Militaarretked Hiiumaa metsades ja mere ääres

from Kaitse Kodu! nr 5 2015. a

Militaarretked Hiiumaa metsades ja mere ääres

Täpsemalt vöttes on need militaarretked ka loodusretked, sest kogu Hiiumaa militaarpäritolu rajatiste ja ehitiste kogum paikneb iseäranis looduskaunites kohtades.

Tekst: URMAS SELIRAND

Et Hiiu murrakutes, nagu ka suurel osal Saaremaast, õ-tähte pole, loobun hiidlasena seda kasutamast ka käesolevas kirjutises.

Tahkuna rajatised

Esimese ja Teise maailmasöja kindlustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähedal. Looduskooslustest seknudeerivad neile mets, mererand, soo ja raba.

Köige militaarse kvintessentsiks on Tahkuna poolsaar, kus raudbetooniga kokku puutumata pole vöimalik liikuda. 1917. aastal asus seal kaks suurt rannasuurtükipatareid, Peeter Suure merekindluse eelpositsioon aastatest 1913–1917: rannapatarei nr 39 nelja 12-tollise suurtükiga ja nr 38 nelja kuuetollisega. Aastatel 1939– 1941 ehitati uued patareid: nr 316, milles kaks soomustorni, kummaski kaks 180 mm suurtükki, ja nr 26 nelja 130 mm suurtükiga. Neil aastatel valmis palju raudbetoonrajatisi, ka leiab köikjal kaeviseid ja kaevikuid erinevatest perioodidest alates 1917. aastast kuni 1990ndateni.

**Löimastu (mandrirahva keele Lõimatu) riviplats**
ENN SUTTING

Hiiumaa militaarmuuseum

Saarel on suurepärane militaarmuuseum, mille 2007. aastal avas ja millega senini tegeleb Hiiumaa Militaarajaloo selts. Pönevate eksponaatide seas on omamoodi naelaks tsemendist öppepommid Määvli pommipolügoonilt Kärdla lähistel, 180 mm suurtükitorud ja kümmekond militaarautot.

Filmidest tuttavad on meie tankid, neist üks T-34 paikneb reklaamina tee ääres. Tahkuna retked algavad ja löpevad seal. Retki on erinevaid, aga tavaretkeks on kujunenud 4–5 kilomeetri pikkune metsas, rabas ja mererannas kulgev matk, millel tutvutakse Teise maailmasöja aegse rannapatareiga nr 316 ja Esimese maailmasöja aegse rannapatareiga nr 39. Loodus oma pönevate kohtadega käib sinna juurde: mets, rabamaastik, taimestik, rannaluited ja mereavarus. Köike leidub ja köike näeb, hoia vaid silmad ja meeled lahti. Muidugi on retkejuht see, kes köik huvitavaks räägib.

Kui on suurem militaarhuvi, saab ka terve päeva mööda punkreid kolada, aga kilomeetreid koguneb tublisti üle saja, nii et ilma autota hakkama ei saa.

Nii Tahkunas kui ka Ristnas käiakse retkel ka jalgratastega. Söltuvalt huvist vöib vändata 16–40 km.

Pönevad retked

Kokku on ümber Hiiumaa üle saja raudbetoonpunkri ja kogum igasuguse mööduga kaeviseid-kaevikuid. Osa neist on loodus juba korralikult varjanud, nii et ilma giidi-retkejuhita palju ei leia. Pönev on matkata ka mööda Lehtma-Tahkuna militaarraudtee tammi ja radasid.

Viimasel ajal on populaarsust kogunud 3–4-tunnine retk Lehtma sadama lähistel, kus 1941. aastal paiknes suur ladudega söjaväelinnak – vene keeles gorodok, hiidlaste suus orodok. Lisaks metsale ja jöekaldale leidub seal kaardilegi kantud paarikümnemeetrise läbimööduga ja ligi 6 m sügavune kraater, mis on kas pooletonnise pommi tekitatud vöi hoopis – mine sa tea – meteoriidi jälg. Pommiauke erinevatest aegadest ja erinevate möötudega on mitmeid, kuid needki on sulandumas pönevasse loodusesse.