Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Sport ja vutt kaaluvad sõja ja poliitika üle. Siin pole mingit küsimustki!“ Rindereporter Ivar Heinmaa läheks aasta lõpus pigem jalgpalli MMile kui Ukrainasse sõda kajastama

„Hiljuti ostsin putsad ja proovin jalgpalli ka mängida. Maal elades tagusin kogu aeg hoovis kuuski katki, vanemad olid pahased, aga nüüd Kadriorus pole kuskil mängida. Ma ei saa aru, miks pole näiteks ühtki väikest jalkapuuri.“ Laskesuusatamise noorte maailmameister Jakob Kulbin

„Tõenäosus Vene sõduril lõpuks surma saada on vaat et üks kolmele. Nad mängivad jalgpalli miiniväljal.“ Afganistani sõja veteran Uno Targama Venemaa sõjast Ukrainas

„Ütlen ausalt: mulle väga meeldib Premium liiga puhul see, et see on minu jaoks Eestis ainus meeskonnaspordi liiga, mis päriselt elab ja toimib. Mulle meeldib neid mänge vaadata, see on minule hea võimalus oma jäähokiargipäevast välja astuda.“ Eesti parim hokimängija Robert Rooba

„Oleks ma selle raha hoopis investeerinud ja saavutanud 10% tootluse aastas, oleks see raha väärt umbes 1,3 miljonit eurot selleks ajaks, kui ma saan 56aastaseks. See oli küll väga hea auto ja ma sain ligi üheksa aastat kasutust, kuid 1,3 miljonile eurole võrdluseks – müüsin selle lõpuks maha umbes 7500 euro eest.“ Investeerimisega tegelev Henrik Ojamaa kahetseb otsust 18aastaselt auto osta

„Lilanderi kahjuks olen ma terve elu temaga koos jalkat mänginud – noorena mängisime külaplatsi peal – ja ta lööb alati ühte kohta! See tegi talle praegu karuteene.“ FCI Levadia väravavaht Karl Andre Vallner superkarikafinaalis tehtud penaltitõrjest Michael Lilanderi vastu

„Kogu see trall kestis umbes 36 tundi. Olin täiesti söömata ja magamata. Lihtsalt pikutasin seal taga kaubikus, looteasendis, täiesti läbikülmunult. Oligi lihtsalt suur kannatamine. Polnud muud varianti, kuidagi oli vaja kiiresti riigist välja saada.“ Mihkel Ainsalu oli Ukraina sõja puhkedes Kiievis ning pidi riigist pagemiseks läbi tegema ohtliku seikluse

Väravahoos tüdrukute U17 naiskond tõusis Euroopa 28 parema sekka

Sügisel kodus peetud U17 EM-valiksarja miniturniiril Ukraina järel teiseks jäänud ja kõige napimalt A-liiga ukse taha jäänud Eesti tüdrukute U17 koondis parandas kevadisel turniiril vead ning tõusis järgmiseks turniiriks Euroopa 28 parema sekka.

Noortekoondiste valikturniirid toimuvad uudsel Rahvuste liiga põhimõttel, mis tähendab seda, et kõik osalevad riigid on jaotatud kaheks: 28 tugevamat mängivad A-liigas, 21 ülejäänud nõrgemas B-liigas. Mõlemas liigas loositakse võistkonnad kolme- või neljaliikmelistesse alagruppidesse: A-liigas langevad viimaseks jäänud tiimid B-liigasse, B-liiga grupivõitjad ja parim teise koha omanik võtavad aga seejärel nende koha A-liigas. Kevadistel turniiridel jagatakse A-liigas EM-finaalturniiri pääsmeid: peale võõrustaja (tänavu suvel Bosnia ja Hertsegoviina) saavad pileti kõik seitse A-liiga alagrupivõitjat.

Mäletatavasti oli Eesti sügisel koduplatsil lähedal A-liigasse tõusmisele, kuid pärast suuri võite Moldova (10 : 0) ja Põhja-Makedoonia (5 : 0) üle jäädi tasavägises kohtumises Ukrainale napilt 0 : 1 alla. Seega tuli märtsis taas B-liigas pallida, kuid miniturniir Bulgaaria ja Gruusia vastu osutus edukaks: kaks võitu tõid Eestile alagrupi võidu ja pääsme sügisringiks A-liigasse. Sealjuures on Eesti koondisel 2023. aasta U17 EM-finaalturniiri pilet juba taskus, sest turniir toimub just Maarjamaal.

Võidud ei tulnud Eestile sugugi lihtsalt: avamängus turniiri võõrustaja Bulgaaria vastu jäädi esimese pooltunniga 0 : 2 kaotusseisu ning 1 : 3 kaotusseisus oldi veel ka teise poolaja alguses, kuid vägeva lõpuga võideldi end siiski võidule. 4 : 3 võidumängus lõid otsustavad väravad 87. minutil Kaidi Lilles ja 90 + 2. minutil Vanessa Grutop.

Teine mäng Gruusia vastu otsustati pisut varem: juba 16. minutiks läksid eestlannad Kätrin Välba ja Aleksandra Orlova tabamustest 3 : 0 juhtima, lõpuvile kuulutas eestlaste 5 : 2 paremust ja ühtlasi alagrupivõitu. See, et Bulgaaria kolm päeva hiljem Gruusia alistas, meid enam ei puudutanud.

Järgmisel aastal kodus peetava finaalturniiri eel ootab U17 koondist aga väikestviisi verevahetus: 2005. aastal sündinud mängijad siirduvad U19 koondisesse, U17 koondisega liituvad omakorda mõned 2007. aastal sündinud pallurid. Juba praegu moodustasid aga koondisest lõviosa mängijad, kes saavad ka kodusel finaalturniiril osaleda: Bulgaarias käinud 20 pallurist 13 on sündinud 2006. aastal.

Aprilli alguses osalebki Aleksandra Ševoldajeva juhendatav uus U17 koondis koos 2007. aastal sündinutega kodusel arenguturniiril, kus vastasteks on Soome, Armeenia ja Läti eakaaslased.

Eesti U17 koondis enne mängu Gruusiaga. Esireas vasakult: Mia-Lisette Sarapik, Aleksandra Orlova, Annegret Kala, Anna Mariin Juksar, Kätrin Välba. Tagareas vasakult: Jaanika Volkov, Helina Tarkmeel, Kaisa Triin Arike, Vanessa Grutop, Jane Mirjam, Liisa Liimets. Foto: Eesti Jalgpalli Liit

U17 koondis sai end eliitringis Euroopa tippudega võrrelda

Eesti noormeeste U17 koondis naaseb eliitringi turniirilt Bosnia ja Hertsegoviinas küll kolme kaotusega, kuid peatreener Marko Pärnpuu tippkonkurentsis saadud tulemustest liiga suurt numbrit ei tee.

Eliitringi ehk Euroopa 32 parema sekka pääses Eesti U17 meeskond tänu sügisesele kvalifikatsiooniringi turniirile Ungaris, kus alagrupp Gruusia, võõrustajate ja Islandi ees hoolimata avamängus ungarlastelt saadud 0 : 3 kaotusest võideti. Kuigi eliitringi loosiks saadi tänu sellele asetus teises tugevusgrupis, siis loosiga sinisärkidel ei vedanud: tugevaimast rühmast saadi vastaseks noorteklassides alati väga tugev Hispaania, endast nõrgemast(!) tugevusgrupist aga Belgia. Neljandast tugevusgrupist saadi vastu Bosnia ja Hertsegoviina, kellele anti alagrupi korraldusõigus.

Avamäng Belgia vastu kulges eestlastele keeruliselt: kuigi Karel Mustmaa skooris 40. minutil, vormistas vastaste ründaja Malick Fofana juba järgmisel mänguminutil kübaratriki. Mõlemal poolajal neli väravat löönud belglased sõitsid Eestist üle lausa 8 : 1. „Palliga mängu mõttes tegime selles kohtumises tegelikult oma turniiri parima esituse,“ räägib Pärnpuu. Mustmaa löödud värav oli tõepoolest kaunis – sellele eelnenud sööduseeria hõlmas koguni üheksat Eesti mängijat ja kulmineerus Egert Õunapuu kannasööduga, mille Mustmaa võrku saatis.

Hoolimata suurest saunast näitas Pärnpuu juhendatav meeskond ka järgmises kohtumises iseloomu. Võõrustaja Bosnia vastu hoiti pikalt 1 : 1 viigiseisu, kuni vastased 87. minutil poolkiirest vasturünnakust võiduväravani jõudsid. Eestile oli tegu eriti õnnetu olukorraga: kuna Egert Õunapuud tohterdati parasjagu küljejoone taga, tuli sinisärkidel väljakul hakkama saada kümnekesi. Viimases kohtumises hoiti tugeva Hispaania vastu taga nulli küll peaaegu esimese poolaja lõpuni, ent lõpuvile kuulutas siiski vastaste kindlat 4 : 0 võitu. „Kõige rohkem jääb kripeldama see, et me Bosnia käest midagi kätte ei saanud. Hispaania lihtsalt oligi meist kokkuvõttes tugevam ja võttis oma. Esimeses mängus saime ehk liiga karmilt, aga maksime kooliraha ära ja kogu turniir andis meile kõigile tegelikult sellise kogemuse, mida naljalt mujalt ei võta. Saime kolme väga tugeva vastasega mängida,“ kinnitab Pärnpuu. „Meil on mängijaid, kes individuaalse meisterlikkuse poolest ei jää Euroopa tipust palju maha, aga võistkonna ühtlane tase on see, mille pealt me Belgiale ja Hispaaniale veel alla jääme. Head meelt teeb aga see, et suutsime Bosniaga mängida kui võrdne võrdsega. Päris terava tipu juurde meil veel asja ei ole, aga tugevate keskmikega suudab see meeskond mängida kui võrdne võrdsega,“ lisab treener.

Alagrupi võitnud Hispaania teenis sellega pääsme suvel Iisraelis toimuvale 16 meeskonnaga finaalturniirile, teise kohaga pääses edasi ka Belgia.

Selle põlvkonna mängijatele oli tegu viimase U17 koondise turniiriga – aprilli lõpus koguneb juba aasta jagu noorem ehk 2006. aastal sündinute U17 koondis, kes mängib Põlvas sõprusturniiri Fääri saarte, Kasahstani ja eksootilise Uus-Kaledooniaga.

Foto: EJL

Nii nad ütlesid

„Noh, tegelikult enne mängu tegin tüdruksõbraga diili ka, et kui löön kolm väravat, siis ta viib mu aasta lõpus reisile. Kahjuks seda ei tulnud, aga muidu on kõik super. Ma ei ole kindel, kas ma isegi noorteklassides kunagi ühes mängus kaks väravat lõin.“ Paide Linnameeskonna kaitsja Kristjan Pelt lõi Premium liiga hooaja avamängus Pärnu Vaprusele kaks väravat, olles oma karjääri jooksul jäänud eelmises 56 kõrgliigakohtumises kuivale

„Umbes nagu film „The Expendables“, mille esimeses osas päästsid maailma Sylvester Stallone, Jason Statham, Jet Li, Dolph Lundgren, Randy Couture, Terry Crews, Steve Austin ja Mickey Rourke. Enam paremaks justkui ei saa minna, aga teises osas lisandusid Liam Hemsworth, Chuck Norris, Jean-Claude Van Damme, Bruce Willis ja Arnold Schwarzenegger.“ Õhtulehe ajakirjanik Eigo Kaljurand FCI Levadia heast koosseisust, millele lisandus üleminekuakna lõpus veel mitu tugevat mängijat

„See on kui sangata kohver – raske kanda, aga võimatu jätta. Samas võib tulla hetki, kus kohver kukub ning seda pole enam võimalik üles korjata.“ Narva Transi president Nikolai Burdakov klubi juhtimisest pärast linna toetuse olulist vähenemist

„Iga mäng oodatakse, et oled Ronaldo. Iga mäng oodatakse väravat. Kui lööd värava, on asi normaalne.“ Henri Anier Tai liigast

„Kindlasti on inimesi, kes minuga ei nõustu, aga arvan, et iga Eestis mängiv jalgpallur tegelikult jõuaks kõrvalt õppida. Olen väga paljude mängijatega mänginud koos nii välismaal kui Eestis ja tean, et suur osa neist istub päevad läbi diivanil, mängib PlayStationit ja vaatab Netflixi.“

Hannes Anier

„Noorema õega oli alguses ninnu-nännu, aga kui ta suuremaks sai, siis leidsin, et keegi peab ju väravasse ka minema! Surusin ta natuke ära, panin ta väravasse ja sain trenni teha.“ Ragnar Klavan kasutas lapsena enda jaoks kasulikult ära seitse aastat nooremat õde Dianat, kellest sai aastaid hiljem mõneks ajaks Tartu Tammeka naiskonna väravavaht