11072014 ketta12 a by Ivari Eller

MTR reg. nr

EEP002543

11.07.2014

EESTI EHITUSPROJEKT OÜ Reg.nr. 12374504 Mustamäe tee 5 ‐ 807, TALLINN tel: 516 1092 fax: 604 0615 e‐mail: info@eeprojekt.ee

TÖÖ nr:

A‐1102

TELLIJA:

KÜ KETTA 12 OBJEKT:

VENE‐BALTI LAEVATEHASE NOOREMTEENISTUJATE ELAMU KETTA 12 PÕHJA‐TALLINNA LO TALLINN MÄLESTISE REG NR 8638

KORTERELAMU REKONSTRUKTSIOON EELPROJEKT SELETUSKIRI JA JOONISED

Projektijuht

Madis Tasa

Projekteerija

Ivari J M Eller

Kontrollis

Aiki Kama

TALLINN 2014

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

PROJEKTI TELLIJA ÜLDANDMED Nimi: Kontakt: Aadress: E-Post: Tel:

KÜ Ketta 12 Mivort Vaiga Ketta tn 12, Tallinn edmfk@hotmail.com (+372) 58 050 992

PROJEKTI KOOSTAJA ÜLDANDMED Nimi: Aadress: Reg. nr.: GSM: Faks: E-Post: Veeb:

EESTI EHITUSPROJEKT OÜ Mustamäe tee 5 - 807, Tallinn 10616 12374504 (+372) 516 1092 (+372) 604 0615 info@eeprojekt.ee www.eeprojekt.ee

PROJEKTIJUHT:

Madis Tasa

PROJEKTEERIS:

Ivari J M Eller

KONTROLLIS:

Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

Kuupäev:

11.07.2014

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

PROJEKTI KOOSSEIS SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA ...................................................................................................................................................... 4 1.1. Töö nimetus ........................................................................................................................................ 4 1.2. Lisatud dokumendid ........................................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimise baasdokumendid...................................................................................................... 4 1.4. Ehitustöödes kasutatavad normid ja dokumendid ............................................................................ 5 1.5. Mõõtmine ja ehitusvigade parandamine ........................................................................................... 5 1.6. Ehitustööde organiseerimine ............................................................................................................. 6 2. OBJEKTI KIRJELDUS ................................................................................................................................. 6 2.1. Olemasolev olukord............................................................................................................................ 6 2.2. PILDID OLEMASOLEVAST OLUKORRAST ............................................................................................ 6 2.3. Hoone üldandmed .............................................................................................................................. 8 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS.................................................................................................................. 8 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID .................................................................................................................. 8 4.1.1. Kandekonstruktsioonid................................................................................................................... 8 4.2. VEEÄRAOOLUPANDUS ........................................................................................................................ 8 4.3. FASSAADI REKONSTRUEERIMINE (SOOJUSTAMINE) .......................................................................... 9 4.3.1. Aluspinna kontroll ja eeltöötlus ..................................................................................................... 9 4.3.2. Detailide kinnitused ........................................................................................................................ 9 4.3.3. Tellingud, kiled ja ilmastik .............................................................................................................. 9 4.3.4. Soklisiini paigaldus ........................................................................................................................ 10 4.3.5. Soojustusplaatide kleepimine ja tüübeldamine ........................................................................... 10 4.3.6. Nurga- ja aknaprofiilide paigaldus ................................................................................................ 11 4.3.7. Avanurkade diagonaalarmeerimine. ............................................................................................ 11 4.3.8. Viimistluskihi pealekandmine ....................................................................................................... 11 4.3.9. Lõpetustööd.................................................................................................................................. 12 4.4. Varikatus ........................................................................................................................................... 12 4.5. Ornamentika jm detailid................................................................................................................... 12 4.6. Välisuksed ......................................................................................................................................... 12 4.7. Aknad ................................................................................................................................................ 12 4.8. Terrass .............................................................................................................................................. 13 4.9. Katus ................................................................................................................................................. 13 4.9.1. Korstnad ....................................................................................................................................... 13 4.9.2. Vihmaveesüsteemid ..................................................................................................................... 13 4.9.3. Vintskapid ..................................................................................................................................... 13 4.9.4. Katuseaknad ................................................................................................................................. 14 4.10. Siseviimistlus................................................................................................................................. 14 4.10.1. Siseseinad ................................................................................................................................. 14 4.10.2. Põrandad .................................................................................................................................. 14 4.10.3. Laed .......................................................................................................................................... 14 4.10.4. Keerdtrepid............................................................................................................................... 14 4.10.5. Siseuksed .................................................................................................................................. 15 4.11. Abihooned ja ümbrus ................................................................................................................... 15 5. TULEOHUTUSE NÕUDED ...................................................................................................................... 15 6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................... 16 7. Kooskõlastuste koondtabel (asutused) ................................................................................................ 17 29T

29T

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

29T

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

Projekteerimistingimuste taotlus Projekteerimistingimused Muinsuskaitseameti eritingimused Situatsiooniskeem Kooskõlastuste koondtabel LISAD Lisa 1 - Kivikatuse paigaldusjuhend Lisa 2 - Katuseakende paigaldusjuhend JOONISTE LOETELU A-1 ASENDISKEEM A-11 1. KORRUSE PLAAN A-12 2. KORRUSE PLAAN A-13 KATUSEKORRUSE PLAAN A-14 KATUSE PLAAN A-2 VAADE IDAST A-3 VAADE LÄÄNEST A-4 VAATED PÕHJAST JA LÕUNAST A-5 LÕIGE A-A A-21 SOKLISÕLM A-23 AKNA LÕIKED A-26 RÄÄSTASÕLME LÕIGE A-31 AVATÄIDETE SPETSIFIKATSIOON

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1.

Töö nimetus

Käesoleva ehitusprojektiga lahendatakse Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Ketta tn 12 kinnistul asuva 8 korteriga, tsaariajast (1914) pärinevate alglahenduse ja 1950.-

ndatel aastatel üldjoontes oma praeguse kuju saanud eluhoone (algselt Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu) rekonstrueerimine ja korterite laiendus katusekorrusele. Hoone rekonstrueerimise eesmärgiks värskendada hoone välisilmet, tagades talle ühtlasi ajaloolise väljanägemise. Käesolev projekt näeb ette hoone välispiirete täieliku rekonstrueerimise ja esitab ka hoone plaanilahenduse.

1.2.

Lisatud dokumendid

Projekteerimistingimused koos taotlusega. Olemasolevad hoone pildid. Naaberhoone välisvaated.

1.3.

Projekteerimise baasdokumendid

Projekteerimisel lähtutakse Eesti Vabariigi ehituste normdokumentidest. • • • • • • • • • • • • •

Muinsuskaitseameti eritingimused Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.09.2009 määrus nr. 67 „Nõuded ehitusprojektile“. Vabariigi valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“. Eesti Standard EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“. Eesti Standard EVS 907:210 Rajatise ehitusprojekt. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. EVS 844:2004 „Hoonete kütte projekteerimine“ Eesti Standard EVS 845:2004 „Hoonete ventilatsiooni projekteerimine“ Eesti Standard EVS 812-2.3.:2007 „Ehitise tuleohutus. Osa 2 ja 3 :Ventilatsioonisüsteemid, küttesüsteemid“ Eesti Standard EVS 860:2006 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 I. osa hoone tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusel nr. 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28 Tallinna Jäätmehoolduseeskiri.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

1.4.

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

Ehitustöödes kasutatavad normid ja dokumendid

1.4.1 Eeskirjad ja määrused Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadustest, määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest. Töövõtjal ja alltöövõtjal tuleb järgida kehtivaid ehitusnorme ja määrusi.

1.4.2 Juhised Kohustuslik on kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest ehitusnormidest. Töövõtja on kohustatud hankima ehitusplatsile töö õigeks teostamiseks vajalikud ehitusnormid ja määrused. 1.4.3 Dokumentatsioon Töövõtja peab juhinduma alljärgnevatest töödokumentidest: Tööde teostamise ja vastuvõtu eeskirjad; Arhitektuur-ehitusliku osa töödokumentatsioon; Konstruktiivse osa tööjoonised ja seletuskiri; Eriosade töödokumentatsioon; Projekteerijate töö käigus antud lisajoonised; Tellija esindaja juhised; 1.4.4 Üldised nõuded tööde teostamiseks Ehitustööde teostamisel tuleb kinni pidada kõikidest kehtivatest kvaliteedinõuetest. Täita kõiki RYL 90 nõudeid. Töövõtja vastutab kõikide ehitustegevuses tekitatud kahjustuste eest. Töövõtja on kohustatud omal kulul likvideerima kõik ehitusaegsed kahjustused. Tehtud tööd võtab vastu omanike esindaja (tehniline järelevalve). Töövõtja peab hoolitsema selle eest, et kõik tööde teostamiseks vajalikud dokumendid oleksid õigeaegselt koostatud ja esitatud allakirjutamiseks selleks volitatud ametiisikutele. 1.4.5 Ehitusmaterjalid Kõik ehitusmaterjalid peavad olema varustatud saatelehe ja valmistajapoolse sertifikaadiga. 1.4.6 Ehitusmehhanismid ja masinad Ehitusmehhanismid ja masinad peavad olema töökorras ja vastama neile esitatud ohutusnõuetele.

1.5.

Mõõtmine ja ehitusvigade parandamine

Töövõtja vastutab õigete mõõtmiste ning ehitustäpsusest kinnipidamise eest. Mõõtmisvigadest tingitud ebakohad parandab töövõtja omal kulul. Ehitusvead parandab töövõtja omal kulul. Ehitusvigade paranduse meetoditele ja ulatusele võtab töövõtja tellija kooskõlastuse.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

1.6.

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

Ehitustööde organiseerimine

1.6.2. Üldist Tööde teostamisel kasutatakse vastavat koolitust ja kvalifikatsiooni omavat tööjõudu. 1.6.2. Ehituspäevik Ehitusplatsil peetakse tööde teostamise kohta päevikut. Päevikul peavad olema nummerdatud leheküljed. Päevikusse märgitakse ilmastikutingimused, tähtsamate tööde algus- ja lõppajad, projekteerija ja tellija poolt avastatud vead ja nende likvideerimise käik. Vajadusel kinnitab tööde ülevaataja sissekanded oma allkirjaga. Kaetud tööde kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Kaetud tööde loetelu esitab omaniku tehniline järelvalve ja võtab vastu kaetud tööd. Ehitustööde jätkamine enne eelneva kaetud tööde akti vormistamiseta on keelatud. 1.6.3. Ehitusplatsi koosolekud Ehitusplatsil peetakse koosolekuid, kus on tellija ja (või) projekteerija esindaja. Koosoleku kohta koostatakse protokoll ja kirjutatakse osapoolte esindajate poolt alla. 1.6.3. Valve ja turvalisus Objekti valve küsimused lahendatakse tellija ja töövõtja vahelises lepingus. Ohutustehnika eest ehitusel vastutab peatöövõtja. Hoiatuspiirdele paigaldada hoiatavad ja ehitusplatsile minekut keelavad märgid.

2. OBJEKTI KIRJELDUS 2.1.

Olemasolev olukord

Kortermaja Ketta tn 12, Põhja-Tallinna linnaosas on 2-korruseline, 8 korteriga, paekvist , krohvitud TEPplaadiga kaetud korterelamu. Hoone ülemist korrust katab puitsarikatel kelpkatus, mis on kaetud eterniidiga. Katusekalle vastavalt pinnale ca 30-50º. Räästakastide asemel on hoonel krohvitud paekarniisid. Vihmavee äravool on hoonel hetkel lahendamata. Käesolevas projektis lahendatakse nii lahendatud vihmaveerennid/-torud kui ka vihmavee maapealne äravool. Sokkel, kelder ja vundament on samuti paekivist. Hoone on puiduküttega. Krohvitud fassaadipinna seisukorda võib lugeda kehvaks. Antud hoonet võib soojustada liimimisega ja lisakinnitusena tuleb kasutada kindlasti tüübeldamist. Välisseinte normijärgse soojuspidavuse saavutamiseks näeme ette olemasoleva TEP-plaadist soojustuse eemaldamise ja asendamise vähemalt 50mm lisasoojustuse (kivivill) vastu. Paljudel korteritel on asendatud algsed aknad plastakendega. Käesoleva projektiga nähakse ette akende vahetamine puitakende vastu. Lisasoojustuse paigaldamisel olemasolevaid avatäiteid jäävad paigale.

2.2.

PILDID OLEMASOLEVAST OLUKORRAST

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

2.3.

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

Hoone üldandmed

Hoone aadress Kinnistu pindala Ehitistealune pind EHR kood Katastritunnus Ehitusaasta Kasutusotstarve Eluhoone alune pind Maksimaalne korruste arv Suletud netpoind Kõetav pind Eluruumide pind Hoone maht Korterite arv Tubade arv

Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaos, Ketta tn. 12 769 m2 269 m2 P

38T

101016000 78408:808:0046 38T

38T

1939 Muu kolme või enama korteriga elamu 197 m2 3 387,4 m2 305,6 m2 305,6 m2 1420 m3 9 10 P

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Arhitektuurne lahenduse esmane eesmärk on luua alus hoone 1950-ndatest aastatest pärineva projekti kohase välisilme taastamiseks elluviimiseks. Lisandina nähakse aga ette hoone katusealuse väljaehitus. Katusekorrusele nähakse ette 4 2. Korruse korteri laiendus vertikaalsihis katusekorrusele rajatavale lisakorrusele. Korteri juurdeehituse plaanilahendused lähtuvad katusekorrusel asuvast säilitatavast puitsõrestikkonstruktsioonist. Ning samuti ca 500 mm üle katusekorruse põrandapinna ulatuvatest kandvate siseseinte pealsetest, mille kohale rajatakse puidust siseseinad ja rajatakse läbi ukseavad. Rajatavale katusekorrusele ei planeerita uusi vee-, kanalisatsiooni ega küttetorustikke.

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID 4.1.1. Kandekonstruktsioonid Hoone kandekonstruktsioonid säilitatakse. Ainult kandekonstruktsioonide puitosad (katusesarikad, vahelaetalad) asendatakse vajalikus mahus, mis selgub ehitamise käigus, uute, samade dimensioonidega detailide vastu. Kasutada kvaliteetset männipuitu.

4.2.

TREPID

Hoone peatrepi betoonist astmed lammutatakse ja ehitatakse olemasolevates mõõtmetes uus trepp Lasnamäe paekivist astmetega. Sarnaselt rekonstrueerida hoone ülejäänud trepid.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

4.3.

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

FASSAADI REKONSTRUEERIMINE (SOOJUSTAMINE)

4.3.1. Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Fassaaditööd peavad vastama tehnoloogiakaardile ET 0404-0449. Liimitav aluspind peab olema puhas, kandev, tugev ja sile. Puhta pinna all mõeldakse ilma vetikate, mustuseta, õlita, silikoonita, sambliketa ja sooladeta pinda. Vetikatega ja samblikega kaetud pind on vajalik eelnevalt töödelda elusorganisme hävitava vahendiga. See vahend sisaldab kloori ning peale töötlust on see vajalik ka maha pesta, soovitavalt surveveega. Selle tegemata jätmise puhul on halvendatud nake liimi ja aluspinna vahel. Mustuse puhul on piisav pinna surveveega pesemine. Fassaadil esinev sool on samuti naket halvendav tegur. Sool tuleb kuivalt harjaga maha hõõruda ning pinda töödelda soolasid neutraliseeriva vahendiga. Peale pesu peab ootama, kuni fassaad ära kuivab. Lahtine segu eemaldada ja pind uuesti tasandada.

4.3.2. Detailide kinnitused Kõik soojustatud fassaadi külge kinnitatud detailid, nagu valgustid, valvekaamerad, sildid jne, demonteerida ja taaspaigaldada soojustatud fassaadipinda. Detailid peavad olema kinnitatud ja tihendatud, et vesi ei pääseks süsteemi. Tihendamiseks ei tohi kasutada silikooni vaid süsteemselt sobivaid polüuretaan-bituumentihendit ja/või polüuretaani baasil tihendusmassi. Metallkonstruktsioonide kinnitamisel ei tohi olla ohtu korrosiooni tekkeks. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega hoone sissepoole. Kalle peab olema väljapoole, et vesi ei tungiks süsteemi. Kergemad fassaadile kinnituvad detailid võib kinnitada puidust või tugevast XPS plastist vahetükile, mis annab kinnitatavale elemendile piisava kinnitustugevuse. Vahetükk, millele on kinnitatud tsementplaat, on soovitav paigaldada armeeringkihi alla. Elemendi toetuspinna ja viimistluskihi vahele lisada bituumen-polüuretaantihend.

4.3.3. Tellingud, kiled ja ilmastik Tellingu kinnitusankrud ( kui neid kasutatakse) peavad olema kinnitatud nii, et ankru silm oleks kaugemal kavandatavast soojustuse pinnast. Ankur peab olema väljapoole allapoole kaldu, et vesi ei tungiks tööde ajal süsteemi. Minimaalseim õhu- ja fassaadipinna temperatuur tööde teostamise ajal on +5ºC. Seda kogu ööpäeva vältel. Madalama õhutemperatuuri juures teostatavad tööd kooskõlastada tellijaga ja toimuvad töövõtja riisikol. Kaitsekiled eemaldatakse alles siis, kui materjal on läbinisti kuivanud. Kõik avad (uksed, aknad) on vaja katta kaitsekiledega. Kaitset vajavad ka kõik muud horisontaalpinnad (vahekatused, sillutis jne.), mis on segujääkide allakukkumisel ohustatud. VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

4.3.4. Soklisiini paigaldus Soklisiini paigalduseks looditakse täpne horisontaaljoon. Soklisiini esiserv moodustab fassaadijoone. Laiade soklisiinide puhul võib need ajutiselt prussiga toestada. Soklisiin kinnitatakse aluspinda lööktüüblite abil, sammuga ca 30cm. Tüübli nakkepikkus on min. 35mm.

Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse soklisiini ja seina vahel plastseibe paksusega 3, 5, 10 ja 15 mm. Keelatud on kasutada puidust ja muust materjalist omavalmistatud kiile jms. Kui soklisiini ja seina vahele jääb pilu, millest võib näriline sisse minna, tuleb soklisiini alla paigaldada kaitseriba ning pilu alumine osa täita ka soojustusmaterjaliga. Soklisiini ümber nurga keeramisel ei ole lubatud lõpetada siini nurgas. Siini tuleb lõigata 90˚ sälk ning painutada siin täisnurka. Juhul, kui soklisiini kasutatakse vertikaalliidetes, tuleb soklisiini ja seina (või külgneva fassaadielemendi) vahele paigaldada bituumen-polüuretaantihend, et vihmavesi ja lumi ei tungiks süsteemi taha. Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastavate professionaalikääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine.

4.3.5. Soojustusplaatide kleepimine ja tüübeldamine Hoone soojustuse paksuseks on 50mm, lähtuvalt eemaldatava TEP-plaadi-kihi paksusest. Soojustusmaterjaliks kasutatakse vahtpolüstüreeni EPS 60 Silver. Kui välisseina kõverus ületab +/- 20mm tuleb kasutada vastavalt kas õhemaid või paksemaid plaate. Keelatud on kasutada ülipaksu liimikihti või üritada kleepida soojustusplaate mitmes kihis. Plaat surutakse aluspinda nii, et vähemalt 40 % plaadipinnast oleks liimiga. Plaadi külgservad ei tohi olla liimised. Samuti paigaldatakse koheselt bituumen-polüuretaantihendid vajalikesse liidetesse. Selleks, et tihend ei hakkaks soojustusplaati oma paisumisega kohalt nihutama, võib plaadi liimi kuivamiseni kinnitada ajutiselt tüübli või naelaga aluspinda. Soojutusplaadid paigaldatakse pikem külg horisontaalselt. Teistpidi paigaldada ei ole lubatud. Soojustusplaatide paigaldamisel ei tohi tekkida ristvuuke. Ka väljaastete ja niššide puhul ei tohi tekkida ristvuuke. Plaadid peavad olema seotud nagu laotakse tellismüüritist. Plaadiridade omavaheliseks nihkesammuks ca 0,5 plaadipikkust. Vuugivahesid täidetakse sama soojustusmaterjali ribadega, mis tagavad külmasildadeta vuugitäite. Vuugivahede täitmiseks võib kasutada ka selleks otstarbeks väljatöötatud polüuretaanvahtu, kuid tuleb jälgida, et vaht täidaks mitte ainult avatud vuugi pealispinna, vaid kogu sügavuses. Paisuv Makroflex vms on keelatud. Kuna antud hoonel peab polüstüreeni kasutamise korral, vastavalt Tuleohutusnõuetele, olema VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

tuletõkkesektsioonide kohal ja soklisiinil kuni esimese korruse aknaveeplekkideni paigaldatud mineraalvillast tuletõkkekatik, siis selle paigaldamisel tuleb kinni pidada samadest nõuetest nagu polüstüreeni paigaldamise puhul (ei tohi olla ristuvaid vuuke ja avanurkade juures tuleb soojustuse plaati lõigata hammas küljepikkusega min 10 cm) v.a lamellvilla puhul. Plaadid tuleb paigaldada tasapinnas, üksteise suhtes nihutatuna on oht pragude tekkeks ning ebaühtlane faktuur viimistluskihis. Fassaaditegijal on selle probleemi minimiseerimiseks võimalik kasutada punnsoonühendusega või astmevaltsiga polüstüreenplaate. Tüübeldamist võib alustada siis kui liim on soojustusplaatide taga kivistunud, et vältida tüüblite paigaldamisega plaatide nihutamist ja liimikihi aluspinnaga nakke rikkumist. Peale soojustusplaatide liimi kuivamist ja tüübeldamist polüstüreenipind ning nurgad lihvitakse.

4.3.6. Nurga- ja aknaprofiilide paigaldus Soojustussüsteemi kõik välis- ja sisenurgad on vajalik tugevdada nurgaprofiilidega. Soojustusplaadile kantakse profiili alusele pinnale armeerimissegu. Peale seda surutakse profiil tihedalt segusse nii, et segu tuleb läbi profiili avade ja võrgu läbi. Seejärel silutakse pind roostevaba hõõrutiga siledaks, surudes profiili tihedalt vastu pinda. Üleliigne segu eemaldatakse. Aknaliite jaoks on nõutud lahendus on vastav elastne plastprofiil leeliskindla klaaskiudvõrguga, millel on lisakeeleke kattekile paigaldamiseks. Akna mõõtmete järgi paigaldatakse akna veeplekk ning akna veepleki otsatükkide järgi paigaldatakse aknapõse profiil.

4.3.7. Avanurkade diagonaalarmeerimine. Kõikide avade nurgad on vajalik täiendavalt armeerida leeliskindla klaaskiudvõrgust ribaga (mõõtmed ca 20 x 30 cm). Täiendavalt on vaja armeerida kõik akna- ukse-, läbiviikude nurgad.

4.3.8. Viimistluskihi pealekandmine Viimistluskihi pealekandmisele eelneb pinna kruntimine.

Viimistluskihi pealekandmisel peab vältima igasuguseid katkestusi ühel pinnal. Selle vältimatul tekkel näiteks suurte pindade ja vähese arvu töötlejate puhul, tuleks eelnevalt kavandada ning tellijaga kooskõlastada jätkujoone koht. Jätkujooneks ei soovita kunagi horisontaaljoont. Vertikaaljoon on vähem silmatorkav. Vertikaaljoone võib kavandada vihmaveetoru alla või akende joonele. Katkestusjoon jääb alati näha. Krohvi kuivamisaeg sõltub õhutemperatuurist ning –niiskusest. Suvel kuivaga kuivab standardkrohv 1 ööpäevaga, sügisel vihmaste ja külmade ilmadega kuni 2 nädalat. Kogu kuivamisajal tuleb pinda kaitsta sademete eest. Kuivamisaeg on väga pikk kirjukivikrohvil, mis suvel on ca 1 nädal.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

4.3.9. Lõpetustööd Lõpetustöödeks on kaitsekilede eemaldamine akendelt, ustelt, veeplekkidelt jm. Kinnitada kõik fassaadielemendid (vihmaveetorud, numbrid, sildid, kaamerad, käsipuud jne.). Fassaaditööde hulka lugeda ka kõigi akende, uste jm töödega piirnevate pindade puhastamine ning vajadusel pesu. Kogu maja ümbruse koristamine ja tööde käigus rikutud haljastuse taastamine.

4.4.

Varikatus

Trepikoja ette rajatakse ka 1953. aasta projektis ette nähtud konsoolne varikatus. Varikatuse

puitkonstruktsioon ehitada prussidest 50x200 mm, kinnituseks puidukruvid 5x75mm. Puitkonstruktsioon kaetakse niiskuskindla osb-plaadiga 10 mm. Varikatus ehitatakse vahtpolüstüreenplaatidest EPS 60 Silver 50-100mm. Alt ja külgedelt varikatus armeeritakse ja kaetakse lubikrohviga, pealt kaetakse ruberoidiga. Varikatusele kohale on ette nähtud tulevikus eraldi projektiga lahendada lubikrohvist ornamendi paigaldamine. Varikatuse ja ornamendi värvitoon valge.

4.5.

Ornamentika jm detailid

Käesolev projekt näeb ette kohad ka hoone algupärases projektis ette nähtud ornamentika ning valgustite paigaldamiseks hoone esi- ja tagafassaadi seinale, akende vahele ning hoone peatrepi varjualusele. Ornamentika tellitakse/paigaldatakse vastavalt eraldiseisva(te)le kavanditele/projektidele.

4.6.

Välisuksed

Hoone välisuksed vahetatakse algupärasele sarnaste puidust, soojustatud välisuste vastu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 258 Energiatõhususe miinimumnõuded peab paigaldatavate avatäidete soojajuhtivus olema 0,7–1,4 W(m2K) Vt ka hoone algupärase projekti järgi koostatud avatäidete spetsifikatsiooni ja vaateid käesoleva projekti koosseisus.

4.7.

Aknad

Hoone aknad kuuluvad võimalikult suures osas säilitamisele ja restaureerimisele. Akende vahetus/ ümberpaigaldus kuulub hoone fassaadi töövõttu. Projekteeritava hooneosa akenderestaureerimise võimalikkust hindab enne uue akna tellimist puusepp ja vastavalt otsusele tellitakse algupärasega identne uus aken või restaureeritakse olemasolev säilinud algne aken. Aknad paigaldatakse väljapoole. olemasoleva seina paeosa väliskohti. Enne lisasoojustuse paigaldamist on soovitav vahetada kõik avatäited, et vältida hilisema vahetuse käigus paigaldatud soojustuse-viimistluse vigastamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 258 Energiatõhususe miinimumnõuded peab paigaldatavate avatäidete soojajuhtivus olema 0,7–1,4 W(m2K) Vt ka hoone algupärase projekti järgi koostatud avatäidete spetsifikatsiooni ja vaateid käesoleva projekti koosseisus.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

4.8.

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

Terrass

Hoone lõunaküljele tagaukse ette rajatakse 50 m2 pinnaga, maapinnast sokli ülemise piirini ulatuv kõrgune betoonkividest terrass.

4.9.

Katus

Käesolev projekt näeb ette hoone katusekatte vahetuse savikivide vastu. Katuse kandekonstruktsioonina säilitatakse/asendatakse mitte suuremas kui vajalikus mahus katuse olemasolev ca 80x150mm prussidest konstruktsioon sammuga ca 1 m. Pööningu katus-lagi soojustatakse klaasvillaga 250 mm, kaetakse roovitise olemasolevate sarikate ja sellest sissepoole paigaldatud 600 mm sammuga puitroovide vahel 100x50mm. Roovitisele kinnitatakse seestpoolt aurutõke, horisontaalne laudis ja siseviimistlus. Sarikatele paigaldatakse väljastpoolt hor laudis. Aluse tegemisel võib parema välimise huvides kasutada olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Laudis naelutatakse sarikatele kuumtsingitud naeltega, mis lüüakse viltu ja nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Laudisele paigaldatakse tuuletõkkeplaat, vertikaalne roovitis, aluskate ja horisontaalne roovitis. Katusekonstruktsiooni ja -kivide täpsem paigaldus vastavalt tootjapoolsetele juhistele (vt ka Lisa 1Kivikatuse paigaldusjuhend).

4.9.1. Korstnad Hoone korstnad on olemasolevad kivikorstnad. Olemasolevad 4 korstent rekonstrueeritakse/renoveeritakse vajalikus mahus algupärases projektis ette nähtud kujul, kaetakse lubikrohviga ning värvitakse. Värvitoonid esitatud vaadetel. Korstende otsa paigaldatakse veeplekid. Värvitoonid esitatud vaadetel. Korstna atusest ja vahelaest läbiviikudel rajada kivikatik laiusega 25 cm suitsulööri sisepinnast. Katusest läbiviigul isoleeritakse korsten 150mm tulekindla kivivillaga. Kolmanda korruse korstna ümber peab olema paigaldatud 100 mm paksune tulekindel isolatsioon. Näiteks ISOVER PKOL.

4.9.2. Vihmaveesüsteemid Rajatakse kogu hoonele ühtse tellimuse ja töövõtuna tsinkplekist, ümmarguse läbilõikega vihmaveetorustik ja vihmaveerennid. Värvitoonid esitatud vaadetel. Vihmaveetorude hoideklambrid kinnitatakse seina külge kruvidega. Klambrite vahekaugus ei tohi ületada 1900mm. Klambrid tuleb paigutada ka torude liitekohtadele.

4.9.3. Vintskapid Algupärase eeskujul rekonstrueeritakse 2 puidust vintskappi. Vintskappide seinad soojustada sarnaselt ülejäänud katusekorruse välispiiretele vähemalt 250 mm kivivillaga. Vinskappide aknad restaureeritakse või vajadusel asendatakse olemasolevate eeskujul. Aknaraamide värvitoon valge.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

4.9.4. Katuseaknad Hoone rajatavasse kivikatusesse paigaldatakse 14 puidust katuseakent mõõtudega 780x1180 mm. Raami värvitoon valida sarnane, aga mitte heledam projekteeritava kivikatuse toonist. Paiknemised ja värvitoonid näidatud vaadetel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 258 Energiatõhususe miinimumnõuded peab paigaldatavate avatäidete soojajuhtivus olema 0,7–1,4 W(m2K) Vt ka hoone algupärase projekti järgi koostatud avatäidete spetsifikatsiooni ja vaateid käesoleva projekti koosseisus.

4.10.

Siseviimistlus

4.10.1.

Siseseinad

Seinte siseviimistluseses nähakse ette reegel kasutada looduslikke, hoone ehitusaegseid materjale (avatud paekivisein, laudis, lubikrohv, tapeet vm). Puidust siseseinte konstruktsioonis on siiski tulekindluse suurendamiseks soovituslik kasutada kipsplaati. Rajatavate siseseinte konstruktsiooniks on pruss, seinad täidetakse tule- ja müraisolatsiooni eesmärgil mineraalvillisolatsiooniga. Märgade jm ruumide seinad kaetakse (osaliselt) keraamiliste plaatide vm veekindla materjaliga.

4.10.2.

Põrandad

Käesoleva projektiga nähakse ette reegel säilitada võimalikult suures mahus hoone (originaalsed) puitpõrandad. Vajadusel rajada uued puitpõrandad. Puitpõrandad võib vajadusel katta laminaatparketi vm materjalidega. Märgades ruumidesse võib rajada õhukesed betoonpõrandad ja kasutada põrandate viimistlusena keraamilisi plaate vm veekindlaid materjale. Heliisolatsiooniks mineraalvill.

4.10.3.

Laed

Lagede materjalina nähakse ette reegel kasutada looduslikke, hoone ehitusaegseid materjale (laudis, lubikrohv vm). Lagede konstruktsioonis on siiski tulekindluse suurendamiseks soovituslik kasutada ka kipsplaati. Vahelagede konstruktsiooniks on olemasolev, võimalikult suures ulatuses säilitatud prussid, vahelaed täidetakse tule- ja müraisolatsiooni eesmärgil mineraalvillisolatsiooniga. Samuti soojustatakse vähemalt 250 mm paksuse kivivillaga ka hoone ehitusjärgse pööningu põrand. Märgade jm ruumide laed kaetakse (osaliselt) keraamiliste plaatide vm veekindla materjaliga.

4.10.4.

Keerdtrepid

Käesolev projekt näeb ette Ketta 12 hoone 4 2. korruse korteri laienduse katusekorrusele. Selleks nähakse ette kõigi nelja 2. korruse korteri elutubadesse puidust, teraskonstruktsiooniga keerdtreppide paigaldamise.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

4.10.5.

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

Siseuksed

Hoone siseuksed säilitatakse ja vajadusel restaureeritakse. Juurdeehitatavates korteriosades soovitavalt kasutada algupärastele sarnaseid, puidust siseuksi.

4.11.

Abihooned ja ümbrus

Käesolev projekt näeb ette vaid krundil paikneva eluhoone rekonstrueerimise. Abihooned antud krundil ja hoovi lahendus käesoleva projektiga lahendamisele ei kuulu.

5. TULEOHUTUSE NÕUDED Projektis ette nähtud tööde teostamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2013. a. Määrus nr. 315 „ Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Ketta tn 12 2-korruseline 8- korteriga korterelamu kuulub TP-1 tulepüsivusklassi. Kasutusviis I Katusekatte tuletundlikkus on B-roof. Hoone vahelaed ja kandeseinad on rajatud raskeltpõlevast materjalist. ( puit, paekivi, tellis) Evakuatsioon hoonest toimub läbi trepikodade ja välisuste kaudu. Remonttööde käigus soojustatakse kogu hoone fassaad, paigaldatakse uued aknaplekid. Tagamaks suitsuärastust trepikojas on trepikoja ja keldriaknad avatavad. Katuselepääsusid on kaks ja nende asukohta ei muudeta. Täiendavaid läbiviike katusele ei teostata. TP1 klassi ehitise välisseina pind peab vastama pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku ning suitsu tekitamise järgi klassi B-S1,d0 nõuetele. Seinte soojustamiseks kasutatakse mineraalvilla-tuletundlikkus A2 ja vahtpolüstüreeni-tuletundlikkus-E, välispind- B-S1, d0. Vahtpolüstüreeni puhul tuleb seinte katmisel järgida järgmisi nõudeid: • Soojustuse esimeste ridadena soklisiini peale paigaldatakse mineraalvill kõrgusega minimaalselt 500mm. Kasutatakse mineraalvilla (tuletundlikkus A2) mille mahukaal on minimaalselt 140 kg/m3, tõmbetugevus min 15kPa. Välispind B-S1,d0. •

Avade ümber paigaldatakse mineraalvillast tuletõkkekatik laiusega min 200mm.

•

Kasutatakse mineraalvilla (tuletundlikkus A2) mille mahukaal on minimaalselt 140kg/m3, tõmbetugevus min 15kPa. Välispind B-S1,d0.

•

Hoone välisuste vahetamisel ei tohi paigaldada väiksemat mõõtu uksi.

•

Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut.

•

Ventilatsioonitorusid, mis läbivad tuletõkketarindeid paigaldada tuldtõkestavad klapid ja isoleerida pööninguulatuses kivivillakoorikutega, mille tulepüsivusklass oleks min. EI 60. Plasttorudele paigaldada tulekaitseks isolatsioonikoorikud EI 60 ja tuletõkke mansetid.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS Käesoleva hoone fassaadisoojustuse renoveerimiseks vajalikud ehitustööd ei too kaasa keskkonna reostumist. Tööd tuleb teostada selliselt, et ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda. Kahjustatud haljastus tuleb peale tööde lõppu taastada. Seoses välispiiretele lisasoojustuse paigaldamisega vähenevad oluliselt soojakaod läbi fassaadi ja pööningu lae ning seega ka hoone üldised küttekulud. Tekkivad lammutus ja ehitusjäägid kogutakse kokku ja ladustatakse ning veetakse ära vastavalt kohaliku omavalitsuse sätestatud korrale. Ehitusjäätmete äraveol pidada silmas, et ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonis, jäätmeõiend kinnitada jäätmehoolduse osakonnas ning lisada ehitise ülevaatuse dokumentidele.

VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

Ketta 12, Tallinn Töö nr. A-1102

Korterelamu rekonstrueerimine ESKIISPROJEKT

7. Kooskõlastuste koondtabel (asutused) A-1102: KORTERELAMU REKONSTRUEERIMINE ESKIISPROJEKT ASUKOHT Ketta 12, 11712, PÕHJA-TALLINNA LO, TALLINN JRK KOOSKÕLASTAV NR ORGANISATSIOON 1

KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSTUSE AEG JA NR ÄRAKIRI

KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI ASUKOHT

MÄRKUSED

Päästeameti Põhja Päästekeskus

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Tallinna Keskkonnaamet

Põhja-Tallinna Valitsus

Ärakiri õige

Koostas : 11.07.2014 Ivari J M Eller VASTUTAV SPETSIALIST: Aiki Kama FIE Reg nr. 11878852 Hiie 7 Tallinn 12013 KMKR nr. EE101253248

PROJEKTEERIJA: Ivari J M Eller REG.NR: 12374504 EESTI EHITUSPROJEKT OÜ MUSTAMÄE TEE 5 - 807, TALLINN 10616

KIVIKATUSE PAIGALDUSJUHEND Betoon- ja savikivid

ROOFS FOR LIVING

ROOFS FOR LIVING www.monier.ee

SISUKORD OHUTUS JA PLANEERIMINE

Palun loe enne kui alustad ehitamist

Tervis ja tööohutus

Tarnete planeerimine

Vastuvõtu kontroll

KATUSE ETTEVALMISTAMINE

Katuse ettevalmistamine

Katuse komplektsus

Katuse renoveerimine

Aluskatte paigaldamine

Mittehingav aluskate

Hingav aluskate

Roovitus

Roovide jaotus

Roovide ja turvaelementide paigaldus

Neelud

PAIGALDUS

Reakivide paigaldus

Poolik reakivi

Reakivide kinnitamine

Horisontaal- ja kaldharjad

Ääred

LISATÖÖD

Töö Lõpetamine

Ohutusnõuded

Katuse kontrollmärkmed

www.monier.ee

PALUN LOE ENNE KUI ALUSTAD EHITUSTÖÖDEGA

TERVIS JA TÖÖOHUTUS

Katusel töötamisel peavad olema esmatähtsad tervis ja tööohutus. Seega palume tähelepanu pöörata järgmistele punktidele katusel töötades: • Vastutus • Ergonoomika • Tööõnnetuste ennetamine • Kivide lõikamine

KIVIDE LÕIKAMINE

Katusekivid on valmistatud materjalist, mis sisaldab rohkelt silikaatkristalle. Mehaaniline surve, nagu materjali lõikamine ja puurimine, paiskab õhku väikese koguse kivitolmu. Kui viibid kivitolmu sees pikemat aega, võib see viia kopsuhaigusteni ja suurendada kopsuvähi ohtu. Soovitame kasutada järgnevaid ohutustarvikuid ja võtteid: vesipuurimine ja –lõikamine, kõrvaklapid, kaitseprillid ning näomask (Joonis 1).

Joonis 1

VASTUTUS

Ehitusobjektil vastutab töökeskkonna ja inimeste turvalisuse eest tööandja poolt selleks määratud inimene. Ärge unustage kanda vajalikke töökaitsevahendeid. ERGONOOMIKA

Valdavalt tekitavad terviseprobleeme ehitusel venitus-ja seljavigastused. Katusepaigaldustöid planeerides saab vähendada raskuste tõstmise vajadust ja parandada tööergonoomikat. Ära tõsta korraga liigseid raskusi! Suurem hulk kergemaid koguseid on kindlasti ohutum kui väiksem arv suuri koguseid. TÖÖÕNNETUSTE ENNETAMINE

Töötades kõrgemal kui 2 m. kasuta alati kvaliteetset ohutusvarustust. Parim vahend kukkumisohu minimeerimiseks katuseehituse ajal, on tellingute kasutamine (laius 0.6 m) ja personaalsed ohutusrakmed. Trepp, mis avaneb esimesele või teisele korrusele, tuleb ümbritseda käsipuudega. Kui kasutatakse redelit, peab see olema sertifitseeritud toode ning kindlalt kinnitatud. Kui kasutad ohutusrakmeid, pööra tähelepanu kinnituskohtadele!

www.monier.ee

Kõrvaklapid

Kaitseprillid

Respiraator. Maski tüüp P3/FFP3

TARNETE PLANEERIMINE

Kui materjalide tarne eeldab nende mahalaadimist maapinnale, on oluline, et see ala oleks tasane ning piisavalt suur, et mahutada vastav arv aluseid. Alused katusekividega tuleb paigutada tasasele pinnale, muidu võivad kivid kahjustuda. Valesti paigaldatud või ebatasasele pinnale ladustatud kividele tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele MONIERi poolt (Joonis 2). Joonis 2 Õige

Vale

OHUTUS JA PLANEERIMINE

MONIER´i kivikatus on sobivaim katus põhjamaade karmides tingimustes. Katusekivide pikk valmistamise kogemus ning kaasaegne tootmistehnoloogia tagab MONIERi toodetele kõrge kvaliteedi, mis vastab euronormide EN 490, EN 1304 ja EN 491 testi nõuetele. Tooted omavad CE märgistust. Antud paigaldusjuhend kirjeldab kivikatuse paigaldamist etappide kaupa nii uusehitiste kui ka renoveeritavate katuste puhul. Palume ka järgida kehtivaid tööohutusnõudeid!

Foto 1

Katusekividega aluseid tõstes tuleb kasutada kraanakahvlit. Rihmaga tõstmisel võivad katusekivid puruneda (Joonis 3).

Joonis 3 Õige

Vale

Autojuht tõstab kraanaga kivialuse katusele ja toetab selle roovitusele. Seejärel saavad ehitajad kivipakid turvaliselt katusel laiali laotada. MONIERi kaudu saate kontakti tõsteteenuse tellimiseks. VASTUVÕTUKONTROLL

Kui tarne planeeritakse koos tõsteteenusega katusele, peab kliendi poolt olema tagatud koormaga tõstukauto juurdepääs ja piisavalt ruumi tõstukkraana tööde teostamiseks. Soovitame kasutada tõsteenust katustele kaldega kuni 40 kraadi. Takistuseks võivad olla elektriliinid ja puude oksad. Katus peab olema ettevalmistatud ja roovitus kinnitatud. 4

Tarnete vastuvõtul vii alati läbi kontroll. Nii saad kiiresti teada, kas kõik erikivid ja lisatarvikud, nagu tihendid, kinnitusvahendid, linnutõke, metallist turvaelemendid ja ventilatsioonitarvikud on olemas. Kui märkad vigaseid tooteid, anna sellest kohe tarnijale teada, et neid ei peaks asjatult katusele tõstma. Defektiga tooteid, mis on teadlikult katusele paigaldatud, hiljem ümber ei vahetata. Pinnatöötluseta savi- ja betoonkatusekividel on alati kergeid värvivariatsioone, sest need on valmistatud looduslikest materjalidest. Katusekive paigaldades jaota kivipakid laiali, segades erinevatelt alustelt võetud pakke- see tagab ühtlase tulemuse. www.monier.ee

KATUSE ETTEVALMISTAMINE SOBIVAD KALDED

Kvaliteetne katusepaigaldus algab heast ettevalmistusest. Enne kui asud katusekive paigaldama: • Lõpeta kandekonstruktsiooni ehitus • Neelude olemasolul valmista ette alusneel • Kontrolli diagonaalid ja paigalda aluskate • Arvuta roovisamm • Paigalda ja kinnita roovitus • Ehita välja neelusõlmed • Täpsusta üle tuulekastide lõplik laius • Lõpeta räästa- ja tuulekasti konstruktsioon • Paigalda lisaroovid lumetõkke ja käigusilla kinnitamiseks

Kaldaharja alguskivi

Metalroll Harjatihend

Y-harjakivi

T-harjakivi

Neeluplekk

Tabel 1

Katusekivi

Min. kalle

Max. kalle

EST-STEIN

MINSTER TE

NORTEGL

RUBIN

TURMALIN

HOLLANDER

GRANAT

VITTINGE

DANTEGL

Wakaflex

Käigusild

Katuseluuk

Harjakivi

Harjakivi kinnitusklamber Tuulutuskivi

Reakivi kinnitusklamber

H arja alguse/

lõpuplaat või harja alguskivi Antenniläbiviigu komplekt Ventilatsiooni komplekt

Ä ärekivi/

Parem reakivi Lumetõke

Ventilatsioonikomplekt 110 (kanalisatsiooni tuulutus) Äärekivi

Joonis 4

Katuseaste

Linnutõke

Aluskate

Poolik reakivi

KATUSE KOMPLEKTSUS

Katus on süsteem, mis vajab heaks toimimiseks erinevaid detaile ja kinnitusi. Õige katus vajab antud kivile toodetud lisatarvikuid. Katus peab pakkuma majale kaitset nii sademete, tuulte kui ka teiste ilmastikuolude eest. Selle saavutamiseks kasutatakse kombinatsiooni reakividest, erikividest ning paigaldus- ja ohutustarvikutest - äärekivid, , harjakivid, tihendid, kinnitusvahendid, ventilatsiooni- ja antenniläbiviigud on samuti möödapääsmatu osa uuest katusest. Lisaks www.monier.ee

veel turvaelemendid nagu katuseastmed, käigusillad ja lumetõkked. Majaomanikuna oled vastutav kõikide eest, kes Sinu katusel käivad: korstnapühkija, antennipaigaldaja jne. Katuselahendusel on ka oma kehtivad reeglid ja eeskirjad. MONIER on välja arendanud erinevad detailid, mis sobivad kokku nii, et moodustuks toimiv süsteem. Spetsiaalselt väljatöötatud ja normikohaselt testitud originaaldetailid tagavad garantii ja turvalisuse (Joonis 4). 5

KATUSE ETTEVALMISTAMINE

ENNE KATUSEKIVIDE LADUMIST

RENOVEERIMINE

RENOVEERITAVA KATUSE TUGEVUSKONTROLL

Kui plaanid vanale majale uut katust paigaldada, kontrolli esmalt katuse sarikate seisukorda. Kui on kahtlusi katuse seisukorra suhtes, tasub ühendust võtta MONIERiga ja läbi viia sarika tugevusarvutused. Mustad laigud aluskatusel või vahelaes tähendavad eeldatavaid kahjustusi ning seda, et need võivad vajada parandamist või väljavahetamist. Vii läbi ka katuse väline kontroll. Otsi tähelepanelikult, kas ei ole lekkeid, niiskust ja hallitust korstna, neelude, läbiviikude, räästa, ääre ning harja juures.

• Sarikate üldine seisukord – kahjustuste olemasolu läbijooksudest • Sarikate ristlõige, sarikate kandeavad ja sarikate samm • Toolvärgi olemasolul selle seisukorra kontroll • Ühendussõlmede ja jätkude seisukorra kontroll • Viilkatuse püsivuse tagatavus roovitise vahetuse korral

RENOVEERITAVA KATUSE TUGEVUSKONTROLLIKS VAJALIKUD ANDMED

Hoone on ehitatud _______________ aastal ja hoone materjaliks on______________________________ Hoone laius on _______________ cm. Hoone katusekalle on _______________ kraadi, katusematerjaliks on preagu_ ________________________ Sarikateks on kasutatud: saematerjali ristläbilõike mõõduga _ _________ *_ ____cm, _ _______sarikasammuga_ ____ cm ümarpalki, mille diameeter on _ _________ cm, sarikasammuga___________cm Konstruktsioonis on ka kasutatud penni mõõduga____________ x_____________ cm ja toeposte mõõduga _ ________________________________ *_____________ cm, sammuga_________ cm. Sarika kogupikkus on _ ________________________ cm. Sarika toetuspunktide vahekaugusteks on (Joonis 5): -müürlatist kuni toepostini _ _____ cm – [a] -müürlatist kuni pennini _ _____ cm – [a+b] -müürlatist kuni harjani _ _____ cm – [a+b+c] -toepostist pennini _ _____ cm – [b] -toepostist harjani _ _____ cm – [b+c] -pennist harjani _ _____ cm – [c] -kõrgus müürilatist harjani _ _____ cm – [h]

Joonis 5

c h b

Penn

a Toepost Müürlatt

www.monier.ee

ALUSKATTE PAIGALDUS

ALUSKATTE PAIGALDAMISE PÕHITÕED

Aluskattematerjal on väga oluline osa katusekonstruktsioonist. See on lisakaitsekiht veekindluse tagamisel, mis samas takistab võimaliku kondentsvee sattumist maja konstruktsioonidesse. Täpsemalt lahendab katuse-konstruktsiooni tüübi ja tuulutuse alati projekteerija (Joonis 6).

Enne aluskatte paigaldamist tuleb kontrollida katusepindade diagonaalide pikkus, et katusetasapinna küljed oleksid teineteise suhtes täisnurga all. See tagab kiviridade ühtluse ning ka kogu katusepinna korrektsuse (Joonis 7).

MITTEHINGAV ALUSKATE 20-50 mm *

Joonis 6

HINGAV ALUSKATE 80-100 mm

Joonis 7

Kontrollmõõt

nt r

tr Ko n

ollm

õõ

õ õt

Kontrollmõõt

* Vastavalt kehtivale ehitusnormile

Aluskate paigaldatakse sarikatele ristisuunas, alustades räästast ning kinnitatakse klambritega ja seejärel tuulutusliistudega. Aluskatte paanid paigaldatakse 100 –200 mm ülekattega. Madalamate, kuni 20°, katusekallete puhul peab olema ülekate [ a ] 200 mm, 20° – 40° katusekalde puhul 150 mm, üle 40° kallete korral 100 mm (Joonis 8). Aluskatte paane jätkatakse sarikate kohal. Aluskatte keskmine kulu on umbes 1,15 korda suurem katusepinna suurusest. Neelusõlmes paigaldatakse esimene aluskatte paan piki neelu võrdse laiusega kummalegi poole neelu murdejoonest. Seejärel kaetakse lõikuvad katusepinnad horisontaalsete paanidega koos ülekattega neelu murdjoonest nii, et neelus tekiks kolm kihti aluskatet.

www.monier.ee

Joonis 8 Tuulutusliistud 25x50 mm

[a]

Samuti võib aluskatet paigaldada ka paralleelselt sarikatega, kui seda lubab sarikate samm. Seejuures tuleb aluskattepaanide jätkud teha sarikate kohal, piisava ülekattega (min. 10 cm) ning tihendatuna. Tihedama aluskatte kihi saamiseks on soovitatav alususkatte ning tuulutusliistu vahe tihendada vastava tihendusmassiga (aluskattetihendusmass).

Joonis 9 20-30 mm

80-100 mm

Samuti tuleb aluskatte parandamiseks, ülespöörete fikseerimiseks ning vajadusel paanide ühenduskoha vormistamiseks kasutada aluskatteliimi (Foto 2) või selleks ettenähtud teipi – Divotape (Foto 3). Harjasõlmes peab aluskate olema avatud. Aluskate jäetakse harjas lahti u. 5-7cm kummalegi poole harjatippu. Et harjasõlm ei jääks päris avatuks paigaldatakse tuulutusliistude peale lisaks aluskatteriba - nii tagatakse harjasõlme veekindlus ja õige tuulduvus (Joonis 10).

Foto 2

Lowres!!

Joonis 10 Harjalaua Kinnitusklamber

Monier'i harjakivi Plastikust harjatihend Harjalaud 75x50 mm

Foto 3 Roov 50x50 mm Mittehingav kate

Nb!!! Antud sõlmed on soovituslikud Ning tuleks viia kooskõlla vastavalt ülejäänud projekti konstruktiivsete lahendustega.

Samuti peab räästasõlmes olema tagatud õhu juurdepääs mittehingava aluskatte alla - see tagab aluskatte alla kondenseerunud veeauru ventilatsiooni. Joonis 11

MITTEHINGAV ALUSKATE

Mittehingavat aluskatet kasutatakse enamasti külmade katusekonstruktsioonide puhul, kuid teda võib ka edukalt kasutada soojustatud katusekonstruktsioone ehitades (Joonis 11). Mittehingava aluskatte paigaldamisel on tähtis, et see jääks sarikate vahele 20-30 mm lohku (aluskate ei tohi olla pingul). Samuti peab olema tagatud ka aluskatte ja tuuletõkke vaheline tuulutusvahe 50-80 mm (soojustatud konstruktsiooni puhul) (Joonis 9).

Monieri katusekivi Roov 50x50 mm Tuulutusliist 25x50 mm Mittenhingav Aluskate Tuulutusvahe min. 50 mm Tuuletõke 13 mm Soojustus min 250 mm Siseviimistlus

www.monier.ee

HINGAV ALUSKATE

Hingavat aluskatet kasutatakse soojustatud katusekonstruktsiooni korral (Joonis 12). Hingava aluskatte kasutamise eelis on see, et puudub vajadus kasutada eraldi tuuletõket ja ka soojustamisel saab ära kasutada kogu sarika kõrguse (st. sarikatevaheline soojustus paigaldatakse otse vastu hingavat aluskatet) (Joonis 13). Sellise lahenduse tulemusel tekkiv sooja ja külma õhu rõhkude erinevus surub niiskuse läbi aluskatte katusekonstruktsioonist välja. Korrektselt peavad olema ka lahendatud katuse harja-, ääre- ja räästasõlmed. Hingav aluskate peab olema paigaldatud seina tuuletõkkega kui üks tervik.

Aluskattepaanid tuleb paigaldada sarikate peale tasapinnaliselt (ei tohi olla lohus) ja ülekatte ühenduskohad peavad olema kinni kleebitud. Aluskattel on selleks spetsiaalne liimiriba (Foto 4). Harjasõlmes ei tohi olla aluskate avatud (soojustus on paigaldatud harjani), vaid peab olema ülekattes nii, et hari on suletud (Joonis 14). Aluskatte ja seina tuuletõkke ühendus peab olema tihendatud. Soovitav oleks ka tihendada tuulutusliistu ja aluskatte vaheline osa. Selleks kasutatakse spetsiaalset tihendusmassi, mis kantakse tuulutusliistu peale enne selle paigaldamist (Foto 5).

Joonis 14

Joonis 12

min

Monieri katusekivi Roov 50x50 mm Tuulutusliist 25x50 mm Hingav kate Divoroll Soojustus min. 250 mm Siseviimistlus

Joonis 13

www.monier.ee

Foto 4

NB! Kui hingavat aluskatet kasutatakse külmas konstuktsioonis, siis toimib ta mittehingava aluskattena. NB! Hingaval aluskattel on veeauru läbilaskevõime 1300g/ m² 24 h. mis on piisav tavalistes elutingimustes. Kui majas toimuvad veel ehitustööd (põranda valamine, krohvimine, värvimine jne.) siis võib aluskate alt katsudes olla niiske. See tuleneb sellest, et veeauru hulk on suurem kui aluskatte läbilaskevõime ja osa niiskusest kondenseerub aluskatte alla (aluskatte hingamisprotsess on aeglasem). Kondents kaob aluskattelt ära kui õhuniiskus normaliseerub. Juhuks, kui õhuniiskus on kõrge on soovitav ehitusel kaustada niiskusekogujaid.

ROOVIDE JAOTUS

Muudetava roovisammuga katusekivide puhul arvuta roovide samm järgmiselt (Joonis 15): A = sarika kogupikkus (miinus) - LAT (miinus) - LAF = ____ B = vastus A jagatud katusekaldele soovitatud roovisammuga* = ______________________ C = vastus B ümarda ülespoole täisarvuks = _ _________ LA = vastus A jagatud vastusega C = ________________ * Harzer tüüpi betoonkivide soovituslikud roovisammud leiad tabelist 3. Terminid: LA – soovituslik roovisamm (roovi pealt roovi peale) LAT – esimene roovisamm (räästa puitosa alt teise roovi peale) LAF – mõõt ülemise roovi pealt sarika tipuni PÜT – kivi alumise ääre kaugus räästa puitosast

Foto 5

Joonis 15 LA

RIK

U OG AK

PI K

LA LA

Kiviroovid paigaldatakse horisontaalselt, risti sarikatega ja nende külge kinnitatakse katusekivid. Sõltuvalt sarikate vahekaugustest on soovitav paigaldada vastava mõõduga kiviroovitus. (Tabel 2) Tabel 2

T LA

Tabel 3

Sarikate vahe

PÜ

Roovide mõõdud 22x100

50x50

50x75

50x100

– 900

– 1200

1200 +

– 600

Lisaks kasutatakse veel spetsiaalset roovi katuse turvaelementide kinnitamiseks (laiusega 100 mm, kõrgus vastavalt kasutatud kiviroovi kõrgusele)

Katuse kalle (kraadides)

Soovituslik roovide samm (mm)

Katusekivide kulu (tk/m2)

+50

375

8,9

+45

370

9,0

+45

365

9,2

+40

360

9,3

+35

355

9,4

+35

350

9,6

+30

345

9,7

+25

340

9,8

+20

335

10,0

+15

330

10,1

+11

320

10,4

ROOVITUS

Tuulutusliist (miinimum kõrgus 25 mm) paigaldatakse roovituse alla aluskatte peale sarikatega kohakuti ning selle eesmärk on tagada ventilatsioon aluskatte ja katusekivide vahel.

www.monier.ee

Protector, Lux, Elegant (tüüp Harzer)

MINSTER TE Joonis 19

420

Joonis 16

300

25 31

Joonis 17

22,5

Joonis 20 Harjakivi

Harjakivi LAF

LAF LA

LA LA LAT

PÜ

ikku

sarik

LAT

PÜT

LA= 320-375 mm

s ikku

LA= 312-340 mm

LAF= Muutub vastavalt katuse kaldele

Joonis 18

Joonis 21

Lahendus vasaku ja parema äärekiviga

330

150

laius 300

Lahendus vasaku Ortgangstein jamitparema äärekiviga

300

180

laius Gesamt-Deckbreite 300

300

(330 ganzer Or t gang)

80/40

80/40 10 30 40

10 30 260

150

300 roovi laius

Lahendus universaalse äärekiviga

www.monier.ee

290

(150 hal ber Or t gang)

40 10 30 260 40 (110 hal ber Or t gang)

Lahendus mit Schlusssteintopeltlainega 330

10 30

Schnürabstände 300 Konstruktionsbreite roovi laius

300

140 (290 ganzer Or t gang) 40

reakiviga 300

Rubin 13V

Granat Joonis 25

435

430

Joonis 22

224

215

37 24

Joonis 23

28 20

Joonis 26 Harjakivi

Harjakivi

LAF

LA LA

sarik

LAT

LA= 330-360 mm

LAT

PÜT

ikk ap

ikku

sarik

LA= 355-362 mm

PÜ

LAF= Muutub vastavalt katuse kaldele

Joonis 24

Joonis 27

Lahendus vasaku ja parema äärekiviga mit Ortgangziegel 305

224

Lahendus vasaku jamitparema äärekiviga Ortgangziegel Halber Flächenziegel

laius Gesamt-Deckbreite 224

224

225

265

107

laius Gesamt-Deckbreite 215

215

65 100 10 110

145

224

Schnürabstände 224 224 Konstruktionsbreite roovi laius

mit Doppelwulstziegel Lahendus topeltlainega reakiviga

305

10 224

100 110

10 75 85

10 Schnürabstände 140

107

215

mit Doppelwulstziegel Lahendus topeltlainega reakiviga 265

215

170

75 85

Konstruktionsbreite roovi laius 215

224

www.monier.ee

Turmalin

Joonis 28

Joonis 31

475

450

Nortegl

259

Joonis 29

238*/ 240

Joonis 32 Harjakivi Kõrgendusliist

Harjakivi

LAF

LA LA LAT

PÜ

rika

u pikk

LAT

LA= 335-370 mm ÜT

LAF= Muutub vastavalt katuse kaldele

Joonis 30

LA= 355-380 mm

LAF= Muutub vastavalt katuse kaldele

Joonis 33 Lahendus vasaku

Lahendus vasaku ja mit parema Ortgangziegeläärekiviga

mit Ortgangziegel ganz ja parema äärekiviga

laius

238 240

Gesamt-Deckbreite 315

259

260

238 240

55 60 10

100 259

259

roovi laius

259

110

Lahendus topeltlainega reakiviga mit Doppelwulstziegel 315

259

240 238

240 238 Ko roovi nstruktionsbreite laius

mit võiOrtgangziegel halb

170

Konstruktionsbreite

110

174 172

100

Schnürabstände

laius Gesamt-Deckbreite 238 240

119 120

238 240

Schnürabstände 10

185

ikku

p rika

119 120

238 240

120 119

256 254

laius Gesamt-Deckbreite 238 240

238 240

119 120

55 10 54 53 25

Schnürabstände 120 119

240 238

240 238 Konstruktionsbreite roovi laius

240 238

136 135

10 25

Maße für die Farben Anthrazit und Tiefschwarz. Lahendus Maße für die vasaku Farben Naturrot, Kupferrot, Kieselgrau, Kastanie und Zeder.

ja parema reakiviga

mit Doppelwulstziegel 280

www.monier.ee

238

Vittinge E13

Vittinge T11

Joonis 34

Joonis 37

420 mm

80 mm

235 mm

60 mm

266 mm

Joonis 35

Joonis 38

Harjakivi

LAF

LA LA LA

ni sioo

t tr uk

s kon

LA LA

pikk

LAT

PÜ

str kon

ukt

ni sioo

LAT

PÜ

LAF= 40 mm

LA= 375 mm

Joonis 39

Joonis 36 Lahendus vasaku äärekiviga 270

270

pikk

200

laius

Lahendus vasaku äärekiviga 200

200

300

240

laius

240

241

240

www.monier.ee

ROOVIDE JA TURVAELEMENTIDE PAIGALDUS

Paigalda tuulutusliistud aluskatte peale (Joonis 40). Joonis 40

Paigalda teine roov nii, et katusekivid ulatuks 60 mm üle räästaroovi. Naeluta roov korralikult tuulutusliistule. Naeluta kinni ülejäänud roovid. Ära unusta katuse turvaelementide (lumetõke ja käigusild) kinnitamisele mõeldud lisaroove. Lisaroov paigaldatakse kahe kiviroovi vahele. Lumetõkke jaoks paigalda lisaroov kolmanda ja neljanda kiviroovi vahele. Käigusilla jaoks paigalda lisaroov korstna kõrvale või taha. Lisaroovi samm sõltub katusekivi pikkusest. Betoonkivil on lisaroovi samm 150 mm (Joonis 43, 44). Teistel kividel tuleb jälgida seda, et kinnitatava kanduri alumine äär ei ulataks üle selle kivi serva, millel kandur paikneb, vaid toetuks täies pikkuses kivi peale.

Roov Tuulutusliist

Kõrgendusliist

NB! Vittinge ja Dantegl kivitüübil kasutatakse turvaelementide kandurite kinnitamiseks tavaroovi asemel laiemat kiviroovi laiusega 100 mm (Joonis 45).

Roovide paigaldus. Kasuta roovide jaotustabelit. Paigalda horisontaalroovid. Alusta räästast. Jälgi, et nael ulatuks piisavalt sarikasse (vähemalt 12 kordne naela diameeter). Esimese roovi peale kinnitatakse 15-25 mm kõrgendusliist, nii et alumine kivirida oleks teiste ridadega sama kalde all. Kui tegemist on sileda profiiliga kiviga, kasuta kõrgendusliistu asemel ventileerivat linnutõket (Joonis 41). Kui katusekalle on madal, kasuta räästas ka tilgaplekki, mis kaitseb tuulekasti niiskuse eest (Joonis 42). Soovitav on alati ka räästasõlmes kasutada linnutõket (eriti hingava aluskatte puhul), mis väldib lindude pääsu kivide alla aluskatteni.

Joonis 43

Joonis 44

Joonis 41

MONIER´i katusekivi Ventileeriv linnutõke Roov 50x50 mm

Joonis 42

MONIER´i katusekivi

Joonis 45

Linnutõke Roovi kõrgendus 15-25 mm Roov 50x50 mm Tilgaplekk

www.monier.ee

NEELUSÕLME EHITUS

Ehitamisel on oluline tagada neelusõlme veetihedus ning välistada veelohkude tekkimise võimalus. Aluslaudise puhul kaetakse neel mõlemalt poolt 30 cm ulatuses täislaudisega, mis on samal kõrgusel sarikate ülemise pinnaga. Laudise asemel võib kasutada spetsiaalset neelu alusprofiili, mis lihtsustab neelu ehitust (Foto 6). Piisavalt suure katusekalde puhul (30°), pole vajalik aluse tegemine tingimustel, et aluskattepaigaldus on teostatud oskuslikult, ning tagatud on neelupiirkonna veetihedus (välistatud on ka veelohkude tekkimine).

Neeluplekid paigaldatakse tugiroovidele räästa poolt harja suunas 100-150mm ülekattega ja kinnitatakse spetsiaalse neelupleki kinnitusklambriga (Joonis 47). Samuti kleebitakse neelu mõlemasse äärde, kivide alla, neeluplekitihend (Foto 7). Foto 7

Foto 6

Joonis 47

Alumiiniumneelu kandekonstruktsiooniks on rooviga samas mõõdus tugiroovid, mis kinnitatakse mõlemalt poolt murdejoont nii, et nad toetaksid altpoolt neelupleki mõlema poole keskosa (Joonis 46). Tugiroovide kasutamine on soovitav seepärast, et tänu nendele seotakse roovide otsad neelusõlmes ühte tasapinda ja see moodustab alumiiniumneelule ühtlase aluse.

Joonis 46

Kui kahe erineva katusepinna vaheline neel lõpeb keset katusepinda, mitte räästas (nt. vitsakappide puhul), moodustatakse neelu väljajooks alumiiniumneeluplekist vormimise teel. Neelupleki sügavus tuuakse sujuvalt ümbritseva katusepinna tasemele, nii et tulemuseks on korrektselt vormistatud sõlm (Joonis 48). Ülemises neeluplekkide kokkujooksu punktis neeluprofiilid ühendatakse omavahel kas valtsimise teel või kaetakse liitekoht 140 mm tihenduslindiga Wakaflex ( Foto 8).

www.monier.ee

Joonis 49

ALUMIINIUMNEELU SÕLM

Neeluplekitihend Kinnitusklamber Pikiroov

Monier'i katusekivi Alumiiniumneel

ALUMIINIUMNEELU SÕLM NEELUPLEKITIHEND

120-1

MONIER'I KATUSEKIVI

KINNITUSKLAMBER PIKIROOV

ALUMIINIUMNEEL 100

Distantsliist

Aluskate Neelualusplekk Kalde puhul alla 30°

120-1

Sarikas

Joonis 48

Neelusarikas

100

DISTANTSLIIST

NEELUALUSPLEKK KALDE PUHUL ALLA 30°

VARIO-PLEKIGA NEELU SÕLM SARIKAS MONIER'I KATUSEKIVI

NEELUPLEKITIHEND NEELUSARIKAS PIKIROOV

VARIO-NEELUPLEKK

Foto 8

ALUSKATE

Joonis 50 Neeluplekitihend

Monier'i katusekivi

Pikiroov

Vario-neeluplekk

ALUSKATE

DISTANTSLIIST 300

SARIKAS NEELUSARIKAS

Aluskate

Distantsliist

NB!!! Antud sõlmed on soovituslikud ning tuleks viia kooskõlla vastavalt ülejäänud projekti 153konstruktiivsete lahendustega. Katusekivi

Sarikas

Joonise nimetus

MONIER'I KATUSEKIVI Neelu sõlmed

Monier OÜ Neelusarikas Pärnu mnt 139 Tallinn, Eesti www.monier-roofing.ee

Katusekivi

Joonise nimetus

Aasta 2008

MONIER'I KATUSEKIVI Neelu sõlmed

Monier OÜ Pärnu mnt 139 Tallinn, Eesti www.monier-roofing.ee

www.monier.ee

A4 paber Mõõtkava 1:5

A4 paber Mõõtkava 1:5 Aasta 2008

KATUSEKIVIDE PAIGALDAMINE Kivipakkide jaotamine katusele.

Et kive ei peaks töö käigus palju ümber tõstma, jaotatakse pakid katusele ühtlaselt laiali. Betoonist katusekivide puhul (8tk/pk) jaotatakse pakid 1200 mm sammuga. See muudab töö lihtsamaks, kiiremaks ja oluliselt turvalisemaks (Joonis 51). NB! Värvimata ning antiikviimistlustega katusekivide puhul soovitame erinevatelt kivialustelt pakid segamini ja hajutatuna katusepinnale laiali jagada, mis tagab hiljem visuaalselt ühtlasema tulemuse.

3. Seejärel paigaldatakse katusele ülejäänud kivid (paremalt vasakule). Roovi otsad lõigatakse parajaks enne äärelaua paigaldamist (Joonis 53). 4. Ära unusta reakivide ladumisel paigaldada katuseastmeid. Katuseastme ülemised otsad kinnituvad reakivi ja roovi taha ja aste jääb toetuma reakivi pinnale (Joonis 54). Katusekivide paigaldamine on lihtne, kuid vajab siiski täpsust.

KATUSEKIVIDE PAIGALDAMINE

Joonis 51

Joonis 53

1. A lusta alumisest paremast nurgast ja paigalda kogu alumine kivirida. Kontrolli, et katuse äärtes jääks tuulekastide laius võrdseks. Mõne kivitüübi puhul on saadaval ka poolikud reakivid, mis aitavad paindlikumalt katuse täpset laiust saavutada. Katusekive võib külgühendusest ka kokku-lahku tõmmata paar millimeetrit kivi kohta. Seejärel kinnitatakse kogu alumine kivirida reakiviklambrite või kruvidega. Joonis 52

Joonis 54

NB! Kive ei tohi nihutada selliselt, et need äärtest üles tõusevad. See muudab katusel kõndimise ohtlikuks ning võib katust kahjustada.

2. Nüüd on aeg alustada ülemiste kivide paigaldamist. Laota parempoolsel äärel üles 2-3 vertikaalset kivi. Üleslaotud kivirida peab moodustama räästasoleva kivireaga täisnurga. Kinnita katusekivid (Joonis 52).

www.monier.ee

POOLIKU REAKIVI KASUTAMISE EELIS NEELU-JA KALDHARJASÕLMES

Joonis 55

Pooliku reakivi kasutamise eesmärk on vältida väikeste kivitükkide lõikamist ja kleepimist katuse neelu- ja kaldharjasõlmedesse (Joonis 55). Väikest kivitükki on halb kinnitada ja see ei pruugi katusele turvaliselt püsima jääda. Kui katusekivide paigaldamise ajal näete, et tervest kivist ei piisa neelu või kaldharja rea vormistamiseks, siis poolik reakivi muudab kivide sammu poole reakivi võrra laiemaks ja välistab tülika lisatüki paigaldamise (Joonis 56 – 63). Poolikut reakivi kasutades jäävad katuse neelu- ja kaldharjasõlmed ilusamaks, ühtlasemaks ja turvalisemaks. Poolik reakivi on teiste kivide vahel vaevu märgatav. Joonis 56

Joonis 59

Joonis 62

Joonis 57

Joonis 60

Joonis 63

Märkejoone kaugus 30 või 60 cm planeeritavast kivide lõikamise joonest

Joonis 58

Joonis 61 Märkejoone kaugus 30 või 60 cm planeeritavast kivide lõikamise joonest

REAKIVIDE KINNITAMINE

Soovitav on reakivid kinnitada reakiviklambritega. Igal kivitüübil on spetsiaalne klamber (Joonis 65, 67, 68). Klambrite kasutamine tagab tugeva kinnituse, aitab kaasa katuse tuulekindlusele ja käimistaluvusele. Samuti on klambreid kasutades võimalik katusekive üles-alla nihutada ja vajadusel kergesti üksikuid kive vahetada. See, kui palju reakiviklambreid kasutama peab, sõltub katuse kaldest ja sellest, kuivõrd avatud on see tugevatele tuultele. Kinnitada tuleb kõik www.monier.ee

katusepinna äärmised kivid (räästas, äärtes ja harjal), samuti katuse neelu, kaldharju ning läbiviike ümbritsevad kivid. Teised reakivid kinnitatakse diagonaalsuunas vastavalt katusekaldele: ≤30°iga viies kivi, 30°– 45°iga neljas kivi, 45°– 60°iga kolmas kivi, ≥60°kõik kivid (Joonis 64). Samuti kinnitatakse kõik kivid suure tuulekoormusega piirkondades. Katusekivid, mida peale lõikamist ei saa toetada kannale (neeludes ja kaldharjades), kinnitatakse lõigatud kivi klambritega (Joonis 66) või spetsiaalse liimiga. 19

Joonis 64

Reakivi klambrid Dantegl ja Vittinge Joonis 67

Joonis 68

Joonis 65

HORISONTAAL-JA KALDHARJA SÕLMED

Korrektselt ehitatud harjasõlm laseb ventileerida katusekonstruktsiooni ja samas kaitsta seda vihma ja lume eest. HARJAROOV

Harjasõlme ehitamist alustatakse harjaroovi paigaldusega. Üldjuhul kasutatakse harjaroovina kivirooviga samas mõõdus saematerjali, mille puhul saame hea kinnitus-ja toetuspinna harjakivile. Harjaroov kinnitatakse harjaroovikinnitusklambritega (Foto 9). Klamber paigaldatakse mõlemale poole harjaroovi, sammuga 0,6-0,9 m. Harjaroovi algusesse ja lõppu paigaldatakse kinnitusklamber mõlemale poole. Edasi paigaldatakse klamber üle ühe sakiliselt (kord vasakule, kord paremale). Harjaroovi algus, lõpp ja jätkukohad fikseeritakse harjaroovikinnitusklambriga mõlemalt poolt harjaroovi. Harjaroov kinnitatakse sellise kõrgusega, et harjakivi ulatuks reakivideni ja toetuks harjaroovile.

Joonis 66

Foto 9

www.monier.ee

HARJATIHEND

HARJAKIVID

Kui harjaroov on paigaldatud tuleb sinna peale paigaldada harjatihend. Harjatihendeid on kahte tüüpi, ventileeriv plastikust harjatihend ja ventileeriv rullmaterjal (Figaroll ja MetalRoll). Plastikust ventileerivat harjatihendit (Foto 10) tohib kasutada ainult Est-Stein betoonkividega ja ainult horisontaalharjadel (alati võib kasutada ka harjatihendina rullmaterjali). Est-Stein betoonkatusekivi kaldharjades kasutatakse harjatihendina rullmaterjali (Figaroll või Metalroll). Kõikide teiste MONIERi kivitüüpidega koos tuleb kasutada nii horisontaal-kui ka kaldharjal tihendina ainult MetalRolli või Figarolli (Foto 11, 12).

Kui harjatihend on paigaldatud, kinnitatakse harjakivid harjakiviklambri ja kruviga (Vittinge ja Minster harjakivid tihendiga seibi ja kruviga) (Joonis 69, 70). Kahe horisontaalharja liitmiseks kasutatakse T-kivi, lõikumisel aga X-kivi. Kahe kald- ja horisontaalharja ristumisel kasutatakse Y-kivi, mis kinnitatakse, kas läbi 5 mm puuritud ava või kaldharjade poolt harjakiviklambriga (Foto 13, 14).

Foto 10

Foto 13

Foto 11

Foto 14

Foto 12

www.monier.ee

Variant 2. Vasakute ja paremate äärekivide kasutamine tagab kõige ilmastikukindlama ja hooldusvabama lahenduse. Katuse - ehitus algab paremalt parema äärekiviga, edasi kasutatakse standardreakivi ning vasakus ääres taas äärekivi. Kontrolli katuse laiust. Kui see vajab muutmist, tee seda nii, et äärtel jääks tuulekastide laiused võrdsed (Joonis 72).

Joonis 69

Joonis 72

Joonis 70

Variant 3. Topeltlainega reakivid. Kui kasutad topeltlainega katusekive, algab reakivi paigaldus paremalt, ulatudes aga 1-2 cm üle serva. Selleks, et saavutada ühtne tulemus vasakpoolsel äärel, lõpeta rida topeltlainelise katusekiviga, mis peab samuti 1-2 cm üle katuse serva ulatuma. Kontrolli katuse laiust. Kui see vajab muutmist, tee seda (Joonis 73). Joonis 73

ÄÄRESÕLMED

Katuseääre lõpetamiseks on neli head meetodit. Sinu valik peaks lähtuma soovitud lõppilmest ja kasutatavatest katusekividest. Variant 1. Universaalsed äärekivid (ainult Est-Stein betoonkividel). Kui reakivid on paigaldatud ja rooviotsad on lõigatud, kinnitatakse roovi otste külge äärelaud, mis ehitatakse hiljem kokku tuulekastiga. Äärelaua kõrgus tuleb sobitada äärekivi ja reakivi järgi nii, et ta kannaks äärekivi. Äärekive paigaldatakse alt üles ja kinnitatakse kahe kruviga (Joonis 71). Joonis 71

Variant 4. Alumiiniumist ääreplekk. Kui kasutad alumiiniumst ääreplekki, peab äärelaud olema samal kõrgusel reakivide laineharjaga. Ääreplekk kinnitatakse äärelaua külge kruvidega nii, et plekiäär ulatuks katusekivi laine põhja (Joonis 74). Joonis 74

www.monier.ee

LISATÖÖD LÄBIVIIGUD

SEINALIITED

MONIER katusekividele on pakkuda mitmeid erinevaid läbiviigukomplekte, mis sisaldavad läbiviigutihendit aluskattele ja kinnitusvahendeid, millega on toodet lihtne paigaldada (Joonis 90).

Seina- ja korstnaliited vormistatakse liitepleki või Wakaflexiga (Joonis 75-81, foto 15). Liiteplekiga on võimalik lihtsalt lahendada ka katusekonstruktsiooni tuulutus (Joonis 89).

Erinevate läbiviikude puhul saab aluskatte ja läbiviigu tihendamisel kasutada tihenduslinti Flexiroll (Joonis 88). Läbiviigud on soovitav projekteerida võimalikult harja lähedale vältimaks lumekoormust. Katuseakende kohale tuleks paigaldada lumetõke. Ventilatsioonikomplektile sobib lumekaitseks katuseaste.

See on Sinu katus ning sellega kaasneb ka vastutus. Vara omanikuna oled vastutav nende ees, kellel on Sinu katusel töökohustusi, näiteks korstnapühkija, antennipaigaldaja jne. Nemad vajavad ohutusvarustust ja neil on õigus selle puudumisel keelduda katusele minemast. Turvalisuse tagamiseks on kehtestatud normid, mis puudutavad katuse ohutust (Joonis 91).

OHUTUSNÕUDED KALDKATUSTE PUHUL

Joonis 75-87

Foto 15

Joonis 90 aluskatte läbiviigutihend

Joonis 89

Joonis 91

www.monier.ee

lisaroovi tükk 2x50x50

LISATÖÖD

Joonis 88

Grafisk Form/Produktion • Ateljén Åtta45. EE 200904

ROOFS FOR LIVING

KATUSE KONTROLLMÄRKMED Katus väljast

Kas aluskatte paigaldus on kvaliteetne? Kas roovide ja tuulutusliistu mõõdud on õiged? Kas roovid ja tuulutusliist on õigesti paigaldatud? Kas katusekivid on õigesti paigaldatud? Kas lõigatud kivid on oskuslikult kinnitatud? Tihendamine

Kas harjatihend on korralikult paigaldatud? Kas neel on korralikult paigaldatud? Kas linnutõke on räästaroovidele korralikult paigaldatud? Kas läbiviikude veekindlus on kontrollitud?

Kinnitused

as katusekivid on kinnitatud nii, nagu K soovitab MONIER? Kas harjakivid on paigaldatud nii, nagu soovitab MONIER? Ventilatsioon

Kas on kasutatud sobivaid tuulutusliiste? Kas ventilatsiooniläbiviigud on paigaldatud õigesti? Kas kõikide katuseosade ventileeruvus on tagatud?

Ohutus

Kas on võimalik pääseda katuse astmete kaudu ohutult korstnani? Kas ohutusrakmete kinnituskoht on paigaldatud? Kas käigusillad on paigaldatud? as lumeohutuse tooted on paigaldatud sellises mahus, K et on tagatud turvalisus? Kas tooted on paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile?

Allkiri

Nimi

Ettevõte

Kuupäev

Meie töö lähtepunktiks on kvaliteet. Meie klientidel on õigus oodata meilt enamat, kui lihtsalt materjali katuse katmiseks. Me pakume neile peavarju, mugavust, võimalust väljendada oma stiili ja luua kestvaid väärtusi. Meie pühendumuse võib kokku võtta lausega: Monier – Roofs for living. MONIER OÜ ~ www.monier.ee 11317 Tallinn ~ Aadress: Pärnu mnt. 139 ~ Tel. +372 6 275 560 ~ Faks +372 6 275 573 51014 Tartu ~ Aadress: Riia 140c ~ Tel. +372 7 390 128 ~ Faks +372 7 390 261