Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika platvorm by Victor Litvinkov

-ENLi noortepoliitika platvorm -

EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIDU NOORTEPOLIITIKA PLATVORM

-ENLi noortepoliitika platvorm -

SISUKORD Sissejuhatus

I Noorte osalus

4-5

II Kvaliteetne noorsootöö

6-7

III Vabatahtlik tegevus

7-8

IV Noorteühenduste rahastamine

V Noorte kaasamine avalikus sektoris

VI Sotsiaalsed garantiid

9-10

VII Demokraatia noorteühendustes

10-11

VIII Noorte tervis

11-12

IX Noorteühenduste koostöö ja võrgustumine

X Noorte tolerantsus ja diskrimineerimine

12-13

XI Noorte tööhõive

13-14

XII Noorte mobiilsus

XIII Erinoorsootöö

14-15

XIV Mitteformaalse hariduse tunnustamine

XV Haridus

15-16

XVI Noorte teavitamine ja nõustamine

17-19

XVII Keskkond ja jätkusuutlik areng

XVIII ENLi rahvusvaheline tegevus

-ENLi noortepoliitika platvorm -

Sissejuhatus Noortepoliitika platvormi koostamine lähtub Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) põhikirjast, mille kohaselt on ENLi tegevuse eesmärkideks esindada ENLi liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning kujundada noori ning noorteühendusi toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENLi strateegias 2009-2012 on ühe ENLi strateegilise eesmärgina määratletud ENLi tulemuslik osalemine noori ja noorteühendusi puudutavate poliitikate kujundamisel nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. ENLil pole olnud seitsme tegevusaasta jooksul korralikku noortepoliitilist alusplatvormi, millest lähtuks ENLi seisukohtade kujundamine. See on aga vajalik oma eesmärkide saavutamiseks, koostööks erinevate ministeeriumite, teiste institutsioonide ning partneritega, esindamaks noorte arvamust suhetes avalikkusega jne. Sellest ajendatuna otsustati koostada käesolev noortepoliitika platvorm. Käesolevas platvormis on kajastatud ENLi seisukohad alljärgnevates teemavaldkondades: noorte osalus, kvaliteetne noorsootöö, vabatahtlik tegevus, noorteühenduste rahastamine, noorte kaasamine avalikus sektoris, sotsiaalsed garantiid, demokraatia noorteühendustes, noorte tervis, noorteühenduste koostöö ja võrgustumine, tolerantsus ja noorte diskrimineerimine, noorte tööhõive, noorte mobiilsus, erinoorsootöö, mitteformaalse hariduse tunnustamine, haridus, noorte teavitamine ja nõustamine, keskkond ja jätkusuutlik areng, ENLi rahvusvaheline tegevus. Koostamine ja noorteühenduste kaasamine 2008. aasta oktoobris võttis ENLi juhatus vastu otsuse koostada ENLi noortepoliitika platvorm. Sama aasta detsembris koguneski esimest korda ENLi liikmesorganisatsioonide esindajatest koosnev noortepoliitika platvormi koostamise töögrupp. Töögrupp käis perioodil detsember 2008 – aprill 2009 koos 8 korda, lisaks toimusid arutelud meililisti vahendusel. Töögrupi koosolekud olid avatud ning kõikidel liikmesorganisatsioonidel oli võimalus koosolekutel osaleda. Platvormi koostamist koordineeris ENLi meeskonna poolt noortepoliitika spetsialist Martti Martinson. Noortepoliitika platvormi töögrupi töös osalesid Jaan Urb, Olger Tali, Anni Metstak, Lauri Alver, Marit Valge (ENL), Thea Sogenbits (Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit), Liina Männiste (ELSA Estonia), Karin Kööts, Oliver Tsarski, Anti Sulavee (Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud), Mikk Pikkmets (Keskerakonna Noortekogu), Maris Sild, Villu Viidul (Noored Sotsiaaldemokraadid), Laura Õigus (Eesti Skautide Ühing). Platvormi koostamisse kaasati ka eksperte: Erik Rüütel, Tiiu Aasmäe, Piret Talur jt. Töögrupi töös mitteosalenud ENLi liikmetele anti võimalus oma ettepanekud esitada ning seisukoht kujundada kahenädalase perioodi jooksul enne ENLi üldkoosolekut. ENLi üldkoosolekul, mis toimus 16. mail 2009. aastal Tallinnas, moodustati noortepoliitika platvormi läbiarutamiseks töörühmad. Käesolev platvorm on kinnitatud ENLi üldkoosoleku poolt. Oma edaspidises noortepoliitilises tegevuses juhindume kinnitatud noortepoliitika platvormist. Lisaks on kavas koostada valdkondlik tegevuskava, millal ja kuidas püüame efektiivselt tööd teha platvormis seatud seisukohtade elluviimiseks. Platvorm vaadatakse üle ning tehakse selles täiendusi üldkoosoleku poolt vastavalt vajadusele ja ühiskonnas tekkivatele muudatustele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Platvormi muutmise algatamise õigus on ENLi juhatusel ja vähemalt kolmel liikmesorganisatsioonil.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

I Noorte osalus Noorte osalusena mõistame noorte aktiivset või passiivset sekkumist ühiskonna protsessidesse ning nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele. Aktiivse osaluse puhul teevad ja pakuvad noored ise otsuseid, passiivse osaluse käigus aga osaletakse ühiskonna poolt pakutavates tegevustes. Käesolevas peatükis kajastatud seisukohad on vastu võetud ENLi üldkoosoleku poolt 17. novembril 2007 a. Eesti noored saavad otsuste mõjutamises kaasa lüüa läbi tegutsemise kohalikes noortevolikogudes, maakondlikes noortekogudes, erinevates riigi ja omavalitsuse tasandi nõuandvates kogudes (nt Noortepoliitika Nõukogu, Tallinna Noortenõukogu, Õppurite Nõukoda jt), eestkosteorganisatsioonides (nt ENL, EÜL, EÕEL), õpilas- ja üliõpilasesindustes, noorteorganisatsioonides ja mujal. Samuti on võimalik esitada arupärimisi, korraldada üritusi, kampaaniaid ja pikette ning avaldada avalikult arvamust. Täisealistel noortel on võimalik osaleda valimistel nii valides kui kandideerides (kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu, Euroopa Parlament). Eestis on noortel võimalik osaleda erinevat tüüpi osaluskogudes, mis on loodud nii valitsuse kui ka noorte endi poolt. Samuti kehtib Eestis kui demokraatlikus riigis sõnavabadus ja ühinemisvabadus ning toimivad demokraatlikud valimised. Noortel on esmapilgul võimalusi otsuste mõjutamiseks palju, neid tuleb vaid kasutada. Sellegipoolest ei tehta seda piisavalt ja kui tehaksegi, ei ole noorte arvamuse avaldamisel tihtipeale mõju ja tulemusi. Struktuurid ja võimalused on regiooniti arenenud ebaühtlaselt. Suuremates omavalitsustes on osalemisvõimalusi ja muud noortele huvipakkuvat tegevust palju, väiksemates aga tihti üldse mitte. Struktuuride eesmärgid ja ülesanded on tihtipeale segased nii otsustajatele kui noortele endile. Noori ei kaasata nende jaoks atraktiivselt ja sobival viisil, mistõttu osalemisvõimalused jäävad neile kaugeks. Ühelt poolt ei oska otsustajad noori kaasata ja teisest küljest ei näe noored arvamuse avaldamises otsest kasu. ENL peab oluliseks osalemisvõimaluste ühtlustamist ja erinevate struktuuride tegutsemispõhimõtete tõhusamat selgitamist. Otsustajate ja noorte vahel tuleb tekitada dialoog, ühiseks eesmärgiks on paremad otsused ja seeläbi tõusnud elukvaliteet. ENLi analüüsi põhjal on noorte osaluse valdkonnas peamised probleemid järgmised: • • • • • •

Noortel pole piisavalt positiivseid kogemusi osalemisel; Noored pole harjunud osalema varasest east alates; Pole piisavalt atraktiivseid ja sobivaid osalemisvõimalusi; Tugistruktuuride nõrkus; Noortevolikogude vähene levik omavalitsustes; Osaluskogude vähene mõju ja silmapaistmatus.

ENLi seisukohad: • Seadustada noorte kaasamise kohustus neid puudutavate otsuste tegemisel nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil; • Siduda noorte kaasamine omavalitsuse noorsootöö (ka infrastruktuuri arendamise) rahastamisega, noored peavad valdkonna raha kasutamisel kaasatud olema; • Tagada osaluskogude piisav rahastus nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, toetada struktuuride arendamist ja koostööd soodustavaid tegevusi; • Osalusvõimalused tuleb teha käega katsutavaks, kohalikuks ja noortele atraktiivseks; • Esimesed osalemiskogemused peaks olema positiivsed ja nähtavate tulemustega; • Noori tuleb kaasata neile sobival viisil – selgitustöö, teema lihtsamaks tegemine, kaasamine seal, kus noored juba on;

-ENLi noortepoliitika platvorm -

• Osalemisvõimalusi tuleb laiendada ja mitmekesistada, rohkem osalemisvõimalusi ka maanoortele, vene keelt kõnelevatele noortele jt vähemate võimalustega noortele; • Pakkuda osalemise ja kaasamise alaseid koolitusi noortele, noorteorganisatsioonidele, noorsootöötajatele ja otsustajatele; • Tuua välja parimad mudelid kaasamiseks ja osalemiseks (sh materjalid); • Seadustada kohaliku omavalitsuse valimisel valimisõigus alates 16. eluaastast. Noorte osalus peab olema läbiv põhimõte kõikide noori puudutavate otsuste langetamisel, ükskõik kas otsus tehakse kooli, omavalitsuse, maakonna, riigi, Euroopa või mingil muul tasandil. Noortega konsulteeritud lahendused võtavad arvesse noorte seisukohti ning on seetõttu noortele sobilikumad ja neid on lihtsam ellu rakendada. Selleks, et noorest saaks aktiivne kodanik, peab ta saama oma elu puudutavaid otsuseid mõjutada võimalikult varasest east alates, samas tuleb noori kaasata neile sobilikus vormis. Selleks, et tagada noorte osalemine otsustusprotsessides kõigil tasanditel, tuleb see seadustada. Nii riik kui kohalikud omavalitsused peavad välja töötama sobilikud noorte kaasamise mehhanismid, olgu selleks siis noortevolikogude loomisele kaasa aitamine, noorteorganisatsioonide tegevuse toetamine vmt. Noorte osalemine neid puudutavate otsuste langetamisel tuleb siduda valdkonna rahastamisega – noorte kaasatus peab olema oluline eeldus rahastamisotsuste tegemisel. ENL pooldab 16-aastastele valimisõiguse andmist kohaliku omavalitsuse valimisel pärast noorte kaasamise kohustuse seadustamist riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ning noortevolikogude arendusüksuse loomist. Valimisea langetamise sammu on Euroopas riiklikult juba ette võtnud Austria, osad Saksamaa liidumaad ja Šveitsi omavalitsused. Valimisea langetamist nõuavad Euroopas mitmed noorte eestkosteorganisatsioonid, nende seas Euroopa Noortefoorum oma Rooma deklaratsioonis. Leiame, et noortele on vaja anda enam otsustusõigust oma kodukoha asjades kaasa rääkimisel. Seal, kus selline samm on ellu viidud, ei ole valimisaktiivsus noorte seas kunagi keskmisest märkimisväärselt väiksemaks jäänud. Veelgi enam, uuringud näitavad, et just varasemas nooruses (18-25 eluaastat) on noorte valimisaktiivsus kõrgem, kui 25-30-aastastel. See näitab, et noored on pigem varakult huvitatud otsuste mõjutamisest. 16-aastastele valimisõiguse andmine eeldab aga ka ühiskonnaõpetuse rolli suurendamist koolis ning annab hea võimaluse nii koolis kui kodus lähemalt selgitada, milleks ikkagi on tarvis otsuste langetamisel aktiivselt osaleda. Kui juba keskkoolis hakatakse kujundama harjumust valimistele hääleõigusega kaasa elada, tuleb see edaspidi lihtsamini. Valimisea langetamise kasuks räägib ka asjaolu, et 16-aastaselt on noored oma kodukohaga seotud oluliselt rohkem kui 18-aastaselt, tihti teise linna ja ülikooli liikudes. Valimisea langetamine kohaliku omavalitsuse valimisel on positiivne näide osalemisvõimaluste viimisest sinna, kus noored juba on – kodukohta. Võttes arvesse ka üldiseid demograafilisi arenguid, on noorte aktiivsem roll ühiskonna kui terviku kujundamisel suisa hädavajalik. Valimisõiguse andmist 16-aastastele kohalike omavalitsuste valimistel tuleb rakendada koosmõjus ülejäänud ENLi noorte osaluse seisukohtadega, oluline on siinkohal ühiskonnaõpetuse tugevdamine, noorte osalusvõimaluste parandamine ja noortele sobivamaks muutmine ning positiivsete kogemuste pakkumine noortele osalemisel.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

II Kvaliteetne noorsootöö Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööd. Kvaliteetse noorsootöö eelduseks on noorte vajaduste ja soovide tundmine. Seega on oluline järjepidevalt koguda ja analüüsida infot noortest. Noorsootöö kvaliteedi mõõtmine peab põhinema uuringutel ja analüüsidel. ENL soodustab noorteühenduste kvaliteedi hindamist nii riiklikul kui iga üksiku noorteühenduse tasandil. Noorsootöö jätkusuutlikkuse tagavad rahastamisskeemid, mis toetavad nii noorte ideede elluviimist kui ka loovad stabiilse tegutsemiskeskkonna. Noorteühenduste järjepidev püsikulude katmine on kasvukeskkonnaks heatasemelistele projektijuhtidele ja uutele liidritele. Noorsootöö peab olema noortele kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Noorsootöö kvaliteedi eelduseks on piisav rahastamine nii omavalitsuse kui riigi poolt. ENL soovib, et igas omavalitsuses tegutseks vähemalt üks täiskohaga noorsootöötaja, kellel on noorsootöötaja kutsestandardis kirjeldatud pädevused. ENL peab oluliseks noorsootöötaja kutsestandardi pidevat ajakohastamist ning kutseomistamise protsessiga viivitamatult alustamist. Noorsootöö riiklikul rahastamisel peaks kasutama noortekrooni mehhanismi ehk niinimetatud pearaha põhimõtet, mille kohaselt eraldatakse riigieelarvest omavalitsustele teatud summa iga omavalitsuse haldusterritooriumil elava noore kohta, millest rahastatakse noorsootööd. Riigil ja omavalitsustel tuleb tagada ka stabiilne rahastamine noorteühendustele, mis peaks lähtuma ühendustes tehtava noorsootöö kvaliteedist. Stabiilne rahastamine võimaldab noorsootööd arendada ja kvaliteeti tõsta, tagades jätkusuutlikkuse ning järjepidevuse. Kvaliteetne noorsootöö lähtub järgmistest põhimõtetest: • • • • •

•

Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö planeerimisse, elluviimisse ja otsuste tegemisse. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. Noorsootöös tuleb igati toetada ja julgustada noorte omaalgatust ning väärtustada noortelt noortele noorsootööd. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. Kvaliteetse noorsootöö planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse teiste noorte elu puudutavate valdkondade arengu ja noori ümbritseva keskkonnaga ning luuakse sünergia erinevate valdkondade vahel. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ning võrdse kohtlemise printsiibist. Noorsootööd tehakse avatuse põhimõttel ehk noorsootöös osalema on oodatud kõik noored ja neid koheldakse võrdselt. Noorsootöötaja jagab noortele tasakaalustatud informatsiooni ja lähtub oma töös kutse-eetikast. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja partnerluse põhimõttest. Noorsootöötaja kohtleb noori võrdsete partneritena ning võrdselt.

Noorteühenduse töö kvaliteedi hindamisel tuleb ENLi arvates arvesse võtta järgmisi tegureid: • • • • •

noorteühenduse tegevuse ulatus sihtgrupp, selle põhjendatus tegevuse eesmärk ja meetodid, meetodite sobivus vastavus sihtgrupi ootustele kvaliteedi mõõtmine: tegevuse kvaliteet, tulemuse kvaliteet (mõju)

-ENLi noortepoliitika platvorm -

Kvaliteetse noorteühenduse tunnused: • • • • • • •

liikmete kaasamine liikmete rahulolu koostöö finantsiline stabiilsus oskuslik juhtimine täidetud meeskonnavajadused süsteemne enesehindamine ning sellest lähtuva arenguplaani rakendamine

III Vabatahtlik tegevus Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata eesmärgiga aidata teisi või tegutseda peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks.

ENL näeb valdkonnas järgmisi tugevusi: • Vabatahtliku tegevuse populaarsus noorte seas on suurenemas; Vabatahtlikku tegevust on hakatud ühiskonnas märkama (Demokraatia ja rahvuslikud huvid. Eesti ühiskond 2005. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Avatud Eesti Fond 2006.); • Toimiv rahvusvaheline vabatahtliku teenistuse võrgustik (Euroopa Vabatahtlik Teenistus programmi Euroopa Noored raames); • Tehtud on esimesed katsed vabatahtlikku tööd reguleerida; • Üle 60% vene koolide õpilastest ja 40% eesti koolide õpilastest soovib töötada vabatahtlikuna, kuid mõnes ühiskondlikke teenuseid pakkuvas organisatsioonis lööb kaasa vaid 9% vene koolide õpilastest ning 15% eesti koolide õpilastest. (Anu Toots, Tõnu Idnurm, Maria Seveljova. Noorte kodanikukultuur muutuvas ühiskonnas. Üleeestilise kodanikukasvatuse kordusuuringu lõppraport. Tallinn 2006); Valdkonna nõrkused: • • • • •

Vabatahtlikku tegevust ei tunnustata piisavalt; Vabatahtlikku tegevust ei arvestata ametlikult töökogemusena; Puuduvad sotsiaalsed garantiid vabatahtlikele; Puuduvad Eesti-sisesed programmid vabatahtliku tegevuse toetamiseks; Eestis puuduvad pikaajalised programmid vabatahtlikuks tegevuseks.

ENLi seisukohad: • • • •

Suurendamaks vabatahtliku tegevuse populaarsust, tuleb vabatahtlikku tegevust ning sellega kaasnevaid võimalusi rohkem tutvustada; Riigil, kohalikel omavalitsustel, noorteühendustel ning erasektoril tuleb senisest enam tähelepanu pöörata vabatahtlike tunnustamisele; Tööandjad peaksid arvestama töötajate värbamisel ka vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskusi ja kogemusi; Luua Eesti-sisene vabatahtlikku tegevust toetav programm, mille eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse toetamine, propageerimine ning võimaluste pakkumine vabatahtlikuks tegevuseks;

-ENLi noortepoliitika platvorm -

•

Seadusandlik keskkond peab toetama vabatahtlikku tegevust – luua tuleb sotsiaalsete garantiide süsteem vabatahtlikele vabatahtlikuna tegutsemise ajaks sh ravikindlustuse tagamine riigi poolt; Asendusteenistuse läbimiseks pakutavate võimaluste hulk peaks olema senisest mitmekesisem – kutsealustel peaks olema võimalus läbida asendusteenistus sotsiaalteenuseid pakkuvas kolmanda sektori organisatsioonis.

IV Noorteühenduste rahastamine ENL näeb valdkonnas järgmisi tugevusi: • • • •

Loodud on riiklik noorteühingute aastatoetuste ja projektitoetuste süsteem; Mitmetes omavalitsustes on välja töötatud korrad noorteühenduste ja noorteprojektide toetamiseks; Noorteühendustel on võimalused projektitoetuste saamiseks erinevatest fondidest ja programmidest; Noori kaasatakse rahastamisotsuste tegemisse.

Valdkonna nõrkused: • • • • •

Vähesed organisatsioonid kvalifitseeruvad riikliku aastatoetuste taotlejaks; Noorteühenduste toetamine omavalitsustes ei ole alati läbipaistev; Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja saamine on keeruline; Noorteühenduste rahastamine on peamiselt projektipõhine, mis ei soodusta ühenduste jätkusuutlikku arengut; Noorsootöö rahastamine on ebastabiilne.

ENLi seisukohad: •

•

• •

Luua analoogselt noorteühingute aastatoetuse süsteemile võimalus taotleda vahendeid organisatsiooni püsikulude katmiseks ka nendele noorteühendustele, kes ei vasta noorteühingute aastatoetuse taotlemiseks vajalikele tingimustele muutmata olemasolevat toetuste süsteemi; Koostada noorsootöö rahastamise hea tava, mis sisaldab endas soovituslikke juhendeid riigile ja kohalikele omavalitsustele noorsootöö (sh ka noorteühenduste) rahastamise korraldamiseks; Julgustame omavalitsusi eraldama noorteühendustele projektitoetuste kõrval ka tegevustoetusi ning tagama rahastamispõhimõtete läbipaistvuse; Noorteühenduste jätkusuutliku arengu tagamiseks soovime, et riigi ja omavalitsuste poolt eraldataks noorteühendustele toetusi ka pikemaks perioodiks kui üks aasta;

-ENLi noortepoliitika platvorm -

V Noorte kaasamine avalikus sektoris Kaasamise all mõistame antud peatükis avaliku võimu tegevust, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel. ENL julgustab riigiasutusi ning kohalikke omavalitsusi järgima oma töös kaasamise hea tava ning Vabariigi Valitsust kinnitama oma õigusaktiga kaasamise hea tava. Lisaks üldistele kaasamise põhimõtetele, peab ENL oluliseks järgmisi noorte kaasamise lähtekohti: • • •

• •

Noori tuleb kaasata kõikides noorte elu puudutavates küsimustes; Noorte kaasamine toimub eelkõige läbi noorte endi poolt moodustatud noorte osaluskogude ja esindusorganisatsioonide; Kui mõnes valdkonnas puudub noorte osaluskogu või noorte esindusorganisatsioon, tuleb kaaluda teisi võimalusi noorte kaasamiseks (näiteks konkreetse valdkonna tarbeks noorte osaluskogu loomine); Noorte kaasamisel tuleb lähtuda sellest, et kaasamise vorm oleks vastav kaasatavate noorte eale ning võimalustele kaasamise protsessis osaleda; Noortele tuleb anda võimalus olla kaasatud ka siis, kui noortele ei ole tehtud eelnevat ettepanekut olla protsessi kaasatud, kuid noored on näidanud üles initsiatiivi ja huvi osalemiseks.

VI Sotsiaalsed garantiid ENL peab oluliseks sellise sotsiaalsete garantiide süsteemi olemasolu, mis toetab noore inimese kujunemist täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks alates sünnist kuni noore inimese iseseisvumiseni. ENL näeb olemasolevas süsteemis järgmisi tugevusi: • • • •

Tasuta ravikindlustuse olemasolu kõigile kuni 19. eluaastani ning õpilastele ja üliõpilastele ka pärast 19. eluaastat; Sotsiaalsete garantiide olemasolu töötutele (töötukindlustus, ümberõppe võimalused); Vanemahüvitise olemasolu; Omavalitsuste poolsed lisatoetused näiteks lapse sünni, sünnipäeva ja koolimineku puhul jms.

ENLi arvates on sotsiaalsete garantiide osas peamised kitsaskohad järgnevad: •

•

• •

Eesti Üliõpilaskondade Liidult saadud sisendi põhjal ei vasta olemasolev õppetoetuste süsteem õppurite ega ühiskonna ootustele. Õppurite võimalused haridust omandada ei tohi sõltuda nende endi ega vanemate majanduslikust olukorrast; Tasuta ravikindlustus ei laiene akadeemilise puhkuse, mis ei ole võetud tervislikel põhjustel, ajaks. Samuti ei ole õppuritel peale 19. eluaastat võimalik saada tasuta hambaravi; Olemasoleva vanemahüvitise süsteemi puudusena näeme lapse kasvatamiseks ebapiisavat vanemahüvitise miinimummäära ja ebamõistlikult kõrget maksimummäära; Omavalitsused ei ole suutelised tagama hoolimata kehtivast seadusest kõikidele lastele lasteaiakohti. Samuti ei ole võimalik kõikides omavalitsustes saada hüvitust

-ENLi noortepoliitika platvorm -

lapsehoiuteenuse kasutamise eest juhul, kui lapsevanem otsustab lasteaia asemel kasutada alternatiivset teenust; Tulenevalt eeltoodust teeb ENL järgnevad ettepanekud: • • •

• •

•

Hambaravihüvitis peab laienema ka pärast 19. eluaastat gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale noorele; Tasuta ravikindlustus peab olema tagatud ükskõik millistel põhjustel võetud akadeemilise õppepuhkuse ajal; Üliõpilastele ning ka kutseõppeasutuste õpilastele ettenähtud sotsiaalsed garantiid nii otseste rahaliste toetuste kui ka õppuritele pakutavate teenuste näol peavad garanteerima üliõpilase majandusliku toimetuleku õpingute ajal. Sotsiaalsete garantiide süsteem peab võimaldama üliõpilastel toime tulla, ilma et nad oleksid sunnitud enda ülalpidamiseks töötama, õppeaega pikendama või õpinguid sootuks katkestama. Toetused peavad olema piisavad täitmaks sotsiaalsete garantiide süsteemi eesmärke – kindlustama kõigile ligipääsu kõrgharidusele ning võimaldama täielikult õpingutele pühenduda. Toetused peavad tagama piisava sissetuleku, et katta üliõpilaste õppimis- ja elamiskulud; Riik peab tagama ühiselamukohad kõikidele õppuritele, kes seda vajavad. Ligipääs haridusele ja noorteorganisatsioonide tegevusele peab olema tagatud ka erivajadustega noortele. Selleks tuleb tagada vastava infrastruktuuri ja keskkonna olemasolu. ENL julgustab kõiki noorteorganisatsioone pöörama senisest enam tähelepanu erivajadustega noorte kaasamisele; Omavalitsused peavad tagama kõikidele lastele lasteaiakoha ning alternatiivse lapsehoiutoetuse maksmise võimalus peab olemas olema kõikides Eesti omavalitsustes ning riik peab tagama selleks omavalitsustele vahendeid; Toetada noorte iseseisva elu alustamist omavalitsuste poolt munitsipaalelamupindade võimaldamisega majanduslikult vähekindlustatud noortele ning riigi käendusel soodustingimustel eluasemelaenu võimaldamisega kõikidele noortele vanuses kuni 26 eluaastat;

ENL on seisukohal, et riik peab kohalikele omavalitsustele uute kohustuste delegeerimisel eraldama ka täiendavaid vahendeid.

VII Demokraatia noorteühendustes Demokraatlik juhtimine peab olema igale Eestis tegutsevale kodanikuühendusele iseenesestmõistetav. Noorteühendused saavad ja peavad olema demokraatia tutvustamisel ning rakendamisel ühenduste töös eeskujuks ja teenäitajaks nii noortele kui ka kogu ühiskonnale tervikuna. Demokraatlikku juhtimist iseloomustab ka soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimine ning vähemate võimalustega noorte osalemiseks tingimuste tagamine. Kõik ENLi liikmed toetavad demokraatlikku riigivalitsemist ja toimivad ise demokraatlikult. Ainult niimoodi saame seista demokraatlike väärtuste eest ka teistes ühiskonnaelu valdkondades. Kõik noorteühendused, hoolimata nende juriidilisest vormist, omavad ametlikke alusdokumente. Selleks võib olla nii põhikiri, seltsinguleping, harta või midagi muud. Oluline on, et ühenduse toimimise aluspõhimõtetes oleks kokku lepitud ning ühendus neid oma igapäevatöös arvesse võtaks. Oma tööd korraldades peavad ühendused lähtuma põhimõttest, et ühenduse töö peab olema

-ENLi noortepoliitika platvorm -

võimalikult avalik ning läbipaistev. Selle saavutamiseks tuleb kaasata liikmeid ühenduse juhtimisse ka üldkoosolekute/volikogude vahelisel ajal, korraldades liikmete ümarlaudu, konsultatsioone, andes liikmetele võimaluse osaleda juhatuse koosolekutel ning suurematel ühingutel luua võimalusel oma struktuuri täiendavaid vorme liikmete osalemise võimaldamiseks. Läbipaistvuse suurendamiseks on oluline revisjonikomisjoni olemasolu. Oluline on noorteühenduste panus kogu Eesti kodanikuühiskonna arengusse. Ühendused võtavad oma töös arvesse ning panustavad vastavalt võimalustele Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, kodanikualgatuse toetamise arengukava ning kaasamise hea tava elluviimisse.

VIII Noorte tervis ENL näeb olemasolevas süsteemis järgmisi tugevusi: • • • • •

Kuni 19aastaste laste ja noorte surmajuhud on pidevas languses; Tasuta koolipiima ja koolitoidu programmi olemasolu; Teadlikkus tervislikest eluviisidest on noorte hulgas tõusnud; Koolide õpikeskkond on paranenud; Olemas on tervishoiu valdkonna vajadustele vastav seadusandlus.

ENL näeb peamiste probleemidena noorte tervise valdkonnas: • • • • •

Noorte hulgas on sagenenud riskikäitumine (varajases eas suitsetamist, alkoholi- ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist alustavad noored); Laste ja noorte suur suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu; Ebapiisav tervishoiukorraldus/psühholoogiline nõustamine koolides ja ülikoolides; Seoses ebatervisliku toitumise ja vähese liikuvusega üha suurenev probleem laste ja noorte kehakaaluga (sh ka toitumishäired jms); Riskid noorte rasedate tervisekäitumises (abortide suur arv, suitsetamine raseduse ajal jm);

ENLi seisukohad: • •

• • •

Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastasele selgitus- ja teavitustööle ning piirata nende kättesaadavust; Psühholoogilise nõustamise kättesaadavus tuleb tagada igas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses ning kõrgkoolis nii õppuritele kui ka õpetajatele/õppejõududele. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata noorte vaimse tervisega seotud probleemidele; ENL kutsub üles noorte iidoleid ja liidreid olema oma tervisekäitumisega noortele eeskujuks; Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tervisliku toitumise ning tervislike eluviisidega üldiselt seonduvate hoiakute propageerimisele ning teavitus- ja selgitustööle; tõhustada noorte seksuaalkasvatust, kasutades selleks nii kooli kui mitteformaalse õppe (noorteühendused s.h.) keskkonda.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

IX Noorteühenduste koostöö ja võrgustumine ENL usub, et koostöös peitub edu võti. Noorteühendused saavad olla tugevad ning tagada noorte hääle jõudmise kõikidesse ühiskonnakihtidesse koondudes ning üksteisega, avaliku sektori, erasektori ning teiste kodanikuühendustega koostööd tehes. ENLi seisukohad: •

• • • •

ENL julgustab noorteühendusi võrgustuma nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil. ENL näeb ideaalis, et iga noorteühendus kuulub vähemalt ühte riigisisesesse või rahvusvahelisse organisatsiooni. Samuti julgustame noorteühendusi, kelle tegevusspetsiifikast tulenevalt ei ole veel loodud sobivat võrgustikku, olema selles protsessis initsiaatoriks; Erinevad noorteühendused peaksid pideva konkureerimise asemel pöörama rohkem tähelepanu ühishuvide kaardistamisele; ENL julgustab noorteühendusi sõlmima erasektori ja noorteühenduste vahelisi partnerlussidemeid. Vajadusel on ENL nõus noorteühendusi selles igati abistama; Senisest enam tuleb rõhku panna oma tegevuste kommunikeerimisele avalikkusele ja teistele noorteühendustele; Kohalikud omavalitsused peavad kaardistama ja arvestust pidama oma territooriumil tegutsevate noorteühenduste kohta ning selle info ka avalikustama.

X Noorte tolerantsus ja diskrimineerimine Noorte diskrimineerimise all peame silmas noorte ebavõrdset kohtlemist vanuse, rassi, soo, rahvuse, seksuaalse orientatsiooni, tõekspidamiste ja muudel põhjustel. ENL leiab, et noortesse tuleb suhtuda kui täisväärtuslikesse ühiskonnaliikmetesse. Noorte vanuseline diskrimineerimine saab toimuda vaid põhjendatud vajadusel, kui esineb oht noorte või neid ümbritsevate inimeste tervisele (näiteks vanusepiirangud alkoholi ja tubaka ostmisel). Igasuguste vanusepiirangute kehtestamisel ning juba olemasolevate muutmisel tuleb ENLi hinnangul väga põhjalikult kaaluda nende otstarbekust. ENL on seisukohal, et näiteks alkoholi ja tubaka ostmise, aga ka näiteks mootorsõiduki juhtimisõiguse vanusepiiri võimaliku muutmise osas peavad ühiskonnas teatud perioodi tagant toimuma debatid, millele on eelnenud põhjalikud analüüsid. Igasugused piirangud peavad olema omavahel korrelatsioonis – näiteks süüvõimelisuse eaga peavad ühtima ka teised õigused/kohustused. ENL näeb praegu probleemsete valdkondadena, kus noorte diskrimineerimine sageli esile kerkib, tööhõivet, diskrimineerimist poliitiliste eelistuste tõttu ning põhjendamatuid vanusepiiranguid. Tööhõives on taunitavad noorte soolise diskrimineerimise juhtumid – juhtivatele ametikohtadele kandideerimisel, ametinimetuste ning palga määramisel on noored mehed võrreldes noorte naistega, eelistatud olukorras. Samamoodi leidub ametikohti, mida ühiskonnas kinnistunud arusaamade kohaselt peaksid täitma naised ning kuhu meestel on väga raske tööle saada. ENL leiab, et et taolised arusaamad on iganenud ning mehi ja naisi tuleb tööturul kohelda igakülgselt võrdsetena. Probleemiks on tööandjate suhtumine vabatahtlikku töösse – vabatahtliku töö kogemust ei peeta tööturul võrdseks palgalise töö tegemise kogemusega. Noore inimese vanus eraldiseisva ja ainsa tegurina ei saa olla põhjuseks, miks noort inimest tööle kandideerimisel mitte eelistada. ENL kutsub tööandjaid üles usaldama noori ning teadvustama endale positiivseid lisaväärtusi, mida noore inimese töölevõtmine kaasa toob.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

Eestis on erinevatesse organisatsioonidesse kuulumise vabadus tagatud kõigile, samamoodi on tagatud ka sõnavabadus. Diskrimineerimine poliitiliste, usuliste või muude vaadete tõttu on keelatud. Ometi levivad ühiskonnas endiselt arusaamad poliitilistest erakondadest ning nende noorteühendustest kui millestki taunitavast. Poliitilistesse erakondadesse või noorteühendustesse kuuluvatel või sinna kunagi kuulunud noortel on suurem võimalus tulevikus tööle kandideeris sattuda diskrimineerimise osaliseks, kui nendel noortel, kes ei ole kunagi kuulunud ühegi taolise organisatsiooni liikmeskonda. ENL leiab, et erakondadesse ja nende noorteühendustesse kuulumine on iga kodaniku põhiseaduslik õigus ning inimese diskrimineerimine sellistel alustel on taunitav. ENL ei tolereeri meelelahutusasutuste ja –ürituste korraldajate, aga ka näiteks transporditeenuste osutajate ja reisikorraldajate poolt seatud põhjendamatuid vanusepiiranguid nende poole pakutavate teenuste kasutamisel. Taolised piirangud saavad tuleneda vaid seadusest. ENL teeb ettepaneku, et iga haridusasutus töötaks välja koolivägivalla ennetamise strateegia. ENL taunib noorte diskrimineerimist igas eluvaldkonnas soo, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, keeleoskuse, kaitseväeteenistuse kohustuse täitmise, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise tõttu.

XI Noorte tööhõive ENL näeb olemasolevas süsteemis järgmisi tugevusi: • • •

Kutseõppe kvaliteet on paranenud; eelkutseõppe toimumine gümnaasiumite juures; õppivate noorte tööhõive määr on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oluliselt madalam (Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2006 „Tööturu riskirühm: noored töötud“).

ENL näeb peamiste probleemidena noorte tööhõive valdkonnas: • • • • • • • • • •

Noorte kasvav töötus – majanduslanguse taustal on noortel raskem tööd leida; kõrgkoolis omandatav haridus ei vasta sageli tööturu vajadustele; suur põhikoolist väljalangevus; noorte töötute madal töötuks registreerimise tase; noored ei pöördu töö leidmiseks Töötukassasse; ühiskondlik surve eelistada akadeemilist haridust rakenduslikule; tööhõive mõistes mitteaktiivsete noorte suur arv; mitte-eestlastest noorte suur töötuse tase; noorte diskrimineerimine tööturul; karjäärinõustamise puudulik korraldus.

ENL näeb võimalike lahendustena: • • • • • •

praktika olulisuse rõhutamist ja selle tunnustamist hariduse omandamisel; kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja tööandjate senisest tihedamat ja tõhusamat koostööd; mitteformaalse õppetegevuse väärtustamist ja tunnustamist tööturul; vabatahtliku töö kogemuse võrdsustamist palgalise töökogemusega tööle kandideerimisel; karjäärinõustamise kättesaadavuse parandamine ülikoolides; karjäärinõustamise ja -õppe tagamine igas põhikoolis ja gümnaasiumis;

-ENLi noortepoliitika platvorm -

• •

stipendiumiprogrammide laiendamine; riigi poolt pakutavate tööturuteenuste populariseerimine.

XII Noorte mobiilsus Noorte mobiilsuse all peame silmas noorte liikuvust nii Eesti-siseselt kui ka maailma tasandil. Noorte mobiilsusel on oluline panus kultuuridevahelise mõistmise suurendamisel. Kultuuridevahelised oskused muutuvad üha olulisemaks globaliseeruvas majanduses ja multikultuurse ühiskonnaga Euroopas. ENL peab väga oluliseks noorte takistusteta mobiilsuse võimalikkust nii Euroopas kui ka maailmas tervikuna. Noortevahetuste, kultuuri- ja õpireiside ning vabatahtliku töö tegemise eesmärgil kavandatud reisid Euroopa Liidu välistesse riikidesse ei tohi takerduda viisadega seotud bürokraatliku asjaajamise taha. Eesti ja Euroopa Liit peavad tegema kõik endast oleneva, et lihtsustada viisanõuetest tulenevaid probleeme. Välisriigis õppimise võimalus nii üld-, kutse- kui ka kõrgharidusastmes peab kujunema haridussüsteemi loomulikuks osaks ning igale õppurile kättesaadavaks võimaluseks. Olemasolevaid stipendiumiprogramme tuleb veelgi laiendada ning jätkata uute loomisega – ENL leiab, et välisriigis õppimise võimaluste laiendamiseks tuleb nii Eesti riigil kui ka Euroopa Liidul tervikuna panustada senisest veelgi enam ressursse. Noorte mobiilsuse soodustamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu välismaise õppimis- ja töökogemuse kodumaal tunnustamise suunalisele tegevusele. Eesti peab võtma kasutusele kõik abinõud, sh viima sisse muudatused oma seadusandlusesse, tagamaks väljaspool Eestit omandatud hariduse maksimaalsel võimalikul määral Eestis tunnustamist.

XIII Erinoorsootöö Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu (Noorsootöö strateegia 2006-2013). ENL on seisukohal, et igasuguse ennetustööga tuleb tänapäeval alustada üha varem – vajadusel juba lasteaias. Koolides, huvikoolides, noortekeskustes ja mujal kohtades, kus noored oma aega veedavad, tuleb tõhustada ennetustööd. Psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus peab olema kättesaadav igale õpilasele igas koolis. Koolist väljalangemise ohus olevatele noortele tuleb luua tugisüsteeme. Lahendustena näeme lisaks sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide olemasolule ka õpetajate vastavasisulise täiendõppe kohustuslikuks muutmist ning tugiisikute süsteemi käivitamist. ENL peab kasvatuse eritingimusi vajavate laste erikoolide olemasolu vajalikuks, kuid leiab, et valdkond on alarahastatud. ENL peab oluliseks, et riik koos ühiskondlike partneritega panustaks valdkonda oluliselt enam. Puudub ühtne nägemus erikoolide võrgu tulevikust, mille koostamist peab ENL väga oluliseks. Erikoolides on puudus vastava väljaõppe saanud spetsialistidest, samuti ei ole vajadustele vastav õppeasutuste materiaalne baas. ENL toetab niinimetatud vaheastme süsteemi loomist, mille kohaselt pööratakse senisest enam tähelepanu õpilaskodude rajamisele ning kasvatuse eritingimusi vajavate laste õpetamiseks ja kasvatamiseks vajalike tingimuste loomist tavakoolide juurde. ENL peab oluliseks vanematele laiapõhjalise tugisüsteemi loomist. Samuti peab ENL vajalikuks ühiskonna suhtumise muutmist tolerantsemaks.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

ENL leiab, et alaealiste komisjonide võrgustikku võib pidada rahuldavaks. Alaealiste komisjonide moodustamisel peaks siiski senisest enam lähtuma regionaalsuse printsiibist – kohalike omavalitsuste juurde moodustatud alaealiste komisjonid on väga olulise tähtsusega. ENL on seisukohal, et alaealiste komisjonide õigusi tuleb laiendada. Komisjonidel peab olema õigus kohaldada mõjutusvahendeid ka lapsevanematele ning hooldajatele, kes oma seadusest tulenevaid kohustusi piisava hoolega ei täida. ENL julgustab noorteühendusi senisest enam oma tegevustesse kaasama riskikäitumisega noori.

XIV Mitteformaalse hariduse tunnustamine Mitteformaalne õppimine on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada, uusi oskusi, teadmisi ja kogemusi hankida. ENL peab mitteformaalses keskkonnas omandatud teadmisi ja kogemusi väga oluliseks. ENL leiab, et formaalharidussüsteemis tuleb senisest enam arvesse võtta mitteformaalse õppimise kaudu omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi. Selleks tuleb luua võimalus arvestada õppekava läbimise hindamisel õpilase tegelikke kogemusi ja oskusi, mitte ainult konkreetses õppeasutuses õpitut. Samuti on oluline formaalharidussüsteemis leviv suhtumine mitteformaalsesse õppesse – ENL leiab, et see suhtumine peab olema märksa positiivsem, kui hetkeolukorras. ENL seisab formaalõppe, mitteformaalse õppe ning informaalse õppe tiheda lõimituse eest. ENL on seisukohal, et mitteformaalselt omandatud teadmised, oskused ja kogemused ei ole vähemväärtuslikumad kui formaalõppes omandatud oskused. ENL leiab, et tööandjad peavad senisest enam arvestama töötajate värbamisel lisaks tasemeharidusele ka inimeste muid oskusi. ENL tunnustab erinevaid algatusi, mis soodustavad mitteformaalses õppes omandatud oskuste talletamist ning kirjeldamist (näiteks noortepass). ENL leiab siiski, et kõige tulemuslikum on ühtse instrumendi loomine Eestis või ka Euroopa Liidus tervikuna mitteformaalse õppimise käigus omandatud kogemuste tunnustamiseks. ENL julgustab noori oma elulookirjeldustes ning tööintervjuudel esitlema ka kogemusi, mis on omandatud väljaspool kooli. ENL kutsub üles tööandjaid võimaldama oma töötajatel omandada täiendavaid oskusi mitteformaalses õppimises. ENL kutsub üles riiki soodustama oma maksupoliitikaga igati tööandjate poolset töötajate enesearendamise soodustamise initsiatiive, kaotades ära erisoodustusmaksu mitmetelt teenustelt, mis on seotud töötaja enesetäiendamisega.

XV Haridus Eesti hariduskorraldus ei vasta tänapäeva ühiskonna nõudmistele ja järjest enam kerkib esile valusaid probleeme. Meie haridussüsteem ei arvesta õpilaste erinevate võimete, huvide, isikupära ja vajadustega – õpilased on võrrelnud haridust isegi konveiersüsteemiga. Alushariduses näeme probleemina lasteaiakohtade vähesust, ühekülgset ning ebatervislikku toitumist, kulude katmiseks võetava tasu erinemist omavalitsuste lõikes, meessoost lasteaiaõpetajate vähesust ning lasteaiaõpetajate madalat palgataset. Kõikides lasteaedades peab olema tagatud turvaline keskkond, tasuta eine. Lasteaiakohad peavad olema tagatud kõikidele lastele. Alushariduse omandamine peab olema vabatahtlik. 2006. aasta alguse seisuga käis lasteaias 93,4% 6-aastastest lastest. Arenguliste erivajadustega koolieelses eas olevatest lastest on vaid ca 40% kaasatud koolieelsete lasteasutuste eri- ja

-ENLi noortepoliitika platvorm -

sobitusrühmadesse. Süvenenud sotsiaalne ja majanduslik kihistumine ning kasvav hariduslike erivajadustega õpilaste arv nõuavad paindlikumat ja enam individuaalsust arvestavat õppekorraldust. Tavaklassides ühes või mitmes aines individuaalse õppekava alusel õppinud või parandusõppes osalenud õpilased moodustasid 8% 2006/200707 õa põhiharidust omandavate õpilaste koguarvust (tavaklassis tavaõppekaval). 2006/2007 õppeaastal jäi klassikursust kordama 1,5% üldhariduse päevase õppevormi õpilastest. 710 riikliku õppekava alusel koduõppel olnud õpilasest langes haridussüsteemist 2006/2007 õppeaasta jooksul välja 7%. Üldhariduskoolides ei osutata vajalikku tugiteenust ligikaudu 3%-le erinevate erivajadustega õpilastele. Problemaatiline on õpiraskustega ja hariduslike erivajadustega laste nõustamine, mis toimub üksikutes keskustes ning ei jõua kõigi seda vajavate õpilasteni. („Haridusele juurdepääs. Erivajadustega noored.“ Haridus- ja Teadusministeerium 2008) Alg- ja põhiharidus peab olema kohustuslik. Kutseharidus peab olema kättesaadav kõigile. Igaühele tuleb tagada võimetekohase kõrghariduse kättesaadavus olenemata inimese majanduslikust olukorrast. Üldhariduses on probleemiks riikliku õppekava faktikesksus, mahukus ning valikainete vähesus õppekavas. ENL leiab, et riiklik õppekava peab muutuma senisest enam praktiliste oskuste omandamisele keskenduvaks ning valik- ja vabaainete maht nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peab oluliselt suurenema, kusjuures valikute tegemine peab olema üldjuhul õpilase pädevuses. Toetame igasuguseid noorte loovust ja iseseisvat mõtlemist arendavaid algatusi. ENL tervitab eelkutseõppe pakkumise võimalust gümnaasiumide ja põhikoolide juures. Koduste õpiülesannete maht ei tohi samal ajal suureneda, vaid ENLi nägemuse kohaselt peab koduseid õpiülesandeid määrama minimaalselt, et tagada noortele võimalus tegeleda mitteformaalse õppe ning muude vaba aja tegevustega vähendamaks koolistressi tekkimise võimalust. ENL on seisukohal, et põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilastele peab olema tagatud tasuta tervislik ja võimalusel ka eestimaine koolieine. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas nõudmiste ja väljakutsetega kohanemiseks peab A-võõrkeele õpe koolides algama juba esimeses klassis. Keeleõpe peab toimuma kuni 12 inimesest koosnevates gruppides. Koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi, kooliarsti ning karjäärinõustamise teenus peab olema tagatud igas koolis. ENL on seisukohal, et mida väiksemad on klassikomplektid, seda rohkem on eeldusi ja võimalusi tulemusliku õppetöö läbiviimiseks. Riigieksamite tulemustel on hetkel ühiskonnas liiga suur kaal. Ülikooli sisseastumisel peab senisest enam arvesse võtma üliõpilaskandidaadi sobivust konkreetsele erialale ning seda vestluste ja ülikooli poolt korraldatavate testide kaudu. Õpetajate palgatase peab kasvama, et head õpetajaks ei lahkuks teistele ametikohtadele ning noored õpetajad (sealhulgas ka meesõpetajad) oleksid valmis õpetajaametit õppima ning õpetajana töötama. Õpetajate professionaalsuse tõstmiseks tuleb vähendada õpetajate suurt töökoormust. Riiklike meetmetega tuleb suurendada noorte õpetajate ja meesõpetajate tööle asumist õpetajatena. Kõrgharidusastmes on probleemiks praktika vähesus, puudulik karjäärinõustamine, kõrghariduse ebaühtlane kvaliteet ning üliõpilaste vähene teadlikkus/huvi siirduda erialasele tööle. Füüsiline puue ei tohi takistada hariduse omandamist – puuetega noortele peab olema tagatud võimalus omandada samaväärset haridust puueteta inimestega.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

XVI Noorte teavitamine ja nõustamine Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele. Noorte infotöö katab kõik teemad, mis noori huvitavad. Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, võimaldamaks neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid. Käesolevas peatükis kajastatud seisukohad on vastu võetud ENLi üldkoosoleku poolt 17. novembril 2007 a. Nõustamisteenuste pakkumine noortele on Eestis killustunud mitmete erinevate teenusepakkujate vahel nii hariduse, sotsiaal- ja tervisekaitse kui ka tööhõivesektoris, kusjuures vastutus on jagunenud sellisel määral, et kohaliku omavalitsuse tasandil kasutuselevõetud strateegiad ei toeta ühtset, kõrgekvaliteedilist ning tulemuslikku teenuste pakkumist. Eesti noored vajavad professionaalide toetavat võrgustikku erinevates nõustamisliikides, sealhulgas karjääriteenuseid, mille vahendusel koguda infot noortele kättesaadavate õppimis- ja töötamisvõimaluste, huvide, eneseteostuse, tervise jms kohta ning saada nõu ja toetust läbimõeldud ning teadvustatud otsuste langetamiseks oma tuleviku osas. Noored ei jaota oma vajadusi karjääriga seotuteks, psühholoogilisteks, sotsiaalseteks või haridusalasteks, nad vajavad oma küsimustele vastuseid ning läbipaistvat usaldusväärsete praktikute võrgustikku, mis neid aitaks. ENL peab oluliseks rakendada noorteinfo pakkumisel Euroopa Noorteinfo Harta põhimõtteid. Noorteinfo peab olema kättesaadav kõigile noortele, lähtuma noorte vajadustest, olema tasuta, professionaalne, õige, sõltumatu ja kaasaegseid infokandjaid kasutav. Noorte infotööga tuleb jõuda võimalikult paljude noorteni, noortele tuleb anda võimalus osaleda infotöös. Adekvaatse ja piisava info saavad tagada vaid kõik infoteenuste pakkujad koostöös. Noorte infotöös näeme vajakajäämisi riikliku stabiilse ja piisava rahastuse tagamisel, võrdse ligipääsu tagamisel kõigile noortele (nt venekeelset infot vähem, suuremates linnades ja tõmbekeskustes elavatele noortele on teenus paremini kättesaadav), noorte osalemisel infotöös (noori ei nähta koostööpartnerite ja info edasikandjatena, vaid neisse suhtutakse kui tarbijatesse, samas ei pakuta tihti infot noorte vajadustest lähtuvalt), kvaliteedimõõdikutes (need puuduvad), koolituses, info mitmekesises jagamises. ENLi analüüsi põhjal on noorte teavitamise ja nõustamise valdkonna peamised probleemid järgmised: • • • • • • • • •

Noored ei tea teavitamis- ja nõustamiskeskustest; Keskused pakuvad erinevaid teenuseid; Alarahastatus; Keskuste lahtiolekuajad on ebapiisavad, Keskustel on algelised koduleheküljed; Keskustel puuduvad kvaliteedikriteeriumid; Noori ei kaasata otsustamisse; Teavitamise ja nõustamise teenused ei ole tsentraalselt koordineeritud; Noored ei näe kesuste tegevustes endale kasu.

Võimalike lahendustena noorteni jõudmiseks näeme: • Noortelt noortele meetodi (just infotöös, aga võimekate noorte olemasolul ka nõustamisvaldkonnas) rakendamist;

-ENLi noortepoliitika platvorm -

• Teenuste noortele lähemaleviimist, nt koolidesse; • Keskuste kodulehtede atraktiivsemaks muutmist, innovaatiliste viiside kasutamist nõustamisel; • Rohkem koostööd noorteportaalidega; • Noorsootöötajate enesekindlamaks ja avatumaks muutumist; • Keskuste atraktiivsemaks muutmist; • Teavituskampaaniate ja reklaami tegemist (nt ühine bränd keskustele); • Teavitus- ja nõustamiskeskuste professionaalsuse tõstmist; • Infovajaduste regulaarset kaardistamist (uuringud); • Noorte kaasamist teavitus- ja nõustamiskeskuste juhtimisse, noortelt tagasiside küsimist teenuste kohta; • Koostööd noorteorganisatsioonide ja õpilasesindustega; • Infotöötajate koolitamist ja keskuste piisava lahtioleku tagamist; • Teavitamis- ja nõustamiskeskuste tegevuse ühtset koordineerimist; • Info jagamist vastavalt noore vanusele ja vajadustele; • Teenuste kohta info jagamist koolides, nt õppeprogrammides, viia noori ekskursioonile teavitamis- ja nõustamiskeskustesse jmt. Keskuste teenused tuleb ühtlustada, pannes paika kindlad kriteeriumid, millele keskused peavad vastama (nii teenuste valik kui ka kvaliteet). Noortele sobiliku info pakkumiseks ja noorteni jõudmiseks tuleb noortelt nende vajadusi uurida, kaasata noori keskuste juhtimisse ja teha suuremat koostööd noorteorganisatsioonide ning teiste valdkonna asutustega. Ka noorteorganisatsioonid on info edasikandjad noortele. Tagamaks keskuste teenuste ja kvaliteedi ühtlustamist, tuleb keskused viia ühtse koordineerimise alla ehk moodustada riiklik teavitamis- ja nõustamiskeskuste süsteem ning anda see mõne riikliku institutsiooni (nt Eesti Noorsootöö Keskus) hallata. Antud institutsiooni ülesandeks on ka jälgida erinevate ministeeriumite poolt heakskiidetud ühtsete standardite ja juhiste ellurakendamist, ühendada erinevaid nõustamise võrgustikke, koguda, organiseerida ja levitada nõustamisteenuseid ja teenuste pakkujaid puudutavat infot ning vastutada valdkonna arengu ja nõustamisteenuste kvaliteedi tagamise eest. Ühtne teavitamis- ja nõustamiskeskuste koordineerimine aitaks paremini tagada teenuste kvaliteedile vastavuse. Üheks olulisemaks kriteeriumiks noorte teavitamise ja nõustamise korraldamisel peame noorte kaasamist ja noorte tagasiside küsimist. Kindlasti tuleb teenused muuta noortele atraktiivsemaks ja pakkuda teenuseid noortele sobivas vormis. Ainult nii saab tagada teenuste sihtgrupini jõudmise. Rohkem tuleb edastada venekeelset infot noorte õigustest, neile mõeldud toetustest, õppimis- ja töötamisvõimalustest, noortealgatustest jms, et tagada vene keelt kõnelevate noorte parem informeeritus ja seeläbi nende edukam toimetulek ja integreerumine Eesti ühiskonda. Info parema kättesaadavuse tagamiseks tuleb riigil rohkem tähelepanu pöörata maakohtades ja keskustest väljaspool elavatele noortele võimaluste loomisele. Infotöötajate koolitus peab olema pidev ja kvaliteetne, infotöötajad peavad olema huvitatud enda täiendamisest, et pakkuda noortele parimat teenust. Samuti tuleb välja töötada efektiivne ja sobiv koolitussüsteem nõustajatele ja infotöötajatele. Kaaluda võiks mentorlussüsteemi loomist. Senisest enam tuleb keskenduda mitmekesiste ja noortepäraste kanalite kasutamisele info edastamisel. Rohkem võiks kasutada e-posti, Skype´i jt noorte poolt kasutatavate tehnoloogiate teel nõustamist ja info jagamist.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

Teavitus- ja nõustamisvaldkonda tuleb senisest enam siduda koolisüsteemiga, et noor saaks koolist kaasa teadmise, et tal on vajadus teatud liiki teavitamise ja nõustamise järele ning kust vastavat teenust saada. Noortele vajalik teave ja nõustamine peab olema kättesaadav sellel ajal, kohas ning viisil, et see vastaks kasutaja vajadustele tema erinevates eluetappides esile kerkivatele probleemidele. Selleks tuleb tagada erinevate osapoolte pakutavate teenuste ja võimaluste omavaheline seotus. ENL toetab noorsootöö strateegias 2006-2013 seatud eesmärke noorte teavitamise ja nõustamise valdkonna arendamiseks ning lõimitud nõustamismudeli rakendamist.

XVII Keskkond ja jätkusuutlik areng Jätkusuutlik areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Seetõttu on keskkonnal ja jätkusuutlikul arengul kõige suurem tähendus just noorte inimeste seas. ENLil on hea meel tõdeda, et keskkonnahoiu ja jätkusuutliku arengu temaatika on muutumas järjest aktuaalsemaks teemaks Eesti poliitilisel areenil ning igapäevaelus. Tunnustust väärivad nii riigi, Euroopa Liidu ning keskkonnaorganisatsioonide poolt initsieeritud inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamise eesmärgil läbiviidavad kampaaniad kui ka ettevõtete suhtumise muutus, mis väljendub näiteks biolagunevate kilekottide müügile paiskamises, taaskasutatavatele materjalide trükitud reklaammaterjalide tootmisse ja teistes taolistes algatustes. ENLi ettepanekud: •

ENL innustab senisest enam noorteühendusi enda organisatsiooni töös rakendama säästva noorteühenduse tegevusjuhiseid.

•

Senisest enam tuleb rõhku pöörata mahetoidu propageerimisele. ENL kutsub kõiki lasteaedu ja koole pakkuma Eestimaist mahetoitu.

•

Igasuguste trükiste valmistamisel tuleb võimalusel kasutada taaskasutatavaid ning põletatavaid materjale.

•

Trükimaterjalide massilist tootmist tuleb võimalusel vältida ning oma info edastamiseks eelistada veebi- ja muid kanaleid.

•

ENL julgustab noorteühendusi ühinema keskkonnahoidu propageerivate kampaaniate, projektide ning algatustega.

•

Üle tuleb vaadata Eesti ühistranspordivõrgustiku planeerimiskorraldus. ENL on seisukohal, et üle Eesti hästi toimiv ning ühtne ühistranspordivõrk on eelduseks autostumise vastu võitlemisel ning inimeste mõtteviisi muutuseks. Jalgrattateede ja –parklate rajamisega (näiteks ühistranspordipeatustesse maapiirkondades, avalikesse kohtadesse, kesklinna piirkonda jne) tuleb tegeleda senisest intensiivsemalt.

-ENLi noortepoliitika platvorm -

XVIII ENLi rahvusvaheline tegevus Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine. Rahvusvaheline noortepoliitika on piiriülese tegevuse kaudu noortele ja noorteorganisatsioonidele eneseteostuse võimaluste loomine. ENLi olulisimaks partneriks rahvusvaheliste seisukohtade kujundamisel on mitteformaalne koostöövõrgustik Põhjala ja Balti riikide vahel (NBCM – Nordic-Baltic Contact Meeting). Lisaks kuulub ENL täisliikmenda Euroopa Noortefoorumi (YFJ) liikmeskonda. ENLi rahvusvahelise suhtluse olulisimaks tugevuseks võib lugeda positsiooni NBCMis, mis loob head eeldused ENLi (ja seeläbi liikmete) seisukohtade kaitsmiseks, samuti isikute valimiseks erinevatesse YFJi struktuuridesse (nt juhatus ja töögrupid). Väljund välistasandile garanteerib koolitusvõimalused nii ENLi meeskonnale kui ka liikmetele. Toimub regulaarne infovahetus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) noorteosakonnaga (nt Euroopa Komisjoni raportid, kujundatavad seisukohad, teiste liikmesriikide arvamused), olulisimad seisukohad kooskõlastatakse ning lepitakse ka kokku, milliseid sõnumeid rahvusvahelisele tasandile edastatakse. Positiivne on asjaolu, et ENLi esindajad on osalenud viimastel aastatel kõikidel YFJi ja NBCMi kohtumistel. Negatiivse poole moodustavad puudulik ülevaade liikmesorganisatsioonide rahvusvahelistest kontaktidest, millest tulenevalt ENL ei saa maksimaalselt kasutada oma võimalusi enda seisukohtade kajastamiseks (nt YFJ tasandil) nii mõnigi kord on üritustel (eeskätt ÜRO, Euroopa Nõukogu ning ka mitmesugustes lobigruppides) osalemine nii ENLi kui ka liikmete jaoks liiga kulukas. Eesti noored ei ole rahvusvahelistest teemadest huvitatud, üldine teadlikkuse tase on pigem madal. Lisaks on ENLi esindatus Läänemere regiooni võrgustikes (nt Council of Baltic Sea States – CBSS, Union of the Baltic Cities – UBC, Baltic SeaStates Sub-regional Co-operation – BSSSC) madal ning puudub ÜRO suunal üldse. Viimase olulisus seisneb globaalsete protsesside kujundamises, mille juures on noortel ENLi hinnangul väga tähtis osa. ENLi rolliks on ühelt poolt YFJ seisukohtade kaitsmine ja juurutamine Eestis nii palju kui võimalik, teiselt Eesti noorte vajaduste edastamine eeskätt Euroopa Liidu, aga ka üldisele rahvusvahelisele tasandile. Selle elluviimiseks teeb ENL tööd, et tulevikus oleks nii Euroopa Noortefoorumi juhatuses kui ka töögruppides ENLi esindajad*. Esmalt tuleb rõhutada riigisiseseid huve, kuivõrd Eesti noorte vajadused lähtuvad kohalikust ja riiklikust tasandist. Peamised teemad, mille osas ENL seisukohti omab, tulenevad käesolevast noortepoliitika platvormist. Rahvusvahelisel tasandil on ENLi jaoks kõige prioriteetsemad teemad noorte sotsiaalsed garantiid, vabatahtlik töö, noorte osalus, noorte ettevõtlikkus, võrdsete võimaluste tagamine ja noorteühenduste rahastamine, keskkond ja jätkusuutlik areng**. Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb tihendada koostööd teiste avaliku sektori asutustega (eeskätt Riigikantselei, Välisministeerium ja Kultuuriministeerium), peamine on tagada noorte osalus kõikidel tähtsamatel rahvusvahelistel üritustel, nt ÜRO ja UNESCO peaassambleed ning Euroopa Nõukogu ministrite konverentsid. ENL peab oluliseks esinduse suurendamist regionaalsetes koostöövõrgustikes (kuna see tagab noorte huvide parema esindatuse Läänemere regioonis), seda eeskätt oma liikmete abil.

* ENLi esindaja all on silmas peetud kas meeskonna liiget või mõne liikmesorganisatsiooni esindajat. ** Teemade täpsem käsitlus tuleneb platvormi peatükkidest.