Kalevi ja Paide

jalgpalliakadeemia: ambitsioon viia noortetöö Eestis järgmisele tasemele

Maailmas on tavapärane, et tippklubid võimaldavad akadeemia kasvandikel omandada koolihariduse viisil, mis ei nõua järeleandmisi professionaalseks jalgpalluriks saamisel. Kooli õppekava kooskõlastatakse treeninguplaaniga, mis toetab noorte mängijate pürgimist jalgpallimaailma tippu. Eestis pakkus mitu aastat ainsana sellist väljundit Eesti Jalgpalli Liit koostöös Tallinna Arte gümnaasiumiga.

Praeguseks on lisaks jalgpalliliidule läinud akadeemia rajamise teed ka kaks Eesti tippklubi: JK Tallinna Kalev ja Paide Linnameeskond.

Tallinna Kalevi akadeemia alustas tegevust möödunud aasta sügisel. Klubi spordidirektor Joel Lindpere tõdeb senist poolaastat analüüsides, et esialgu jagus murekohti, mis samas oli oodatav. „Kui muutus toimub igal rindel: kooli õppeprogrammis, lastevanematel logistiliselt ning poistel aja- ja treeningkavas, siis see on väga normaalne. Iga uus asi vajab harjumisaega,“ selgitab ta. Sellegipoolest valmistab Lindperele rõõmu, et praeguseks on projekt hoo sisse saanud ning nüüd käib pidev töö selle nimel, et akadeemia jätkaks tegevuse käigus arengut. Ta avaldab, et edusamme on näha olnud juba esimese poole aasta jooksul. „Nii õpilaste, treeningute, selle tingimuste kui ka toitlustuse osas,“ loetleb ta edasiminekuid.

Õppetöö suhtes sai pealinnaklubi kokkuleppele Mustamäe riigigümnaasiumiga, mis avati samuti septembris. Kalevile oli värske õppeasutus algusest peale ideaalne koostööpartner. Lindpere kiidab riigigümnaasiumi direktorit Raino Liblikut, kellelt kui spordihuviliselt tuli initsiatiiv idee Kaleviga ellu viia. „Mõtlesime, et väikese rahvaarvuga Soomest ja Sloveeniast on palju sportlasi välismaale läinud ning kohalik tippsport on tasemel. Miks ei võiks Eestis olla riigigümnaasiumi tasemel ühe klubi põhine pilootprojekt?“ meenutab Kalevi spordidirektor akadeemia loomiseni viinud arutelu. Kolmanda osalisena kaasati ettevõtmisse Tallinna tehnikaülikool, kellega koostöös valmis treeningutingimuste parandamiseks Raja jalgpallihall.

Tallinna Kalevi akadeemiale oli väga oluline värskelt avatud Raja jalgpallihalli valmimine – Mustamäe riigigümnaasiumist kiviviske kaugusel olev vutihall loob akadeemia jalgpalluritele kooli juurde suurepärased treeningutingimused.

Akadeemia mängijate õpingud kestavad tavapärase kolme asemel neli aastat. „Poisid saavad rohkem trennis käia, lisaks kui on vaja minna kooliajal noortekoondiste laagritesse või välismängudele, siis neil on võimalik seda teha,“ räägib Lindpere. Ta jätkab: „Läbida gümnaasium tavaõppe režiimis kolme aastaga ning leida koolipäeval veel aeg kaks korda trenni teha… See on ebareaalne ülesanne.“ Tema meelest toetab nende lahendus mängijate arengut jalgpallis, tegemata suuri järeleandmisi õpingutes. Õppekava võimaldab ka hommikul treenida, mispärast on akadeemia noormängijatel kaheksa trenni nädalas. Lindpere sõnab, et treeningute iseloom varieerub nädala jooksul. „On fitnessitreeneriga, on kogu meeskonnaga palliga, on positsioonipõhised trennid ja ka videoanalüüs,“ tutvustab spordidirektor akadeemia treeningukava.

Lisaks füüsiliste oskuste arendamisele teeb Kalevi akadeemia tööd ka vaimse võimekuse parandamisega. Lindpere rõõmustab, et spordipsühholoogia tund on siiani saanud positiivset tagasisidet. „Lähtume mängijapõhiselt ja loodame, et ühel päeval liigume veelgi detailsemaks,“ avaldab ta tulevikuplaane. Selle eesmärgi nimel loodi klubisse akadeemia jaoks kolm ja pool uut töökohta, mille hulgas on fitnessitreeneri, akadeemia direktori ning koostöös riigigümnaasiumi ja TalTechiga spordipsühholoogi ametikoht. Premium liiga hooaja lõppedes asus akadeemia direktorina tööle Aivar Anniste, kes mullu tüüris Daniel Meijeliga Kalevi esindusmeeskonna pronksmedalite ja eurokohani.

Hetkeseisuga on akadeemias 10–12 mängijat, kes kõik on oma klubi kasvandikud. Lindpere sõnul oleks klubi tahtnud näha rohkem soovijaid, kuid mõistab, et tegu on pilootprojektiga, mis- tõttu on palju kõhklejaid ja kahtlejaid. Poole aasta jooksul on olnud paar lahkujat, õppeaastat alustati 14 poisiga. „Kas ei ole päris spordimehe hing sees või on õppimine ja logistika liiga raske,“ toob Lindpere lahkumise põhjustena välja. Ta sedastas, et järgmiste aastate perspektiivis käib igapäevane töö klassitäituvuse paremaks organiseerimiseks.

Kalevi akadeemia eesmärk on spordidirektori sõnul suurendada treeningukoormust ja arendada mängijatarkust. Päev algab hommikuse trenniga kell 8.15, mille järel lähevad poisid kooli hommikust sööma. Seejärel algavad tunnid ning päeva keskel on lõunapaus. Peale pausi tunnid jätkuvad ning päeva lõpetab õhtune trenn. „Eesti mängijatel, eriti Tallinnas, on lühikesed treeninguajad ja väga palju treeninguvõimalusi ei ole. Keskkoolipoistele ei ole üks trenn päevas piisav. Meie poisid teevad juba täna kõige rohkem trenni oma vanuses,“ märgib Lindpere.

Paide akadeemia stardib sügisel gu kõikidest õpilastest jalgpallureid, kuid koostöös kutsehariduskeskusega saab tagatud, et neile jääb vabadus mõnel teisel elualal tipptegijaks pürgida. Samuti on Paide koos jalgpalliliiduga välja töötanud koolitusprogrammid, mis võimaldavad „akadeemikutel“ ka muul moel jalgpalliga seotuks jääda. Noortele pakutakse variante tutvuda kohtunikutöö, treeneriameti ja spordijuhtimise alustega.

Joel Lindpere:

„Keskkoolipoistele ei ole üks trenn päevas piisav. Meie poisid teevad juba täna kõige rohkem trenni oma vanuses.“

Järvamaal räägiti jalgpalliakadeemia plaanist esmakordselt 2016. aastal. Kaheksa aastat hiljem saab eesmärk suure töö tulemusena täidetud. Paide Linnameeskonna spordidirektori Gert Kamsi jutust selgub, et viimased kolm aastat kaalutleti palju, kas, kuidas ja miks Eesti südamesse akadeemia rajada. Samamoodi nagu Lindpere rõhutab ka Kams kvaliteetse taristu tähtsust, mis oli projekti alustamiseks oluline argument. Paidesse oli eelkõige vaja saada kohalik jalgpallihall, mis valmib järgmise aasta jaanuaris. Kasutuses on ka hea kattega kunstmuruväljak ning Ülejõe treeningukeskuse kaks täismõõtmetes muruväljakut. „Halli valmimisega on see pakett suhteliselt ideaalilähedane,“ leiab Kams.

Õppetöö osas pidas klubi esialgu läbirääkimisi Paide riigigümnaasiumiga. Kamsi sõnul kohtuti kooli esindajatega viimase aasta jooksul vähemalt kolm korda, kuid osalised kokkuleppeni ei jõudnud. Ta rääkis, et riigigümnaasiumiga oli keeruline leida head tasakaalu õppimise ja treeningute vahel, mispärast alustas linnameeskond koostööd hoopis Järvamaa kutsehariduskeskusega.

Gert Kams:

Praeguse plaani kohaselt on Paide soov akadeemiasse võtta umbes 20 mängijat ja oodatud on nii poisid kui tüdrukud. Kamsi sõnul on võimaluse vastu suur huvi, sest spordidirektor saab üle päeva telefonikõnesid Eesti eri paikadest. See tähendab ühtlasi, et soovijate hulgast tehakse skautimise ning füüsiliste ja tehniliste katsete põhjal valik, kellest saab akadeemia mängija ning kellest mitte. Kaugematest kohtadest pärit mängijatele on koostöös kutsehariduskeskusega pakkuda majutus ning lisaks tagatakse akadeemia mängijatele tasuta lõunasöök.

Kalevi ja Paide akadeemia treeningufilosoofias on näha üsna sarnast mustrit: kaks trenni päevas, kokku kaheksa trenni nädalas, mängijale positsioonipõhine lähenemine ja fitnessitreener. Kams räägib, et Paidesse on oodata ka välisspetsialiste, kuid konkreetsed nimed ja ametikohad jäävad hetkel veel saladuseks. Küll aga on teada, et akadeemia vastutav treener on Meelis Rooba. Teda hakkab abistama Paide duubelvõistkonna serblasest peatreener Andreja Varićak, kes eelmisel hooajal oli esindusvõistkonna abitreener.

„Peame mõtlema suurelt. See peab olema koht, kus tahame teha tippsporti ning kasvatada mängijaid Paide Linnameeskonnale, teistele tippklubidele ja ka Eesti koondisele.“

Mis on Paide Linnameeskonna akadeemia eesmärk? „Sportlikus mõttes – et oleks neid mängijaid võimalikult palju,“ vastab Kams, viidates samal ajal kontori seinal rippuvale särgile, millele trükitud Ragnar Klavani nimi. Paide spordidirektori jutust jäävad kõlama ambitsioonikad sihid. Muidu ei näe ta projekti panustamisel erilist mõtet. „Peame mõtlema suurelt. See peab olema koht, kus tahame teha tippsporti ning kasvatada mängijaid Paide Linnameeskonnale, teistele tippklubidele ja ka Eesti koondisele,“ räägib ta. Lisaks viitab Kams asjaolule, et tõenäoliselt ei sir-

Sõbrad, mitte konkurendid Nii Kalevi kui Paide spordidirektor kinnitavad, et kahe klubi vahel käib koostöö ja omavahel jagatakse nii murekohti kui ka õnnestumisi. Projektide kujundamisfaasis käisid Kams ja pealinnaklubi president Ragnar Klavan koos Saksamaal, et tutvuda Müncheni Bayerni ja Augsburgi akadeemiaga. Kalev on Paidet käimasoleva õppeaasta jooksul arenguga kursis hoidnud ning Kamsi sõnul üritatakse olla teineteisele vastastikku kasulikud. Lindpere arvab, et kuigi meeskondade akadeemiad tegutsevad eri piirkondades ja seetõttu ka teistsuguste mängureeglite järgi, saab Järvamaa esindusklubi siiski võtta esimeseks õppeaastaks Kalevi pilootprojektist kaasa häid kogemusi. Lindpere sõnul võiks igal ambitsioonikal Eesti klubil olla oma akadeemia, mispärast on Kalevi spordidirektoril hea meel näha, et ka Paides on sarnane ettevõtmine sügisel algust saamas. Ideaalmaailmas sooviks Lindpere peale Kalevi ja Paide akadeemia näha ka teiste suurlinnade klubisid sama teed minemas. „Juba ammu oleks aeg oma akadeemia loomiseks, aga täna me oleme Eesti esimene ühe klubi põhine jalgpalliakadeemia,“ väidab ta.