KAITSELIITLASED TALTSUTASID ÕPPUSEL PÕHJAKONN RAUDRATSUSID

KAITSELIITLASED TALTSUTASID ÕPPUSEL PÕHJAKONN RAUDRATSUSID

Kirde maakaitseringkonna iga-aastane Põhjakonn toimus aprilli teisel nädalavahetusel Kaitseväe keskpolügoonil õppuse Bold Dragon raames.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist

Rahvusvaheline kaitsekoostööprojekt Bold Dragon viidi läbi 8.–14. aprillil samuti Kaitseväe keskpolügoonil. Õppuse peakorraldaja oli 1. jalaväebrigaad, osalesid Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa kaitseväelased Eestis paiknevast liitlaste lahingugrupist ning Kaitseliidu Kirde maakaitseringkond. Kokku 2000 võitlejat, nende hulgas 500 kaitseliitlast.

ÕPPUS BOLD DRAGON EHK RAUDRATSUSID TALTSUTAMAS

Tänavune KiMKR-i õppus Põhjakonn andis kaitseliitlastele väga hea võimaluse tutvuda maastikul liitlaste mehhaniseeritud lahingugrupiga ja õppida tundma nende manöövrivõimet. Omalt poolt püüti välja pakkuda taktikalisi käike nende „raudratsude“ taltsutamiseks, et täita pealikult saadud ülesanne peatada „külalised“ ettenähtud operatsioonialas.

„Õppusel Bold Dragon osalejate arv Kirde maakaitseringkonnast oli heas mõttes üllatusena eelnevalt planeeritust suurem. Kaitseliitlased olid väga hästi motiveeritud, leidlikud ja valmis iga hetk panustama kogu õppuse esimese osa jooksul, 8.–10. aprillini. KiMKRi osalemine andis õppuse sisule oluliselt juurde ning pakkus ka liitlastele väga hea võimaluse oma taktikalisi oskusi proovile panna ja omavahel koostööd teha,“ ütles õppuse Bold Dragon peakorraldaja major Dmitri Kondratenko.

KIMKR-I 500 SPARTALAST JA PEALIKU KÄSK

Õppuse Põhjakonn ’22 peaeesmärgiks oli Kirde maakaitseringkonna üksuste treenimine ning nende lahinguvalmiduse ja reageerimiskiiruse tõstmine võimaliku sõjalise ohu korral ringkonna vastutusalas. KiMKR-i koosseisus osalesid õppusel Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru jalaväe- ja lahingukompaniid, keda toetasid tagalakompanii, pioneerirühm, luure-, tankitõrje- ja raketirühm. Kokku võttis KiMKR-i poolelt õppustest osa 11 üksust lisaks juhtimisrühmadele ja staabiüksusele.

„Põhjakonn ’22 on KiMKR-ile väga vajalik õppus, kus saime harjutada maakaitseüksuste omavahelist koostööd. Liitlastele andsime pureda sitkete kergejalaväelaste tekitatud erinevaid proovikive poolkinnisel maastikul ning koordineeritud hajutatud lahingutegevuse koos maa-alakaitse ja maa-alasisese vasturünnakuga. Suur tänu KiMKR-i üksustele, 1. jalaväebrigaadile ning liitlastele Ühendkuningriigist, Taanist ja Prantsusmaalt väga hea ja kasuliku koostöö eest, mis teeb meid paremaks igas lahingufunktsioonis,“ ütles KiMKR-i ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

KOOSTÖÖ LIITLASTEGA MUUTUB JÄRJEST OLULISEMAKS

Liitlaste poolelt osales õppusel Põhjakonn mehhaniseeritud lahingugrupp, kes tegi õppuse plaani kohaselt KiMKR-i üksustele vastutegevust. Liitlaste ülesanne õppusel oli harjutada oma üksuste rünnakutaktikaid, aidates sellega KiMKR-il täiustada oma kaitseplaane.

Liitlaste lahingugrupi ülem kolonelleitnant Ru Streatfeild tõi esile, et Bold Dragon andis hiljuti teenistust alustanud lahingugrupile esimese võimaluse harjutada maastikul manöövreid.

„Iga lahingugrupi allüksus näitas, milleks ta on suuteline, et saada 1. jalaväebrigaadi koosseisu integreeritud efektiivseks sõjaliseks üksuseks,“ sõnas kolonelleitnant Streatfeild.

Õppuse peamisteks eesmärkideks on liitlaste lahingugrupi integreerimine 1. jalaväebrigaadi koosseisu ja omavahelise koostöö harjutamine Eesti maastikul.

KATSETAME UUSI TEAVITUSVÕIMEID

Kuna Kaitseliidu ringkondades on käsil muudatused ka strateegilise kommunikatsiooni arendamisel, siis räägitakse üha rohkem kaamerameeskondade loomise vajalikkusest nii tsiviilülesanneteks kui ka reaalõppustel. Ka üks inimene võib maastikul olla meeskonna eest, kuid alati on parem, kui sul on kasutada erinevad meeskonnad.

Esmakordselt võttis õppusest Põhjakonn osa kaks kaameramees(nais-)konda. Neiud on igapäevaselt tegevad Kodutütarde Viru ringkonnas, noormehed aga mujal. Kaameranaiskonna neiud said õppuse eel teoreetilise ja praktilise väljaõppe, mida õppusel pildistada ja fi lmida, kuigi nad on ka varem oma organisatsiooni sündmusi kajastanud.

Teinegi kogemus, jällegi taktikaline, oli OTM-i ehk otseteavitusmeeskonna kasutamine KiMKR-i õppusel. „OTM on sõjalise jõu kordistaja, mis võimaldab vähendada kineetilise tegevuse vajadust või suurendada selle efekti, edastades valitud, analüüsitud informatsiooni kindlatele sihtrühmadele. OTM on ülemale hea taktikaline lisakäik, mida saab kasutada nt vastase eksitamiseks või oma üksuste moraali hoidmiseks. Neid meeskondi oli õppusel seekord kaks ning neisse kuulusid küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenijad,“ ütles kapten Janari Kintsiraud Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast.

ÕIGET KAITSELIITLAST EI VÕTA USSI- EGA PÜSSIROHI, RÄÄKIMATA ILMAST

Kui eelmisel aastal toimus Põhjakonn ajavahemikus 8.–17. novembrini, siis tänavune õppus toodi ajaliselt varasemaks. Ilm oli aga samasugune ja pani nii kaitseliitlaste kui ka liitlaste kannatuse korralikult proovile, sest maastik oli kohati soine ja vesine, sadas lund, lörtsi ja vihma. Samas oli tänavune Põhjakonn eelmise aastaga võrreldes palju lühem, kuid selle-eest intensiivsem ning andis kokkuvõttes kaitseliitlastele ja liitlaste lahingugrupile väga hea võimaluse oma oskusi täiendada.

Aastast 2009 korraldatav õppus Põhjakonn sai alguse erialasest taktikaharjutusest, millest on tänaseks välja kasvanud Kirde maakaitseringkonna suurim riigikaitsega seotud õppus. Tänavune õppus toimus 8.–10. aprillil ja oli arvult neljateistkümnes.

Indrek Jurtšenko