TOY mudel - ettevõtluse meeskondlik õpe by Juta Vallikivi

Tööpraktika on kutseõppe oluline osa. TOY ehk ettevõtluse meeskondlik õpe on üks võimalus praktikat teha. Tavaliselt on õpilased oma ettevõttepraktikal tööandja juures. TOY mudeli puhul praktiseerivad õppijad erialalaseid oskusi meeskonnas, põhieesmärgiks on ühine ettevõtlusoskuste omandamine.

VÄÄRTUSED:

TOY-s õpitakse ettevõtlust tegustedes. TOY programm suurendab õpilaste ettevõtlikkust, ettevõtlusalaseid teadmisi ja valmistab neid ette oma alal äri alustamiseks. Kõige väärtuslikumad kogemused saavad nad kaaslastega ühiselt TOY-tiimis õppides.

• Igaühel on õppimise vabadus ja vastutus

TOY mudeli elemendid:

• Julguse ja ettevõtlikkuse kasv

• Koos õppimine

• Tegutsedes õppimine

• Ettevõtlusõppe ja erialaõppe lõimimine

Kõiki neid elemente on vaja, et TOY mudel toimiks. Selles brošüüris kirjeldatakse neid elemente erinevate koolide ja inkubatsioonikeskuste kogemuste kaudu. 2

TOY mudelis õpitakse ettevõtlust tegutsedes.

PRAKTIKAJUHENDAJA

Y H TO AC CO I IIM

1. TOY meeskond koosneb õppijatest, kes õpivad koos ja üksteiselt. 2. TOY tiimicoach toetab ja julgustab meeskonda ettevõtlusõppe praktikaperioodil.

ÕPILANE

T N

3. Õpilased suhtlevad klientidega ise. Klient on kõige tähtsam õpetaja.

TOY MEESKOND HARIDUSASUTUS

4. Õppija erialaste oskuste rakendamist TOY-perioodil jälgib praktikajuhendaja nii nagu tavalise tööpraktika ajalgi. 5. TOY tegevuse käigus täidavad õpilased klientide tellimusi ja väljastavad reaalseid arveid tehtud töö eest. 6. Ettevõtlikumad õppijad loovad TOY käigus oma äriühingu, ühistu või õpilasfirma.

Klient on kõige olulisem õpetaja.

PRAKTILINE ETTEVÕTLUSALANE ÕPE

ERIALAPROJEKTI JA ETTEVÕTLUSÕPPE ÜHENDAMINE

TOY mudelis arendavad õpilased oma ettevõtlusalaised oskusi. Nad hangivad kliendid ja teevad valmis kliendi nõudmisi ja soove arvestava töö ning vastutavad otse kliendi ees oma töö kvaliteedi eest. Koos töötades julgevad õppijad ette võtta ka suuremaid projekte.

Sandija Brikmane on Liepaja Disaini ja Kunstikooli tekstiilidisaini õpilane ja üks näide TOY.VET projekti tulemustest. Tema õpetajad ja TOY coach’id Sandra Zale-Zalite ja Sintija Kurvina julgustasid Sandijat alustama oma äriga ja looma oma toode.

TOY-perioodi ajal arenevad õppijate järgmised oskused:

Sandja jutustab, kuidas tema pleed-keep sündis: “Intervieerides külalismajade ja kohvikute omanikke ning uurides pleedide pakkumist turul, mõistsin, et puudu on ühest teistmoodi tootest. Millestki sellisest, mida saaksid päriselt kanda, minna jalutuskäigule või veeta õhtu aias, kui pole enam nii soe. Nõnda hakkasingi arendama ja disainima toodet, mis oleks nii pleed kui ka riietusese.” Valminud pleed-keep sai inspiratisooni läti naise rahvariide villasest sallist. Sallidel kasutatud märgid ja mustrid ning traditsiooniline materjal jõudsid Sandija pleedile. Nõnda võiks loodud toode lisaks oma praktilisele väärtusele jõuda turule ka rahvusliku suveniirina. Valminud kollektsiooni baasil soovib Sandija arendada välja oma brändi.

Ettevõtlik suhtumine viib elu edasi.

TIIMIS ÕPPIMINE

LOIMAAL USUTAKSE ERIALAVAHELISTESSE TIIMIDESSE

TOY õppepäevadel toimub õppijate mõtete ja kogemuste jagamine dialoogi abil. Tiimis õppides otsivad õppijad teadlikult üksteiselt abi, et omandada uusi teadmisi ja oskusi. Tiim töötab hästi, kui iga meeskonnaliige kannab vastutust ja panustab ühisesse õppimisse.

Loimaa Täiskasvanute Kutseõppekeskuses katsetati TOY-mudelit kahes erinevas tiimis. Selle kogemuse põhjal võib öelda, et erialadevahelised tiimid on tulusad. Kui TOY-tiimis osalesid erinevate valdkondade õppijad, tõid nad kaasa erinevaid vaatepunkte ja arvamusi.

Ettevõtlikkus ja oskus koostööd teha areneb tiimiõppes kõige paremini reaalsete projektide kaudu.

“Tagasisides kiitsid meie TOY-tiimi liikmed, et see mudel on eriti julgustav ja inspireeriv viis ettevõtluse õppimiseks. Nad olid õnnelikud, et tiim vedas neid projektist läbi,” ütles tiimicoach Tarja Moisio-Ranniko. Päris esimene meeskond koosnes iluteeninduse, meedia, tekstiili ja õmblemise õppijatest, kes koos lahendasid ettevõtlusalaseid väljakutseid. Oli hea vanuseline valik: 17-50-aastased. “Kõige vanem õpilane tõi meeskonda kaasa kogemuse ja perspektiivi. Kõige noorematel liikmetel, vastupidi, puudusid harjumused ja nad julgustasid vanemaid inimesi teistmoodi mõtlema,” ütles coach Satu Raila. Graafilise disaini valdkonna õppijate puhul selgus kohe, et TOY suudab pakkuda uusi töövõimalusi. Üks õppija hakkas näiteks tegema koomiksit Ameerika kliendile ja teine sai tööd Loimaan Lehti toimetuses. TOY programmi käigus said nad testida oma erialaseid oskuseid ja katsetada enesemüügi tehnikaid. TOY õppe käigus ühinesid õppijad kooperatiiviga Kukapa. “Me julgustasime õpilasi olema ettevõtlikud ja iseendale tööd andma. Neist kõigist ei pea saama ettevõtjaid, kuid ettevõtlusalane vaatenurk, mille nad TOY käigus omandavad, aitab neil tulevikus tööd leida.” Loimaa koolist on levitatud TOY mudelit ka teistesse Lõuna-Soome piirkonna kutsekoolidesse. Uusi tiimicoach’e kasvatatakse koos kogenud TOY coach’idega: koos viiakse läbi õppepäevi ja coachitakse tiime.

Iga tiimiliige kannab vastutust.

ETTEVÕTLUS

JULGE PEALE HAKKAMINE ÕPETAB KÕIGE ROHKEM

TOY pakub võimalust ettevõtlust praktiliselt katsetada. TOY programmi ajal saavad õppijad arendada ja testida oma tooteid ja teenuseid, mõelda, mida nad oskavad ja tahavad teha ning millega oleks võimalik raha teenida. Samal ajal saab oma valdkonnas katsetada turgu ja proovida konkureerivaid lahendusi ning süveneda sellesse, kuidas kujuneb toote hind.

Kui Tartu Kunstikooli õpilased Stiina Teesaar, Grete Pertel ja Katariina Talts esimest korda kuulsid TOY mudelist ja pidid vastama tiimicoach’i küsimusele, kas nad tahaksid minna ümbermaailmareisile ja mis nad selle heaks on valmis tegema; siis ei osanud nad aimatagi, et varsti on nad värske kujundusfirma AUU Disain omanikud.

Ilma klientideta on äri tegemine lihtsalt mäng - klient muudab ettevõtluse õppimise tõeliseks kogemuseks. TOY-õpe julgustab õppijaid rääkima oma oskustest ja haarama kinni erinevatest võimalustest. See suurendab nende võimekust turundada oma professionaalsust, omandada sotsiaalseid oskusi ja arendada välja võrgustikku. TOY-mudelis õppijad võivad liituda ühistuga, mis on eelnevalt asutatud õpikeskkonna juurde (n MTÜ või tulundusühistu) või luua ise uus äriühing. Neis töötamine muudab õppijate ideed reaalseks kogemuseks, mis julgustab ja suunab võtma vastutust oma tegevuse eest.

Tartu Kunstikoolis alustatud TOY-mudeli katsetamisesse sattunud 3. kursuse õppijaid innustati mõtlema, millest nad unistavad ja kuidas neid unistusi ellu viia. 3 õppijat olid teistest rohkem motiveeritud ja nad asusid kohe otsima kliente ning kaaluma, millist äriühingut oleks mõistlik luua. Poole aasta pärast said nad oma kohustusliku ettevõttepraktika läbi viia oma isiklikus firmas kunstikooli tiimicoach’ide juhendamisel, kus tähelepanu pöörati nii ettevõtluse õppimisele kui erialaoskuste kinnistamisele.

Soomes on TOY-mudelit kasutatavate koolide juurde loodud ühistud, mida haldavad selle liikmed. Neist mõned liikmed on kooli õpetajad ja töötajad, kes hoiavad alal ühistu tegevuse järjepidevust ja seotust kooliga. Õppijad saavad liituda ühistuga ja võtavad selle haldamisest samamoodi osa. Peale kooli lõpetamist võivad õppijad ühistus oma erialase töö tegemist jätkata, kuid võivad sellest ka välja astuda ja asutada soovi korral oma firma. Projekti TOY.VET ajal on Tartu Kunstikoolis loodud nii kooli õpetajatega seotud MTÜ kui ka õppijad ise on TOY-programmi käigus loonud oma firmasid. Iga riigi äriseadustik loob erinevad raamid ja võimalused.

Oma esimese päris arve väljakirjutamine on innustav.

TOY ETTEVÕTLUSÕPPE PROGRAMM TOY-perioodil saavad õppijad kokku ettevõtlusõppe õppepäevadel. Õppepäevad on teemapõhised ja neis kasutatakse tiimiõpet toetavaid meetodeid. Õppepäeva sisu kujuneb vastavalt teemadele, mis õppijatel töö käigus ette tulevad. Õppepäeva jooksul on võimalik arutada küsimusi, mis kerkivad õppuritel kliendi tellimusi täites. Ühise analüüsi ja praktilise töö vaheldumine süvendab õppimist ja asjadest arusaamist. Ettevõtlusõppe põhiteemad: • Tiimiõpe ja selle eesmärgid • Kliendile keskendumine ja võrgustike arendamine • Tootearendus • Enese- ja tiimi juhtimine • Loovus ja turundus • Tootevaliku määratlemine ja klientide leidmine • Äriidee formuleerimine ja ettevõtjaks kasvamine TOY-mudel arendati välja Ikaalinen Käsitöö- ja Disaini Kolledžis (IKATA). Kolledžis on ühistu Taidosto, mis on rakendanud seda mudelit aastast 2008. IKATA haldas ka HOPE projekti, mis rahastas TOY mudeli arendamist ja rakendamist Soomes. TOY-mudel jõudis Eestisse uuendussiirdeprojekti TOY.VET abil (rahastaja Euroopa Liidu Leonardo da Vinci programm). Projekti partnerid on Tartu Kunstikool, Tartu Loomemajanduskeskus, Liepaja Disaini- ja Kunstikool (Läti), CEEI-Burgos (Hispaania), Partus OY (Soome). See on esmakordne TOY-mudeli rakendamine väljaspool Soomet.

Praktiline töö ja ühised arutelud vahelduvad.

TOY-tiimis õppijatel on võimalus jagada oma ideid ja saada toetust oma ettevõtlikkuse ja ettevõtlusoskuste arendamisel. Selle protsessi käigus kasvab õppijate julgus ja entusiasm. Coachimise üldine põhimõte on selles, et kedagi ei jäeta oma ideede ja äriplaani arendamisel üksi. Seetõttu on osavõtt TOY õppepäevadest kohustuslik. “On oluline olla kontaktis teistega ja jagada oma kompetentsi. Isegi kui meil kõigil on palju kohustusi ja aeg on kallis, peab õpe alati sisaldama tegevuse mõtestamist,” ütleb tiimicoach Terhi Leppä IKATAst. Tara Niemiö, kes õpib graafilist disaini IKATAs, peab õppepäevi äärmiselt tähtsaks ja ka lõbusaks. Arvamuste ja kogemuste jagamine on parim viis õppida. “Arutelud, mis me läbi viime, on suurepärased: me suuname üksteist edasi. Küsitakse täpsustavaid küsimusi, mis aitavad kiirelt välja selgitada igaühe probleemi. Terhi on super tiimicoach, kes oskab jätta ruumi vestluseks.” TOY mudeli lisaväärtuseks on ka see, et kokku saab panna erinevatel erialadel õppijate segagruppe, mis annab õppijatele võimaluse tutvuda uute inimestega. “Meeskondades on palju selliseid õppijaid, kel on selged plaanid ja palju erinevaid kogemusi. Märkan, et olen sellest mõjutatud ja hakanud rohkem mõtestama oma tegevust.”

TOY TIIMI COACH’IMINE

TIIMICOACH TOETAB KASVAMIST ETTEVÕTJAKS

Igal TOY-tiimil on oma tiimicoach või tiimicoach’ide paar, kes avardab õpilaste perpektiivi ja julgustab neid astuma samme oma unistuste elluviimiseks.

“Kui sa osaled TOY ettevõtlusõppes, siis võid sa läbi selle leida oma järgmise suve teenimisvõimaluse,” ütles TOY tiimicoach Päivi Lehto, julgustades Tyrvää Käsitöö- ja Disainikolledžis õppijaid TOY-õppes osalema.

Tiimicoach’id on kutseõpetajad ja juhendajad, kel on teadmised nii tiimiõppe kui ka tiimiettevõtluse valdkonnas. Tiimicoach’id esitavad õppijatele väljakutseid ja ergutavad neid julgelt eksperimenteerima. Nad ei paku valmis vastuseid, vaid esitavad küsimusi, mis ärgitavad õppijaid mõtlema. Nad julgustavad õppijaid otsima informatsiooni ja seda rakendama. On tähtis, et tiimicoach tunnetaks nii tiimi tervikuna kui ka õppijaid üksikult, et õigesti reageerida õpivajadustele ja leida olukorda sobivaid tiimiõppemeetodeid. On oluline teada, et ettevõtlusõppe õppepäevad ei ole loengud, kuigi nad sisaldavad ka teemaga seotud teooria käsitlemist.

Päivi kasutab oma TOY õpilasi coach’ides HOPE projekti raames omandatud Tiimiakadeemia õppemeetodeid. “ Me alustame Tiimiakadeemia looja Johannes Partaneni raketimudelist, mis kirjeldab tiimiettevõtluse struktuuri, ja vaatame, kuidas kasvamine tiimiettevõtjaks teoks võiks saada. Kõige tähtsam on arendada nii individuaalseid kui meeskondlikke oskusi.” Näiteks juhtimisteemale läheneb Päivi nii: ta julgustab õppijaid tooma konkreetseid näiteid, kuidas ennast motiveerida, kui ei suuda kuskilt alustada. Päivi ei õpeta vaid coach’ib, mis alguses tekitab segadust. Vähehaaval muutub coach’i monoloog dialoogiks TOY-tiimis. Õppepäeva sisu sõltub suuresti sellest, milliste teemadega on hetkel vaja tegeleda. Kui kellelgi tiimi liikmetest on spetsiifilisi probleeme, siis töötab kogu grupp koos, leidmaks sellele parim lahendus. Päivi turundab õpilastele TOY’d kui programmi, mis aitab kaasa nende individuaalsele arengule ja on samas mänguline. Kuigi see on ettevõtlusõpe, ei seisne see erinevate ärimudelite tuupimises ja äriplaani kirjutamises. “Alati õpitakse paremini siis, kui see puudutab sind otseselt. Kui kirjutatakse välja oma esimene reaalne arve, siis see oma oskuste reaalseks tuluks muutmise kogemus innustab õppijaid alati. Sellest hetkest peale hakatakse aktiivselt otsima informatsiooni ja mõni tuleb lausa küsima, millist raamatut ma soovitaksin lugeda.“

Tiimicoach julgustab oma unistusi teostama.

ISIKLIK MEISTERLIKKUS

SUURED SAMMUD ETTEVÕTLIKKUSE SUUNAS

TOY ettevõtlusalane õpe esitab väljakutseid õppijate mõttemallidele ja eelhoiakutele. Tiimicoach’i juhendamise abil otsitakse suunda oma tegevusele ja hakkab välja kujunema õppijate erialane identiteet.

Tuija Niinisalo, kes õpib Nakkila Satedu käistöö- ja disainikoolis, näeb ennast tulevikus töötamas iseseisva käsitöömeistrina. TOY õpe tegi tema visiooni selgemaks ja viis teda selle täitumisele mitu sammu lähemale.

Praktiline kogemus töötada koos kliendiga annab julgust ja närvi liikuda oma suunal, saada juurde uusi kliente ja ehitada välja oma võrgustikku.

“ TOY programmi kaudu ühinesin ma Satapro ühistuga ja lõin selle all kaubamärgi Castle & Case. Ühistus olles saan ma nüüd juhtida oma äritegevust.” TOY on andnud Tuijale aega keskenduda toodete disainile ja arendamisele. Ta on ideedest tulvi. Tuija tooted on valmistatud trükitud linasest kangast. Tal on juba 2 tootesarja: Krabi ja Liila, mis sisaldavad mitmeid erinevaid tooteid salvrätikutest ja laudlinadest kardinateni. Nüüd arendab ta mereteemalist kollektsiooni. Lisaks linasele kangale teeb ta taaskasutatud materjalidest tooteid. Tema sõbrad hoivad alles oma vanu kaelakeesid, klaaspurke, koera- ja kassitoidu plekkpurke. “Mul tuli mõte taaskasutada purke. See on suurepärane!” ütleb Tuija naeratades. Ta ühendab purgid paindliku puitmaterjaliga nagu näiteks pajuoksad ja tulemuseks on anumad, kuhu võib kas või hüatsinte istutada. Siit edasi on arenenud mõte teha koostööd lilleaianditega. Pajuistanduse leidis Tuija juba TOY-õppe ajal. “Üks parimaid asju TOYs on võrgustike tekkimine. Geograafiliselt on minu töökoht kolmnurgas paljuistanduse ja aiandiga. Kui pajuistanduses on punumiskursused, külastavad õpilased ka aiandit, tulevikus võiksid nad külastada ka minu töökoda. Iga ettevõtja toetab teise tegevust.” TOY-programm lihtsustas Tuija kujunemist ettevõtjaks. Tal oli siis aega otsida tema toodetega kokku sobivaid etikette ja valmisid ka tema visiitkaardid, sest õppe käigus pööratakse tähelepanu kõigile ettevõtlusega seotud aspektidele, sh ka brändimisele ja visuaalsele identiteedile. “Tiimi toetus on olnud imeline. Väikses tiimis on lähedased kontaktid ja meil on julgust hinnata ausalt üksteise tööd ja tegevust. Teine suurepärane asi on, et me saime TOY-perioodil kasutada kooli materiaalset baasi.”

Suhtlemine uute inimestega avab uusi perspektiive.

ÕPIKESKKOND TOY-tiimil on vaja oma “pesa”. Meeldiv õpikeskkond muudab ühise õppimise rahuldustpakkuvaks ja julgustab tiimiliikmeid kohtuma ka muul ajal. Füüsilise ja vaimse õpikeskkonna mõju on palju olulisem, kui inimesed üldiselt arvavad. Kui õppijad sisenevad klassiruumi, tunnevad nad end nii, nagu nad oleksid tulnud kooli. Hästi toimiv töökoht seevastu inspireerib nende omavahelist suhtlust ja koostööd.

INSPIREERIV KESKKOND SOODUSTAB VILJAKAT TIIMIS ÕPPIMIST Jyvaskyla Täiskasvanukoolituse Instituudi TOY-tiim kohtub Seppä ettevõtluskojas, kus kooli ettevõtjad peavad ise ilu- ja juuksurisalongi. Seal teevad oma ettevõttepraktikat ka äri- ja infotehnoloogia kutsehariduse taseme õppijad TOY programmi raames. Värvikas ja inspireeriv keskkond julgustab erineva taustaga õppijaid jagama ideid ja asju ühiselt tegema. Tiimicoach Satu Mursula on juhendamisega pidevalt hõivatud ja ei varja oma rahulolu. “See on täpselt see, mida me taotlesime. See koht loodi selleks, et toetada ja arendada ühistegevusi – tiimis õppimist ja tiimiettevõtlust.” Seppä ettevõtluskoda ehitati Jyvaskylä Täiskasvanukoolituse Instituudi juurde kevadel 2011 ja seal asuvad ka umbes samal ajal loodud Taitola ühistu tiimide peakorterid. “Teiste inimestega samas kohas töötamine annab ideedele tiivad ja aitab luua arenguskeeme. Coach’imine ergutab seda protsessi veelgi.” “Koos tegutsemine on tähtis. Ühistutest saab tulevikus trendikas äritegevuse vorm, kuigi paljud on praegu selles suhtes veel ettevaatlikud. Meil peab olema julgust noori inimesi usaldada ja anda neile vastutust, “ ütleb Satu. Heidi Sinerva, kes õpib tekstiili, arvab, et TOY-tiim on nagu töökoht, kus iga kolleeg saab arutleda oma äri ja toodetega seonduvate teemade üle. “See on täpselt see, millest olen üksi töötades puudust tundnud. Meil on siin suurepärane meeskonnavaim, mis lubab meil asju avatult arutada ja ettevõtlust erinevate nurkade alt vaadelda. Ühine tegutsemine on oluline.”

Koos tegutsemine on tähtis.

RÄNNAKU-VIHIK TOETAB SALO KOOLI ÕPPIJAD Salo regionaalse kutsekooli TOY ettevõtluskoolituses kasutatakse spetsiaalset töövihikut “Rännak”, mis toetab õppijate ettevõtjaidentiteedi arengut. Vihiku abil saab muuta selgemaks õpilaste visoone, aidata neil jagada oma ideid, soodustada võrgustumist, selgitada tiimis õppimist ja võimaldada neil proovida ettevõtlust – seega, seal käsitletakse kõiki TOY õppega seotud teemasid. “Töövihik aitab korrastada mõtteid ja leida oma rada, sest see esitab selgeid ja täpseid küsimusi, “ kiidab tekstiilidisaini õpilane Suvi Vainio. Vihikus on ka tööriistad, mida saab kasutada TOY õppepäevade läbi viimisel. “Näiteks käsitleme me tootearendust raamatus sisalduva tööriistaga “viis miksi” (pärineb algselt Jeffrey K. Likeri raamatust “The Toyota Way”). See suunab õppijaid vastama küsimustele, miks nad asju teevad, miks nad käituvad kindlal viisil ja mitte teisiti jne,” ütleb TOY-coach Marja-Liisa Hirvonen. “Meil on ka netipõhine tööriist, millega õppijaid joonistavad oma võrgustikest mõttekaarte. Nad alustavad nende kompetentside kindlakstegemisega, mis on olemas nende peres või sõpradel, et näha, missugust abi nad võiksid saada isiklikest võrgustikest. Nad otsivad nendest võrgustikest ka kliendikontakte oma esimeste tööde jaoks, madaldades sellega müügitöö alustamise künnist.” Salo piirkondlikus kutsekoolis moodustab TOY ühe osa palju laiemast ettevõtlusõppe programmist. Kümne ainepunktise mahuga programmist tehakse seitse läbi TOY-mudeli järgi. TOY coachimise osaks on üks neljatunnine kohtumine igal nädalal.

Proovimine rajab teed unistuse täitumiseni.

TIIMICOACH PEAB OSKAMA KUULATA JA PAUSI VÄLJA KANDA Kui Tartu Kunstikoolis algas 2013. aasta sügisel projekt TOY.VET, siis ei osanud keegi arvata, mida see koolile täpsemalt kaasa toob. Teada oli, et teemaks on ettevõtluse teistmoodi õpetamine. Kooli õpetajatele pakuti võimalust projektis osalemiseks ja avaürituseks oli plaanitud Jyväskylä Tiimiakadeemia ja Soome kutsekoolide külastamine. TK projektis osalejateks kogunes lõpuks 9-liimeline “TOY tiim”. Tõnis Kriisa, tiimi liige, TK 3. kursuse juhendaja ja keraamik, rääkis hiljem: “Ma mõtlesin, et tean nagunii kõike seda, aga äkki saan siit siiski midagi, mida oma kursusele pakkuda. Soome jõudes sain aru, et see on hariduse tulevik. Isegi kui see on ammu unustatud vana või nö loomulik õppimine, on just sellest praegu Eesti koolis puudu: koosõppimisest, õpilaste suunamisest iseõppimiseni, õpetaja oskuses välja kanda paus, et õpilased hakkaks ise rääkima ja tegutsema. Avastasin, et kui seda meetodit suudaks koolis rakendada, siis peaksin koolist veel 10-15 aastat vastu.”

TK TOY-tiimil ei ole olnud lihtne, koos teiste partneritega pandi nad “TOY-ringi”, kus pidi toimuma dialoog, mis annab teadmisi mudeli rakendamiseks. Avastati, et ollakse samasugused kui TK õpilased: “Ootasime, et kogu TOY-mudeli tarkus kantakse meile kandikul ette, lootsime, et peame ise minimaalselt panustama, jäime dialoogiringidesse hiljaks ja tahtsime selle ajal kasutada oma nutiseadmeid. Nüüd, aasta hiljem näeme kõike teises valguses, see on olnud üks pikk aega võtva iseseisva ning koos õppimise tee, mida juhendasid tiimicoachid Minna Erkko, Jaana Hiltunen ja Karoliina Mehtonen. See, et saaksime pühendumist nõuda oma õpilastelt, tuleb näidata neile eeskuju,” sedastab TOY.VET projekti juht Juta Vallikivi. TOY-tiimi liige direktor Kadi Kreis nägi TOY meetodis võimalusi, mis ehk kohe teistele ei avanenud: “TOY mudeli katsetamine läks kunstikoolis varakult lahti, sest käik Soome inspireeris tiimi väga ja meie soome tiimicoachid julgustasid alustama. Mõistsin, et TOY puhul ei ole tähtis vaid ettevõtlusõpe, see on täiesti teistsugune õpetusviis, mille rakendusvõimalusi koolis on väga mitmeid. Üks esimesi gruppe, kus TOY metoodikat katsetasime, oli täiskasvanute täiendõppe grupp, mis oma tavalisest keerukama koosseisu ja õpiülesannete tõttu oli jõudnud ummikseisu ning tavapäraste meetoditega edasi minna ei olnud kuhugi. Otsustasime proovida TOY-d. Otsekohe olukord muutus, õppijad said võimaluse ise otsida lahendusi ja grupi liikmed hakkasid omavahel suhtlema ning koos tegutsema. Kõige väärtuslikum oli selle grupi jaoks sotsiaalsete oskuste suurenemine, meeskonnas töötamise kogemus, kokkupuude reaalse eluga ja julguse ning enesekindluse kasv.”

TOY-ringis õpitakse koos arutlema ja kogemusi jagama.

TOY-MUDEL SOBIB ERINEVATESSE ÕPIKESKKONDADESSE Hispaanias Burgoses tegutseb innovatsioon- ja ettevõtlusinkubaator CEEI-Burgos, kus korraldatakse regulaarselt koolitusi kuni 30-aastastele noortele programmi YUZZ kaudu. Programm on üleriigiline ja selle raames on Hispaanias loodud üle 500 uue ettevõtte 43-s YUZZ keskuses. Koolitus toimub 5-7 kuud, selles osalejad saavad personaalset nõustamist ja teadmisi ettevõtlusest. YUZZ annab noortele võimaluse arendada nii personaalseid kui ka ettevõtlusalaseid oskusi. Programmi järgides tegelevad osalejad oma äriideega väiksemates tiimides ja suures grupis toimub koos õppimine. Võrgustutakse, leitakse partnereid, otsitakse investoreid ja arendatakse intensiivselt oma äriplaani. Osalejad saavad CEEI-Burgose inkubaatoris kasutada ruume ja tehnilisi vahendeid ning teha koostööd inkubaatori firmadega. Parimad YUZZi tiimid saavad külastada Silicon Valley’d ja parimate tiimide vahel jagatakse 60 000€ , et nad saaks rahastada oma projekte. Alates 2015. aastast rakendadakse CEEI-Burgoses YUZZ programmis ka TOY metodoloogiat. TOY pakub erinevaid tööriistu, mille abil õpilased mõistavad paremini ettevõtluses toimivaid dünaamikaid tervikuna ja saavad õpitut kohe oma tegevuses rakendada. YUZZil on Hispaanias väga suur võrgustik ja see tõstab programmi väärtust veelgi. Programmi algatajaks on Santanderi Rahvusvaheline Ettevõtluskeskus (CISE).

Inkubatsioonikeskuses saavad noored tuge vanematelt olijatelt.

Nelja Burgose YUZZi kursuse toimumise ajal on osalejaks pürginud ligi sada tiimi, neist 60 on välja valitud ja programmi lõppedes on kokku loodud 8 firmat, kus tööd sai 28 inimest. Lisaks on veel hulk häid ideid planeerimisfaasis. Rodrigo Gutiérrez and Rubén Palacios liitusid YUZZiga oma kutseõpingute lõpus. Nende äriideeks oli koguda kokku kasutatud taimeõli ja toota sellest biodiislit. Seitsme kuu jooksul õppisid nad YUZZi esimeses grupis koos oma kaaslastega ettevõtlust, arendasid oma toodet ja rakendasid oma äriplaani. See tähendas palju tööd toote väljatöötamiseks, kuid ka klientide leidmist ja tootmisbaasi loomist. Nüüdseks pakub nende firma Gestta tööd neljale inimesele, nad on investeerinud 200 000€ ja neist on saanud tähtsaim Põhja-Hispaania taimse õli ümbertöötleja.

KOOLIDE JA INKUBATSIOONIKESKUSTE KOOSTÖÖ ON KASULIK Tartu Loomemajanduskeskus edendab ettevõtlust Tartu linnas ja Lõuna-Eesti piirkonnas, kasutades selleks erinevaid meetodeid. Peamiseks tegevuseks on alustavatele loomeettevõtjatele inkubatsiooniteenuse täispaketi pakkumine, mis algab äriplaani kirjutamisest, ettevõtte loomisest ja arendamisest professionaalsete konsultantide käe all ja lõpeb järelinkubatsiooniga, mis tähendab edukatele ettevõtetele võimalust jagada oma kogemusi ja teadmisi uute alustajatega, olles neile mentoriks. Tartu Loomemajanduskeskus ja selle katuse all tegutsevad ettevõtted on kaasatud ka erinevatesse ettevõtlusalastesse projektidesse, millest üks huvitavamaid on viimasel ajal olnud TOY.VET.

TOY-mudeli keskmes on tiimis praktilise õppimise põhimõte, mis on kasulik kõigil haridustasanditel ning samuti ka elukestvas õppes. Mudel on oma olemuselt väga paindlik - iga coach jagab oma kogemusi ja otsustab, kuidas neid iga erineva grupi puhul kasutada. Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Kunstikooli koostööst TOY.VET projektis on sündinud uued ideed, kuidas keskus saab toetada TOY-õppes osalevate õpilaste coachimist, et neist kasvaks välja võimalikult palju tulevasi loomeettevõtjaid. Juba praegu, peale mudeli katsetamise perioodi, on kahel Tartu Kunstikooli tiimil kavas jätkata tegevust Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis. Julget pealehakkamist kõigile!

Kujunduse autor: Minna Nissilä | Info: inkubaator@art.tartu.ee