kah lehvite. Et selle varjun vällä ütelde sedä, mes meie rahva engen ja süämen pakits. Sii olligi tol aal elämise kunst ehk ellu jäämise kunst. Kige võimsambeld tule Erni Iire protest võõra võimu vastu vällä temä luuletusen “Minu kodu”: „Eesti mullal minu kodu
asup. Võõra võimu käsk ja määrus taas ta elul painajana lasup...“. Erni Iir olli niinimetedu muudsa luule tiirajai. Valga maavanemb Kalev Ärk olli veendunu, et Erni Iire loomingu uvveste ellu ärätemine ja temä aus mälestustahvle ülessäädmine om ilma vaielusete tänavaaste kirjanduse tähtsündmus. Tõrva linnapää Agu Kabrits tänas Erni Iire tütre perekonda kohaletuleku iist ja arvas, et Erni Iire luulelooming leid tii tänapäevä noorde süämese. Erni Iire tüdär Lili-Ann Sinijärv kõnel mõne esiäräligumbe luu, mes olli seotu temä esäge. Eesti Kirjanige Liidu juhatuse esimiis Karl-Martin Sinijärv kinnit, et sii, mes om kõrd joba
papre pääle pantu ja kivvi raiutu, jääp palludes aastides meile mõjume. Erni Iire luulet lugesive Kristiina ja Angela Kannukene. Muusikat teive Tõrva miisansambel ja solist Ene Vilipuu, kes laulsive Thea Leitmaa akordioni- ja klaveri järgi mitu laulu. Sis ku taevakaar olli silmäpilgus selgunu, läits rahvaulk AlaPääbu tallu, et osaühingu Tõrva Kivitüüstus valmis tettu ja suurele rändrahnule kinnitet laadi pääld kate ärä võtta. Sedä teive perekond Sinijärv, maavanemb Kalev Ärk ja ümmerkaudside omavalitsuste esindeje. Pääle sedä õnnist Elme koguduse õpetei Arvu Lasting mälestustahvle sisse ja and selle Kigevägevembe oole ala.
Üitsainus Mulgimaa
Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009
Üits mulk A
iri Hallik- Konnula (34) om täisverd mulk, kes Võrumaale mehele läits. Aakirjanigus õppin naine aa selle asemel, et mõnele naisteaakirjale rikastest ja ilusidest lugusit vorpi, oopis tubliste mulgi asja ja oid Urvasten küläelul enge sehen. Mulgimaa rahvale om ta vast kige rohkemb tääda ku Vikerraadju ja Sakala mulgikiilside uudiste toimendei.
M
esperäst sina, nuur inime, akassit selle mulgi asjage pääle joba sis, ku kennigi viil pallu Mulgimaast egä mulgi keelest es kõnele? Ku ma pääle keskkuuli Talnan elli, olli kudagi igäv ja midägi olli jusku puudu. Ju ma sis akassi neid mulgi juuri otsme. Viil enne sedä olli Mustla kuuli tullu Talnast eesti keele ja kirjanduse õpetei Anne Mädo, kes kõnel, et koskil siinsaman lähiksen eläp kuulus kirjamiis Nikolai Baturin, kes kirjutep õigen Mulgi murden. Sii jutt jäi esiäränis miilde- tuntu kirjanik eläp koskil mõtsan ja kirjutep ammu unetet keelen. Nõnda ma mõtli. Ildamb näi, et om viil inimesi, kes mulgi kiild mõistave. Kigeperrä – ku ma joba raadjun mulgi uudisit tei – tulli vällä, et miu emä kõnelep kige parembet Riidaje kandi kiild, sest latsepõlven na muud es kõnelegi. Aga uudisit ma akassi tegeme raasike juhusliguld. Näi ju kõrvast, miandse ullu mulgi kultuuri vedäje om Kalle Gaston ja Alli Laande. Mia olli aakirjandust õppin ja mõtli, et vast saa kah raasike avite. Parasjagu akas kätte tuleme taotluste saatmise tähtaig Lõuna-Eesti keele ja kultuuri rogrammist raha saamises. Kimasi autuge Lilli küllä, kos saime tillikse pundige kokku ja pannime mõttekse kirja. Kas sii tüü om villä kandan? Akatusen olli küll tunda, et kand villä. Saije mitu kirja, kos õpeti, kudas õiget mulgi kiild kõnelde ja kirjute, Villändi mulgi arutive, miandsit sõnu kasuteme pias. Nüid om rahuligus jäänu, pias vist midägi uut ette võtme? Tõine suur asi om sii, et ma löüdse punti viil üte ullu tüdärlatse, kes kõneles väige ääd Suistle kandi kiild, mõist mulgi keelen uviteveld kõnelde ja kirjute. Miul om väige ää miil, et temä kätte pääle raadjuuudiste nüid viil sii Mulgimaa leht om antu. Uudiste tegemise man ole kokku trehvänu pallude inimestege, kes omakultuuri sihen toimeteve. Üitskõrd ma pruuvse selle pundi jaos internetin mulgikiilse jutulisti käimä lükäte, aga es võete väige vedu. Sedä võis kennigi viil pruuvi, selleperäst et mulgi keele allajäämise jaos om tähtis, et sedä egä päe tarvitedes.
Mes om kige suurembe takistuse omakultuurige tegelemise man? Miu jaos om kige suuremb takistus sii, et kodu nõnda kaugel om ja et Urvaste asja ussest ja aknest sissi murrave. Akatusen ma käisi esi piaaigu egä nädäl Mulgimaal lindistemen, aga nüid jõvva vast kõrra vartalin emä ja esä manu. Mille järgi sa võtat teemasit mulgi uudiste saatese? Otsi iki siandsit ettevõtmisi, kos miandegi omakultuuri idu sehen om. Egä neid ülearu pallu ei ole ja egäle ei saa jaole kah. Miast vastukaja sii saade om toonu? No päämiseld iki kirju sellest, kudas oles õige kõnelde. Me oleme ütte ja tõist kuulda võttan kah, aga jääme iki selle manu, et uudise loetes ette suistle keelen, Alli jutt om karksi keelen ja Tauli Antsu oma elme keelen. Miis om sul võruke. Miandsen keelen te kodun kõnelede? Margus vist om eesti keele kõnelemise maha jättan, kuigi tuttaves saamise aal ta kõnel ja kirjut rohkemb kirjakeelen. Mia ole sääl võru ja eesti keel e v a h e p ä ä l. O m av anut s e ur vastelase kõneleve iki rohkemb kirjakiild, aga näituses valimisliidun, kos ma ole, kõneleme rohkemb kohalikku (urvaste) kiild. Aga võrukiilsidele inimestele kirjute ma oopis mulgi keelen- sii tule mul parembini vällä. Kumb murre su lastele parembini külgi jääs? No võru kiil vast jääs iki raasike. Näites numbrit ütleve üttelugu võru keelen. M e s o m Võ r u m a a l tõistmuudu ku Mulgimaal? Inimese om vast egän paigan ütesugutse ja maal iki parembe ja lahkembe ku linnan. Urvasten om äste pallu põlitsit perekonde. Sii and sellele kandile pallu väge manu. Mulgimaale om pallu võõrit sissi tullu ja usaldemist olli inimeste vahel vähämb ku siin. Vana kombe om kah tänu põlitsele rahvale Võrumaal kavvemb alla oitu. Näites panni ämm medel pahas, et esmabesel päeväl kolimise ette võtime. Ku luudusest kõnelde, sis miule tulep miilde, kudas ma üitskõrd võti Nuia kandin autu pääle üte naase, kes kangeste kitt,
3
Airi Hallik kirjutes võrukidele mulgi keelen
Airi üten oma mehege Tarvastu käsitüükoan.
et küll sääl Võrumaal võip ilus olla – uhke mõtsa, oru ja mäe, mitte nagu siin Villändimaal. Ja pagan võtas – me ollime temäge parasjagu just Karksi ürgorust läbi sõitan! Egäl puul om ilust luudust. Ma soovi mulkele jõudu selle oidmises. Mesperäst omVõrumaal oma kiild ja kombit pallu rohkemb alla jäänu ku Mulgimaal? Siin Võrumaal om pallu nuuri ja ettevõtlikke mehi, kes om viimatsil aastil akanu võru keelen kõneleme. Naase millegiperäst vähemb, kuigi ariliguld üteldes, et just nemä om perimuskultuuri oidje. Tänu neile meestele om miul kah lihtsamb võru kiild kasute – ma tää, et noorembe võrukse om samamuudu vahel sõnasäädmisege ädän. Aga pääasi, et tahtmist om. Kui pallu 30-50 aaste peräst om viil Eestimaal omakultuuri alla? Millest sii olenes? Sii olenes egä külä inimestest – kas na mõistave ja tahave oman keelen kõnelde, mõtsapuu õigel aal maha võtta, sibulit vana kuu aal maha panna ja ernit põhjatuulege külide. Kas pandas selgä omakandi rahvarõõva või oopis Kuusalu või Muhu omade. Ku oles viil vanavanembit, kes lastege oma emäkeelen kõneles! Õige mõte om Ülo Vooglaiul, kes om ütelnu, et kultuur jääs ellu sõs, ku oidas vanast kinni, aga egä kõrd tuvvas raasike uut kah manu. Siandse uvvenduse om olemen näites Mulgi Kultuuri Instituudi noorterojekte man ja Tarvastu valla mulgiperätside ehitustüüde man. Tõistpidi taht Eesti riik uvve keelesäädusege kohaligu keele
kasutemist piirate. Selle mõttest ei saa mia küll üldse aru. Mes sa arvat võrukide mõttest, et Võru-, Mulgi- ja Tartumaa ametiasutusten pias saama ametnigege kodumurden asju aade? Võrumaal vast saa kah – näites Võru PRIAn om miu arust küll kik ametnigu päämiseld võrukiilse. Ädä om sellen, et ku esi nendege võru keelen kõneleme ei akka või ku äste vällä ei tule, sis lääve na kah kirjakeele pääle üle. Ja noorembe ametnigu pelgäve siast isiklikku kõnetemist irmsaste. Ütleve ”siu” asemel ”teie” ja nõnda edesi. Võibolt pelgäve, et sis na ei ole enämb ende palka väärd, et om joba rohkemb abimihe, mitte ametnigu. A miu arust jääski paiklik kultuur ja Eesti riik ellu nõndaviisi, ku ametnigu inimestege sama jalga astuve. Mes sa prilla pääle mulgi uudiste toimetemise viil tiit? No kige tähtsämb asi pias oleme perevirma, mes me Konnula Margusege sii keväde ärä teime (mudu ollime mõlembe FIE-de). Siia ala käip mede aakirjanduslik tegevus, Contra kirjatüki ja ülesastmise ja sis viil mede mahepõld ja kuus lammast. Aga tegeliguld om kige tähtsämb miu jaos iki Urvaste kandi edendemine, esiki ku tule esi pääle massa. Oiame naistege Urvaste vana koolimaja elun – kõrraldeme ringitüüd, otsime remondiraha jne. Ildaaigu sai küläküük valmis. Nüid om vaja viil tehnika jaos raha otsi ja külä oma kauba vällä nupute. Üits mõte, kos nüid om terve punt kõrraldejit taga tullu, om Urbanipäevä laat. Sii keväde
olli joba kolmas kõrd sedä tetä üten Urvaste kogudusege. Valime kige parembe koduveini ja teenime seltsile raha ja muduki tuleve egätsugu käsitüü- ja toidukaupmihe ja pillimihe. Sis ma ole vist viil liikuv tääbepunkt. Ku kennigi taht Ur vasten kellegi nummerd või nime täädä, sis kõlistedes tihtipääle oopis sissirännänu mulgile. Sii om selleperäst, et ma ole peris pallu pruuvin inimesi koolitustele või pidule kutsu. Viil teime üte naasege kate pääle valla infoatlase. Konnula Margusege piame internetin Urvaste blogi kah, sääl pias küll enämb-vähemb kik küläuudise üleven oleme. Mes sinu ku mulki kige rohkemb rõõmustes? Et ma võrukidege peris äste läbi saa. Küsinu Kristi Ilves
Välläütlemine Kaessa päivä enne siiaaste sügüse pääleakkamist kost peräst suvevaheaiga jälle readjust mulgi kiil. Akas pääle Mulgimaa uudiste täädaandmine. Rõõm om neid kullete, aga miilde ei jõvva jättä. Siiperäst om ää, et Sakala tuup nii papre pääl kodu kätte ja õigel aal om kõrdamise võimalus olemen. Toimetei om siisama Tarvastust perit Airi Hallik, kes neli aastet tagasi ürjäs. Piäp ütleme, et prildane uudiste edesiandmine om mulgi keeleruugi ja sõnade poolest parembes minnu, a edesimineku maad om viil küll. Attehh tettü iist. Jõudu ehenoleve tüü jaos! Erna-Elise Neimann
Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009
4
Tarvastu lasteaid sai uvve (mulgi) kuvve M
ustla Naaruvõru lasteaia pere uut joba aastit oma majan kõrralikku remonti. Nüid om sii unistus tões saanu: oone, mes 1875. aastel koolimajas ehitet, om uhke ja tänapäevätse näo saanu.
K
igepääld jää silm pidäme rahvarõõvakirjule aiale, mille pääle om joonistet verev kaaruspael. Siande sama pael om tettu mede valla bussiuutmise majakside pääle kah ja rahvas om selle äste omas võttan. Aastide iist tullu ilus mõte om viil edespidigi järgitegemist väärt. Maja esi om lõbusas tettu eri värvi akendege. Ussaia pääl puhkas vana Peipsi veerest tuudu kalapaat, mes om siin lastele mängmises kohendet. Vällän om viil suur spordilats üten korvpallirõngaste ja jalgpallivärätidege. Suurembidele lastele tege äädmiild asvaldi ja liiklusmärkege rallirada, tillembidele om kummikattege põnnirada. Nüid om ää vällän õppi. Mõlembel rühmäl om vällän omaette kammer, pääle selle varjualutse liivakastin mängmise jaos. Külmä ja lume jääve uutma ussaia pääle tettu rõuna. Prildane „pupemõts“ om mõne aaste peräst tore tuhkpuutukake, kos saa lastele ärä essumede mõtsankäimist õpete. Suur roosipeenar ja ületalve kasuve lilli, mes kah varsti maha istutedes, om lastele joba tuleve keväde silmäilus. Uunen sihen om vanast alla jäänu palt vaim, kik muu om uus. Terve vana pööning om nüid lastele mängukõlbuligus säetu, põrmandu pääle om tettu suur Eestimaa kaard. Kalidoriseina eht Tarvastu valla kaard. Tõise kõrra pääle jääve viil egätsugu kambre tüütejide jaos ja õpetejide tuba. Rühmäruumi edimedse kõrra pääl om esiäräligu müüblege, miast mujal ei ole. Kik selle nuput vällä nuur kunsnik Veronika Valk. Temä teos saanu mõtte om toes õpetejele ja rõõmus lastele. Näituses magamiskambrin om pallu uvitevit seinä pääle leebitu pilte, mes ärgiteve last vaateme ja küsime. Mõlemben rühmäruumin om olemen suure tahvelseinä, kos laits saa kätt arjute. Latse om nii joba äste omas võttan. Akvaarium ja selle elänigu miildive kigile. Oolealuste süütmine ommukuld om omaette tüü, mida kik väige oodave. Esiäränis tähtis om sii lastele kohusetunde õppemises. Mede uunel om pikk aalugu ja sii suur rõõm tuu suure kohustuse kah üten. Ehen om aaluuliste andmide kogumine. Selle tüü man pias abis ole-
me oma tüüteje, laste perede ja vallarahvas kah. Joba om abi pakkun suvel siin käinu 90aastene Ameerika vanaprovva, kes just siin majan edimest kõrda kuuli läits. Sii ettevõtmine pias aviteme meil luvva lasteaiale oma näo. Mede õppekava päämises teemas pias saama koduluuline vaatlusõpetus. Edespidi pias egä Tarvastu Naaruvõru lasteaia õppekava läbi tennu laits oleme tuttav oma lasteaiamaja aaluuge, oma kodukandi kultuuriluuge ja mõistma nimete mõnda oma kodukandi tääda-tuntu inimest või kotust. Mulgis olemine om osa mede elust. Egä Tarvastu laits pias oleme tuttav Mulgi murdege. Üits jupike lasteaia vallategemise peost olli kah mulgikiilne, sedäsi andsime au oma esivanembidele ja vanale uunele. Lastele ku vanembidele tei kava õpmine pallu nalla, a saime akkame ja enge läits kah. Tarvastu Naaruvõru lasteaid om 2008. aaste sügise kokku pantu katest enditsest Tarvastu valla lasteaiast. Üttekokku mahus mede lasteaida 60 last, prilla om 52 ja neist 33 Mustla majan. Om rühmä Suur Naaruvõru ja Tillike Naaruvõru. 19 last käi Naaruvõru lasteaia Kalli-Kalli kodun, mes om Mustlast 12 km kaugusen Välusten. Tüütegijit om meil 18, neist 6 om õpeteje. Omaette om viil logopeed, võimlemise ja lauluõpetei. Eläme ku üits pere. Mede juhtmõte om: Oia, oolitse ja armaste! Mede rõõm om tede rõõm kah- sii om mõte, mille järgi käi kate maja läbikäimine.
Mulgimustreline aid om nüid Mustla visiitkaardis.
Mulgi mustridege sängi ja uus akvaarium.
Akvaarium miildis kigile.
Selleperäst akkamegi üitstõisel külän käimä, et lastel elu viil uvitevemb oles. Merike Tulp Tarvastu Naaruvõru Lasteaia Juhatei Tarvastu murakuse pannu Kristi Ilves
Kolikambrest om saanu uhke saal, mille põrmandut eht Eesti kaard.
ÜITS EESTIMAA KOTUS SAIE KAUNIMBE KUVVE TÄNU SELLE IIST ÕIKAME KUUN LATSE RÕÕM OM SILMESE KIRJUTET SISSE OID, UUL JA ARMASTUS ÜTENKUUN. KUIS TETTI KIK TÜÜ, ME TÄPSELD EI TÄÄ, A TARE OM PÜSTI JA SII OM ÄÄ. TAMM KASUS USSAIAN, RAHUL TA SÜÄ RUUS AKNE ALL KASUS, OM ILU NII PÜHÄ OM RÖÖMU SÜAMEN NII PALLU, NII PALLU ME ÜTELDE TAHAS, A SÕNADEDEN VARJU JÄÄ MÕTE ENGEKIIL MEDE IIST ASJU AJAS MEDE KODU OM MULGIMAA SEHEH, SÜÄ TARVASTUL IKI OM TRUU SII ARMASTUS OM NÕNDA EHE KALLIS SIIN EGÄ PUHMAS JA PUU.
Vana kalapaat om ää mängukotus.
Luuletise mulgikiilsest kavast 12. 09. 2009, kirjutet Tarvastu lasteaiauune piduliku vallategemise pidu jaos. Autur Merike Tulp
Üitsainus Mulgimaa
Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009
5
Küläpäe ja juubelipidu Lillin T
äoaaste, katsmendel augustil peeti Lillin 16. küläpäevä. Ütenkuun tähistime ka mede rahvamaja-külämaja ütsmekümnendet ja raamadukogu saandet aastepäevä. Ulga sõpru ja tuttavit ollive tullu meid terviteme ja meelen pidäme. Tore üllätuse tei aaluu-uurja Karl Käsper Taagerperäst, kes kostits meid lõõtsalugudege. Mulgi Märtki olli üle mitme aaste kohale jõuden. Särä tõive silmä Karksi-Nuia noore tantsjase „Samm sassin”, süäme tei soojas Kärstne memmekside tantsurühm „Mõtsalilli”. Peris elamuse paksive naabre Lätimaalt Köönast. Nende uugne laulu- ja tantsulust pands kaasa eläme kik noore ja vanase. Ja mede latsekse üllätive omaluudu näitemänguge „Õunavaras”. Sii olli vahva etteaste! Vaatemises – kullemises jägus viil nallalugusit, laule ja line-tantsu. Külämaja juhateje Malle Ereline ja raamadukoguoidje Hille Muska tänäsive tänukirja, lilliossa ja lämme süämege endisi majajuhatejit – Hellen Sarve, kes koloositüü kõrvast juhts kuus aastet rahvamaja; Asta Partsi, kes ands kulduurielul uut uugu uvve Eesti aa akatusen; Alli Laandet, mede külä sädeinimest, kes seitsetõisku aastet vedäs kulduurielu Lillin; ringijuhte- Leida Vellingut, Helmi Soovikut ja tõisi; äid raamadu-
Külämaja seinä olliv pidu aas lakatisi täis lleebitu.
sõpru - Hilda Sinkat, Alli Laandet, Asta Jaaksood ja tõisi egätpidi agarid seltsielul kaasalüüjit. Pannime palame küindle, et mäleste mede külä kulduuriluu säravid tegelasi – õpetejet, raamadukogu asutejet, seltsielu tegelist Hendrik Ansot, rahvamaja juhte Elli Leolat, Heikki Lenki, Luule Veevot, raamadukoguoidjid Ingrid Lenki, Laine Teivat ja pallusid tõisi manalatiile lännu ärksampid inimesi, kedä me iki ja alati piame meelen, austeme ja armasteme. Sellejärgi sõidime ütenkuun bussige Navale laulupiiriposti manu. Lõpmede tore olli sääl üten lätlistege laulda, tantsi, pildiste ja lihtselt tunda rõõmu ilusest ümbrusest, mõtsa vaikusest ja inimestest oma kõrvan.
Tants es saa enne ommukut otsa.
Pidu käis peräst supisüümist ja kohvijuumist külävanemp Liia Oidemaa man külämajan üten ansamblege „Svips” varaste ommukutunneni. Saali olli vällä pant külä roonika ja seinde pääle riputet kulduuriluulise lakati, et miile tulete tähtsämbit tegemisi ja tuttavit inimesi. Kõrvun kõlave Alli Laande luudu laulusõna: „Kodutse mõtsa ja kodutse raa, käitu tii ja minnu aa, miilde tuleve, ku oleme kuun…“ Tänäme süämest kikki endisi ja praegutsit Peräkülä-Lilli inimesi, kes tullive ja teive mede selleaastese kokkusaamise miildejääväs. Hille Muska Raamadukoguoidje Lillin
Laulupiiriposti man.
Simman Karutsi talun K
arksi valla Sudiste külä om aaluuliselt varajase asustusege kotus ollu. Edimese asulakoha võisive ola enämp ku 1000 aastet tagasi KarutsiKekani lähiksen. Selle märgis om säälsaman kivikalme kotus. Sudiste kanti tekküsive tugeve, õige mulgi taluse. Üits vanempid põlitsit talusit om Karutsi (Karutoosi). Pirlatse talu-uune ehit Jaak Karu. Karutsi talu saigi tuntus peremehe muusikaarmastuse ja viiulimängu peräst. Üten poige Hansu, Hendriku ja Juhanige, väimiis Jaak Israelige ja mõne naabertalu pillimehege asutive na küläkapelli, mes sai tuntus „Karutsi jazzi“ nime all. Käiti mägmen pidudel Nuian, Taageperän, Villändin, Abjan, Penujan, Sinejärvel, Ärikülän ja mjal Lõuna-Eestin. Sakeste toimusive simmani Karutsi talun, kunkottele tulli alati pidulisi kaugempelt kah. Illemp asut Jaak Israel uvve küläapelli, mida temä esi juhat, mäng esi sääl viiulit ja õpets selle jaos vällä uusi pillimehi. Koluusi
alguseaastil saigi Sudiste külä muusikaenges Jaak Israel, kel sii sügüse oles 14. novembrel saanu täüs 100 eluaastet. Jaak israel om päritu Karutsi talu kõrvast Kekani talust. Temä emä Ann Mägi (Israel) mängs kah viiulit. Nende kate talu inimeste ütine muusikaarmastus viis selleni, et Jaak Israelist sai Karutsi väimiis, kellele sis äi Jaak Karu edmese muusika- ja noodiõppuse ands. Muusi ka te gemine j a orkestren mängmine käis Jaagul ikki pääle põhitüüd. Nõnna om Jaak Israel olnu Sudisten klubijuhateje, temä viis Sudiste segakoori esiki Talnase laulupidule laulma. Sudistese luudi koluus, nimes panti „Sõprus“. Jaak pidäs „Sõprusen“ rigadiri ja kassapidaje ammatit. Ku tillikse koloosi kadusive ja tetti Karksi koluus, sis olli Jaak sääl rakturistkombainer. Ümmerkaudsidel inimestel olli iki temä abi vaja. Jaak om esiki surnit kirstu lugemen käinu ja matussit läbi viinu. Et 100 aaste sündümisepäe
Jaak Israel aastel 1982.
olli tulemen, mõtlive Jaak Israeli latse Hans, Elli, Milvi ja minije Ilse kõrralde Karutsi talun simmani, et üten külärahvage ja vil engen olevide Karksi küläkapelli liikmidege minnu aigu miilde tulete. Simmani päevas sai valitu 8. august 2009 kell 14.00. Kigi õnnes oli sii päe ilus, kuju ja päev paist kah. Enne pidu käiti Rahumäe, Arumäe ja Papi surnuaiden endiste pillimeeste aude pääl. Sinna istutedi lille, Milvi Israel ja Helve Joon tuletive surnit sõnadege miilde, Ermas Hein ja Ats Tomp mängseve akordioni ja viiuli pääl lugusit. Simman om iki laulumänge ja
Sudiste küläseltsi rahvatantsurühm tõmmas oma tantsu ja laulumängege simmani käimä.
tantse kotus ollu, siiperäst saive Sudisten sudive sudijase iistõiguse neid oma volkloorikvan esite. Anneli Mäeotsa ja Ivi Liivi käe all. Karutsi ussaid olli sii päe täüs muusikat, sest kohal olli ka Vello Ainsalu orkester „Lustipill“. Jaak Israel jõud sellen orkestren kah viiulit mängi. Üten „Lustipilige“ mängseve viil karksi küläkapelli elun oleve liikme Aarne Kaljumäe, Helmut Kõdar, Ants Ralja, Ermas Hein, väsimede Kärstne kuulmeister ja ää viiulimiis Ants Tomp ja Jaak Israeli tüdär Elli ja pojapoig Olavi. Olli pallu pillimängu, laulu ja tantsu. Vahepääl
vaadessime vilmi, mille om omal aal tennü Eeri Mägi. Simmanil es puudu ka söögija joogipoolis. Ernesupi kiits valmi naabrenaine Silvi Tammine, koduõlle tei naabremiis Peeter Joon ja külälise ollive üten toonu egätsorti küdsätusi ja pirukit. Olli ka üllätus, mille tei Jaak Israeli pojapoig nuur Jaak Israel. Temä käis enne simmanit oma mõrsjage Meila Pihlakuge salaje, ilma tõiste täädmede Villändin registriirman. Nõda käänd simman lõpus oopis pulmas. Ilse Israel
Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009
6
Ilus kuldne sügüs omgi kähen Ä
ä inime, om kähen kuldne sügüs oma ubinit täüs puiege. Mes linna untsantsakil viga kittä, et küll om kaunis ja küll om ilus sii sügüs! Om küll, sii om tävveste õigus, aga asi om nii, et maainemisel ei ole sedä ilu ja kulda aiga vahti ja sihki. Sis viil viisurikastist eietedes, et kähen om masu ja om esiäränis rasse ja et om vaja üle elaäde. Ku nii, sis nii! Egä mia laisk inime ei ole ollu. Mõtli, et mia sedä masu ei pelgä mitte üits raas. Om ullembitki nättu ja iki elätu. Nakassi sis masule vastu võitleme, et kaeme, kes kedä! Ei mulk nälgä näe, ku ta om tark ja virk. Kigepääld osti linnast pallu suhkurd, sis osti viil üte sügävkülmä manu. Sis akassi aian ringi taksiirmä, et mes kigepääld tetä saa. Näi ää meelege, et pallu tüüd om joba tettu: maasiku ja muu marja om purgen ja sügävkülmän. Sibul ripnes võrgun seina pääl ku üits mauk. Erne om ammugi külmäkotten ja oodave oma aiga. Tumati ja kurgi om keldren. Mõtsaanni, nigu kik marja ja seene, mis miu mõistust müüdä süvvä sünnive, sisse tettu. Arooniast tei mahla, sii om ää kõrge vererõhu vasta. Kik rohilene, mes söögile ääd maiku tege, om kah purgin.(No egä na esi sinnä es tüki, iki mia esi tei). Paklasaane, kõrvist, kapustit, piiti, purgandit (ei mäletegi, midä viil) lõiksi nii, et sõrme leivä tuld. A mia es anna alla. Võtt aiga, mes võtt, aga kik talvevarude vedäsi laste abige keldrese. Pirnege viil sai akkame - tei kombotti, esiki mahla ruuvsi tetä, enämbjagu lõiksi sügävkülmä, saap pirnikuuki talve tetä. Piäp ütleme, et väige äste seisave. Aga ubine - pallu sa iki sedä mahla jõvvat tetä, no mia tei neid peris egät muudu ja topsi egäle poole, kunkottale vähägi kõlvas. Lõiksi sügävkülmä ma-
gustoite jaos, tei kombotti. Sõs tekküsi miule üits küsimus: mes saa edesi? Kunkottale mia ülejäänu ubine pane või mes tii? Mine kokkuostu – sääl massa või pääle, et ärä võetas. Näet sis, om muduki ää, et luudus ninda elde om ollu me vastu, a mis liig, sii liig! Võip ütelde, et prilla om küll ubinde uputus mede maal. Kas kennigi mõist ütelde või kas om siast asutist, kes tegeles ubinde ülejääkege. Teku kas elekterd vai joogivett vai lõhnaõli – pääasi, et midägi tetäs. Süä valutes, ku mia kae, kudas ubine katave maad, ku lumi talve. Kahju om ukka laske minna. Näet, aga linna untsantsakil om jällegi ää: sääjave ülejäägi kastege aia taga, müüdäkäijäde sööve ja kitäve päälegi. A ää miil om iki küll, ku kaet keldrese või sügävkülmä sisse. Tulgu nüid masu või mõsu või mes taht, mius ei putu sii suguki. “Uvve tulija” ütlive küll, et valige meid, me ei lase masul liiga tetä. Küll sii masu om iki üits kuri miis, et tedä ninda pellätes. A mia ei pelgä summagi! Mia lää keldrese või külmetüse kapi manu ja võta, mes eng ihkas. Miu kõtt om täüs ja miil ää. Mes üits inime viil tahta võip! Soovi teile kah ääd sügüstüüde indu, jõudu ja tüütahet! Ja ku te kah ei mõista enämb oma aiaraamige midägi pääle akate, sõs ma pane siia üte esi vällänuputet õpetuse manu. Tammsaaregi ütel, et teke tüüd, sis tule armastus. Ja sii om õige küll. Sii armastus käi iki kõtu kaudu! Pirni prändi marinaadin Om vaja: 2 kg äid pirne 0,6 kg suhkurd 2 ebaküdooniat 1,5 l vett 20 ml prändit
Tetäs ninda: Korja unnik äid pirne, mõse puhtas ja vii küüki. Nüid, mes nüid olli vaja tetä? Midägi kiitä... aa suhkruvett. A kigepääld om vaja ruuvi, et kas sii prändi iki kõlbas marinaadis. Noh, ei ole ädä. Peris ää olli! Aa nüid jala äste arku, sis om paremp seista! Sa olet ju tulitse liidi man. Odott, pirni jäive tükeldemede, ah,käive niisama kah. Vala nüid kik sii raam suhkruvette. Kuramus, pallu läits müüdä, a potti sai kah iki midägi. Nüid oles vaja manu valade prändi. Ei tiiä, kas ikikõlbas? Käip küll. Ää. Nüid lase pirnel kiiä üits 15 minutit. A seni, ku pirni keevä, võit endele kah lubade üte tiba prändit. Sul ju vaja kah kosutust. Aa-aa-aavitege nüid kik vaimu ja kaimu, purke om ninda pallu, a miu palt üits. Mudkui kalda ja kalda. Tüül ei tulegi lõppu. Kas mia ütli, et ku pirni om oma aa ärä keenü, riibu vatt pääld ärä ja viska mineme (või võta pääle)? Mis selle prändige nüid olli? Aa, vaja ruuvi. Kuule, käip küll! Kuule, kas sa küdoonia iki pistsit üten pirnege kiimä? Pannit? Ahah! Kas siimle võtit vällä? Võtit? Ahah! Trillalla, rallalla, laulu võtap vallalla... Ah et marinaati om kah prändit vaja kallate.Tsilk, tsilk, tsilk. No ku raiskamises läits, pitsiteme viil üte tsilga putlepõhjast potti. Väige ää! Küll mia ole elde! Esi kah imeste! Kae, terve põrmand om nüid purke ja pirne täüs. Ah,et kaanetemede jäi? No küll mia tii, ku üles äräne, ärä miu essüte prilla. Mia ole nüid rassest tüüst ninda väsünü,et... Jah, rasse sii pirni prändi marinaadin tegemine, a om järgitegemist väärt, uske miu, te ei kahjatse! Raudsepa Elli Tarvastust
Võistujuusk Ku saas, tiis taevalakke P mulgu …
äe page iks päevä järgi, nädäl nuusaten müüdä lätt, kuu kaala keit omal lõpumärgi, vana-aaste jälle üvästi jätt. Sia kablutet uvvege üten, mis äbi, aast maha ku jäät, pallajalu ku tulisten süten, kiil vesti pääl edesi läät. Võtass aig aa sekundiss maha, et tõmmate enge üits puhk. Kos sa ulluke- aig om jo raha, ummisjalun tal õhin ja uhk. Jooset, kunni su tunnike tullu, mis aale üits engeke mass. Võistu jooseve uvve ullu, võidunälläne miljunimass. Lembit Eelmäe (2003)
Jaak Kõdar Nava talu peremiis
M
a maha istsi, mõtlesi ja pisär olli silmän. Miks küll nii pallu alba-ääd om ütenkuun siin ilmän? Ku saas, tiis taevalakke mulgu ja ilmatuma paugu. Na mingu tagasi, kust tullu, just läbi selle augu. Sääl taevan om nii pallu tähti, neist üits võis iki olla, kes võtas alva oolele, et ää saas kodu tulla.
Aig kuup aealõimi
Vastupanemine Vello Jaska Mare Osi
A
ig kuup aealõimi läbi mitme aastaao. Pole algust tal ei otsa, aga käest ta kaop.
u saatus armuta su tallap ja muud ei enämb üle jää, et survele piat andma alla, sõs püünä oida püsti pää.
Alle sirgu siristive, tiristive tirtsu. Präegu pori ümmerringi jalge ehen lirtsup.
Sii ää, mes om viil järgi jäänu, ei tohis engest kadude kah sõs, ku järsu elukäänu su selgä võive ladude
Varsti jälle terve laotus talveõlma vaop. Kuni päike võemust võtten külmän keltsa taop.
küll rohkest kannatusi, piinu, et kalestuve eng ja vaim. Ku aig kik unistuse viinu, sõs oia elun tõetaim.
Nii tu aeavärten aina uusi lõimi luup. Ei meist keski ette tiiä, mis ta nendest kuup.
Ku mure nigu kuurma kive su vajuteve ligi maad, sõs justku läbi mingi ime sa iki ennest üles aad.
olli nätä külälisteraamatut. Sääl sõs olli mitme keele pääl kiidusõnu kirja pant. Nujaa, sõs nakas kiriku kell lüümä ja jutus nakas pääle. Üits nuur naesterahvas olli kantslen ja pidäs jutust. Nõnda äste kõnel, et miul tulli peris vesi silmänukka. Üits imelik asi olli, et pääle mede olli pallald kuus naist kirikun. Kirikul om küll pallu liikmit, a kennigi ei viisi vällä tulla. Kik nii eidekse om nõnapiti vusseri ehen ja kaeve noid egätsorti seebikit. Perän saave turu latsin kokku ja kos sõs nakkave suure
uuge tõisi inemesi taga kõneleme. Tuu om kah üits väige tore ajaviidus, na eläve tõiste elu, a esi eläde ei mõista. Pühän raamatun om kirjan: “Paljud on kutsud, vähesed on valitud”. Kulla inemise! Käige iki rohkemb kirikun, et saas endile engerahu. Sii om jo suur patt, ku te palt tõisi inemisi taga kõnelede. Ku Jumal elu ja tervust and, sõs patrame edesi.
K
Maali ja maali kirikun T
ere, jälle Maali siin! Miä üitspäe mõtli, et pias iki kirikuse mineme kah üitskõrd. Ütli oma vanamihele: „Aa puhtambe rõõva selgä ja pane valge obene vedruvankre ette. Me lääme Mustla pääle, tääd küll, alevi veeren oma üits kirik, Tarvastu kirik noh.“ Egä`s kedägi, nakassime sõs aigsaste tuleme. Me jõudseme raasike enne jutusse algust kiriku manu. Obesege olli peris tegu, lasipuud enämb ei ole, sidusime oma suksu sõs lektreposti külgi.
Ku kiriku ussest sissi astseme, sõs miä peris eitusi ärä. Kate seinä pääle ollive pildi pantu. Nii ollive Rita Raave ja Enn Põldroosi tettü. Miuvana Leo küsse, et kes nii siandse inemise om. Miä ütli, et kuule vanamiis, kudas sa sõs ei tää- Rita Raave om sii inime, kes kavva aigu püüne pääl näitemängu tei ja mõnen kinuvilmin om kah tedä näta ollu. Enn Põldroos om eluaig pilte tennü. Kaesime noid pilte sõs. Põldroosi üte pildi ala olli kirjutet “ Kaunitar ja koletis”, sõs miä ütli oma Leole, et selle
pildi man tule miule miilde, ku siä pallu undijalavett joonu olet ja miä sulle episteld pia. Ku miä tõise seinä viirde lätsi, sõs üte pildi ala olli kirjutet “Õnnelikud päevad”, a miis sääl pildi pääl olli na õnnetu näoge. Saa sõs sest kunstist aru, miä esi jo vana rummal inime. Lätsi ja kaesi viil ütte pilti, mille ala olli kirjutet “Vabad inimesed” ja na kik ollive kövvega kokku seotu. Miule tulli miilde sii, kuda latseaialatse jalutive ja na oidseve kah kövvest kinni, tuuperäst et kennigi kaotsi ei lääs. Lavva pääl
Maali tegemisi kaes ja kulles Mängle Ants
Üitsainus Mulgimaa
Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009
7
Tarvastu tantsurühm käis Leedun vestivalil
Mede rühm Klaipedan.
uulmede vihmäst egä millegist muust. Süvvä saime äste, olli mõteldu
L atsele
selle pääle kah, et palt taimesööjade saas söönus, neile olli omaette süük. Süvva sai pallald talongege.
Mõista, mõista...
Värvi esi!
1. Va l g e p o i s i k e , mu s t nõnake? 2. Üits emä, ütessa last? 3. Üits saks, sada kaskat sellän? 4. Seitse poissi üten kindan? 5. Maa om- inimest ei kanna, vesi om- laeva ei sõida? 6. L aasine nur m, puust piindre? 7. Suure ubine suurune, penikuurma pikune? 8. Vii sihen seis, maa pääl ei seisa? 9. Juusk üüd ku päevä, ärä ei väsi ilmangi? 10. Üits tamm, 12 aru, egä aru pääl 4 pesä, egän pesän 7 muna?
S
ügüs om kähen ja puulehe akkave kiriveses mineme. Tii pihlapu lehe rohilises, marja vereves! Vahtrelehe tii punatse-kõllatseruunikiriveses!
Mulgi mõts O
lli kõrd jänessetüdär, kes elli kunnigil paksun Lõuna -Eesti mõtsan. Ta elli üten emä ja sõsarde-velledege. Kige vanemp oma pesakonnan olli jüst tämä. Nink vanade kombide järgi pidi kige eakamb luuma endele omaette elo. Olligi kätte jõudnu aig, mil jäness akas uut kodu kohmerdeme. Ekseld mitu päivä müüdä mõtsa, lõpus jõud puu manu, mes olli puhtald keskmine mõtsapuu. Temäle paist sii puu nii imeline ja esiärälik. Mõtel sinna üüses jäia. Taivas läits pimes ja tähe akassive kirame. Jäness eit puu ala puhma varju magame. Midägi putut tedä, jäness võpat. Ta olli valmis kige ullembes – untes. Tei silmä valla ja näi, et sii
es ole kriimsilm, mes tedä rihvas. Nüistas viil paar kõrda silmi, et löüdä kinnitust sellele, midä ta aimas. Temä ihen seis puu. Ja sel puul olli nägu! Ta iilas nagu kige kiravemb täht taivan. Puuke nimet: “Ärä pelgä väiksek. Miä ole selle mõtsa kuningas. Ja kona sinä olet edimene, kes löüds miun mihastig imetlusväärset, kingi ma sulle sama puhma, mille all sa magasit.“ Jänessetüdär olli tumm, ta es mõista midägi kosta. Kuningas küsse: „Kas sulle ei passi sii kodus?“ Jäness taibas, midä temäle olli üteldu nink kost kähku ja kindlalt: „Loomuligult passip, sii om sii õige paik!“ Ja na lobisive terve üü kiksugustest asjust. Ommuku edemeld akas jäness
oma pesä kobisteme. Mõtsa all näi ta jänessepoissi, kes eksel ketsuten samal süül, mil jänessetüdrik. Jänessepiiga jutust temäle oma luu nink kuts tedä ende manu eläme. Poiss olli muduki peri, kuna jutu kullemise aal armusi ta tüdrikuse ärä. Nemä ellive mõlempe õndsalt üten ja leive omale pere. Terve pesäkond üten vanempidege olliv õnneligu, et just Mulgimaa mõts om nii sõbralik. Pr i l d a g i kõn e l d e s , ku i s jänessepere eläs õnneliguld oma mõtsakuninga külle all. Ja ku na ei ole ärä surnu, eläve na siiamaani õnneliguld. Aet Leesment Halliste Põhikool
Meiege ütte koolimajja ollive majutet viil itaallase ja ungarlase. Itaallase ollive omaette isiksuse, kedä es uvite üürahu, pidu peeti ommukuni suure laulu ja trumme saatel. Mitu kõrda kutsuti neile politsei kah koolimajja, aga neid sii es eidute. Esinemen käisime päämiseld uulitside pääl ja enambjaold käis sii iki kuuma päeva kähen. Uulitside pääle ollive pantu Europeade`i lipu, mes tähistive esinemisekotussit. Meie ja tõiste tantsjide esinemisi olli tullu vaateme väige pallu rahvast. Kigi maade tantsjade saive lõpus ütenkuun suurel suvelaval kah üles astu, päältvaatejit olli summan.
Lõputantsus kutsuti püüne pääle kik noorembe tantsurühmä ja üten tantsiti Leedu rahvatants. Äste jäi miilde 5 km pikkune rongkäik, kus tantseme terve tii, naaratus näo pääl, rõõmupisare silmin. Kige aigembe tantseve kah kigest engest. Mõne tantsu aal võtime päältvaatejide ulgast kah inimesi üten endege tantsu lüümä. Vestivalist võtive osa 26 riigi esindeje. Oleme tänuligu oma juhendejele Kersti Vunderile, et ka meie saime nende ulgan olla. Tantsja Kätlin Jõgi ja Marek Manglus Tarvastu murrakuse pannu Kristi Ilves
Tõmba juti õigeste! SAHVT
JUUKSEKLAMBER
KUREMARI
KÜNGAS
RUUKOST
SÕDUR
SEITUNG
MOOS
RÕUN
NÕEL
PIIRAK
JÕHVIKAS
NALL
SEELIK
KÖRT
PIRUKAS
NÕGEL
HOMMIKUEINE
SOLDAN
AJALEHT
G O I U D T R E A H
S T I A K A S D G S
U P Ü Õ K B H Y I O
U K J O Ü I T S I A
K R L Ö M T Ü S P S
V M D H M R E E M S
A I C J E I L S V E
N K I J T L H Ä S T
O L Ö S G E Ä M N A
L Õ E Ä S N B T V K
Nende ruute sissi om ärä peidet numbre ütest kümneni: ÜITS, KAITS, KOLM, NELI, VIIS, KUUS, SEITSE, KATESSA, ÜTESSA, KÜMME. Kae lugede edes- ja tagaspidi, alt üles ja ülevest alla ja viltu kah!
SAHVT-MOOS KUREMARI-JÕHVIKAS RUUKOST-HOMMIKUEINE SEITUNG-AJALEHT RÕUN-KÜNGAS PIIRAK-PIRUKAS NALL-JUUKSEKLAMBER KÖRT-SEELIK NÕGEL-NÕEL SOLDAN-SÕDUR
uulikuu lõpun läits Tarvastust noorde rahvatantsu segärühm Leetu Klaipedase, kos peeti 45ndet kõrda vokloorivestivali Europeade. Nagu õige mulgi iki, sõitsime Mulgi Reise bussige. Pääle meie rühma ollive bussin viil Tudulinna naisterühm ja Koeru 5.-6. lasse tantsjade. Sõit olli pikk, aga selle iist lõbus, bussijuht ja kogu ülejäänu seltskond olli kah tore. Üüse magasime Klaipeda koolin, mes olli oopis tõisen linna otsan ku esinemise kotusse. Magasime lassen, kos egä rühm sai omaette lassi, mõske sai soojaku dusiruumen. Enne ülesastmist teime koolimaja ihen ruuvi kahe,
Vastusse: 1. Uba. 2.Kartul. 3.Kapust. 4.Ernekõder. 5. Suug. 6. Aken. 7.Lõngakera. 8.Kalavõrk. 9. Jõgi. 10.Aaste.
J
Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2009
8
I Mulgikiilne laulu- ja tansupidu! Kigele mulkele tahas täädä anda ääd uudist, et mulgi om ette võtten kõrralde edimene mulgikiilne laulu ja tansupidu, mes 2010. aaastel om Karksi-Nuia lossimägeden 5. jaanikuu päeväl. Kigel, kel om ääd nõu anda ja om sellest asjast uvitet, om edimene kokkusaamine kokku lepit 6. viinäkuu päeväl Karksi – Nuia Kultuurikeskusen kell 16.00. Ku ei ole võimalik esi tulla, sis võis oma mõtte papre pääle panna ja saata aadressil alli.laande@gmail.com. Teeme esi oma pidu! MKI
M ede raamatu „Karksi vanad rahvalaulud viisidega I“
„Mede ilves“
Kokku pannu Taive Särg Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu 2008 65.Taive Särg Eesti Kirjandusmuuseumist om kogunu ja kokku säädan edimese raamatu Karksi vanadest rahvalaulest. Raamatun avaldet laulu om kokku korjatu aastidel 1868 – 1979. Pääle selle seletusi murdekeelest, viisest ja žanridest. Raasike om tutvustet neid inimesi kah, kellelt laulu om kokku korjatu.
Jaak Kõdar Mulgi laste luuleraamat 25.Lõbusa värsi eesti ja mulgi keelen mõtsarahva laste koolinkäimisest
„Ettekandeid I Mulgi Konverentsilt“ Mulgi Kultuuri Instituudi toimetised I Viljandi 2000 25.Ettekande edimeselt Mulgi Konverentsilt Tõrvan Kalle Gaston – Mulgimaast ja instituudist Eduard Vääri – Mulgi kultuuri edesiviimise ja kasutemise võimalusi Heiki Pärdi – Mulgi müüt ja mulgi identiteet Taive Särg – Karksi rahvalaulik Kadri Kukk. 18931976 Heiki Valk – Mulgimaa arheoloogilisest uurmisest Marju Kõivupuu – Mõnda Võrumaa ja Mulgimaa matusekombist
„Maale toetub jalg“ Mare Osi 40.Luuletuse nii eesti ku mulgi keelen aastist 1991 – 2004
Näitemäng „Kolm risti“ Jaak Kõdar 25.28. juulil 1866 kirjutive Nava talu peremiis Jaak Kõddar ja Polli mõisnik Georg von Stryk alla lepingu, millege Nava talu maade osteti vabas. Nawwa talu ostu originaaldokument om alla ja sellele om Jaak Kõddar alla kirjuten kolm risti. Näitemäng toetus aaluuliste tõsiasju pääle, a inimsuhte ja tülide om edesi ant vaban vormin ja tõlgendusen, mes kõneles vabaduse-ja esiolemise mõttist laiembelt ku palt üten talun.
Mustla pääl Tarvastu käsitüükoan 28. oktoobrel kl 14. 00 neli eesti kirjanikku ütekõrrage! Külla tuleve Andra Teede, Jaan Malin, Hasso Krull ja Viktor Kotjuh. Tule kulleme!
Mustla rahvamajan 22. oktoobrel kl 10-14 TARVASTU AALUUPÄE “Lähemb minevik – kas põhjus nostalgias või kergendusohkes?”
Tõrva Kultuurimajan “Oskar Looritsa noorusmailt” Aleks Loorits Mulgi Kultuuri Instituut 2000 15.Oskar Looritsa vanembe velle Aleksander Looritsa käsikirja oma velle nuurusaa mälestustest toimet Kalle Gaston. Oskar Loorits olli mulgi suust rahvaluuletäädlane ja poliitik ja om kindlaste üits tuntumbit mulke üldse.
10. novembrel kl 18.00 MARDIÕHTU Karneval ja rahvaliku mängu. Tants. 25. novembrel kl 11.00
kadripäe lastele. Võistu joonistemine. Rahvaligu laulumängu. Kadripere kombe ja mõistatuse.
”Ennemuistitsel Mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII“ Toimeten Helju Kaal, Eevi Ross ja Mari Must. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts 2008 110.Raamat mulke elust mulgi keelen. Raamatuse om korjatu endisaigside Emakeele Seltsi kirjasaatjide mulgi murden kirjutet luu. Kogumik om üle kolmesaa lehekülle paks ja sääl om man ka kirjasaatjide oma joonisse.
Raamatide ostmises kõliste 513 5313 või kirjute kristel@mulgikultuur.ee. Saap ka mulgi tääbekambrest Abja-Paluoja, Pärnu mnt 30a.
Näitemäng „Muinassaar“ Jaak Kõdar 25.Näitemäng om tettu auturi emä puult alla oitu kirjavahetuse perrä Otto Tiefi valitsuse põllutüüministre Kaarel Liidakuge, kes varjas ennest Karksi vallan Nava talun aastel 1944 Nõukogude võimu iist.
TULEMEN
Mulgimaa pusle
Näitemäng Maiel.
26. juunil sii aaste Maiel S
ii olli päe, ku tetti ülevaatemine, kes Eesti õpetejdest tege ige parepest näitemängu. Tulli vällä, et Villändi Maagümnaasiumi õpetejese. Na mängseve Kitzbergi tükki ”Nuur noorege, vana vanage”. Kitmist väärt olli ülesastmine. Tänäti osalisi ja nende õppajat Silvia Sorot. Päältvaatejit olli tullu üle saa. Joba varemp akassime aruteme, et oles ää, ku nevä sedä etendust mängis peris Maie mäe pääl Kitzbergi kodutalun. Maie talu om tuntu Kitzbergi kirjatüüde kaudu. Oma eluluun om kirjanik üles tähendenu: ”Maie om miu kodu. Ku mujal es ole ää, sis mia tulli iki Maiele. Egä meil sääl suurt vara es ole. Meil olli pallu rohkemp. Meil olli üitstõise mõistmine ja avitemine.” Kitzbergi sündimise aast saap sii aaste jõulu aigu 154 aastet. Temä kirjutet ”Küläjutu” om kõvaste au sehen. Tullas iki lähikselt ja kaugempelt kotussit vaateme ja jutte kulleme.
75.- Lõbus mäng ja Mulgimaa kaart ütekõrrage. Kitzbergi Sõpru Seltsi esimis Asta Jaaksoo
Mulgi Kultuuri Intituudi väljaanne Üitsainus Mulgimaa Ajalehe väljaandmist toetab riiklik programm “Lõunaeesti keel ja kultuur”
Toimetus: e-post: ajaleht@mulgikultuur.ee post: Mulgi Kultuuri Instituut, Pärnu mnt 30a, Abja-Paluoja, 96403 VILJANDIMAA toimetaja: Kristi Ilves, tel. 5344 8176 tiraaž: 3000, küljendus ja trükk: OÜ Vali Press Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä.