Viik Hollandiga, mis jäi kripeldama

2013. aasta oktoobrikuu Jalka oli suures osas kantud Eesti koondise kodumängust Hollandiga, kus Konstantin Vassiljevi iluväravad meid 2 : 1 juhtima viisid, kuid Robin van Persie vastuoluline penalti hollandlastele viimastel minutitel viigipunkti päästis. Ukraina kohtuniku Serhi Boiko otsus määrata Raio Piirojale võitluses van Persiega viga oli suurelt luubi all lausa postril (foto)!

Kahe jalkapoisi ema Kirsi Altjõe kirjutas oma kolumnis jalgpallurite soengumoest. Altjõe hinnangul saab jalgpallurite soengu järgi nii mõndagi välja lugeda isegi riikide jalgpallifilosoofiast. „Bundesliga soengutrend joonistus selgelt välja, see on sama teravalt raamides nagu Saksa jalgpallgi. Ei mingeid eksperimente, vaid valitseb ühtne stiil. Pikem tukk ja puhtaks aetud küljed. Stiilne, puhas, korrektne. Täpselt nagu tänane Saksa jalgpallgi. Ilus. Võtame siia kõrvale Hispaania. Nii nagu nende jalgpall on pisut loomingulisem, vabam, on ka nende soengueelistus mitmekülgsem. On lihtsaid messilikke lahendusi, aga ka Ramose moodi trendide jälgimist või Ronaldo tüüpi ilulemist.“

Külaliskolumnistina mõtiskles jalgpalliajakirjanik Andrus Allika Eesti koondise koosseisu üle ning tõdes, et Eesti meeskond vajab eelkõige keskväljal ja edurivis ettearvamatuid mängijaid, nii-öelda Eesti Balotellisid. „Noortetreeneritele paneks küll südamele, et ärge Eesti Super Mariot maha magage, äkki õnnestub mõnest isegi pätikalduvustega Balotellist kasvatada sama hea mängija ja jalgpallile pühendunud inimene nagu Mart Poom,“ lõpetas Allika.

Sealjuures märkis Allika Konstantin Vassiljevi kohta, et too on „juba 29 ning tema aeg saab varsti või on juba saanud mööda“. Võta näpust! Tegu oli Allika viimase arvamusartikliga Jalkas – vaid paar kuud hiljem lahkus ta ootamatult meie seast.

Indrek Schwede reastas aga oma arvamuskülgedel Eesti 12 mõjukaimat jalgpallilugu nende emotsionaalse ja ühiskondliku tähtsuse järgi. Esikohale tuli 1940. aasta Eesti–Läti kohtumine (2 : 1)

202 pealtvaatajat külastas keskmiselt esiliigas Vändra Vapruse kodumänge.

Kadriorus, mis toimus ajal, kui vormiliselt oli Eesti veel vaba riik, kuid tegelikkuses juba Nõukogude Liidu okupeeritud. Magusa võidu järel marssis 10 000 rahvuslikult meelestatud pealtvaatajat esmalt Kadrioru lossi president Konstantin Pätsi juurde ning sealt kesklinna reaalkooli vabadussõja samba suunas, kuniks Vene sõdurid tankide ja relvadega sekkusid. Esikolmikusse mahtusid veel Eesti koondise jõudmine EM-finaalturniiri lävele (2011) ja kuulus 1980. aasta lahing Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni vahel.

Jalka kirjutas ka sellest, kuidas Nõmme Kalju kasutas suvisel euromängude perioodil, kus muu hulgas saadi Meistrite liigas jagu Soome meistrist HJKst, koolitaja ja mentori Aivar Halleri abi, kes käis meeskonnale vaimutarkusi jagamas. „Pärast esimest mängu HJKga arvasin, et Aivar võiks meeskonnale abiks olla,“ sõnas Kalju spordidirektor Sergei Terehhov. „Võtsin Aivariga ühendust, seletasin talle olukorda ja palusin enne teist mängu loengu teha. Enne kordusmängu me ei teadnud, kas see aitab või mitte. Pärast mängu võis öelda, et Aivar aitas mängijate eneseusku kindlasti tõsta.“

Mängijaks luubi all oli FC Flora 17aastane ründav poolkaitsja Rauno Sappinen. „Tuleviku mõttes on tegemist väga hea mängijaga. Vara on veel öelda, kas temast saab ka suurte mängude mees, kuid mina arvan, et saab,“ kõlas Sappineni noortekoondistes juhendanud Karel Voolaidi hinnang.

Ajakirja vahel oli kaks piletit naiste Meistrite liiga suurele mängule Pärnu JK ja Euroopa tipu Wolfsburgi vahel.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!