Matkavarustuse põhitõed

Matkavarustuse põhitõed

Veebel Juhan Härra on tuntud ka kodumalevastkaugemal. Ta onüleelamisinstruktor ja matkamees, kelle metsavarustusehulka kuulub alati javastuvaidlematult üks hõbedanekarbike.

Tekst: REIN SÄINAS

Kõige tähtsamad asjad matkal on Juhani sõnul soojus, toit ja vesi. „Vesi eelkõige. Vee võtame tavaliselt kaasa, kuigi joogikõlbuliku vee kättesaamisega ei ole Eesti piires üldiselt probleemi. Rusikareegel on, et matkal peaks kaasas olema liiterpoolteist joogivett ööpäeva kohta. Lisaks söögi tegemiseks mõeldud vesi. Seda kõike saab ka loodusest, aga selleks on vaja lisateadmisi.“

Söögipoolisest tuleb mõelda, mis kotti mahub ja kui pikk retk ette võetakse. Kõige lihtsamad on poolfabrikaattooted – pakisupid, juustu- ja singipakikesed, kohv, suhkur, sool. „Jällegi sõltub palju planeerimisest. Kas matkatakse jalgsi või on olemas püsilaagripaik. Vastavalt sellele saab ka kotti pakkida.“

Juhani hõbedane karbike peidab ellujäämiskomplekti ja tuleb metsa minnes alati seljakotti panna. Keegi ei plaani „just sel korral“ ära eksida või viga saada – järelikult tuleb selleks valmis olla alati

REIN SÄINAS

Järgmiseks on Juhani kinnitusel vaja läbi mõelda riietus ja jalanõud. „Ei ole mõtet üle- ega alariietuda. Märksõna on kihiline riietus. Kui palav hakkab, saab mõne eseme seljast ära võtta, ja vajadusel jälle juurde panna. Mida hingavamast materjalist aluspesu, seda parem. Valida tuleks ilmastikuoludele vastav riietus, mis kaitseb ka tuule ja vihma eest. Riietus olgu pigem natuke avar kui liibuv. Sooja hoiab rõivakihtide vahele jääv õhk. Müts on oluline. Pea kaudu eraldub kõige rohkem soojust.“ Jalga soovitab Juhan panna kõva tallaga saapad, mis kaitsevad jalgu kivise teekatte eest ning hoiavad jalad terved ja soojas. „Kindlasti ei tasu matkale minna tennistes. Esimesed kilomeetrid on küll hea, kuid pikapeale hakkab pehme tald oma mõju avaldama.“

Seljakoti sisu

Kui jutt läheb kaasavõetavale varustusele, toob Juhan välja seljakoti ning me asume koos selle sisu revideerima: „Kui plaanime ööseks metsa jääda, siis tuleb kaasa haarata magamiskott ja lebomatt.“

Seejärel kougib mees kotist välja sokid, säärised ja tagavarariided, kõik veekindlalt pakituna. Järgmisena jääb kohe silma katelok. „Minul on siin ilma põletita, aga hea oleks, kui kaasas oleks ka gaasi- või piiritusepõleti, millel saab vajadusel süüa teha.“ Järgnevad toidunõud, veepudel, paar telkmantlit, helkurvest, valguspulgad, naaskel, oksasaag, nuga, hunnik nööri, paar prügikotti, esmaabivahendid ning üks karbike.

„Väike matkakirves ja kokkupandav matkasaag on asendamatud tööriistad. Jupike nööri kulub samuti alati marjaks ära, kas siis varjualuse ülespanekul, millegi sidumisel või vedamisel. Kui telkmantlit võtta ei ole, siis ajab varjualusena asja ära ka odavam koormakate. Vastasel juhul tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha ja ise metsas omale varjualune ehitada.“

Kui kõik kotist välja võetud esemed on ette loetud, jääb üle väike, mittemidagiütlev karbike. Tegelikult ongi see üks põhjusi, miks ma olen tulnud Juhaniga juttu tegema. Paljud on sellest karbikesest kuulnud, aga mis seal sees on, seda teavad vähesed. Nüüd aga võtab Juhan karbi lahti ning, lootuses karbikesest leida mingeid imeasju, kummardun kohe selle kohale.

Päris imeasju sellest välja ei tule, küll aga igasuguseid vahendeid hädaolukorras hakkamasaamiseks. „Tegemist on väikese üleelamiskomplektiga, mille olen enda kogemuste ja teadmiste põhjal kokku pannud. Selle sisuga peaksin hädaolukorras mõne aja edukalt vastu pidama.“ Karbi sisu põrandale laotades tekib vahepeal küsimus, kuidas kõik see kraam ikkagi ühte väikesesse karpi ära mahtus. „Pakkimise asi,“ muheleb Juhan vastuseks ja hakkab esemeid loetlema.

„Karp ise võiks olla metallist, et vajadusel saaks selles ka süüa valmistada. Siin on küll palju selliseid asju, mis matkale minnes on nagunii juba kotis, aga karp ongi mõeldud kasutamiseks ainult hädaolukorras, mitte argisel matkapäeval. Kuni pole häda käes, ei ole vaja selle sisu kasutada. Ainus, mida vahepeal tegema peab, on sisu revideerimine ja vajadusel mõne asja väljavahetamine.“

Nüüd teeme veel tiiru metsatukas, kus Juhan demonstreerib kiire varjualuse ehitamist.

Kui metsas on tarvis ööbida, on jahedal ajal mõistlik püsti panna varjualune. Parim abimees selleks on kuusk

REIN SÄINAS

„Varjualust ehitades peab teadma, milleks seda teeme. Kas lihtsalt tuulevarjuks või on kavas ka ööbima jääda. Kõige kiiremini saab üles seada telkmantlist või koormakattest varjualuse. Kui on aega ja vajadust, saab aga metsas leiduvast materjalist ehitada korraliku varjualuse, mis peab nii tuult kui ka vett.“

Metsa jõudes leiame kõigepealt laagripaigaks sobiva koha ning Juhan hakkab ehitama varjualusele karkassi, kasutades selleks läheduses leiduvaid kuivi puid, võsa ja nööri. Kui ümbruskonnas ei kasva kuuski, saab kaitseks tuule ja vee eest kasutada kaasasolevat telkmantlit või koormakatet. Meie õnneks leidus läheduses ohtralt noori kuuski, mis olid kraavi puhastamise eesmärgil maha võetud, nii saime kiiresti üles ka tuulevarju pakkuva varjualuse.

Juhani karbikese sisu

• esmaabi- ja üleelamisjuhised

• veekindlalt pakitud tikud ja tulesüütevahendid

• multitööriist

• kalastusvahendid

• teeküünal

• esmaabivahendid (plaastrid, sidemerull, piirituslapp, valuvaigistid, allergiatabletikesed)

• väike kompass

• süütematerjal (edukalt sobib tampoon, aga sõltub ka karbi suurusest)

• paar lutsukommi

• paar puljongikuubikut

• väike pakk suhkrut, soola, pipart, kaaliumpermanganaati

• paber ja kirjutusvahend

• väike peegel (märguandeks)

• söögivahend

• üleelamisnöör

• lamp

• viil

• riideparanduskomplekt

• traat

• väiksem valguspulk

• kondoom (hea asju vajadusel kuivas hoida)