Kaitseliit ja ajateenistus: kas eelhäälestus mõjutab ajateenistust?

KAITSELIIT JA AJATEENISTUS:KAS EELHÄÄLESTUS MÕJUTABAJATEENISTUST?

Eri tasanditel on palju arutletud selle üle, mil määral tuleb noorele ajateenistuse läbimisel kasuks kuulumine Noorte Kotkaste või Kaitseliidu ridadesse. Püüame oma kirjutises sellele küsimusele vastata.

Tekst: KAIRI KASEARU, TIIA-TRIIN TRUUSA, Tartu Ülikool, SJKK

Kui üldiselt arvatakse, et varasemad kokkupuuted riigikaitse valdkonnaga suurendavad tulevaste ajateenijate motivatsiooni ja neil on tänu sellele juba mõned vajalikud teadmised ja oskused olemas, siis on ka neid, kes toovad esile, et Kaitseliidu ja kaitseväe toimimise lähtealused on erinevad ning vabatahtlikult riigikaitses osalemine on midagi muud kui ajateenistus. Nende seisukoht on, et kuna organisatsioonide toimimispraktikad on erinevad, siis tuleb vabatahtlike kaitseorganisatsioonidega kokku puutunud noori ajateenistuses ümber õpetada. Sellest diskussioonist lähtuvalt püüame uuringuandmetele tuginedes välja selgitada, millise eelhäälestusega tulevad noored teenistusse ja kuidas see nende ajateenistuse läbimist mõjutab.

2016. aastal alustasid Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused kompleksuuringut 1 , mille läbiviimist toetas rahaliselt kaitseministeerium. Kompleksuuringu käigus küsitletakse igal aastal juuli eelkutsel ja oktoobri põhikutsel ajateenistust alustanud ajateenijaid ning küsitlus viiakse läbi kahes etapis – teenistuse alguses ja lõpus. Meie eelnevad analüüsid on näidanud, et teenistusse asuvate ajateenijate meelestatusel on väga suured erinevused 2 , teenistusega kaasnevad mitmesugused hirmud 3 ning ennetähtaegset väljalangemist ajateenistusest on võimalik seletada nii tervislike 4 kui ka sotsiaalsete ja psühholoogiliste 5 põhjustega. Neist põhjustest üks kõige olulisemaid on ajateenija üldine meelestatus ajateenistusse tulles. Sellest tulenevalt oleme lähemalt vaadanud, kuivõrd ajateenijate eelnev kokkupuude riigikaitseliste organisatsioonidega kujundab nende ajateenistusse astumise meelsust ja ajateenistuse läbimist. Sellele küsimusele keskendume ka alljärgnevalt.

Militaarvaldkonnas on oluliseks mõisteks kujunenud sidusus, millega kirjeldatakse pigem väikeste gruppide (nt rühma) sisemist sidusust. Vähem on keskendutud sidususele meso- ja makrotasandil – sidususele organisatsioonide vahel ning üldisele sidususele ühiskonnaga ja ühiskonnas 6 . Seetõttu ei keskendu meiegi mitte rühma kui üksuse sidususele, vaid sellele, mil määral ajateenistusele eelnenud kokkupuude militaarvaldkonnaga (riigikaitseõpetuse tundides käimine, Kaitseliidu ridadesse kuulumine, noorkotkaste tegevuses osalemine) on märk suuremast sidususest kaitsevaldkonnaga, mis kujundab suurema valmisoleku panustada riigikaitsesse, sh läbida ajateenistus.

Järgnev analüüs põhineb 2017. aastal ajateenistust alustanud ajateenijate andmetel, kes arvati reservi 2018. aasta juunis. Kokku vastas mõlemale küsitluslainele (teenistuse alguses ja lõpus) 1826 ajateenijat, nendest 411 ajateenijat (23% kõigist vastanutest) on märkinud, et nad on kuulunud või kuuluvad mõnda riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsiooni, nagu Kaitseliit, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kodutütred, vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud.

Analüüs näitab selgelt, et riigikaitselise või sisejulgeolekuga seotud taustaga ajateenijate seas on proportsionaalselt rohkem neid, kes tulid ajateenistusse isikliku avalduse alusel. Samuti on nende hulgas rohkem neid, kes on ajateenistuse lõpus veendunud, et nad tuleksid teenistusse isegi siis, kui ajateenistus oleks Eestis vabatahtlik. Samuti ilmneb, et riigikaitselise taustaga ajateenijatest hindab 69% ajateenistust riigi julgeoleku tagamiseks vajalikuks, samal ajal kui ülejäänute seas on sellise arvamusega ajateenijate osakaal vaid 57% (vt joonis 1). Seega võib öelda, et kui ajateenija on enne ajateenistust rohkem seotud ja hõivatud riigikaitselise orientatsiooniga ühendustega, siis on nad ajateenistuse suhtes positiivsemalt meelestatud ning me võime rääkida positiivsest eelhäälestusest ja valmidusest riigikaitses osalemiseks.

Joonis 1. Ajateenijate jagunemine vastavalt eelnevale kuuluvusele või mittekuuluvusele riigikaitse ja sisejulgeolekuga seotud organisatsioonidesse ning ajateenistusse astumine ja hoiakud.

RIIGIKAITSELINE TAUST 23%

47% isikliku avalduse alusel

37% tuleks vabatahtlikult

69% vajalik riigi julgeoleku jaoks

KOKKUPUUDE PUUDUB 77%

39% isikliku avalduse alusel

23% tuleks vabatahtlikult

57% vajalik riigi julgeoleku jaoks

KAIDI PETERKOP

Eelneva põhjal võib nii mõnelgi lugejal tekkida küsimus: kas ja kuivõrd tasub ajateenistusele eelnev suurem seotus kaitsevaldkonnaga end ajateenistuse jooksul ära?

Sellele küsimusele vastamiseks analüüsisime, millise hinnangu annavad ajateenijad ajateenistusele teenistuse lõpus, millise auastmeni on nad jõudnud ja kas nad soovivad edaspidi jätkata tegevteenistuses.

Ajateenistuse lõpus paluti ajateenijatel hinnata, kuivõrd rahul on nad kogu teenistusega. Kõigist ajateenijatest oli oma teenistusega rahul 36%, kuid nendest ajateenijatest, kel oli riigikaitsega seotud organisatsioonidesse kuulumise kogemus, jäi oma teenistusega rahule 40%. Seega rahulolu oli mõne protsendipunkti võrra kõrgem kui eelneva riigikaitselise kogemuseta ajateenijatel. Ajateenistusega üldiselt rahule jäänute kõrval on aga suhteliselt palju rahulolematuid (44% kõigist ajateenijatest). Võrreldes varasema riigikaitselise kogemusega ja kogemusteta ajateenijaid, selgub, et teenistusega ei ole rahul kolmandik varem riigikaitselisse organisatsiooni kuulunud ning 45% neisse mitte kuulunud ajateenijaist.

Joonis 2. Riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsiooni kuuluvuse mõju teenistuses saavutatud auastmele ning valmisolekule tegevteenistuses jätkata.

RIIGIKAITSELINE TAUST 23%

Teenistuse lõpuks on nendest 43% kapral või nooremseersant

48% jätkaks tegevteenistuses

KOKKUPUUDE PUUDUB 77%

Teenistuse lõpuks on nendest 35% kapral või nooremseersant

37% jätkaks tegevteenistuses

Lisaks rahulolule on võimalik vaadata ka seda, kui edukad on erineva taustaga ajateenijad ajateenistuses. Joonis 2 illustreerib liikumist ajateenistusse, selle läbimisel saavutatud auastet ning valmidust jätkata tegevteenistuses. Uuringu tulemused toovad esile, et julgeolekuga seotud organisatsioonidesse kuulunuist on ajateenistuse lõpuks reamehe staatuses 57% ning mittekuulunuist 65%, seega kaprali ja nooremseersandi auastmeni jõudnute osakaal on suurem nende ajateenijate seas, kes tulid teenistusse eelneva kaitsealase organisatsioonilise kuuluvuse kogemusega. Seega võib öelda, et eelnev kogemus suurendab šansse jõuda ajateenistuses kõrgemale auastmele.

Võib eeldada, et ajateenistuse edukalt läbinud ajateenijatele on üheks edasiseks väljundiks tegevteenistus. Tegevteenistuses oleks nõus jätkama kõigist ajateenijatest 10% ning 21% kaaluks seda sõltuvalt pakutavatest tingimustest. Varasema riigikaitselise või sisejulgeoleku kogemusega ajateenijate seas on nõnda vastanute osakaal vastavalt 15% ja 22%. Seega võib öelda, et kogemusega ajateenijate hulgas on mõnevõrra rohkem neid, kes on altid jätkama oma karjääri tegevteenistuses. Kui aga vaadata eraldi neid ajateenijaid, kes on tõusnud reamehest kõrgemale, siis nende tegevteenistuses jätkamise kavatsuse määr on üldiselt kõrgem ning siin on märgatav erinevus ka selles, kas ajateenijal oli enne kogemus kaitsealase või sisejulgeolekuga seotud organisatsiooniga või mitte. Kui eelneva kogemusega kaprali või nooremseersandi auastmesse tõusnud ajateenijatest mõtlevad tegevteenistuses jätkamisele ligi pooled (48%), siis ülejäänud kaprali või nooremseersandi auastmesse tõusnud ajateenijatest 37%.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kompleksuuringu tulemused toetavad laiapõhjalise riigikaitse ideestikku. Valmidus ajateenistusse tulla on suurem neil noortel, kes on eelnevalt puutunud kokku riigikaitse või sisejulgeoleku tagamisega seotud organisatsioonide tegevusega, samuti ilmneb, et nad on enam ajateenistusega rahul, neil on paremad võimalused saada edutatud ning suurem valmidus panustada tegevteenijana riigikaitsesse. Seega tuleb riigikaitse planeerimisel vaadelda laiemat pilti ja arvestada seda, kuidas noores tekib arusaam ja motivatsioon panustada riigikaitsesse; milline on tema laiem sidusus kaitsevaldkonnaga ning üldine sidusus ühiskonnas, viimast omakorda toetab organisatsioonidesse kuulumine.

VIITED

1 Uuringu kohta saab lugeda rohkem: Kasearu, K.; Murakas, R.; Talves, K.; Trumm, A.; Truusa, T-T.(2017). Ajateenijate kompleksuuring: metodoloogiline ülevaade. Riigikaitse inimvara kaardistamine: uuringute tulemused. Toim. A. Trumm. Tartu: Tartu Ülikool.

2 Kasearu, K.; Truusa, T-T. (2018). Ajateenistusse asumise mustrid ja motiivid ning seos hoiakutega ajateenistuse jooksul. Ajateenijate hoiakute, tervise ja käitumise muutumine ajateenistuse käigus. Ajateenijate kompleksuuringu 2016. aasta pilootuuringu tulemuste aruanne. Tartu: KVÜÕA, TÜ, TAI, SJKK, lk 12–27.

3 Truusa, T.-T., Talves, K. (2018). What if they forget who I am? Fears of Estonian conscripts in connection with the service. Sõjateadlane, 2018(6), lk 170–195.

4 Oja, L., Pikksööt, J. (2018). Tervise tõttu ajateenistusest enne tähtaega väljalangemine ja sellega seotud tegurid. Sõjateadlane, 2018(6), lk 244–269.

5 Kasearu, K., Uulimaa-Margus, U. (2018). Ajateenistusest enne tähtaega reservi arvamise sotsiaalsed tegurid ja dünaamika. Sõjateadlane, 2018(6), lk 223–243

6 Käihkö, I. (2018). Broadening the perspective on military cohesion. Armed Forces and Society, 44, 4, 571–586.