Ka linnas saab üle elada

Ka linnas saab üle elada

Inimene peab saama sooja, ta peab jooma ja sööma. See „kolme reegel“ kehtib linnaoludes samamoodi nagu vabas looduses, sest keskkonna muutudes baasvajadused ei muutu. Võrdleme natuke linna ja loodust. Iga olukord on erinev, kuid proovime vaadata üldist pilti.

Tekst: KRISTJAN PRII Illustratsioonid: MEHIS BORN

Reegel ütleb: halva ilma käes veeda kõige rohkem kolm tundi. Metsas tähendab see esmalt kiiret varjualuse ehitamist ja seejärel tule tegemist või vastupidi. Hoonestatud alal peavarju pärast väga muretsema ei pea – ulualust leiab nii mahajäetud kui ka purukspommitatud majades. Kõlbab isegi enam-vähem terve auto, kuigi pikema peatumise korral tuleb mugavaks äraolemiseks teha selles mitmeid parendusi.

Väikeelamurajoonis võib hea õnne korral leida korraliku küttekolde, aga suuremas linnas peab selle tõenäoliselt tünnidest või kividest ise ehitama. Õhku jääb muidugi küsimus: kas lihtsam on metsas ilma kirveta küttepuid hankida või linnas kirvega parketti üles katkuda?

Vett leida on Eestis lihtne. Maal on rohkelt kraave, jõgesid ja järvi, kust hankida janukustutust. Mõistlik oleks vesi enne tarvitamist filtreerida või keeta, aga kui selleks ei ole võimalust, kannatab ilma tõsisemate tagajärgedeta tarvitada ka puhastamata vett.

Linnas leidub samuti kraave ja ojasid, heal juhul jõgesidki, aga kui elektrit pole ja kanalisatsioon ei toimi, siis võib kindel olla, et see vesi juua ei kõlba. Seega on vee filtreerimise ja puhastamise oskus äärmiselt oluline.

Metsas korraliku kõhutäie hankimine on paras peavalu. Tuleb tunda taimi, osata käepäraste vahenditega kalastada ja küttida. Sama kehtib ka linna kohta, kuigi korralikke kalapüügivahendeid leiab asustatud alalt märksa tõenäolisemalt. Seevastu linnas küttimine muutub huvitavaks väljakutseks stiilis: kas naabri kass või naaber ise?

Linnas ellujäämiseks tuleb aga erilist tähelepanu pöörata julgeolekule. Oht inimeselt inimesele on kõige suurem ikka seal, kus on inimesi rohkem, sest meeleheide viib ka meeletute tegudeni. Võib-olla seetõttu peakski asetama julgeoleku linnas ellujäämise „kolme reeglis“ peavarju ja vee vahele.

Linnaolud võimaldavad kasutada oma innovaatilisust ja kui otsene oht ei ähvarda, siis on võimalik jäänustest ja vrakkidest teha endale päris mugav äraolemine. Piire seavad siin pigem silmaring ja käelised oskused. Allpool mõned avardavad ideed.

Veefilter

Tavalise veefiltri üks põhikomponente on turvas. Linnas seda hankida on muidugi raske, kuid mitte võimatu. Näiteks lillepoodidest või ehituspoodide aiandusosakondadest. Jälgida tuleks ainult, et turvas oleks väetisevaba. Kui turvast ei leia, siis aitab suurema osa kemikaale ja raskemetalle välja filtreerida ka mitmekihiline söe- ja liivafilter, kuid kindlasti tuleb vett pärast keeta.

Saepuruahi

Kui kõik lauad on saekaatritest ära viidud ning tuhaks põletatud, siis saepuru pole ilmselt puutunud keegi. See on suur viga, sest õiges ahjus annab saepuru kaua sooja.

Saepuruahju ehitamiseks lao 200-liitrise vaadi põhja telliskivid. Aseta nende peale umbes 150-liitrine tünn, mille põhja tee umbes 8 cm läbimõõduga auk. Torka selle sisse toru või kooritud puidust pulk ning tambi tünn saepuru täis. Võib ka pisut niisutada, et mass hoiaks paremini vormi. Lõpuks raputa saepurule tuhka või liiva, et see pealt ei süttiks. Tõmba toru või pulk saepurust välja nii, et saepuru keskele jääb auk, ning kata suurem tünn kaanega. Kaane sisse tee auk korstna jaoks. Lükka korstna toru kahe vaadi vahele, kuid mitte päris põhjani välja. Tähtis on, et õhk ja soojus saaks vaadis ühtlaselt ringi liikuda. Seejärel lõika suurema vaadi küljele alla auk tuha jaoks ning tee vaadile tuli alla.

Rohkem ei ole vaja selle tünni all tuld süüdata, saepuru hõõgub iseseisvalt, kuni on otsa saanud. Saepuruahi on väga tõhus – ühe tünnitäiega saab hakkama 7–10 tundi.

Keevitus

Kui üleelamisolukorras on vaja midagi keevitada, aga keevitusaparaati pole parasjagu käepärast, siis tuleb seegi ise teha. Vaja läheb kahte või kolme sõiduauto akut, käivituskaableid ja elektroode. Akud ühenda jadamisi, nii on võimalik saavutada kõrgem pinge. Massijuhe läheb keevitatava objekti külge, teise otsa jääb elektrood. Vajaminevate akude hulk sõltub materjalist ja elektroodist ning selgub katse-eksituse meetodil. Kindlasti tuleb keevitamisel kasutada kaitsevahendeid.

Tulekustutist külmkapp

Kui konservid on otsas ja keldritest enam midagi võtta pole, siis saab ehk abi kalastamisest ja küttimisest. Kui saak on suurem ja ülejääki ei õnnestu suitsutada, marineerida ega soolata, siis on CO2-tulekustutiga võimalik teha kuiva jääd. Selleks tuleb muidugi leida sobiv kustuti, neid on tavaliselt tööstushoonetes. Tegutsemise ajal on vaja kaitsta oma käsi, sest kuiva jää temperatuur on alla -70 °C.

Pane kustuti otsa riidest kott, suurem sokk, padjapüür vmt ning lase kustutist sellesse süsihappegaasi umbes 7 sekundi vältel. Seejärel noki koti sisse tekkinud kuiv jää välja ja aseta külmkasti, mille võid ise valmistada näiteks vahtplastist või ehitusvahuga vooderdatud pappkastist. Asja ajab ära ka vana külmkapp. Korralikult tehtud lahenduses säilib toit päevi, kui kuiva jääd vahepeal juurde lisada.

Puugaas

Puugaasi on kõige lihtsam toota järgmiselt. Süüta 200-liitrisesse tünni lõke. Võta 20-liitrine bensiinikanister, pane selle korgi otsa umbes meetripikkune metalltoru, mille otsas on kraan. Topi kanister puujuppe nii täis, kui vähegi võimalik. Aseta kinnine kanister lõkkesse ja hoia kraan lahti.

Praktiliselt kohe hakkab eralduma veeaur, seejärel vesinik koos vingugaasiga, mis põleb suurepäraselt. Aeg-ajalt katseta, kas aurus on piisavalt gaasi. Kui see süttib, sulge korraks kraan ja ühenda selle otsa voolik, millega juhtida gaas õigesse kohta, näiteks mootori karburaatorisse.

Generaator

Autoakudest saab voolu juba päris paljudele asjadele. Kui juhtute leidma veel inverteri, mis teeb 12 voldist 220, või oskate seda ise ehitada, siis on kodutehnika kasutaminegi käegakatsutav reaalsus. Nüüd on vaja ehitada veel akude laadimise süsteem.

Vajalikke võtmeid, näpitsaid ja tange leiab ikka kuskilt. Lisaks tuleb hankida üks generaator, näiteks sõiduautolt, ja üks kahetaktiline mootor, mis on mõeldud pikemaajaliseks töötamiseks. Hästi sobib muruniiduki mootor.

Aseta kõik mootorid ühele tasapinnale, pane peale rihm ja pinguta see ning ühenda seadeldis akuga. Generaatori ja mootori hoorattad peavad olema võimalikult ühel joonel ja nii mootor kui ka generaator peavad olema kõvasti kinni, vastasel juhul on oht, et viskab rihma pealt maha.

Viimaks käivita mootor ja vii väikese traadijupiga juhe aku plussklemmilt umbes sekundiks generaatori külje peal asuvale ergastusmähisele. Õnnestunud ühendusest annab märku mootori tööhääle muutus. Kui kõik on õigesti tehtud ja asjad töötavad korralikult, siis peaks aku laadima.

HAM-raadiovastuvõtja

See on ilmselt üks lihtsamaid vahendeid, mille abil end välismaailmaga kursis hoida. Vaja on ainult antenni, mille saab teha traadist; mähist, mille saab samuti valmistada traadist, ja heliväljundit. Kuna see lahendus ei ole väga võimas, oleks hea ühendada see näiteks muusikakeskuse või autoraadioga läbi AUX-ühenduse. Aitab seegi, kui enne kõlareid lisada trafo, mille võib leida kust iganes – uksekellast mikrolaineahjuni.