LDM Films: 8
Abderrahmane SISSAKO Gael GARCIA BERNAL Mira NAIR Gus VAN SANT Jan KOUNEN Gaspar NOE Jane CAMPION Wim WENDERS
Filmimaterjalid 천petajale
Hea õpetaja, aastal 2000 võtsid ÜRO liikmesriigid vastu Aastatuhande deklaratsiooni, mille keskseks eesmärgiks on vaesuse likvideerimine maailmast. Kaheksa maailmakuulsat režissööri haarasid väljakutsest ning nii sündis film „8“ – iseseisvatest lühifilmidest koosnev režissööride nägemus aastatuhande arengueesmärkidest. Kui filmide aluseks olevate ÜRO Aastatuhande arengueesmärkide peamine voorus on konkreetsus, siis lühifilmid torkavad silma väga erinevate tõlgenduste poolest, varieerudes idealismist skeptitsismini, minimalistlikest dokumentaalfilmidest reklaamfilmilike taiesteni. Tunnustatud režissööridele Gaspar Noéle, Wim Wendersile, Gus Van Santile ja teistele anti ühest eesmärgist lühifilmi tegemisel täielik loominguline vabadus. Asjaolu, et lõpptulemus ei räägi ÜRO keelt, tõi produtsentidele palju pahandust. Mira Nairi ebatraditsiooniline lähenemine mosleminaistele ja peresuhetele vallandas suisa väikese skandaali. Kokkuvõttes, olgu eesmärgid kuitahes ühetaolised ja selgelt sõnastatud, on neile lähenemisteid õnneks rohkem kui üks. Kaheksa vähemalt. Käesoleva juhendi eesmärgiks on toetada üleilmsete arenguküsimuste käsitlemist koolitunnis ning pakkuda ideid filmi „8“ kasutamiseks erinevate õppeainete raames. Filmi võib vaadata arengueesmärkide/lühifilmide kaupa eraldi või korraga kõiki järjest. Filmidel on samuti nii eesti- kui ka venekeelsed subtiitrid ning asjaolu, et suurem osa filmidest on inglise keeles ning üks ka prantsuse keeles, annab võimaluse kasutada neid ka keeleõppe tundides. Filmidest inspireerituna võib koolides korralda ka näiteks maailmahariduse või aastatuhande arengueesmärkidele pühendatud päeva või suisa nädala. Iga filmi kohta on brošüüris küsimusi, millele mõelda nii enne kui pärast filmi vaatamist. Diskussiooni arendamiseks on kogutud ka eesmärkidega seonduvaid mõtteid ning infot. „Kas teadsid, et...“ osa pakub näiteid eesmärkidest ning statistikat erinevate arengumaade kohta. Lisainfo ja statistika leiate www.maailmakool.ee portaalist („Arengumaad A-Z“). Nii õpetajad kui ka õpilased võivad otsida lisamaterjale ka teistest internetiallikatest ning iga filmi juures on välja toodud ka mõningad teemakohased veebiaadressid. Lisaks leiate brošüüri lõpus nimekirja teistest Aastatuhande arengueesmärkidega seonduvatest filmidest ja teemadest, mida saate koolile tasuta laenutada Maailmahariduse keskusest. Filmi produtsent on Prantsusmaa produktsioonifirma LDM. Juhiste koostamisel oli abiks Soome Välisministeeriumi vastav juhend koolidele. Loodame, et see on teie tööle abiks! Maailmahariduse keskus MTÜ Mondo
Eesmärk: Likvideerida täielik vaesus ja nälg – Abderrahmane SISSAKO: Tiya’s Dream Eesmärk: Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus – Gael GARCIA BERNAL: The Letter Eesmärk: edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi Mira NAIR: How Can It Be Eesmärk: Vähendada laste suremust – Gus VAN SANT: Mansion on the Hill Eesmärk: Parandada emade tervislikku olukorda – Jan KOUNEN: The Story of Panshin Beka Eesmärk: Võidelda HIV/AIDSi, malaaria jt haigustega – Gaspar NOÉ: Sida Eesmärk: Tagada loodussäästlikum keskkond – Jane CAMPION: The Water Diary Eesmärk: Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks - Wim WENDERS: Person to Person
Filmide pikkus ja keeled: Tiya’s Dream 9:41, amhaari Intro 3:53, prantsuse The Letter 7:49, islandi How Can It Be 8:14, inglise Mansion on the Hill 4:40, inglise The Story of Panshin Peka 15.31, shipibo-bonibo Sida 17:31, prantsuse Lõpptekstid 5:25 The Water Diary 14:47, inglise Kõik filmid kokku 1:43:20 Person to Person 15:44, inglise
Eesmärgiks parem maailm Aastatuhande arengueesmärkide sihiks on maailma suurte globaalprobleemide lahendamine aastaks 2015. Aluseks on kõikide maailma inimeste vastutus üksteise heaolu eest. Saavutades maailma õiglase arengu, oleks kõikidel inimestel võimalus elada head elu ilma tundmata vaesust, nälga, haigusi, ebakindlust ja harimatust. Aastatuhande arengueesmärgid on ka Eesti arengukoostöö aluseks. Aastatuhande arengueesmärgid on ambitsioonikad, kuid neid on võimalik saavutada. Nad annavad rahvusvahelisele koostööle selged eesmärgid ja nõuavad tegusid nii arengumaadelt kui rikkamatelt abiandjatelt, sealhulgas ka Eestilt. Kümne aastaga on jõutud püstitatud eesmärkidele lähemale, kuid nende saavutamine nõuab veel tõsiseid pingutusi. ÜRO statistikas torkab silma positiivne asjaolu, et aastal 2009 87% arengumaade lastest käisid koolid samas kui aastal 2000 vastav arv oli 83%. Vaktsineerimisprogrammid ja malaariavastane töö on andnud tulemusi ning samuti on aeglustunud HIV-levik. Laste suremus on vähenenud miljonite võrra ja seda arvestades, et väikelaste osakaal maailma rahvastikust suureneb pidevalt. Siiski on ÜRO hinnangul majanduslangus arengut nii suurel määral aeglustanud, et paljude eesmärkide täitmine on ohus. Aastatel 2008-2009 kukkus ÜRO andmetel 90 miljonit inimest majanduskriisi tõttu alla äärmise vaesuse piiri (1,25 dollarit päevas). Toidu hinna kiire tõus (nn. toidukriis) on tõstnud näljas elavate inimeste arvu miljardini. Töötuse kasv puudutab arengumaid eriti valusalt, sest vaestes riikides puuduvad tihtipeale riiklikud turvavõrgud, mida arenenud riikide sotsiaalsüsteemid rasketel hetkedel pakuvad. Töötus tähendab aga arengumaades tavaliselt nälga, lastele ka haridusest kõrvale jäämist. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon on pöördunud nii arenenud riikide kui ka arengumaade poole palvega, et viimased peaksid kinni aastal 2000 kokku lepitud lubadustest. Rikkad maad peavad suurendama arengukoostööks suunatud vahendeid ning vaeste riikide valitsused hoolitsema kodanike inimliku arengu ning samuti kodanikele baasteenuste ja inimõiguste tagamise eest.
smärkide de arenguee an h tu ta as A rnetilehekülgi: te teemalisi in
e www.mdg.e makool.ee www.maail m.net www.terveil inder.org www.gapm goals /millennium www.un.org onitor.org www.mdgm
ideerida v ik L : k r ä m Ees us ja nälg täielik vaes : Sissako Abderrahmane ’s Dream) a (Tiy Tiya Unelm
Abderrahmane Sissako: Tiya Unelm (Tiya’s Dream): • Vaesuse likvideerimine algab lastest. • Globaalse vaesuse ja ebavõrdsuse peamine põhjus on inimeste isekus. • Vaesus on iga riigi/inimese enda süü.
Küsimused filmi kohta: • Milline on Tiya perekond? • Miks kõik lapsed polnud koolis? • Kuidas näidatakse filmis vaesust ja nälga? • Kuidas on noortel meestel kooli õues ragbi mängimiseks aega? • Millised ohte peidab endas noorte töötus? • Milline tõotab tulla Tiya tulevik? • Miks Tiya ei usu esimese arengueesmärgi saavutamisesse? Kas sa ise usud?
Ülesanded teema kohta: • R iikide arengut ja heaolu mõõdetakse mitmel erineval viisil ning erinevate mõõdupuude abil. Millistel teguritel need mõõdupuud põhinevad? Milliseid probleeme need mõõdupuud endas kätkevad. • Esimese ÜRO aastatuhande arengueesmärgi järgi peaks näljas elavate inimeste arv vähenema aastaks 2015 poole võrra. Näljas elavate inimeste arv pole aga vähenenud nagu loodeti. A) Mõtle nälja põhjuste üle maailmas. B) Millised piirkonnad maakeral on näljale kõige haavatavamad? Miks just need piirkonnad? C) Kuidas võiks maailma näljaprobleemi lahendada? • Põllumajanduse probleemid arengumaades ja arenenud riikides. • Mõtle raskendavatele asjaoludele, mis seotud toiduainete tootmise suurendamisega maailmas. • Oletame, et tahad aidata vaesemaid. Selleks on sul kasutada ühe kuu töötasu. Kui mõtled abi andmise peale, saad aru, et sinu kuupalk ei suuda eriti globaalset vaesust mõjutada. Kas see on hea põhjus abistamisest loobumiseks? Argumenteeri.
k端ljed:
e Internetileh
tml s/poverty.sh enniumgoal ill /m rg .o n www.u l1.shtml rg/mdg/goa www.undp.o /end-hunger 15.org/goals 20 ty er ov dp http://en g www.fao.or rg/hunger www.wfp.o
Kas teadsid, et: • Maailmapanga määratluse järgi on inimene äärmiselt vaene siis, kui peab hakkama saama vähem kui 1,25 dollariga päevas. Umbes 1,4 miljardit inimest, ehk iga viies inimene elab äärmises vaesuses. • Vähemalt 80% maailma inimestest elavad vähem kui 10 dollariga päevas. • Umbes miljard inimest kannatab toidunappuse all. Kui kogu maailma toit jagataks võrdselt, piisaks sellest terve maakera elanike toitmiseks. • Isegi kui alatoidetud laste suhteline arv on vähenenud, on neid ikkagi 140 miljonit. • Iga päev sureb nälja ja alatoitumise tõttu umbes 25 000 inimest. • 20% arenenud riikide elanikest tarbib 86% kogu maailma kaupadest ning saab 74 % kogu maailma tuludes.
Etioopia ja Aastatuhande arengueesmärgid: • Vaesuses elavate inimeste osakaal elanikkonnast 39% (1992-2007) • Kooliealistest lastest astus esimesse klassi 71,5% (2003-2008) • Tegelikult võtab koolitööst osa vaid 45% kooliealistest lastest (2003-2008) • Naised moodustavad rahvasaadikutest 27,8% (2010) • Alla 5-aastaste suremus on 109 last 1000 sünni kohta (2008) • Emade suremus 100 000 elussünni kohta on 720 (2005) • 15-49a elanike seas on HIV-positiivseid 2,1% (2007) • 58% elanikkonnast puudub ligipääs puhtale veele (2006) • Ametlik arenguabi moodustab RKTst 12,5% (2008)
aavutada Eesmärk : Salghariduse üleilmseltavus kättesaad ernal : B Gael Garcia ) etter L Kiri (The
Enne filmi vaatamist mõtle järgmistele väidetele: • Põhiharidus on parim viis vaesuse vastu võitlemiseks. • Laste haridus on perede endi otsustada.
Küsimused filmi kohta: • K uidas suhtus filmis poiss kooli minemisse? • Mida arvas haridusest poisi isa? • Miks ja kuidas oli Nepal filmiga seotud? Kuidas oli filmis näha maailmaharidust? • Miks on filmi nimi „Kiri“?
Ülesanded teema kohta: • V õrdle kooliskäimise võimalusi Islandil/ Eestis/Nepalis. • Miks 20 protsenti Nepali tüdrukutest ei käi koolis? • Mis takistab laste kooliskäimist? • Miks arvatakse, et kooliskäimine on tähtis, eriti naistele?
Kas teadsid, et: • K ohustuslik ja tasuta haridus pole maailmas enesestmõistetav. Mitmetes riikides on põhikoolid tasulised. Maailmas ei käi iga kuues põhikooliealine laps üldse koolis. • Üldise alghariduse tagamine kõigile läheks aastas maksma 10 miljardit USA dollarit. See on umbes pool summast, mille ameeriklased kulutavad jäätise ostmisele. • Koolide ehitamine, tasuta haridus, koolitoidu või harrastusvõimaluste pakkumine on soodustanud laste kooliskäimist. • 75 protsenti Sahaara-taguses Aafrika lastest lõpetab kooliskäimise pärast 5ndat klassi. 16 protsenti maailma täiskasvanutest ei oska lugeda ega kirjutada. • Maailma rahvastikust on 1 miljard inimest kirjaoskamatud, neist 2/3 on naised. • Eestis seadustati neljaaastane koolikohustus 1919. aastal, kuid kõik lapsed ei pääsenud kohe haridust omandama, sest koole nappis.
Haridus ja lugemisoskus mitmes arengumaas võrreldes Eestiga KOOLITEE ALUSTAJAD % KOOLIEALISTEST LASTEST (2003-2008)
Etioopia 45 Keenia 76 Ghana 72 Sambia 80 Ukraina 97 Gruusia 94 Moldova 92 Afganistan 61 EESTI 94
TÄISKASVANUTE KIRJAOSKUSE % ÜLE 15-AASTASTE HULGAS (2003-2008)
36 74 65 68 100 99 99 28 100
(Statistika: http://www.unicef.org/infobycountry/)
küljed:
e Internetileh
akool.ee l dus.maa il m at ion.shtm ht tp://ha ri mgoals/educ iu n n le il m g/ w w w.u n.or oa l2 .sht m l org/mdg/g l-educat ion p. nd .u w w w ls/u n iversa 15.org/goa 20 ty er ov ht tp://endp g al.u nesco.or ht tp://port
olte võrdo p u g u s a d Edenda st ja luua naistele õiguslikkuseteostusvõimalusi – on? enam ene võimalik see Nair : Kuidas it Be?) (How Can
Enne filmi vaatamist mõtle järgmistele väidetele: • M ees on perekonna pea. • Eestis on võrdõiguslikkusega kõik korras. • Kultuur või usk õigustab naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist.
Küsimused filmi kohta: • M illiseid tundeid film sinus äratas? • Miks naine jätab maha oma perekonna? Kuidas hüljatud mees püüab naist veenda? • Milline oleks filmi meeleolu ja õhkkond, kui peret oleks hüljanud hoopis mees või Eesti naine? • Mida režissöör tahab öelda filmi pealkirjaga „Kuidas see võimalik on?“
Ülesanded teema kohta: • M iks on just naiste olukorra parandamine arengueesmärkide saavutamiseks nii tähtis? • Võrdle naiste positsiooni A) erinevates kultuurides ning religioonides B) Eestis praegu ja sada aastat tagasi. • Kujuta Aafrika naiste igapäevaelu ning naiste majanduslikku ja ühiskondlikku positsiooni mõjutavaid tegureid. Kuidas saab naiste olukorda parandada ja millised mõjud on naiste olukorra paranemisel arengumaade heaolule? • Mitmetes religioonides ja usulistes liikumistes suhtutakse rasestumistvastastesse vahenditesse kriitiliselt. Mõelge, kas sellised keelud võivad osutuda probleemseteks inim- ja põhiõiguste tagamisel.
Kas teadsid, et: • Ü le 60 protsenti krooniliselt näljas elavatest inimestest on naised. • Kask kolmandiku maailma lugemis- ja kirjaoskamatutest täiskasvanutest on naised. • Miljonid naised ja tüdrukud kulutavad vee toomise ja küttepuude kogumisele mitu tundi päevas. • Naised teevad väljaspool põllumajandussektorit 40 protsenti palgatööst • Naiste roll suures poliitikas on aga tühine - riigijuhtide seas kohtame naisi harva. •
Naiste osakaal parlamendis arengumaades, põhjamaades ja Eestis
Etioopia Keenia Ghana Sambia Soome Rootsi Rwanda Ukraina Gruusia Moldova Afganistan EESTI
% (2008)
21,4 9,8 10,9 15,2 41,5 47,0 48,8 8,2 9,4 21,8 27,7 20,8
(Statistika: http://www.ipu.org/wmn-e/arc/classif290208.htm)
heküljed: tml Internetile er.sh goals/gend
g/millennium www.un.or oal3.shtml org/mdg/g er-equity www.undp. g/goals/gend verty2015.or po nd /e :/ tp ht EM fond, UNIF ennium_deÜRO naiste issues/mill r_ de /gen rg .o m fe ni www.u goals/ velopment_
st ste suremu la a d a d n e Väh el : Maja mä
–
ant Gus van S ) on the Hill ( Mansion
Enne filmi vaatamist mõtle järgmistele väidetele: • L aste suremust on võimalik maailmast kaotada. • Laste suremuse põhjuseks on vaesus.
Küsimused filmi kohta: • • • •
illesse lapsed surevad? M Kuidas saame takistada laste suremust? Kuidas erineb laste suremus arenenud riikides ja arengumaades? Miks on filmi peaosas rulatavad poisid?
Ülesanded teema kohta: • K uidas vähendab haridus laste suremust? • Aruta, kuidas mõjutab laste suremuse vähenemine maailma rahvastiku struktuuri. Miks on arenenud riikides, kus laste suremus on madal, sündimus vähenenud? • Kuidas on, eelmise sajandiga võrreldes, muutunud laste suremus Eestis?
Kas teadsid, et: • L igi 30 000 last sureb iga päev haigustesse, mida saaks ravida või ennetada. • Aastas sureb üle 9 miljoni lapse enne 5-aastaseks saamist, pooled neist Aafrikas ja üle 40% Aasias. • Kõige tavalisemad väikelaste suremuse põhjuseid on kopsupõletik, kõhulahtisus, malaaria, leetrid ja HIV/AIDS. • Juba üle 40 aasta on leetrite vastu olemas tõhus vaktsiin. Alles viimastel aastatel on leetritest põhjustatud surmajuhtumid vähenenud ning seda muuhulgas tänu efektiivsetele laste vaktsineerimisprogrammidele.
Laste suremus arengumaades ning Eestis:
Etioopia Keenia Ghana Sambia Ukraina Gruusia Moldova Afganistan Eesti
kuni 5-aastaste laste suremus 1000 elaniku kohta (2008)
Kuni 5-aastaste laste suremus 1000 elaniku kohta (1970)
109 128 76 148 16 30 28 (2004) 257 6
239 156 118 181 21 (1990) 47 (1990) 40 (1990) 260 (1990) 18 (1990)
(Statistika: http://www.unicef.org/infobycountry ja http://www.who.int/whosis/mort/profiles/)
:
hek端ljed
le Interneti
l
lth.shtm /childhea
goals lennium .org/mil www.un .shtml dg/goal4 lth dp.org/m hild-hea www.un /goals/c y2015.org rt ve o p d www.en icef.org www.un dg icef.org/m n www.u
emade Parandadua olukorda – tervislikk Beka lugu : Panshin Jan Kounen Beka) y of Panshin (The Stor
Enne filmi vaatamist mõtle järgmistele väidetele: • N aistel peaks olema õigus otsustada laste saamise üle. • Naiste suremist sünnitusel või selle tagajärjel on võimalik vältida.
Küsimused filmi kohta: • Kuidas oleks olnud võimalik päästa Panshin Beka elu? • Mida räägib film arengumaade tervishoiust? • Miks jääb Panshin Beka lugu küla tüdrukute ja naiste seas lauluna edasielama? • Milline roll oli selles filmis meestel? • Mida vanaema filmi lõpus öelda tahab?
Ülesanded teema kohta: • Kuidas hoolitsetakse Eestis naiste tervise eest raseduse ajal? • Kas selline asjade käik nagu me ka filmis nägime on võimalik tänapäeva Eestis? Miks? • Panshin Beka oli Peruust. Uuri, milline on Peruu tervishoiusüsteem ja võrdle näitajaid Eesti omadega.
Kas teadsid, et: • I gal aastal sureb rohkem kui pool miljonit naist raseduse või sünnituse tagajärjel. • 99 % raseduse ning sünnitusega seotud surmajuhtumitest leiab aset arengumaades, eriti Aafrikas ja Aasias. • Risk, et naine raseduse või sünnituse tagajärjel sureb, on arenguriikides 175 korda kõrgem kui arenenud riikides. • Sahaara-taguses Aafrikas toimub ainult 46 % sünnitustest meditsiinipersonali juuresolekul. • 15-19 aastaste tüdrukute hulgas on rasedusega seotud tüsistused suurimaks surma põhjuseks maailmas. • Mitmes arenguriigis on pooled 18-aastastest tüdrukutest emad. Eestis on esmasünnitajate keskmine iga 25-29 aastat (2006).
:
heküljed
le Interneti
l rnal.shtm als/mate
go lennium .org/mil l www.un al5.shtm go g/ d al-health dp.org/m ls/matern a o www.un /g rg 5.o 1 0 y2 rt dpove http://en a.org fp n www.u
Peruu ja aastatuhande arengueesmärgid 1. Vaesuses elavate inimeste osakaal elanikkonnast 8% (1992-2007) 2. Kooliealistest lastest alustab kooliteed 96% (2003-2008) 3. Naised moodustavad rahvasaadikutest 27,5% (2010) 4. Alla 5-aastaste suremus on 24 last 1000 sünni kohta (2008) 5. Emade suremus 100 000 elussünni kohta on 240 (2005) 6. 15-49 aastaste elanike seas on HIV-positiivseid 0,5% (2007) 7. 16 % elanikkonnast puudub ligipääs puhtale veele (2006) 8. Ametlik arenguabi moodustab SKTst 0,4% (2008).
IV/AIDSi, a – Võidelda H haigusteg malaaria jt Gaspar No
é: Sida
Enne filmi vaatamist mõtle järgmistele väidetele: • H IV/AIDS on loomulik viis rahvastiku kasvu pidurdamiseks. • Meditsiiniteaduse ja –tööstuse prioriteediks on toota ravimeid lääne inimesi ohustavate haiguste raviks.
Küsimused filmi kohta: • K uidas nakatus filmi peategelane HIVi? • Kuidas mõjutas nakatumine tema edaspidist elu? • Mida mees mõtles, öeldes, et aids tekitab hulganisti väikesi haigusi? • Millist seksuaalkasvatust filmis propageeritakse? • Millised on sinu hinnangul mehe ja tema laste tulevikuväljavaated?
Teemaga seotud ülesanded:
• J oonista pilt HIVi/AIDSi piirkondlikust jaotumisest maailmas. • Kuidas mõjutab HIV/AIDS rahvastiku kasvu ja eluolu eri piirkondades? • Malaariasse ja tuberkuloosi sureb aastas üle 2 miljoni inimese. Mis neid haigusi põhjustab ning kuidas malaariat ja tuberkuloosi ennetada ning ravida? • Kergelt ravitavatesse haigustesse, nagu näiteks malaariasse ja kõhulahtisusse, sureb aastas rohkem inimesi kui HIVi/AIDSi või seagrippi. Miks pole taoliste haiguste levikut siiski kontrolli alla saadud?
Kas teadsid, et: • M aailmas on umbes 33,3 miljonit HIV-positiivset inimest ning aastas lisandub keskeltläbi 2,5 miljonit uut nakatunut. AIDSi tagajärjel sureb aastas umbes 1,8 miljonit inimest (2009). 2/3 kõikidest nakatumistest leiavab aset Sahaara-taguses Aafrikas. • Kõige rohkem nakatuvad HIVi 15-24-aastased noored. • Eesti Terviseameti andmetel on Eestis läbi aastate HI-viirus diagnoositud 7649 inimesel, mille hulgas ka 301 aidsihaiget inimest (15.11.2010). • Malaariat on võimalik ennetada ja ravida. Sellest hoolimata registreeritakse igal aastal 250 miljonit malaariajuhtumit ning selle haiguse tagajärjel sureb igal aastal umbes miljon inimest. Iga poole minuti tagant sureb üks laps malaariasse. • Igas minutis sureb AIDS-i tõttu 5 inimest, neist 4 Aafrikas. • Tuberkuloosi tagajärjel sureb igas minutis 4 inimest. HIV NAKATUNUTE % 15-49 VANUSELISEST ELANIKKONNAS (2007)
Etioopia Keenia Ghana Sambia Ukraina Gruusia Moldova Afganistan EESTI
2.1 7.1-8.5 1.9 15.2 1.5 0.1 1.3
TUBERKULOOSI MALAARIAJUHTUMITE HAIGESTUNUTE ARV % ELANIKKONNAST 100 000 ELANIKU (1999-2005) KOHTA (2009)
359 305 201 433 101 107 178 189 30
3 27 27 52 -
(Statistika: http://www.globalhealthfacts.org/topic.jsp?i=14)
heküljed
le Interneti
tm l /a ids.sh iu mgoa ls n n le il .org /m htm l w w w.u n ids g /goa l6.s bat-h iv-a .org /md p d n .u w oa ls/com /g ww rg .o 5 y 201 dpovert htt p://en
ästlikum ä s s u d o lo a Tagad keskkond –: Vee päevik Jane Campion y) Diar (The Water
Enne filmi vaatamist mõtle järgmistele väidetele: • K liimasoojenemine on Eesti jaoks positiivne. • Ka eestlased peaksid jätkusuutliku ning säästva arengu nimel oma elukvaliteeti ohverdama. • Eesti peaks arengumaadele puhast vett müüma.
Küsimused filmi kohta: • • • •
Kuidas näidati filmis veepuudust? Miks lapsed oma vanematele vihased olid? Kuidas mõjutas veepuudus filmi kogukonda? Kas filmis kirjeldatud situatsioon oleks ka Eestis võimalik? Või mõnes arengumaas?
Ülesanded teema kohta: • 70 protsenti Maa pindalast on kaetud veega. Miks joogivett siiski kõigile ei jätku? • Kas looduse kaitsmise peamiseks põhjuseks on inimeste heaolu säilitamine? • Millised on linnastumisega kaasnevad ohud maailmas? • Hea maailmakodaniku eluviis on jätkusuutlik: mida selle all mõeldakse? • Mida tähendab kliimamuutus? Milliseid kliimamuutuse põhjuseid on välja toodud? Milliseid regionaalseid konflikte võib kliimamuutustega seostada? Mida üksikisikud saavad kliimamuutuste aeglustamiseks ette võtta?
Kas teadsid, et: • J ätkusuutliku arengu eesmärk on kindlustada praegustele ja tulevastele põlvkondadele vähemalt sama head ja võrdseid elutingimused kui meil praegu. • Rohkem kui miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale veele ning kahel miljardil puudub sanitaarsüsteemide kasutamise võimalus. • Need 1,8 miljardit inimest, kellel pole kodus vett ning kes toovad seda umbes kilomeetri kauguselt, kasutavad päevas 20 l vett inimese kohta. Tervislikuks eluks vajab inimene vähemalt 55 liitrit puhast magevett päevas. Eesti elanik kasutab päevas joogiks ja olmehuvides keskmiselt 150 liitrit puhast põhjavett. Sellele lisandub umbes 70 liitrit puhastatud pinnasevett. • 12% maailma rahvastikust kasutab 85% planeedi veest. • Umbes 1,8 miljonit last sureb aastas kõhulahtisusse. •
Ligipääs puhtale veele Puhtale veele ligipääsu puudumise % elanikkonnast (2006)
Etioopia 58 Keenia 43 Ghana 20 Sambia 42 Ukraina 3 Gruusia 1 Moldova Afganistan 78 Eesti 0
:
heküljed
le Interneti
tm l v iron.sh goa ls/en m iu n n le .org /m il w w w.u n .shtm l dg /goa l7 menta l/m rg .o p d /env iron w w w.u n rg /goa ls .o 5 01 2 y dpovert htt p://en bil it y susta ina
k konn ÜRO kes
a pr o g r a
mm UNE
ep.org w w w.u n u n za/ ep.org /T n w w w.u
Testid:
t.org /en footpri n lk itest i# w w w.my lija la njä iest i/h ii /v fi s. .h www
P
partnerlusk e n m il a a m e Luua üle arengu edendamis s võrgustik inimesele : Inimeselt Wim Wenders Person) (Person to
Enne filmi vaatamist mõtle järgmistele väidetele: • E estil on kohustus aidata teisi riike ning suurendada arenguabiks eraldatavaid vahendeid. • Arengukoostöö muudab arenguriigid sõltuvateks, passiivseteks ja abituteks.
Küsimused filmi kohta:
• M illisest koosolekust filmis juttu oli? Miks inimesed osalesid meeleavaldusel? • Milline on meedia võim uudiste loomisel? Kuidas oli filmis meedia võimu näha? • Mis on mikrolaen? Kuidas filmis näidatud www.kiva. org erineb traditsioonilisest arengukoostööst? • Mida tähendab filmis nähtud „pea lubadust“ (keep the promise) lööklause?
Teemaga seotud ülesanded: • M illine on hea arengukoostöö? Mida sina ja/või sinu kool teha võiksite? • Mida tähendab globaalne õiglus? Mida tähendab jätkusuutliku arengu põhimõte? Millistel põhjustel ollakse globaalse õigluse ja jätkusuutliku arengu vastu? • Too välja mõned majanduse globaliseerumise head ja halvad maailmas. • Milliseid looduslikke või inimeste tekitatud katastroofe on viimati arengumaades aset leidnud. Millist abi saab Eesti katastroofidel osutada? Milliseid organisatsioone võib abi vahendajatena kasutada?
Kas teadsid, et... • M ajandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC) liikmesriikide ühine arengukoostööks antud summa oli 2009. aastal 119,6 miljardit USA dollarit (90,2 miljardit eurot). • Eesti ametlik arenguabi 2010. aastal oli 14 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 0,1% RKPst. • ÜRO on Aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks seadnud riikidele eesmärgiks arengukoostöö vahendite suurendamise 0,7%ni rahvuslikust koguproduktist ehk RKP-st. Doonorriikide tegevuste efektiivsem koordineerimine on samuti tähtis. • Maailmapanga andmeil saatsid migrandid 2009. aastal oma päritoluriiki kokku 219 miljardit eurot. Seda on enam kui rahvusvaheline arenguabi kokku. • Arengut toetamiseks suunates arengumaadesse investeeringuid ning edendades sealset kaubandust. Investeeringud loovad töökohti, kosutavad majandust ja loovad võimaluse kaupade tootmiseks. Seeläbi saavad arengumaad osaleda maailmaturul. • 2009. aastal oli õiglase kaubanduse aastakäive Eestis enam kui 4,6 miljonit krooni.
Eesti arengukoostöö prioriteetsete sihtriikide arenguabi näitajad Ametliku arenguabi % RKTst (2008)
Ukraina Gruusia Moldova Afganistan
0.3% 7,0% 6.57% 39.0%
Eesti arenguabi 2009 (miljonit krooni)
2,8 4,6 2,1 6,7
d: lehekülje Interneti goa ls/globa l.shtml
len n iu m .org /m il .shtm l w w w.u n nersh ip dg /goa l8 ba l-pa rt dp.org /m oa ls/g lo /g rg w w w.u n .o 5 y 201 dpovert htt p://en
Maailmahariduskeskuse filmikogus on hulganisti filme, mida õpetajad saavad tasuta kasutada globaalsete teemade õpetamisel. Filme saab kooli tellida www.maailmakool.ee portaali meediateegist. Portaalist saab ka laadida alla õppematerjale, mis aitavad seostada filmi õppekavaga. Aastatuhande arengueesmärkide käsitlemiseks soovitame nt. järgmiseid filme: Vaesus – nälg Lillede saar, 1989 (13 min) Jorge Furtado, Brasiilia Eesti- ja venekeelsed subtiitrid
Punase külmiku teekond, 2007 (52 min) Lucian Muntean, Nataša Stanković, Nepal Eestikeelsed subtiitrid
Meie ostame – kes maksab?, 2002 (33 min) Lotta Eklund, Rootsi/India Eesti- ja venekeelsed subtiitrid
Tahan saada bossiks, 2008 (58 min) Hiina Eestikeelsed subtiitrid
Arengud vajades, 2010 (32 min) MEDIP projekt, Uganda Eestikeelsed subtiitrid
Terveilm – Haridus, 2008 (30 min) Kadriann Kibus/Riho Västrik, Kambodža Eesti keeles
Terveilm – Nälg, 2008 (30 min) Kadriann Kibus/Riho Västrik, Kambodža Eesti keeles Meie toidame maailma, 2005 (95 min) Erwin Wagenhofer, Austria Eestikeelsed subtiitrid Haridus Pumwani tudengid I-II, 2006 (2 x 28 min) Mette Sejsbo, Keenia Eestikeelsed subtiitrid Lootust testides, 2007 (39 min) Molly Blank, LAV Eesti- ja venekeelsed subtiitrid
Naiste positsioon Libeeria Raudsed Leedid, 2007 (53 min) Daniel Junge/Siatta Scott Johnson, Libeeria Eestikeelsed subtiitrid Palveta kurjus tagasi põrgusse, 2008 (70 min) Gini Reticker, USA/Libeeria Eestikeelsed subtiitrid Afganistani naiste lühiportreed, 2004 (4x13 min) Birgitte Brault, Afganistan Eestikeelsed subtiitrid
Tervis Terveilm – Võitlus haigustega, 2008 (30 min) Kadriann Kibus/Riho Västrik, Eesti/ Mali Eesti keel, vene- ja inglisekeelsed subtiitrid Punane lint ümber mu maja, 2001 (26 min) Portia Rankoane, LAV Eestikeelsed subtiitrid Keskkond Terveilm – Kõrbestumine, 2008 (27 min) Riho Västrik/ Ülle Rajasaar Eesti keeles Hard Rain, 2005 (18 min) Mark Edwards Inglise keeles Õed Planeedil, 2008 (25 min) Oxfram, Suurbritannia/Brasiilia Eestikeelsed subtiitrid Katastroofi retseptid, 2008 (63 min) John Webster, Soome Eestikeelsed subtiitrid
Püha vesi, 2007 (30 min) Lotta Eklund, Rootsi/India Eesti- ja venekeelsed subtiitrid Ökoloogiline jalajälg, 2004 (32 min) Mathis Wackernagel Eestikeelsed subtiitrid Areng – koostöö, partnerlus Cambodia Trust, 2001 (28 min) Martijn van Beenen, Suurbritannia/ Kambodža Eestikeelsed subtiitrid Inglise kirurg, 2007 (93 min) Geoffrey Smith, Suurbritannia/ Ukraina Eestikeelsed subtiitrid Itaalia arst, 2006 (26 min) Esben Hansen, Afganistan Eestikeelsed subtiitrid Terveilm – Sissejuhatus arengukoostöösse, 2007 (31 min) Riho Västrik Eesti keeles, vene- ja inglisekeelsed subtiitrid
Terveilm – Õiglane kaubandus, 2007 (22 min) Anne-Mari Neider Eesti keeles, vene- ja inglisekeelsed subtiitrid
FILMIKLUBID
Lisaks õppetööle julgustame Vaata ja Muuda projekti raames õpilasi oma filmiklubisid tegema. Meie mediateegis on rohkesti pikemaid ja huvitavaid Must kuld, 2006 (82 min) filme, mis ei sobi küll tunnis kasutaNick Francis/Marc Francis, miseks, kuid on haaravad ja harivad, Suurbritannia/ USA et noortele huvi pakkuda. Just noorte Eesti- ja inglisekeelsed subtiitrid endi loodud filmiklubide toetamiseks tegutseb portaal dfk.maailmakool. ee . Portaalist saab tellida dokfilme ja leiab informatsiooni seminaride ja koolituste kohta, mida Eestis ja mujal korraldame. Filmiklubid avardavad maailma, õpetavad korraldama, arutlema ja oma arvamust kujundama. Vaata ja Muuda dokfilmiklubid on üle-Euroopalik võrgustik, mis pakub ka praktilist filmitegemise kogemust ja aitab leida sarnaste huvidega sõpru Eestist ja mujalt.
Maailmahariduse keskus MTÜ Mondo Telliskivi 60 A 10412 Tallinn Keskuse eesmärk: · tõsta eesti elanike teadlikkust üleilmastumise väljakutsetest · edendata sallivust, inimõiguste austamist ja solidaarsust vaesemate piirkondade elanike vastu Pakume: · dokumentaalfilme · õppematerjale ja -meetodeid · koolitusi · sõpruskoole arengumaades · võistlusi ja kampaaniaid ...ning palju muud huvitavat! Материалы имеются и на русском языке! Lisainfo www.mondo.org.ee Õppematerjalid ja filmikogu www.maailmakool.ee Maailmahariduskeskuse projekte toetab Euroopa komisjon
Noorte dokumentaalfilmiklubid dfk.maailmakool.ee